Suitsiidi riskifaktorid Varasem suitsiidikatse, meeleoluhäired, positiivseid mõtteid peaaegu ei eksisteeri, üksindus (ei saada aru teiste toetusest enam), sõltuvushäired (alkohol on depressant), suitsiidirisk kasvab kui patsient saab ravimeid ja meeleolu hakkab tõusma aga toetus puudub, sügavas depressioonis inimene ei jaksa teha enesetappu, Traumaga seotud häired - Ei ole kaua tunnustatud kui päris häireid - Alates 2018 PTSD ametlik haigus - Traumahäireid ei loeta enam ärevushäirete alla DSM5: Trauma ja stressiga seotud häired - Traumajärgne stressihäire PTSD o Eelkooliealiste laste traumajärgne stressihäire alles nüüd defineeritud, laste jaoks mugandused toodud o Traumajärgsete stressihäirete dissotsiatiivne alatüüp - Akuutne/äge stressreaktsioon ADS - Kohanemishäire AD - Reaktiivne kiindumussuhte häire RAD
ei ole ohtlikud 3. Hirm sattuda väikeses grupis teiste inimeste tähelepanu keskpunkti sotsiaalfoobias 4. Hirm avalike kohtade, rahvahulkade, kodust väljumise või üksi liikumise ees avaldub agorafoobias 5. Paanikahäire ei ole seotud kindla situatsiooni või objektiga, on subjektile ootamatu ja prognoosimatu, hood kestavad tavaliselt minuteid 6. PTSD(posttraumaatiline stressihäire) on häire, mis võib tekkida pärast eluohtlikku ja erakordset vapustavat sündmust 7. Häire, mille korral on stressoriks tavaliselt raske kehaline haigus, lähedase inimese kaotus, lahusolek, migratsioon, eraldamine kinnisesse suletud ruumi, on kohanemishäire 8. Obsessiiv-kompulsiivne häire on ärevushäirete hulka kuuluv seisund, mille kesksemad sümptomid on sundmõtted ja-teod
Mille tagajärjeks on lõpuks hävitatud suhe ja isolatsioon, täites vajadust enese karistamiseks. Olenemata mehe rollist abordis, tunneb naine ennast emotsionaalsel tasandil mahajäätuna, süüdistades meest lõpptulemuses. Seega võivad mehed ja mehed üldiselt saada nende tuprunud emotsioonide , enesevihkamise, viha ja raevu väljaelamise märklaudadeks. Abordijärgse traumaga tõmmatakse ajalooliselt paralleele laste seksuaalse väärkohtlemisega ja traumajärgse stressihäirega (PTSD). Enne kui need traumad heaks kiideti oli vaja sotsiaalset liikumist ja oma ala professionaale, kes olid valmis seda teemat uurima. Praegu mõistetakse abordijärgse traumat ühe tüübina PTSD, millel tavaliselt on hilinenud tagajärjed (tavaliselt aastad) ja mis vallanduvad tavaliselt ,,päästik tingimused". Vaata AGA (Abortion Grief Australia) Abordijärgse Trauma Sündroomi voldikust või külasta veebilehte, mis on kirjas lehe lõpus
• turvalisus • kuuluvus • eneseväärikus • kontroll Tagajärjed: töö rahulolu langus, tervise halvenemine, töövõime langus, sissetuleku ja sotsiaalsete suhete kaotus Võimalikud tagajärjed: ● Füüsilised, vaimsed tervisehäired, näit. stress, depressioon, madal enesehinnang, enesesüüdistamine, foobiad, unehäired, seedesüsteemi ning luu- ja lihaskonna probleemid ● PTSD – traumajärgne stressihäire ● Sissetulekute kaotus ● Inimestega kohtumiste vältimine ● Sõprussuhete kaotus ● Abielulahutus ● Laste õpitulemuste halvenemine ● Enesetapumõtted või - katsed 42. Millised mõjud ja tagajärjed on töökiusamisel organisatsioonile? ● Töölt puudumised, tööjõu voolavus ● Vähenenud töö efektiivsus, tootlikkus ● Suurenenud kulud ● Konkurentsivõime langus http://www.tallinn
Patsiendid, kes saabuvad vältimatu abi ruumidesse, näitavad erinevaid psühholoogilisi reaktsioone. Mõned võivad olla väga rahulikud, samas kui teised võivad olla väga õnnetud. Selline stress sisaldab sageli ärevuse sümptomeid: nutt, värisemine ja vaidlemist ja agitatsiooni, patsiendid tunnevad, nagu nad ei ole "siin", või on sile ees pealetükkivad pildid rünnakust, või ei ole nad teadlikud oma vahetust ümbrusest. (Freeman, 2009, lk. 417) PTSD (posttraumaatiline stressihäire) on levinud nendel ohvritel , kuid seda ei pea tingimata pidama patoloogiliseks. Peamine eesmärk on peatada traumaatiline sündmuse jätkumine patsiendile. Vajalikku teabe pakkumine ja abistamine, tagades samal ajal patsiendile , et nad on nüüd kindlas kohas, aitab peatada traumaatilise sündmuse (Freeman, 2009). Larkin ja Woody (2005) hoiatavad üksikasjalikud küsitlemise eest traumaatilise
3.Luumurrud käte, jalgade, keha ja näo piirkonnas 1,3 7000 4.Suguelundite vigastused, katkenud rasedus 1 6000 5.Torke- ja lõikehaavad, sisemised verejooksud 1 6000 Allikas: Eesti Avatud Ühiskonna Instituut. Elanikkonna uuring 2003 Vägivallast tingitud psühholoogiline trauma Pikaajalised sümptomid / PTSD ( posttraumaatilise stressi häire ) Pikemat aega avalduvad sümptomid väljenduvad inimese käitumise, emotsioonide, suhete, sotsiaalse elu, isiksusomaduste, eluviisi ja/või tervisliku seisundi muutumises. PTSD (posttraumaatilise stressi häire) on meditsiiniline diagnoos pikaajaliste sümptomite kohta, mille on põhjustanud korduvad sündmused, mille hulka kuuluvad eluohtlikud olukorrad, tõsised kehavigastused või oht inimese füüsilise enesemääramisõigusele
isiklikku reputatsiooni, ametialast seisundit, tervist. Ohver jääb töökiusamise tõttu ilma põhilistest inimlikest vajadustest: turvalisus, kuuluvus, eneseväärikus, kontroll. Tagajärjed: • töörahulolu langus; • tervise halvenemine; • töövõime langus; • sissetuleku ja sotsiaalsete suhete kaotus. Võimalikud tagajärjed: • füüsilised, vaimsed tervisehäired (stress, depressioon, madal enesehinnang); • PTSD – traumajärgne stressihäire; • sissetulekute kaotus ; • inimestega kohtumiste vältimine; • sõprussuhete kaotus; • abielulahutus; • laste õpitulemuste halvenemine; • enesetapumõtted või –katsed. 44. Millised mõjud ja tagajärjed on töökiusamisel organisatsioonile? Sõnastage eluline/praktiline näide. Töötajate tervis mõjutab otseselt organisatsiooni. Kui inimest kiusatakse, on tal kehvem tervis,
last pidevalt emotsionaalselt ja füüsilsielt alandatakse õpib laps endasse põlgusega suhtuma. Väärkohtlemisega võib samuti kaasneda kesnärvisüsteemi kahjustused, mis võivad ilmneda intellektuaalse arengu, keele ja kõne arengu häiretena, kergete mäluhäiretega (Soonets, 1997: 116- 118). Vaata ka peatükki 1.6. Erinevate autorite poolt kasutatakse ohvri seisundi hindamiseks traumajärgse stressihäire mõistet (post-traumatic stress disorded- PTSD). PTSD-d võib võrrelda katastroofiga: maavärina, sõjaolukorra, tulekahju, liiklusõnnetuse vms toimega (Boswell 1997: 35). Samamoodi hindab olukorda ka C. Cameron, väites, et traumade osas võib diferentseerida olemuselt kaht liiki juhtumeid: õnnetused nagu maavärin jms, mis koondatakse nimetaja "katastroof" alla. Teine traumaliik on seotud inimtegevusega: pommipanek elumajadele, vihkamise kuriteod (konkreetsete inimeste tapmine) jms, mis kannavad nimetust "metsikused" (Cameron 2000, 3)
Hüpotalamus ja neerupealiste süsteem Kortisool veres tekitab stressi, stressihormoonid Närvi ja immuunsüsteemi interaktsioonid - Tsütokiinid (rakutapjad) Neurogeneetika Pärilikkuse osa psüühikahäirete tekkes Elektrofüsioloogia EEG häired mitmete psüühikahäirete korral (epilepsia) Kronobioloogia Meie tegevused on rütmilised (ühel ajal ärkame, ühel ajal lähme magama) - Unehäired - Unestruktuuri muutumine Elusündmused ja psüühikahäired - PTSD - Pidevad valikud ja ebakindlus - depressioon Psühholoogilised teooriad Kognitiivne areng – Piaget - Ühel hetkel on teistel õigus mitte ainult endal Kiindumusteeoria – Bowlby - Kiindumus on arengus oluline, ebakindel kiindumussuhe ei aita kaasa enda kiindumusvõima arenemisele Õppimisteooria – Pavlov - Psühhoanalüüs – Freud - Hakkas psüühikahäireid seostama üleelamistega Positiivne psühholoogia Kognitiiv-käitumisteraapia – Beck
Kausaalne vaade valiidsusele (Borsboom jt), mida vahel vastandatakse konstruktivaliidsusele. Konstruktivaliidsuse kriitika: konstruktivaliidsuse mõiste on sõnastatud sageli nii segaselt ja kõikehõlmavalt, et võib tekkida küsimus, mis siis maailmas ei ole konstruktivaliidsus. (Kuid see ei takista meil nendest küsimustest selgemalt mõelda.) Psühhomeetrilised mudelid: reflektiivne ja formatiivne mõõtmine; võrgustikumudel (network model). Näide, kus reflektiivne mõõtmismudel ei sobi (PTSD või üldisemalt psüühikahäired DSM või RHK järgi, kus ei eeldata, et sümptomid oleksid omavahel korreleeritud, vaid diagnoosimiseks piisab näiteks 3 sümptomist pikemast nimekirjast). Formatiivse mõõtmise tüüpnäide: sotsiaalmajandusliku staatuse indikaatorid. Teooria. Teooriate tõestamine. Missugune teooria on kontrollitav? Ühemõttelised ja/või kvantitatiivsed ennustused. Falsifitseeritavus (millised on tingimused, mille korral teooria osutub valeks?).
ajupoolkeras). Otsmikusagara eesmine osa vigastused toovad esile erinevaid planeerimise ja sotsiaalse tunnetuse häired, nt. ei suuda plaane koostada, agressiivsuse ja enesekontrolli talitsemise võimetus. Aju plastilisus. ● Aju võime oma struktuuri ja talitsust muuta ● Neuronite omavahelised kontaktid võivad muutuda – ka traumaatilised negatiivsed sündmused võivad luua uusi kontakte (nt. PTSD) ● Aju võib ka uusi neuroneid kasvatada Tunnetusprotsessid: aistingud ja taju ● Aisting – väliste signaalide resitreerimine meelte abil. Meelte sisend eneriavormis (footon nägemise puhul) või keemilist laadi (molekul haistmise ja maitsmise puhul). Füüsikaline stiimul muutub meeleorgani abil närvisignaaliks. Spetsiifilisuse teooria: meelte eristamine toimib lihtsalt. Mustri teooria: erinevused üheainsa meele piirides (nt. hapu või magus) on
· Kaltsiumkanalite blokaatorid 30 Õpitud abituse depressioonitest : katseloomale antakse vältimatuid el-lööke, hiljem loom ei väldi aktiivselt ebameeldivat ärritust. võrreldakse kontrollrühmadega, millest üks saab samal määral elektrilööke, mida saab loom ise lõpetada. el antakse ühel päeval või mitmel, sageli väga intensiivseid. "Õppinud abitutel" loomadel on unehäireid, isu- & kaalulangus, anhedoonia, diskriminatsioonivead, CRF ; võib olla pigem PTSD mudeliks & tulemusi võib olla teises laboris raske reprodutseerida; sümptomid kaovad ruttu 31 Porsolti test : Katseloom pannakse vette & mõõdetakse liikumatuseaega (või eraldi rabelemist&ujumist). Antidepressandid suurendavad aktiivsust. Liikumatuse tähendus ebaselge: meeleheide, õppimine jmt (?). Närviergutitest eristab lisatest liikumisaktiivsuse mõõtmisega, Odav & kiire - AD toimivad ühe-kolme manustamise pealt
siis maailmas ei ole konstruktivaliidsus. (Kuid see ei takista meil nendest küsimustest selgemalt mõelda.) Psühhomeetrilised mudelid: - reflektiivne -latentne omadus on mõõdetavate tunnuste põhjuseks - formatiivne mõõtmine- konstrueeritud skoor, pole vaadeldavate tunnuste põhjuseks (nt SES) võrgustikumudel (network model)- põhjuslike seoste ahelad. Sobilik psüühikahäirete uurimisel, sest sageli pole ühte latentset põhjust Näide, kus reflektiivne mõõtmismudel ei sobi (PTSD või üldisemalt psüühikahäired DSM või RHK järgi, kus ei eeldata, et sümptomid oleksid omavahel korreleeritud, vaid diagnoosimiseks piisab näiteks 3 sümptomist pikemast nimekirjast). Formatiivse mõõtmise tüüpnäide: sotsiaalmajandusliku staatuse indikaatorid. Teooria. Teooriate tõestamine. Missugune teooria on kontrollitav? Ühemõttelised ja/või kvantitatiivsed ennustused. Falsifitseeritavus (millised on tingimused, mille korral teooria osutub valeks?).
meditsiini tehnikud vähemalt karjääri alguses koguni otsivad. Sellest hoolimata on mõni erakorralise meditsiini tehnik oma ametist suure stressi tõttu loobunud. Veelgi hullem: mõni on oma ameti peale jäänud, kuigi stressi tase või läbipõlemine takistab tal positiivset tööd teha. Pikaajaliseks kvaliteetseks erialaseks tööks kaootilises ja koormavas keskkonnas on oluline õppida stressiga ümber käima, vältimaks stressi liigset mõju kehale ja/või hingele. Terminoloogia PTSD – Post Traumatic Stress Disorder, posttraumaatiline stressihäire Stress – inimese reaktsioon väljakutsele, ärritajale Stressor – väljakutse, ärritaja 180 Stress, stressor, stressireaktsioonid Sõna „stress“ tuleb inglise keelest ja alguses kasutati seda materjalide koormuse, venituse, koormamise ja pinge jaoks. Tänapäevases keelekasutuses on stress kogumõiste inimese ebaspetsiifilise reaktsiooni kohta igale ärritajale, mida nimetatakse stressoriks, või hingelise
annaabi.ee 
