häired sensoorse ärrituslä- sensoorse ärritusläve sensoorse ärritusläve a) illusioon a) agnoosia ve alanemine kõrgenemine ärritajate kõrgenemine ärritajate ärritajate vastuvõt- vastuvõtmise nõrgene- vastuvõtmise katkemisel b) hallutsinatsioon b) derealisatsioon mise intensii mine (kergemate (kooma e teadvusetuse vistumine (tugeva häirete puhul) korral) c)depresonalisatsioon ärituse puhul) Meelepetted tajuelamus, mis ei vasta tegelikkusele (erinevalt kujutlustest ei teadvustata meelepetete puhul, et tegemist on subjektiivsete elamustega); illusioon e. eksitaju (illusion) - on tegeliku objekti moonutatud tajumine; nt. vaasi varju seinal tajutakse ähvardava loomana;
Tajumishäired: 1)Elementaarsed meelepetted e. Aistingupetted 2)Komplitseeritud meelepetted e. Tajupetted hallukad, illusioonid Illusioon tegeliku objekti moonutatud tajumine Hallutsinatsioon subjektiivne tajuelamus ilma vastava reaalse objektita. Kuulmis, nägemis, maitsmis,haistmis,kehatunde-, komplekssed hallutsinatsioonid. Psühhosensoorsed häired moonutatud on üksiksaistingute omavaheline süntees ja nende seostamine varasema kogemusega. Sensoorse sünteesi häired. Agnoosia, derealisatsioon, depersonalisatsioon. Agnoosia tajumise objekti taastundmise häire. Optiline agnoosia, akustiline A, taktiilne A. Derealisatsioon ruumitajuhäired tajutakse moonutatult objekti ruumilisi suhteid või parameetreid mõõtmed, proportsioonid, asetus. Ajatajuhäired. Depersonalisatsioon - - kehaskeemihäire ei taju õigesti kehaosade asetust ja proportsioone. - anosognoosia võimetus tajuda tegelikku kehalist defekti või puuet - psüühiline depers
üldiselt ei ole haigusliku tähendusega). Hüpnagoogsed ja hüpnopomiinsed h-d on tihedalt seotud REM-unega. 1)tõelised hallutsinatsioonid (meelepettelised elamused on sarnased tegelikkusega; nt kuuldakse inimesi kõnelevat ukse taga või nähakse tavalisi loomi), 2) pseudohallutsinatsioonid (meelepettelised elamused, mis millegipoolest erinevad tegelikkusest). Psühhosensoorsed häired (agnoosia, derealisatsioon ja depersonalisatsioon) Psühhosensoorsete häirete korral on häiritud kas üksikaistingute süntees terviklikuks tajuelamuseks või seostumine varasema kogemusega. 1. Agnoosia (agnosia) - tajutavaid objekte ei tunta ära /agnoosia on enamasti seotud aju orgaanilise kahjustusega/; 2. Derealisatsioon (derealization) - häiritud on väliskeskkonnast pärit üksikaistingute süntees terviklikuks tajuelamuseks
tüüpiliselt lapsepõlve füüsilise või seksuaalse kuritarvitamisega - Hilisemad muutused on tavaliselt seotud traumaatiliste või stressitekitavate elusündmustega Depersonalisatsiooni, derealisatsiooni häire - Depersonalisatsioon- tajutakse, et mõtted, tunded, kogemused, aistingud, tegevused oleksid justkui eraldatud, eemal olevad, kõrval seisvad. Äärmuslikul juhul ,,kehast väljas tunne" - Derealisatsioon ümbrusega seonduv (indiviidid, objektid) ebareaalsustunne. Tunne, et viibiks justkui udus, unes, mullis; ümbrus elutu, visuaalselt moondunud. - Säilub reaalsustunne, aga moduleerivad akuutset tajukogemust - Pärsivad limblilise süsteemi aktiivsust, vähendades traumaga soetud assotsiatsioonide levimist, blogeerib HPA telje ja noradrenergilise süsteemi aktiivsus - Vabanevad endogeensed kannabinoidid, kappa opioidid
Kvantitatiivsed - Hüperesteesia – ärritusläve alanemine ehk ärritajad on tugevamad (tugeva ärevuse korral) - Hüpesteesia – sensoorse ärritusläve kõrgenemine – juhtub kui teadvus hägunema hakkab (kergemate teadvushäirete korral) - Anesteesia – sensoorse ärritusläve kõrgenemine, valuaistingute katkemine (kooma) Kvalitatiivsed - Meelepetted – illusioon, hallutsinatsioon - Psühhosensoorsed häired – agnoosia, derealisatsioon, depersonalisatsioon Meelepetted Tajuelamus ei vasta tegelikkusele. Kujutlustes erineb selle poolest et need on tahtlikult esile kutsutud. Ühes tajufunktsioonis on asi sassis. - Illusioon e eksitaju – tegeliku objekti moonutatud tajumine. Nt vari seinal on ohtlik loom - Hallutsinatsioon – tajuelamus, mis ei seostu väliste ärritajatega. Hallutsinatsioonidele võib kaasuda luululisi tõlgendusi. Nt tajutakse mürgi lõhna ja arvatakse, et naabrid lasevad mürki
Kui me hoiame käes mingit eset, siis see stimuleerib suurt hulka sensoorseid närvikiude. Perifeerne sensoorne aparaat dekonstrueerib selle väikesteks segmentideks, kuna sensoorne närvikiud võtab vastu infot väga väikeselt retseptiivvälja alalt. 40. Kiirusagara kahjustusest tingitud tähtsamad häired. Häireid kiirusagara töös võivad tekitada mehhaanilised kahjustused, ajuinfarktid või kasvajad vastavas piirkonnas. Nendega kaasnevad kahjustused on väga varieeruvad. Derealisatsioon - sellise häire puhul on ümbritseva tajumine moonutatud, maailm tundub ebareaalne, unenäoline, teised inimesed võivad näida zombidena. Kõik ümbritsev tundub teistsugune ja inimene ei saa aru, mis toimub. Depersonalisatsioon - sellisel juhul tajub inimene moonutatud pilti iseendast, ta võib tunda, et ta pole enam tema ise, mõnedele tundub, et nad on mehhaaniliselt liikuvad nukud, nad vaatavad ennast justkui kõrvalt. Mõlemad nähtused võivad ka koos esineda.
inimestega) või difuusne, peaaegu kõiki perekonnaväliseid sotsiaalseid situatsioone hõlmav kartus. Paanikahäire - korduvad rasked ärevushood e. paanikahood, mis ei ole seotud kindla situatsiooni või muude välistingimustega ning seetõttu on ootamatud ja prognoosimatud. Tavalised ootamatu algusega südamekloppimine, valu rindkeres, lämbumistunne, nõrkus- ja ebareaalsustunne (deperesonalisatsioon või derealisatsioon). Peaaegu alati surmahirm, hirm kaotada enesekontroll või hulluks minna. hood kestavad tavaliselt minuteid, vahel ka kauem; nii hoogude sagedus kui ka häire kulg varieeruvad. Paanikahoo ajal tugevnevad hirm ja vegetatiivsed sümptomid sedavõrd, et patsient katkestab käimasoleva tegevuse ja lahkub situatsioonist sageli kiirustades või põgenedes, sõltumata sellest, kus ta parasjagu viibib.
annaabi.ee 
