Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Psühhopatoloogia (0)

5 VÄGA HEA
Punktid




Psühhopatoloogia PSÜÜHIKAHÄIRETE PEAMISED TEKKEPÕHJUSED, LEVIK JA RAVIKORRALDUS; PSÜÜHIKAHÄIRETE KVALIFIKATSIOONI PÕHIMÕTTED Psühhiaatria – arstiteaduste haru, mille ülesandeks on vaimse tervise häirete uurimine ja ravi
Psühhopatoloogia  (üldpsühhiaatria)   –   uurib   psüühiliste   häirete   üldisi   seaduspärasusi:
kujunemist, tekkepõhjuseid, avaldumisvorme
Kliiniline psühhiaatria
 e eripsühhiaatria – üksikute haiguste tekke, kulu, sümptomatoloogia
ja ravi seaduspärasused
Sotsiaalpsühhiaatria  –   miks   suitsiide   tehakse?   Millised   seosed   on   psüühikahäirete   ja
ühiskondlike muutuste vahel Psüühikahäire
Häire viitab kliiniliselt äratuntavate sümptomite kogumile või käitumisele, millega kaasneb
distress ja mis häirivad isiku funktsioone Psüühikahäirete tekkepõhjused - Bioloogilised  - Psühholoogilised - Sotsiaalsed Psüühikahäirete etioloogia
Bioloogilised
  -   Psüühikahäired   väljendavad   haiguslikke   muutusi   ajutegevuses   tingituna
arenguhäirest, ajuhaigusest või ajukahjustusest - Alzheimer tekib valgust mis ajusse koguneb - Skisofreenia arvatakse on ka ajuga seotud - Foobiate puhul on keeruline Psühholoogilised – psüühikahäire on tingitud hälvetest psühholoogilistes mehhanismides
Bioloogigliste tegurite interaktsioon Bioloogilised
Neuroanatoomia



- Sensoorne süsteem - Motoorne süsteem - Keel - Ärkveloleku ja tähelepanu - Mälu - Emotsioon  Neuroni põhifunktsiooni - närviimpulsi edasikandja, analoog-digitaalkonverter Neurogenees Nt närviraku areng - Närviraku sünd - Liikumine täiskasvanu positsioonile - Aksoni teke - Dendriitide väljasirutumine - Sünapsite teke - Keemilise ülekande käivitumine Neurofüsioloogia ja -keemia Sünaptiline ülekanne (keemilised sünapsid, elektrilised sünapsid)
Ravimid toimetavad nendega - Monoamiinid (seratoniin, dopamiini jne) - Retseptorid  Psühhoneuroendokriin…. Hüpotalamus ja neerupealiste süsteem
Kortisool veres tekitab stressi, stressihormoonid
Närvi ja immuunsüsteemi interaktsioonid - Tsütokiinid (rakutapjad) Neurogeneetika Pärilikkuse osa psüühikahäirete tekkes Elektrofüsioloogia EEG häired mitmete psüühikahäirete korral (epilepsia) Kronobioloogia Meie tegevused on rütmilised (ühel ajal ärkame, ühel ajal lähme magama) - Unehäired - Unestruktuuri muutumine


Elusündmused ja psüühikahäired - PTSD - Pidevad valikud ja ebakindlus - depressioon  Psühholoogilised teooriad
Kognitiivne
 areng – Piaget - Ühel hetkel on teistel õigus mitte ainult endal Kiindumusteeoria – Bowlby  - Kiindumus   on   arengus   oluline,   ebakindel   kiindumussuhe   ei   aita   kaasa   enda
kiindumusvõima arenemisele Õppimisteooria – Pavlov - Psühhoanalüüs – Freud - Hakkas psüühikahäireid seostama üleelamistega Positiivne psühholoogia
Kognitiiv-käitumisteraapia – Beck - Becki triaad – arvamused iseendast, tulevikust ja teistest Pereteraapia  - Pere mõjutab meid iga päev Kognitiivne mudel
Igaühel on omad kogemused, reeglid, uskumused - Stiimul – keegi reageerib - Hinnang – hindan teise stiimulit - Emotsioon - Käitumine – rünnak, reaktsioon Psüühikahäire ja stress: ravivõimalused
Et   oleks   häire   on   vaja   sümptomeid,   rahulolematust.   Mingid   vajadused   on   rahuldamata.
Pikaaegne rahulolematus võib tekitada sümptomeid nt ärevus, depressioon. Kauaaegne häire
võib muutuda puudeks. Teadvustamine (ise või arst) aitab sümptomitega toimetulekut.  Patogeneetilised mehhanismid
Neuromolekulaarne tasand
- Geenid – polümorfism, ekspressioon Rakuline tasand - Neurogenees


- Esmane sünaptiline ülekanne, tesiene ülekanne Süsteemne tasand - Närvivõrgustikud  Indiviidi vastasmõju keskkonnaga Psüühikahäirete tekkes saab eristada:  - Bioloogia - Kuidas elusündmused toimetavad 4   standartset   meetodit   psüühikahäirete   seletada/   4
psühhopatoloogia tüüpi
Haiguse vaatenurk
- Leitakse haigus ja käsitletakse selle nurgast – kas ennetada või ravida Dimensioonide vaatenurk – psühhiaatrilised haigused - Osad   patsiendid   on   haavatavad   psühholoogilisele   distressile   lähtuvalt   enda
paiknemisest psühholoogilise variatsiooni skaalal (intellekt, isiksusejoon vms) - Intellekt – kõrge IQ ei garanteeri edukust Käitumuslik vaatenurk - Tehakse asju mida ei peaks tegema – söömishäired, sõltuvused - Mida tehakse liiga palju või liiga vähe Eristuvad - Füsioloogiline tung - sotsiaalselt õpitud käitumised Eluloo vaatenurk - kuidas elukogemus mõjutab kedagi - mis tingimustes üles kasvatakse, kuidas ollakse õppinud reageerima asjaoludele - Raske on olla ise jumal - Probleem oma elu narratiiviga Psüühikahäirete levik - Levimus – haigete inimeste arvu suhe uuringu objektiks oleva elanikkonna üldarvu - Intsidents – uus juhtum uuritava elanikkonna kohta


ECA: psüühikahäirete levimus - 1991 toimusid klassikalised uuringud - 32% elujooksul psüühikahäire - Kuu jooksul 15% - Pooled said ravi NCS: psüühikahäirete levimus - Elu jooksul 49% - Aasta levimus 28% - Ravi said 40% Somatoformne häire – ärevuse peale läheb kõht lahti või tekib valu rindkeres;  Mida   rikkam   riik   seda   enam   surrakse   depressiooni,   alkoholi,   dementsuse   või
liiklusõnnetuste tõttu
Psüühikahäirete ravi - Hinnang, millest haigus tuleneb. Bioloogiliste mõjutajatega bioloogiline ravi; - Elekterravi – kahest elektroodist lastakse vool ja rakud hakkavad koos tööle, raske
depressiooniga Psüühikahäirete avaldumise tasemed - Sümptom   –   väljendab   haigusliku   iseloomuga   üksikhälvet   psüühilises   funktsioonis
(meeleolu alanemine, luul) - Sündroom – teatud koosesinevad sümptomid - Psüühikahäire   -   RHK-10,   DSM;   häirel   on   omaette   kulg,   (skiso,   paanikahäire,
bipolaarne häire) - Haigus – Alzheimer, dementsus(sündroom) Sümptomeid võib liigitada: Psüühiliste funktsioonide alusel - teadvus, tajumine, mõtlemine, emotsioonid, mälu, intellekt
jne Positiivsed ja negatiivsed – mis tulevad juurde või lähevad ära Psühhootilised ja mittepsühhootilised sümptomid –  - Eristatakse sest need kellel on psühhootilised sümptomid ei saa päriselt reaalsusest aru
nt paranoilised mõtted


Diagnoos - Põhihäire – see millega inimene arstile pöördub - Lisahäire – asjad mis segavad - Somaatilised haigused ja kahjustused - Psüühikahäire seos psühosotsiaalse teguriga Teadvusseisundi häired - Mõistega teadvuse seisund tähistatakse meditsiinis psüühilise aktiivsuse üldist taset - Muutused   teadvuse   seisundis   põhjustavad   hälbeid   teistes   psüühilistes   protsessides
nagu tajumine jne - Enamus teadvuse seisundi häiretele viitavaid tunnuseid on seotud muutustega teistes
psüühilistes funktsioonides 2 teadvuse seisundit: ärkvelolek ja uneseisund Teadvuse hägunemise sündroom Raskusastmed 1. Hägunemine
2. Obnubilatsioon
3. Somnolents 4. Soopor
5. Kooma  - Võime   ärritajaid   vastu   võtta   on   hägunenud   ja   tekib   kognitiivsete   funktsioonide
süvenev halvenemine - Desorientatsioon:
1. allopsüühiline desorientatsioon – ajas ja ruumis
2. autopsüühiline deso rientatsioon – oma isikus Viitab   nt   sündmuste   ebatäpne   rekonstrueerimine   ruumilises   ja   ajalises   suhetes   või   täielik
mälulünk - Nõutus, segasus Deliirium - Teadvuse   hägunemine   koos   segasuse,   desorientatsiooni   ja   meelepetetega,   ärevuse-
hirmu ja psühhomotoorse rahutuse ning hallutsinatsioonidega Hämarolekuseisund - Sügav teadvushäire koos hallukatega - Inimene ei joo palju, tegutseb aga pärast ei mäleta


Stuupor - Väliste   stiimulite   mittetajumine   või   reaktsioonide   puudumine,   aga   lihastoonus   on
kõrgenemine nt katattoonne skisofreenia - Ei käsitleta tüüpilise teadvushäire seisundina - Vormid: orgaaniline, katatoonne, depressiivn, Dissotsiatiivne Tähelepanuhäired - Tähelepanu – võime keskenduda kindlale tegevusele - Tähelepanematus – võimetus koondada tähelepanu, osutatakse seda ebaolulistele ja
asjakohatutele välistele stiimulitele Vormid:  - Selektiivne tähelepanematus – ärevuse ja hirmu signaalide blokeerimine - Hüpervigiilsus   –   ülemäärane   tähelepanu   ja   fokusseerimine   kõikidele   välistele
ärritajatele - Hüperkineetilised häired ja tähelepanu puudulikkus - Transs   –   hüpnoos,   Dissotsiatiivse   või   religioosse   ekstaasi   korral.   Loetakse
dissotsiatiivseks  häreks  kui  esineb  häirival   viisil  väljaspool   religioosseid  või  muid
kultuuris aktsepteeritud situatsioone - Hüpnootiline seisund – kõrgenenud sisendatavus Mälu - Aju võime informatsiooni vastu võtta, säilitada ja reprodutseerida - Normaalne intellektuaalne areng ja tegevus eeldab mälu normaalset funktsioneerimist - Vahetu mälu – viimaste sekundite-minutite vältel toimunud meelespidamine - Hilismälu – vimaste päevade sündmuste suhtes - Kaugmälu – sündmustes suhtes kaugemas minevikust Mäluhäired
Amneesia – mälulünk - Osaline - Täielik - Anterograadne e edasihaarav – vahepealset ei mäleta (kui tellis kukub) - Retrograadne e tagasihaarav – ei mäleta ka eelnevaid sündmusi - Hüpermneesia e liigmälu Paramneesia - Pseudoreminestsents – lisatakse detaile lugudesse teistest lugudest, ei ole loogiline
enam


- Krüptomneesia   –     võõrandav   -   oma   isiklik   kogemus   muutub   reprodutseerimisel
võõraks e mida keegi teine on öelnud
Assotsieeruv – teiste kogemus on enda oma  - Konfabulatsioon   (asendav   ja   fantastiline)   –   terve   sündmustiku   reprodutseerimine
ekslikes ajalistes ja ruumilistes seostes Intellekt - Võime aru saada, mäletada, mobiliseerida ja konstruktiivselt integreerida varem õpitut
uutes situatsioonides - Inimese   intellekt   on   mitmedimensionaalne   tulenevalt   vaimse   tegevuse
dimensionaalsusest - Iseloomustavad arusaamisvõime, taiplikkus jne Intellektihäired - Dementsus – tagasilangus - Vaimne alaareng – sünnipäraselt madal intellekt; võivad raskustes olla abielu ja laste
kasvatamisega - Kahe häire vaheline vanuseline piir on tinglik - Dementsus võib juhtuda ka peale 3. eluaastat - Intellekti täpsem hindamine toimub testmeetodite abil Dementsus e nõdrameelsus
Kerge kognitiivsete funktsioonide kahjustus
Vaimne alaareng
Kõne ja keele spetsiifilised arenguhäired
Õpivilumuste spetsiifilised häiredes
Motoorika spetsiifilised häired
Mõõdukas vaimne alaareng - Eneseteenindusoskusedja motoorsed võimed on ajas maha jäänud ning mõned vajavad
hooldajat - Koolitöö edukus piiratud - Osa neist võimelised omandama põhioskused nt lugemine, kirjutamine ja arvutamine Raske vaimne alaareng - Enamusel olulisi motoorikahäireid või muid kaasnevaid puudeid mis viitavad KNS
kliiniliselt olulisele kahjustusele


Sügav vaimne alaareng Orgaanilised psüühikahäired - Ühiseks aluseks on kindlalt diagnoositav peaajuhaigus, kahjustus või muu -häire, mille
tagajärjeks on tserebraalne düsfunktsioon - Peab olema mingi kahjustus lisaks nt peaaju - Sümptomaatiline – peaaju haaratus on sekundaarne ehk põhihaigus on mingi muu - Ainete kasutamisest tingtitud psüühikahäired Dementsus - Sündroom   mida   iseloomustab   raske   kognitiivsete   funktsioonide   (mälu,   intellekt)
kahjustus - Häiritud mitu kortikaalset funktsiooni nt mälu, mõtlemine, orientatsioon, asjaoludega
arvestamise võime, õppimisvõime jne - Dementsus on tavaliselt krooniline kulg - Põhjuseks on peaajuhaigus või kahjustus nt peaajutrauma II LOENG - LAPSE- JA NOORUKIEA HÄIRED Pooled vaimsetest häiretest 14. eluaastaks kulmineerunud
15-19 aastaste seas suitsiid väga levinud Vaimse tervise riski tekitajad ja kaitsejad
Tekitajad
- Individuaalsed omadused - Sotsiaalne olukord - Keskkonnafaktorid  Perede toimetuleku võimalikud riskid - Sotsiaalmajanduslik olukord - Tervis - Haridusalane võimekus ja tööga hõivatus - Tervishoiu kättesaadavus Lastepsühhiaatria - Probeelmide kaardistamine, teabe kogumine (pere, kool)


- Kliiniline   hinnang   –   lastepsühiaater   moodustab   vastuvõtul   hinnangu,   abistavad
küsimustikud, uuringud - Diagnostika – koostatakse raviplaan, nõustamine, suunamine - Töö toimub meeskonnana – sotsiaalpedagoogid, psühhiaatrid, õed jne Diagnoosimine - Kliiniline intervjuu – vanemad, laps ja teised olulised isikud - Psühholoogilised   uuringud   –   kognitiivse   funktsiooni   uuring   ja   üldise   arengu
hindamine - Logopeediline uuring - Küsimustikud – EEK, lapsevanemate, autismi küsimustikud, SNAP-IV (ATH) Multidimensionaalne diagnoos - Kust probleemid alguse saavad - Kuidas sõpradega suhtlemine on - Kas probleeme on väljaspool kooli/pere - Peab olema võimalikult objektiivne, rohkelt infot vaja selleks Vaimse tervise häirete põhjused
Bioloogilised - Geneetika - Infektsioonid - Ajukahjustused - Prenataalne kahjustus Psühholoogilised - Emotsionaalne, füüsiline, seksuaalne trauma - Lein - Hüljatus - suhtlemisraskused Keskkonnast lähtuvad, sotsiaalsed. - Lein - Enesehinnang - Ainete kuritarvitamine Aju areng algab sünnieelsel ajal ja kumuleerub. Erinevad sümptomid ja isiksusejooned ja ka
geenid muutuvad ajas. 
Majanduslik toimetulek – mida madalam majanduslik toimetulek seda rohkem vaimse tervise
häireid Lapse eluetapid - Prenataalne -8. elunädal - Vastsündinu kuni 15 kuud


- Väikelaps 1,5 kuud kuni 2,5a - Eelkooliiga 2,5-6 - Keskmine kooliiga 6-12 - Noorukiiga 12-17 Prenataalne - Areng hakkab siin pihta, embrüo muutub looteks, on inimese kujuga. Käib suhtlemine
emakasisese suhtlemisega - Kui häireid esineb on nad mitme põhjusega ja mõjutavad tugevalt arengut - Poistel suurem risk arenguhäire tekkeks sest neil on 2 erinevat kromosoomi - Emakasisene keskkond bioloogiliselt väga aktiivne - Kuulmine 18. rasedusnädalaks - Nägemine 20ndaks - Lõhna ja maitsetaju 28ndaks - Mõned refleksid olemas enne sündi (haaramine, moro ja imemisrefleks) Närvisüsteem - Areneb neuraalplaadist - Ajukoor on vastutav kognitiivsete võimete eest – hakkab arenema 10. rasedusnädalal - Esialgu   arenevad   sensoorsed   ja   motoorsed   osad,   hiljem   osad   mis   neid   kahte
ühendavad (assotsiatiivsed ajuosad) - Loode suhtleb keskkonnaga - Aju kasv on kiire, täiskasvanul 4 korda suuem aju - Kärpimisperiood – närvirakud mis aju ehitamiseks vajalikud on hakkavad kaduma,
oluline sest võib juhtuda et valesid asju kärbitakse või just jäetakse alles - Sellel perioodil on aju väga haavatav - Areneb aju valgeaine ja neurotransmitterite retseptorid Ema stress mõjutab:  - Põhjustab   loote   vereringes   rohkem   stressihormoone   –   võib   tekitada   ärevus   või
meeleoluhäireid - Kõrgema ärevustasemega emadel on hüperaktiivsed, madala sünnikaaluga, söömis ja
magamisprobleemidega lapsed Geneetilised haigused - Amniotsentees - U 2% rasedustest on geneetiline defekt - Tehakse uuringuid - Vanemate kohanemine loote geneetilise defektiga Ema psühhoaktiivsete ainete tarvitamine - Suitsetamine – madal sünnikaal, enneaegsus, äkksurm


- Alkohol – 40 000 last aastas alkokahjustusega, ADHD, loote alkoholisündroom - Kanep – madal sünnikaal, enneaegsus, võõrutusnähud - Kokaiin - Heroiin - Ravimid  Vastsündinuiga - Vastsündinu ei ole puhas leht - Neil on palju temperamendierinevusi Enneaegsus - Enne 34 nädal sündinud - Õpiraskused,   emotsionaalsed   ja   käitumuslikud   probleemid,   vaimne   alaareng,
väärkohtlemine Arengulased verstapostid: - Refleksid, ellujäämissüsteemid - Keel ja kognitiivne areng - Emotsionaalne ja sotsiaalne areng - Temperamendi erinevused - Kiindumus - Võõristamine - Separatsiooniärevus – 6-18 kuud, ärevus sest eemaldutakse kiindumusobjektist - Vastsündinu hoolitsus - Vanemlik side Väikelapseiga - Kiireneb motoorne ja intellektuaalne areng - Kõnnioskus - Kõne areng – oskab nimetada objekte, 3. eluaastaks kasutab lühilauseid - Tavaliselt õpitakse enne ütlema ei Arengulised verstapostid Emotsionaalne ja sotsiaalne areng - Hea ja halb eralduvad üksteisest Keele ja kognitsiooni areng
Seksuaalne areng - Sooidentiteet ja soorollid Potitreening
Vanemlikud väljakutsed - Piiride seadmine


- Lapse arenev vabadus - Autoritaarne vs liberaalne - Võitlus vanemate tähelepanu eest - Hirmud  Eelkooliiga
Arengulised verstapostid
Keele ja kognitsiooni areng - Sõnad saavad kindlama tähenduse - Egotsetnraalsus ja vähene empaatia - Sümboole mõtlemine Emotsionaalses ja sotsiaalne areng - Ärevusega toimetulek (õpitakse vanematelt) - Armastus, kurbus, kadedus, armukadedus - Areneb oskus jagada Rivaalitsemine
Mäng - Hakkab eralduma fantaasia ja reaalsus Kujuteldavad kaaslased Keskmine kooliiga - Need kes lasteaias vaateväljad tehakse uuringuid enne kooli Arengulised verstapostid Keele ja kognitsiooni areng: ideed lähevad kompleksemaks, huvi reeglite vastu, abstraktne
mõtlemine - Parim sõber - Kooliõrge - Soorollide ja soolise identiteedi areng - Uni ja unenäod - Sünnituse ajastus – 3-5 aastane vahe on kõige mõistlikud - Sündimise   järjekord   –   esmasündinud   rohkem   hinnatud,   rohkem   orienteeritud
saavutustele; teisena sündinutel varem sõnavara - Lapsed ja lahutus  - Traumad –  - Perekonnafaktorid   -   lahutatud   vanematega   lastel   madalam   enesehinnang,   kõrgem
väärkohtlemise risk jne - Vanemlik   stiil   –   autoritaarne,   järelandlik-lubav,   järelandlik-hülgav,   autoritaar-
retsiprookne - Koolieas tuleb kõige rohkem häireid välja


Lahutus – peale vanemate lahutust kasvab laste emotsionaalsete ja käiutmuslike probleemide
hulk kõikides vanusegruppides. Psühhopatoloogia väljendumine - Seotud arengu ja vanusega - Keelega seotud häired sageli eelkoolieas - Kerge vaimne alaareng, spetsiifilised õpiraskused - Käitumishäired - ADHD - Skisofreenia, bipolaarne Noorukiiga - Suurenevad autonoomsus, sotsiaalsed  suhted,  intellektuaalsed  eesmärgid,  sotsiaalne
kuuluvus - Avastamine, valikud, astmeline rännak integreeritud ’mina’ suunas - ’work in progress’ 4 arengusuunda: - Sotsiaalsete oskuste areng, - Suurenenud riskikäitumine - Sõprussuhted > peresuhted - Suurenenud seksuaalne aktiivsus - Hallaine   maht   on   tipus   tüdrukutel   11   ja   poistel   13   aastaselt.   Võimaldab:   peeneid
sotsiaalseid   interaktsioone,   impulsikontrolli,   pikaajaliste   plaanide   tegemist,
ettemõtlemist - Keskmine   noorukiiga   14-16   a.   palju   sõltub   enesehinnangust.   Kui   probleeme   siis
tekivad akadeemilised ja sotsiaalsed probleemid. Enesehinnang on peamine käitumise
suunaja, sellest oleneb positiivne või negatiivne riskikäitumine Kognitiivne areng - Riskiteadlikust vähem - Väga lai valik erinevaid täidesaatvaid funktsioone - Püüdlemine enda kogngitiivsete tugevuste poole Sotsialiseerumine - Kuuluvustunne on tsentraalne nooruki heaolutundele - Gruppikuuluvus on märk adaptsioonist


Moraalne areng - Käiutmismalle   võetakse   üle   kodu-   ja   hariduskeskkonnast   kuid   ka   üksikutelt
eeskujudelt - Ei sõltu niivõrd vanusest kui kognitiivsest arengust 3 taset: - Prekoventsionaalne – hirm karistuse ees, reeglitest kinnipidamine - Konventsionaalne – teiste arvamus, seadused - Postkonventsionaalne – sisemine koodeks, üldinimlikkus Enesehinnang - Rahulolu enda välimusega - Akadeemilised saavutused, sportlikus ja erilised oskused - Teismelistel lähtub sõprade tagasisidest - Tüdrukutel madalam kui poistel Seksuaalkäitumine - isiksus, sugu, kultuur, religioon - riskikäitumist on palju - 98% kasutab kontratseptiive, siiski pooled HIV juhud alla 25 aastaste seas Riskikäitumine - ’mõistuse   piires’   riskimine   ehk   loogilist   mõtlemist   tuleb   juurde   ja   riskid   on
läbimõeldud - Alkohol, nikotiin, kanep, vägivald Psühhopatoloogia
Sümptomite kogum on sündroom!! Lapseea ja varase algusga skisofreenia Lapseea skisofreenia - Algus enne 13. eluaastat - Aju arengu eripärad - Tugevam IQ, mälu ja tunnetustegevuse kahjustus kui varase algusee puhul - Halvem toimetulek hilisemas elus Varase algusga skisogreenia - 50x suurem esinemissagedus - Enne 18. eluaastat


- Raske kuluga - Halb toimetulek Depressioon - Esinemissagedus kasvab vanusega; 18. eluaastaks 20% - Kui pereliikmete hulgas siis tõuseb risk 3x Ärevushäired  - Iga kolmas nooruk täidab ärevushäire kriteeriumid - Enamik foobiad - Kõik ärevushäired on sagedasemad tüdrukute seas Ärevhushäirete ravi lastel ja noorukitel - Elustiili ja keskkonna muutused - Psühhoteraapia - Farmakoteraapia Söömishäired - Anoreksia sageneva tendentsiga poiste ja tüdrukute osas - Tavaline algusaeg on keskmine noorukiiga - Buliimia sagedased kui anoreksia, eriti norte naiste seas Isiksusehäired - Üldiselt ei diagnoosita enne 16. eluaastat Vaimne alaareng
Psüühika arengu üldine pidurdumine - Arenguperioodi vältel avalduv võimete ja oskuste formeerumise puudulikkus - Intellekti madalam tase Jaguneb: kerge, mõõdukas, raske ja sügav.  Autism - Poistel 4,5 korda sagedasem - Palju komorbiidseid häireid - Geneetika, prenataalne keskkond, üsasisesed infektsioonid, enneaegsus jne. põhjust
suudetakse tuvastada ~ veerandil. Püsivad puudujäägid sotsiaalsetes suhetes ja suhtlemisel, mis avalduvad erinevas kontekstis. 


Piiratud, korduvad käitumismustrid, huvid või tegevused - Sümptomid peavad ilmnema varases arenguperioodis - Sümptomid põhjustavad kliiniliselt olulist funktsioonihäiret - Neid häreid ei ole võimalik paremini seletada vaimse alaarenguga või üldise arengu
mahajäämusega Käitumishäired - Sageli probleem pere- või koolikeskkonnas - Kaasuvate häirete ravi ATH - Levinud enim puberteedieelsete koolilaste ja laste hulgas - Pärilikkus - Poistel surem risk - Hüperaktiivusse sümptomid enamasti olemas - Diagnoos püstitatakse sageli koolis - Üliaktiivsus   ja   puudulik   tähelepanuvõime,   peavad   avalduma   enam   kui   ühes
situatsioonis Nutisõltuvus
Nutivahend   on   kinnisideeks.   Rahulolu   saavutamiseks   sooritatakse   meelistegevust   järjest
pikeneva   ajaperioodi   vältel.   Korduvad   ebaõnnestunud   katsed   konkreetse   tegevuse
vähendamisel või piiramisel. Võõrutusnähud. Selle tõttu kannatavad teised eluvaldkonnad.
Valetatakse   arstile,   perele   jne.   Tegevust   kasutatakse   igapäevaeluprobleemide,   abituse,
süütunde, ärevuse või depressiooni eest põgenemiseks.  Sinine valgus Valguse   spekter.   Võib   pidada   nägemisväsimuse   sümptomite   põhjustakas,   lisaks   nõuab
vaatajalt liigselt silmade konvergentsi ja akommodatsiooni (fokusseerimine) - Kuivsilmsuse põhjustaja.  Tagajärjed:  - 2/3 USA lastest veedab rohkemkui 2h arvutis/telefonis - Neil lastel kehvemad tulemused mälu,keele ja nuputamisülesannetes - Liikumise piiratus Nutisõltuvuse abi - Alternatiivsed tegevused - Kindlad ajalimiidid


- Välised ’stopid’ - Prioriteedid - Kaasuvate probleemide ravi Väikelaste vaimse tervise toetamine - Märka lapse sobivat käitumist ja anna ka lapsele teada et seda märkasid.  - Kiita julgesti isegi siis kui tegu ei ole midagi märkimistväärt.  - Anda erinimelisi ja palju kiitusi.  - Tunnustada pilkkontakti, naeratuse ja entusiasmiga.  - Kiita ka teiste inimeste ees, kiita ilma sarkasmita.  - Näidata ette kuidas ennast kiita Sekku kui märkad:  - Muutused meeleolus - Ärevuse ja pinge ilmingud nt kõhuvalu - Toitumine ja välimus - Probleemid ja eripärad suhtlemisel - Ebatavalised mängu elemendid - Arenguline mahajäämus Laste väärkohtlemine
Füüsiline, seksuaalne, emotsionaalne väärkohtlemine või hooletussejätmine. Avaldab mõju
lapse seisundile.  - Lastemajad – lapsesõbralik teenus kus abistatakse väärkoheldud lapsi. Töötavad koos
lastekaitsetöötaja, politsei, prokurör, psühholoog jpt.  - Lastekaitseseadus kohustab igaüht andma teada abivajajast lapsest. Lahendused
Terviklik lähenemine terviseprobleemidesse, usalduslik suhe, eneseabi. Muutused elukeskkonnas, sotsiaalne abi:  - Erinevate õppeprogrammide muutused - Vanemate nõustamine - Koostöö lastekaitsespetsialistiga Psühhoteraapia: - Pereteraapia - Individuaalne teraapia (KKT) Ravimid:


- Antidepressandid - Aktiivsus ja tähelepanuhäire ravimid - Antipsühhootikumid - Anksiolüütikumid - Uinutid - Käsimüügiravimid - Vajadusel statsionaarsed uurinugd, ravi LAPSEEA VÄÄRKOHTLEMISE MÕJU AJU STRUKTUURILE, FUNKTSIOONILE JA ÜHENDUVUSELE Aju arengut juhivad geenid kuid kujundavad kogemused - Vägivald - Hooletussejätmine - Pere düsfunktsioon Adverse Childhood Experiences (ACE)
Vähemalt 1 ACE - 54% suurem risk depressiooni tekkeks - 67 suitsiidikatseks - 64 uimastisõltuvuseks Vähemalt 5 ACEt - 2x suurem risk anksiolüütikumi retseptile - 3x suurem risk antidepressantidele - 10x antipsühhootikumidele - 17x tümostabilisaatori ´le Vähemalt 6 ACEt … Kahjustus või kohanemine?
Kuidas  väärkohtlemine  aju  mõjutab?  Väärkohtlemine  tekitab  stressi  ja kui stress on liiga
varajane   võib   tekkida   sellest   häire.   Teiseks   variandiks   on,   et   liiga   varajane   stress   ja
kogemustest   sõltuv   aju   plastilisus  koos  tekitavad   sümptomid,   sest   aju  üritab  kohaneda  ja
midagi asendada. 


Sensoorsed süsteemid
Vägivalla seosed juhteteede ja sensoorse korteksi arenguga.  - Hallaine mahu suurenemine ajus - Sõnaline   väärkohtlemine   on   tekitanud   kahjustusi   aju   kuulmist   reguleerivas   osas.
Vägivalla pealtnägmine vähendab hallainet visuaalses korteksis. Seksuaalvägivald on
samuti paljuski seotud nägemisega, kuid kahjustada on saanud ka somatosensoorne
ajupiirkonad mis on seotud tähtsate funktsioonidega.  Ohu äratundmine ja vastus sellele - Limbiline süsteem – organiseerib inimese emotsioone (amügdala, ajukoor); ajukoor on
see mis hoiab inimest inimesena – hoiab tagasi ja reguleerib; amügdala tekitab ülevaid
emotsioone, on pärit loomariigist - Väheneb sünoptiline tihedus – 2 närvirakku suhtlevad omavahel ja sünapsite tihedus
muutub ajukoores Mõhnkeha ja integratsioon - Väärkoheldud lastel ja täiskasvanutel vähenenud mõhnkeha maht ja integratsioon - Arvatakse et mõhnkeha morfoloogia peegeldab ajupoolkerade vahelist suhtlust - Meestel 2x suurem rsk mõhnkeha mahu vähenemiseks; tekib sagedamini hülgamise
tagajärjel Võrgustiku arhitektuur - ACC –  Väärkoheldud/väärkohtlemata
Ökofenotüüp – milline sümptomaatika/psühhopatoloogia tekib Kokkuvõte -  Väärkohtlemine toob kaasa aju struktuuri muutuse. Muutub ka aju funktsioon (kuidas
toimetab) teatud piirkondades - …. AUTISM Eestis   u   1/100   autismispektri   häirega,   USAs   1/68;   poistel   4x   sagedamini   kui   tüdrukutel,
sarnaselt ka ATHl.


Komorbiidsus - ADHD, vaimne alaareng, tourettes, ärevushäire, epilepsia, depressioon, söömishäired,
uneprobleemid,   ennastkahjustav   käitumine,   OCD,   bipolaarne,   psühhootilised
väljalöögid stressiolukorras, paranoidsed reaktsioonid, katatoonia ASH etioloogilised faktorid - Prenataalne keskkond - Üsasisesed infektsioonid - Enneaegsus - Peri- ja postnataalne ajukahjustus - Tõenäoline meditsiiniline või geneetiline põhjus suudetakse tuvastada 10-25% ASHga
lastest Kliiniline pilt
RHK-10 - Puudub normalse arengu eelperiood või see ei ületa 3 aastase piri - Avaldub vastastikuste sotsiaasete mõjutuste ja kommunikatsiooni kvalitatiine muutus - Lapse   autismile   on   iseloomulik   huvide   ja   aktiivsuse   monotoonsus,   korduvus   ja
stereotüüpsus. DSM-5 Püsivad puudujäägid sotsiaalsetes suhetes ja suhtelmisel mis avalduvad erinevas kontekstis,
kas käesolevalt või varasemalt alljärgnevas: - Sots-emotsionaalse vastastikuse puudulikkus - Puudulikus mittesõnalises suhtlemiskäitumises - … Piiratud   korduvad   käitumismustrid,   huvid   või   tegevused   mis   väljenduvad   käesolevalt   või
väljendusid varasemalt vähemalt kahes alljärgnevas: - Stereotüüpsed või korduvad liigutused, objektide kasutamine või kõne - Ühetaolisuse nõudmine, jäik rutiin või rituaalsed sõnad ja käiutmismustrid - Piiratud huvid mille intensiivsus ja siht on ebanormaalsed - Üle- või alareaktiivsus meeleliste stiimulite suhtes Sümptomid peavad imnema varases arenguperioodis Sümptomid põhjustavad kliiniliselt olulist funktsioonihäiret Objektiivne hindamine - Kasvuinformatsion


- Düsmorfolooilised tunnused - Nahk - Motoorika - Neuroloogiline hindamine - Nägemine, kuulmine Varajane diagnoosimine
Vaja diagnoosida nii vara kui võimalk, sest võib tekitada frustratsiooni kui ennast teistest
tugevalt erinevana tunneb.  - Tavaliselt enne 3a ei diagnoosi - Käitumuslike ja hariduslike meetodite õigeaegne rakendamine - Vanemate ja haridusasutuse informeerimine - Varem saavad tavaliselt komorbiidsed lapsed - Autismi diagnoos on pigem stabiilne Varajane kliiniline pilt - Rutiiniarmastus - Vähene silmkontakt - Nimele reageerimine - ….. ’Punased lipud’ Sagedased korduvad liigutused: plaksutamine, kõigutamine, pöörlemine, tulede vaatamine jne …… Varase sekkumise võimalused - Käitumise analüüs - Struktureeritud hariduse teooriad - Tõenduspõhisus ähene - Pigem on efektiivsed programmid Prongnoos - III LOENG – TAJUMIS- JA MÕTLEMISHÄIRED, TUNDE- JA TAHTEELUHÄIRED


Psüühika lahtivõtmine 1. Teadvus/orientatsioon
2. Taju
3. Mõtlemine
4. Emotsionaalsus
5. Tahteelu
6. Füsioloogilised funktsioonid – uni, söögiisu, seks
7. Intellekt
8. Mälu  Teadvus – teadvuseseisund nt kooma, ärkvel jne
Orientatsioon – selgus kus parajasti asud
Intellekt – arusaamine
Mälu – vahetu, mõnepäevane või pikad elusündmused; info mis on varem salvestatud kustub
hiljem nt dementsel inimesel Tajumis- ja mõtlemishäired Tajumishäired - Tajumine   on   tunnetusprotsess   mille   käigus   füüsilised   ärritajad   muudetakse
informatsiooniks psüühilisel teadvuse tasandil - Apertseptsioon – emotsioone ja mõtet poolt modifitseeritud taju; meie arusaamad ja
emotsioonid mõjutavad seda kuidas tajume maailma – ühel inimesel Kvantitatiivsed - Hüperesteesia  – ärritusläve alanemine ehk ärritajad on tugevamad (tugeva ärevuse
korral) - Hüpesteesia  –   sensoorse   ärritusläve   kõrgenemine   –   juhtub   kui   teadvus   hägunema
hakkab (kergemate teadvushäirete korral) - Anesteesia – sensoorse ärritusläve kõrgenemine, valuaistingute katkemine (kooma) Kvalitatiivsed - Meelepetted – illusioon, hallutsinatsioon - Psühhosensoorsed häired – agnoosia, derealisatsioon, depersonalisatsioon Meelepetted Tajuelamus ei vasta tegelikkusele. Kujutlustes erineb selle poolest et need on tahtlikult esile
kutsutud. Ühes tajufunktsioonis on asi sassis.  - Illusioon e eksitaju – tegeliku objekti moonutatud tajumine. Nt vari seinal on ohtlik
loom


- Hallutsinatsioon – tajuelamus, mis ei seostu väliste ärritajatega. Hallutsinatsioonidele
võib kaasuda luululisi tõlgendusi. Nt tajutakse mürgi lõhna ja arvatakse, et naabrid
lasevad mürki Kuulmishallutsinatsioonid  –   skisofreenias   kõige   tavalisemad.   Kõige   tavalisem   et
inimene kuuleb oma mõtteid kaja või helina. Keegi võib ka tema tegevusi kommenteerida.
Joodikud vestlevad inimestega nt joodik rääkis köögilaua taga linnavalitsusega.  Nägemishallutsinatsioonid – tekivad kui peaaju on tugevalt kahjustada saanud nt trauma,
võib ka deliirium olla. (smurfid tulid asju kokku pakkima ja ahju siibrist hakkas vett
jooksma) Haistmishallutsinatsioonid – pigem vanainimesed. Maitsehallutsinatsioonid – moondunud maitsed, toidul mürgi maitse Puute- e taktilised hallutsinatsioonid  – ussid roomavad üle selja – deliiriumihaigetel
pigem Vistseraalsed   hallutsinatsioonid  –   keha   sisemusest   pärinevad   hallutsinatoorsed
elamused. Veidrad kirjeldused et midagi liigub keha sees. (2 ussi roomas kopsust maksa,
kas oli tunne ka?). võib ka olla päris haigus lihtsalt. Hüpnagoogsed   hallutsinatsioonid  –   tekivad   vahetult   enne   uinumist,   üldiselt   ei   ole
haigusliku tähendusega, v.a mõned situatsioonid nagu algab alkovõõrutusdeliirium Hüpnopopiinsed hallutsinatsioonid  – tekivad pärast ärkamist ja ei ole haiguslikult kui
just ei ole deliiriumit vm. Tõelised hallutsinatsioonid  – meelepettelased  elamused  on sarnased tegelikkusega  nt
kuuldase inimesi ukse taga või nähakse tavalisi loomi Pseudohallutsinatsioonid  –   meelepettelased   elamused   mis   millegipoolest   erinevad
tegelikkusest nt helesinine koer. Näited: - Deliiriumihaige mees – maja taha platsile kogunes tsirkusega laat, näitasid kalu mida
tegelikult ei olnud. Deliirium – võib ka orgaanilistest asjadest tekkida nt nälg.  - Alkoholpsühhoosiga vanem mees – hakkab vestlema inimestega kes on olemas aga
keda pole parasjagu seal - Skisofreeniahaige noor tüdruk – mõtted kajavad peas, jumala hääl räägib ja aimab
mõtteid ette. Kuulmismeelepete. Ei ole päris nagu tavaline heli, kvaliteet on kuidagi
teistsugune.  - Orgaaniline   psühhootiline   häire   keskealisel  –   lõhnad,   nägi   laineid   mis   ta   ees
voolasid


Psühhosensoorsed häired
Agnoosia
Tajus ei suudeta aistingud kokku panna ja tajutavaid objekte ei tunne ära nt saabast ei tunne
ära. Enamasti seotud orgaanilise kahjustusega.  - Visuaalne agnoosia - Astereognoosia – võimetus ära tunda katsutavaid objekte. Esineb dementsetel - Anosognoosia – võimetus tajuda puuet, haigust - Somatopagnoosia – võimetus tajuda oma keha - Kuulmisagnoosia – võimetus ära tunda mitteverbaalseid helisid ja muusikat Derealisatsioon Luululine taju – ümbritsev maialm või teatud objektid omandavad erilise sära, salapära või
tundivad muul viisil subjektiivses tajuelamuses esile (tšakrad, midagi peaks kohe juhtuma) Ruumitaju häire - Mikropsia – objektid väiksemad - Makropsia – suuremad - Värvitaju häirumine Ajataju häired – sündmused kulgevad kiiremni või aeglasemana nt kõik aegluubis Depersonalisatsioon Häiritud   on   organismi   sisekeskkonnast   pärit   üksikaistingute   süntees   terviklikuks
tajuelamuseks. (kehaskeemi häired, senestopaatia, ’mina’-terviklikkuse tunnetuse häire) - Ühe inimese sees on 7 mina Hallutsinoos   e   hallutsinatoorne   sündroom  –   kuulmishallukatega   haigusseisund,   millele
sõltuvalt   hallutsinatsioonide   sisust   lisandub   ärevus,   hirm,   Psühhomotoorne   rahutus,   muud
sümptomid. Teadvuse seisund ei ole hägunenud.  Deliiriumisündroomi   korral  –   nägemishallukad   ja   hallutsinoosi   korral   kuulmishallukad.
Võib esineda orgaanilise ajukahjustuse, ainete kasutamise ja ka skisofreenia korral Näited:  - Dementsusega vanainimene – ei tunne asju ära - Deliiriumihaige – aju on kokku pakitud - Paranoidse sündroomiga skisofreeniahaige – mitu mina


Mõtlemine e assotsiatiivne tegevus
Mõtlemine   on   eesmärgipärane   ideede,   sümbolite   ja   assotsiatsioonide   vool,   mis   viib
reaalsusele orienteeritud otsusteni. Mõtlemishäired – vormilised ja sisulised häired. Vormilised häired Häired mõistete ja neid tähistavate sõnade kujunemises: - Mõistete väärastus e sõna tähenduse moondumine – käibekeeles kasutatavad sõnad
omandavad   haige   jaoks   uue   talle   arusaadava   sisu   (täkkimine   tähendab   et   keegi
mõjutab teda elektrivooluga) - Neologism – uute sõnade moodustamine suvalistest silpidest Tempohäired: - Tahhüpsühhism – mõtlemisprotsessi kiirenemine (mania korral enamasti) - Bradpsühhism – mõtlemisprotsessi aeglustumine (depressioon, substuupor) - Tõkestus – ootamatud mõtlemisprotsessi katkemised Mõtlemise seoslikkuse häired: - Atakiline   e   seosusetu  –   loogiliste   seoste   puudumine.   Esineb   skisofreenia   korral.
Äärmuslikul viisil on sõnasalat. - Katkendlik e inkoherentne  mõtlemine – mõtlemine mis ei ole teistele arusaadav,
täielikult desorganiseeritud mõtlemine, sõnadel puudub igasugune loogiline seos - Sümbolistlik mõtlemine –  - Paraloogiline mõtlemine – järeldused tunnuste põhjal mis ei ole kõige mõistlikumad.
Arvab et tal on jumalik alge, tema peab maailma mõjutama. - Resoneerne   mõtlemine  –   õõnes,   tühi   mõttetegevus.   Filosofeerimine   –   järeldused
tulevad aga ei põhine - Autistlik mõtlemine – mõtlemine mis on suunatud oma sisemaailmale - Dereistlik mõtlemine – loogikale ja reaalsusele mittevastav vaimne tegevus.  Mõtlemise sihipärasuse häired - Patoloogiline üksikasjalikkus – mõtted väga detailsed (epilepsia) - Laialivalguvus – hakkab ühest rääkima ja ei jõua lõpuni, mitu lugu vahepeal. Mania
patsiendid. - Stereotüüpsus – ühesõnaline sõnade tarbetu kordamine - Verbigeratsioon – teatud sõnade, fraaside mõttetu kordamine Mõtlemise sisulised häired 1) Sund- e. obsessiivne mõte – teadvuses vastu tahtmist korduv mitteadekvaatne mõte mille
ekslikkusest või tarbetusest ta ise ka aru saab. (Isa nägi lauanuga ja kohe tekkis pilt kuidas 2
aastasele pojale selle selga lööb). Sageli seotud illusiooni või tahtteoga. 


2) Foobiad – teatud objektide ülemäärane kartmine. Tekib objektide kohal mis tegelikult ei
ole ohtlikud. Agorafoobia, sotsiaalfoobia, liht- e. spetsiifiline foobia.  - Agorafoobia – avaliku platsi kartus, hirm olla kuskil kust ei saa kiiresti turvalisse
kohta. Seotud surmahirmuga. Nt kardetakse arstidest kaugemale minna sest kui midagi
juhtub siis ei saa arsti juurde minna.  - Sotsiaalfoobia – kardetakse grupi kohest negatiivset tagasisidet nt ei julge esineda. 3) Ülekaalukad mõtted – teadvuses domineeriv mõte mis ei ole reaalse situatsiooniga seotud
ja tõrjub mõtlemises tegeliku elu kajastuse tagaplaanile. Enamasti ei ole haiguslik. Ekslik
veendumus mis on vähem püsivam ja veidram kui luulumõte (alaväärsusmõtted) 4) Luulumõte – tegelikkusega olulisel määral vastuoluline ekslik veendumus mis üldjuhul ei
allu korrektsioonile – usub seda päriselt - Depressiivne   luul  –   alaväärsus,   väiksus,   vaesus,   hüpohondriline,   füüsilise   puude,
nihilistlik, huku ja katastroofi, enesesüüdistuse -luul - Suurusluul – võimekus, rikkus, missiooni, reformaatorlusluul - Paranoiline luul  – tugevalt endaga seotud (uudised on ainult mulle) tähendusluul,
suhtumisluul, avatusluul, jälitusluul, süüdistusluul, hüljatus, tagakiusamis, kahjustus,
mürgistus, mõjustus, instseneeringu (arvab et elu on stsenaarium), intermetamorfoosi
(on kellegi vastu vahetatud), teisiku, kiivus, erootiline luul Luulu iseloomustus Luulu ulatus: - Olmeluul – lähem ring, pere, naabrid - Laiahaardeline luulu – linna/riigivalitsus - Kosmiline luul Luulu süstematiseeritus: - Isoleeritud luulumõte – keegi mürgitab mind - Fragmentaarne luul -  - Süstematiseeritud luul – kõik on seotud Emotsionaalsus
Emotsioon – afekti ja meeleoluga seotud kompleksne subjektiivne elamus koos psüühiliste,
somaatiliste ja käitumuslike komponentidega - Emotsioonid on kaasasündinud omadused. Igaühe võime emotsioone  läbi elada on
erinev. Intensiivsus ja värvingud erinevad. Sõltuvalt situatsiooni tähendusest võivad tekkida kas positiivsed või negatiivsed tunded


Hinnang stiimulile sõltub omandatud reeflitest, veendumustest ja uskumustest (omandatud
kognitiivsed skeemid). - Haigusliku   tähenduse   omandavad   kui   on   ülemäärsed   ja/või   liigselt   püsivad   ning
võivad põhjustada häirivaid subjektiivseid vaevusi või muul viisil häirida tegevust.  Tundeeluhäired e emotsionaalse funktsiooni häired - Muutused emotsionaalses reaktiivsuses - Afekt – väliselt nähtav ja hinnatav emotsioon; ei pruugi olla vastavuses isiku poolt
antava emotsiooni kirjeldusega Emotsionaalse reaktiivsuse alanemine:  Hüpopaatia – tuimenenud emotsionaalsus Apaatia – erapooletu, ükskõikne ja osavõtmatu emotsionaalne toon Afektlabiilsus – väliste stiimulitega nõrgalt või mitte seotud, ootamatud ja kiired muutused
emotsionaalses   toonis;   emotsionaalse   reaktiivsuse   kõrgenemine.   (kõrgenenud   ärrituvus   ja
vihapursked tühistel põhjustel) Emotsionaalse reaktiivsuse väärastumine Emotsionaalne   inadekvaatsus  –   emotsioonide   mittevastavus   ideede,   mõtete   või   kõnega.
Seotud luulumõtetega, skisofreeniga, äge psühhoos.  Ambivalents  –   kahe   vastandliku   emotsiooni   koosesinemine   mingi   kindla   nähtuse   suhtes
kindlal ajamomendil. Meeleolu
Püsiv emotsioon mida isikud subjektiivselt kogevad ning avadavad ja mis on täheldatav ka
teistepoolt - Eutüümne meeleolu – normaalne meeleolu st ülemääraselt kõrgenenud või alanenud
meeleolu puudumine - Aleksitüümia – võimetus või raskused emotsioonide kirjeldamisel või teadvustamisel.  Meeleolu muutused 1) Alanenud meeleolu - Lein   või   mure  –   reaalsele   kaotusele   kohane   kurvameelsus.   Üle   aasta   kestev   lein
liigitatakse depressiooniks.  - Depressioon – haiguslik kurvameelsus. Ei piirdu ainult meeleolu alanemisega - Düsfooria – pahur, rahulolematu meeleolu - Ärrituv meeleolu e düsfooria


- Labiilne meeleolu – meeleolu kõikumine - Anhedoonia   –  huvide   ja   õõmutunde   kadumine   ja   eemaldumine   regulaarsetest
meeldivatest tegevustest 2) Kõrgenenud meeleolu - Hüpertüümia – mittehaiguslikult hea tuju - Mania – sündroom mis ei piirdu ainult hea meeleoluga - Eufooria   –  intensiivne   ülev   meeleolu   koos   kõrgenenud   enesehinnanguga
(alkoholijoove) - Ekstaas   –  kõrgenenud   meeleolu,   mis   võib   esineda   dissotsiatiivsete   häirete   või
religioossete talituste ajal 3) Muud emotsioonid - Ärevus – kartusetunne mis on põhjustatud välise või sismeise ohu ootusest st reaalne ja teadvustatus tiimul tegelikult puudubad - Hirm – ärevus mis on põhjustatud päris stiimuli poolt
- Pingetunne – ebameeldivalt kõrgenenud somaatiline tunne
Vabalt lainetav ärevus – püsiv, fokuseerimata hirm mida ei saa seostada ühe kindla idee, objekti või situatsiooniga - Paanika  –   äge,   episoodiline,   intensiivne   ärevushoog   koos   väga   tugeva   kartuse   ja vegetatiivsete sümptomitega - Häbitunne  –   emotsioon   mis   tekib   arusaamisega   sellest   et   on   käitutud   või   ollakse sunnitud käituma rumalalt Süütunne 
- Viha
Kadedus  Motoorne käitumine; keerulisem käitumine (tahteeluhäired)
Mis on motivatsioon, huvi, mida mille pärast teeme.  Motoorne käitumine – inimese psüühilise tegevuse osa mis hõlmab impulsse, motivatsioone,
tunge, instinkte, ihasid. Mis väljenduvad käitumise ja motoorika vahendusel.  Motoorse käitumise hälbed – kvalitatiivsed, kvantitatiivsed Kvalitatiivsed - Kajanähud – motiveerimatu liigutuste, kõne, miimika jäljendamine
- Ekopraksia – haigusliku iseloomuga teise isiku jäljendamine
- Katatoonia – motoorne anomaalia mida võib kohata mitteorgaaniliste psüühikahäirete korral. - Katalepsia – üldine termin liikumatu poosi kohta. 


- Katatoonne rahutus   - kõrgenenud sihitu motoorne aktiivsus mis ei ole mõjutatud välisärritajate pool - Stuupor – katatoonne, depressiivne
- Vahajas paindlikkus – isikut võib panna asendisse mida säilitatakse ikema aja vältel
- Negativism – motiveerimatu vastuseis liigutamise või korralduste täitmise suhtes
- Katatoonne rigiidsus
- Katatoonne poos
- Katapleksia – 
lihastoonuse ajutine kadu
- Stereotüüpia – teatud tegevuste pidev kordamine
- Maneersus
- Automatism – 
kõrgem jõud annab käsu ja ta täidab seda
- Mutism – ei räägi, puudub ajukahjustus
- Ambitendents – vastandlikud impulsid käitumises
- Koprograafia Ülemäärane aktiivsus. Psühhomotoorne rahutus Mitteproduktiivne ülemäärane aktiivsus. Võib olla seotd teiste haigustega Kompulsioon e sundtegu – kontrollile mitte alluv impulss sooritada korduvalt mingit tegevust. Teab ise et see on lollakas Rituaal – automaatne olemuselt kompulsiivne tegevus selleks et vähendada ärevust
Ataksia
Apraksia Hüpoaktiivsus. Psühhomotoorne pidurdus Alanenud   motoorne   ja   kognitiivne   aktiivsus.   Mõtlemise,   kõne   ja   liigutuste   nähtav
aeglustumine ja vähesus. Abuulia – nõrgenenud või peaaegu kadunud siseaje tegutsemiseks ja mõtlemiseks
Anergia  - energia puudus  Sihipärasus Tegevuse hüplevus
Tegevuse impulsiivsus
- SÕLTUVUSHÄIRED Kroonilina ajuhaigus, millele on iseloomulikud tagasilangused (relapsid)
Sõltuvuse saamiseks peab väga palu pingutama ja harjutama.  (6-7 aastat)


Soodumus tekkeks erineb inimeste vahel
Ei teki koheselt, kujunemisel on erinevat faasid, viimane punkt on see, et terve elu keskendub aine tarbimisele Riskifaktorid Neurobioloogiline   eelsoodumus   –   pärilikkus   50%;   kui   esimese   astme   sugulased sõltuvuss siis risk on 2-4x kõrgem Sotsiaalmajanduslik taust ja lapsepõlvekogemused (kodus kaos ja turvatunde puudumine mis võib tekitada kaasuvaid psüühikahäireid) Kaasuvad haigused nt depressioon ja sotsiaalärevus
Aine tarbimise viis Sõltuvushäire kujunemine
Motiivid:   valu   vähendamine,   positiivsete   tunnete   võimendamine,   negatiivsete   tunnete
leevendamine, töövõime suurendamine, uute elamuste otsimine, hedonism Erinevad   psühhopatoloogiad:   krooniline   valu,   ADHD   ja   stimulandid,   sotsiaalärevus   ja
alkohol, unehäired ja rahustid, eelnevalt terve inimene Sõltuvushäire   teke   ei   ole   kunagi   seotud   ühe   põhjusega   vaid   erinevate   riskifaktorite
koostoimega: pärilikkus, keskkond, tarvitatav aine, selle manustamisviis Multifaktoriaalsus  Neurobioloogia Sõltuvushäire   puhul   on   häiritud   motivatsiooni,   impulsikontrolli,   kognitiivsete funktsioonide, õppimise-mäluga seotud närviringid 1. Tasu (naudingu)süsteem  Mesolimbilised ajustruktuurid keskajus
Dopamiini kui keskne neuromediaator
Sh korral muutused sünapsites, tekivad ja tugevnevad uued närviühendused Psühhoaktiivsetest ainetest põhjustatud psüühikahäired Intoksikatsioon e joove
Kuritarvitamine
Sõltuvus



Uimastite kahjulikkus – kõige kahjulikum alkohol, heroiin, crack, metamfetamiin, kokaiin,
tubakas Sõltuvussündroom
Tõsine diagnoos mida kergelt ei jagata. Diagnoositakse läbi psüühilise intervjuu.  Tung või sundmõte tarvitada ainet
Raskusi kontrollida tarvitatava aine hulka
Võõrutusseisund
Tolerantsus
Vaba aja veetmise teiste võimaluste ja huvide progresseeruv taandumine aine tarvitamise ees Aine tarvitamise jätkamine vaatamata ilmsetele kahjustavatele tagajärgedele 1 aasta jooksul peab esinema 3 või enam sümptomit Tolerantsus
Aju harjub ja uueks dopamiinilaenguks on vaja rohkem või tarvitada mõnel teisel viisil.  Võõrutusseisund alkoholist
Erinevate sümptomite kogu nt: Kätes on treemor, väristavad
Higistamine
Iiveldamine, oksendamine
Silmad ei kannata valgust
Möödub 2-3 päeva jooksul Erinevad staadiumid 2 nädalat järjest alkoholi tarvitanud inimesel võib tekkida deliirium.  Deliirium – ohtlik seisund mis tekib alkoholi tarvitamise ärajätmisel, 2-3 päeval. Ei saa aru kus ta on
Nägemishallukad
Segasusseisund
Kiirelt on vaja kiirabi, ravi kestab 4-5 päeva
Krambid Suurelt sõltlaselt ei tohi järsku alkoholi ära võtta ega panna lukutaha. 


Delirium tremens Tekib alkoholi tarvitamise lõpetamisel
Lõhiajaline kuid mõnikord eluohtlik toksiline segasusseisund koos kehaliste häiretega
See on tavaliselt alkoholi absoluutse või suhtelise ärajääma tagajärg inimestel kellel on kujunenud raske sõltuvus pikaajalise tarvitamise foonil Deliirium tekib sest alokohol on depressant ja aju on pidevas depressiivses seisundis. Kui alko ära jätta ärkab aju uuesti ellu ja tekivad nägemused. Ravimiseks kasutatakse
rahustit Meelepetted, unetus, treemor, hirmutunne. Seejärel teadvuse hägunemine, meelepetted ja tugev treemor Psühhootiline häire Inimene teab kus ta on kuid kuuleb hallukaid ja on muutunud paranoiliseks
Kognitiivsed häired Lõpuks võib tekkida dementsus PSÜHHOOTILISED HÄIRED – SKISOFREENIA - Aju toimimine
Normaalse aju toimimise mehhanismid: Erinevad ajupiirkonnad on spetsialiseerunud erinevatele funktsioonidele Või Aju töötab kui tervik, aju funktsionaalsus on taandatav närvivõrgustiku tööle Psüühilised protsessid toimivad võrgustik tasemel, mitte üksiku närviraku või närvirakkude
vahelise sünapsi tasemel. Puudub üks-ühene seos anatoomilise ajupiirkonna ja spetsiifilise
psüühilise funktsiooni vahel. Inimpsüühika baseerub närvivõrgustiku toimimisel Sündides   on   üle   miljardi   närviraku   ja   iga   närvirakk   on   ühenduses   u   100 000   teise närvirakuga Närvisüsteemi areng
Aju neuroplastilisus


Närvivõrgustik
Närvivõrgustik koosneb närvirakkudest mis koos toimides võimaldavad sooritada psüühilisi
funktsioone Psüühikahäired Närvivõrgustiku struktuuriline häire
Neuromediaatorsüsteemide häirunud töö
Probleem   aju   erinevate   piirkondade   omavahelises   suhtlemises   ehk   häirunud   on närvirakkude vaheline kommunikatsioon Psüühikahäirete korral on häirunud info töötlus närvivõrgustikes Oluline on: Psüühilise funktsiooni hälbe askusaste (ulatus, eripära, kestus)
Sellest tulenev distress isikule endale
Hälbest põhjustatud perekondliku, tööalase, sotsiaalse funktsioneerimise häirumine Vaimse seisundi hindamine Üldine väljanägemine ja käitumine
Kõne
Mõttekäigu vormilised aspektid
Mõtlemise sisulised aspektid
Meeleolu ja afektiivsus
Tajumishäirete olemasolu
Tahteaktiivsuse hindamine
Kognitiivne funktsioon ja intellekt: orienteeritus, tähelepanu, töömälu, keele kasutus, mälu, teadmiste tase, abstraktne mõtlemine, arvutamine, struktuuriline võimekus Haigusteadvus Psühhoosi definitsioon Tähistab  sündroomi  mis baseerub  sümptomite  kogumile  mis  kirjeldavad  tegelikkuse tunnetamise   häireid,   isiku   afektiivse   reageerimise   omapära,   võimekust   suhelda
kaasinimestega ja suhestuda ümbritsevaga.  Tegelikkuse   tunnetuse   häirituse   aluseks   on   eeskätt   häirunud   tajumine   ja   häirunud mõttetegevus


Psühhootiliste häirete psühhopatoloogia Tajumishäired - Tajumine  –   protsess   mille   käigus   saadakse   teadlikuks   informatsioonist   mida vahendavad sensoorsed organid - Pseudoillusioonid  –   objektide   häirunud   tajumine   mis   ilmneb   kui   üldine   sensoorne stimulatsioon on alanenud - Illusioonid – eksitaju, tegeliku objekti moonutatud taju
- Hallutsinatsioonid – ilma objektiivse meeleorgani stimulatsioonita ilmevad tajud, isik ei ole võimeline eristama neid reaalsusest - Meelepetted  –   sensoorsed   kogemused   mis   ilmuvad   keskkonnast   pärit   stimulatsioon tingimustes Hallutsinatsioonid: auditoorsed, visuaalsed, olfaktoorsed, gustatoorsed, taktilised - Ekstrakampiinsed hallutsinatsioonid – tajutud mitte kui visuaalsed vaid tunne et keegi neutraalne isik on läheduses - Intrapsüühilised  – luululine  taju, tegemist  mõtlemise  häiretega  nt tunne et veidrad ideed on sisestatud pähe - Inadekvaatsed  – pärinevad mitte sensoorsetest organitest e nt isik väidab et kuuleb muusikat hammaste abil ja tunneb toidu maitset näppudega Hüpnagoogsed ja hüpnopompiidsed Mõtlemise häired Kvalitatiivsed ja kvantitatiivsed Kvantitatiivsed  –   mõtteid   palju,   vähe,   blokeerimine,   laialivalguvus,   preservatsioon,
seoslikkuse kadumine, sõnasalad, neologismid, verbigeratsioon Kvalitatiivsed – sundmõtted, ülekaalukad mõtted, luulumõtted Luulumõtete jaotus: Vastavalt ilmnemisele – primaarsed, sekundaarsed, jagatud
Vastavalt luulumõtete sisule – paranoidne, suurusluul, depressiivne luul, seoses mõtete omamise/päritoluga Luulumõtted Jaotus vastavalt ilmnemisele: Primaarsed
Sekundaarsed


Jagatud luulumõted Vastavalt sisule Paranoidne
Suurusluul
Depressiivne luul
Seoses mõtete omamise/päritoluga
Sageli seotud tagakiusamise ja jälitamisega  Meeleolu (emotsionaalsuse) häired - Patoloogiline   efekt  –   väga   intensiivne,   järsku   tekkiv   afektiseisund   mille   jooksul teaduvsseisund muutub - Patoloogiline meeleolu – mania, depressiivsus
- Defekt tundeelus  – afekti lamenemine/nüristumine avaldub emotsioonide, tunnete ja reaktsioonide väljendamise vaesusena nt - Kohatu   afekt  –   afektiivsed   väljendused   on   kohatud   või   ei   haaku   olukorraga   mitte lihtsalt lamenenud või nüristunud nt kurvas olukorras naerab sest tema tunded ei haaku
olukorraga Häirunud kognitiivsed funktsioonid
Kroonilise psühhootilise häire korral on sageli häirunud: Tähelepanu
Töömälu, visuaalne ja ruumiline mälu
Probleemide lahendamine ja strateegiate kasutamine
Eksekutiivsed funktsioonid
Info töötlemise kiirus
Olulise stiimuli eristamine ebaolulisest – kõik asjad on olulised mida näeb
Õppimine ning omandatud teadmise praktiline rakendamine
Verbaalne voolavus
Sotsiaalne kognitsioon Ei ole võimalik  ravimitega  parandada ja häirunud kognitiivsete  funktsioonide pärast need
inimesed ühiskonnast välja langevad Informatsiooni töötluse häire
Sensoorse informatsiooni kognitiivne töötlushäire > sensoorse info üleküllus > positiivsed ja
negatiivsed sümptomid ja …


Kognitiivne düsfunktsionaalsus Skisofreenia ja skisoafektiivne häire omavad sarnast kognitiivse kahjustuse mustrit mis eristub teataval määral raske depressiooni, bipolaarse häire ja Alzheimeri tõve puhusest
kahjustusest Skisofreenia   korral   on   kahjustus   raskekujulisem   ,stabiilsem   ajas   ja   vähem   seotud   teiste
haigussümptomite ning haiguse faasiga Kognitiivse kahjustuse hindamine Kognitiivse kahjustuse hindamise baasiliseks aluseks on võrdlus tervete kontrollgrupiga Motoorsed häired Neuroloogilised ’pehmed tunnused’
Motoorika häired: Kvantitatiivsed   –   Psühhomotoorne   pidurdus,   hüpokineesia,   hüperkineesia,   agiteeritud
käitumine Kvalitatiivsed   häired   –   manerism,   stereotüüpiad,   vahajas   paindlikkus,   ehhopraksia,
negativism, automatismid, tikid, sundnähud, impulsihäired, ambivalentsus Motoorika   häired   ilmnevad   sageli   vaimsete   häirete   puhul,   eriti   ilmselt   katatoonse skisofreenia puhul Tahteelu häired Hüpobuulia – tahteaktiivsuse alanemine
Abuulia – tahteaktiivsuse puudus 
Hüperbuulia – tahteaktiivsuse tõus Skisofreenia
Psühhiaatrilised häired on neuropsühhiaatrilised haigused ja kõige sagedasem psühhootiline
häire on skisofreenia Isikul   peab   ilmneva   püsiv   sotsiaalne   ja   või   tööalase   toimetuleku   langus   võrreldes varasemaga Epidemioloogia Universaalne haigus mida esineb igal maal ja igal ajal
1% risk haigestuda maailmas


Enamasti haigestutakse nooremas eas
Esmane psühhoosiepisood avaldu meestel sagedamini nooremas eas Etioloogia Multifaktoriaalne haigus Pärilikkus Tegemist paljude geenide koostoime avaldumisega
40% patsientidest omab perekonnas skisofreenia diagnoosiga isikut Viirusinfektsioonid raseduse ajal Endokriinsed faktorid Sünnitrauma (hüpoksia, ajukahjustus, mikroinsuldid) Stress – psühholoogiline, füüsiline Aju toimimist mõjutavad psühhotroopsed aineid Sotsiokultuurilised   tegurid   –  majanduslik   seisund,   suurlinnas   elamine,   kodutus,   töötus,
lähedussuhete puudumine Skisofreenia patofüsioloogia Aju areng
Neurotransmissioon
Sünaptiline füsioloogia
Immuunsüsteem – kogu keha haigus (põletikud, metabolismihäired, stress) Neurotransmitterite süsteemid: dopamiini hüpotees, serotoniini roll, glutamaadi hüpotees,
GABA toime Dopamiini hüpotees: Psühhoosiga   kaasnevat   ehaigustunnuste   aluseks   on   dopamiini   üliaktiivsus   aju mesolimbilises süsteemis Antis´psühhootikumid   blokeerivad   dopamiini   retseptoreid   ja   leevendavad psühhoosinähte Antipsühhootiliseks toimeks on vajalik 75% retseptorite blokeerimine


Aju areng: närvirakkude migratsioon
Teatud tasemetel peavad olema: juhteteed, aksionid, närvirakud. Skisofreeniahaigetel ei ole
normaalset struktuurilist jaotust. Närvirakud – sünapsite tekkimine Sünapsid saavad kogu aeg tekkida ja kaduda, kui me neid enam ei kasuta siis kaovad ära.
Tekivad närviraku jätkest
Adhesiooni molekulid – ühendus kahe sünapsi vahel Sünaptiliste ühenduste kujunemine Ajapikku sünapseid tekib palju ja mingil hetkel kaotatakse kõik mida efektiivselt ei kasuta Psühhootiliste häirete haigustunnused Positiivsed   sümptomid   –   tajumishäired,   mõttekäiguhäired,   kommunikatsioonihäired, agiteeritus Negatiivsed   sümptomid   –   emotsionaalne   eemaldumine,   eesmärgipärase   tegutsemise väheneine, rahulolu ja mõnu tundmise vähenemine, tähelepanuhäired Kognitiivsed sümptomid – mõttekäiguhäired, mis seotud omapärase keelekasutusega, verbaalse voolavuse vähenemine, mõttekäigu seoslikkuse häire Agressiivsed   sümptomid   –   agressiivsus   ja   vaenlikkus,   impulsikontrolli   vähenemine, enesevigastamine jne Afektiivsed sümptomid – depressiivsed ja ärevuse sümptomid, ärrituvus, pingetunne, süütunne Dopamiini juhteteed ajus Nigrostriataalne juhtetee – ekstrapüramidaalsed kõrvaltoimed
Mesolimbiline juhtetee – positiivsed sümptomid
Mesokortikaalne juhtetee – negatiivsed sümptomid
Tuberoinfundiburaalne juhtete – prolaktiini taseme tõus
Talaamiline juhtetee Skisofreenia patofüsioloogia
Neurotransmitterite süsteemid:
Dopamiini hüpotees – dopamiini liigne aktiivsus mesolimbilises juhtetees, dopamiini alatalitus meskortikaalses juhtetes Serotoniini roll – moduleerib dopamiini vabanemist


Glutamaadi hüpotees – NMDA retseptori hüpofunktsioon, glutamaat toimib üle NMDA retseptori GABA toime – moduleerib glutamaadi toimet Immuunsüsteem Skisofreenia on kogu keha haigus – esineb põletikulisi reaktsioone, metabolismihäired, oksüdatiivse stressi rohkus 1. Pre-psühhootiline faas Baas-sümptomid
Subkliinilised, subjektiivselt tunnetatud häired: motivatsiooni ja stressi taluvuse osas, afektiivsetes reageeringutes, mütlemises, kõnelemises, tajumises, tegutsemises Minevikusündmustega seotud mõtete püsiv kordumine
Retseptiivse kõne häired
Mõtete interferents
Mõttekäigu kiirenemine ja mõtete blokeerimine 2. Sub-psühhootiline faas
….. Haiguse prognoos 30% taastumine esmasest psühhoosist hea, ennistub haiguseelne tase
30%   taastumine   psühhoosist   hea,   püsima   jäänud   residuaalsed   sümptomid,   isik   on võimeline funktsioneerima ilma sotsiaalse kõrvalabita 30%   sagedased   taastekkivad   psühhoosiepisoodid,   süveneb   funktsionaalne   allakäik, esineb püsiv vajadus kõrvalabi järele, iseseisev toimetulek probleemne 10% psüivad sümptomid, väga madal toimetulek, kõrge suitsiidirisk, kõrge agressiivsuse vallandumise risk Kehva prognoosi ennustavad faktorid: Haiguse avaldumine noores eas
Pikk ravita psühhootiline episood
Negatiivsete sümptomite domineerimine
Väljendunud neurokognitiivne düsfunktsioon
Probleemne perekondlik keskkond
Anamneesis mõnuainete kuritarvitamine
Raviga mitte nõustumine


Vähene ravile reageerimine
Lähisugulastel diagnoositud skisofreenia Prognoosi mõjutavad sümptomid Kas on kognitiivset düsfunktsiooni?
Kas on positiivseid sümptomeid? Skisofreenia ja komorbiidsus Depressioon
OCD
Ärevushäire
Unehäired
Sõltuvusprobleemid  Skisofreenia ravi Farmakoloogiline sekkumine
Käitumuslik sekkumine
Psühholoogiline sekkumine
Rehabilitatsioon
Töö peredega
Sotsiaalsete oskuste arendamine
Biopsühhosotsiaalne lähenemine Väljakutsed skisofreeniahaigete ravis Stima vähendamine
Haigusteadlikkuse tõstmine
Komorbiidsed probleemid
Vägivaldus
Kõrge suitsiidirisk
Ravimite kõrvaltoimed Rehabilitatsioon Patsiendi ühiskonda reintegratsiooni parandamine
Treening – enese eest hoolitsemise, igapäevaelu jne Sümptomitega toimetuleku treening – toimetuleku tõhustamine


Toetatud elamisteenused, elamisvõimalus kogukonnas või hoolekandeasutuses
Toetatud töö, kaitstud töö, osalise koormusega töö
Töö-harjutus, töö-treeing, supervisiooni all töötamine
Koduse keskkonna osas nõustamine/järelvalve. Töö peredega Psühho-hariduslik tegevus
Paremate toimetulekustrateegiate õpetamine
Tugevate emotsioonidega toimetuleku õpetus
Piisava koduse stimulatsiooni vajalikkuse rõhutamine
Töö perede toetusgruppides
Pereliikmete toetav nõustamine Töö avalikkusega Psühhiaatriliste häirete olemuse teadlikkuse tõstmine
Stigmatisatsiooni vähendamine
Provotseeriva käitumise ärahoidmine
Rehabilitatsiooniteenus
Kogukonna toetus Varajased märgid patsiendi seisundi halvenemisest Unetus
Ärrituvus
Töösoorituse alanemine
Agressiivsusepuhangud
Elust väljalangemine
Ravimitest keeldumine
Psühhoosisümptomite kaastekkimine ÄREVUS- JA STRESSIGA SEOTUD HÄIRED Kõik kardavad midagi Paanikahäirega kardab paanikahoo tagasitulemist
Üldistunud ärevusega kardab igapäevaasjade ebaõnnestumist


Agorafoobia – äkki tuleb paanikahoog, äkki ei suuda pakitsusi kontrollida, äkki ei saa abi, äkki tervisega juhtub midagi Sotsiaalfoobia – kardab teiste hinnangut
Lihtfoobia – kardab oma kindlat asja Ärevus Normaalne ärevus
Patoloogiline ärevus: liiga tugev, liiga kaua kestev, objektiivse põhjuseta ÄH seotud riskid ÄH on riskifaktoriks: Kardiovaskulaarsetele haigustele
Kardiaalsele äkksurmale
Hüpertensioonle
Mmöokardi infarkti järgsetele komplikatsioonidele Ärevuse sümptomid Psüühilised
Somaatilised 
Muude füsioloogiliste funktsioonidea seotud häired Psüühilised sümptomid Pingetunne, rahutus, võimetus lõõgastuda
Keskendumisraskused, pea mõtetest tühi
Kõrgenenud erutuvus ja ärrituvus, kergesti ehmumine
Hirm (kaotada kontroll enese üle, minna hulluks, surmahirm)
Derealisatsiooni ja depersonalisatsioonielamused Kehalised sümptomid Südamekloppimine,   higistamine,   värisemine,   vappumine,   suukuivus,   hingamisraskused,
valud,   iiveldustunne   või   ebameeldiv   tunne   kõhus,   lihaspinge,   kuumad   ja   külmad   hood,
pearinglus, tuimusetunne, tükitunne kurgus GÄH pärilikkus Pärilikkus 39%
Võimalik seos depressioonikalduvustega


Ärevushäired Stressiga seotud ärevushäired
Stressiga mitteseotud ärevushäired
Orgaanilised ärevushäired
Ärevushäired ja sümptomid psühhoaktiivsetest ainetest
Ärevussümptomid teiste psüühikahäirete korral
Ärevusseisundid kehaliste haiguste korral Paanikahäire Korduvad ootamatud paanikahood
Hirm nende taastekkimise või nendest tingitud võimalike kahjulike tagajärgede ees
Viib sageli agorafoobia lisandumiseni Paanikahoog Tugev ärevus, hirm, ebamugavus või rahutus
Ka olukordades kus enamus inimesi ei tunneks
Tekib ootamatult, ettenägematult või ilma põhjuseta
Järsu algusega
Lühiajaline Agorafoobia Ärevus või ebamugavus kohtades kut paanikahoo tekkimisel o Võiks olla raske pääseda
o Abi poleks kättesaadav Vältimine
Tüüpilised olukorrad: rahvahulk, järjekord, üksinda kodust eemal, üksinda kodus, sillal, bussis, rongis, autos Kaasuvad psüühikahäired 84% Paanikahäire
Depressioon 
Jne Sotsiaalfoobia Hirm ühe või mitme sotsiaalse situatsiooni ees
Väldib või talub suure vaevaga


Subjektiivsed kannatused või tegevusvõime langus Lihtfoobia Tugev ja põhjendamatu hirm mingi olukorra või objekti ees
Hakatakse olukorda vältima Põhilsied tüübid: loomatüüp, keskkonnatüüp, klaustrofoobia Enamusel mitu foobiat
Sageli kaasuvad psüühikahäired – ärevushäired, depressioon, ainete väärtarvitamine
Kalduvus esineda perekonniti Üldistunud ärevus Ülemäärane, suhteliselt püsiv muretsemine ja ärevus mitmete erinevate asjade pärast
Muretsemine ja ärevus segavad oluliselt toimetulekut
Esinevad   sisemine   pinge,   rahutus,   ärrituvus,   unehäired,   väsimus   või keskendumisraskused Obsessiiv-kompulsiivne häire Korduvad   soovimatud,   häirivad   või   ebameeldivad   mõtted,   kujutlused   või   impulsid; käitumised mille kohatust või liigsust tajutakse Sundnähud häirivad normaalset toimetulekut, põhjustavad kannatusi
Sageli koos teiste häiretega Sundmõtted: Nakatumisfoobia
Obsessiivne kahtlemine
Somaatilised sundmõtted
Sümmeetriavajadus
Agressiivsed kujutlused
Seksuaalsed kujutlused Sundteod Kontrollimine
Pesemine
Arvutamine
Küsimine või katsumine
Sümmeetriline korrastamine


Depressiooni sümptomitega ÄH Depressiooni ja ärevuse sümptomid
Ei vasta ühegi meeleoluhäire ega ärevushäire kriteeriumitele
Oluline toimetuleku häirumine Äge stressreaktsioon Erakordselt tugevalt traumeeriv sündmus
Tekib koheselt ja taandub paari ööpäeva jooksul
Peamised   tunnused:   Dissotsiatiivsed   sümptomid,   emotsionaalne   erutus,   motoorne rahutus või pidurdus Traumajärgne stresshäire PTSD Eluohtlik õnnetusjuhtum, loodusõnnetus, sõjategevus, vägivald, vangistus või piinamine, lapse   väärtkohtlemine  või   hooletuusse  jätmine,  traumaatilise   sündmuse   tunnistamine,
lähedase ootamatu surm. Erakordselt traumeeriv sündmus
Tekib paari nädala kuni 6 kuu jooksul
Peamised   tunnused   –   taaskogemise   sümtpomid,   vältimine   ja   emotsionaalne   tuimus, erutusnähud, kestab vähemalt 1 kuu Kohaneishäire: ärev-depressiivne reaktsioon Subjektiivse distressi ja emotsionaalse häirituse seisus
Tavaliselt häirib sotsiaalset toimetulekut
Tavaliselt tekib olulise elumuutuse või stressitekitava sündmusega kohanemise perioodil Kohanemishäire Kliinik on varieeruv ning võib avalduda: alanenud meeleolu, ärevuse, mure või nende sgune, tunne et ei saa hakkama Mõningane häiritus igapäevatoimingute sooritamisel
Võivad avalduda käitumishäired Lapseea separtsiooniärevus Lahutamiskartus on ärevuse fookuses
Ärevus ilmneb varases lapsepõlves
Erista  normaalsest  lahutamisärevuses  – intensiivsus ebatavaliselt  tugev,  püsi  kauem, põhjustab probleeme toimetulekus


Valikuline mutism Väljendunud emotsionaalselt determineeritud valikulisus kõnelemisel
Mõnes situatsioonis on kõneoskused eakohased, mõnes ei kõnele
Sageli seotud väljedunud isiksusejoontega nt sotsiaalärevus MEELEOLUHÄIRED Emotsioon – afekti ja meeleoluga seotud kompleksne subjektiivne elamus koos psüühiliste,
somaatiliste ja käitumuslike komponentidega Emotsioonid on indiviidi kaasasündinud omadused
Sõltuvalt situatsiooni tähendusest võivad tekkida positiivsed või negatiivsed tunded
Hinnang   stiimulile   sõltub   omandatud   reeglitest,   veendumustest   ja   uskumustest   ning sõltuvalt hinnangust võib väljenduda samaaegselt mitme tundena Haigusliku tähenduse omandavad juhul kui on ülemäärased või liigselt püsivad ja võivad põhjustada häirivaid subjektiivseid vaevusi või muul viisil häirida inimese tegevust Tundeeluhäired e emotsionaalse funktsiooni häired Muutused emotsionaalses reaktiivsuses
Afekt – väliselt nähtav ja hinnatav emotsioon, ei pruugi olla vastavuses isiku poolt antava emotsiooni kirjeldusega Emotsionaalse reaktiivsuse alanemine - Hüpopaatia – tuimenenud emotsionaalsus, reaktiivsuse alanemine
- Apaatia –  erapooletu, ükskõikne ja osavõtmatu emotsionaalne toon. Emotsionaalsete reaktsioonide täielik puudumine - Afektlabiilsus   –  väliste   stiimulitega   nõrgalt   või   mitteseotud,   ootamatud   ja   kiired muutused emotsionaalses toonis; emotsionaalse reaktiivsuse kõrgenemine nt kõrgenenud
ärrituvus tühistel põhjustel Emotsionaalse reaktiivsuse väärastumine - Emotsionaalne inadekvaatsus – emotsioonide mittevastavus ideede, mõtete või kõnega
- Ambivalents – kahe vastandliku emotsiooni koosesinemine mingi kindla nähtuse suhtes kindlal ajamomendil nt skisofreenial Meeleolu
Püsiv emotsioon mida isikud subjektiivselt kogevad ning avaldavad ja mis on täheldatav ka
teiste   poolt.   Kergemad   muutused   meeleolus   ei   pruugi   väga   selgelt   avalduda   lühiajalise
vaatluse käigus nt kerge depressiooni korral. 


- Eutüümne meeleolu – normaalne meeleolu
- Aleksitüümia – võimetus või raskused emotsioonide kirjeldamisel või teadvustamisel Meeleolu muutused
Alanenud meeleolu
- Lein või mure – reaalsele kaotusele kohane kurvameelsus
- Depressioon – haiguslik kurvameelsus, ei piirdu ainult meeleolu alanemisega
- Düsfooria – pahur
- Labiilne meeleolu – meeleolu kõikumine eufooria ja depressiooni või ärevuse vahel
- Anhedoonia –  huvide ja rõõmutunde kadumine, eemaldmine kõikidest regulaarsetest meeldivatest tegevustest, vähenenud võime positiivsete tunnete saamiseks Kõrgenenud meeleolu - Hüpertüümia – hea tuju
- Mania – sündroom, mis ei piirdu üksnes meeleolu ülemäärase kõrgenemisega
- Eufooria   –  intensiivne   ülev   meeleolu   koos   kõrgenenud   enesehinnanguga   nt alkoholjoove - Ekstaas   –  kõrgenenud   meeleolu   mis   võib   esineda   dissotsiatiivsete   häirete   või religioossete talitluste ajal Muud emotsioonid - Ärevus – kartusetunne, mis on põhjustatud välise või sisemise ohu ootusest st reaalne ja teadvustatud ohustiimul aktuaalselt puudub - Hirm – ohustiimuli poolt põhjustatud ärevus
- Pingetunne – ebameeldivalt kõrgenenud motoorne ja psüühiline aktiivsus
- Vabalt lainetav ärevus –  püsiv, fokusseerimata hirm mida ei saa seostada ühe idee, ojekti või situatsiooniga - Paanika   –  äge,   episoodiline,   intensiivne   ärevushoog   koos   väga   tugeva   kartuse   ja vegetatiivsete sümptomitega - Häbitunne   –  emotsioon   mis   tekib   arusaamisega   sellest   et   on   käitutud   rumalalt, ebaväärikalt või muul alandaval viisil - Süütunne –  emotsioon sesoes äratundmisega et midagi on tehtud valesti; isiku poolt tunnustatud ja omaksvõetud reeglite rikkumine enda poolt - Viha  –  emotsioon  mis   tekib  üldiselt   tunnustatud   vi  iisku  poolt   kehtestatud  reeglite rikkumise puhul teiste poolt - Kadedus – nt armukadedus Afektiivsed sündroomid


Ärevussündroom
Depressioonisündroom
Maniasündroom  Meeleoluhäired Bipolaarne meeleoluhäire
Unipolaarne depressioon
Püsivad meeleoluhäired Pärilikkus 1. astme sugulastel risk 2-3x suurem
Nagu   teisedki   psüühikahäired   on  depressioon   tingitud   mitmetest   geenidest   ja   nende vastasmõjust keskkonnaga Seotud on neurotroofilised faktorid ja teised kasvufaktorid
Neuroimmunne düsregulatsioon
Muutused une struktuuris
Elektrilise aktiivsuse muutused temporaalsagaras Depressiooniga on seotud: Aju funktsionaalsete  visualiseerivate  uuringute tulemused  vastuolulised, spetsiifilised valgeaine kahjsutused Sertoniinenergiline defitsiit agressiivsuse ja suitsidaalsuse korral
GABAergiline defitsiit – meeleolu ebastabiilsus
Suurenenud noradrenergiline ja dopamiinergiline aktiivsus – maania
Teatud kognitiivne ja neuropsühholoogiline defitsiit Emotsiooni ja hüvituse närvivõrgutikud Subkortikaalsed süsteemid on haaratud emotsiooni ja hüvitus süsteemis emotsioonide tekitamises   ja   automaatses   või   kaudses   emotsiooni   regulatsioonis   –   stiimulile
emotsionaalse tähenduse andmises Lateraalne prefrontaalne ajukoor on hõivatud emotsioonide kognitiivses kontrollis ja tahtelises   emotsiooni   regulatsioonis   –   eesmärgile   keskendumine   ja   adekvaatsete
tegevuste kavandamine Ned süsteeme võib kirjeldada kui prefrontaallimbilist võrgustikku Psühhosotsiaalsed faktorid Elusündmused ja keskkonna stress


Perekond
Haiguseelsed isiksuse omadused
Õpitud abituse teooria
Kognitiivsed teooriad Depressiooni kulg ja komorbiidsus Enamasti krooniline kulg
Kui ravi saab esimese episoodi ajal siis 50% ei kordu
10-15% ei saavuta remissiooni
Mitteparanejail sageli allasuv düstüümia
10-15% suitsiidi risk
60% muu psüühikahäire
30% isiksusehäire
58% kehaline haigus või häre Düstüümia
Krooniline   meeleolu   alanemine   mis   ei   vasta   kerge   või   mõõduka   korduva   depressiooni
kirjeldusele ega diagnostilele juhistele ei üksikute episoodide raskusastme ega kestuse poolest Bipolaarne häire
Depressiivsete ja maniakaalsete sümptomite vaheldumine: maniakaalsd, hüpomaniakaalsed,
Segatüüpi,   depressiivsed   episoodid,   remissioonifaas,   psühhootilisus   võib   lisanduda   nii
depressiivses kui maniakaalses faasiss Meeleoluhäire   on   piisavalt   tõsine   et   põhjustad   aolulisi   raskusi   tööalaselt,   sotsiaalselt,   vib
vajada haiglaravi Ei ole tingitud keemilistest ainetest Bipolaarne häire noorukitel 20-40% kel avaldub depressioon, ilmneb 5 aasta jooksul bipolaarne häire
Esimestest sümptomitest diagnoosini 8 aastat
Varasemalt   haigestumisega   kaasneb   kõrgem   suitsiidirisk   ja   tõsisem   sotsiaalse funktsiooni kadu Bipolaarse häire riskifaktorid noortel: o Varase algusega depressioon
o Psühhootiline depressioon
o Pereamneesis bipolaarne häire
o Ravimitest indutseeritud hüpomania


Maniakaalne episood
Hüpomania
Püsiv kerge meeleolu kõrgenemine vähemalt mitu päeva
Energia ja aktiivsuse õtus
Vaimse ja füüsilise töövõime kõrgenemise tunne, heaolutune
Kõrgenenud seltskondlikkus, jutuks, familiaarsus
Seksuaalse aktiivsuse tõus
Unevajaduse vähenemine
Esinevad teatud häired töös ja sotsiaalses suhtlemises
Kontsentratsioonivõime nõrgenemine ja püsivuse vähenemine, eriti kestvat tähelepanu nõudvates toimingutes Mania Püsivalt   kõrgenenud   meeleolu   sõltumata   isiku   olukorras;   spontaanselt   avalduvad põhjendamatult optimistlikud suurusmõtted vähemalt üks nädal Aktiivsuse tõus kuni kontrollimatu rahutuseni
Vaimse   ja   füüsilise   töövõime   kõrgenemise   tunne   kuid   võimalik   ka   episoodiline ärritumine ja rahulolematus Mõtlemise ja kõne kiirenemine, võib avalduda kõnetulvana ning muutuda arusaamatuks
Väljendunud seksuaalse aktiivsuse tõus ja taktitunde kadumine
Märgatav unevajaduse vähenemine kuni unetuseni
Normaalsed   sotsiaalsed   pidurid   kadunud:   sihipäratu   tegevus,   ebapraktiline,   raha raiskamine, situatsioonis sobimatu käitumine Tajuhäired: hüperkuusia, värvuste eriti erksana tajumine
Ei ole suuteline toime tulema töö või muude sotsiaalsee tegevustega
Ülemäärane optimism Psühhootiline mania Suurusmõtetest saab suurusluul
Ärrituvus ja kahtlustamine tagakiusamisluuluks
Kõne või muutuda täiesti arusaamatuks või katkeda
Võib esineda agressiivset ja vägivaldset käitumist
Söömise, joomise ja isikliku hügieeni nõuete eiramine võib viia ohtlike seisunditeni
Dif-diagnostiliselt   eeldab   eristamist   skisodreeniast   ja   maniakaalsest   skisoafektiivsest häirest


Depressioon
Põhisümptomid Alanenud meeleolu
Huvide ja elurõõmu kadumine
Energia vähenemine Somaatilised sümptomid Huvi ja rahuldustunde kadumine meeldivatest tegevustest
Emotsionaalse reaktsiooni püüdmine
Ärkamine 2 või rohkem tundi enne tavalist aega
Depressioon hommikti sügavam
Selgelt väljendunud psühhomotoorse pidurduse või rahutuse objektiivne avaldumine
Ilmne isu alanemine, kehakaalu langus
Libiido langus Kaasuvad sümptomid Ärevus, foobiad, ocd, unehäired, seksuaaldüsfunktsioon
Kui sümptomid esinevad üksnes depressiivse episoodi ajal siis neid häireid eraldi ei diagnoosita Raskusaste Kerge,   keskmise   ja   raske   eristamine   põhineb   kliinilisel   hinnangul   mis   arvestab sümptomite hulka, iseloomu ja raskust Erinevused psühhopatoloogias
Bipolaarne Hüpersomnia
Motoorne pidurdus
Hüperfaagia
Meeleolu kõikumine
Psühhootilisi sümptomeid
Kulg – varane algus
Perekonnas bipolaarseid Unipolaarne depressioon Insomnia
Liikuvad


Kehalised kaebused
Kulg – hiline algus, episoodi pikem kestvus Depressiooni ravi  Akuutravi, järelravi, säilitusravi Ravi üldpõhimõtted Eduka ravi eelduseks on täpne diagnoos – depressioon jääb sageli diagnoosimata Enamus depressiooni põdejatest ei esita kaebusi ja ei pöördu arsti poole
Depressiooni diagnoos eeldab arstide aktiivset tähelepanu selle häire esinemise suhtes: o Abistavate vahenditena sõeltestid
o Oluline suitsiidiohu määramine ja adevaatesete meetmete rakendamine
o Muud kaasuvad psüühikahäired
o Psühhoaktiivsed ained
o Ärevus ja somatoformsed häired
o Kaasuvad somaatilised haigused Enamus depressioonidest on ravitavad ambulatoorsetes tingimustes v.a: Psühhootiliste sümptomitega raske depressioon
Esmakordne raske depressioon raske depressioon on alati vältimatut ravi vajav haigusseisund: raske korduv depressioon
ilmse suitsiidiohuga ja või kaasuvate psüühikahäiretega soovitav on ravi alustamine statsionaaris ning paranemisel jätkamine ambulatoorses statsionaarsest   ravist   keeldumisel   tuleb   rakendaa   ambulatoorset   psühhiaatrilist   ravi   ja
kidnlistada ohutus kaasates pereliikmeid muud ravile resistentsed depressiivsed seisundid kus on vajalik rakendada ravimeetodeid Ravimeetodid Psühhofarmakoteraapia
Psühhoteraapia
Nõustamine Antidepressandi valik Millega on varem ravitud
Sümptomite profiil
Ravimi kõrvaltoimete profiil


Kaasuvad haigused nt sõltuvused
Kaasuvad ravimid
Mitmetoimeliste ravimite toimes enam individuaalseid eripärasid
Toimeefekti süstemaatiline jälgimine Depressiooni kehalised sümptomid Fibromüalgia
Rindkerevalu
Pseudoneuralgia
Krooniline vali
Ärritatud soole, põie või mao sündroom Bipolaarse häire ravi Milline on käesolev kliinine pilt – ravimi valik
Esmane või korduv episood
Eesmärgiks   võimalikult   täielik   ja   pikem   remissioon,   lühem   haigusperiood,   väiksem suitsiidirisk Farmakoteraapia
Elektrokonvulsiivteraapia
Psühhosotsiaalne ravi Suitsiidi riskitegurid - Soolised erinevused: mehed neli korda sagedamini, naistel suitsiidimõtteid ja katseid
kolm korda rohkem, harva enne puberteeti,  meestel tipneb peale 45 eluaastat,  naiste
suitsiidide arv kõrgem peale 55 eluaastat - Rass: valged 2-3 korda tihedamini enesetapp - Religioon: kõige sagedamini protestandid ja juudid, siis katoliiklased siis moslemid - Perekonnaseis: abielu vähendab riski, lahutus või lesestumine suurendab - Hõivatus tööga: mida kõrgem sotsiaalne seisund seda suurem oht, hõivatus tööga kaitseb
suitsiidi eest - Kliima: enesetapuoht suurem kevadel ja sügisel - Kehaline tervis: eelnev arstiabi on positiiselt seotud enesetapuohuga - Psüühikahäire: 95% isikutest kes enesetapu või katse tegid - Eelnev suitsidaalne käitumine - Psühhiaatrilised patsiendid Etioloogia - Sotsioloogilised tegurid: durkheimi teooria o Egoistlikud
o Altruistlikud


o Anoomilised - Psühholoogilised tegurid o Freudi teooria – agressioon enese vastu
o Menningeri teooria – ümberpööratud mõrv
o Kaasaegsed teooriad – kättemaksusoov, võim, kontroll, karistamine, pääsemine
o Beck – lootusetus on kõige kidlam pikaaegse enesetapuohu indikaator - Bioloogilised tegurid o Serotoniini hulk KNSis vähenenu
o Geneetilised tegurid - Parasuitsidaalne käitumine – 20ndates, ei soovi surra, soovivad leevendada pinget, viha
enese vastu Suitsiidiriski hindamine – üldine - Küsimus, mis hindavad patsiendi tundeid elamise suhtes - Küsimused surmamõtete, enesekahjustse või enesetapu kohta Juhised   suitsiidiriskiga   või   riskikäitumisega   patsientide
ravikeskkonna valikuks
- Hospitaliseerimine on üldiselt näidustatud: kõrge enesetapuoht - Hospitaliseerimine vajalik: mõõdukas enesetapuoht - Väljakirjutamine EMOSt jälgimissooviamisega: väike risk - Ambulatoorne ravi: mõtted ilma tõsise katseta SOMATOFORMSED JA DISSOTSIATIIVSED HÄIRED: ETIPATOGENEES, DIAGNOSTIKA, RAVI Somatisatsioon
Tervis jaguneb kaheks: vaimseks ja kehaliseks Tendents kogeda kehalist distressi vastusena psühholoogilisele stressile ning otsida sel puhul
meditsiinilist abi Soma – keha
Aleksitüümia   –   mingi   grupp   inimesi   kes   ei   ole   võimelised   emotsiooni   psüühilist komplekti väljendada. Suudavad väljendada keha või käitumise kaudu. Keskendutakse
faktidele, detailidele, sündmustele. Somatisatsioon seotud informatsiooni töötlemise häiretega. Info töötlemise häirete korral ilmnevad probleemid meelte poolt vastuvõetud info äratundmise ja tõlgendamisega Somatisatsioonihäirete kujunemises mängib rolli kultuuriline ja hariduslik taust
Esineb sagedamini madalamates sotsiaalsetes klassides


Somatisatsioonihäiretega inimestele on amügdala keskmiselt väiksem kui kontrollgrupil, muud ajustruktuurid mahuliste ja struktuursete muutusteta Somatoformne vs psühhosomaatiline häire Psühhosomaatiline  häire   – kui  somaatilise  haigusega  kaasnevad   kliinilise  tähtsusega psüühilised sümptomid ja neist ei piisa eraldiseisva psüühikahäire diagnoosimiseks Somatoformne – füüsilised sümptomid ilma diagnoositava kehalise haiguseta Psühhosotsiaalsed tegurid Vähene  teadlikkus  emotsioonidest  ja  negatiivsed  emotsioonid  lapsepõlves on seotud kehaliste kaebustega lapsepõlves ja võib kanduda täiskasvanuikka Füüsiline või seksuaalne vägivald
Kognitiivsed   moonutused   (suurenenud   tähelepanu   kehalistele   aistingutele   ja   nende tõlgendus haiguslikena) Võimetus väljendada emotsioone või psüühikahäired on stigmatiseeritud Mis on iseloomulik somatoformsetele häiretele? Kehalised kaebused
Pidev arstide poole pöördumine ja vahetamine ’doctor shopping’
Pidev uuringute vajadus
Tähelepanu otsiv (histooniline) käitumine
Ei ole nõus et sümptomid võiks olla seotud psühholoogiliste põhjustega (elusündmused, konfliktid) ka siis kui on depressioon/ärevus - Püsiv   ja   põhendamatu   veendumus,   mis   on   lühiajaliselt   mõjustatav vastuargumentide, rahustamise ja uuringutega (va hüpohondrialuul) Somaatiliste sümptomitega seotud häired Haigusärevuse häire – tean et mul on mingi raske haigus Somatoformsed häired Valdavalt kehaliste sümptomitega häired; sümtpomaatika viitab somaatilistele haigustele
Vaatamata  korduvale  uurimisele  ei leita  orgaanilist  alust  ning patsiendid  pöörduvad jätkuvalt oa kaebustega arstlikule uuringule Sümptomite algus ja püsimine on seotud mõne ebameeldiva elusündmuse, raskuste või konfliktidega, mida aktiivselt eitatakse


Kehaliselt avalduvaid sümptomeid ei saa seletada mingi muu psüühikahäirega
Ei välista samaaegsest somaatilist haigust
Sageli kaasuvana: depressiooni, ärevushäired Somatisatsioonihäire
Mitmekesised,   korduvad,   varieeruvad   füüsilised   vaevused   (6   või   enam   vähemalt   2s
elundsüsteemis Kestvad
Põhjustavad olulisi probleeme või abiotsimist
Komplitseeritud meditsiiniline anamnees
Sümptomid võivad olla seotud suvalise organi või organsüsteemiga Kõige tavalisemad on Gastrointestinaalsed nähud (valu, röhitised, oksendamine, iiveldus)
Ebanormaalsed nahaaistingud (sügelus, kõrvetustunne, kihelus, tuimus)
Seksuaal- ja menstruaalhäired Komorbiidsus muude psüühikahäiretega Depressioon
Ärevus Ravi Tihe, püsiv ravisuhe
Haige õpib elama koos oma haigusega
Seos psühhosotsiaalsete tegurite ning sümptomite tugevnemise vahel
Bensodiasepiinid, antidepressandid
Käitumisteraapia, rühmateraapia, pereteraapia Üldpõhimõtted Kontakt,   probleemidest   rääkimine,   ühine   kliinilise   reaalsuse   tõdemine.   Kui   eitada patsiendi sümptomeid läheb ta lihtsalt teise arsti juurde Patsiendi olukorda pudutava info pidev selge kordamine
Piisavate uuringute järel tõdeda, et rohkemad testid ei ole tarvilikud. Üleliia invasiivsed uuringuid ei tee head Üritada selgitada erinevate astide vastuvõtul samasuguse sümptomaatikaga pole kuigi edukas


Julgustada patsienti tegelema uuesti oma tavapäraste hobide, spordiga. Jätkata hariduse omandamist või tööd Perekonnale/suguvõsale rääkida põhjalikult diagnoosist ja selle olemusest
Limiteerida ’niisama’ rahustite, stimulantide, valuvaigistite võtmist. Parim oleks täielik vabadus ravimitest Antidepressandid, meeleolu stabilisaatorid vajadusel
KKT et mõjutada patsienti mõtlema tulevikule Psühhosotsiaalne sekkumine
KKT Lühiteraapia, struktureeritud ja probleemi lahendamisele suunatud
Mittefunktsionaalsete töötlusviside ja käitumisviiside muutmine
Viisid kehaliste aistingutega toimetulekuks
Aktiivse eluviisi säilitamine
Efektiivne patsientidel kellel ka depresseiivne sümptomaatika Psühhoteraapia Individuaalne või grupiteraapia aitab vähendada ärevust ja muretsemist Psühhiaatri konsultatsioon, hüpnoos jne Medikamentoosne ravi Väheefektiivne
Valuvaigistite võtmine ei ole soositud
Kaasuvate haiguste… Komplikatsioonid Ravimsõltuvus
Abitu elustiili kujunemine
Meditsiinisüsteemi koormamine Hüpohondria Hõivatus ideest et põetakse mingit rasket haigust (ei tohiks olla luulu tasemel)
Normaalseid või tavalisi aistinguid tõlgendatakse kui ebanormaalseid
Depressioon, ärevus võivad kaasneda


Algus enamasti varases täiskasvanudeas. Kroonilise ja lainetava kuluga. Meestel ja naistel
võrdselt KNS-s valuaistingu töötlemise muutus Tekib tugev valureaktsioon vastuseks normaalsele stiimulile
Kudede notsitseptorid saadavad KNS signaale
Korduvad   signaalid   viivad   ajus   neurotransmitterite   taseme   muutuseni   >   plastlisuse muutuseni > neronid ’m’letavad’ signaalile vastamist > aju muutub stiimulile kergesti
erutuvaks Miks on oluline teema? Stigmad: Psühhiaatrilise diagnoosiga isikutel oht sattuda valediagnoosi osaliseks
’rindkere valu’ > ärevus
GI sümptomid > stress
Äkki tekkinud nõrkus vasakul kehapoolel > skisofreenia ägenemine
Valu väheneb AD-ravi foonil > valu ei olnud ’tõeline’ Haigus võib olla sotsiaalne seisund; tähelepanu, hoolitsus; probleemi tunnistamine ei tähenda
alati et soovitakse probleemi lahendamist Ravivõimalused Haigusteadvuse suurendamine
Haiguse tajumine sisemaailma peegeldusena
Psühhoteraapia kui võimalus patsiendil oma sümptomitega leppida Sageli läheb ikkagi nii.. Patsient ei saa diagnoosi
Arst ei saa ravida
Patsient läheb uue arsti juurde
Uued uuringud – potentsiaalselt invasiivsemad
Uued kulud tervishoiusüsteemis Somatisatsiooni tulemused Meditsiinisüsteemi kõõmamine
Liigsed uuringud, protseduurid


Ravimite mittevajalik tarvitamine, kuritarvitamine, sõltuvus
Töövõimetus
Elukvaliteedi alanemine
Mõju perekondlikele ja sotsiaalsetele DISSOTSIATIIVSED HÄIRED Dissotsiatsioon – võime teha mitut asja korraga
Tavaliselt tekivad mingi stressori järel, on ajaline seos. Dissotsiatsioon kui nähtus tavapopulatsioonis: Unistamine
Hõivatud olemine
Autoga sõitmine Ühiseks jooneks on osaline või täielik normaalse integratsiooni hävimine Mälu
Identsustunde
Vahetute aistingute
Liigutuste kontrolli vahel Dissotsiatsioon   kui   ajutine   kaitsemehhanism,   kuid   hilisem   vaimse   funktsioonivõime
vähendaja.   Esialgu   adaptiivne   (vähendab   traumast   põhjustatud   stressi).   Traumamälestuse
eripärane salvestamine ajus.  Häiritud teadliku ja valiklise kontrolli võime. Ulatus võib varieeruda päevast päeva, tunnist
tundi. Raske hinnata määra, millises ulatuses teatud funktsioonide kaotus võiks olla tahtliku
kontrolli all. Mõnede hinnangutel elu jooksul 5-10% elanikest Sageli ootamatu alguse ja lõpuga
Kalduvad korduma, eriti traumeeriva elusündmusega
Kroonilisemad   seisundid   (paralüüsid   ja   anesteesia)   võivad   areneda   seoses   mingi lahendamatu probleemi või interpersonaalsete raskustega Dissotsiatiivsed seisundid mis on tekkinud enam kui 1-2 aastat enne psühhiaatri juurde pöördumist, on sageli ravimile resistentsed Dissotsiatiivsete häiretega inimesed Sageli eitavad neil esinevaid probleeme ja raskusi
Omaks võetakse neid probleeme mida tegelikult on võimalik pidada dissotsiatiivsete sümptomite tagajärjeks


Orgaanilisel   alusel   tekkivad   Dissotsiatiivsed   häireid   kutsutakse   orgaanilisteks
dissotsiatiivseteks häireteks, Kindla diagnoosi korral peaksid esinema: Dissotsiatiivsele häirele iseloomulikud tunnused
Kehalise haiguse tunnuste pudumine
Tõendid mis kinnitavad häire psühhogeenset päritolu nt stressor Emotsionaalne stress Abiellumine
Pantvangis olek
Kooli algus
Ebaturvaline keskkond 
Jne Emotsionaalne stress ja psüühikahäired Valdavalt   psühhogeense   etioloogiaga   kuid   emotsionaalse   stressoriga   vahetult   mitteseotud
ärevushäired Foobiad
Ärevus
Jne
- Dissotsiatiivne amneesia
Peamine   iseärasus   on  mäluhäire.   Tavaliselt   seotud   traumeerivate   sündmustega.   Enamasti
osaline ja selektiivne. Kaasuda võivad mitmesugused emotsionaalsed häired. Nõutus, distress,
varieeruva   astmega   tähelepanuotsiv   käitumine.   Häire   algab   sagedamini   nooremas
täiskasvanueas, kõige äärmuslikumad juhud tavaliselt meestel. Ei ole tingitud orgaanilisest
ajukahjustusest.   Liige   tugevalt   väljendunud,   et   saaks   seletada   tavalise   unustamise   või
välimusega.  Kui on muidu närvisüsteemi kahjustunud asju võib kahtlustada ka insulti
Ainete tarvitamine Dissotsiatiivne fuuga Esinevad   kõik dissotsiatiivsele   amneesiale  iseloomulikud  tunused.  Lisandub  näiliselt sihipärane retk kodust või töökohast eemale, enese eest hoolitsemine säilib. Võib olla
seotud uue identsuse omandamisega, tavalised mõneks päevaks. Sooritatud retk võib olla


seotud varem tuntud ja emotsionaalselt tähtsa paigaga. Kogu fuuga perioodi kohta on
amneesia.  Dissotsiatiivne stuupor
Käitumine vastab stuupori tunnustele: Tahteliste liigutuste vähenemine või kadumine
Reaktsiooni  nõrgenemine  või kadumine  välistele  stiimulitele  nagu valgus, müra  või puudutus. Inimene lamab või istub liikumatuna pikema aja vältel
Kõne, spontaansed ja sihipärased liigutused puuduvad täielikult või peaaegu täielikult
Kuigi   võivad   esineda   mõningad   teadvusseisundi   häired,   on   lihastoonus,   asend, hingamine   ning   vahel   avatud   silmad   ja   koordineeritud   silmaliigutused   sellised,   mis
lubavad täiesti kindlalt väita, et patsient ei mga ega ole ka teadvusetu.  Konversioonihäire Mõiste   konversioon   tähendab   et   lahendamatutet   probleemidest   ja   konfliktidest põhjustatud ebameeldiv afekt transformeeritakse kehaliseks sümptomiks Üks või mitu tahtelist motoorset või sensoorset sümptomit
Arvatavasti seotud psühholoogiliste teguritega
Ei ole teeseldud
- Motoorne sümptom – halvatus, lokaalne lihaste nõrkus
- Sensoorne sümptom – meelepetted, puute või valutundlikkuse kaotus, pimedus, kurtus
- Epilepsia tüüpi hood või krambid
- Segavorm 
Dissotsiatiivsed motoorsed häired Võimetus liigutada jäset või selle osa
Paralüüs osaline või täielik
Ataksia – koordinatsioonihäired, eriti jalgades
Võimetus ilma abita seista
Jäseme või kogu keha rõhutud värisemine või vappumine Diferentsiaaldiagnoos: Progresseeruvad neuroloogilised haigused varases staadiumis
Hulgi esinevaid haigusena tõlgendatavaid somaatilisi kaebusi tuleks diagnoosida mõne sobiva somatoformse häirega Motoorse või tundlikkushäire teadlik simuleerimine


Dissotsiatiivne hüpesteesia ja anesteesia (sensoorsed häired) Tundlikkuse kaotus, enamasti koos kaebustega paresteesiale
Dissotsiatiivne nägemise kaotus on väga harva täielik
Vaatamata kaebustele nägemise kaotuse üle on patsiendi liikuvus ja motoorne talitlus üllatavalt head Dissotsiatiivne   kurtus   või   anosmia   esinevad   harvemini   kui   tundlikkuse   või nägemishäired Dissotsiatiivsed krambid Liigutuste   poolt   võivad  olla  sarnased  epileptiliste   krampidega  kuid   ei  esine:  keelde hammustamist,   uriinipidamatust,   puudub   teadvusekaotus   vaid   on   stuupor   või   transs,
puudub iseloomulik EEG leid ISIKSUSEHÄIRED Ärmuslikud või olulised kõrvalekalded
Paljudes psüühika ja käitumise valdkondades: tajumises, mõtlemises, tunnetes, suhetes
Püsivad seisundid, käitumisviisid
Väljendavad loomulikku elustiili, suhtlemisviisi
Arenguseisundid
Ilmnevad lapse- või noorukieas
Ei ole psüühilise või ajuhaiguse tagajärg Isiksuse muutus
Omandatud Pikaajalise distressi
Ülima keskkonnavaeguse
Raske psüühikahäire
Ajuhaiguse või -kahjustuse tagajärjel Isiksusehäired Spetsiifilised
Segatüüpi ja mud
Ajukahjustuse ja -haigusega mitteseostavad püsivad isiksuse muutused
Ajuhaigusest või kahjustusest tingitud isiksuse muutus


Geneetika Monosügootsetel kaksikutel on kordantsusnäitajad mitu korda kõrgemad
Skisofreeniahaigete sugulastel enam: paranoilist, skisoidset, skisotüüpset IH Biokeemia Impulsiivsus
Impulsiivne agressiivsus Psühhodünaamika
Freud Psühhoseksuaalse arengu peetus o Oraalne isik – passiivne sõltuv
o Anaalne isik – põikpäine, ihne, hea enesekontrolliga Ego- ja šelf-psühholoogia – separatsiooni-individuatsiooni häired o Ennast ja teisi puudutavad kujutlused ei eristu ega kinnistu piisavalt
o Ei teki piisavalt eneseväärikustunnet
o Liigne sõltuvus, ärakasutatavus Separatsiooni-individuatsiooni häired o Traumaatilised lahusolekud
o Vanemate ebastabiilsus
o Temperamendierinevused  Esinemissagedus Mehed rohkem paranoilised, nartsissistlikud, düssotsiaalsed, anankastsed
Naised rohkem ebastabiilsed ,sõltuvad, hüsteerilised
Madalates sotsiaalsetes gruppides enam
Lahutatutel enam
Enam ainete kuritarvitamist, vägivaldsust, enesehävituslikkust, seksuaalprobleeme Spetsiifilised isiksusehäired Märkimisväärselt disharmoonilised hoiakud ja käitumine
Hõlmab mitut valdkonda – emotsioonid, mõtlemine jne
Avaldub paljudes olukordades
Ilmneb lapse ja noorukieas
Põhjustab olulisi kannatusi
Tööalase ja sotsiaalse toimimise halvenemine


A-rühm Skisoidne isiksus
Paranoiline isiksus
Skisotüüpne isiksus
Kummalisus, erilisus B-rühm Antisotsiaalne isiksus
Ebastabiilne isiksus
Histriooniline isiksus
Nartsissistlik isiksus
Dramaatilisus, emotsionaalsus, ebastabiilsus C-rühm Vältiv
Sõltuv
OCD
Ärevus, kartlikkus Isiksushäirete ravi Toetav, usaldust taotlev Psühhoteraapia
Antipsühhootikumid
Antidepressandid Psühhoteraapia Tekitada patsiendis tunne et tema eest hoolitsetakse ja muretsetakse
Reaalsed eesmärgid
Vältida manipuleerimist
Terapeut on patsiendile turvaliselt piire seadev, rahulik ja stabiilne samastumisobjekt Paranoiline isiksus Tundlikkus tõrjumise, ebaedu suhtes
Mitteandestamine, kalduvus viha pidada
Umbusklikkus, kalduvus kogemust moonutada


Oma õiguse tagaajamine
Kahtlused partneri truuduse suhtes
Enesekeskne
Sündmusi tõlgendab kui vandenõu tulemust Skisoidne isiksus Tunneb rõõmu vähestest tegevustest
Emotsionaalne külmus; raskused emotsioonide väljendamisel
Kriitika ja kiituse suhtes ükskõikne
Ükskõiksus sots normide suhtes
Vähene seksuaalne huvi
Eelistab üksildasi tegevusi
Liigne enesesse süüvimine ja fantaseerimine
Lähedaste suhete puudumine Düssotsiaalne isiksus Hoolimatus teiste tunnete sihtes
Vastutustundetus
Võimetus püsisuhteks
Madal frustratsioonitaluvus, agressiooni ja vägivalla vallandumis läi
Kalduvus teisi süüdistada Ebastabiilne isiksus Impulsiivne
Kõikuv meeleolu
Vähene ettemõtlemine
Vägivaldne Impulsiivset tüüpi Emots. Ebastabiilsus
Vähene impulsikontroll
Vägivallapuhangud Piirialast tüüpi Ebastabiilne


Ebaselge: minapilt, eesmäegid, eelistused
Intensiivsed, ebastabiilsed suhted
Emots. Kriisid
Enesevigastused, suitsiidiähvardused Histooniline isiksus Teatraalsus, dramaatilisus
Sisendatavus, mõjutatavus
Labiilne emotsionaalsus
Egotsentriline
Tähelepanuvajadus
Võrgutav välimus või käitumine
Liigne mure kehalise veetluse pärast Anankastne isiksus Liigsed kõhklused ja ettevaatlikkus
Reeglite plaanide ja korra liigne tähtsustamine
Täiuslikkuseiha
Kohustendlik, rõõmudest loobumiseni
Liigne pedantsus
Jäikus, kangekaelsus
Nõuab teistelt sama käitumist
Painavad, soovimatud impulsid ja mõtted Vältiv isiksus Pinge ja kartlikkus
Alaväärsuse ja saamatuse tunne
Kartus saada tõrjutud või kritiseeritud
Vastumeelsus ’ebakindlate’ suhete ees
Piiratud elustiil turvanõuete tõttu
Suhtlemist nõudva töö ja tegevse vältimine
Ülitundlikkus tõrjumise ja kriitika suhtes Sõltuv isiksus Laseb teistel otsustada
Liigne järelandlikkus


Vastumeelsus esitada nõudmisi
Hirm et ei suudeta enese eest hoolt kanda
Hülgamiskartus
Vähene võime teha otsuseid
Enese tajumine abitu, jõuetu ja ebakompetentsena Nartsissistlik isiksus Kõrgenenud enesehinnang
Imetlusvajadus
Empaatia puudumine
Ennasttäis
Mõtted, kujutlused, fantaasiad oma suurest edust, ilust, armastusest
Erilisuse ning ainulaadsuse veendumus
Vajab imetlemist
Kasutab teisi ära
Kade või arvab et teda kadestatakse Mittespetsiifilised IH-d Segatüüpi isiksusehäired Ajukahjustuse ja-haigusega mitteseostatavad IM-d IH varasem puudumine
IH tekkimine tugeva stressi või psüühikahäire tagajärjek
Kindlad ja püsivad muutused tajumises, suhtlemises, suhtumises enesesse ja maailma
Jäik väärkohanenud käitumine mida enne polnud
Muutus ei ole psüühikahäire sümptom
IM katastroofilisest elamusest
IM psüühilisest haigusest
Kroonilise valuga seotud IM
Leinajärgne IM IM katastroofilisest elamusest Äärmuslik   stressor,   mõjub   sõltumata   individuaalsest   haavatavusest   (koonduslaager, piinamine, loodusõnnetused, pikaajaline eluohustav olukord) Võib eelneda PTSD
Interpersonaalse, sotsiaalse, tööalase toimimise häire


Varem puudunud tunnuse olemasolu – vaenulik, endassetõmbumine, tühjusetunne, pidev pingetunne, ohutunne, võõrdumine Muutused vähemalt 2 aastat IM psüühilisest haigusest
Psüühilise haiguse traumeeriv kogemus Ülim emotsionaalne stress
Mina-pildi häving
Erista puudlikust paranemisest
Olulised: teiste hoiakud ja reaktsioonid, eelnev isiksus, kohanemine, haavatavus
Sümptomid vähemalt 2 aastat
Ülisõltuvus ja nõudlikkus teiste suhtes
Veendumus et ollakse muutunud ja häbimärgistatud
Raskus luua ja säilitada lähisuhteid
Passiivsus, huvide langus
Visad haiguskaebused
Pahur
Sotsiaalse ja tööalase tomimise langus Isiksus ja käitumishäired ajuhaigusest Orgaaniline isiksusehäire Enam muutub: emotsioonide, impulsside, vajaduste avaldumine
Kognitiivne muutus
Vähenenud eemsärgipärase tegevuse võime
Häiritud emotsionaalsus
Vajaduste ja impulsside väljendamisel ei arvestata tagajärgi ega sotsiaalseid aasid
Tunnetushäired – paranoilisus
Ülemärane hõivatus üksikust teemast
Kõne kiiruse ja kulu muutused
Seksuaalkäitumise muutused
Frontaalsagara sündroom
Limbilise epilepsiaga isiksus
Lobotoomia sündroom
Leukotoomiajärgne seisund


Harjumus ja impulsihäired Korduvad teod
Ilma ratsionaalse motiivita
Kahjustavad inimese enda ja teiste huve
Käitumise põhjuseks on kontrollimatud impulsid
Patoloogiline hasartmängimine
Püromaani
Kleptomaania 
trihhotillomaania – juuste kiskumine sooidentsushäired transseksualism
kaksikrolli transvetism – vastassoo riietusesemete kandmine, ei tekita erutust
lapseea sooidentsushäire seksuaalsuunitluse häired fetišism
fetišistlik transvetism
ekshibitsionism
vuajerism
pedofiilia
sadomasohhism SÖÖMISHÄIRED Anoreksia Levimus rohkem naiste seas
Patsientide hulk suureneb
Lõppeb kõige rohkem surmaga, 5-20%
Paranemine u 50% Ühel   inimesel   võivad   esineda   kõik   söömishäired.   Võib   alustada   anoreksiast,   minna
buliimiasse ja liigsöömisesse Kehakaalu hoitakse vähemalt 15% allpool eeldatavat.


Kehakaalu kaotus on esile kutsutud: Hakkab vältima kaloririkkaid toite, tahtlikult esile kutsutud   oksendamine/kõhulahtisus,   ülemäärane   kehaline   aktiivsus,   söögiisu
vähendavate preparaatide ja lahtistite kasutamine Muutub mõtlemine ja kehataju (väärtaju) – isegi kui on kaalus alla võtnud tunneb ennast paksuna. Tunnevad kehas ennast väga ebamugavalt. Väljendunud endokriinhäired saavad hüpotaalamuse-hüpofüüsi sugunäärmete süsteemi. Võib   esineda   kasvuhormooni   ja   kortisooli   taseme   tõusu,   türeoidhormooni   perifeerse
metabolismi ja insuliini sekretsiooni muutusi. Kui algus on puberteedieas, siis organismi pubertaalsed muutused hilinevad või isegi peetuvad, sekundaarsed sugutunnused ei arene Buliimia Mõtted   keerlevad   kogu   aeg   söömise   ümber   ja   esineb   vastupandamatu   söömishimu; tekivad liigsöömishood kus lühikese aja jooksul süüakse ära suur hulk toitu Kehaideaaliks on anorektiline keha
Peab dieete, esilekutsutud oksendamine, lahtistid, vahelduv nälgimine
Dieet lõppeb alati ülesöömishoogudega – ostab asju mida muidu endale keelab
Kui buliimia tekib diabeedihaigel, võib loobuda insuliini kasutamisest
Psühhopatoloogia   hõlmab   haiguslikku   tüsenemiskartust   ning   seatakse   kehakaalule ranged piirangud Sageli n varem olnud anoreksia Liigsöömine koos muu psüühikahäirega Stressreaktsioonina   tekkiv   liigsöömine   mis   viib   ülekaalulisusele   (valulik kaotus ,õnnetus, operatsioon, emotsionaalselt raske sündms) Ülekaalust tingitud eneseusalduse langus
Võivad   järgneda   psüühikahäired:   meeleoluhäired,   neurootilised   häired, dieedidepressioon Tulemuseks ülekaal või rasvumine Söömishäire tekib Bioloogiliste, psühholoogiliste, perekondlike ja sotsiokultuuriliste tegurite omavahelisest koostoimest Söömishäirete spetsiifilised riskifaktorid Madal enesehinnang
Eneseväärtustamine läbi välimuse


Söömishäire varasem esinemine perekonnas
Perfektsionistlik, ülikontrolliv isiksus
Perekonnas kõrged nõudmised, vähe avatust
Perekonnas ei taluta konflikte, negatiivseid emotsioone
Impulsikontrolli raskused Häire   vallandab   sageli   kellegi   olulise   isiku   märkus   kehakuju   või   -kaalu   kohta.   Lisaks
sotsiaalne surve – saledus on ilu ja edukus.  Alalhoidvad faktorid Näljutamine
Pikaajaline anoreksia mis määrab identiteedi
Anoreksia kui saavutus, lähedaste heakskiit, positiivne tähelepanu
Elustiil mitte haigus
Elukutsed – tantsijad, modellid Söömishäirete kognitiivne olemus Söömishäiret   säilitavad  mitte   ainult  range   dieet   iseenesest  vaid  dieeti   alles  hoidvad ebafunktsionaalsed mõtted ja veendumused Nii anoreksia kui bullimia puhul esinevad patsientidel kognitiivsed moonutused mis väljenduvad kehakuju ja kaaluga seotud osades Sotsiokultuurilised mõjutajad Ideaalnaise mõõtmed on vähenenud
Pooled tahavad ollakõhnemad
Paksus = haigus
Sotsiaalne surve
Meedia mõju
Söögi puudumine sõja ajal Komorbiidsus söömishäiretega Düstüümia
Bipolaarne häire
OCD
Sotsiaalfoobia
Sõltuvushaigused
Isiksushäired


ADHD Sportlaste anoreksia 18% raske, 22% kerge söömishäirega
Tütarlapsed, noored naised Eriline risk sportlastel: võimlejad, kergejõustiklased, pikamaa suusatajad, tantsijad, poksijad/
maadlejad Erinevus Anorektilised peavad dieeti et kõhnuda, sportlased püüavad paremaid tulemusi.
Sportlaste ’triaad’ – häiritud toitumine, amenorröa, osteoporoos Meditsiinilised komplikatsioonid Anoreksia koral otsesst nälgimisest ja kehakaalu langusest
Buliimia korral on seoses väljutamise laadi ja sagedusega Kardiovaskulaarsed komplikatsioonid anorexia nervosa Bradükardia
Mitraalklapi prolaps
Äkksurm
Perifeersed ödeemid
Ülesöötmissündroom  Dermatoloogilised Kuiv nahk
Lanugo – pehme karvkate
Karotenodermia – peopesad ja jalatallad on kollased
Pruritus – sügelemine Gastrointstinaalsed Konstipatsioon
Aeglustunud mao tühjenemine
Refeeding – pankreatiit, hepatiit
Akuutne mao dilatatsioon


Endokriinsed ja metaboolsed Amenorröa
Infertiilsus
Osteopeenia, osteoporoos
Kilpnäärme funktsiooni häired
Hüperkortisoleemia
Hüpoglükeemia – halb prognoos
Diabeet
Temperatuuri regulatsiooni häired
Spontaansed luumurrud Hematoloogilised, neuroloogilised Alguses aneemia,hiljem pantsütopeenia
SR kiirenenud
Aju atroofia – taastuv
Aju läheb väikseks, süda läheb väikseks Buliimia
Gastrointestinaalsed
Hammaste erosioon
Süljenäärmet esuurenemine
Gastroösofageaalne refluks
Akuutne mao dilatatsioon
Konstipatsioon
Katartne jämesool
Ösofagiit
Baretti söögitoru - vähieelne
- Mallory-weiss sündroom – veriokse, limaskesta rebendid - Boerhaave sündroom – söögitoru rebend - Düsfaagia, struktuurid - Jämesoole melanoos lahtistitest Kardiaalsed  - Arütmiad - Intoksikatsioon dieedi tablettidest - Kardiomüopaatia - Mitraalklap prolaps


Endokriinsed, metaboolsed - Ebaregulaarne menstruatsioon - Mineralokortikoidide suurenenud eritumine - Elektrolüütide tasakaaluhäired - Paisumine Söömishäirega patsiendiga töötades on oluline teada - Muutumine tekitab hirmu, kaotab väga anoreksiat kaotada, tema suurim edusamm elus - Sekkumine on efektiivsem kui see vastab patsiendi valmisolekule muutuda - Tähtis on muutumise staadium - Patsient võib osutada suurt vastupanu - Personal peaks olema empaatiline ja kehtestav, mitte süüdistav - Ravimeeskond peaks rääkima ühte keelt - Perele tuleb anda infot, võtta ravipersonali meeskonda - Teraapias on tähtis häire säilitavad tegurid Anoreksia ravi faasid
Ettevalmistav faas - Toitumise taastamine! - Ravi leping - Motivatsiooniline intervjuu - Teiste erialaspetsialistide sekkumine, informatsiooni jagamine tähtis Ravile tulek ja statsionaarne ravi - Kaalu eesmärk 80-90% normaalkaalust - 15000-2000 kcal ööpäevas, 3000-4000 kcal päevas - Jälgimine ja liikumise piiramine - Nasogastraalsond lühiaegselt - Tahtest olenemate raviotsus vastavalt seadusandlusele Stabilisatsiooni faas Üleminek ambulatoorsele ravile Anoreksia ravi - Konkreetne toetus ja nälgimise lõpetamine, söömise normaliseerimine (toidupäevik) - Meditsiiniliste komplikatsioonide korrigeerimine - Lisatoitude manustamine – tahke toidu asemel ja keeldumisel – nutridrink, nutricomp - Pereteraapia noorematele patsientidele


Buliimia/liigsöömishäire ravi - KKT koos antidepressiivse raviga efektiivsem kui KKT üksi - Toitumise nõustamine - Interpersonaalne teraapia ja eksponeerimine - Dialektiline käitumisteraapia - Grupipsühhoteraapia - Pere- ja paariteraapia - 12-sammu programm Motivatsiooni protsess - Eelkaalutlemine - Kaalutlemine - Otsustamine - … Hoidu lõksudest - ’sõda’ patsiendiga kui ta ei parane - Ära hirmuta patsienti - Ära võta üle probleemi - Ära nõustu söömishäire kui elufilosoofiaga mida ei saa ravida KKT mudeli alusprintsiibid söömishäiretele - Enesehinnang söömishäire puhul on valdavalt seotud kehakaalu, kuju ja välimusega - Söömishäiretega isikud ülehindavad kaalu ja välimust - … - Söömishäired on mitmete faktorite poolt määratletud ja erinevad tegurid võivad neid
esile kutsuda, käivitada, alal hoida - Söömishäirete sümptomid ei ole ainult sümboolsed alusprobleemide peegeldajad vaid ka
tähtsad … KKT põhimõtted terapeutilise suhte ja ravi struktuuri seisukohalt - Kkt eeldab usaldavat - …. - Kkt seansil on täpne struktuur ja kestvus - Söömishäiretega toimetulek näeb ette aktiivset tööd teraapia seansside vahel - Teadmiste andmine on olulisel kohal KKTs - Teraapia eesmärkide selgitamine on vahel raskendatud ja keeruline - Motivatsiooni küsimused - ’mitteläbiräägitavad teemad’


Buliimia KKT ravi - Tähelepanu  säilitavatel  teguritel  (näljutamine,  identiteet,  savutus, lähedaste  heakskiit,
elustiil mitte haigus) - …. PSÜHHOFARMAKOLOOGIA Üldfarmakoloogia - Farmakon – mürk kui ka ravim - Farmakonideks nimetatakse keemilisi, taimsed, loomseid aineid, mis ei kuulu toitanieete
hulka kuid on võimalised organismi sattudes muuta selle talilust - Olenevalt sellest kas on kasulikud või kahjulikud muutused eristaakse ravimit ja mürki Farmakoloogia käsitleb ravimi ja organismi vastastikust toimet põhiliselt 3 aspektist lähtudes: - Farmakokineetika – ravimi saatus organismis, mida keha ravimiga teeb - Farmakodünaamika-  - Farmakoteraapia – kliiniline farmakoloogia Ravimite manustamisviisid
Veeni, lihasesse, suu kaudu, sisehindamine, läbi naha, limaskesta kaudu (keel, pärasool) - Poolväärtusaeg ehk poolestusaeg on aeg mille jooksul keemilise ühendi kontsentratsioon
vereplasmas või organismis langeb 50% võrra. Ravimi kontsentratsioon organismis - Ravimi toimimise eelduseks on tema olemasolu veres ja või kudedes - Ravimi imendumise, jaotumise, metabolismi ja eliminatsiooni iseärasustest sõltub tema
kontsentratsioon nii veres kui ka elundites - Ravimi   kontsentratsioon   retseptori   juures   määrab   omakorda   ära   toime   tugevuse   ja
kestvuse - Ravimi toime ilmnemiseks on aja et tema kontsentratsioon toimimiskohal ületaks kindla
minimaalse väärtuse - Kontsentratsiooni suurenedes suureneb ravimiga reageerinud etseptorite hulk ja toime
intensiivsus, mis on võimalik vaid kindlas kontsentratsioonide vahemikus - Peale kõikide retseptorite sidumist ei saa ravimi kontsentratsiooni edasie suurendamine
enam toimet intensiivistada - Kontesentratsiooni suurenedes suurenevad nii peatoime kui ka kõrvaltoimed - Ravimi kontsentratsioon organismis oleneb; manustatud aine kogusest ja aine jõudmisest
retseptoriteni


Ravimi toimivus - Ravimi annus – alalävine ja toimiv annus Toimiv annus – minimaalne toimiv, terapeutiline, toksiline ja surmav annus Ravimi manustamise korduvus - Ravimi korduv manustamine – toime tugevnemine, toime nõrgenemine - Toime  nõrgenemine – korduval manustamisel võib farmakoni toimivus nõrgeneda ja
lõpuks kaduda Ravimsõltuvus
Tunnused: psüühiline, füüsiline sõltuvus, tolerantsuse suurenemine, isiksuse muutumine Ravimite vastastikune toime ja koostoime
Ravimite vastastikune toime manustamisel: - Võib vähendada või võimenduda ainete aktiivsus - Ilneb toksiliste ühendite tekkimine Ravimid võivad omavahel konkureerida verevalkude sidumiskothade suhtes Maksaensüümide   induktsioon   või   pärssimine   ühe   ravimi   poolt   mõjustab   teiste   ravimite
kontsentratsiooni veres Retseptorid
Iga rakupinna molekul, millel on võime siduda spetsiifilisi molekule - Retseptorid on valgustruktuurid Aine mis seondub retseptoriga kannab nimetust ligand Ligandid seonduvad retseptoritele võti-lukk seoslikkuse printsiibi alusel Ligandide   jaotus:   endogeensed   (kehaomased)   ja   eksogeensed   (kehavälised),
neurotransmitterid, -mediaanid, hormoonid, tsütokiinid, ravimid, psühhoaktiivsed ained. Retseptorite klassifikatsioon: - Pre ja postisünaptilised - Inhibitoorsed ja eksitatoorsed - Ioonsed ja metabotroopsed - Rakumembraanil paiknevad või rakusisesed retseptorid


Ravim-retseptor kompleks - Retseptorid   ja   ained   mis   nendega   interakteeruvad   on   keemilise   olemusega   ning   nad
käituvad vastavalt keemilistele printsiipidele Ravimite konkurents retseptoritel - Ravimitega   on   võimalik   mõjutada   sünaptilist   erutuse   ülekandumist   ühelt   närvirakult
teisele - Agonist  –   ravim   mis   seondudes   retseptoriga   tekitab   sarnase   efekti   endogeensele
mediaatorile - Antagonist  – ravim mis reageerides retseptoriga ei tekita ise bioloogilist efekti kuid
blokeerib või vähendab agonisti või endogeense ligandi poolt vahendatud efekti. Piirab
kehaomast liigset molekuli vm - Partsiaalagonist – ravim, seondudes retseptoriga tekitab intermediaalse efekti  - Pöördagnoist  – ravim  mis  seondudes retseptoriga  tekitab  vastupidise  efekti  agonisti
toimele Massitoime seadus ja ravim-retseptor interaktsioon - Farmakoloogiline efekt on pöörduv kuna ravim-retseptor kompleksi moodustumine on
pöörduv - Farmakoloogilised   efektid   on   proportsionaalsed   ravimi   poolt   okupeeritud   retseptorite
hulgaga - Teatud määral on mõistlik retseptoreid blokeerida Ravimi toime sõltub erinevatest teguritest - Toime sõltuvus organismist nt iga - Organimsi individuaalne tundlikkus - Toimivuse sõltuvus oganismi funktsionaalsest seisundist ja patoloogilistest protsessidest - Tomimvuse sõltuvus haige suhtumisest ravimisse (platseeboefekt); inimese suhtumine
ravimisse võib mõjutada selle toimivust Neurotransmitterite kasutamine farmakoteraapias - Neurotransmitterite kasutamisel on võimalik mõjutada närviimpulside kulgemist - Neurotransmitterid võivad moduleerida närvisüsteemi toimimist suurendades pidurdust
või erutust - Ravimite   abil   on   võimalik   sünapside   tasemel   moduleerida   närvisüsteemi   toimimise
häireid Närvirakud



Psüühikahäired - Neuromediaatorsüsteemide puudulik töö - Probleem aju erinevate piirkondade vahelises koostöös Psühhofarmakonid
Antidepressandid ja meeleoluhäired
- Depressiivsele häirele omane korduvate episoodide esinemine - Paljud   kelelle   ordineeritakse   esmakordselt   antidepressante   omavad   anamneesis
varasemat diagnoosimata ja ravita jääud depressiooniperioodi Depressiooni neurokeemiline alus – dopamin, serotoniin, noradrenaliin Biogeensete amiinide hüpotees - Klassikalise vaat ekohaselt keskendutakse kliiniliselt ….. NT retseptorite hüpotees - Postsünaptilised retseptoreid on liiga palju ja nad on liiga ergud. Sünapsis on liiga vähe
neuromediaatoreid.  - Antidepressantidega ülemääraste retseptorite hul postsünaptiise membraan .. kaob. Monoamiinid depressiooni ravis - Depressiooni puhul: monoamiinide vaegus, NA 5HT retseptorite tiheduse suurenemine - Antidepressantide raviefekti avaldumine: monoamiinide vaeguse kõrvaldamine…. Neuroplastilisus - NT oluline roll informatsiooni edastamisel ühel närvirakult teisele - Informatsiooni edastamise aluseks on aktiivsusest sõltuv sünaptiline plastilisus Antidepressantide toime - Omavad enam kui ühte toimemehhanismi - Raske   depressioon   on   põhjustatud   aju   erinevate   osade   võgustikutöö   häirest   mis   on
moduleeritud monoamiinsete süsteemide poolt Terminoloogia - Ravivastuse puudumine - Ravivastus olemas - Remissioon - Parenemine


- Raviresistentne depressioon - Ravimile alluv depressioon Üldised juhised AD kaustamiseks - Efektiivsus on suhteliselt sarnane seega selektsioon baseerub eelnevale infole - Terapeuriline toime hilineb3-6 nädalat - Kui paranmeist ei toimu piisavalt pika aja jooksul peale adekvaatses annuses ravi on
võimalus ravi vahetada või kombineerida Ravile reageerimine - 1/3   muutub   raviresistentseks   –   puudub   ravivastus   peale   maksimaalse   talutava   doosi
kasutamist,   variatiivsus   sõltub   patsiendist   ning   farmakokineetikaks;   ravi   teostamise
ajaline kriteerium pole üheselt määratletud Tümostabilisaatorid - Ravimid mida kasutatakse afektiivsete häirete ravis nt bipolaarne, skisoafektiivne - Toime aluseks rakumembraanide stabiliseerimine - Enam kasutatvad ravimid – liitium, valproehape, karbamasepin, lamotrigiin - Farmakoni valiku aluseks haigussümptomite profiil - Annustamisel lähtutakse: kliiniliste sümptomite eripäradest, kõrvaltoimete avaldumisest
ning ravimi plasmakontsentratsioonist Ärevushäirete ravi - Antidepressandid - .. - Trankvilisaatorid ehk anksiolüütikumid Trankvilisaatorid ja ärevushäirete ravi - Alkohol vähendab sotsiaalset ärevust - Ärevushäirete eurobioloogia üheks aluseks on GABA  (gammaamina võihape) - Bensodiasepiini retseptorite süsteemi talitlushäire - GABA toimet tugevdavad ravimid vähendavad ärevust - GABA toiimet nõrgendavad ravimid suurendavad ärevust Trankvilisaatorite   toimed:   anksiolüütiline   toime,   paanikatunde   vähenemine,   krambivastane
toime, müorelakseeriv toime, uinutav ja rahustav BD toimet mõjutavad tegurid - Eliminatsiooni poolväärtusaeg


- Aktiivsete metaboliitide olemasolu - Toime aeg - Imendumine, hemato-entsefaalbarjääri läbimine - Toime tugevus ehk afiinsus GABA – bennsodiasepiin retseptorkompleksi suhtes BS näidustused ja vastunäidustused
Näidustused: - Ärevushäired: tugevad ja sagedasied sümptomid; teiste raviviiside vähene toime või halb
taulimine, kiire sümptomite kõraldamise vajadus - Muud näidustused:   alkoholi   võõrutusnähud, anesteesia  premedikatsioon,  lihaspingega
kaasneva valusündroomi leevendamine Vastunäidustused - Hingamispuudulikkus,   uneapnoe,   raske   müansteenia,   piiratud   kasutamine:   rasedus,
lapsed, vanurid BD kuuri lõpetamine - Järk-järguline annuse vähendamine - Raskem lühitoimeliste ravimite puhul - Enne vähendamist asendada ravim keskmise või pikema toimeajaga BDga sobiva aja
valimine – stabiilne enesetunne, patsiendi valmisolek Sõltuvussündroom BDst ehk rahustitest - Kestev manustamine toob kaasa sõltuvussündroomi kujunemise - Toimib väga kiiresti seega meeldiv enesetunne ja seetõttu kiputakse kuritarvitama Psühhootiliste häirete ravi - Haigustunnused võivad olla isikuti väga erinevad - Sümptomite taandamisele suunatud ravi - Antipsühhootikumid - Meeleolu stabiliseerivad ravimid - Trankvilisaatorid ehk anksiolüütikumid Psühhootilise häire haigustunnused - Positiivsed sümptomid - Negatiivsed sümptomid - Kognitiivsed - Agressiivsed - Afektiivsed


Antipsühhootikumid ja psühhootilised häired - Psühhoosisümptomid neuromediaatorite tasakaalu häirumisest ajus - Skisofreenia   teatud   sümptomite   avaldumist   on   võimalik   kontrollida   dopamiini   ja
serotoniini süsteemi mõjutamisega Dopamiini juhteteed ajus - Nigrostriataalne - Mesolimbiline - Mesokortikaalne - Tuberoinfundibulaarne - Talaamiline Dopamiinihüpotees - Teatud juhteteedes on dopamiini liiga palju ja see tekitab juhtetees suure laenglemise ja
tajumis- ja mõttehäirete tekkimise Antipsühhootikumide jaotus - Kliinilise   kasutuse   aspektidest   lähtudes   on   olulisem   AP   jaotumine   mis   põhineb;
neuromediattoorsetel efektide, antipsühhootilisel efektil ja kõrvaltoimete profiilil Tüüpilised antipsühhootikumid ehk neuroleptikumid Atüüpilised antipsühhootikumid Patsientide ravimine neuroleptikumidega
Positiivsed omadused - Kasutusele võtmine aitas haiged haiglast välja - 70% vabaneb positiivsetest sümptomitest - On võimalik manustada depoovormina Negatiivsed omadused - 30% ei saa abi - Ilmnevad häirivad kõrvaltoimed - liikumisraskused - Sotsiaalne ja tööalane toimetulek jääb keskiseks - Kognitiivse defitsiidi kujunemine - Kasin järjepideva ravi soostumus

Document Outline

  • Psüühikahäire
  • Psüühikahäirete tekkepõhjused
  • Psüühikahäirete etioloogia
  • Bioloogilised
    • Neuroanatoomia
    • Neurogenees
    • Neurofüsioloogia ja -keemia
    • Psühhoneuroendokriin….
    • Närvi ja immuunsüsteemi interaktsioonid
    • Neurogeneetika
    • Elektrofüsioloogia
    • Kronobioloogia
    • Elusündmused ja psüühikahäired
  • Psühholoogilised teooriad
  • Kognitiivne mudel
  • Psüühikahäire ja stress: ravivõimalused
  • Patogeneetilised mehhanismid
    • Neuromolekulaarne tasand
    • Rakuline tasand
    • Süsteemne tasand
    • Indiviidi vastasmõju keskkonnaga
  • Psüühikahäirete tekkes saab eristada:
  • 4 standartset meetodit psüühikahäirete seletada/ 4 psühhopatoloogia tüüpi
    • Haiguse vaatenurk
    • Dimensioonide vaatenurk – psühhiaatrilised haigused
    • Käitumuslik vaatenurk
      • Eristuvad
    • Eluloo vaatenurk
  • Psüühikahäirete levik
    • ECA: psüühikahäirete levimus
    • NCS: psüühikahäirete levimus
  • Psüühikahäirete ravi
  • Psüühikahäirete avaldumise tasemed
    • Sümptomeid võib liigitada:
  • Diagnoos
  • Teadvusseisundi häired
    • Teadvuse hägunemise sündroom
    • Deliirium
    • Hämarolekuseisund
    • Stuupor
    • Tähelepanuhäired
  • Mälu
  • Mäluhäired
  • Intellekt
  • Intellektihäired
    • Motoorika spetsiifilised häired
    • Mõõdukas vaimne alaareng
      • Raske vaimne alaareng
      • Sügav vaimne alaareng
  • Orgaanilised psüühikahäired
    • Dementsus
      • II LOENG - LAPSE- JA NOORUKIEA HÄIRED
  • Vaimse tervise riski tekitajad ja kaitsejad
    • Tekitajad
    • Perede toimetuleku võimalikud riskid
  • Lastepsühhiaatria
    • Diagnoosimine
  • Multidimensionaalne diagnoos
  • Vaimse tervise häirete põhjused
  • Lapse eluetapid
  • Prenataalne
    • Närvisüsteem
  • Vastsündinuiga
    • Arengulased verstapostid:
  • Väikelapseiga
    • Arengulised verstapostid
  • Eelkooliiga
    • Arengulised verstapostid
  • Keskmine kooliiga
    • Arengulised verstapostid
    • Psühhopatoloogia väljendumine
  • Noorukiiga
    • Kognitiivne areng
    • Sotsialiseerumine
    • Moraalne areng
    • Enesehinnang
    • Seksuaalkäitumine
    • Riskikäitumine
  • Psühhopatoloogia
    • Lapseea ja varase algusga skisofreenia
  • Depressioon
  • Ärevushäired
  • Söömishäired
  • Isiksusehäired
  • Vaimne alaareng
  • Autism
  • Käitumishäired
  • Nutisõltuvus
    • Sinine valgus
    • Nutisõltuvuse abi
  • Väikelaste vaimse tervise toetamine
    • Sekku kui märkad:
  • Laste väärkohtlemine
  • Lahendused
    • Aju arengut juhivad geenid kuid kujundavad kogemused
  • Adverse Childhood Experiences (ACE)
  • Kahjustus või kohanemine?
  • Sensoorsed süsteemid
  • Ohu äratundmine ja vastus sellele
  • Mõhnkeha ja integratsioon
    • Võrgustiku arhitektuur
  • Väärkoheldud/väärkohtlemata
  • Kokkuvõte
    • AUTISM
  • Komorbiidsus
  • ASH etioloogilised faktorid
  • Kliiniline pilt
    • Objektiivne hindamine
  • Varajane diagnoosimine
    • Varajane kliiniline pilt
  • Varase sekkumise võimalused
  • Prongnoos
  • Psüühika lahtivõtmine
  • Tajumishäired
    • Kvantitatiivsed
    • Kvalitatiivsed
    • Meelepetted
  • Psühhosensoorsed häired
    • Derealisatsioon
      • Ruumitaju häire
    • Depersonalisatsioon
  • Mõtlemine e assotsiatiivne tegevus
    • Vormilised häired
    • Mõtlemise sisulised häired
    • Luulu iseloomustus
  • Emotsionaalsus
  • Tundeeluhäired e emotsionaalse funktsiooni häired
    • Emotsionaalse reaktiivsuse alanemine:
    • Emotsionaalse reaktiivsuse väärastumine
  • Meeleolu
    • Meeleolu muutused
  • Motoorne käitumine; keerulisem käitumine (tahteeluhäired)
    • Kvalitatiivsed
    • Ülemäärane aktiivsus. Psühhomotoorne rahutus
    • Hüpoaktiivsus. Psühhomotoorne pidurdus
    • Sihipärasus
      • SÕLTUVUSHÄIRED
  • Riskifaktorid
  • Sõltuvushäire kujunemine
  • Neurobioloogia
  • Psühhoaktiivsetest ainetest põhjustatud psüühikahäired
  • Sõltuvussündroom
  • Tolerantsus
  • Võõrutusseisund alkoholist
    • Delirium tremens
  • Psühhootiline häire
  • Kognitiivsed häired
    • PSÜHHOOTILISED HÄIRED – SKISOFREENIA -
  • Aju toimimine
  • Inimpsüühika baseerub närvivõrgustiku toimimisel
  • Närvivõrgustik
  • Psüühikahäired
  • Vaimse seisundi hindamine
  • Psühhoosi definitsioon
  • Psühhootiliste häirete psühhopatoloogia
  • Tajumishäired
  • Mõtlemise häired
    • Luulumõtted
  • Meeleolu (emotsionaalsuse) häired
  • Häirunud kognitiivsed funktsioonid
  • Informatsiooni töötluse häire
  • Kognitiivne düsfunktsionaalsus
  • Kognitiivse kahjustuse hindamine
  • Motoorsed häired
  • Tahteelu häired
  • Skisofreenia
  • Epidemioloogia
  • Etioloogia
    • Pärilikkus
    • Viirusinfektsioonid raseduse ajal
  • Skisofreenia patofüsioloogia
  • Aju areng: närvirakkude migratsioon
  • Psühhootiliste häirete haigustunnused
  • Dopamiini juhteteed ajus
  • Skisofreenia patofüsioloogia
    • Immuunsüsteem
  • 1. Pre-psühhootiline faas
  • 2. Sub-psühhootiline faas
  • Haiguse prognoos
  • Kehva prognoosi ennustavad faktorid:
    • Prognoosi mõjutavad sümptomid
  • Skisofreenia ja komorbiidsus
  • Skisofreenia ravi
  • Väljakutsed skisofreeniahaigete ravis
  • Rehabilitatsioon
  • Töö peredega
  • Töö avalikkusega
  • Varajased märgid patsiendi seisundi halvenemisest
    • ÄREVUS- JA STRESSIGA SEOTUD HÄIRED
  • Ärevus
    • ÄH seotud riskid
  • Ärevuse sümptomid
    • Psüühilised sümptomid
    • Kehalised sümptomid
  • GÄH pärilikkus
  • Ärevushäired
  • Paanikahäire
  • Paanikahoog
  • Agorafoobia
    • Kaasuvad psüühikahäired 84%
  • Sotsiaalfoobia
  • Lihtfoobia
  • Üldistunud ärevus
  • Obsessiiv-kompulsiivne häire
  • Depressiooni sümptomitega ÄH
  • Äge stressreaktsioon
  • Traumajärgne stresshäire PTSD
  • Kohaneishäire: ärev-depressiivne reaktsioon
  • Kohanemishäire
  • Lapseea separtsiooniärevus
  • Valikuline mutism
    • MEELEOLUHÄIRED
  • Tundeeluhäired e emotsionaalse funktsiooni häired
  • Emotsionaalse reaktiivsuse alanemine
  • Emotsionaalse reaktiivsuse väärastumine
  • Meeleolu
  • Meeleolu muutused
    • Alanenud meeleolu
    • Kõrgenenud meeleolu
    • Muud emotsioonid
  • Meeleoluhäired
  • Pärilikkus
  • Depressiooniga on seotud:
    • Depressiooni kulg ja komorbiidsus
  • Düstüümia
  • Bipolaarne häire
    • Bipolaarne häire noorukitel
  • Maniakaalne episood
    • Hüpomania
    • Mania
    • Psühhootiline mania
  • Depressioon
  • Erinevused psühhopatoloogias
  • Depressiooni ravi
  • Ravimeetodid
  • Suitsiidiriski hindamine – üldine
  • Juhised suitsiidiriskiga või riskikäitumisega patsientide ravikeskkonna valikuks
  • Somatisatsioon
  • Somatoformne vs psühhosomaatiline häire
  • Psühhosotsiaalsed tegurid
  • Mis on iseloomulik somatoformsetele häiretele?
  • Somaatiliste sümptomitega seotud häired
  • Somatoformsed häired
  • Somatisatsioonihäire
    • Komorbiidsus muude psüühikahäiretega
    • Ravi
  • Üldpõhimõtted
  • Psühhosotsiaalne sekkumine
  • Medikamentoosne ravi
  • Komplikatsioonid
  • Hüpohondria
  • KNS-s valuaistingu töötlemise muutus
  • Miks on oluline teema?
  • Ravivõimalused
  • Sageli läheb ikkagi nii..
  • Somatisatsiooni tulemused
  • DISSOTSIATIIVSED HÄIRED
    • Ühiseks jooneks on osaline või täielik normaalse integratsiooni hävimine
    • Dissotsiatiivsete häiretega inimesed
  • Emotsionaalne stress
    • Emotsionaalne stress ja psüühikahäired
  • Dissotsiatiivne amneesia
  • Dissotsiatiivne fuuga
  • Dissotsiatiivne stuupor
  • Konversioonihäire
  • Dissotsiatiivsed motoorsed häired
  • Dissotsiatiivne hüpesteesia ja anesteesia (sensoorsed häired)
    • ISIKSUSEHÄIRED
  • Isiksuse muutus
  • Isiksusehäired
  • Geneetika
  • Biokeemia
  • Psühhodünaamika
  • Esinemissagedus
  • Spetsiifilised isiksusehäired
  • A-rühm
  • B-rühm
  • C-rühm
  • Isiksushäirete ravi
  • Psühhoteraapia
  • Paranoiline isiksus
  • Skisoidne isiksus
  • Düssotsiaalne isiksus
  • Ebastabiilne isiksus
  • Impulsiivset tüüpi
  • Piirialast tüüpi
  • Histooniline isiksus
  • Anankastne isiksus
  • Vältiv isiksus
  • Sõltuv isiksus
  • Nartsissistlik isiksus
  • Mittespetsiifilised IH-d
  • Ajukahjustuse ja-haigusega mitteseostatavad IM-d
  • IM katastroofilisest elamusest
  • IM psüühilisest haigusest
  • Isiksus ja käitumishäired ajuhaigusest
  • Orgaaniline isiksusehäire
  • Harjumus ja impulsihäired
  • sooidentsushäired
  • seksuaalsuunitluse häired
    • SÖÖMISHÄIRED
  • Anoreksia
  • Buliimia
  • Liigsöömine koos muu psüühikahäirega
  • Söömishäire tekib
  • Söömishäirete spetsiifilised riskifaktorid
  • Alalhoidvad faktorid
  • Söömishäirete kognitiivne olemus
  • Sotsiokultuurilised mõjutajad
  • Komorbiidsus söömishäiretega
  • Sportlaste anoreksia
  • Meditsiinilised komplikatsioonid
    • Kardiovaskulaarsed komplikatsioonid anorexia nervosa
    • Dermatoloogilised
    • Gastrointstinaalsed
    • Endokriinsed ja metaboolsed
  • Hematoloogilised, neuroloogilised
  • Buliimia
    • Gastrointestinaalsed
    • Kardiaalsed
    • Endokriinsed, metaboolsed
  • Söömishäirega patsiendiga töötades on oluline teada
  • Anoreksia ravi faasid
  • Anoreksia ravi
  • Buliimia/liigsöömishäire ravi
  • Motivatsiooni protsess
  • Hoidu lõksudest
  • KKT mudeli alusprintsiibid söömishäiretele
  • KKT põhimõtted terapeutilise suhte ja ravi struktuuri seisukohalt
  • Buliimia KKT ravi
    • PSÜHHOFARMAKOLOOGIA
  • Üldfarmakoloogia
  • Ravimite manustamisviisid
  • Ravimi kontsentratsioon organismis
  • Ravimi toimivus
  • Ravimi manustamise korduvus
  • Ravimsõltuvus
  • Ravimite vastastikune toime ja koostoime
  • Retseptorid
  • Ravim-retseptor kompleks
  • Ravimite konkurents retseptoritel
  • Massitoime seadus ja ravim-retseptor interaktsioon
  • Ravimi toime sõltub erinevatest teguritest
  • Neurotransmitterite kasutamine farmakoteraapias
  • Närvirakud
  • Psüühikahäired
  • Psühhofarmakonid
    • Antidepressandid ja meeleoluhäired
  • Biogeensete amiinide hüpotees
  • NT retseptorite hüpotees
    • Monoamiinid depressiooni ravis
    • Neuroplastilisus
  • Antidepressantide toime
    • Terminoloogia
  • Üldised juhised AD kaustamiseks
  • Ravile reageerimine
  • Tümostabilisaatorid
  • Ärevushäirete ravi
  • Trankvilisaatorid ja ärevushäirete ravi
  • BD toimet mõjutavad tegurid
  • BS näidustused ja vastunäidustused
  • BD kuuri lõpetamine
  • Sõltuvussündroom BDst ehk rahustitest
  • Psühhootiliste häirete ravi
  • Psühhootilise häire haigustunnused
  • Antipsühhootikumid ja psühhootilised häired
  • Dopamiini juhteteed ajus
  • Dopamiinihüpotees
  • Antipsühhootikumide jaotus
  • Patsientide ravimine neuroleptikumidega

Vasakule Paremale
Psühhopatoloogia #1 Psühhopatoloogia #2 Psühhopatoloogia #3 Psühhopatoloogia #4 Psühhopatoloogia #5 Psühhopatoloogia #6 Psühhopatoloogia #7 Psühhopatoloogia #8 Psühhopatoloogia #9 Psühhopatoloogia #10 Psühhopatoloogia #11 Psühhopatoloogia #12 Psühhopatoloogia #13 Psühhopatoloogia #14 Psühhopatoloogia #15 Psühhopatoloogia #16 Psühhopatoloogia #17 Psühhopatoloogia #18 Psühhopatoloogia #19 Psühhopatoloogia #20 Psühhopatoloogia #21 Psühhopatoloogia #22 Psühhopatoloogia #23 Psühhopatoloogia #24 Psühhopatoloogia #25 Psühhopatoloogia #26 Psühhopatoloogia #27 Psühhopatoloogia #28 Psühhopatoloogia #29 Psühhopatoloogia #30 Psühhopatoloogia #31 Psühhopatoloogia #32 Psühhopatoloogia #33 Psühhopatoloogia #34 Psühhopatoloogia #35 Psühhopatoloogia #36 Psühhopatoloogia #37 Psühhopatoloogia #38 Psühhopatoloogia #39 Psühhopatoloogia #40 Psühhopatoloogia #41 Psühhopatoloogia #42 Psühhopatoloogia #43 Psühhopatoloogia #44 Psühhopatoloogia #45 Psühhopatoloogia #46 Psühhopatoloogia #47 Psühhopatoloogia #48 Psühhopatoloogia #49 Psühhopatoloogia #50 Psühhopatoloogia #51 Psühhopatoloogia #52 Psühhopatoloogia #53 Psühhopatoloogia #54 Psühhopatoloogia #55 Psühhopatoloogia #56 Psühhopatoloogia #57 Psühhopatoloogia #58 Psühhopatoloogia #59 Psühhopatoloogia #60 Psühhopatoloogia #61 Psühhopatoloogia #62 Psühhopatoloogia #63 Psühhopatoloogia #64 Psühhopatoloogia #65 Psühhopatoloogia #66 Psühhopatoloogia #67 Psühhopatoloogia #68 Psühhopatoloogia #69 Psühhopatoloogia #70 Psühhopatoloogia #71 Psühhopatoloogia #72 Psühhopatoloogia #73 Psühhopatoloogia #74 Psühhopatoloogia #75 Psühhopatoloogia #76 Psühhopatoloogia #77 Psühhopatoloogia #78 Psühhopatoloogia #79 Psühhopatoloogia #80 Psühhopatoloogia #81 Psühhopatoloogia #82 Psühhopatoloogia #83
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 83 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2020-11-08 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 29 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor viayaa Õppematerjali autor
Uue nimega kliiniline psühholoogia II.

Sarnased õppematerjalid

Psühhopatoloogia kordamisküsimused
44
odt

Psühhopatoloogia kordamisküsimused

Sch prevalents on ligikaudselt 1-1,3% elanikkonnast M = N; mehed haigestuvad keskmiselt 2-3 aastat varem. Skisofreenia algus võib olla väga varieeruv: 1) äge sügavalt häiritud käitumisega 2) aeglane, veidrate ideede ja käitumishäirete järkjärgulise kujunemisega. Enamik patsientidest haigestub vanuses 15-45a. 5-10a pärast esimest haigestumist: 10-20% head seisundis; 20-30% enam-vähem normaalne elu; 50% ebasoodne kulg, märkimisväärsed häired kogu elu. Skisofreenia psühhopatoloogia *Positiivsed sümptomid (luul, hallutsinatsioonid) *Negatiivsed sümptomid (sotsiaalne isoleerumine) *Kognitiivse funktsiooni kahjustus *Emotsionaalsed häired Skisofreenia diagnoosimine (esimese ja teise järgu sümptomid ja muud inklusiooni- ja eksklusioonikriteeriumid) Diagnoosimine. Kuuajalise või pikema perioodi vältel peab enamiku aja jooksul esinema: 1)Vähemalt üks väga selgelt väljendunud esimese järgu sümptom, rühmadest (a - d).

Psühholoogia
KOHTUPSÜHHIAATRIA konspekt eksamiks
20
docx

KOHTUPSÜHHIAATRIA konspekt eksamiks

Invaliidsuse ja surma tõttu kaotatud eluaastad 1990-2020 1.Alumiste hingamisteede infektsioonid 1.Isheemilised südamehaigused 2.Kõhulahtisus 2.Depressioon 3.Perinataalsed haigused 3.Liiklusõnnetused 4.Depressioon 4.Tserebrovaskulaarsed haigused 5.Isheemilised südamehaigused ...6.Alumiste hingamisteede infektsioonid 6.Tserebrovaskulaarsed haigused .....9.Kõhulahtisus ..9.Liiklusõnnetused .....11.Perinataalsed haigused DEPRESSIOON Esinemine: Üldpopulatsioons - 3%-l aasta jooksul 2,7-8,6% elu jooksul 4,9-14,9% Esmatasandi haigetel 6%(15,4%) Statsionaarsetel haigetel 11%-l Põhitunnused: Alanenud meeleolu, huvitus, rõõmutus, energiapuudus Lisatunnused: Keskendumisvõime alanenud, enesehinnang alanenud, süü- ja väärtusetusetunne, pessimistlik suhtumine tulevik

Õiguskaitseasutuste süsteem
Psühhopatoloogia
15
doc

Psühhopatoloogia

PSÜHHOPATOLOOGIA Psüühikahäirete avaldumise tasemed: 1) sümptom väljendab haigusliku iseloomuga üksikhälvet psüühilises funktsioonis (nt. meeleolu alanemine, hallutsinatsioon) 2) sündroom enamus psüühilisi haigusi ei avaldu üksiku sümptomi, vaid teatud sageli koosesinevate sümptomite kogumina; nt. depressioonisündroom (meeleolu alanemine, energia vähenemine, rõõmutunde kadumine, lootusetus, süütunne jne), 3) maaniasündroom (meeleolu ja aktiivsuse kõrgenemine, energia lisandumise tunne jne), 4) hallutsinoosisündroom (elavad verbaalsed kuulmishallutsinatsioonid, ärevus-hirmutunne jne). Sümptomeid võib liigitada: 1) PSÜÜHILISTE FUNKTSIOONIDE ALUSEL: a) teadvus, b) tajumine, c) mõtlemine, d) emotsioonid, e) mälu, f) intellekt, muud sümptomid; 2) POSITIIVSED JA NEGATIIVSED SÜMPTOMID; 3) PSÜHHOOTILISED JA MITTEPSÜHHOTILISED. Teadvuse seisund Mõistega "teadvuse seisund" tähistatakse meditsiinis psüühilise aktiivsuse üldist taset, millega seostub

Sissejuhatus psühholoogiasse
Kliiniline psühholoogia konspekt
45
docx

Kliiniline psühholoogia konspekt

Kliiniline psühholoogia Normaalsus ja ebanormaalsus kliinilise psühholoogia kontekstis - Subjektiivne norm ­ lähtutakse iseendast - Normatiivne lähenemine ­ normiks täiuslikkus Sotsiaal-kultuuriline lähenemine ­ normiks on see mida teeb enamus inimesi ühiskonnas - Iga kultuur vastandab oma liikmete individuaalsed erinevused, mis tähendab, et enamus inimesi kaldub mingil määral kõrvale kultuuri iseloomu ideaalis - Suuremad kõrvalekalded vajavad spetsiaalseid sekkumisprotseduure, mis tõttu võib igast kultuurist leida psühhoterapeutilise funktsiooniga maagilisi religioosseid ja ilmalikke tegevusi. (püüavad seeläbi hädas olevad indiviidi aidata) Statistliline lähenemine ­ vaatab teatud probleemi jaotuvust populatsioonis ja tõlgendab normaalsuse näitajana keskmisele lähedasi skoore - Peamine ülesanne on saada standardiseeritud andmed probleemidest, mis eristab normaalseid ja ebakohaseid käitumis -

Kliiniline psühholoogia
Psühhosomaatika
76
docx

Psühhosomaatika

Psühhosomaatika Psühhosomaatika tegeleb psüühikahäirete ja kehaliste haiguste vaheliste seostega. (Soma- kr. keha, Psyche – hing). Rooma mütoloogias oli Psyche imekaunis tütarlaps, kes armus jumalikku Cupidosse ja pidi tegema läbi hulga katsumusi, et armsama usalduse võita. Psühhosomaatilised haigused on tugevate negatiivsete elamuste poolt põhjustatud kehalised haigused. Somatoformne häire on psühholoogilisest konfliktist johtuv kehaline või psüühiline häire. Aluseks sageli: lühiaegsed sagedased stressid, korduv stress ehk organismi pingeseisund füüsilise ja psüühilise ülekoormuse korral. Organismi talitlus allub neurohumoraalsele regulatsioonile ehk elundkondade talitluste mõjutamine toimub närvisüsteemi ja hormoonsüsteemi kaudu. Üks olulisemaid ülesandeid sellises koostöös on organismi homöostaasi hoidmine ehk sisekeskkonna püsivuse tagamine. Stabiilsed füsioloogilised näitajad organismis: Pulss, vererõhk, kehate

Psühhosomaatika
Psühhosomaatika
19
docx

Psühhosomaatika

1 Psühhosomaatika Loeng 1 ­ Katrin Gross-Paju 16.02.2016 Krooniline valu. Platseebo efekt. Seljavalud ja peavalu. Valu on ebameeldiv tunne ja emotsionaalne kogemus, mis on seotud tegeliku või võimaliku koekahjustusega või kirjeldatud koe kahjustusena. Valu on alati negatiivne emotsioon. Kestvuse järgi: Äge ­ peale oppi näiteks jms. valuravi hästi välja töötatud. Patsiendi enda poolt manustatav kogus (siiski piiranguga). Krooniline ­ valu, mis kestab kauem kui mõistlik valu ette näeb (iga valu või juhtumi korral eri kriteeriumid). o Seljavalu ­ üle 12 nädala o Peavalu ­ üle 15 päeva kuus Patofüsioloogia: sama koht pidevalt vs mõni muu koht. Valu põhjused: Valu reaktsioon kaitseb meid Perifeerne ärritus Valu tundmine eluliselt oluline, ajus seetõttu suur o

Psühhosomaatika
Psüühikahäired
15
docx

Psüühikahäired

avaldub häire eluajal 1,1-4%-l naistest. Osa buliimiahaigetsest on põdenud varem anoreksiat. (Laukkanen E. jt, 2006: 106) 4.2.1 F50.2 bulimia nervosa Bulimia nervosa on sündroom, millele on iseloomulikud korduvad liigsöömissööstud ja ülemäärane kehakaalu kontroll, mille tulemusena patsient võtab kasutusele äärmuslikke meetmeid toidu paksuks tegeva mõju vähendamiseks. Seda mõistet tuleks kasutada häire nende vormide puhul, mis on seotud anorexia nervosa'ga ühise psühhopatoloogia alusel. Isikute ealine ja sooline jagunemine on sarnane anorexia nervosa puhusega, kuid algus on mõnevõrra hilisem. Häiret võib vaadelda kui kestva anorexia nervosa tagajärge (võimalik on ka vastupidine järjekord). Eelnevalt anorektiline patsient võib näiliselt paraneda, kuna kehakaal suureneb ja on võimalik menstruatsioonide taastumine, kuid varsti tulevad ilmsiks ülesöömine ja oksendamine. Korduv oksendamine võib

Psühholoogia alused
PSÜHHOTERAAPIA MÕJU PSÜÜHIKAHÄIRETE KÕRVALDAMISEL
34
docx

PSÜHHOTERAAPIA MÕJU PSÜÜHIKAHÄIRETE KÕRVALDAMISEL

Sisekaitseakadeemia Finantskolledž Laura Tšernova, Merlin Mällo, Merli Vesingi PSÜHHOTERAAPIA MÕJU PSÜÜHIKAHÄIRETE KÕRVALDAMISEL Psühholoogia ainetöö Tallinn 2015 SISUKORD Sissejuhatus............................................................................................................... 3 1.Psüühikahäired........................................................................................................ 4 1.Psühhootiliste häirete näide: skisofreenia...............................................................8 2.Nõustamine ja psühhoteraapia................................................................................ 9 3.Kuidas psühhoteraapia mõjub?.............................................................................. 11 4.Küsitluse tulemused..............................................................

Psühholoogia




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun