Psühhopatoloogia
PSÜÜHIKAHÄIRETE PEAMISED TEKKEPÕHJUSED, LEVIK
JA RAVIKORRALDUS; PSÜÜHIKAHÄIRETE
KVALIFIKATSIOONI PÕHIMÕTTED
Psühhiaatria – arstiteaduste haru, mille ülesandeks on vaimse tervise häirete uurimine ja ravi
Psühhopatoloogia (üldpsühhiaatria) – uurib psüühiliste häirete üldisi seaduspärasusi:
kujunemist, tekkepõhjuseid,
avaldumisvorme
Kliiniline psühhiaatria e eripsühhiaatria – üksikute haiguste tekke, kulu, sümptomatoloogia
ja ravi seaduspärasused
Sotsiaalpsühhiaatria – miks suitsiide tehakse? Millised seosed on psüühikahäirete ja
ühiskondlike muutuste vahel
Psüühikahäire
Häire viitab kliiniliselt äratuntavate sümptomite kogumile või käitumisele, millega kaasneb
distress ja mis häirivad isiku funktsioone
Psüühikahäirete tekkepõhjused
-
Bioloogilised
-
Psühholoogilised
-
Sotsiaalsed
Psüühikahäirete etioloogia
Bioloogilised - Psüühikahäired väljendavad haiguslikke muutusi ajutegevuses tingituna
arenguhäirest, ajuhaigusest või ajukahjustusest
-
Alzheimer tekib valgust mis ajusse koguneb
-
Skisofreenia arvatakse on ka ajuga seotud
-
Foobiate puhul on keeruline
Psühholoogilised – psüühikahäire on tingitud hälvetest psühholoogilistes mehhanismides
Bioloogigliste tegurite interaktsioon
Bioloogilised
Neuroanatoomia-
Sensoorne süsteem
-
Motoorne süsteem
-
Keel
-
Ärkveloleku ja tähelepanu
-
Mälu
-
Emotsioon
Neuroni põhifunktsiooni - närviimpulsi edasikandja, analoog-digitaalkonverter
Neurogenees
Nt närviraku areng
-
Närviraku sünd
-
Liikumine täiskasvanu positsioonile
-
Aksoni teke
-
Dendriitide väljasirutumine
-
Sünapsite teke
-
Keemilise ülekande käivitumine
Neurofüsioloogia ja -keemia
Sünaptiline ülekanne (keemilised sünapsid, elektrilised sünapsid)
Ravimid toimetavad nendega
-
Monoamiinid (seratoniin, dopamiini jne)
-
Retseptorid
Psühhoneuroendokriin….
Hüpotalamus ja neerupealiste süsteem
Kortisool veres tekitab stressi, stressihormoonid
Närvi ja immuunsüsteemi interaktsioonid
-
Tsütokiinid (rakutapjad)
Neurogeneetika
Pärilikkuse osa psüühikahäirete tekkes
Elektrofüsioloogia
EEG häired mitmete psüühikahäirete korral (epilepsia)
Kronobioloogia
Meie tegevused on rütmilised (ühel ajal ärkame, ühel ajal lähme magama)
-
Unehäired
-
Unestruktuuri muutumine
Elusündmused ja psüühikahäired
-
PTSD
-
Pidevad valikud ja ebakindlus - depressioon
Psühholoogilised teooriad
Kognitiivne areng – Piaget
-
Ühel hetkel on teistel õigus mitte ainult endal
Kiindumusteeoria – Bowlby
-
Kiindumus on arengus oluline, ebakindel kiindumussuhe ei aita kaasa enda
kiindumusvõima arenemisele
Õppimisteooria – Pavlov
-
Psühhoanalüüs – Freud
-
Hakkas psüühikahäireid seostama üleelamistega
Positiivne psühholoogia
Kognitiiv-käitumisteraapia – Beck
-
Becki triaad – arvamused iseendast, tulevikust ja teistest
Pereteraapia
-
Pere mõjutab meid iga päev
Kognitiivne mudel
Igaühel on omad kogemused, reeglid, uskumused
-
Stiimul – keegi reageerib
-
Hinnang – hindan teise stiimulit
-
Emotsioon
-
Käitumine – rünnak, reaktsioon
Psüühikahäire ja stress: ravivõimalused
Et oleks häire on vaja sümptomeid, rahulolematust. Mingid vajadused on rahuldamata.
Pikaaegne rahulolematus võib tekitada sümptomeid nt ärevus, depressioon. Kauaaegne häire
võib muutuda puudeks. Teadvustamine (ise või arst) aitab sümptomitega toimetulekut.
Patogeneetilised mehhanismid
Neuromolekulaarne tasand
-
Geenid – polümorfism, ekspressioon
Rakuline tasand
-
Neurogenees
-
Esmane sünaptiline ülekanne, tesiene ülekanne
Süsteemne tasand
-
Närvivõrgustikud
Indiviidi vastasmõju keskkonnaga
Psüühikahäirete tekkes saab eristada:
-
Bioloogia
-
Kuidas elusündmused toimetavad
4 standartset meetodit psüühikahäirete seletada/ 4
psühhopatoloogia tüüpi
Haiguse vaatenurk
-
Leitakse haigus ja käsitletakse selle nurgast – kas ennetada või ravida
Dimensioonide vaatenurk – psühhiaatrilised haigused
-
Osad patsiendid on haavatavad psühholoogilisele distressile lähtuvalt enda
paiknemisest psühholoogilise variatsiooni skaalal (intellekt, isiksusejoon vms)
-
Intellekt – kõrge IQ ei garanteeri edukust
Käitumuslik vaatenurk
-
Tehakse asju mida ei peaks tegema – söömishäired, sõltuvused
-
Mida tehakse liiga palju või liiga vähe
Eristuvad
-
Füsioloogiline tung
-
sotsiaalselt õpitud käitumised
Eluloo vaatenurk
-
kuidas elukogemus mõjutab kedagi
-
mis tingimustes üles kasvatakse, kuidas ollakse õppinud reageerima asjaoludele
-
Raske on olla ise jumal
-
Probleem oma elu narratiiviga
Psüühikahäirete levik
-
Levimus – haigete inimeste arvu suhe uuringu objektiks oleva elanikkonna üldarvu
-
Intsidents – uus juhtum uuritava elanikkonna kohta
ECA: psüühikahäirete levimus
-
1991 toimusid klassikalised uuringud
-
32% elujooksul psüühikahäire
-
Kuu jooksul 15%
-
Pooled said ravi
NCS: psüühikahäirete levimus
-
Elu jooksul 49%
-
Aasta levimus 28%
-
Ravi said 40%
Somatoformne häire – ärevuse peale läheb kõht lahti või tekib valu rindkeres;
Mida rikkam riik seda enam surrakse depressiooni, alkoholi, dementsuse või
liiklusõnnetuste tõttu
Psüühikahäirete ravi
-
Hinnang, millest haigus tuleneb. Bioloogiliste mõjutajatega bioloogiline ravi;
-
Elekterravi – kahest elektroodist lastakse vool ja rakud hakkavad koos tööle, raske
depressiooniga
Psüühikahäirete avaldumise tasemed
-
Sümptom – väljendab haigusliku iseloomuga üksikhälvet psüühilises funktsioonis
(meeleolu alanemine, luul)
-
Sündroom – teatud koosesinevad sümptomid
-
Psüühikahäire - RHK-10, DSM; häirel on omaette kulg, (skiso, paanikahäire,
bipolaarne häire)
-
Haigus – Alzheimer, dementsus(sündroom)
Sümptomeid võib liigitada:
Psüühiliste funktsioonide alusel - teadvus, tajumine, mõtlemine, emotsioonid, mälu, intellekt
jne
Positiivsed ja negatiivsed – mis tulevad juurde või lähevad ära
Psühhootilised ja mittepsühhootilised sümptomid –
-
Eristatakse sest need kellel on psühhootilised sümptomid ei saa päriselt reaalsusest aru
nt paranoilised mõtted
Diagnoos
-
Põhihäire – see millega inimene arstile pöördub
-
Lisahäire – asjad mis segavad
-
Somaatilised haigused ja kahjustused
-
Psüühikahäire seos psühosotsiaalse teguriga
Teadvusseisundi häired
-
Mõistega teadvuse seisund tähistatakse meditsiinis psüühilise aktiivsuse üldist taset
-
Muutused teadvuse seisundis põhjustavad hälbeid teistes psüühilistes protsessides
nagu tajumine jne
-
Enamus teadvuse seisundi häiretele viitavaid tunnuseid on seotud muutustega teistes
psüühilistes funktsioonides
2 teadvuse seisundit: ärkvelolek ja uneseisund
Teadvuse hägunemise sündroom
Raskusastmed
1. Hägunemine
2. Obnubilatsioon
3. Somnolents
4. Soopor
5. Kooma
-
Võime ärritajaid vastu võtta on hägunenud ja tekib kognitiivsete funktsioonide
süvenev halvenemine
-
Desorientatsioon:
1. allopsüühiline desorientatsioon – ajas ja ruumis
2. autopsüühiline deso
rientatsioon – oma isikus
Viitab nt sündmuste ebatäpne rekonstrueerimine ruumilises ja ajalises suhetes või täielik
mälulünk
-
Nõutus, segasus
Deliirium
-
Teadvuse hägunemine koos segasuse, desorientatsiooni ja meelepetetega, ärevuse-
hirmu ja psühhomotoorse rahutuse ning hallutsinatsioonidega
Hämarolekuseisund
-
Sügav teadvushäire koos hallukatega
-
Inimene ei joo palju, tegutseb aga pärast ei mäleta
Stuupor
-
Väliste stiimulite mittetajumine või reaktsioonide puudumine, aga lihastoonus on
kõrgenemine nt katattoonne skisofreenia
-
Ei käsitleta tüüpilise teadvushäire seisundina
-
Vormid: orgaaniline, katatoonne, depressiivn, Dissotsiatiivne
Tähelepanuhäired
-
Tähelepanu – võime keskenduda kindlale tegevusele
-
Tähelepanematus – võimetus koondada tähelepanu, osutatakse seda ebaolulistele ja
asjakohatutele välistele stiimulitele
Vormid:
-
Selektiivne tähelepanematus – ärevuse ja hirmu signaalide blokeerimine
-
Hüpervigiilsus – ülemäärane tähelepanu ja fokusseerimine kõikidele välistele
ärritajatele
-
Hüperkineetilised häired ja tähelepanu puudulikkus
-
Transs – hüpnoos, Dissotsiatiivse või religioosse ekstaasi korral. Loetakse
dissotsiatiivseks häreks kui esineb häirival viisil väljaspool religioosseid või muid
kultuuris aktsepteeritud situatsioone
-
Hüpnootiline seisund – kõrgenenud sisendatavus
Mälu
-
Aju võime informatsiooni vastu võtta, säilitada ja reprodutseerida
-
Normaalne intellektuaalne areng ja tegevus eeldab mälu normaalset funktsioneerimist
-
Vahetu mälu – viimaste sekundite-minutite vältel toimunud meelespidamine
-
Hilismälu – vimaste päevade sündmuste suhtes
-
Kaugmälu – sündmustes suhtes kaugemas minevikust
Mäluhäired
Amneesia – mälulünk
-
Osaline
-
Täielik
-
Anterograadne e edasihaarav – vahepealset ei mäleta (kui tellis kukub)
-
Retrograadne e tagasihaarav – ei mäleta ka eelnevaid sündmusi
-
Hüpermneesia e liigmälu
Paramneesia
-
Pseudoreminestsents – lisatakse detaile lugudesse teistest lugudest, ei ole loogiline
enam
-
Krüptomneesia – võõrandav - oma isiklik kogemus muutub reprodutseerimisel
võõraks e mida keegi teine on öelnud
Assotsieeruv – teiste kogemus on enda oma
-
Konfabulatsioon (asendav ja fantastiline) – terve sündmustiku reprodutseerimine
ekslikes ajalistes ja ruumilistes seostes
Intellekt
-
Võime aru saada, mäletada, mobiliseerida ja konstruktiivselt integreerida varem õpitut
uutes situatsioonides
-
Inimese intellekt on mitmedimensionaalne tulenevalt vaimse tegevuse
dimensionaalsusest
-
Iseloomustavad arusaamisvõime, taiplikkus jne
Intellektihäired
-
Dementsus – tagasilangus
-
Vaimne alaareng – sünnipäraselt madal intellekt; võivad raskustes olla abielu ja laste
kasvatamisega
-
Kahe häire vaheline vanuseline piir on tinglik
-
Dementsus võib juhtuda ka peale 3. eluaastat
-
Intellekti täpsem hindamine toimub testmeetodite abil
Dementsus e nõdrameelsus
Kerge kognitiivsete funktsioonide kahjustus
Vaimne alaareng
Kõne ja keele spetsiifilised arenguhäired
Õpivilumuste spetsiifilised häiredes
Motoorika spetsiifilised häired
Mõõdukas vaimne alaareng
-
Eneseteenindusoskusedja motoorsed võimed on ajas maha jäänud ning mõned vajavad
hooldajat
-
Koolitöö edukus piiratud
-
Osa neist võimelised omandama põhioskused nt lugemine, kirjutamine ja arvutamine
Raske vaimne alaareng
-
Enamusel olulisi motoorikahäireid või muid kaasnevaid puudeid mis viitavad KNS
kliiniliselt olulisele kahjustusele
Sügav vaimne alaareng
Orgaanilised psüühikahäired
-
Ühiseks aluseks on kindlalt diagnoositav peaajuhaigus, kahjustus või muu -häire, mille
tagajärjeks on tserebraalne düsfunktsioon
-
Peab olema mingi kahjustus lisaks nt peaaju
-
Sümptomaatiline – peaaju haaratus on sekundaarne ehk põhihaigus on mingi muu
-
Ainete kasutamisest tingtitud psüühikahäired
Dementsus
-
Sündroom mida iseloomustab raske kognitiivsete funktsioonide (mälu, intellekt)
kahjustus
-
Häiritud mitu kortikaalset funktsiooni nt mälu, mõtlemine, orientatsioon, asjaoludega
arvestamise võime, õppimisvõime jne
-
Dementsus on tavaliselt krooniline kulg
-
Põhjuseks on peaajuhaigus või kahjustus nt peaajutrauma
II LOENG - LAPSE- JA NOORUKIEA HÄIRED
Pooled vaimsetest häiretest 14. eluaastaks kulmineerunud
15-19 aastaste seas suitsiid väga levinud
Vaimse tervise riski tekitajad ja kaitsejad
Tekitajad
-
Individuaalsed omadused
-
Sotsiaalne olukord
-
Keskkonnafaktorid
Perede toimetuleku võimalikud riskid
-
Sotsiaalmajanduslik olukord
-
Tervis
-
Haridusalane võimekus ja tööga hõivatus
-
Tervishoiu kättesaadavus
Lastepsühhiaatria
-
Probeelmide kaardistamine, teabe kogumine (pere, kool)
-
Kliiniline hinnang – lastepsühiaater moodustab vastuvõtul hinnangu, abistavad
küsimustikud, uuringud
-
Diagnostika – koostatakse raviplaan, nõustamine, suunamine
-
Töö toimub meeskonnana – sotsiaalpedagoogid, psühhiaatrid, õed jne
Diagnoosimine
-
Kliiniline intervjuu – vanemad, laps ja teised olulised isikud
-
Psühholoogilised uuringud – kognitiivse funktsiooni uuring ja üldise arengu
hindamine
-
Logopeediline uuring
-
Küsimustikud – EEK, lapsevanemate, autismi küsimustikud, SNAP-IV (ATH)
Multidimensionaalne diagnoos
-
Kust probleemid alguse saavad
-
Kuidas sõpradega suhtlemine on
-
Kas probleeme on väljaspool kooli/pere
-
Peab olema võimalikult objektiivne, rohkelt infot vaja selleks
Vaimse tervise häirete põhjused
Bioloogilised
-
Geneetika
-
Infektsioonid
-
Ajukahjustused
-
Prenataalne kahjustus
Psühholoogilised
-
Emotsionaalne, füüsiline, seksuaalne trauma
-
Lein
-
Hüljatus
-
suhtlemisraskused
Keskkonnast lähtuvad, sotsiaalsed.
-
Lein
-
Enesehinnang
-
Ainete kuritarvitamine
Aju areng algab sünnieelsel ajal ja kumuleerub. Erinevad sümptomid ja isiksusejooned ja ka
geenid muutuvad ajas.
Majanduslik toimetulek – mida madalam majanduslik toimetulek seda rohkem vaimse tervise
häireid
Lapse eluetapid
-
Prenataalne -8. elunädal
-
Vastsündinu kuni 15 kuud
-
Väikelaps 1,5 kuud kuni 2,5a
-
Eelkooliiga 2,5-6
-
Keskmine kooliiga 6-12
-
Noorukiiga 12-17
Prenataalne
-
Areng hakkab siin pihta, embrüo muutub looteks, on inimese kujuga. Käib suhtlemine
emakasisese suhtlemisega
-
Kui häireid esineb on nad mitme põhjusega ja mõjutavad tugevalt arengut
-
Poistel suurem risk arenguhäire tekkeks sest neil on 2 erinevat kromosoomi
-
Emakasisene keskkond bioloogiliselt väga aktiivne
-
Kuulmine 18. rasedusnädalaks
-
Nägemine 20ndaks
-
Lõhna ja maitsetaju 28ndaks
-
Mõned refleksid olemas enne sündi (haaramine, moro ja imemisrefleks)
Närvisüsteem
-
Areneb neuraalplaadist
-
Ajukoor on vastutav kognitiivsete võimete eest – hakkab arenema 10. rasedusnädalal
-
Esialgu arenevad sensoorsed ja motoorsed osad, hiljem osad mis neid kahte
ühendavad (assotsiatiivsed ajuosad)
-
Loode suhtleb keskkonnaga
-
Aju kasv on kiire, täiskasvanul 4 korda suuem aju
-
Kärpimisperiood – närvirakud mis aju ehitamiseks vajalikud on hakkavad kaduma,
oluline sest võib juhtuda et valesid asju kärbitakse või just jäetakse alles
-
Sellel perioodil on aju väga haavatav
-
Areneb aju valgeaine ja neurotransmitterite retseptorid
Ema stress mõjutab:
-
Põhjustab loote vereringes rohkem stressihormoone – võib tekitada ärevus või
meeleoluhäireid
-
Kõrgema ärevustasemega emadel on hüperaktiivsed, madala sünnikaaluga, söömis ja
magamisprobleemidega lapsed
Geneetilised haigused
-
Amniotsentees
-
U 2% rasedustest on geneetiline defekt
-
Tehakse uuringuid
-
Vanemate kohanemine loote geneetilise defektiga
Ema psühhoaktiivsete ainete tarvitamine
-
Suitsetamine – madal sünnikaal, enneaegsus, äkksurm
-
Alkohol – 40 000 last aastas alkokahjustusega, ADHD, loote alkoholisündroom
-
Kanep – madal sünnikaal, enneaegsus, võõrutusnähud
-
Kokaiin
-
Heroiin
-
Ravimid
Vastsündinuiga
-
Vastsündinu ei ole puhas leht
-
Neil on palju temperamendierinevusi
Enneaegsus
-
Enne 34 nädal sündinud
-
Õpiraskused, emotsionaalsed ja käitumuslikud probleemid, vaimne alaareng,
väärkohtlemine
Arengulased verstapostid:
-
Refleksid, ellujäämissüsteemid
-
Keel ja kognitiivne areng
-
Emotsionaalne ja sotsiaalne areng
-
Temperamendi erinevused
-
Kiindumus
-
Võõristamine
-
Separatsiooniärevus – 6-18 kuud, ärevus sest eemaldutakse kiindumusobjektist
-
Vastsündinu hoolitsus
-
Vanemlik side
Väikelapseiga
-
Kiireneb motoorne ja intellektuaalne areng
-
Kõnnioskus
-
Kõne areng – oskab nimetada objekte, 3. eluaastaks kasutab lühilauseid
-
Tavaliselt õpitakse enne ütlema ei
Arengulised verstapostid
Emotsionaalne ja sotsiaalne areng
-
Hea ja halb eralduvad üksteisest
Keele ja kognitsiooni areng
Seksuaalne areng
-
Sooidentiteet ja soorollid
Potitreening
Vanemlikud väljakutsed
-
Piiride seadmine
-
Lapse arenev vabadus
-
Autoritaarne vs liberaalne
-
Võitlus vanemate tähelepanu eest
-
Hirmud
Eelkooliiga
Arengulised verstapostid
Keele ja kognitsiooni areng
-
Sõnad saavad kindlama tähenduse
-
Egotsetnraalsus ja vähene empaatia
-
Sümboole mõtlemine
Emotsionaalses ja sotsiaalne areng
-
Ärevusega toimetulek (õpitakse vanematelt)
-
Armastus, kurbus, kadedus, armukadedus
-
Areneb oskus jagada
Rivaalitsemine
Mäng
-
Hakkab eralduma fantaasia ja reaalsus
Kujuteldavad kaaslased
Keskmine kooliiga
-
Need kes lasteaias vaateväljad tehakse uuringuid enne kooli
Arengulised verstapostid
Keele ja kognitsiooni areng: ideed lähevad kompleksemaks, huvi reeglite vastu, abstraktne
mõtlemine
-
Parim sõber
-
Kooliõrge
-
Soorollide ja soolise identiteedi areng
-
Uni ja unenäod
-
Sünnituse ajastus – 3-5 aastane vahe on kõige mõistlikud
-
Sündimise järjekord – esmasündinud rohkem hinnatud, rohkem orienteeritud
saavutustele; teisena sündinutel varem sõnavara
-
Lapsed ja lahutus
-
Traumad –
-
Perekonnafaktorid - lahutatud vanematega lastel madalam enesehinnang, kõrgem
väärkohtlemise risk jne
-
Vanemlik stiil – autoritaarne, järelandlik-lubav, järelandlik-hülgav, autoritaar-
retsiprookne
-
Koolieas tuleb kõige rohkem häireid välja
Lahutus – peale vanemate lahutust kasvab laste emotsionaalsete ja käiutmuslike probleemide
hulk kõikides vanusegruppides.
Psühhopatoloogia väljendumine
-
Seotud arengu ja vanusega
-
Keelega seotud häired sageli eelkoolieas
-
Kerge vaimne alaareng, spetsiifilised õpiraskused
-
Käitumishäired
-
ADHD
-
Skisofreenia, bipolaarne
Noorukiiga
-
Suurenevad autonoomsus, sotsiaalsed suhted, intellektuaalsed eesmärgid, sotsiaalne
kuuluvus
-
Avastamine, valikud, astmeline rännak integreeritud ’mina’ suunas
-
’work in progress’
4 arengusuunda:
-
Sotsiaalsete oskuste areng,
-
Suurenenud riskikäitumine
-
Sõprussuhted > peresuhted
-
Suurenenud seksuaalne aktiivsus
-
Hallaine maht on tipus tüdrukutel 11 ja poistel 13 aastaselt. Võimaldab: peeneid
sotsiaalseid interaktsioone, impulsikontrolli, pikaajaliste plaanide tegemist,
ettemõtlemist
-
Keskmine noorukiiga 14-16 a. palju sõltub enesehinnangust. Kui probleeme siis
tekivad akadeemilised ja sotsiaalsed probleemid. Enesehinnang on peamine käitumise
suunaja, sellest oleneb positiivne või negatiivne riskikäitumine
Kognitiivne areng
-
Riskiteadlikust vähem
-
Väga lai valik erinevaid täidesaatvaid funktsioone
-
Püüdlemine enda kogngitiivsete tugevuste poole
Sotsialiseerumine
-
Kuuluvustunne on tsentraalne nooruki heaolutundele
-
Gruppikuuluvus on märk adaptsioonist
Moraalne areng
-
Käiutmismalle võetakse üle kodu- ja hariduskeskkonnast kuid ka üksikutelt
eeskujudelt
-
Ei sõltu niivõrd vanusest kui kognitiivsest arengust
3 taset:
-
Prekoventsionaalne – hirm karistuse ees, reeglitest kinnipidamine
-
Konventsionaalne – teiste arvamus, seadused
-
Postkonventsionaalne – sisemine koodeks, üldinimlikkus
Enesehinnang
-
Rahulolu enda välimusega
-
Akadeemilised saavutused, sportlikus ja erilised oskused
-
Teismelistel lähtub sõprade tagasisidest
-
Tüdrukutel madalam kui poistel
Seksuaalkäitumine
-
isiksus, sugu, kultuur, religioon
-
riskikäitumist on palju
-
98% kasutab kontratseptiive, siiski pooled HIV juhud alla 25 aastaste seas
Riskikäitumine
-
’mõistuse piires’ riskimine ehk loogilist mõtlemist tuleb juurde ja riskid on
läbimõeldud
-
Alkohol, nikotiin, kanep, vägivald
Psühhopatoloogia
Sümptomite kogum on sündroom!!
Lapseea ja varase algusga skisofreenia
Lapseea skisofreenia
-
Algus enne 13. eluaastat
-
Aju arengu eripärad
-
Tugevam IQ, mälu ja tunnetustegevuse kahjustus kui varase algusee puhul
-
Halvem toimetulek hilisemas elus
Varase algusga skisogreenia
-
50x suurem esinemissagedus
-
Enne 18. eluaastat
-
Raske kuluga
-
Halb toimetulek
Depressioon
-
Esinemissagedus kasvab vanusega; 18. eluaastaks 20%
-
Kui pereliikmete hulgas siis tõuseb risk 3x
Ärevushäired
-
Iga kolmas nooruk täidab ärevushäire kriteeriumid
-
Enamik foobiad
-
Kõik ärevushäired on sagedasemad tüdrukute seas
Ärevhushäirete ravi lastel ja noorukitel
-
Elustiili ja keskkonna muutused
-
Psühhoteraapia
-
Farmakoteraapia
Söömishäired
-
Anoreksia sageneva tendentsiga poiste ja tüdrukute osas
-
Tavaline algusaeg on keskmine noorukiiga
-
Buliimia sagedased kui anoreksia, eriti norte naiste seas
Isiksusehäired
-
Üldiselt ei diagnoosita enne 16. eluaastat
Vaimne alaareng
Psüühika arengu üldine pidurdumine
-
Arenguperioodi vältel avalduv võimete ja oskuste formeerumise puudulikkus
-
Intellekti madalam tase
Jaguneb: kerge, mõõdukas, raske ja sügav.
Autism
-
Poistel 4,5 korda sagedasem
-
Palju komorbiidseid häireid
-
Geneetika, prenataalne keskkond, üsasisesed infektsioonid, enneaegsus jne. põhjust
suudetakse tuvastada ~ veerandil.
Püsivad puudujäägid sotsiaalsetes suhetes ja suhtlemisel, mis avalduvad erinevas kontekstis.
Piiratud, korduvad käitumismustrid, huvid või tegevused
-
Sümptomid peavad ilmnema varases arenguperioodis
-
Sümptomid põhjustavad kliiniliselt olulist funktsioonihäiret
-
Neid häreid ei ole võimalik paremini seletada vaimse alaarenguga või üldise arengu
mahajäämusega
Käitumishäired
-
Sageli probleem pere- või koolikeskkonnas
-
Kaasuvate häirete ravi
ATH
-
Levinud enim puberteedieelsete koolilaste ja laste hulgas
-
Pärilikkus
-
Poistel surem risk
-
Hüperaktiivusse sümptomid enamasti olemas
-
Diagnoos püstitatakse sageli koolis
-
Üliaktiivsus ja puudulik tähelepanuvõime, peavad avalduma enam kui ühes
situatsioonis
Nutisõltuvus
Nutivahend on kinnisideeks. Rahulolu saavutamiseks sooritatakse meelistegevust järjest
pikeneva ajaperioodi vältel. Korduvad ebaõnnestunud katsed konkreetse tegevuse
vähendamisel või piiramisel. Võõrutusnähud. Selle tõttu kannatavad teised eluvaldkonnad.
Valetatakse arstile, perele jne. Tegevust kasutatakse igapäevaeluprobleemide, abituse,
süütunde, ärevuse või depressiooni eest põgenemiseks.
Sinine valgus
Valguse spekter. Võib pidada nägemisväsimuse sümptomite põhjustakas, lisaks nõuab
vaatajalt liigselt silmade konvergentsi ja akommodatsiooni (fokusseerimine)
-
Kuivsilmsuse põhjustaja.
Tagajärjed:
-
2/3 USA lastest veedab rohkemkui 2h arvutis/telefonis
-
Neil lastel kehvemad tulemused mälu,keele ja nuputamisülesannetes
-
Liikumise piiratus
Nutisõltuvuse abi
-
Alternatiivsed tegevused
-
Kindlad ajalimiidid
-
Välised ’stopid’
-
Prioriteedid
-
Kaasuvate probleemide ravi
Väikelaste vaimse tervise toetamine
-
Märka lapse sobivat käitumist ja anna ka lapsele teada et seda märkasid.
-
Kiita julgesti isegi siis kui tegu ei ole midagi märkimistväärt.
-
Anda erinimelisi ja palju kiitusi.
-
Tunnustada pilkkontakti, naeratuse ja entusiasmiga.
-
Kiita ka teiste inimeste ees, kiita ilma sarkasmita.
-
Näidata ette kuidas ennast kiita
Sekku kui märkad:
-
Muutused meeleolus
-
Ärevuse ja pinge ilmingud nt kõhuvalu
-
Toitumine ja välimus
-
Probleemid ja eripärad suhtlemisel
-
Ebatavalised mängu elemendid
-
Arenguline mahajäämus
Laste väärkohtlemine
Füüsiline, seksuaalne, emotsionaalne väärkohtlemine või hooletussejätmine. Avaldab mõju
lapse seisundile.
-
Lastemajad – lapsesõbralik teenus kus abistatakse väärkoheldud lapsi. Töötavad koos
lastekaitsetöötaja, politsei, prokurör, psühholoog jpt.
-
Lastekaitseseadus kohustab igaüht andma teada abivajajast lapsest.
Lahendused
Terviklik lähenemine terviseprobleemidesse, usalduslik suhe, eneseabi.
Muutused elukeskkonnas, sotsiaalne abi:
-
Erinevate õppeprogrammide muutused
-
Vanemate nõustamine
-
Koostöö lastekaitsespetsialistiga
Psühhoteraapia:
-
Pereteraapia
-
Individuaalne teraapia (KKT)
Ravimid:-
Antidepressandid
-
Aktiivsus ja tähelepanuhäire ravimid
-
Antipsühhootikumid
-
Anksiolüütikumid
-
Uinutid
-
Käsimüügiravimid
-
Vajadusel statsionaarsed uurinugd, ravi
LAPSEEA VÄÄRKOHTLEMISE MÕJU AJU
STRUKTUURILE, FUNKTSIOONILE JA ÜHENDUVUSELE
Aju arengut juhivad geenid kuid kujundavad kogemused
-
Vägivald
-
Hooletussejätmine
-
Pere düsfunktsioon
Adverse Childhood Experiences (ACE)
Vähemalt 1 ACE
-
54% suurem risk depressiooni tekkeks
-
67 suitsiidikatseks
-
64 uimastisõltuvuseks
Vähemalt 5 ACEt
-
2x suurem risk anksiolüütikumi retseptile
-
3x suurem risk antidepressantidele
-
10x antipsühhootikumidele
-
17x tümostabilisaatori ´le
Vähemalt 6 ACEt
…
Kahjustus või kohanemine?
Kuidas väärkohtlemine aju mõjutab? Väärkohtlemine tekitab stressi ja kui stress on liiga
varajane võib tekkida sellest häire. Teiseks variandiks on, et liiga varajane stress ja
kogemustest sõltuv aju plastilisus koos tekitavad sümptomid, sest aju üritab kohaneda ja
midagi asendada.
Sensoorsed süsteemid
Vägivalla seosed juhteteede ja sensoorse korteksi arenguga.
-
Hallaine mahu suurenemine ajus
-
Sõnaline väärkohtlemine on tekitanud kahjustusi aju kuulmist reguleerivas osas.
Vägivalla pealtnägmine vähendab hallainet visuaalses korteksis. Seksuaalvägivald on
samuti paljuski seotud nägemisega, kuid kahjustada on saanud ka somatosensoorne
ajupiirkonad mis on seotud tähtsate funktsioonidega.
Ohu äratundmine ja vastus sellele
-
Limbiline süsteem – organiseerib inimese emotsioone (amügdala, ajukoor); ajukoor on
see mis hoiab inimest inimesena – hoiab tagasi ja reguleerib; amügdala tekitab ülevaid
emotsioone, on pärit loomariigist
-
Väheneb sünoptiline tihedus – 2 närvirakku suhtlevad omavahel ja sünapsite tihedus
muutub ajukoores
Mõhnkeha ja integratsioon
-
Väärkoheldud lastel ja täiskasvanutel vähenenud mõhnkeha maht ja integratsioon
-
Arvatakse et mõhnkeha morfoloogia peegeldab ajupoolkerade vahelist suhtlust
-
Meestel 2x suurem rsk mõhnkeha mahu vähenemiseks; tekib sagedamini hülgamise
tagajärjel
Võrgustiku arhitektuur
-
ACC –
Väärkoheldud/väärkohtlemata
Ökofenotüüp – milline sümptomaatika/psühhopatoloogia tekib
Kokkuvõte
-
Väärkohtlemine toob kaasa aju struktuuri muutuse. Muutub ka aju funktsioon (kuidas
toimetab) teatud piirkondades
-
….
AUTISM
Eestis u 1/100 autismispektri häirega, USAs 1/68; poistel 4x sagedamini kui tüdrukutel,
sarnaselt ka ATHl.
Komorbiidsus
-
ADHD, vaimne alaareng, tourettes, ärevushäire, epilepsia, depressioon, söömishäired,
uneprobleemid, ennastkahjustav käitumine, OCD, bipolaarne, psühhootilised
väljalöögid stressiolukorras, paranoidsed reaktsioonid, katatoonia
ASH etioloogilised faktorid
-
Prenataalne keskkond
-
Üsasisesed infektsioonid
-
Enneaegsus
-
Peri- ja postnataalne ajukahjustus
-
Tõenäoline meditsiiniline või geneetiline põhjus suudetakse tuvastada 10-25% ASHga
lastest
Kliiniline pilt
RHK-10
-
Puudub normalse arengu eelperiood või see ei ületa 3 aastase piri
-
Avaldub vastastikuste sotsiaasete mõjutuste ja kommunikatsiooni kvalitatiine muutus
-
Lapse autismile on iseloomulik huvide ja aktiivsuse monotoonsus, korduvus ja
stereotüüpsus.
DSM-5
Püsivad puudujäägid sotsiaalsetes suhetes ja suhtelmisel mis avalduvad erinevas kontekstis,
kas käesolevalt või varasemalt alljärgnevas:
-
Sots-emotsionaalse vastastikuse puudulikkus
-
Puudulikus mittesõnalises suhtlemiskäitumises
-
…
Piiratud korduvad käitumismustrid, huvid või tegevused mis väljenduvad käesolevalt või
väljendusid varasemalt vähemalt kahes alljärgnevas:
-
Stereotüüpsed või korduvad liigutused, objektide kasutamine või kõne
-
Ühetaolisuse nõudmine, jäik rutiin või rituaalsed sõnad ja käiutmismustrid
-
Piiratud huvid mille intensiivsus ja siht on ebanormaalsed
-
Üle- või alareaktiivsus meeleliste stiimulite suhtes
Sümptomid peavad imnema varases arenguperioodis
Sümptomid põhjustavad kliiniliselt olulist funktsioonihäiret
Objektiivne hindamine
-
Kasvuinformatsion
-
Düsmorfolooilised tunnused
-
Nahk
-
Motoorika
-
Neuroloogiline hindamine
-
Nägemine, kuulmine
Varajane diagnoosimine
Vaja diagnoosida nii vara kui võimalk, sest võib tekitada frustratsiooni kui ennast teistest
tugevalt erinevana tunneb.
-
Tavaliselt enne 3a ei diagnoosi
-
Käitumuslike ja hariduslike meetodite õigeaegne rakendamine
-
Vanemate ja haridusasutuse informeerimine
-
Varem saavad tavaliselt komorbiidsed lapsed
-
Autismi diagnoos on pigem stabiilne
Varajane kliiniline pilt
-
Rutiiniarmastus
-
Vähene silmkontakt
-
Nimele reageerimine
-
…..
’Punased lipud’
Sagedased korduvad liigutused: plaksutamine, kõigutamine, pöörlemine, tulede vaatamine jne
……
Varase sekkumise võimalused
-
Käitumise analüüs
-
Struktureeritud hariduse teooriad
-
Tõenduspõhisus ähene
-
Pigem on efektiivsed programmid
Prongnoos
-
III LOENG – TAJUMIS- JA MÕTLEMISHÄIRED, TUNDE- JA
TAHTEELUHÄIREDPsüühika lahtivõtmine
1. Teadvus/orientatsioon
2. Taju
3. Mõtlemine
4. Emotsionaalsus
5. Tahteelu
6. Füsioloogilised funktsioonid – uni, söögiisu, seks
7. Intellekt
8. Mälu
Teadvus – teadvuseseisund nt kooma, ärkvel jne
Orientatsioon – selgus kus parajasti asud
Intellekt – arusaamine
Mälu – vahetu, mõnepäevane või pikad elusündmused; info mis on varem salvestatud kustub
hiljem nt dementsel inimesel
Tajumis- ja mõtlemishäired
Tajumishäired
-
Tajumine on tunnetusprotsess mille käigus füüsilised ärritajad muudetakse
informatsiooniks psüühilisel teadvuse tasandil
-
Apertseptsioon – emotsioone ja mõtet poolt modifitseeritud taju; meie arusaamad ja
emotsioonid mõjutavad seda kuidas tajume maailma – ühel inimesel
Kvantitatiivsed
-
Hüperesteesia – ärritusläve alanemine ehk ärritajad on tugevamad (tugeva ärevuse
korral)
-
Hüpesteesia – sensoorse ärritusläve kõrgenemine – juhtub kui teadvus hägunema
hakkab (kergemate teadvushäirete korral)
-
Anesteesia – sensoorse ärritusläve kõrgenemine, valuaistingute katkemine (kooma)
Kvalitatiivsed
-
Meelepetted – illusioon, hallutsinatsioon
-
Psühhosensoorsed häired – agnoosia, derealisatsioon, depersonalisatsioon
Meelepetted
Tajuelamus ei vasta tegelikkusele. Kujutlustes erineb selle poolest et need on tahtlikult esile
kutsutud. Ühes tajufunktsioonis on asi sassis.
-
Illusioon e eksitaju – tegeliku objekti moonutatud tajumine. Nt vari seinal on ohtlik
loom
-
Hallutsinatsioon – tajuelamus, mis ei seostu väliste ärritajatega. Hallutsinatsioonidele
võib kaasuda luululisi tõlgendusi. Nt tajutakse mürgi lõhna ja arvatakse, et naabrid
lasevad mürki
Kuulmishallutsinatsioonid – skisofreenias kõige tavalisemad. Kõige tavalisem et
inimene kuuleb oma mõtteid kaja või helina. Keegi võib ka tema tegevusi kommenteerida.
Joodikud vestlevad inimestega nt joodik rääkis köögilaua taga linnavalitsusega.
Nägemishallutsinatsioonid – tekivad kui peaaju on tugevalt kahjustada saanud nt trauma,
võib ka deliirium olla. (smurfid tulid asju kokku pakkima ja ahju siibrist hakkas vett
jooksma)
Haistmishallutsinatsioonid – pigem vanainimesed.
Maitsehallutsinatsioonid – moondunud maitsed, toidul mürgi maitse
Puute- e taktilised hallutsinatsioonid – ussid roomavad üle selja – deliiriumihaigetel
pigem
Vistseraalsed hallutsinatsioonid – keha sisemusest pärinevad hallutsinatoorsed
elamused. Veidrad kirjeldused et midagi liigub keha sees. (2 ussi roomas kopsust maksa,
kas oli tunne ka?). võib ka olla päris haigus lihtsalt.
Hüpnagoogsed hallutsinatsioonid – tekivad vahetult enne uinumist, üldiselt ei ole
haigusliku tähendusega, v.a mõned situatsioonid nagu algab alkovõõrutusdeliirium
Hüpnopopiinsed hallutsinatsioonid – tekivad pärast ärkamist ja ei ole haiguslikult kui
just ei ole deliiriumit vm.
Tõelised hallutsinatsioonid – meelepettelased elamused on sarnased tegelikkusega nt
kuuldase inimesi ukse taga või nähakse tavalisi loomi
Pseudohallutsinatsioonid – meelepettelased elamused mis millegipoolest erinevad
tegelikkusest nt helesinine koer.
Näited:
-
Deliiriumihaige mees – maja taha platsile kogunes tsirkusega laat, näitasid kalu mida
tegelikult ei olnud. Deliirium – võib ka orgaanilistest asjadest tekkida nt nälg.
-
Alkoholpsühhoosiga vanem mees – hakkab vestlema inimestega kes on olemas aga
keda pole parasjagu seal
-
Skisofreeniahaige noor tüdruk – mõtted kajavad peas, jumala hääl räägib ja aimab
mõtteid ette. Kuulmismeelepete. Ei ole päris nagu tavaline heli, kvaliteet on kuidagi
teistsugune.
-
Orgaaniline psühhootiline häire keskealisel – lõhnad, nägi laineid mis ta ees
voolasid
Psühhosensoorsed häired
Agnoosia
Tajus ei suudeta aistingud kokku panna ja tajutavaid objekte ei tunne ära nt saabast ei tunne
ära. Enamasti seotud orgaanilise kahjustusega.
-
Visuaalne agnoosia
-
Astereognoosia – võimetus ära tunda katsutavaid objekte. Esineb dementsetel
-
Anosognoosia – võimetus tajuda puuet, haigust
-
Somatopagnoosia – võimetus tajuda oma keha
-
Kuulmisagnoosia – võimetus ära tunda mitteverbaalseid helisid ja muusikat
Derealisatsioon
Luululine taju – ümbritsev maialm või teatud objektid omandavad erilise sära, salapära või
tundivad muul viisil subjektiivses tajuelamuses esile (tšakrad, midagi peaks kohe juhtuma)
Ruumitaju häire
-
Mikropsia – objektid väiksemad
-
Makropsia – suuremad
-
Värvitaju häirumine
Ajataju häired – sündmused kulgevad kiiremni või aeglasemana nt kõik aegluubis
Depersonalisatsioon
Häiritud on organismi sisekeskkonnast pärit üksikaistingute süntees terviklikuks
tajuelamuseks. (kehaskeemi häired, senestopaatia, ’mina’-terviklikkuse tunnetuse häire)
-
Ühe inimese sees on 7 mina
Hallutsinoos e hallutsinatoorne sündroom – kuulmishallukatega haigusseisund, millele
sõltuvalt hallutsinatsioonide sisust lisandub ärevus, hirm, Psühhomotoorne rahutus, muud
sümptomid. Teadvuse seisund ei ole hägunenud.
Deliiriumisündroomi korral – nägemishallukad ja hallutsinoosi korral kuulmishallukad.
Võib esineda orgaanilise ajukahjustuse, ainete kasutamise ja ka skisofreenia korral
Näited:
-
Dementsusega vanainimene – ei tunne asju ära
-
Deliiriumihaige – aju on kokku pakitud
-
Paranoidse sündroomiga skisofreeniahaige – mitu mina
Mõtlemine e assotsiatiivne tegevus
Mõtlemine on eesmärgipärane ideede, sümbolite ja assotsiatsioonide vool, mis viib
reaalsusele orienteeritud otsusteni.
Mõtlemishäired – vormilised ja sisulised häired.
Vormilised häired
Häired mõistete ja neid tähistavate sõnade kujunemises:
-
Mõistete väärastus e sõna tähenduse moondumine – käibekeeles kasutatavad sõnad
omandavad haige jaoks uue talle arusaadava sisu (täkkimine tähendab et keegi
mõjutab teda elektrivooluga)
-
Neologism – uute sõnade moodustamine suvalistest silpidest
Tempohäired:
-
Tahhüpsühhism – mõtlemisprotsessi kiirenemine (mania korral enamasti)
-
Bradpsühhism – mõtlemisprotsessi aeglustumine (depressioon, substuupor)
-
Tõkestus – ootamatud mõtlemisprotsessi katkemised
Mõtlemise seoslikkuse häired:
-
Atakiline e seosusetu – loogiliste seoste puudumine. Esineb skisofreenia korral.
Äärmuslikul viisil on sõnasalat.
-
Katkendlik e inkoherentne mõtlemine – mõtlemine mis ei ole teistele arusaadav,
täielikult desorganiseeritud mõtlemine, sõnadel puudub igasugune loogiline seos
-
Sümbolistlik mõtlemine –
-
Paraloogiline mõtlemine – järeldused tunnuste põhjal mis ei ole kõige mõistlikumad.
Arvab et tal on jumalik alge, tema peab maailma mõjutama.
-
Resoneerne mõtlemine – õõnes, tühi mõttetegevus. Filosofeerimine – järeldused
tulevad aga ei põhine
-
Autistlik mõtlemine – mõtlemine mis on suunatud oma sisemaailmale
-
Dereistlik mõtlemine – loogikale ja reaalsusele mittevastav vaimne tegevus.
Mõtlemise sihipärasuse häired
-
Patoloogiline üksikasjalikkus – mõtted väga detailsed (epilepsia)
-
Laialivalguvus – hakkab ühest rääkima ja ei jõua lõpuni, mitu lugu vahepeal. Mania
patsiendid.
-
Stereotüüpsus – ühesõnaline sõnade tarbetu kordamine
-
Verbigeratsioon – teatud sõnade, fraaside mõttetu kordamine
Mõtlemise sisulised häired
1)
Sund- e. obsessiivne mõte – teadvuses vastu tahtmist korduv mitteadekvaatne mõte mille
ekslikkusest või tarbetusest ta ise ka aru saab. (Isa nägi lauanuga ja kohe tekkis pilt kuidas 2
aastasele pojale selle selga lööb). Sageli seotud illusiooni või tahtteoga.
2) Foobiad – teatud objektide ülemäärane kartmine. Tekib objektide kohal mis tegelikult ei
ole ohtlikud. Agorafoobia, sotsiaalfoobia, liht- e. spetsiifiline foobia.
-
Agorafoobia – avaliku platsi kartus, hirm olla kuskil kust ei saa kiiresti turvalisse
kohta. Seotud surmahirmuga. Nt kardetakse arstidest kaugemale minna sest kui midagi
juhtub siis ei saa arsti juurde minna.
-
Sotsiaalfoobia – kardetakse grupi kohest negatiivset tagasisidet nt ei julge esineda.
3)
Ülekaalukad mõtted – teadvuses domineeriv mõte mis ei ole reaalse situatsiooniga seotud
ja tõrjub mõtlemises tegeliku elu kajastuse tagaplaanile. Enamasti ei ole haiguslik. Ekslik
veendumus mis on vähem püsivam ja veidram kui luulumõte (alaväärsusmõtted)
4)
Luulumõte – tegelikkusega olulisel määral vastuoluline ekslik veendumus mis üldjuhul ei
allu korrektsioonile – usub seda päriselt
-
Depressiivne luul – alaväärsus, väiksus, vaesus, hüpohondriline, füüsilise puude,
nihilistlik, huku ja katastroofi, enesesüüdistuse -luul
-
Suurusluul – võimekus, rikkus, missiooni, reformaatorlusluul
-
Paranoiline luul – tugevalt endaga seotud (uudised on ainult mulle) tähendusluul,
suhtumisluul, avatusluul, jälitusluul, süüdistusluul, hüljatus, tagakiusamis, kahjustus,
mürgistus, mõjustus, instseneeringu (arvab et elu on stsenaarium), intermetamorfoosi
(on kellegi vastu vahetatud), teisiku, kiivus, erootiline luul
Luulu iseloomustus
Luulu ulatus:
-
Olmeluul – lähem ring, pere, naabrid
-
Laiahaardeline luulu – linna/riigivalitsus
-
Kosmiline luul
Luulu süstematiseeritus:
-
Isoleeritud luulumõte – keegi mürgitab mind
-
Fragmentaarne luul -
-
Süstematiseeritud luul – kõik on seotud
Emotsionaalsus
Emotsioon – afekti ja meeleoluga seotud kompleksne subjektiivne elamus koos psüühiliste,
somaatiliste ja käitumuslike komponentidega
-
Emotsioonid on kaasasündinud omadused. Igaühe võime emotsioone läbi elada on
erinev. Intensiivsus ja värvingud erinevad.
Sõltuvalt situatsiooni tähendusest võivad tekkida kas positiivsed või negatiivsed tunded
Hinnang stiimulile sõltub omandatud reeflitest, veendumustest ja uskumustest (omandatud
kognitiivsed skeemid).
-
Haigusliku tähenduse omandavad kui on ülemäärsed ja/või liigselt püsivad ning
võivad põhjustada häirivaid subjektiivseid vaevusi või muul viisil häirida tegevust.
Tundeeluhäired e emotsionaalse funktsiooni häired
-
Muutused emotsionaalses reaktiivsuses
-
Afekt – väliselt nähtav ja hinnatav emotsioon; ei pruugi olla vastavuses isiku poolt
antava emotsiooni kirjeldusega
Emotsionaalse reaktiivsuse alanemine:
Hüpopaatia – tuimenenud emotsionaalsus
Apaatia – erapooletu, ükskõikne ja osavõtmatu emotsionaalne toon
Afektlabiilsus – väliste stiimulitega nõrgalt või mitte seotud, ootamatud ja kiired muutused
emotsionaalses toonis; emotsionaalse reaktiivsuse kõrgenemine. (kõrgenenud ärrituvus ja
vihapursked tühistel põhjustel)
Emotsionaalse reaktiivsuse väärastumine
Emotsionaalne inadekvaatsus – emotsioonide mittevastavus ideede, mõtete või kõnega.
Seotud luulumõtetega, skisofreeniga, äge psühhoos.
Ambivalents – kahe vastandliku emotsiooni koosesinemine mingi kindla nähtuse suhtes
kindlal ajamomendil.
Meeleolu
Püsiv emotsioon mida isikud subjektiivselt kogevad ning avadavad ja mis on täheldatav ka
teistepoolt
-
Eutüümne meeleolu – normaalne meeleolu st ülemääraselt kõrgenenud või alanenud
meeleolu puudumine
-
Aleksitüümia – võimetus või raskused emotsioonide kirjeldamisel või teadvustamisel.
Meeleolu muutused
1) Alanenud meeleolu
-
Lein või mure – reaalsele kaotusele kohane kurvameelsus. Üle aasta kestev lein
liigitatakse depressiooniks.
-
Depressioon – haiguslik kurvameelsus. Ei piirdu ainult meeleolu alanemisega
-
Düsfooria – pahur, rahulolematu meeleolu
-
Ärrituv meeleolu e düsfooria-
Labiilne meeleolu – meeleolu kõikumine
-
Anhedoonia – huvide ja õõmutunde kadumine ja eemaldumine regulaarsetest
meeldivatest tegevustest
2) Kõrgenenud meeleolu
-
Hüpertüümia – mittehaiguslikult hea tuju
-
Mania – sündroom mis ei piirdu ainult hea meeleoluga
-
Eufooria – intensiivne ülev meeleolu koos kõrgenenud enesehinnanguga
(alkoholijoove)
-
Ekstaas – kõrgenenud meeleolu, mis võib esineda dissotsiatiivsete häirete või
religioossete talituste ajal
3) Muud emotsioonid
- Ärevus – kartusetunne mis on põhjustatud välise või sismeise ohu ootusest st reaalne ja
teadvustatus tiimul tegelikult puudubad
- Hirm – ärevus mis on põhjustatud päris stiimuli poolt
- Pingetunne – ebameeldivalt kõrgenenud somaatiline tunne
- Vabalt lainetav ärevus – püsiv, fokuseerimata hirm mida ei saa seostada ühe kindla idee,
objekti või situatsiooniga
- Paanika – äge, episoodiline, intensiivne ärevushoog koos väga tugeva kartuse ja
vegetatiivsete sümptomitega
- Häbitunne – emotsioon mis tekib arusaamisega sellest et on käitutud või ollakse
sunnitud käituma rumalalt
- Süütunne
- Viha
- Kadedus
Motoorne käitumine; keerulisem käitumine (tahteeluhäired)
Mis on motivatsioon, huvi, mida mille pärast teeme.
Motoorne käitumine – inimese psüühilise tegevuse osa mis hõlmab impulsse, motivatsioone,
tunge, instinkte, ihasid. Mis väljenduvad käitumise ja motoorika vahendusel.
Motoorse käitumise hälbed – kvalitatiivsed, kvantitatiivsed
Kvalitatiivsed
- Kajanähud – motiveerimatu liigutuste, kõne, miimika jäljendamine
- Ekopraksia – haigusliku iseloomuga teise isiku jäljendamine
- Katatoonia – motoorne anomaalia mida võib kohata mitteorgaaniliste psüühikahäirete
korral.
- Katalepsia – üldine termin liikumatu poosi kohta.
- Katatoonne rahutus - kõrgenenud sihitu motoorne aktiivsus mis ei ole mõjutatud
välisärritajate pool
- Stuupor – katatoonne, depressiivne
- Vahajas paindlikkus – isikut võib panna asendisse mida säilitatakse ikema aja vältel
- Negativism – motiveerimatu vastuseis liigutamise või korralduste täitmise suhtes
- Katatoonne rigiidsus
- Katatoonne poos
- Katapleksia – lihastoonuse ajutine kadu
- Stereotüüpia – teatud tegevuste pidev kordamine
- Maneersus
- Automatism – kõrgem jõud annab käsu ja ta täidab seda
- Mutism – ei räägi, puudub ajukahjustus
- Ambitendents – vastandlikud impulsid käitumises
- Koprograafia
Ülemäärane aktiivsus. Psühhomotoorne rahutus
Mitteproduktiivne ülemäärane aktiivsus. Võib olla seotd teiste haigustega
- Kompulsioon e sundtegu – kontrollile mitte alluv impulss sooritada korduvalt mingit
tegevust. Teab ise et see on lollakas
- Rituaal – automaatne olemuselt kompulsiivne tegevus selleks et vähendada ärevust
- Ataksia
- Apraksia
Hüpoaktiivsus. Psühhomotoorne pidurdus
Alanenud motoorne ja kognitiivne aktiivsus. Mõtlemise, kõne ja liigutuste nähtav
aeglustumine ja vähesus.
- Abuulia – nõrgenenud või peaaegu kadunud siseaje tegutsemiseks ja mõtlemiseks
- Anergia - energia puudus
Sihipärasus
- Tegevuse hüplevus
- Tegevuse impulsiivsus
-
SÕLTUVUSHÄIRED
- Kroonilina ajuhaigus, millele on iseloomulikud tagasilangused (relapsid)
- Sõltuvuse saamiseks peab väga palu pingutama ja harjutama. (6-7 aastat)
- Soodumus tekkeks erineb inimeste vahel
- Ei teki koheselt, kujunemisel on erinevat faasid, viimane punkt on see, et terve elu
keskendub aine tarbimisele
Riskifaktorid
- Neurobioloogiline eelsoodumus – pärilikkus 50%; kui esimese astme sugulased
sõltuvuss siis risk on 2-4x kõrgem
- Sotsiaalmajanduslik taust ja lapsepõlvekogemused (kodus kaos ja turvatunde puudumine
mis võib tekitada kaasuvaid psüühikahäireid)
- Kaasuvad haigused nt depressioon ja sotsiaalärevus
- Aine tarbimise viis
Sõltuvushäire kujunemine
Motiivid: valu vähendamine, positiivsete tunnete võimendamine, negatiivsete tunnete
leevendamine, töövõime suurendamine, uute elamuste otsimine, hedonism
Erinevad psühhopatoloogiad: krooniline valu, ADHD ja stimulandid, sotsiaalärevus ja
alkohol, unehäired ja rahustid, eelnevalt terve inimene
Sõltuvushäire teke ei ole kunagi seotud ühe põhjusega vaid erinevate riskifaktorite
koostoimega: pärilikkus, keskkond, tarvitatav aine, selle manustamisviis
- Multifaktoriaalsus
Neurobioloogia
- Sõltuvushäire puhul on häiritud motivatsiooni, impulsikontrolli, kognitiivsete
funktsioonide, õppimise-mäluga seotud närviringid
1. Tasu (naudingu)süsteem
- Mesolimbilised ajustruktuurid keskajus
- Dopamiini kui keskne neuromediaator
- Sh korral muutused sünapsites, tekivad ja tugevnevad uued närviühendused
Psühhoaktiivsetest ainetest põhjustatud psüühikahäired
- Intoksikatsioon e joove
- Kuritarvitamine
- Sõltuvus
- …
Uimastite kahjulikkus – kõige kahjulikum alkohol, heroiin, crack, metamfetamiin, kokaiin,
tubakas
Sõltuvussündroom
Tõsine diagnoos mida kergelt ei jagata. Diagnoositakse läbi psüühilise intervjuu.
- Tung või sundmõte tarvitada ainet
- Raskusi kontrollida tarvitatava aine hulka
- Võõrutusseisund
- Tolerantsus
- Vaba aja veetmise teiste võimaluste ja huvide progresseeruv taandumine aine tarvitamise
ees
- Aine tarvitamise jätkamine vaatamata ilmsetele kahjustavatele tagajärgedele
1 aasta jooksul peab esinema 3 või enam sümptomit
Tolerantsus
Aju harjub ja uueks dopamiinilaenguks on vaja rohkem või tarvitada mõnel teisel viisil.
Võõrutusseisund alkoholist
Erinevate sümptomite kogu nt:
- Kätes on treemor, väristavad
- Higistamine
- Iiveldamine, oksendamine
- Silmad ei kannata valgust
- Möödub 2-3 päeva jooksul
Erinevad staadiumid
- 2 nädalat järjest alkoholi tarvitanud inimesel võib tekkida deliirium.
Deliirium – ohtlik seisund mis tekib alkoholi tarvitamise ärajätmisel, 2-3 päeval.
- Ei saa aru kus ta on
- Nägemishallukad
- Segasusseisund
- Kiirelt on vaja kiirabi, ravi kestab 4-5 päeva
- Krambid
Suurelt sõltlaselt ei tohi järsku alkoholi ära võtta ega panna lukutaha.
Delirium tremens
- Tekib alkoholi tarvitamise lõpetamisel
- Lõhiajaline kuid mõnikord eluohtlik toksiline segasusseisund koos kehaliste häiretega
- See on tavaliselt alkoholi absoluutse või suhtelise ärajääma tagajärg inimestel kellel on
kujunenud raske sõltuvus pikaajalise tarvitamise foonil
- Deliirium tekib sest alokohol on depressant ja aju on pidevas depressiivses seisundis.
Kui alko ära jätta ärkab aju uuesti ellu ja tekivad nägemused. Ravimiseks kasutatakse
rahustit
- Meelepetted, unetus, treemor, hirmutunne. Seejärel teadvuse hägunemine, meelepetted ja
tugev treemor
Psühhootiline häire
- Inimene teab kus ta on kuid kuuleb hallukaid ja on muutunud paranoiliseks
- …
Kognitiivsed häired
- Lõpuks võib tekkida dementsus
PSÜHHOOTILISED HÄIRED – SKISOFREENIA -
Aju toimimine
Normaalse aju toimimise mehhanismid:
- Erinevad ajupiirkonnad on spetsialiseerunud erinevatele funktsioonidele
Või
- Aju töötab kui tervik, aju funktsionaalsus on taandatav närvivõrgustiku tööle
Psüühilised protsessid toimivad võrgustik tasemel, mitte üksiku närviraku või närvirakkude
vahelise sünapsi tasemel. Puudub üks-ühene seos anatoomilise ajupiirkonna ja spetsiifilise
psüühilise funktsiooni vahel.
Inimpsüühika baseerub närvivõrgustiku toimimisel
- Sündides on üle miljardi närviraku ja iga närvirakk on ühenduses u 100 000 teise
närvirakuga
- Närvisüsteemi areng
- Aju neuroplastilisus
Närvivõrgustik
Närvivõrgustik koosneb närvirakkudest mis koos toimides võimaldavad sooritada psüühilisi
funktsioone
Psüühikahäired
- Närvivõrgustiku struktuuriline häire
- Neuromediaatorsüsteemide häirunud töö
- Probleem aju erinevate piirkondade omavahelises suhtlemises ehk häirunud on
närvirakkude vaheline kommunikatsioon
- Psüühikahäirete korral on häirunud info töötlus närvivõrgustikes
Oluline on:
- Psüühilise funktsiooni hälbe askusaste (ulatus, eripära, kestus)
- Sellest tulenev distress isikule endale
- Hälbest põhjustatud perekondliku, tööalase,
sotsiaalse funktsioneerimise häirumine
Vaimse seisundi hindamine
- Üldine väljanägemine ja käitumine
- Kõne
- Mõttekäigu vormilised aspektid
- Mõtlemise sisulised aspektid
- Meeleolu ja afektiivsus
- Tajumishäirete olemasolu
- Tahteaktiivsuse hindamine
- Kognitiivne funktsioon ja intellekt: orienteeritus, tähelepanu, töömälu, keele kasutus,
mälu, teadmiste tase, abstraktne mõtlemine, arvutamine, struktuuriline võimekus
- Haigusteadvus
Psühhoosi definitsioon
- Tähistab sündroomi mis baseerub sümptomite kogumile mis kirjeldavad tegelikkuse
tunnetamise häireid, isiku afektiivse reageerimise omapära, võimekust suhelda
kaasinimestega ja suhestuda ümbritsevaga.
- Tegelikkuse tunnetuse häirituse aluseks on eeskätt häirunud tajumine ja häirunud
mõttetegevus
Psühhootiliste häirete psühhopatoloogia
Tajumishäired
- Tajumine – protsess mille käigus saadakse teadlikuks informatsioonist mida
vahendavad sensoorsed organid
- Pseudoillusioonid – objektide häirunud tajumine mis ilmneb kui üldine sensoorne
stimulatsioon on alanenud
- Illusioonid – eksitaju, tegeliku objekti moonutatud taju
- Hallutsinatsioonid – ilma objektiivse meeleorgani stimulatsioonita ilmevad tajud, isik
ei ole võimeline eristama neid reaalsusest
- Meelepetted – sensoorsed kogemused mis ilmuvad keskkonnast pärit stimulatsioon
tingimustes
Hallutsinatsioonid: auditoorsed, visuaalsed, olfaktoorsed, gustatoorsed, taktilised
- Ekstrakampiinsed hallutsinatsioonid – tajutud mitte kui visuaalsed vaid tunne et keegi
neutraalne isik on läheduses
- Intrapsüühilised – luululine taju, tegemist mõtlemise häiretega nt tunne et veidrad
ideed on sisestatud pähe
- Inadekvaatsed – pärinevad mitte sensoorsetest organitest e nt isik väidab et kuuleb
muusikat hammaste abil ja tunneb toidu maitset näppudega
- Hüpnagoogsed ja hüpnopompiidsed
Mõtlemise häired
- Kvalitatiivsed ja kvantitatiivsed
Kvantitatiivsed – mõtteid palju, vähe, blokeerimine, laialivalguvus, preservatsioon,
seoslikkuse kadumine, sõnasalad, neologismid, verbigeratsioon
Kvalitatiivsed – sundmõtted, ülekaalukad mõtted, luulumõtted
Luulumõtete jaotus:
- Vastavalt ilmnemisele – primaarsed, sekundaarsed, jagatud
- Vastavalt luulumõtete sisule – paranoidne, suurusluul, depressiivne luul, seoses mõtete
omamise/päritoluga
Luulumõtted
Jaotus vastavalt ilmnemisele:
- Primaarsed
- Sekundaarsed
- Jagatud luulumõted
Vastavalt sisule
- Paranoidne
- Suurusluul
- Depressiivne luul
- Seoses mõtete omamise/päritoluga
- Sageli seotud tagakiusamise ja jälitamisega
Meeleolu (emotsionaalsuse) häired
- Patoloogiline efekt – väga intensiivne, järsku tekkiv afektiseisund mille jooksul
teaduvsseisund muutub
- Patoloogiline meeleolu – mania, depressiivsus
- Defekt tundeelus – afekti lamenemine/nüristumine avaldub emotsioonide, tunnete ja
reaktsioonide väljendamise vaesusena nt
- Kohatu afekt – afektiivsed väljendused on kohatud või ei haaku olukorraga mitte
lihtsalt lamenenud või nüristunud nt kurvas olukorras naerab sest tema tunded ei haaku
olukorraga
Häirunud kognitiivsed funktsioonid
Kroonilise psühhootilise häire korral on sageli häirunud:
- Tähelepanu
- Töömälu, visuaalne ja ruumiline mälu
- Probleemide lahendamine ja strateegiate kasutamine
- Eksekutiivsed funktsioonid
- Info töötlemise kiirus
- Olulise stiimuli eristamine ebaolulisest – kõik asjad on olulised mida näeb
- Õppimine ning omandatud teadmise praktiline rakendamine
- Verbaalne voolavus
- Sotsiaalne kognitsioon
Ei ole võimalik ravimitega parandada ja häirunud kognitiivsete funktsioonide pärast need
inimesed ühiskonnast välja langevad
Informatsiooni töötluse häire
Sensoorse informatsiooni kognitiivne töötlushäire > sensoorse info üleküllus > positiivsed ja
negatiivsed sümptomid ja …
Kognitiivne düsfunktsionaalsus
- Skisofreenia ja skisoafektiivne häire omavad sarnast kognitiivse kahjustuse mustrit mis
eristub teataval määral raske depressiooni, bipolaarse häire ja Alzheimeri tõve puhusest
kahjustusest
Skisofreenia korral on kahjustus raskekujulisem ,stabiilsem ajas ja vähem seotud teiste
haigussümptomite ning haiguse faasiga
Kognitiivse kahjustuse hindamine
- Kognitiivse kahjustuse hindamise baasiliseks aluseks on võrdlus tervete kontrollgrupiga
Motoorsed häired
- Neuroloogilised ’pehmed tunnused’
- Motoorika häired:
Kvantitatiivsed – Psühhomotoorne pidurdus, hüpokineesia, hüperkineesia, agiteeritud
käitumine
Kvalitatiivsed häired – manerism, stereotüüpiad, vahajas paindlikkus, ehhopraksia,
negativism, automatismid, tikid, sundnähud, impulsihäired, ambivalentsus
- Motoorika häired ilmnevad sageli vaimsete häirete puhul, eriti ilmselt katatoonse
skisofreenia puhul
Tahteelu häired
- Hüpobuulia – tahteaktiivsuse alanemine
- Abuulia – tahteaktiivsuse puudus
- Hüperbuulia – tahteaktiivsuse tõus
Skisofreenia
Psühhiaatrilised häired on neuropsühhiaatrilised haigused ja kõige sagedasem psühhootiline
häire on skisofreenia
- Isikul peab ilmneva püsiv sotsiaalne ja või tööalase toimetuleku langus võrreldes
varasemaga
Epidemioloogia
- Universaalne haigus mida esineb igal maal ja igal ajal
- 1% risk haigestuda maailmas
- Enamasti haigestutakse nooremas eas
- Esmane psühhoosiepisood avaldu meestel sagedamini nooremas eas
Etioloogia
- Multifaktoriaalne haigus
Pärilikkus
- Tegemist paljude geenide koostoime avaldumisega
- 40% patsientidest omab perekonnas skisofreenia diagnoosiga isikut
Viirusinfektsioonid raseduse ajal
Endokriinsed faktorid
Sünnitrauma (hüpoksia, ajukahjustus, mikroinsuldid)
Stress – psühholoogiline, füüsiline
Aju toimimist mõjutavad psühhotroopsed aineid
Sotsiokultuurilised tegurid – majanduslik seisund, suurlinnas elamine, kodutus, töötus,
lähedussuhete puudumine
Skisofreenia patofüsioloogia
- Aju areng
- Neurotransmissioon
- Sünaptiline füsioloogia
- Immuunsüsteem – kogu keha haigus (põletikud, metabolismihäired, stress)
Neurotransmitterite süsteemid: dopamiini hüpotees, serotoniini roll, glutamaadi hüpotees,
GABA toime
Dopamiini hüpotees:
- Psühhoosiga kaasnevat ehaigustunnuste aluseks on dopamiini üliaktiivsus aju
mesolimbilises süsteemis
- Antis´psühhootikumid blokeerivad dopamiini retseptoreid ja leevendavad
psühhoosinähte
- Antipsühhootiliseks toimeks on vajalik 75% retseptorite blokeerimine
Aju areng: närvirakkude migratsioon
Teatud tasemetel peavad olema: juhteteed, aksionid, närvirakud. Skisofreeniahaigetel ei ole
normaalset struktuurilist jaotust.
Närvirakud – sünapsite tekkimine
- Sünapsid saavad kogu aeg tekkida ja kaduda, kui me neid enam ei kasuta siis kaovad ära.
- Tekivad närviraku jätkest
- Adhesiooni molekulid – ühendus kahe sünapsi vahel
Sünaptiliste ühenduste kujunemine
- Ajapikku sünapseid tekib palju ja mingil hetkel kaotatakse kõik mida efektiivselt ei
kasuta
Psühhootiliste häirete haigustunnused
- Positiivsed sümptomid – tajumishäired, mõttekäiguhäired, kommunikatsioonihäired,
agiteeritus
- Negatiivsed sümptomid – emotsionaalne eemaldumine, eesmärgipärase tegutsemise
väheneine, rahulolu ja mõnu tundmise vähenemine, tähelepanuhäired
- Kognitiivsed sümptomid – mõttekäiguhäired, mis seotud omapärase keelekasutusega,
verbaalse voolavuse vähenemine, mõttekäigu seoslikkuse häire
- Agressiivsed sümptomid – agressiivsus ja vaenlikkus, impulsikontrolli vähenemine,
enesevigastamine jne
- Afektiivsed sümptomid – depressiivsed ja ärevuse sümptomid, ärrituvus, pingetunne,
süütunne
Dopamiini juhteteed ajus
- Nigrostriataalne juhtetee – ekstrapüramidaalsed kõrvaltoimed
- Mesolimbiline juhtetee – positiivsed sümptomid
- Mesokortikaalne juhtetee – negatiivsed sümptomid
- Tuberoinfundiburaalne juhtete – prolaktiini taseme tõus
- Talaamiline juhtetee
Skisofreenia patofüsioloogia
Neurotransmitterite süsteemid:
- Dopamiini hüpotees – dopamiini liigne aktiivsus mesolimbilises juhtetees, dopamiini
alatalitus meskortikaalses juhtetes
- Serotoniini roll – moduleerib dopamiini vabanemist
- Glutamaadi hüpotees – NMDA retseptori hüpofunktsioon, glutamaat toimib üle NMDA
retseptori
- GABA toime – moduleerib glutamaadi toimet
Immuunsüsteem
- Skisofreenia on kogu keha haigus – esineb põletikulisi reaktsioone, metabolismihäired,
oksüdatiivse stressi rohkus
1. Pre-psühhootiline faas
- Baas-sümptomid
- Subkliinilised, subjektiivselt tunnetatud häired: motivatsiooni ja stressi taluvuse osas,
afektiivsetes reageeringutes, mütlemises, kõnelemises, tajumises, tegutsemises
- Minevikusündmustega seotud mõtete püsiv kordumine
- Retseptiivse kõne häired
- Mõtete interferents
- Mõttekäigu kiirenemine ja mõtete blokeerimine
2. Sub-psühhootiline faas
…..
Haiguse prognoos
- 30% taastumine esmasest psühhoosist hea, ennistub haiguseelne tase
- 30% taastumine psühhoosist hea, püsima jäänud residuaalsed sümptomid, isik on
võimeline funktsioneerima ilma sotsiaalse kõrvalabita
- 30% sagedased taastekkivad psühhoosiepisoodid, süveneb funktsionaalne allakäik,
esineb püsiv vajadus kõrvalabi järele, iseseisev toimetulek probleemne
- 10% psüivad sümptomid, väga madal toimetulek, kõrge suitsiidirisk, kõrge agressiivsuse
vallandumise risk
Kehva prognoosi ennustavad faktorid:
- Haiguse avaldumine noores eas
- Pikk ravita psühhootiline episood
- Negatiivsete sümptomite domineerimine
- Väljendunud neurokognitiivne düsfunktsioon
- Probleemne perekondlik keskkond
- Anamneesis mõnuainete kuritarvitamine
- Raviga mitte nõustumine
- Vähene ravile reageerimine
- Lähisugulastel diagnoositud skisofreenia
Prognoosi mõjutavad sümptomid
- Kas on kognitiivset düsfunktsiooni?
- Kas on positiivseid sümptomeid?
Skisofreenia ja komorbiidsus
- Depressioon
- OCD
- Ärevushäire
- Unehäired
- Sõltuvusprobleemid
Skisofreenia ravi
- Farmakoloogiline sekkumine
- Käitumuslik sekkumine
- Psühholoogiline sekkumine
- Rehabilitatsioon
- Töö peredega
- Sotsiaalsete oskuste arendamine
- Biopsühhosotsiaalne lähenemine
Väljakutsed skisofreeniahaigete ravis
- Stima vähendamine
- Haigusteadlikkuse tõstmine
- Komorbiidsed probleemid
- Vägivaldus
- Kõrge suitsiidirisk
- Ravimite kõrvaltoimed
Rehabilitatsioon
- Patsiendi ühiskonda reintegratsiooni parandamine
- Treening – enese eest hoolitsemise, igapäevaelu jne
Sümptomitega toimetuleku treening – toimetuleku tõhustamine
- Toetatud elamisteenused, elamisvõimalus kogukonnas või hoolekandeasutuses
- Toetatud töö, kaitstud töö, osalise koormusega töö
- Töö-harjutus, töö-treeing, supervisiooni all töötamine
- Koduse keskkonna osas nõustamine/järelvalve.
Töö peredega
- Psühho-hariduslik tegevus
- Paremate toimetulekustrateegiate õpetamine
- Tugevate emotsioonidega toimetuleku õpetus
- Piisava koduse stimulatsiooni vajalikkuse rõhutamine
- Töö perede toetusgruppides
- Pereliikmete toetav nõustamine
Töö avalikkusega
- Psühhiaatriliste häirete olemuse teadlikkuse tõstmine
- Stigmatisatsiooni vähendamine
- Provotseeriva käitumise ärahoidmine
- Rehabilitatsiooniteenus
- Kogukonna toetus
Varajased märgid patsiendi seisundi halvenemisest
- Unetus
- Ärrituvus
- Töösoorituse alanemine
- Agressiivsusepuhangud
- Elust väljalangemine
- Ravimitest keeldumine
- Psühhoosisümptomite kaastekkimine
ÄREVUS- JA STRESSIGA SEOTUD HÄIRED
Kõik kardavad midagi
- Paanikahäirega kardab paanikahoo tagasitulemist
- Üldistunud ärevusega kardab igapäevaasjade ebaõnnestumist
- Agorafoobia – äkki tuleb paanikahoog, äkki ei suuda pakitsusi kontrollida, äkki ei saa
abi, äkki tervisega juhtub midagi
- Sotsiaalfoobia – kardab teiste hinnangut
- Lihtfoobia – kardab oma kindlat asja
Ärevus
- Normaalne ärevus
- Patoloogiline ärevus: liiga tugev, liiga kaua kestev, objektiivse põhjuseta
ÄH seotud riskid
ÄH on riskifaktoriks:
- Kardiovaskulaarsetele haigustele
- Kardiaalsele äkksurmale
- Hüpertensioonle
- Mmöokardi infarkti järgsetele komplikatsioonidele
Ärevuse sümptomid
- Psüühilised
- Somaatilised
- Muude füsioloogiliste funktsioonidea seotud häired
Psüühilised sümptomid
- Pingetunne, rahutus, võimetus lõõgastuda
- Keskendumisraskused, pea mõtetest tühi
- Kõrgenenud erutuvus ja ärrituvus, kergesti ehmumine
- Hirm (kaotada kontroll enese üle, minna hulluks, surmahirm)
- Derealisatsiooni ja depersonalisatsioonielamused
Kehalised sümptomid
Südamekloppimine, higistamine, värisemine, vappumine, suukuivus, hingamisraskused,
valud, iiveldustunne või ebameeldiv tunne kõhus, lihaspinge, kuumad ja külmad hood,
pearinglus, tuimusetunne, tükitunne kurgus
GÄH pärilikkus
- Pärilikkus 39%
- Võimalik seos depressioonikalduvustega
Ärevushäired
- Stressiga seotud ärevushäired
- Stressiga mitteseotud ärevushäired
- Orgaanilised ärevushäired
- Ärevushäired ja sümptomid psühhoaktiivsetest ainetest
- Ärevussümptomid teiste psüühikahäirete korral
- Ärevusseisundid kehaliste haiguste korral
Paanikahäire
- Korduvad ootamatud paanikahood
- Hirm nende taastekkimise või nendest tingitud võimalike kahjulike tagajärgede ees
- Viib sageli agorafoobia lisandumiseni
Paanikahoog
- Tugev ärevus, hirm, ebamugavus või rahutus
- Ka olukordades kus enamus inimesi ei tunneks
- Tekib ootamatult, ettenägematult või ilma põhjuseta
- Järsu algusega
- Lühiajaline
Agorafoobia
- Ärevus või ebamugavus kohtades kut paanikahoo tekkimisel
o Võiks olla raske pääseda
o Abi poleks kättesaadav
- Vältimine
- Tüüpilised olukorrad: rahvahulk, järjekord, üksinda kodust eemal, üksinda kodus, sillal,
bussis, rongis, autos
Kaasuvad psüühikahäired 84%
- Paanikahäire
- Depressioon
- Jne
Sotsiaalfoobia
- Hirm ühe või mitme sotsiaalse situatsiooni ees
- Väldib või talub suure vaevaga
- Subjektiivsed kannatused või tegevusvõime langus
Lihtfoobia
- Tugev ja põhjendamatu hirm mingi olukorra või objekti ees
- Hakatakse olukorda vältima
Põhilsied tüübid: loomatüüp, keskkonnatüüp, klaustrofoobia
- Enamusel mitu foobiat
- Sageli kaasuvad psüühikahäired – ärevushäired, depressioon, ainete väärtarvitamine
- Kalduvus esineda perekonniti
Üldistunud ärevus
- Ülemäärane, suhteliselt püsiv muretsemine ja ärevus mitmete erinevate asjade pärast
- Muretsemine ja ärevus segavad oluliselt toimetulekut
- Esinevad sisemine pinge, rahutus, ärrituvus, unehäired, väsimus või
keskendumisraskused
Obsessiiv-kompulsiivne häire
- Korduvad soovimatud, häirivad või ebameeldivad mõtted, kujutlused või impulsid;
käitumised mille kohatust või liigsust tajutakse
- Sundnähud häirivad normaalset toimetulekut, põhjustavad kannatusi
- Sageli koos teiste häiretega
Sundmõtted:
- Nakatumisfoobia
- Obsessiivne kahtlemine
- Somaatilised sundmõtted
- Sümmeetriavajadus
- Agressiivsed kujutlused
- Seksuaalsed kujutlused
Sundteod
- Kontrollimine
- Pesemine
- Arvutamine
- Küsimine või katsumine
- Sümmeetriline korrastamine
Depressiooni sümptomitega ÄH
- Depressiooni ja ärevuse sümptomid
- Ei vasta ühegi meeleoluhäire ega ärevushäire kriteeriumitele
- Oluline toimetuleku häirumine
Äge stressreaktsioon
- Erakordselt tugevalt traumeeriv sündmus
- Tekib koheselt ja taandub paari ööpäeva jooksul
- Peamised tunnused: Dissotsiatiivsed sümptomid, emotsionaalne erutus, motoorne
rahutus või pidurdus
Traumajärgne stresshäire PTSD
- Eluohtlik õnnetusjuhtum, loodusõnnetus, sõjategevus, vägivald, vangistus või piinamine,
lapse väärtkohtlemine või hooletuusse jätmine, traumaatilise sündmuse tunnistamine,
lähedase ootamatu surm.
- Erakordselt traumeeriv sündmus
- Tekib paari nädala kuni 6 kuu jooksul
- Peamised tunnused – taaskogemise sümtpomid, vältimine ja emotsionaalne tuimus,
erutusnähud, kestab vähemalt 1 kuu
Kohaneishäire: ärev-depressiivne reaktsioon
- Subjektiivse distressi ja emotsionaalse häirituse seisus
- Tavaliselt häirib sotsiaalset toimetulekut
- Tavaliselt tekib olulise elumuutuse või stressitekitava sündmusega kohanemise perioodil
Kohanemishäire
- Kliinik on varieeruv ning võib avalduda: alanenud meeleolu, ärevuse, mure või nende
sgune, tunne et ei saa hakkama
- Mõningane häiritus igapäevatoimingute sooritamisel
- Võivad avalduda käitumishäired
Lapseea separtsiooniärevus
- Lahutamiskartus on ärevuse fookuses
- Ärevus ilmneb varases lapsepõlves
- Erista normaalsest lahutamisärevuses – intensiivsus ebatavaliselt tugev, püsi kauem,
põhjustab probleeme toimetulekus
Valikuline mutism
- Väljendunud emotsionaalselt determineeritud valikulisus kõnelemisel
- Mõnes situatsioonis on kõneoskused eakohased, mõnes ei kõnele
- Sageli seotud väljedunud isiksusejoontega nt sotsiaalärevus
MEELEOLUHÄIRED
Emotsioon – afekti ja meeleoluga seotud kompleksne subjektiivne elamus koos psüühiliste,
somaatiliste ja käitumuslike komponentidega
- Emotsioonid on indiviidi kaasasündinud omadused
- Sõltuvalt situatsiooni tähendusest võivad tekkida positiivsed või negatiivsed tunded
- Hinnang stiimulile sõltub omandatud reeglitest, veendumustest ja uskumustest ning
sõltuvalt hinnangust võib väljenduda samaaegselt mitme tundena
- Haigusliku tähenduse omandavad juhul kui on ülemäärased või liigselt püsivad ja võivad
põhjustada häirivaid subjektiivseid vaevusi või muul viisil häirida inimese tegevust
Tundeeluhäired e emotsionaalse funktsiooni häired
- Muutused emotsionaalses reaktiivsuses
- Afekt – väliselt nähtav ja hinnatav emotsioon, ei pruugi olla vastavuses isiku poolt
antava emotsiooni kirjeldusega
Emotsionaalse reaktiivsuse alanemine
- Hüpopaatia – tuimenenud emotsionaalsus, reaktiivsuse alanemine
- Apaatia – erapooletu, ükskõikne ja osavõtmatu emotsionaalne toon. Emotsionaalsete
reaktsioonide täielik puudumine
- Afektlabiilsus – väliste stiimulitega nõrgalt või mitteseotud, ootamatud ja kiired
muutused emotsionaalses toonis; emotsionaalse reaktiivsuse kõrgenemine nt kõrgenenud
ärrituvus tühistel põhjustel
Emotsionaalse reaktiivsuse väärastumine
- Emotsionaalne inadekvaatsus – emotsioonide mittevastavus ideede, mõtete või kõnega
- Ambivalents – kahe vastandliku emotsiooni koosesinemine mingi kindla nähtuse suhtes
kindlal ajamomendil nt skisofreenial
Meeleolu
Püsiv emotsioon mida isikud subjektiivselt kogevad ning avaldavad ja mis on täheldatav ka
teiste poolt. Kergemad muutused meeleolus ei pruugi väga selgelt avalduda lühiajalise
vaatluse käigus nt kerge depressiooni korral.
- Eutüümne meeleolu – normaalne meeleolu
- Aleksitüümia – võimetus või raskused emotsioonide kirjeldamisel või teadvustamisel
Meeleolu muutused
Alanenud meeleolu
- Lein või mure – reaalsele kaotusele kohane kurvameelsus
- Depressioon – haiguslik kurvameelsus, ei piirdu ainult meeleolu alanemisega
- Düsfooria – pahur
- Labiilne meeleolu – meeleolu kõikumine eufooria ja depressiooni või ärevuse vahel
- Anhedoonia – huvide ja rõõmutunde kadumine, eemaldmine kõikidest regulaarsetest
meeldivatest tegevustest, vähenenud võime positiivsete tunnete saamiseks
Kõrgenenud meeleolu
- Hüpertüümia – hea tuju
- Mania – sündroom, mis ei piirdu üksnes meeleolu ülemäärase kõrgenemisega
- Eufooria – intensiivne ülev meeleolu koos kõrgenenud enesehinnanguga nt
alkoholjoove
- Ekstaas – kõrgenenud meeleolu mis võib esineda dissotsiatiivsete häirete või
religioossete talitluste ajal
Muud emotsioonid
- Ärevus – kartusetunne, mis on põhjustatud välise või sisemise ohu ootusest st reaalne ja
teadvustatud ohustiimul aktuaalselt puudub
- Hirm – ohustiimuli poolt põhjustatud ärevus
- Pingetunne – ebameeldivalt kõrgenenud motoorne ja psüühiline aktiivsus
- Vabalt lainetav ärevus – püsiv, fokusseerimata hirm mida ei saa seostada ühe idee,
ojekti või situatsiooniga
- Paanika – äge, episoodiline, intensiivne ärevushoog koos väga tugeva kartuse ja
vegetatiivsete sümptomitega
- Häbitunne – emotsioon mis tekib arusaamisega sellest et on käitutud rumalalt,
ebaväärikalt või muul alandaval viisil
- Süütunne – emotsioon sesoes äratundmisega et midagi on tehtud valesti; isiku poolt
tunnustatud ja omaksvõetud reeglite rikkumine enda poolt
- Viha – emotsioon mis tekib üldiselt tunnustatud vi iisku poolt kehtestatud reeglite
rikkumise puhul teiste poolt
- Kadedus – nt armukadedus
Afektiivsed sündroomid
- Ärevussündroom
- Depressioonisündroom
- Maniasündroom
Meeleoluhäired
- Bipolaarne meeleoluhäire
- Unipolaarne depressioon
- Püsivad meeleoluhäired
Pärilikkus
- 1. astme sugulastel risk 2-3x suurem
- Nagu teisedki psüühikahäired on depressioon tingitud mitmetest geenidest ja nende
vastasmõjust keskkonnaga
- Seotud on neurotroofilised faktorid ja teised kasvufaktorid
- Neuroimmunne düsregulatsioon
- Muutused une struktuuris
- Elektrilise aktiivsuse muutused temporaalsagaras
Depressiooniga on seotud:
- Aju funktsionaalsete visualiseerivate uuringute tulemused vastuolulised, spetsiifilised
valgeaine kahjsutused
- Sertoniinenergiline defitsiit agressiivsuse ja suitsidaalsuse korral
- GABAergiline defitsiit – meeleolu ebastabiilsus
- Suurenenud noradrenergiline ja dopamiinergiline aktiivsus – maania
- Teatud kognitiivne ja neuropsühholoogiline defitsiit
Emotsiooni ja hüvituse närvivõrgutikud
- Subkortikaalsed süsteemid on haaratud emotsiooni ja hüvitus süsteemis emotsioonide
tekitamises ja automaatses või kaudses emotsiooni regulatsioonis – stiimulile
emotsionaalse tähenduse andmises
- Lateraalne prefrontaalne ajukoor on hõivatud emotsioonide kognitiivses kontrollis ja
tahtelises emotsiooni regulatsioonis – eesmärgile keskendumine ja adekvaatsete
tegevuste kavandamine
- Ned süsteeme võib kirjeldada kui prefrontaallimbilist võrgustikku
Psühhosotsiaalsed faktorid
- Elusündmused ja keskkonna stress
- Perekond
- Haiguseelsed isiksuse omadused
- Õpitud abituse teooria
- Kognitiivsed teooriad
Depressiooni kulg ja komorbiidsus
- Enamasti krooniline kulg
- Kui ravi saab esimese episoodi ajal siis 50% ei kordu
- 10-15% ei saavuta remissiooni
- Mitteparanejail sageli allasuv düstüümia
- 10-15% suitsiidi risk
- 60% muu psüühikahäire
- 30% isiksusehäire
- 58% kehaline haigus või häre
Düstüümia
Krooniline meeleolu alanemine mis ei vasta kerge või mõõduka korduva depressiooni
kirjeldusele ega diagnostilele juhistele ei üksikute episoodide raskusastme ega kestuse poolest
Bipolaarne häire
Depressiivsete ja maniakaalsete sümptomite vaheldumine: maniakaalsd, hüpomaniakaalsed,
Segatüüpi, depressiivsed episoodid, remissioonifaas, psühhootilisus võib lisanduda nii
depressiivses kui maniakaalses faasiss
Meeleoluhäire on piisavalt tõsine et põhjustad aolulisi raskusi tööalaselt, sotsiaalselt, vib
vajada haiglaravi
- Ei ole tingitud keemilistest ainetest
Bipolaarne häire noorukitel
- 20-40% kel avaldub depressioon, ilmneb 5 aasta jooksul bipolaarne häire
- Esimestest sümptomitest diagnoosini 8 aastat
- Varasemalt haigestumisega kaasneb kõrgem suitsiidirisk ja tõsisem sotsiaalse
funktsiooni kadu
- Bipolaarse häire riskifaktorid noortel:
o Varase algusega depressioon
o Psühhootiline depressioon
o Pereamneesis bipolaarne häire
o Ravimitest indutseeritud hüpomania
Maniakaalne episood
Hüpomania
- Püsiv kerge meeleolu kõrgenemine vähemalt mitu päeva
- Energia ja aktiivsuse õtus
- Vaimse ja füüsilise töövõime kõrgenemise tunne, heaolutune
- Kõrgenenud seltskondlikkus, jutuks, familiaarsus
- Seksuaalse aktiivsuse tõus
- Unevajaduse vähenemine
- Esinevad teatud häired töös ja sotsiaalses suhtlemises
- Kontsentratsioonivõime nõrgenemine ja püsivuse vähenemine, eriti kestvat tähelepanu
nõudvates toimingutes
Mania
- Püsivalt kõrgenenud meeleolu sõltumata isiku olukorras; spontaanselt avalduvad
põhjendamatult optimistlikud suurusmõtted vähemalt üks nädal
- Aktiivsuse tõus kuni kontrollimatu rahutuseni
- Vaimse ja füüsilise töövõime kõrgenemise tunne kuid võimalik ka episoodiline
ärritumine ja rahulolematus
- Mõtlemise ja kõne kiirenemine, võib avalduda kõnetulvana ning muutuda arusaamatuks
- Väljendunud seksuaalse aktiivsuse tõus ja taktitunde kadumine
- Märgatav unevajaduse vähenemine kuni unetuseni
- Normaalsed sotsiaalsed pidurid kadunud: sihipäratu tegevus, ebapraktiline, raha
raiskamine, situatsioonis sobimatu käitumine
- Tajuhäired: hüperkuusia, värvuste eriti erksana tajumine
- Ei ole suuteline toime tulema töö või muude sotsiaalsee tegevustega
- Ülemäärane optimism
Psühhootiline mania
- Suurusmõtetest saab suurusluul
- Ärrituvus ja kahtlustamine tagakiusamisluuluks
- Kõne või muutuda täiesti arusaamatuks või katkeda
- Võib esineda agressiivset ja vägivaldset käitumist
- Söömise, joomise ja isikliku hügieeni nõuete eiramine võib viia ohtlike seisunditeni
- Dif-diagnostiliselt eeldab eristamist skisodreeniast ja maniakaalsest skisoafektiivsest
häirest
Depressioon
Põhisümptomid
- Alanenud meeleolu
- Huvide ja elurõõmu kadumine
- Energia vähenemine
Somaatilised sümptomid
- Huvi ja rahuldustunde kadumine meeldivatest tegevustest
- Emotsionaalse reaktsiooni püüdmine
- Ärkamine 2 või rohkem tundi enne tavalist aega
- Depressioon hommikti sügavam
- Selgelt väljendunud psühhomotoorse pidurduse või rahutuse objektiivne avaldumine
- Ilmne isu alanemine, kehakaalu langus
- Libiido langus
Kaasuvad sümptomid
- Ärevus, foobiad, ocd, unehäired, seksuaaldüsfunktsioon
- Kui sümptomid esinevad üksnes depressiivse episoodi ajal siis neid häireid eraldi ei
diagnoosita
Raskusaste
- Kerge, keskmise ja raske eristamine põhineb kliinilisel hinnangul mis arvestab
sümptomite hulka, iseloomu ja raskust
Erinevused psühhopatoloogias
Bipolaarne
- Hüpersomnia
- Motoorne pidurdus
- Hüperfaagia
- Meeleolu kõikumine
- Psühhootilisi sümptomeid
- Kulg – varane algus
- Perekonnas bipolaarseid
Unipolaarne depressioon
- Insomnia
- Liikuvad
- Kehalised kaebused
- Kulg – hiline algus, episoodi pikem kestvus
Depressiooni ravi
- Akuutravi, järelravi, säilitusravi
Ravi üldpõhimõtted
Eduka ravi eelduseks on täpne diagnoos – depressioon jääb sageli diagnoosimata
- Enamus depressiooni põdejatest ei esita kaebusi ja ei pöördu arsti poole
- Depressiooni diagnoos eeldab arstide aktiivset tähelepanu selle häire esinemise suhtes:
o Abistavate vahenditena sõeltestid
o Oluline suitsiidiohu määramine ja adevaatesete meetmete rakendamine
o Muud kaasuvad psüühikahäired
o Psühhoaktiivsed ained
o Ärevus ja somatoformsed häired
o Kaasuvad somaatilised haigused
Enamus depressioonidest on ravitavad ambulatoorsetes tingimustes v.a:
- Psühhootiliste sümptomitega raske depressioon
- Esmakordne raske depressioon
raske depressioon on alati vältimatut ravi vajav haigusseisund: raske korduv depressioon
ilmse suitsiidiohuga ja või kaasuvate psüühikahäiretega
soovitav on ravi alustamine statsionaaris ning paranemisel jätkamine ambulatoorses
statsionaarsest ravist keeldumisel tuleb rakendaa ambulatoorset psühhiaatrilist ravi ja
kidnlistada ohutus kaasates pereliikmeid
muud ravile resistentsed depressiivsed seisundid kus on vajalik rakendada ravimeetodeid
Ravimeetodid
- Psühhofarmakoteraapia
- Psühhoteraapia
- Nõustamine
Antidepressandi valik
- Millega on varem ravitud
- Sümptomite profiil
- Ravimi kõrvaltoimete profiil
- Kaasuvad haigused nt sõltuvused
- Kaasuvad ravimid
- Mitmetoimeliste ravimite toimes enam individuaalseid eripärasid
- Toimeefekti süstemaatiline jälgimine
Depressiooni kehalised sümptomid
- Fibromüalgia
- Rindkerevalu
- Pseudoneuralgia
- Krooniline vali
- Ärritatud soole, põie või mao sündroom
Bipolaarse häire ravi
- Milline on käesolev kliinine pilt – ravimi valik
- Esmane või korduv episood
- Eesmärgiks võimalikult täielik ja pikem remissioon, lühem haigusperiood, väiksem
suitsiidirisk
- Farmakoteraapia
- Elektrokonvulsiivteraapia
- Psühhosotsiaalne ravi
Suitsiidi riskitegurid
-
Soolised erinevused: mehed neli korda sagedamini, naistel suitsiidimõtteid ja katseid
kolm korda rohkem, harva enne puberteeti, meestel tipneb peale 45 eluaastat, naiste
suitsiidide arv kõrgem peale 55 eluaastat
-
Rass: valged 2-3 korda tihedamini enesetapp
-
Religioon: kõige sagedamini protestandid ja juudid, siis katoliiklased siis moslemid
-
Perekonnaseis: abielu vähendab riski, lahutus või lesestumine suurendab
-
Hõivatus tööga: mida kõrgem sotsiaalne seisund seda suurem oht, hõivatus tööga kaitseb
suitsiidi eest
-
Kliima: enesetapuoht suurem kevadel ja sügisel
-
Kehaline tervis: eelnev arstiabi on positiiselt seotud enesetapuohuga
-
Psüühikahäire: 95% isikutest kes enesetapu või katse tegid
-
Eelnev suitsidaalne käitumine
-
Psühhiaatrilised patsiendid
Etioloogia
-
Sotsioloogilised tegurid: durkheimi teooria
o Egoistlikud
o Altruistlikud
o Anoomilised
-
Psühholoogilised tegurid
o Freudi teooria – agressioon enese vastu
o Menningeri teooria – ümberpööratud mõrv
o Kaasaegsed teooriad – kättemaksusoov, võim, kontroll, karistamine, pääsemine
o Beck – lootusetus on kõige kidlam pikaaegse enesetapuohu indikaator
-
Bioloogilised tegurid
o Serotoniini hulk KNSis vähenenu
o Geneetilised tegurid
-
Parasuitsidaalne käitumine – 20ndates, ei soovi surra, soovivad leevendada pinget, viha
enese vastu
Suitsiidiriski hindamine – üldine
-
Küsimus, mis hindavad patsiendi tundeid elamise suhtes
-
Küsimused surmamõtete, enesekahjustse või enesetapu kohta
Juhised suitsiidiriskiga või riskikäitumisega patsientide
ravikeskkonna valikuks
-
Hospitaliseerimine on üldiselt näidustatud: kõrge enesetapuoht
-
Hospitaliseerimine vajalik: mõõdukas enesetapuoht
-
Väljakirjutamine EMOSt jälgimissooviamisega: väike risk
-
Ambulatoorne ravi: mõtted ilma tõsise katseta
SOMATOFORMSED JA DISSOTSIATIIVSED HÄIRED:
ETIPATOGENEES, DIAGNOSTIKA, RAVI
Somatisatsioon
Tervis jaguneb kaheks: vaimseks ja kehaliseks
Tendents kogeda kehalist distressi vastusena psühholoogilisele stressile ning otsida sel puhul
meditsiinilist abi
- Soma – keha
- Aleksitüümia – mingi grupp inimesi kes ei ole võimelised emotsiooni psüühilist
komplekti väljendada. Suudavad väljendada keha või käitumise kaudu. Keskendutakse
faktidele, detailidele, sündmustele.
- Somatisatsioon seotud informatsiooni töötlemise häiretega. Info töötlemise häirete korral
ilmnevad probleemid meelte poolt vastuvõetud info äratundmise ja tõlgendamisega
- Somatisatsioonihäirete kujunemises mängib rolli kultuuriline ja hariduslik taust
- Esineb sagedamini madalamates sotsiaalsetes klassides
- Somatisatsioonihäiretega inimestele on amügdala keskmiselt väiksem kui kontrollgrupil,
muud ajustruktuurid mahuliste ja struktuursete muutusteta
Somatoformne vs psühhosomaatiline häire
- Psühhosomaatiline häire – kui somaatilise haigusega kaasnevad kliinilise tähtsusega
psüühilised sümptomid ja neist ei piisa eraldiseisva psüühikahäire diagnoosimiseks
- Somatoformne – füüsilised sümptomid ilma diagnoositava kehalise haiguseta
Psühhosotsiaalsed tegurid
- Vähene teadlikkus emotsioonidest ja negatiivsed emotsioonid lapsepõlves on seotud
kehaliste kaebustega lapsepõlves ja võib kanduda täiskasvanuikka
- Füüsiline või seksuaalne vägivald
- Kognitiivsed moonutused (suurenenud tähelepanu kehalistele aistingutele ja nende
tõlgendus haiguslikena)
- Võimetus väljendada emotsioone või psüühikahäired on stigmatiseeritud
Mis on iseloomulik somatoformsetele häiretele?
- Kehalised kaebused
- Pidev arstide poole pöördumine ja vahetamine ’doctor shopping’
- Pidev uuringute vajadus
- Tähelepanu otsiv (histooniline) käitumine
- Ei ole nõus et sümptomid võiks olla seotud psühholoogiliste põhjustega (elusündmused,
konfliktid) ka siis kui on depressioon/ärevus
- Püsiv ja põhendamatu veendumus, mis on lühiajaliselt mõjustatav
vastuargumentide, rahustamise ja uuringutega (va hüpohondrialuul)
Somaatiliste sümptomitega seotud häired
- Haigusärevuse häire – tean et mul on mingi raske haigus
Somatoformsed häired
- Valdavalt kehaliste sümptomitega häired; sümtpomaatika viitab somaatilistele haigustele
- Vaatamata korduvale uurimisele ei leita orgaanilist alust ning patsiendid pöörduvad
jätkuvalt oa kaebustega arstlikule uuringule
- Sümptomite algus ja püsimine on seotud mõne ebameeldiva elusündmuse, raskuste või
konfliktidega, mida aktiivselt eitatakse
- Kehaliselt avalduvaid sümptomeid ei saa seletada mingi muu psüühikahäirega
- Ei välista samaaegsest somaatilist haigust
- Sageli kaasuvana: depressiooni, ärevushäired
Somatisatsioonihäire
Mitmekesised, korduvad, varieeruvad füüsilised vaevused (6 või enam vähemalt 2s
elundsüsteemis
- Kestvad
- Põhjustavad olulisi probleeme või abiotsimist
- Komplitseeritud meditsiiniline anamnees
- Sümptomid võivad olla seotud suvalise organi või organsüsteemiga
Kõige tavalisemad on
- Gastrointestinaalsed nähud (valu, röhitised, oksendamine, iiveldus)
- Ebanormaalsed nahaaistingud (sügelus, kõrvetustunne, kihelus, tuimus)
- Seksuaal- ja menstruaalhäired
Komorbiidsus muude psüühikahäiretega
- Depressioon
- Ärevus
Ravi
- Tihe, püsiv ravisuhe
- Haige õpib elama koos oma haigusega
- Seos psühhosotsiaalsete tegurite ning sümptomite tugevnemise vahel
- Bensodiasepiinid, antidepressandid
- Käitumisteraapia, rühmateraapia, pereteraapia
Üldpõhimõtted
- Kontakt, probleemidest rääkimine, ühine kliinilise reaalsuse tõdemine. Kui eitada
patsiendi sümptomeid läheb ta lihtsalt teise arsti juurde
- Patsiendi olukorda pudutava info pidev selge kordamine
- Piisavate uuringute järel tõdeda, et rohkemad testid ei ole tarvilikud. Üleliia invasiivsed
uuringuid ei tee head
- Üritada selgitada erinevate astide vastuvõtul samasuguse sümptomaatikaga pole kuigi
edukas
- Julgustada patsienti tegelema uuesti oma tavapäraste hobide, spordiga. Jätkata hariduse
omandamist või tööd
- Perekonnale/suguvõsale rääkida põhjalikult diagnoosist ja selle olemusest
- Limiteerida ’niisama’ rahustite, stimulantide, valuvaigistite võtmist. Parim oleks täielik
vabadus ravimitest
- Antidepressandid, meeleolu stabilisaatorid vajadusel
- KKT et mõjutada patsienti mõtlema tulevikule
Psühhosotsiaalne sekkumine
KKT
- Lühiteraapia, struktureeritud ja probleemi lahendamisele suunatud
- Mittefunktsionaalsete töötlusviside ja käitumisviiside muutmine
- Viisid kehaliste aistingutega toimetulekuks
- Aktiivse eluviisi säilitamine
- Efektiivne patsientidel kellel ka depresseiivne sümptomaatika
Psühhoteraapia
- Individuaalne või grupiteraapia aitab vähendada ärevust ja muretsemist
Psühhiaatri konsultatsioon, hüpnoos jne
Medikamentoosne ravi
- Väheefektiivne
- Valuvaigistite võtmine ei ole soositud
- Kaasuvate haiguste…
Komplikatsioonid
- Ravimsõltuvus
- Abitu elustiili kujunemine
- Meditsiinisüsteemi koormamine
Hüpohondria
- Hõivatus ideest et põetakse mingit rasket haigust (ei tohiks olla luulu tasemel)
- Normaalseid või tavalisi aistinguid tõlgendatakse kui ebanormaalseid
- Depressioon, ärevus võivad kaasneda
Algus enamasti varases täiskasvanudeas. Kroonilise ja lainetava kuluga. Meestel ja naistel
võrdselt
KNS-s valuaistingu töötlemise muutus
- Tekib tugev valureaktsioon vastuseks normaalsele stiimulile
- Kudede notsitseptorid saadavad KNS signaale
- Korduvad signaalid viivad ajus neurotransmitterite taseme muutuseni > plastlisuse
muutuseni > neronid ’m’letavad’ signaalile vastamist > aju muutub stiimulile kergesti
erutuvaks
Miks on oluline teema?
Stigmad:
- Psühhiaatrilise diagnoosiga isikutel oht sattuda valediagnoosi osaliseks
- ’rindkere valu’ > ärevus
- GI sümptomid > stress
- Äkki tekkinud nõrkus vasakul kehapoolel > skisofreenia ägenemine
- Valu väheneb AD-ravi foonil > valu ei olnud ’tõeline’
Haigus võib olla sotsiaalne seisund; tähelepanu, hoolitsus; probleemi tunnistamine ei tähenda
alati et soovitakse probleemi lahendamist
Ravivõimalused
- Haigusteadvuse suurendamine
- Haiguse tajumine sisemaailma peegeldusena
- Psühhoteraapia kui võimalus patsiendil oma sümptomitega leppida
Sageli läheb ikkagi nii..
- Patsient ei saa diagnoosi
- Arst ei saa ravida
- Patsient läheb uue arsti juurde
- Uued uuringud – potentsiaalselt invasiivsemad
- Uued kulud tervishoiusüsteemis
Somatisatsiooni tulemused
- Meditsiinisüsteemi kõõmamine
- Liigsed uuringud, protseduurid
- Ravimite mittevajalik tarvitamine, kuritarvitamine, sõltuvus
- Töövõimetus
- Elukvaliteedi alanemine
- Mõju perekondlikele ja sotsiaalsetele
DISSOTSIATIIVSED HÄIRED
- Dissotsiatsioon – võime teha mitut asja korraga
- Tavaliselt tekivad mingi stressori järel, on ajaline seos.
Dissotsiatsioon kui nähtus tavapopulatsioonis:
- Unistamine
- Hõivatud olemine
- Autoga sõitmine
Ühiseks jooneks on osaline või täielik normaalse integratsiooni hävimine
- Mälu
- Identsustunde
- Vahetute aistingute
- Liigutuste kontrolli vahel
Dissotsiatsioon kui ajutine kaitsemehhanism, kuid hilisem vaimse funktsioonivõime
vähendaja. Esialgu adaptiivne (vähendab traumast põhjustatud stressi). Traumamälestuse
eripärane salvestamine ajus.
Häiritud teadliku ja valiklise kontrolli võime. Ulatus võib varieeruda päevast päeva, tunnist
tundi. Raske hinnata määra, millises ulatuses teatud funktsioonide kaotus võiks olla tahtliku
kontrolli all. Mõnede hinnangutel elu jooksul 5-10% elanikest
- Sageli ootamatu alguse ja lõpuga
- Kalduvad korduma, eriti traumeeriva elusündmusega
- Kroonilisemad seisundid (paralüüsid ja anesteesia) võivad areneda seoses mingi
lahendamatu probleemi või interpersonaalsete raskustega
- Dissotsiatiivsed seisundid mis on tekkinud enam kui 1-2 aastat enne psühhiaatri juurde
pöördumist, on sageli ravimile resistentsed
Dissotsiatiivsete häiretega inimesed
- Sageli eitavad neil esinevaid probleeme ja raskusi
- Omaks võetakse neid probleeme mida tegelikult on võimalik pidada dissotsiatiivsete
sümptomite tagajärjeks
Orgaanilisel alusel tekkivad Dissotsiatiivsed häireid kutsutakse orgaanilisteks
dissotsiatiivseteks häireteks,
Kindla diagnoosi korral peaksid esinema:
- Dissotsiatiivsele häirele iseloomulikud tunnused
- Kehalise haiguse tunnuste pudumine
- Tõendid mis kinnitavad häire psühhogeenset päritolu nt stressor
Emotsionaalne stress
- Abiellumine
- Pantvangis olek
- Kooli algus
- Ebaturvaline keskkond
- Jne
Emotsionaalne stress ja psüühikahäired
Valdavalt psühhogeense etioloogiaga kuid emotsionaalse stressoriga vahetult mitteseotud
ärevushäired
- Foobiad
- Ärevus
- Jne
-
Dissotsiatiivne amneesia
Peamine iseärasus on
mäluhäire. Tavaliselt seotud traumeerivate sündmustega. Enamasti
osaline ja selektiivne. Kaasuda võivad mitmesugused emotsionaalsed häired. Nõutus, distress,
varieeruva astmega tähelepanuotsiv käitumine. Häire algab sagedamini nooremas
täiskasvanueas, kõige äärmuslikumad juhud tavaliselt meestel. Ei ole tingitud orgaanilisest
ajukahjustusest. Liige tugevalt väljendunud, et saaks seletada tavalise unustamise või
välimusega.
- Kui on muidu närvisüsteemi kahjustunud asju võib kahtlustada ka insulti
- Ainete tarvitamine
Dissotsiatiivne fuuga
- Esinevad kõik dissotsiatiivsele amneesiale iseloomulikud tunused. Lisandub näiliselt
sihipärane retk kodust või töökohast eemale, enese eest hoolitsemine säilib. Võib olla
seotud uue identsuse omandamisega, tavalised mõneks päevaks. Sooritatud retk võib olla
seotud varem tuntud ja emotsionaalselt tähtsa paigaga. Kogu fuuga perioodi kohta on
amneesia.
Dissotsiatiivne stuupor
Käitumine vastab stuupori tunnustele:
- Tahteliste liigutuste vähenemine või kadumine
- Reaktsiooni nõrgenemine või kadumine välistele stiimulitele nagu valgus, müra või
puudutus.
- Inimene lamab või istub liikumatuna pikema aja vältel
- Kõne, spontaansed ja sihipärased liigutused puuduvad täielikult või peaaegu täielikult
- Kuigi võivad esineda mõningad teadvusseisundi häired, on lihastoonus, asend,
hingamine ning vahel avatud silmad ja koordineeritud silmaliigutused sellised, mis
lubavad täiesti kindlalt väita, et patsient ei mga ega ole ka teadvusetu.
Konversioonihäire
- Mõiste konversioon tähendab et lahendamatutet probleemidest ja konfliktidest
põhjustatud ebameeldiv afekt transformeeritakse kehaliseks sümptomiks
- Üks või mitu tahtelist motoorset või sensoorset sümptomit
- Arvatavasti seotud psühholoogiliste teguritega
- Ei ole teeseldud
- Motoorne sümptom – halvatus, lokaalne lihaste nõrkus
- Sensoorne sümptom – meelepetted, puute või valutundlikkuse kaotus, pimedus, kurtus
- Epilepsia tüüpi hood või krambid
- Segavorm
Dissotsiatiivsed motoorsed häired
- Võimetus liigutada jäset või selle osa
- Paralüüs osaline või täielik
- Ataksia – koordinatsioonihäired, eriti jalgades
- Võimetus ilma abita seista
- Jäseme või kogu keha rõhutud värisemine või vappumine
Diferentsiaaldiagnoos:
- Progresseeruvad neuroloogilised haigused varases staadiumis
- Hulgi esinevaid haigusena tõlgendatavaid somaatilisi kaebusi tuleks diagnoosida mõne
sobiva somatoformse häirega
- Motoorse või tundlikkushäire teadlik simuleerimine
Dissotsiatiivne hüpesteesia ja anesteesia (sensoorsed häired)
- Tundlikkuse kaotus, enamasti koos kaebustega paresteesiale
- Dissotsiatiivne nägemise kaotus on väga harva täielik
- Vaatamata kaebustele nägemise kaotuse üle on patsiendi liikuvus ja motoorne talitlus
üllatavalt head
- Dissotsiatiivne kurtus või anosmia esinevad harvemini kui tundlikkuse või
nägemishäired
Dissotsiatiivsed krambid
- Liigutuste poolt võivad olla sarnased epileptiliste krampidega kuid ei esine: keelde
hammustamist, uriinipidamatust, puudub teadvusekaotus vaid on stuupor või transs,
puudub iseloomulik EEG leid
ISIKSUSEHÄIRED
- Ärmuslikud või olulised kõrvalekalded
- Paljudes psüühika ja käitumise valdkondades: tajumises, mõtlemises, tunnetes, suhetes
- Püsivad seisundid, käitumisviisid
- Väljendavad loomulikku elustiili, suhtlemisviisi
- Arenguseisundid
- Ilmnevad lapse- või noorukieas
- Ei ole psüühilise või ajuhaiguse tagajärg
Isiksuse muutus
Omandatud
- Pikaajalise distressi
- Ülima keskkonnavaeguse
- Raske psüühikahäire
- Ajuhaiguse või -kahjustuse tagajärjel
Isiksusehäired
- Spetsiifilised
- Segatüüpi ja mud
- Ajukahjustuse ja -haigusega mitteseostavad püsivad isiksuse muutused
- Ajuhaigusest või kahjustusest tingitud isiksuse muutus
Geneetika
- Monosügootsetel kaksikutel on kordantsusnäitajad mitu korda kõrgemad
- Skisofreeniahaigete sugulastel enam: paranoilist, skisoidset, skisotüüpset IH
Biokeemia
- Impulsiivsus
- Impulsiivne agressiivsus
Psühhodünaamika
Freud
- Psühhoseksuaalse arengu peetus
o Oraalne isik – passiivne sõltuv
o Anaalne isik – põikpäine, ihne, hea enesekontrolliga
- Ego- ja šelf-psühholoogia – separatsiooni-individuatsiooni häired
o Ennast ja teisi puudutavad kujutlused ei eristu ega kinnistu piisavalt
o Ei teki piisavalt eneseväärikustunnet
o Liigne sõltuvus, ärakasutatavus
- Separatsiooni-individuatsiooni häired
o Traumaatilised lahusolekud
o Vanemate ebastabiilsus
o Temperamendierinevused
Esinemissagedus
- Mehed rohkem paranoilised, nartsissistlikud, düssotsiaalsed, anankastsed
- Naised rohkem ebastabiilsed ,sõltuvad, hüsteerilised
- Madalates sotsiaalsetes gruppides enam
- Lahutatutel enam
- Enam ainete kuritarvitamist, vägivaldsust, enesehävituslikkust, seksuaalprobleeme
Spetsiifilised isiksusehäired
- Märkimisväärselt disharmoonilised hoiakud ja käitumine
- Hõlmab mitut valdkonda – emotsioonid, mõtlemine jne
- Avaldub paljudes olukordades
- Ilmneb lapse ja noorukieas
- Põhjustab olulisi kannatusi
- Tööalase ja sotsiaalse toimimise halvenemine
A-rühm
- Skisoidne isiksus
- Paranoiline isiksus
- Skisotüüpne isiksus
- Kummalisus, erilisus
B-rühm
- Antisotsiaalne isiksus
- Ebastabiilne isiksus
- Histriooniline isiksus
- Nartsissistlik isiksus
- Dramaatilisus, emotsionaalsus, ebastabiilsus
C-rühm
- Vältiv
- Sõltuv
- OCD
- Ärevus, kartlikkus
Isiksushäirete ravi
- Toetav, usaldust taotlev Psühhoteraapia
- Antipsühhootikumid
- Antidepressandid
Psühhoteraapia
- Tekitada patsiendis tunne et tema eest hoolitsetakse ja muretsetakse
- Reaalsed eesmärgid
- Vältida manipuleerimist
- Terapeut on patsiendile turvaliselt piire seadev, rahulik ja stabiilne samastumisobjekt
Paranoiline isiksus
- Tundlikkus tõrjumise, ebaedu suhtes
- Mitteandestamine, kalduvus viha pidada
- Umbusklikkus, kalduvus kogemust moonutada
- Oma õiguse tagaajamine
- Kahtlused partneri truuduse suhtes
- Enesekeskne
- Sündmusi tõlgendab kui vandenõu tulemust
Skisoidne isiksus
- Tunneb rõõmu vähestest tegevustest
- Emotsionaalne külmus; raskused emotsioonide väljendamisel
- Kriitika ja kiituse suhtes ükskõikne
- Ükskõiksus sots normide suhtes
- Vähene seksuaalne huvi
- Eelistab üksildasi tegevusi
- Liigne enesesse süüvimine ja fantaseerimine
- Lähedaste suhete puudumine
Düssotsiaalne isiksus
- Hoolimatus teiste tunnete sihtes
- Vastutustundetus
- Võimetus püsisuhteks
- Madal frustratsioonitaluvus, agressiooni ja vägivalla vallandumis läi
- Kalduvus teisi süüdistada
Ebastabiilne isiksus
- Impulsiivne
- Kõikuv meeleolu
- Vähene ettemõtlemine
- Vägivaldne
Impulsiivset tüüpi
- Emots. Ebastabiilsus
- Vähene impulsikontroll
- Vägivallapuhangud
Piirialast tüüpi
- Ebastabiilne
- Ebaselge: minapilt, eesmäegid, eelistused
- Intensiivsed, ebastabiilsed suhted
- Emots. Kriisid
- Enesevigastused, suitsiidiähvardused
Histooniline isiksus
- Teatraalsus, dramaatilisus
- Sisendatavus, mõjutatavus
- Labiilne emotsionaalsus
- Egotsentriline
- Tähelepanuvajadus
- Võrgutav välimus või käitumine
- Liigne mure kehalise veetluse pärast
Anankastne isiksus
- Liigsed kõhklused ja ettevaatlikkus
- Reeglite plaanide ja korra liigne tähtsustamine
- Täiuslikkuseiha
- Kohustendlik, rõõmudest loobumiseni
- Liigne pedantsus
- Jäikus, kangekaelsus
- Nõuab teistelt sama käitumist
- Painavad, soovimatud impulsid ja mõtted
Vältiv isiksus
- Pinge ja kartlikkus
- Alaväärsuse ja saamatuse tunne
- Kartus saada tõrjutud või kritiseeritud
- Vastumeelsus ’ebakindlate’ suhete ees
- Piiratud elustiil turvanõuete tõttu
- Suhtlemist nõudva töö ja tegevse vältimine
- Ülitundlikkus tõrjumise ja kriitika suhtes
Sõltuv isiksus
- Laseb teistel otsustada
- Liigne järelandlikkus
- Vastumeelsus esitada nõudmisi
- Hirm et ei suudeta enese eest hoolt kanda
- Hülgamiskartus
- Vähene võime teha otsuseid
- Enese tajumine abitu, jõuetu ja ebakompetentsena
Nartsissistlik isiksus
- Kõrgenenud enesehinnang
- Imetlusvajadus
- Empaatia puudumine
- Ennasttäis
- Mõtted, kujutlused, fantaasiad oma suurest edust, ilust, armastusest
- Erilisuse ning ainulaadsuse veendumus
- Vajab imetlemist
- Kasutab teisi ära
- Kade või arvab et teda kadestatakse
Mittespetsiifilised IH-d
- Segatüüpi isiksusehäired
Ajukahjustuse ja-haigusega mitteseostatavad IM-d
- IH varasem puudumine
- IH tekkimine tugeva stressi või psüühikahäire tagajärjek
- Kindlad ja püsivad muutused tajumises, suhtlemises, suhtumises enesesse ja maailma
- Jäik väärkohanenud käitumine mida enne polnud
- Muutus ei ole psüühikahäire sümptom
- IM katastroofilisest elamusest
- IM psüühilisest haigusest
- Kroonilise valuga seotud IM
- Leinajärgne IM
IM katastroofilisest elamusest
- Äärmuslik stressor, mõjub sõltumata individuaalsest haavatavusest (koonduslaager,
piinamine, loodusõnnetused, pikaajaline eluohustav olukord)
- Võib eelneda PTSD
- Interpersonaalse, sotsiaalse, tööalase toimimise häire
- Varem puudunud tunnuse olemasolu – vaenulik, endassetõmbumine, tühjusetunne, pidev
pingetunne, ohutunne, võõrdumine
- Muutused vähemalt 2 aastat
IM psüühilisest haigusest
Psüühilise haiguse traumeeriv kogemus
- Ülim emotsionaalne stress
- Mina-pildi häving
- Erista puudlikust paranemisest
- Olulised: teiste hoiakud ja reaktsioonid, eelnev isiksus, kohanemine, haavatavus
- Sümptomid vähemalt 2 aastat
- Ülisõltuvus ja nõudlikkus teiste suhtes
- Veendumus et ollakse muutunud ja häbimärgistatud
- Raskus luua ja säilitada lähisuhteid
- Passiivsus, huvide langus
- Visad haiguskaebused
- Pahur
- Sotsiaalse ja tööalase tomimise langus
Isiksus ja käitumishäired ajuhaigusest
Orgaaniline isiksusehäire
- Enam muutub: emotsioonide, impulsside, vajaduste avaldumine
- Kognitiivne muutus
- Vähenenud eemsärgipärase tegevuse võime
- Häiritud emotsionaalsus
- Vajaduste ja impulsside väljendamisel ei arvestata tagajärgi ega sotsiaalseid aasid
- Tunnetushäired – paranoilisus
- Ülemärane hõivatus üksikust teemast
- Kõne kiiruse ja kulu muutused
- Seksuaalkäitumise muutused
- Frontaalsagara sündroom
- Limbilise epilepsiaga isiksus
- Lobotoomia sündroom
- Leukotoomiajärgne seisund
Harjumus ja impulsihäired
- Korduvad teod
- Ilma ratsionaalse motiivita
- Kahjustavad inimese enda ja teiste huve
- Käitumise põhjuseks on kontrollimatud impulsid
- Patoloogiline hasartmängimine
- Püromaani
- Kleptomaania
- trihhotillomaania – juuste kiskumine
sooidentsushäired
- transseksualism
- kaksikrolli transvetism – vastassoo riietusesemete kandmine, ei tekita erutust
- lapseea sooidentsushäire
seksuaalsuunitluse häired
- fetišism
- fetišistlik transvetism
- ekshibitsionism
- vuajerism
- pedofiilia
- sadomasohhism
SÖÖMISHÄIRED
Anoreksia
- Levimus rohkem naiste seas
- Patsientide hulk suureneb
- Lõppeb kõige rohkem surmaga, 5-20%
- Paranemine u 50%
Ühel inimesel võivad esineda kõik söömishäired. Võib alustada anoreksiast, minna
buliimiasse ja liigsöömisesse
- Kehakaalu hoitakse vähemalt 15% allpool eeldatavat.
- Kehakaalu kaotus on esile kutsutud: Hakkab vältima kaloririkkaid toite, tahtlikult esile
kutsutud oksendamine/kõhulahtisus, ülemäärane kehaline aktiivsus, söögiisu
vähendavate preparaatide ja lahtistite kasutamine
- Muutub mõtlemine ja kehataju (väärtaju) – isegi kui on kaalus alla võtnud tunneb ennast
paksuna. Tunnevad kehas ennast väga ebamugavalt.
- Väljendunud endokriinhäired saavad hüpotaalamuse-hüpofüüsi sugunäärmete süsteemi.
Võib esineda kasvuhormooni ja kortisooli taseme tõusu, türeoidhormooni perifeerse
metabolismi ja insuliini sekretsiooni muutusi.
- Kui algus on puberteedieas, siis organismi pubertaalsed muutused hilinevad või isegi
peetuvad, sekundaarsed sugutunnused ei arene
Buliimia
- Mõtted keerlevad kogu aeg söömise ümber ja esineb vastupandamatu söömishimu;
tekivad liigsöömishood kus lühikese aja jooksul süüakse ära suur hulk toitu
- Kehaideaaliks on anorektiline keha
- Peab dieete, esilekutsutud oksendamine, lahtistid, vahelduv nälgimine
- Dieet lõppeb alati ülesöömishoogudega – ostab asju mida muidu endale keelab
- Kui buliimia tekib diabeedihaigel, võib loobuda insuliini kasutamisest
- Psühhopatoloogia hõlmab haiguslikku tüsenemiskartust ning seatakse kehakaalule
ranged piirangud
- Sageli n varem olnud anoreksia
Liigsöömine koos muu psüühikahäirega
- Stressreaktsioonina tekkiv liigsöömine mis viib ülekaalulisusele (valulik
kaotus ,õnnetus, operatsioon, emotsionaalselt raske sündms)
- Ülekaalust tingitud eneseusalduse langus
- Võivad järgneda psüühikahäired: meeleoluhäired, neurootilised häired,
dieedidepressioon
- Tulemuseks ülekaal või rasvumine
Söömishäire tekib
- Bioloogiliste, psühholoogiliste, perekondlike ja sotsiokultuuriliste tegurite omavahelisest
koostoimest
Söömishäirete spetsiifilised riskifaktorid
- Madal enesehinnang
- Eneseväärtustamine läbi välimuse
- Söömishäire varasem esinemine perekonnas
- Perfektsionistlik, ülikontrolliv isiksus
- Perekonnas kõrged nõudmised, vähe avatust
- Perekonnas ei taluta konflikte, negatiivseid emotsioone
- Impulsikontrolli raskused
Häire vallandab sageli kellegi olulise isiku märkus kehakuju või -kaalu kohta. Lisaks
sotsiaalne surve – saledus on ilu ja edukus.
Alalhoidvad faktorid
- Näljutamine
- Pikaajaline anoreksia mis määrab identiteedi
- Anoreksia kui saavutus, lähedaste heakskiit, positiivne tähelepanu
- Elustiil mitte haigus
- Elukutsed – tantsijad, modellid
Söömishäirete kognitiivne olemus
- Söömishäiret säilitavad mitte ainult range dieet iseenesest vaid dieeti alles hoidvad
ebafunktsionaalsed mõtted ja veendumused
- Nii anoreksia kui bullimia puhul esinevad patsientidel kognitiivsed moonutused mis
väljenduvad kehakuju ja kaaluga seotud osades
Sotsiokultuurilised mõjutajad
- Ideaalnaise mõõtmed on vähenenud
- Pooled tahavad ollakõhnemad
- Paksus = haigus
- Sotsiaalne surve
- Meedia mõju
- Söögi puudumine sõja ajal
Komorbiidsus söömishäiretega
- Düstüümia
- Bipolaarne häire
- OCD
- Sotsiaalfoobia
- Sõltuvushaigused
- Isiksushäired
- ADHD
Sportlaste anoreksia
- 18% raske, 22% kerge söömishäirega
- Tütarlapsed, noored naised
Eriline risk sportlastel: võimlejad, kergejõustiklased, pikamaa suusatajad, tantsijad, poksijad/
maadlejad
Erinevus
- Anorektilised peavad dieeti et kõhnuda, sportlased püüavad paremaid tulemusi.
- Sportlaste ’triaad’ – häiritud toitumine, amenorröa, osteoporoos
Meditsiinilised komplikatsioonid
- Anoreksia koral otsesst nälgimisest ja kehakaalu langusest
- Buliimia korral on seoses väljutamise laadi ja sagedusega
Kardiovaskulaarsed komplikatsioonid anorexia nervosa
- Bradükardia
- Mitraalklapi prolaps
- Äkksurm
- Perifeersed ödeemid
- Ülesöötmissündroom
Dermatoloogilised
- Kuiv nahk
- Lanugo – pehme karvkate
- Karotenodermia – peopesad ja jalatallad on kollased
- Pruritus – sügelemine
Gastrointstinaalsed
- Konstipatsioon
- Aeglustunud mao tühjenemine
- Refeeding – pankreatiit, hepatiit
- Akuutne mao dilatatsioon
Endokriinsed ja metaboolsed
- Amenorröa
- Infertiilsus
- Osteopeenia, osteoporoos
- Kilpnäärme funktsiooni häired
- Hüperkortisoleemia
- Hüpoglükeemia – halb prognoos
- Diabeet
- Temperatuuri regulatsiooni häired
- Spontaansed luumurrud
Hematoloogilised, neuroloogilised
- Alguses aneemia,hiljem pantsütopeenia
- SR kiirenenud
- Aju atroofia – taastuv
- Aju läheb väikseks, süda läheb väikseks
Buliimia
Gastrointestinaalsed
- Hammaste erosioon
- Süljenäärmet esuurenemine
- Gastroösofageaalne refluks
- Akuutne mao dilatatsioon
- Konstipatsioon
- Katartne jämesool
- Ösofagiit
- Baretti söögitoru - vähieelne
-
Mallory-weiss sündroom – veriokse, limaskesta rebendid
-
Boerhaave sündroom – söögitoru rebend
-
Düsfaagia, struktuurid
-
Jämesoole melanoos lahtistitest
Kardiaalsed
-
Arütmiad
-
Intoksikatsioon dieedi tablettidest
-
Kardiomüopaatia
-
Mitraalklap prolaps
Endokriinsed, metaboolsed
-
Ebaregulaarne menstruatsioon
-
Mineralokortikoidide suurenenud eritumine
-
Elektrolüütide tasakaaluhäired
-
Paisumine
Söömishäirega patsiendiga töötades on oluline teada
-
Muutumine tekitab hirmu, kaotab väga anoreksiat kaotada, tema suurim edusamm elus
-
Sekkumine on efektiivsem kui see vastab patsiendi valmisolekule muutuda
-
Tähtis on muutumise staadium
-
Patsient võib osutada suurt vastupanu
-
Personal peaks olema empaatiline ja kehtestav, mitte süüdistav
-
Ravimeeskond peaks rääkima ühte keelt
-
Perele tuleb anda infot, võtta ravipersonali meeskonda
-
Teraapias on tähtis häire säilitavad tegurid
Anoreksia ravi faasid
Ettevalmistav faas
-
Toitumise taastamine!
-
Ravi leping
-
Motivatsiooniline intervjuu
-
Teiste erialaspetsialistide sekkumine, informatsiooni jagamine tähtis
Ravile tulek ja statsionaarne ravi
-
Kaalu eesmärk 80-90% normaalkaalust
-
15000-2000 kcal ööpäevas, 3000-4000 kcal päevas
-
Jälgimine ja liikumise piiramine
-
Nasogastraalsond lühiaegselt
-
Tahtest olenemate raviotsus vastavalt seadusandlusele
Stabilisatsiooni faas
Üleminek ambulatoorsele ravile
Anoreksia ravi
-
Konkreetne toetus ja nälgimise lõpetamine, söömise normaliseerimine (toidupäevik)
-
Meditsiiniliste komplikatsioonide korrigeerimine
-
Lisatoitude manustamine – tahke toidu asemel ja keeldumisel – nutridrink, nutricomp
-
Pereteraapia noorematele patsientidele
Buliimia/liigsöömishäire ravi
-
KKT koos antidepressiivse raviga efektiivsem kui KKT üksi
-
Toitumise nõustamine
-
Interpersonaalne teraapia ja eksponeerimine
-
Dialektiline käitumisteraapia
-
Grupipsühhoteraapia
-
Pere- ja paariteraapia
-
12-sammu programm
Motivatsiooni protsess
-
Eelkaalutlemine
-
Kaalutlemine
-
Otsustamine
-
…
Hoidu lõksudest
-
’sõda’ patsiendiga kui ta ei parane
-
Ära hirmuta patsienti
-
Ära võta üle probleemi
-
Ära nõustu söömishäire kui elufilosoofiaga mida ei saa ravida
KKT mudeli alusprintsiibid söömishäiretele
-
Enesehinnang söömishäire puhul on valdavalt seotud kehakaalu, kuju ja välimusega
-
Söömishäiretega isikud ülehindavad kaalu ja välimust
-
…
-
Söömishäired on mitmete faktorite poolt määratletud ja erinevad tegurid võivad neid
esile kutsuda, käivitada, alal hoida
-
Söömishäirete sümptomid ei ole ainult sümboolsed alusprobleemide peegeldajad vaid ka
tähtsad …
KKT põhimõtted terapeutilise suhte ja ravi struktuuri seisukohalt
-
Kkt eeldab usaldavat
-
….
-
Kkt seansil on täpne struktuur ja kestvus
-
Söömishäiretega toimetulek näeb ette aktiivset tööd teraapia seansside vahel
-
Teadmiste andmine on olulisel kohal KKTs
-
Teraapia eesmärkide selgitamine on vahel raskendatud ja keeruline
-
Motivatsiooni küsimused
-
’mitteläbiräägitavad teemad’
Buliimia KKT ravi
-
Tähelepanu säilitavatel teguritel (näljutamine, identiteet, savutus, lähedaste heakskiit,
elustiil mitte haigus)
-
….
PSÜHHOFARMAKOLOOGIA
Üldfarmakoloogia
-
Farmakon – mürk kui ka ravim
-
Farmakonideks nimetatakse keemilisi, taimsed, loomseid aineid, mis ei kuulu toitanieete
hulka kuid on võimalised organismi sattudes muuta selle talilust
-
Olenevalt sellest kas on kasulikud või kahjulikud muutused eristaakse ravimit ja mürki
Farmakoloogia käsitleb ravimi ja organismi vastastikust toimet põhiliselt 3 aspektist lähtudes:
-
Farmakokineetika – ravimi saatus organismis, mida keha ravimiga teeb
-
Farmakodünaamika-
-
Farmakoteraapia – kliiniline farmakoloogia
Ravimite manustamisviisid
Veeni, lihasesse, suu kaudu, sisehindamine, läbi naha, limaskesta kaudu (keel, pärasool)
-
Poolväärtusaeg ehk poolestusaeg on aeg mille jooksul keemilise ühendi kontsentratsioon
vereplasmas või organismis langeb 50% võrra.
Ravimi kontsentratsioon organismis
-
Ravimi toimimise eelduseks on tema olemasolu veres ja või kudedes
-
Ravimi imendumise, jaotumise, metabolismi ja eliminatsiooni iseärasustest sõltub tema
kontsentratsioon nii veres kui ka elundites
-
Ravimi kontsentratsioon retseptori juures määrab omakorda ära toime tugevuse ja
kestvuse
-
Ravimi toime ilmnemiseks on aja et tema kontsentratsioon toimimiskohal ületaks kindla
minimaalse väärtuse
-
Kontsentratsiooni suurenedes suureneb ravimiga reageerinud etseptorite hulk ja toime
intensiivsus, mis on võimalik vaid kindlas kontsentratsioonide vahemikus
-
Peale kõikide retseptorite sidumist ei saa ravimi kontsentratsiooni edasie suurendamine
enam toimet intensiivistada
-
Kontesentratsiooni suurenedes suurenevad nii peatoime kui ka kõrvaltoimed
-
Ravimi kontsentratsioon organismis oleneb; manustatud aine kogusest ja aine jõudmisest
retseptoriteni
Ravimi toimivus
-
Ravimi annus – alalävine ja toimiv annus
Toimiv annus – minimaalne toimiv, terapeutiline, toksiline ja surmav annus
Ravimi manustamise korduvus
-
Ravimi korduv manustamine – toime tugevnemine, toime nõrgenemine
-
Toime nõrgenemine – korduval manustamisel võib farmakoni toimivus nõrgeneda ja
lõpuks kaduda
Ravimsõltuvus
Tunnused: psüühiline, füüsiline sõltuvus, tolerantsuse suurenemine, isiksuse muutumine
Ravimite vastastikune toime ja koostoime
Ravimite vastastikune toime manustamisel:
-
Võib vähendada või võimenduda ainete aktiivsus
-
Ilneb toksiliste ühendite tekkimine
Ravimid võivad omavahel konkureerida verevalkude sidumiskothade suhtes
Maksaensüümide induktsioon või pärssimine ühe ravimi poolt mõjustab teiste ravimite
kontsentratsiooni veres
Retseptorid
Iga rakupinna molekul, millel on võime siduda spetsiifilisi molekule
-
Retseptorid on valgustruktuurid
Aine mis seondub retseptoriga kannab nimetust ligand
Ligandid seonduvad retseptoritele võti-lukk seoslikkuse printsiibi alusel
Ligandide jaotus: endogeensed (kehaomased) ja eksogeensed (kehavälised),
neurotransmitterid, -mediaanid, hormoonid, tsütokiinid, ravimid, psühhoaktiivsed ained.
Retseptorite klassifikatsioon:
-
Pre ja postisünaptilised
-
Inhibitoorsed ja eksitatoorsed
-
Ioonsed ja metabotroopsed
-
Rakumembraanil paiknevad või rakusisesed retseptorid
Ravim-retseptor kompleks
-
Retseptorid ja ained mis nendega interakteeruvad on keemilise olemusega ning nad
käituvad vastavalt keemilistele printsiipidele
Ravimite konkurents retseptoritel
-
Ravimitega on võimalik mõjutada sünaptilist erutuse ülekandumist ühelt närvirakult
teisele
-
Agonist – ravim mis seondudes retseptoriga tekitab sarnase efekti endogeensele
mediaatorile
-
Antagonist – ravim mis reageerides retseptoriga ei tekita ise bioloogilist efekti kuid
blokeerib või vähendab agonisti või endogeense ligandi poolt vahendatud efekti. Piirab
kehaomast liigset molekuli vm
-
Partsiaalagonist – ravim, seondudes retseptoriga tekitab intermediaalse efekti
-
Pöördagnoist – ravim mis seondudes retseptoriga tekitab vastupidise efekti agonisti
toimele
Massitoime seadus ja ravim-retseptor interaktsioon
-
Farmakoloogiline efekt on pöörduv kuna ravim-retseptor kompleksi moodustumine on
pöörduv
-
Farmakoloogilised efektid on proportsionaalsed ravimi poolt okupeeritud retseptorite
hulgaga
-
Teatud määral on mõistlik retseptoreid blokeerida
Ravimi toime sõltub erinevatest teguritest
-
Toime sõltuvus organismist nt iga
-
Organimsi individuaalne tundlikkus
-
Toimivuse sõltuvus oganismi funktsionaalsest seisundist ja patoloogilistest protsessidest
-
Tomimvuse sõltuvus haige suhtumisest ravimisse (platseeboefekt); inimese suhtumine
ravimisse võib mõjutada selle toimivust
Neurotransmitterite kasutamine farmakoteraapias
-
Neurotransmitterite kasutamisel on võimalik mõjutada närviimpulside kulgemist
-
Neurotransmitterid võivad moduleerida närvisüsteemi toimimist suurendades pidurdust
või erutust
-
Ravimite abil on võimalik sünapside tasemel moduleerida närvisüsteemi toimimise
häireid
Närvirakud
…
Psüühikahäired
-
Neuromediaatorsüsteemide puudulik töö
-
Probleem aju erinevate piirkondade vahelises koostöös
Psühhofarmakonid
Antidepressandid ja meeleoluhäired
-
Depressiivsele häirele omane korduvate episoodide esinemine
-
Paljud kelelle ordineeritakse esmakordselt antidepressante omavad anamneesis
varasemat diagnoosimata ja ravita jääud depressiooniperioodi
Depressiooni neurokeemiline alus – dopamin, serotoniin, noradrenaliin
Biogeensete amiinide hüpotees
-
Klassikalise vaat ekohaselt keskendutakse kliiniliselt …..
NT retseptorite hüpotees
-
Postsünaptilised retseptoreid on liiga palju ja nad on liiga ergud. Sünapsis on liiga vähe
neuromediaatoreid.
-
Antidepressantidega ülemääraste retseptorite hul postsünaptiise membraan .. kaob.
Monoamiinid depressiooni ravis
-
Depressiooni puhul: monoamiinide vaegus, NA 5HT retseptorite tiheduse suurenemine
-
Antidepressantide raviefekti avaldumine: monoamiinide vaeguse kõrvaldamine….
Neuroplastilisus
-
NT oluline roll informatsiooni edastamisel ühel närvirakult teisele
-
Informatsiooni edastamise aluseks on aktiivsusest sõltuv sünaptiline plastilisus
Antidepressantide toime
-
Omavad enam kui ühte toimemehhanismi
-
Raske depressioon on põhjustatud aju erinevate osade võgustikutöö häirest mis on
moduleeritud monoamiinsete süsteemide poolt
Terminoloogia
-
Ravivastuse puudumine
-
Ravivastus olemas
-
Remissioon
-
Parenemine
-
Raviresistentne depressioon
-
Ravimile alluv depressioon
Üldised juhised AD kaustamiseks
-
Efektiivsus on suhteliselt sarnane seega selektsioon baseerub eelnevale infole
-
Terapeuriline toime hilineb3-6 nädalat
-
Kui paranmeist ei toimu piisavalt pika aja jooksul peale adekvaatses annuses ravi on
võimalus ravi vahetada või kombineerida
Ravile reageerimine
-
1/3 muutub raviresistentseks – puudub ravivastus peale maksimaalse talutava doosi
kasutamist, variatiivsus sõltub patsiendist ning farmakokineetikaks; ravi teostamise
ajaline kriteerium pole üheselt määratletud
Tümostabilisaatorid
-
Ravimid mida kasutatakse afektiivsete häirete ravis nt bipolaarne, skisoafektiivne
-
Toime aluseks rakumembraanide stabiliseerimine
-
Enam kasutatvad ravimid – liitium, valproehape, karbamasepin, lamotrigiin
-
Farmakoni valiku aluseks haigussümptomite profiil
-
Annustamisel lähtutakse: kliiniliste sümptomite eripäradest, kõrvaltoimete avaldumisest
ning ravimi plasmakontsentratsioonist
Ärevushäirete ravi
-
Antidepressandid
-
..
-
Trankvilisaatorid ehk anksiolüütikumid
Trankvilisaatorid ja ärevushäirete ravi
-
Alkohol vähendab sotsiaalset ärevust
-
Ärevushäirete eurobioloogia üheks aluseks on GABA (gammaamina võihape)
-
Bensodiasepiini retseptorite süsteemi talitlushäire
-
GABA toimet tugevdavad ravimid vähendavad ärevust
-
GABA toiimet nõrgendavad ravimid suurendavad ärevust
Trankvilisaatorite toimed: anksiolüütiline toime, paanikatunde vähenemine, krambivastane
toime, müorelakseeriv toime, uinutav ja rahustav
BD toimet mõjutavad tegurid
-
Eliminatsiooni poolväärtusaeg
-
Aktiivsete metaboliitide olemasolu
-
Toime aeg
-
Imendumine, hemato-entsefaalbarjääri läbimine
-
Toime tugevus ehk afiinsus GABA – bennsodiasepiin retseptorkompleksi suhtes
BS näidustused ja vastunäidustused
Näidustused:
-
Ärevushäired: tugevad ja sagedasied sümptomid; teiste raviviiside vähene toime või halb
taulimine, kiire sümptomite kõraldamise vajadus
-
Muud näidustused: alkoholi võõrutusnähud, anesteesia premedikatsioon, lihaspingega
kaasneva valusündroomi leevendamine
Vastunäidustused
-
Hingamispuudulikkus, uneapnoe, raske müansteenia, piiratud kasutamine: rasedus,
lapsed, vanurid
BD kuuri lõpetamine
-
Järk-järguline annuse vähendamine
-
Raskem lühitoimeliste ravimite puhul
-
Enne vähendamist asendada ravim keskmise või pikema toimeajaga BDga sobiva aja
valimine – stabiilne enesetunne, patsiendi valmisolek
Sõltuvussündroom BDst ehk rahustitest
-
Kestev manustamine toob kaasa sõltuvussündroomi kujunemise
-
Toimib väga kiiresti seega meeldiv enesetunne ja seetõttu kiputakse kuritarvitama
Psühhootiliste häirete ravi
-
Haigustunnused võivad olla isikuti väga erinevad
-
Sümptomite taandamisele suunatud ravi
-
Antipsühhootikumid
-
Meeleolu stabiliseerivad ravimid
-
Trankvilisaatorid ehk anksiolüütikumid
Psühhootilise häire haigustunnused
-
Positiivsed sümptomid
-
Negatiivsed sümptomid
-
Kognitiivsed
-
Agressiivsed
-
Afektiivsed
Antipsühhootikumid ja psühhootilised häired
-
Psühhoosisümptomid neuromediaatorite tasakaalu häirumisest ajus
-
Skisofreenia teatud sümptomite avaldumist on võimalik kontrollida dopamiini ja
serotoniini süsteemi mõjutamisega
Dopamiini juhteteed ajus
-
Nigrostriataalne
-
Mesolimbiline
-
Mesokortikaalne
-
Tuberoinfundibulaarne
-
Talaamiline
Dopamiinihüpotees
-
Teatud juhteteedes on dopamiini liiga palju ja see tekitab juhtetees suure laenglemise ja
tajumis- ja mõttehäirete tekkimise
Antipsühhootikumide jaotus
-
Kliinilise kasutuse aspektidest lähtudes on olulisem AP jaotumine mis põhineb;
neuromediattoorsetel efektide, antipsühhootilisel efektil ja kõrvaltoimete profiilil
Tüüpilised antipsühhootikumid ehk neuroleptikumid
Atüüpilised antipsühhootikumid
Patsientide ravimine neuroleptikumidega
Positiivsed omadused
-
Kasutusele võtmine aitas haiged haiglast välja
-
70% vabaneb positiivsetest sümptomitest
-
On võimalik manustada depoovormina
Negatiivsed omadused
-
30% ei saa abi
-
Ilmnevad häirivad kõrvaltoimed - liikumisraskused
-
Sotsiaalne ja tööalane toimetulek jääb keskiseks
-
Kognitiivse defitsiidi kujunemine
-
Kasin järjepideva ravi soostumus
Document Outline
- Psüühikahäire
- Psüühikahäirete tekkepõhjused
- Psüühikahäirete etioloogia
- Bioloogilised
- Neuroanatoomia
- Neurogenees
- Neurofüsioloogia ja -keemia
- Psühhoneuroendokriin….
- Närvi ja immuunsüsteemi interaktsioonid
- Neurogeneetika
- Elektrofüsioloogia
- Kronobioloogia
- Elusündmused ja psüühikahäired
- Psühholoogilised teooriad
- Kognitiivne mudel
- Psüühikahäire ja stress: ravivõimalused
- Patogeneetilised mehhanismid
- Neuromolekulaarne tasand
- Rakuline tasand
- Süsteemne tasand
- Indiviidi vastasmõju keskkonnaga
- Psüühikahäirete tekkes saab eristada:
- 4 standartset meetodit psüühikahäirete seletada/ 4 psühhopatoloogia tüüpi
- Haiguse vaatenurk
- Dimensioonide vaatenurk – psühhiaatrilised haigused
- Käitumuslik vaatenurk
- Eluloo vaatenurk
- Psüühikahäirete levik
- ECA: psüühikahäirete levimus
- NCS: psüühikahäirete levimus
- Psüühikahäirete ravi
- Psüühikahäirete avaldumise tasemed
- Sümptomeid võib liigitada:
- Diagnoos
- Teadvusseisundi häired
- Teadvuse hägunemise sündroom
- Deliirium
- Hämarolekuseisund
- Stuupor
- Tähelepanuhäired
- Mälu
- Mäluhäired
- Intellekt
- Intellektihäired
- Motoorika spetsiifilised häired
- Mõõdukas vaimne alaareng
- Raske vaimne alaareng
- Sügav vaimne alaareng
- Orgaanilised psüühikahäired
- Dementsus
- II LOENG - LAPSE- JA NOORUKIEA HÄIRED
- Vaimse tervise riski tekitajad ja kaitsejad
- Tekitajad
- Perede toimetuleku võimalikud riskid
- Lastepsühhiaatria
- Multidimensionaalne diagnoos
- Vaimse tervise häirete põhjused
- Lapse eluetapid
- Prenataalne
- Vastsündinuiga
- Arengulased verstapostid:
- Väikelapseiga
- Eelkooliiga
- Keskmine kooliiga
- Arengulised verstapostid
- Psühhopatoloogia väljendumine
- Noorukiiga
- Kognitiivne areng
- Sotsialiseerumine
- Moraalne areng
- Enesehinnang
- Seksuaalkäitumine
- Riskikäitumine
- Psühhopatoloogia
- Lapseea ja varase algusga skisofreenia
- Depressioon
- Ärevushäired
- Söömishäired
- Isiksusehäired
- Vaimne alaareng
- Autism
- Käitumishäired
- Nutisõltuvus
- Sinine valgus
- Nutisõltuvuse abi
- Väikelaste vaimse tervise toetamine
- Laste väärkohtlemine
- Lahendused
- Aju arengut juhivad geenid kuid kujundavad kogemused
- Adverse Childhood Experiences (ACE)
- Kahjustus või kohanemine?
- Sensoorsed süsteemid
- Ohu äratundmine ja vastus sellele
- Mõhnkeha ja integratsioon
- Väärkoheldud/väärkohtlemata
- Kokkuvõte
- Komorbiidsus
- ASH etioloogilised faktorid
- Kliiniline pilt
- Varajane diagnoosimine
- Varase sekkumise võimalused
- Prongnoos
- Psüühika lahtivõtmine
- Tajumishäired
- Kvantitatiivsed
- Kvalitatiivsed
- Meelepetted
- Psühhosensoorsed häired
- Derealisatsioon
- Depersonalisatsioon
- Mõtlemine e assotsiatiivne tegevus
- Vormilised häired
- Mõtlemise sisulised häired
- Luulu iseloomustus
- Emotsionaalsus
- Tundeeluhäired e emotsionaalse funktsiooni häired
- Emotsionaalse reaktiivsuse alanemine:
- Emotsionaalse reaktiivsuse väärastumine
- Meeleolu
- Motoorne käitumine; keerulisem käitumine (tahteeluhäired)
- Kvalitatiivsed
- Ülemäärane aktiivsus. Psühhomotoorne rahutus
- Hüpoaktiivsus. Psühhomotoorne pidurdus
- Sihipärasus
- Riskifaktorid
- Sõltuvushäire kujunemine
- Neurobioloogia
- Psühhoaktiivsetest ainetest põhjustatud psüühikahäired
- Sõltuvussündroom
- Tolerantsus
- Võõrutusseisund alkoholist
- Psühhootiline häire
- Kognitiivsed häired
- PSÜHHOOTILISED HÄIRED – SKISOFREENIA -
- Aju toimimine
- Inimpsüühika baseerub närvivõrgustiku toimimisel
- Närvivõrgustik
- Psüühikahäired
- Vaimse seisundi hindamine
- Psühhoosi definitsioon
- Psühhootiliste häirete psühhopatoloogia
- Tajumishäired
- Mõtlemise häired
- Meeleolu (emotsionaalsuse) häired
- Häirunud kognitiivsed funktsioonid
- Informatsiooni töötluse häire
- Kognitiivne düsfunktsionaalsus
- Kognitiivse kahjustuse hindamine
- Motoorsed häired
- Tahteelu häired
- Skisofreenia
- Epidemioloogia
- Etioloogia
- Pärilikkus
- Viirusinfektsioonid raseduse ajal
- Skisofreenia patofüsioloogia
- Aju areng: närvirakkude migratsioon
- Psühhootiliste häirete haigustunnused
- Dopamiini juhteteed ajus
- Skisofreenia patofüsioloogia
- 1. Pre-psühhootiline faas
- 2. Sub-psühhootiline faas
- Haiguse prognoos
- Kehva prognoosi ennustavad faktorid:
- Prognoosi mõjutavad sümptomid
- Skisofreenia ja komorbiidsus
- Skisofreenia ravi
- Väljakutsed skisofreeniahaigete ravis
- Rehabilitatsioon
- Töö peredega
- Töö avalikkusega
- Varajased märgid patsiendi seisundi halvenemisest
- ÄREVUS- JA STRESSIGA SEOTUD HÄIRED
- Ärevus
- Ärevuse sümptomid
- Psüühilised sümptomid
- Kehalised sümptomid
- GÄH pärilikkus
- Ärevushäired
- Paanikahäire
- Paanikahoog
- Agorafoobia
- Kaasuvad psüühikahäired 84%
- Sotsiaalfoobia
- Lihtfoobia
- Üldistunud ärevus
- Obsessiiv-kompulsiivne häire
- Depressiooni sümptomitega ÄH
- Äge stressreaktsioon
- Traumajärgne stresshäire PTSD
- Kohaneishäire: ärev-depressiivne reaktsioon
- Kohanemishäire
- Lapseea separtsiooniärevus
- Valikuline mutism
- Tundeeluhäired e emotsionaalse funktsiooni häired
- Emotsionaalse reaktiivsuse alanemine
- Emotsionaalse reaktiivsuse väärastumine
- Meeleolu
- Meeleolu muutused
- Alanenud meeleolu
- Kõrgenenud meeleolu
- Muud emotsioonid
- Meeleoluhäired
- Pärilikkus
- Depressiooniga on seotud:
- Depressiooni kulg ja komorbiidsus
- Düstüümia
- Bipolaarne häire
- Bipolaarne häire noorukitel
- Maniakaalne episood
- Hüpomania
- Mania
- Psühhootiline mania
- Depressioon
- Erinevused psühhopatoloogias
- Depressiooni ravi
- Ravimeetodid
- Suitsiidiriski hindamine – üldine
- Juhised suitsiidiriskiga või riskikäitumisega patsientide ravikeskkonna valikuks
- Somatisatsioon
- Somatoformne vs psühhosomaatiline häire
- Psühhosotsiaalsed tegurid
- Mis on iseloomulik somatoformsetele häiretele?
- Somaatiliste sümptomitega seotud häired
- Somatoformsed häired
- Somatisatsioonihäire
- Komorbiidsus muude psüühikahäiretega
- Ravi
- Üldpõhimõtted
- Psühhosotsiaalne sekkumine
- Medikamentoosne ravi
- Komplikatsioonid
- Hüpohondria
- KNS-s valuaistingu töötlemise muutus
- Miks on oluline teema?
- Ravivõimalused
- Sageli läheb ikkagi nii..
- Somatisatsiooni tulemused
- DISSOTSIATIIVSED HÄIRED
- Ühiseks jooneks on osaline või täielik normaalse integratsiooni hävimine
- Dissotsiatiivsete häiretega inimesed
- Emotsionaalne stress
- Emotsionaalne stress ja psüühikahäired
- Dissotsiatiivne amneesia
- Dissotsiatiivne fuuga
- Dissotsiatiivne stuupor
- Konversioonihäire
- Dissotsiatiivsed motoorsed häired
- Dissotsiatiivne hüpesteesia ja anesteesia (sensoorsed häired)
- Isiksuse muutus
- Isiksusehäired
- Geneetika
- Biokeemia
- Psühhodünaamika
- Esinemissagedus
- Spetsiifilised isiksusehäired
- A-rühm
- B-rühm
- C-rühm
- Isiksushäirete ravi
- Psühhoteraapia
- Paranoiline isiksus
- Skisoidne isiksus
- Düssotsiaalne isiksus
- Ebastabiilne isiksus
- Impulsiivset tüüpi
- Piirialast tüüpi
- Histooniline isiksus
- Anankastne isiksus
- Vältiv isiksus
- Sõltuv isiksus
- Nartsissistlik isiksus
- Mittespetsiifilised IH-d
- Ajukahjustuse ja-haigusega mitteseostatavad IM-d
- IM katastroofilisest elamusest
- IM psüühilisest haigusest
- Isiksus ja käitumishäired ajuhaigusest
- Orgaaniline isiksusehäire
- Harjumus ja impulsihäired
- sooidentsushäired
- seksuaalsuunitluse häired
- Anoreksia
- Buliimia
- Liigsöömine koos muu psüühikahäirega
- Söömishäire tekib
- Söömishäirete spetsiifilised riskifaktorid
- Alalhoidvad faktorid
- Söömishäirete kognitiivne olemus
- Sotsiokultuurilised mõjutajad
- Komorbiidsus söömishäiretega
- Sportlaste anoreksia
- Meditsiinilised komplikatsioonid
- Kardiovaskulaarsed komplikatsioonid anorexia nervosa
- Dermatoloogilised
- Gastrointstinaalsed
- Endokriinsed ja metaboolsed
- Hematoloogilised, neuroloogilised
- Buliimia
- Gastrointestinaalsed
- Kardiaalsed
- Endokriinsed, metaboolsed
- Söömishäirega patsiendiga töötades on oluline teada
- Anoreksia ravi faasid
- Anoreksia ravi
- Buliimia/liigsöömishäire ravi
- Motivatsiooni protsess
- Hoidu lõksudest
- KKT mudeli alusprintsiibid söömishäiretele
- KKT põhimõtted terapeutilise suhte ja ravi struktuuri seisukohalt
- Buliimia KKT ravi
- Üldfarmakoloogia
- Ravimite manustamisviisid
- Ravimi kontsentratsioon organismis
- Ravimi toimivus
- Ravimi manustamise korduvus
- Ravimsõltuvus
- Ravimite vastastikune toime ja koostoime
- Retseptorid
- Ravim-retseptor kompleks
- Ravimite konkurents retseptoritel
- Massitoime seadus ja ravim-retseptor interaktsioon
- Ravimi toime sõltub erinevatest teguritest
- Neurotransmitterite kasutamine farmakoteraapias
- Närvirakud
- Psüühikahäired
- Psühhofarmakonid
- Antidepressandid ja meeleoluhäired
- Biogeensete amiinide hüpotees
- NT retseptorite hüpotees
- Monoamiinid depressiooni ravis
- Neuroplastilisus
- Antidepressantide toime
- Üldised juhised AD kaustamiseks
- Ravile reageerimine
- Tümostabilisaatorid
- Ärevushäirete ravi
- Trankvilisaatorid ja ärevushäirete ravi
- BD toimet mõjutavad tegurid
- BS näidustused ja vastunäidustused
- BD kuuri lõpetamine
- Sõltuvussündroom BDst ehk rahustitest
- Psühhootiliste häirete ravi
- Psühhootilise häire haigustunnused
- Antipsühhootikumid ja psühhootilised häired
- Dopamiini juhteteed ajus
- Dopamiinihüpotees
- Antipsühhootikumide jaotus
- Patsientide ravimine neuroleptikumidega
Kõik kommentaarid