Higistamine Külma- või kuumahood Jalgade, käte ja/või keha värisemine Tasakaalutuse ja/või nõrkustunne Iiveldus Pearinglus Kohisemine kõrvades Värvilised täpid silme ees või muud nägemishäired Suukuivus Sümptomite tugevus võib varieeruda kergest ebamugavustundest väljakannatamatu paanikahooni. Foobia tekkele aitavad kaasa: puudulik kustumine sünnipärane valmisolek õppimine mudelilt vältiva käitumise kinnitamine Agorafoobia Agorafoobia tähendab avarusekartust Põhiolemus hirm paanikahoogude ees Kardetakse olukordi, kus väljapääs on raskendatud (nt kaubamajad, restoranid, tunnelid, bussid, sillad jne) Kardetakse neid kohti eriti sellepärast, et need on kohad, kus paanika korral võib väljapääsemine olla raskendatud ja tekitada piinlikkust Levinumad kardetud paigad: Rahvarohked avalikud kohad Suletud või piiratud kohad Ühistranspordivahendid Kodus üksi olemine Tunnus
Tallinna Ühisgümnaasium Foobiad Referaat Karl Terase 10a Tallinn 19.02.2009 1. Foobiad (agorafoobia, sotsiaalfoobia, lihtfoobia) 2. Agorafoobia 2.1 Kulg 2.2 Diagnostilised juhised 3. Ravi 3.1 Psühhoteraapia 3.2 Psühhofarmakoteraapia 2 1.Foobiad (agorafoobia, sotsiaalfoobia, lihtfoobia) Üldiseloomustus: Foobiate korral on ärevus põhjustatud ainult või peaasjalikult kindlate selgelt määratavate (subjekti suhtes väliste) situatsioonide või objektide poolt, mis tegelikult ei ole ohtlikud. · Foobiatele on iseloomulik: vältimiskäitumine; foobne ärevus ei ole eristatav teistest ärevuse tüüpidest (subjektiivselt, füsioloogiliselt ega käitumuslikult); ärevuse tugevus võib varieeruda - ebamugavustundest kuni paanilise hirmuni;
Ärevushäirete ravi Andres Tiinonen Ärevushäired F40 Foobsed ärevushäired e. foobiad F40.00 Agorafoobia paanikahäireta F40.01 Agorafoobia paanikahäirega F40.1 Sotsiaalfoobia F40.2 Lihtfoobiad F40.8 Muud täpsustatud foobiad F41 Muud ärevushäired F41.0 Paanikahäire F41.1 Generaliseerunud ärevushäire F41.2 Depressiooni sümptomitega segatüüpi ärevushäire F41.3 Muud segatüüpi ärevushäired F41.8 Muud täpsustatud ärevushäired F42 Obsessiiv-kompulsiivne häire Foobsete ärevushäirete ravi Kognitiiv-käitumuslik teraapia! Sotsiaalfoobia SSRId MAOId Benzodiasepiinid Beeta-blokkerid vajadusel
...................................................................................4 1.1 Mis on foobia?........................................................................................................4 1.2 Mis on paanika?......................................................................................................4 1.3 Levinumad foobiad ................................................................................................6 1.3 Agorafoobia ...................................................................................................................... 6 1.3 Sotsiaalfoobia.................................................................................................................... 7 1.3Spetsiifiline foobia............................................................................................................. 9 2. FOOBIATE LEVIK TARTU FORSELIUSE GÜMNAASIUMI 10.-12.KLASSI ÕPILASTE SEAS........
Foobia võib esineda sageli koos depressiooniga. 4 FOOBIATE LIIGID Foobiad on psühholoogilises plaanis väga huvitavad ja neid on laias laastus kolme sorti. Esimene on lihtfoobia: hirm mõne konkreetse asja, näiteks ämblike ees. Teine on sotsiaalfoobia: ohver kardab, mida teda ümbritsevad inimesed temast ühel või teisel puhul arvavad. Kolmas on aga agorafoobia: hirm paikade ees, kust pagemine on raskendatud või võimatu – olgu need rahvarohked suurpoed või lennukid. Kõige kergem on ära tunda lihtfoobiat, hirmu mõne konkreetse asja või situatsiooni ees. Neid saab omakorda jagada olukorrast lähtuvateks hirmudeks (nt klaustrofoobia), ümbritsevast lähtuvateks (akrofoobia ehk kõrgusekartus), loomariigist lähtuvateks (ämblikukartus) või siis võimalikest vigastustest tõukuvaiks (näiteks hirm süstimise ees).
survet, et kartliku käitumist on võimatu kontrollida ja peatada. Foobia võib esineda sageli koos depressiooniga. FOOBIATE LIIGID Foobiad on psühholoogilises plaanis väga huvitavad ja neid on laias laastus kolme sorti. Esimene on lihtfoobia: hirm mõne konkreetse asja, näiteks ämblike ees. Teine on sotsiaalfoobia: ohver kardab, mida teda ümbritsevad inimesed temast ühel või teisel puhul arvavad. Kolmas on aga agorafoobia: hirm paikade ees, kust pagemine on raskendatud või võimatu olgu need rahvarohked suurpoed või lennukid. Kõige kergem on ära tunda lihtfoobiat, hirmu mõne konkreetse asja või situatsiooni ees. Neid saab omakorda jagada olukorrast lähtuvateks hirmudeks (nt klaustrofoobia), ümbritsevast lähtuvateks (akrofoobia ehk kõrgusekartus), loomariigist lähtuvateks (ämblikukartus) või siis võimalikest vigastustest tõukuvaiks (näiteks hirm süstimise ees).
10%-13% elanikkonnast kannatab foobiate all Esinevad sagedamini naistel Osad foobiad on kaasa sündinud Foobiate tunnused Iseloomulik on vältimiskäitumine Paaniline hirm suhteliselt ohutu olukorra ees Hirm kindla obkjekti või tegevuse ees Foobiate kujunemine Kujunevad välja juba lapsepõlves Tihti saab alguse hirmutavast sündmusest Enamjaolt aga lapse sisemisest ebakindlusest Tuntuimad foobiad Agorafoobia: Hirm avatud ruumi ja rahvahulkade ees Akrofoobia: Hirm kõrgete kohtade ees Sotsiaalfoobia: hirm avalike kohtade, rohke rahva ja avaliku alandudse ees Kuidas vabaneda foobiast Enamasti alluvad ravile hästi Kasutatakse kontakte hirmutava olukorraga Selle käigus saab inimene aru, et olukord ei ole tegelikult ohtlik LÕPP
Foobiad ja ärevushäired Juhendaja: Mare Kiis Töö koostas: .............. Tallinn 2009 Mis on foobia ja millest see tekib? Foobia ehk haiguslik kartus on ärevustunne, mis tekib mingi kindla nähtuse või elusolendi ees, mida tajutakse tegelikust ohtlikumana. selliseid objekte või situatsioone hakatakse vältima või talutakse neid väga suure ebamugavustundega. Levinuim foobia Kõige levinumaks foobia vormiks loetakse agorafoobia, mis hõlmab endas hirmu avalike kohtade, aga ka selliste kohtade ees, kust põgenemine turvalisse kohta on raskendatud väljakud, kaubanduskeskused, poejärjekorrad, lennukid, bussid, rongid, jne. Ärevus Ärevus võib ilmneda mitmel kujul ja erinevatel tugevusastmetel. See võib raskusastmetelt ulatuda kergest rahutuspuhangust täiemõõdulise paanikahooni, mida tähistavad südamepekslemine, desorientatsioon ja suur hirm. Ärevust, mis ei ole seotud ühegi konkreetse olukorraga
Foobia Kati Rannamees Sõna ,,foobia" Tuletatud kreeka keelsest sõnast phobus, mis tähendab paanilist kartust Mis on foobia? Haiguslik kartus Kõrge ärevustunne Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Kõige levinumad foobiad Kõige levinum on agorafoobia- hirm avalike kohtade ees Lihtfoobiatest akrofoobia (hirm kõrguse ees), arahnofoobia (hirm ämblike ees), klaustrofoobia (hirm suletud kitsaste kohtade ees), ahluofoobia (hirm pimeduse ees) ja aviatofoobia (hirm lendamise ees). Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Esinemissagedus
eelsoodumus pärilikkus, olla seostatud geneetika ja hirmuga. ajukeemia Paljud kombineeritun konkreetsed a foobiad elukogemuste saavad alguse ga mängivad Foobiate foobiaks ja ees, näiteks ämblikud, maod, koerad, liftid, spetsiifilisteks vesi, lained, lendamine, õhupallid, jaotamine sotsiaalseteks konkreetsesse haigusesse haigestumine jne. foobiateks, Agorafoobia - üldine hirm kodust lahkumise Enamik mis või tuttava "turvalise" valdkonna puudumise psühholooge vallandavad ees, millele võivad järgneda paanikahood. ja ärevust ja Foobiad esinevad erinevatel inimestel psühhiaatreid hirmu vaid erineva raskusastmega. Mõned inimesed liigitavad teatud võivad vältida neid hirmutavaid asju ja
eriti viimaste aegade jätkuvad sügavuti uuringud on heitnud sellele huvipakkuvale ja laildasele tervisehaigusele uut valgust ning tulemuseks on paljude foobiate edukas ravi. Hirmu liigid 1. Lagedakarus 2. Suhtlemiskartus 3. Spetsiifilised hirmud, mis jagunevad viide alagruppi. Nimetus ,,spetsifiiline" asendat vatasemat nimetust ,,tavaline hirm", millest loobuti, kuna see vihjas , et olukord pole tõsine. Lagedakartus Otse tõlkes tähendab sõna ,,agorafoobia" hirmu turuplatsi ees. Laiemas mõistes kardab selle foobia all kannataja avatud , avalikke või rahvarohkeid kohti, eriti sellised, kust pole kerget taganemis teed. Paljud kardavad ka , et hirm või paanika muudab nad sellistes olukordades vaimselt ja/või füüsiliselt jõuetuks, eriti aga , et nad kaotavad võõraste inimeste juuresolekul kontrolli enese üle või jäävad abitusse seiusundisse. Kardetud olukorra iseloom on kannatajatel erinev, mõned kardavad rohkem lagedaid kohti,
hetk jõuame tasemele, kus sümptomid on avaldunud nii, et tahame kohe rahuneda ja kipume siis põgenema, vältima ja lühemas plaanis sellest lahti saada, kuid pikemas plaanis võib see kasvada *FOOBIAD - ärevus põhjustatud ainult või peaasjalikult kindlate (isiku suhtes väliste) situatsioonide või objektide poolt, mis tegelikult ei ole ohtlikud - vältimine või ülemäärase hirmuga talumine *lihtfoobia konkreetsete esemete või elusate olendite kartus *agorafoobia avaliku/suure avatud/kinnise ruumi kartus *sotsiaalfoobia avalik esinemine inimene hakkab ennast vaatlema teise inimese pilgu läbi *PAANIKAHÄIRE - korduvad rasked ärevushood ehk paanikahood - pole seotud kindla situatsiooniga - ootamatud ja prognoosimatud *surmahirm, hirm kaotada enesekontroll või hulluks minna *OBSESSIIV-KOMPULSIIVNE HÄIRE - obsessioonid ehk sundmõtted ideed, kujutlused või impulsid, mis tungivad stereotüüpsel viisil pidevalt subjekti teadvusse
küsimust: kas olete märganud, et kannatate viimasel ajal rohkem mingi foobia all? Milliste foobiate all te kannatate? Esimesele küsimusele vastati kooris jaatavalt. Selgub, et haigestumised on järsult sagenenud 1990. aastate alguses. Kõige sagedamini nimetasid küsitletud järgmisi foobiaid: hirm lennukite ja surma ees, seksuaalfoobiad (meestel kartus partneri mitterahuldamise ees, naistel hirm rasestumise ees), hirm autode ees, agorafoobia (hirm väljakute ja muude lagedate kohtade ees) ja selle vastand klaustrofoobia (hirm kinniste ruumide ees), hüpohondria ehk nosofoobia (hirm haiguste ees), hirm mustuse ees, hirm loomade ees. Freudi jüngrid väidavad, et foobiad on olnud olemas kõigil aegadel ja et nende juuri tuleb otsida veel sündimata lapse läbielamistest emaihus. Kõigi ebameeldivuste peapõhjus aga on surmahirm." (Jaanus Õunpuu)
Patsiendid kaebavad üsna tihti ka halba enesetunnet, turvatunde puudumist, lahusoleku ärevust ja sõltuvuse ning agressiivsusega seotud probleeme. Ärevust võivad tekitada ka mõned ravimid ja narkootiliste ainete tarvitamine, samuti liigne kohvijoomine. Ärevushäire liigid: Stressiga seotud ärevushäired kohanemishäire äge stressreaktsioon posttraumaatiline stresshäire Stressiga mitteseotud ärevushäired Foobsed ärevushäired o agorafoobia (paanikahäireta, paanikahäirega) o sotsiaalfoobia o lihtfoobia Paanikahäire Generaliseerunud ärevushäire Depressiooni sümptomitega segatüüpi ärevushäire Obsessiiv-kompulsiivne häire 3. Levimus ja Pärilikkus Ärevushäired on üsna tavaline haigus, mille all kannatab 4–7% kogu elanikkonnast. See on tavalisem naistel ja alla 30-aastastel inimestel. Küll võivad vanemate inimeste kehalised
· Ajurabandus, südameseiskus · Kopsude kahjustus, puudulik toitumine · Seksuaalhäired - libiido vähenemine, viljatus, erektsioonipuudulikkus · Raseduse ajal tarvitamine kahjustab loodet: enneaegne sünnitus, mahajäämus arengus Juhtumikirjeldus: psühhootilise depressiooni ilmnemine kokaiinitarvitamise peale Juhtumikirjeldus: kolm aastat kokaiinitarbimist, seejärel tekkis kokaiini manustamisel esimest korda paanikahoog, need hakkasid korduma ja ilmus kergekujuline üldine ärevus ja agorafoobia, pool aastat hiljem esimene iseeneslik paanikahoog, mõõdukas üldine ärevus ja agorafoobia, loobumine kokaiinist ei muuda midagi, hiljem agorafoobia süveneb kuni suutmatuseni kodust väljuda, depressioon Catha edulis · Troopilises Ida-Aafrikas ja Araabia poolsaarel kasvav igihaljas põõsas või puu · Lehtede närimine Jeemenis osa kultuurist, levinud ka Ida- Aafrikas · Toimeaineks katinoon, mis laguneb katiiniks ja norefedriiniks, ja katiin
armastust. Teine näide: pettumus valitud erialas võib viia kinnitamiseni, et seda armastatakse. Asendamine ohtlikult või keelatud objektilt suunatakse energia moraalselt aktsepteeritavale alale. Näiteks võib kiindumus abielus olevasse inimesse asenduda mõne teise tegevusega. Klassikalisteks näiteiks on musitseerimine, luuletamine vms. 6. Isiksuse psühhopatoloogilised häired: Ärevushäire ( paanikahood); Foobiad - hirmud ( klaustrofoobia, agorafoobia - lageda kartus, nüktofoobia - pimeduse kartus); Meeleoluhäired; Skisofreenia; Eraklikkus ehk eemale tõmbumine: Nartsissism - haiglaslik eneseimetlus, enesearmastus; Sõltuvused; Suitsiid; Isiksusehäired.
6 FOOBIAD Foobiaid on maailmas väga palju , võiks öelda , et isegi sadu. Igal inimesel võib olla mitu foobiat. Foobiate nimed on keerulised , seepärast on neid väga raske meelde jätta ja üles kirjutada. 7 7 Foobia levinumad liigid 1.Agorafoobia-Haiguslik hirm (foobia) avatud, suurte ruumide või väljakute, ka rahvarohkete kohtade ees. 2.Akrofoobia-Hirm kõrguse ees. 3.Arahnofoobia-Hirm ämblike ees. 4.Klaustrofoobia-Hirm suletud , kitsaste kohtade ees. 5.Ahluofoobia-Hirm pimeduse ees. 6.Aviatofoobia-Hirm lendamise ees. 7.Fobofoobia-Hirm üldse foobia ees. 8.Akvafoobia-Hirm vee ees. 9.Aulofoobia-Hirm flöötide ees. 10. Didaskaleinofoobia -Hirm koolimineku ees. 8 KOKKUVÕTE
2 · Sotsiaalne foobia ehk sotsiaalne rahutushäire. Näiteks hirm publiku ees esineda või avalikult süüa. Sotsiaalset foobiat saab jaotada omakorda kahte ossa: üldine sotsiaalne foobia ja spetsiifiline sotsiaalne foobia. · Spetsiifiline foobia hirm teatud esemete, olendite või tegevuse ees. Näiteks ämblikud, maod, liftid, lendamine jne. · Agorafoobia hirm ,,ebaturvaliste" avalike kohtade ees. Kõige levinumaks foobia vormiks loetakse agorafoobiat. See on hirm kõiksuguste avalike kohtade ees. Samuti ka selliste kohtade ees, kust põgenemine n.ö. turvalisse kohta on suhteliselt raske nagu näiteks väljakud, kaubanduskeskused, poejärjekorrad, liiklusvahendid (lennukid, bussid, rongid) jne. Agorafoobiaga kaasneb peaaegu alati paanikahoog.
iiveldus või kõhuvalu, pearinglus, depersonalisatsioon, enesevalitsemise kaotamine või „hulluks minemise“ hirm, surmahirm, paresteesiad („surisev” sensatsioon jäsemetes). Paanikahäire Üldjuhul algab ootamatult. Sageli pöördutakse somaatilise meditsiini spetsialisti poole. Hirm hoo kordumise ees: ootusärevus. Vältiv käitumine. Sageli kaasneb agorafoobia – avalike kohtade hirm. Lühiajalised ravitulemused on head, sümptomid kipuvad korduma. 40% sümptomivabad. 40% kergemad sümptomid. 20% psühhosotsiaalselt invaliidistunud. Prognoosi mõttes on oluline hoogude raskus ja sagedus, vältiva käitumise raskus, samaaegne depressioon, psühhoaktiivsete ainete tarvitamine, isiksusehäire jne. Agorafoobia Tavaliselt tekib koos paanikahoogudega.
- Verbigeratsioon – teatud sõnade, fraaside mõttetu kordamine Mõtlemise sisulised häired 1) Sund- e. obsessiivne mõte – teadvuses vastu tahtmist korduv mitteadekvaatne mõte mille ekslikkusest või tarbetusest ta ise ka aru saab. (Isa nägi lauanuga ja kohe tekkis pilt kuidas 2 aastasele pojale selle selga lööb). Sageli seotud illusiooni või tahtteoga. 2) Foobiad – teatud objektide ülemäärane kartmine. Tekib objektide kohal mis tegelikult ei ole ohtlikud. Agorafoobia, sotsiaalfoobia, liht- e. spetsiifiline foobia. - Agorafoobia – avaliku platsi kartus, hirm olla kuskil kust ei saa kiiresti turvalisse kohta. Seotud surmahirmuga. Nt kardetakse arstidest kaugemale minna sest kui midagi juhtub siis ei saa arsti juurde minna. - Sotsiaalfoobia – kardetakse grupi kohest negatiivset tagasisidet nt ei julge esineda. 3) Ülekaalukad mõtted – teadvuses domineeriv mõte mis ei ole reaalse situatsiooniga seotud
toimetuleku probleeme tööl, tavalistes sotsiaalsetes tegevustes või suhtes teistega või tingivad hospitaliseerimise, et takistada enese või teiste kahjustamist või esinevad psühhootilised sümptomid. 5) Sümptomid ei ole otseselt seotud ainete toimega või kehaliste haigustega. Ärevushäired ja stressiga seotud häired Ärevus- ja stressiga seotud häirete klassifikatsioon F40 Foobsed ärevushäired e. foobiad F40.00 Agorafoobia paanikahäireta F40.01 Agorafoobia paanikahäirega F40.1 Sotsiaalfoobia F40.2 Lihtfoobiad F40.8 Muud täpsustatud foobiad F41 Muud ärevushäired F41.0 Paanikahäire F41.1 Generaliseerunud ärevushäire F41.2 Depressiooni sümptomitega segatüüpi ärevushäire F41.3 Muud segatüüpi ärevushäired F41.8 Muud täpsustatud ärevushäired F42 Obsessiiv-kompulsiivne häire Emotsionaalne stress ja ärevus Emotsionaalne stress = normaalne ärevus.
9) Psühholoogilise arengu häired algavad imiku- või lapseeas. Tavaliselt on häiritud kõne, ruumitaju või motoorika. Lapse kasvades jäävad need häired nõrgemaks. 10) Tavaliselt lapseeas alanud käitumis- ja tunde eluhäired siia alla kuuluvad aktiivsus- ja tähelepanuhäire, kiindumishäired jms. 110. Millised on foobia erinevad vormid? Foobia on tugev ja põhjendamatu hirm objekti või situatsiooni ees, mis ei ole tegelikult ohtlik. Foobia erinevateks vormideks on lihtfoobiad, agorafoobia ja sotsiaalfoobia. Lihtfoobia piirdub väga konkreetse objekti või situatsiooniga. Levinud on näiteks hirm pimeduse, kõrguse, lendamise, väikeste kinniste ruumide või vere nägemise ees. Agorafoobia hõlmab nii avatud ruumiga seotud kartust kui ka üldisemat kartust viibida rahvamassis või olukorras, kust on raske kiiresti ja takistusteta enda jaoks turvalisesse kohta jõuda (enamasti peetakse selleks kodu). Inimest hirmutab mõte, et ta võib minestada või muud
· Nende häirete puhul on põhiliseks meeleolu või afekti muutus, tavaliselt depressiooni (kaasneva ärevusega või ilma) või meeleolu tõusu suunas. · Meeleolumuutusega kaasneb tavaliselt aktiivsuse muutus Ärevushäired · Normaalne ärevus · Haiguslik ärevus (intensiivne, häirib sotsiaalset adaptatsiooni) · Foobne komponent · Lapseea hirmud (lahutamiskartus, foobiad, mutism, hirmuunenäod) · Hirmud nagu täiskasvanul (agorafoobia, sotsiaalfoobia, lihtfoobia, paanikahäire) Mida uurib sotsiaalpsühholoogia? · ... uurib, kuidas inimesed üksteisest mõtlevad, üksteist mõjutavad ja üksteisesse suhtuvad. Mida tähendab sotsiaalne soodustamine? Millised on ilmnemise tingimused? (nt õngerulli kerimise katse, Triplett 1898) · Tekib siis, kui inimene tajub konkurentsi ja teeb kergeid äraõpitud ülesandeid (Zajonc, 1980)
ÄH kehalisest haigusest neuroloogilised haigused, hüpoksia, endokriinsed häired, põletikulised haigused, vitamiinide defitsiit, muud seisundid. Psühhiaatrilised haigused depressioon, maania, skisofreenia, muud psühhootilised häired, dementsus, söömishäired, unehäired, isiksusehäired ÄH keemilisest ainest alkohol, rahustid, stimulandid, kofeiin, kannabis, lsd,mdma, vasopressorid, penitsiliin, sulfoonamiidid, elavhõbe jt. Ärevushäired paanikahäire, agorafoobia, spetsiifilised foobiad, sotsiaalfoobia, üldistunud ärevus, depressiooniga ärevus, obsessiiv kompulsiivne häire, post- traumaatiline stresshäire, äge stressreaktsioon, ärevushäire kehalisest haigusest, ärevushäire keemilisest ainest. Paanikahäire tunnused: korduvad revuse/hirmu/rahutuse hood, tekkinud spontaanselt/põhjuseta, püsiv hirm hoo kordumise ees või mure hoo tagajärgede pärast, vältimine
ühegi ilmse põhjuseta. Üldjuhul algab ootamatult südamekloppimisega, nõrkus, valu rindkeres, õhupuudus, surmahirm. Katkestatakse käimasolev tegevus. Hood on ootamatud ja mitte progresseeruvad, kestavad minuteid. Esineb 1-6x sagedamini naistel. Sageli esineb perekonniti. Sageli pöördutakse somaatilise meditsiini spetsialisti poole. Hirm hoo kordumise ees: ootusärevus. Vältiv käitumine. Sageli kaasneb agorafoobia avalike kohtade hirm. Lühiajalised ravitulemused on head, sümptomid kipuvad korduma. Prognoosi mõttes on oluline hoogude raskus ja sagedus, vältiva käitumise raskus, samaaegne depressioon, psühhoaktiivsete ainete tarvitamine, isiksusehäire jne. 12 Paanikahoog Järsku tekkiv hirmu või ärevushoog. Üksikuid juhuslikke hooge võib tekkida ka tervetel inimestel
halvad kogemused ja ka ühiskonna mõjutus meedia kaudu. Kuid tean, et on ka palju teisi põhjuseid. Eks iga inimene on indiviid ja neid mõjutavad erinevad asjad. Mõni peab tähtsaks seda, mida teised räägivad, osad jälle tähtsustavad enda kogemusi. Olgu kuidas on aga lennuhirm on neil ühine. Suuremal osal inimestel on võimalik lennuhirmu vähendada. Psühhiaater Andres Lehtmets on öelnud : "Lennuhirm on oma olemuselt agorafoobia ehk hirm olukorra ees, kus väljapääs võib olla takistatud ja abi raskesti kättesaadav. Selliste hirmude teket on seletatud nii psühholoogiliste mehhanismidega kui ka loomkatsetel põhinevate bioloogiliste mudelitega. Oletatakse, et ärevusvalmidusel on ka pärilik komponent. Ühte ja ainuõiget seletust foobiate ja ärevushäirete kohta ei ole, samas on nende ravivõimalused hästi teada ja üpris efektiivsed." Seega julgusta kõiki inimesi, kel on lennuhirm, uurida neid
põhjustest Diateesi-stressi mudel tegurid e diatees loos eelsoodumuse häirte tekkeks ja stress toimib päästikuna. Nt depressiooni vallandavad pärast lahutust bioloogiline eelsoodumus. Diagnoos DSM kategooriate alusel. DSM I telje tuntumad, DSM II isiksushäired Biopsühhosotsiaalne lähenemine- psühhopatoloogia lähenemisviis, mis rõhutab bioloogiliste, psühholoogiliste ja sotsiaalsete tegurite rolli vaimuhaiguste tekkeks. Ärevushäired: Foobiad, paanikahäire (paanikahood) ja agorafoobia (hirm olukordade ees, kus abi ei pruugi olla kättesaadav, kardetakse paanikahoogusid kogeda, ei lahkuta turvalisest keskkonnast), üldine ärevushäire GAD- pidev muretsemine kõige pärast obsessiiv-kompulsiivne häire stressihäired: akuutne stressihäire-traumaatilise sündmuse läbi elanud, mälupildid ja õudusunenäod; PTSH-korduvad õudukad, unehäired, mälupildid Meeleoluhäired: Depressioon, Biopolaarne häire-emotsionaalsete äärmuste
5 Mõtlemise sisulised häired (disturbances in content of thought): 1) sund- e. obsessiivne mõte (obsession) (vt. kirjeldus obsessiiv-kompulsiivne häire) 2) foobia (phobia) - teatud väliste situatsioonide või objektide ülemäärane kartmine (e. ülemäärane ärevus, mis tekib teatud situatsioonide või objektide toimel, mis tegelikult ei ole ohtlikud): *agorafoobia (agoraphobia); *sotsiaalfoobia (social phobia); *liht- e. spetsiifiline foobia (specific phobia)(kõrgusekartus, välgukartus, loomade kartus jne 3) ülekaalukas mõte (idee) (overvalued idea) - ekslik veendumus, mis on vähem püsivam ja veidram kui luulumõte. 4) luulumõte (delusion) - tegelikkusega olulisel määral vastuoluline ekslik veendumus, mis üldjuhul ei allu korrektsioonile:
võtab ära mingi väline jõud. Meeleoluhäired - Nende häirete puhul on põhiliseks meeleolu või afekti muutus, tavaliselt depressiooni (kaasneva ärevusega või ilma) või meeleolu tõusu suunas. Meeleolumuutusega kaasneb tavaliselt aktiivsuse muutus. Ärevushäired - Haiguslik ärevus (intensiivne, häirib sotsiaalset adaptatsiooni) Foobne komponent.Lapseea hirmud (lahutamiskartus, foobiad, mutism, hirmuunenäod). Hirmud nagu täiskasvanul (agorafoobia, sotsiaalfoobia, lihtfoobia, paanikahäire) Mida uurib sotsiaalpsühholoogia? uurib, kuidas inimesed üksteisest mõtlevad, üksteist mõjutavad ja üksteisesse suhtuvad. Mida tähendab sotsiaalne soodustamine? Millised on ilmnemise tingimused? Tekib siis, kui inimene tajub konkurentsi ja teeb kergeid äraõpitud ülesandeid. Tingimusteks, kui suur on auditoorium, inimese üldine erutatavuse tõus, kui oluline on vaatleja inimese jaoks, teiste inimeste juuresolek.
ekslikult arvatakse peegeldavat seda, kuidas teised neid tajuvad. Turvalisuskäitumised Situatsiooni eel-ja järeltöötlus Ebafunktsionaalsed eeldused ja kõrged standardid. Paanikahäire Paanikahood erinevad oma kestvuselt, sageduselt, paanikasümptomite arvu ja tugevuse, samuti katastroofimõtete sisu poolest. Paanikahood võivad ootamatult ilmneda ka une pealt. Komorbiidsus: Depressioon 50-60% Teised ärevushäired- agorafoobia, sotsiaalfoobia Alkohoolisõltuvus Vältiv, sõltuv ja histriooniline isiksusehäire Kroonilise valu sündroom Ärrituva soole sündroom Seletusi: Algab tüüpiliselt varases täiseas, tavaliselt elumuutuse või kriisisituatsiooni ajal. Umbes 30% patsientidest esimene paanikahoog seotud võõrutusnähtudega psühhoaktiivsetest ainetest või alkoholist.
näol ja seetõttu vältiv käitumine süveneb ning kaldub korduma. Siis tekibki foobia, mida elu eest välditakse. (Bourne 2007: 69-70) 5 1.3. Foobiate klassifikatsioon Kaasaegne psühhiaatria tunneb kolme hirmude põhigruppi: 1. Lagedakartus 2. Suhtlemiskartus 3. Spetsiifilised (üksikud) hirmud, mis jagunevad viide alagruppi (Haiguslikud... 2002: 12) Lagedakartus ehk agorafoobia tähendab otsetõlkes hirmu turuplatsi (agora) ees. Laiemas mõistes kardab selle foobia all kannataja, avalikke või rahvarohkeid kohti, eriti selliseid, kust pole kerget taganemisteed. Kardetud situatsiooni iseloom on kannatajatel erinev, mõned kardavad rohkem lagedaid kohti, kus on vähe inimesi, teised tulevad paremini toime pimedas või siis, kui neil on kaasas usaldusväärne inimene. Ka hirmu suurus on erinev: paljud elavad üle
Ablutofoobia- hirm pesemise (vanniskigu) ees. Aerofoobia- hirm huvoolu (tmbetuule) ees, kartuses midagi kahjulikku sisse hingata/alla neelata. (vt pneumatofoobia) Aeroakrofoobia- hirm avatud krgete kohtade ees. (vt alto-, akro-, bato-, hpsifoobia) Aeronausifoobia- hirm, et hakkad lennukis oksendama. (vt aviato-, emetofoobia) Afefoobia- hirm puudutuste ees. (ka hafefoobia etc) Agliofoobia- hirm valu ees. (ka algo-, odne-, odnofoobia) Agorafoobia- hirm avatud, suurte ruumide vi vljakute, ka rahvarohkete kohtade ees, neid letada. Kartus lahkuda "turvalisest" paigast. (vt demofoobia) Agrafoobia- hirm seksuaalse kuritarvituse ees. (vt kontrekto-, virginitifoobia) Agrizoofoobia- hirm metsloomade ees. Agrofoobia- hirm tnavate vi tnava letamise ees. (vt dromofoobia) Ahluofoobia- hirm pimeduse ees. (ka lgo-, mkto-, skotofoobia, vt nktofoobia) Aihmofoobia- hirm teravate vi terariistade ees. (vt belone-, enetofoobia)
võib varieeruda ebamugavustundest kuni paanilise hirmuni. Isiku tähelepanu ja mure võib keskenduda mõnele üksikule sümptomile, nagu südamekloppimine või nõrkustunne, millele lisandub surmahirm, hirm kaotada enesekontrolli või minna hulluks. Ärevust ei vähenda ka teadmine, et teised inimesed ei pea seda situatsiooni ohtlikuks ega hirmutavaks. Ainuüksi mõte foobsesse situatsiooni sattumisest põhjustab tavaliselt ärevuse tõusu (ootusärevuse). Levinumateks foobiateks on agorafoobia (varasemalt lihtsalt avatud ruumi hirm, tänapäeval hirm hulga situatsiooonide ees, mis hõlmavad oma turvalisest keskkonnast väljumist, nt poodiminek, ühistransport, rahvamass jne); sotsiaalfoobia (hirm avaliku esinemise ja sotsiaalsete situatsioonide ees, hirm sattuda tähelepanu keskpunkti); erinevad lihtfoobiad, st hirm konkreetsete objektide või nähtuste ees, mis tegelikult ei ole nii ohtlikud, kui neid tajutakse (ämblikud, maod, kõrgus, kinnine ruum jne.)
Raamatus ,,Haiguslikud hirmud"(2002:12) on välja toodud foobiate erinevad küljed. Selgitatud on erinevaid ravimeetodeid ning rõhutatud on just seda, et 21. sajandil pole foobiaohvritel enam mingit vajadust oma probleemiga üksi jääda. ,,Haiguslikud hirmud" (2002:13) põhjal võib öelda, et kaasaegne psühhiaatria tunneb kolme hirmude põhigruppi: 1) lagedakartus 2) suhtlemiskartus 3) spetsiifilised (üksikud) hirmud, mis jagunevad viide alagruppi Lagedakartus ehk ,,agorafoobia", phobus agora, tähendab otsetõlkes hirmu turuplatsi ees. Laiemas mõistes kardab selle foobia alla kannataja avatud, avalikke või rahvarohkeid kohti, eriti slliseid, kust pole kerget taganemisteed. Lagedakartus on suhteliselt levinud tervisehäire. Selle all kannatab umbes 4% naistest 2% meestest. Enamikul juhtudel avaldub see esimest korda pärast 20. eluaastat. Paljud asjatundjad eraldavad kahte haigusvormi: lagedakartus ilma paanikahoogudeta ja lagedakartus, millega kaasnevad
o Kontrollimine arstile helistamine, lähedastelt kontrollimine o Füüsilise koormuse vältimine Ärevushäirete liigid Foobiad: - Iseloomulik kestev ja põhjendamatu hirm mingi objekti või olukorra ees, mis ei ole tegelikult ohtlik Muud ärevushäired: - Ärevus ei ole seotud kindla välise objekti ega situatsiooniga, võib tekkida kus iganes Foobiad - Lihtfoobiad spetsiifilise objekti või situatsiooni kartus - Agorafoobia avalike kohtade kartus - Sotsiaalfoobia hirm sattuda tähelepanu keskpunkti ja negatiivse hinnangu osaliseks saamine Lihtfoobia - Märgatav ja püsiv hirm - Foobiaga kokkupuutumine tekitab peaaegu kohe reaktsiooni, lastel nutmise, jonnihoo, klammerdamise või tardumisega - Inimene mõistab et tema hirm on ülemäärane või põhjendamatu. Vastavalt sotsiaalkultuurilisele kontekstile
Isiksuse patoloogia Isiksuse käitumise ja vaimse elu normi on lihtsam defineerida normist kõrvalekalde või hälbe kaudu. Üldiselt iseloomustavad normist väljalangemist 3 peamist kriteeriumi: · Nähtavuse harva-esinevus · Sobimatus konteksti · Isiklikud kannatused või vaevused Kui kõik need 3 tingimust on täidetud, võib 9-l juhul 10-st konstateerida ebanormaalset käitumist või seisundit. Peamised psühhopatoloogiliste häirete liigid: Ärevushäired (nt foobiad agorafoobia, avatud paikade kartus; klaustrofoobia, väikeste suletud paikade kartus; bakterofoobia, bakterite ja nakatumiskartus; reptilofoobia, madude ja sisalike kartus jms.) Somatoformsed häired (nt hüpohondria, haiglaslik kartus oma tervise pärast ja sellest tulenevad tegelikud vaevused) Dissotsiatiivsed häired (nt identiteedi häired, isiksuse kahestumine) Meeleoluhäired (nt depressioon, bipolaarne häire oma positiivse ja negatiivse tsükliga)
· Õpitavad ja kaasasündinud hirmureaktsioonid Kaasasündinud: 1) Närilistel reaktsioon kassi lõhnale 2)Inimestel hirm roomavate objektide ees 3)Neofoobia 4)Kõrgusekartus 5) Vali müra Õpitavad: Foobiad - neutraalse stiimuli seostamine negatiivsega (nt valuga, ehmatusega) nt. veekogukartus sest kartus uppuda; lendamine sest näinud filmi või kogenud allakukkumist; sotsiaalne foobia seoses avaliku esinemisega; klaustrofoobia; agorafoobia (ülerahvastatud kohtade vältimine), sest kardetakse rahutusi jne. · Pikaajalise hirmustressi tagajärjed Mõjutab pesapaigavalikut ja kurna suurust ehk väheneb järglaste arv (nt laanenääril, sest talle mängiti vareslaste häälitsust ja see pani ta hirmu tundma) Röövkala nägemisel suurendasid gupid (kalad) järglaste arvu ja sigimise sagedust mitu korda.
*lapseea hirmud (lahutamiskartus, hirmuunenäod) *hirmud täiskasvanul (erinevad foobiad, paanikahäire) Foobiad See on häirete grupp, kus ärevus on põhjustatud ainult või peaasjalikult kindel (isiku suhtes väliste) situatsioonide või objektide poolt, mis tegelikult ei ole ohtlikud. Nähakse olukorras rohkem, kui seal on. Seetõttu välditakse tavaliselt selliseid situatsioone või objekte või talutakse neid ülemäärase hirmuga 1) Lihtfoobia kindla eseme või asja suhtes 2) Agorafoobia hirm avaliku koha ees; praegusel ajal hõlmab see nii avatud ruumikartust kui ka sellega seotud asjaolusid, nagu kartus viibida rahvamassis või olukorras, kust on raske kiiresti ja taksitusteta ohutusse kohta (tavaliselt koju) pääaseda 3) Sotsiaalfoobia - algab sageli noorukieas ning on seotud hirmuga sattuda väikeses grupis (vastandina rahvahulgale) teiste tähelepanu keskpunkti. Tagajärjeks sotsiaalsete situatsioonide vältimine.
*lapseea hirmud (lahutamiskartus, hirmuunenäod) *hirmud täiskasvanul (erinevad foobiad, paanikahäire) Foobiad See on häirete grupp, kus ärevus on põhjustatud ainult või peaasjalikult kindel (isiku suhtes väliste) situatsioonide või objektide poolt, mis tegelikult ei ole ohtlikud. Nähakse olukorras rohkem, kui seal on. Seetõttu välditakse tavaliselt selliseid situatsioone või objekte või talutakse neid ülemäärase hirmuga 1) Lihtfoobia – kindla eseme või asja suhtes 2) Agorafoobia – hirm avaliku koha ees; praegusel ajal hõlmab see nii avatud ruumikartust kui ka sellega seotud asjaolusid, nagu kartus viibida rahvamassis või olukorras, kust on raske kiiresti ja taksitusteta ohutusse kohta (tavaliselt koju) pääaseda 3) Sotsiaalfoobia - algab sageli noorukieas ning on seotud hirmuga sattuda väikeses grupis (vastandina rahvahulgale) teiste tähelepanu keskpunkti. Tagajärjeks sotsiaalsete situatsioonide vältimine.
· Mania (psühhootiliste s-ga või ta) · Bipolaarne häire · F40-F49 Neurootilised, stressiga seotud ja somatoformsed häired Normipärane ärevus Haiguslik ärevus · Foobiad · Ärevus põhjustatud ainult või peaasjalikult kindlate (isiku suhtes väliste) situatsioonide või objektide poolt, mis tegelikult ei ole ohtlikud. · Vältimine või ülemäärase hirmuga talumine · Lihtfoobia · Sotsiaalfoobia · Agorafoobia Paanika häire · Korduvad rasked ärevushood e. paanikahood · Pole seotud kindla situatsiooniga · Ootamatud ja prognoosimatud · Nt: surmahirm, hirm kaotada enesekontroll või hulluks minna. Obsessiiv-kompulsiivne häire · Obsessioonid e sundmõtted - ideed, kujutlused või impulsid, mis tungivad stereotüüpsel viisil pidevalt subjekti teadvusse · Kompulsioonid e sundteod - pidevalt korduv stereotüüpne käitumine Posttraumaatiline stresshäire
.. 1. A elukaaslane (C) takistab (tuleb vahele) 2. A on impotent (puudub võime) 3. B on A kujutlusvõime vili (B ei eksisteeri) 4. Koer hammustas (olulisest kehaosast) A-d 167. "Milleri tuba" Kujutle, et oled ühes toas. Millistel tingimusel on tegemist vabaduse puudumisega? a. uks läks lukku (tuuletõmme): sa ei saa välja b. keegi lukustas ukse: sihilikult (teades et oled sees) c. keegi lukustas ukse: sihilikult (teades et tuba tühi) d. uks lahti, aga sa ei julge välja minna (agorafoobia) e. uks lahti, aga sa ei jõua välja minna (nälg, nõrkus) f. uks lahti, aga sa ei taha/viitsi välja minna 168. Vabadus teha ... Kas ja kuidas sõltub teo vabaks pidamine selle teo väärtusest (nt moraalsest)? Võin tahta ... - tappa, vägistada (- laenguga tegu) - jalga sügada (0-laenguga tegu) - aidata vanurit (+ laenguga tegu) Millise tegevuse takistamisel on tegu vabaduse piiramisega? ,,Kas vabadus kurja teha on vabadus? Kui ei, siis mis see on? ..
kaasa suurenenud väsitatavuse ja vähenenud aktiivsuse. Suurenenud väsimustunne ka pärast kerget pingutust. Lisasümptomid: a) tähelepanu ja kontsentratsioonivõime alanemine; b) alanenud enesehinnang ja eneseusaldus; c) süü- ja väärtusetustunne; d) trööstitu ja pessimistlik suhtumine tulevikku; e) enesekahjustuse- või suitsiidimõtted või -teod; f) häiritud uni; g) isu alanemine. Ärevushäired Agorafoobia - nii avatud ruumi kartus kui ka sellega seotud asjaolud, nagu kartus viibida rahvamassis või olukorras, kust on raske kiiresti ja takistusteta ohutusse kohta (tavaliselt koju) pääseda. Terve grupp kodust väljumisega seotud hirme, mis sageli omavahel kattuvad: poodiminek, rahvahulgad ja avalikud kohad või üksinda liikumine, rongi, bussi või lennukiga sõitmine. Sotsiaalfoobia - hirm sattuda väikeses grupis (vastandina rahvahulgale) teiste tähelepanu keskpunkti
sioonilised jne), sotsiaalsed (äärmuslik hirm teiste inimeste poolse et ai., 1998, Muris & Merckelbach, 2000). kriitika ees, nii et see viib sotsiaalsete interaktsioonide või millegi Eesti ja Soome koolilaste muredest suurem osa on tegemise, mis võiks ükskõik millist kriitikat põhjustada, leitud olevat seotud lähedaste inimestega: muretsetakse lähedase vältimiseni jne) või komplekssed (nt agorafoobia - hirm avatud, inimese võimaliku haiguse ja/ või surma pärast, muret teevad avalike kohtade ees) (GaleEncyclopedia..., 2001, Boon, 2002). abielulahutus, vanemate tülid, alkoholikasutus ja vägivald. Laste foobiad arvatakse olevat keerulise etioloogiaga, Hirmudest erinevalt ei tarvitse lapse kogemustes olla midagi aga alluvad suhteliselt hästi ravile, (refereeritud King et ai
annaabi.ee 
