Õendustoimingud Normaalne pulss on 60x-90x/min. Pulssi saab mõõta kolme näpuga (esimene, keskmine ja nimetu sõrm) asetades neid randmele, õlavarre sisemise osale, põlve tagumisele osale, kaela peale, samuti ka jalal enne suurt varvast. Pulsi kontrollimisel jälgitakse, kas südamelöögid järgnevad üksteisele ühtlaste vaheaegadega. Pulss on väiksem kui 60 korda minutis – bradükardia. Pulss on üle 100 korra minutis – tahhükardia. Pulssi saab veel mõõta pulssoksümeetriga. Pulss loetakse minuti jooksul, kasutades abiks sekundiosutit või sekundilugejat. Sageli piisab pulsi komplemisest 15 sekundi jooksul, saadud tulemus korrutada neljaga või 10 sekundi jooksul korrutada tulemus kuuega. Kõrgemat rõhku nimetatakse süstoolseks e. maksimaalseks vererõhuks, madalamat diastoolseks e. minimaalseks vererõhuks. Normaalne süstoolne vererõhk on 120-140mmHg. Vererõhu väärtus kõrgem kui 140/90 nim
puhkeoleku pulsse. Milline aga on normaalne puhkeoleku pulss ehk südame löögisagedus, kuidas seda mõõta ja millised tegurid seda mõjutavad? Südame löögisagedus ehk pulsisagedus ehk lihtsalt pulss on minuti jooksul tehtud südamelöökide arv ja kuna organism reageerib koormusele muutustega pulsisageduses, on hommikune pulsimõõtmine üks lihtsamaid ületreeningu ennetamise meetodeid. Puhkeoleku pulssi mõõdetakse istudes või lamades olles eelnevalt mõned minutid rahunenud. Seda saab teha leides näpuotstega veresoone tukslemise randmel või kaelal. Vaadates kella loetakse kokku pulsilöögid 20 sekundi jooksul ja korrutatakse tulemus kolmega. Saadud tulemus näitab südamelöökide arvu, mis oli antud tegevuse juures vajalik keha verevarustuse tagamiseks. Veelgi lihtsam ja täpsem on selleks kasutada pulsikella.
kehalist liikumist? Hüpotees Tegevuse kiirendamine muudab südame rütmi. Teooria Süda on lihaseline elund, mille ülesandeks on pumbata organismi verd. Vere abil omastab organism hapnikku ja eluks vajalikke toitaineid. Mida aktiivsemalt inimene liigutab, seda rohkem vajab inimese organism hapnikku ja toitaineid. Seetõttu lööb ka süda aktiivse tegevuse käigus ja peale aktiivset tegevust, tihedamini, et organism kõik vajalikud ained omastaks. Inimese pulssi mõõdetakse inimese randmelt või kaelalt tuiksoonelt. Seadus Tegevuse kiirendamine muudab südametegevuse rütmi, sest aktiivsemal liigutamisel vajab organism rohkem hapnikku ja toitaineid, mistõttu süda kiiremini töötama peab. Katse kirjeldus Mõõdame katsealuse pulsi. Katsealune istub 5 minutit. Mõõdame katsealuse pulsi uuesti. Arvutame katsealuse pulsisageduse muutuse. Mõõdame katsealuse pulsi. Katsealune kõnnib 2 minutit aktiivselt.
Referaat Esmaabi andmine Õppeaine: OHUTUSTEHNIKA Tallinnas, 21. sept. 2007 Esmaabi eesmärk on päästa kannatanu või äkkhaigestunu elu õnnetuskohal, vältida tema seisundi halvenemist, hoolitseda asjatundliku lisaabi saamise eest ja vajadusel toimetada kannatanu ravile. Elupäästev ja vältimatu esmaabi on hädavajalik neljal juhul: kui kannatanu pole teadvusel, ta ei hinga, pulssi pole või on suur verejooks - seda on märgata vereloigust või riietel järjest suurenevast vereplekist. Teadvusetus: Teadvusetu inimene tuleks keerata küliliasendisse. Kui pole teadvust, pole ka valu- ja muid reflekse. Kuna neelamisrefleks ei toimi, võib inimene selili-kõhuli lämbuda iseenda sülje või okse kätte, ka võib keel sulgeda hingamisteed. Vajalik ka end pildituks joonud inimese kaitsmiseks.
Täna oli hea mängida – klassi oli tulnud uus õpilane ning nüüd oli poisse just parasjagu niipalju, et võrdsete liikmete arvuga võistkonnad moodustada. Mäng läks lahti. Mäng oli põnev ja kiire. Ühtäkki märkasid poisid, et Pets väljakult ära kõndis ning varbseina äärde maha istus. Kuna poisid ei saanud aru, miks kaaslane nii kummaliselt käitus, koondusid nad hämmeldunult Petsi ümber. Klassi kõige julgem poiss Aiku võttis Petsi käe ning hakkas selle randmelt pulssi lugema. Seda, milline on südame tavaline löögisagedus, Aiku teadis. Petsi pulsisagedus oli teistsugune. 1. Kui suur on tavaline pulsisagedus ja milline võis see olla Petsil?_________________________ _________________________________________________________________________________ _________________________________________________________________________________ _________________________________________________________________________________
Kuidas tegutsed erinevates situatsioonides? 1. Inimene on muru peal teadvusetult pikali ja ei hinga, kuidas tegutsed? Veendun, et inimene on teadvusetu (ei reageeri häälele, raputamisele, valule). Veendun, et ta ei hinga, kontrollin pulssi kaelal või käel. Seejärel helistan 112. Avan ülemised hingamisteed: painutan pea kuklasse ja tõstan lõuga, et neelu tagasein tõuseks üles ja hingamisteed vabaneksid. Kontrollin suhu vaadates võõrkeha esinemist ja võimaluse korral eemaldan selle. Kui spontaanne hingamine taastub, keeran kannatanu stabiilsesse külilisendisse. Kui inimene ei hakka hingama, siis jälgin pulssi kaelal. Kui pulss puudub, alustan kaduse südamemassaažiga (kuni kiirabi saabumiseni või elustamiseni)
Refereraat Õppejõud: Eduard Gusarov Tallinn 2014 TUNNUSED. Tavaliselt inimene kes on narkootikumitega mürgistanud, lamab või asub istuvas seisundis ja ei anna elumärke. Ohvri nägu muutub siniseks hapnikupuuduse tõttu. -teadvuse kaotus -oksendamine ja kopsudesse okse hingamine -hingamise lõpetamine -pulssi kaotamine. ESMAABI. -palpeerin pulssi -kutsun kiirabi - proovin elustada teda rääkimisega või karjumisega, põsede peksemisega. - kontrollin hingamisteed: - keeran inimest selili, pöörates pea küljele - vaatan ringi kannataja suu ja eemaldan sealt võõrkehi või oksendamise jääk.Võib tekkida tüsistus – inimene ei ava oma suud selle pärast et tema lõuad on kinni. Sel juhul vajutan punkti, kus ülemine ja alumine lõualuud lähtestavad ja pigistan alalõua allapoole.
Täna oli hea mängida klassi oli tulnud uus õpilane ning nüüd oli poisse just parasjagu niipalju, et võrdsete liikmete arvuga võistkonnad moodustada. Mäng läks lahti. Mäng oli põnev ja kiire. Ühtäkki märkasid poisid, et Pets väljakult ära kõndis ning varbseina äärde maha istus. Kuna poisid ei saanud aru, miks kaaslane nii kummaliselt käitus, koondusid nad hämmeldunult Petsi ümber. Klassi kõige julgem poiss Aiku võttis Petsi käe ning hakkas selle randmelt pulssi lugema. Seda, milline on südame tavaline löögisagedus, Aiku teadis. Petsi pulsisagedus oli teistsugune. 1. Kui suur on tavaline pulsisagedus ja milline võis see olla Petsil? Tavaline pulsisagedus on 60-90 lööki min. Petsil võis see olla üle 150 löögi minutis. Järgnevatele küsimustele vastamiseks kasuta mudelit. Vali rippmenüüst tegevuseks istumine ning kliki "Start". Pulsi lugemiseks jälgi mõnda aega töötavat mudelit ning proovi mõttes pulssi lugeda
füsioloogilistes seisundites Mõõtja: Mõõdetav: Pulsisageduse määramise tulemused rahuolekus: 10 sekundit x 6 20 sekundit x 3 60 sekundit Pulss lamades 9 x 6 = 54 18 x 3 = 54 52 1. Puhkeasendi kohta on pulss natuke alla normi, kuid mul oli väga mugav olla, rahulik enesetunne ning polnud eelnevalt midagi füüsilist teinud. Kui olen varasemalt oma pulssi mõõtnud, olen saanud ligilähedase tulemuse. Peale hommikul ärkamist sain pulssi mõõtes tulemuseks 49. 2. Pulss erineb mõõtmistel kahe võrra. Vahe võib tulla stopperiga aja mõõtmisest ehk inimliku eksimuse tõttu. Samuti võib pulss ka puhkeoleku pikenedes mõne võrra langeda. Ortostaatilise proovi tulemused: Ortostaatiline proov Pulss lamades 15 sek x 4 Pulss seistes peale 1 minutit
palavuse tekkides osa riideid ära võtta ja sel moel kehatemperatuuri tasakaalus hoida. Jalga panna mugavad jalatsid. Mitte asuda treenima päris tühja kõhuga ning treeningu ajaks varuda pudel vett. Ettevaatuseks treenimisel Väsimuse tekkides tuleb koormust vähendada ja liigutusi sooritada aeglasemas tempos. Vältida tuleks ülekuumenemist. Vältida tuleks liiga kõrge pulsiga treenimist. Pulss näitab südame löögisagedust ning pulssi saab endal ka ise mõõta (randme pöidla poolsel siseküljel, samuti lõua all kaelal kaelalihase ja kõri vahele jäävas vaos). Pulssi tuleks lugeda 10 sekundi jooksul ning korrutada tulemus kuuega, niiviisi saab teada pulsi suuruse ühes minutis. Südame löögisagedus ühes minutis peaks jääma alla 140 löögi. Peale neljandat raseduskuud tuleb hoiduda kõhuli ja selili tehtavatest harjutustest. Nõuandeid kehaliste harjutustega alustamiseks
linlane kurkki metallraha marss keskkond kordan konngi pappkarp pimss brasiillane metalne kaskki metssiga kirsse modernne Tavaline -gi, -ki keskkool fajanss komplekssed kaashäälikuüh end B 2. Jaga sõnad viide rühma. Leia igale rühmale pealkirjaks õige reegel. lõplik, varss, austraallane, kausski, korjas, kristallvaas, pulssi, õhkkond, modernne, kaldus, kottki, lipnik, pikksilm, risttee, keskkond, avanss, pillgi, simss, nokkmüts, kristalne, vanngi, lõppmäng, torssis, pinkki, komplekssed. lõplik kausski kristallvaas varss austraallane korjas kottki pikksilm pulssi õhkkond kaldus pillgi risttee avanss modernne
Tegelikult võiks me esmabi vajalikusse oskust rohkem tähtsusdada ning omale meelde tuletada esmaabi põhi tõdesid ning läbi mõelda, kas oskasime ohuolukorras esmaaabi anda. Kuna me ju kunagi ei tea, millal võib meie oma lähedane inimene sellisesse olukorda sattuda ning abi vajada. Elementaarseid esmaabi võtteid võiks igaüks osata, haavu kinni siduda, kannatanu ohtlikust olukorrast eemale toimetada, kontrollida pulssi või hingamist. Võiks osata ka elustamis võtteid. Näiteks kannatanu asetamist külili asendisse ning vabastada hingamisteed, avada suu või eemaldada suust hingamist taksistav ese. Kui oleme kontrollinud kannatanu hingamist ning pulssi ja neid pole peaksime alustama esmaabi andmisega. Helistama hädaabi numbrile ning kuulama juhiseid ja alustama elustamisega. Igas ettevõttes võiks olla vähemalt üks inimene kes osakab esmaabi annda, sest kui töö juures
**Alati kontrolli vigastusi Kuidas tegutsed erinevates situatsioonides? 1 Inimene on muru peal teadvusetult pikali ja ei hinga, kuidas tegutsed? Kontrollin teadvust Kontrollin pulssi Vaatan, ega tal ei ole silmnähtavaid vigastusi, verejookse vms Kutsun kiirabi. Alustan südame massaasiga- kuni kiirabi kohale jõudmiseni Kui kiirabi on jõudnud räägin neile mis juhtunud on ja annan patsiendi neile üle 2 Mida kahtlustad ja kuidas tegutsed, kui 65 a meesterahvas kaebab hingamisraskust, külma higi, rõhumistunnet rinnaku piirkonnas ja valu vasakus käsivarres? Teen kindlaks kus tal täpsemalt valutab
kaugusel kannatanu suust ja sinu pilk suunatud kannatanu rindkerele KONTROLLI SÜDAMETALITLUST · Leia pulss kaelal unearteril kõrisõlme kõrval · Otsusta 5 sekundi jooksul · Kui sa pole kindel oma oskustes, ära kuluta aega pulsi otsimisele KONTROLLI SÜDAMETALITLUST · Leia pulss kaelal unearteril kõrisõlme kõrval Otsusta 5 sekundi jooksul Kui sa pole kindel oma oskustes, ära kuluta aega pulsi otsimisele Kui kannatanu ei hinga ja pulssi ei ole tunda alusta elustamist Elustamiseks pane kannatanu lamama selili kõvale alusele Lasku põlvili kannatanu kõrvale ELUSTAMINE KUNSTLIK HINGAMINE ·Hoia hingamisteed avatuna peakallutuse-lõuatõstmise võttega ·Suru laupa toetava käe pöidla ja nimetissõrmega kinni kannatanu ninasõõrmed ·Pane oma huuled tihedalt ümber kannatanu suu SÜDAMEMASSAAZ · Vabasta kannatanu rindkere rõivastest
- Kõrvaga sa kuuled hingamist - Põsega sa tunned õhu liikumist - Silmaga sa näed, kas kannatanu rindkere liigub hingamise taktis Norskav, lõrisev hingamine tähendab osaliselt suletud hingamisteid. Ava hingamisteed kas turja kaela alla rulli keeratud riideesemete vm panemisega või keera haige küliliasendisse. NB! Üksikud kramplikud ja harvad sissehingamised ei tarvitse tähendada hingamist vaid kaasuvad südameseiskusele. Kontrolli pulssi!! TEADVUSETA INIMENE, KES HINGAB PANE KÜLILI ASENDISSE Külili asendis vajub keel oma raskuse tõttu ette ja hingamisteed püsivad avatuna. KUNSTLIK HINGAMINE JA SÜDAME MASSAAZ TEADVUSETA KANNATANUL, KES EI HINGA GARANTEERI AVATUD HINGAMISTEED 3 Hingamisteed suletud Hingamisteed avatud KUI KANNATANU EI HINGA, SIIS TEOSTA SUULT-SUULE HINGAMIST!
" · Alustan elustamist: avan hingamisteed ning alustan kuntstlikku hingamist ja välist südamemassaazi. 2. Hingamisteede avamine: · Kallutan kannatanu otsmikule asetatud käega ta pead tahapoole ja tõsta teise käe kahe esimese sõrmega alalõuga ülespoole; vajaduse korral: · Tõstan alalõuga mõlema käega ülespoole. Juhul kui pärast hingamisteede avamist hakkab kannatanu hingama ja kaelal ühisel unearteril on tunda pulssi, asetan ta püsivasse küliliasendisse. 3) Elustamine ABC (tegutsemise järjekord). 1. Kontrolli hingamist 2. Kontrolli pulssi 3. Peata verejooks 4) Võõrkeha hingamisteedes. Tunnused ja esmaabi. 1. Tunnused: · Kannatanud ei ole suuteline köhima, rääkima ega hingama. · Tal tekib lämbumistunne ja surmahirm. · Ta haarab käega kõrist kinni. · Nahk ja eriti huuled muutuvad kiiresti sinakaks. · Kannatanu kaotab peagi teadvuse.
On olemas kohti kuhu kiirabi ei pääse ligi. Õnnetuse korras esmaabiandja põhimõted 1. Ära oota teiste tegevust, tegutse ise! 2. Kutsu kiirabi! 3. Jälgi ümbritsevat olukorda, et enda elu oleks ohust väljas. 4. Esmaabi andmine on iga inimese kohustus! 5. Keskendu 510 sek 6. Paanika vältimine Kuidas hinnata kannatanu olukorda? Kõige tähtsam on vaja välja uurida kas kannatanu vajab elustamist. Kuulata kas inimene hingab ( jälgi rindkere liikuvust). Mõõda pulssi. Proovi temaga rääkida. Elupäästev esmaabi seisneb järgmises: Hingamisteede avamine Tuleb asetada kannatanu selili kõvale pinnale. Eemaldada võõrkehad suust (toit, okse, proteesid jm) Painuta kannatanu pea kuklasse. Suust suhu hingamine 1
mehed kõhuga. Võib panna oma käeselja kannatanu nina ette ja hinnata, kas hingamist on tunda. Kai võib panna oma kõrva kannatanu nina juurde, et tunnetada ja kuulata õhuvoolu. Teadvuseta kannatanu pea tuleb kallutada kuklasse, et tema keel tuleks hingamisteede eest ära ja ta saaks hingata. Kontrollida tuleb ka suud, et seal ei oleks võõrkehasid, mis takistavad hingamist. Pärast seda tuleb uuesti hingamist kontrollida. Pulssi kontrollida kaelalt. Väga madala vererõhu korral, kui randmel enam pulssi ei ole, siis kaelal võib pulss veel olemas olla. Kui seisund näib tõsine olevat, tuleb kutsuda kiirabi, helistades 112. Kontrollida tuleb ka, kas on verejookse. Kui on, siis kõigepealt tuleb need sulgeda, alles siis hakata vajaduse korral elustama. 112 tuleb helistada siiski kohe, viivitamatult. Ümbrust uurides saab ehk viiteid, mis võis kannatanuga juhtuda -- kas ta on
Joonis nr.4 joonis nr.4 2. Haara kannatanu kaugemast õlast ja põlveõndlast. Joonis nr.5 joonis.nr5 3. Keera kannatanu küljele, näoga enda poole. Joonis nr.6 joonis nr.6 4. Pea on piisavalt tahapoole painutatud; pea all olev käsi hoiab pead õiges asendis. Jälgi pidevalt kannatanu hingamist ja pulssi! Joonis nr.7 sokiseisund Peamised põhjused: Tugev valu, hapnikupuudus, verekaotus, vedeliku kaotus. Jälgida kannatanu hingamist!
Nii kaua kui hapnik jõuab kudedesse, elu kestab. Kui mingil põhjusel hapnik enam kudedesse ei jõua, on elu ohus ja ajurakud hakkavad hävinema. Hävinenud ajurakud enam ei taastu. Selleks, et hapnik jõuaks kudedesse, on vaja olme elukomponenti – teadvus, hingamine ja pulss. Kui üks neist lakkab toimimast siis hapniku jõudmine kudedesse pidurdub. Kõigi kolme lakkamisel hapnik kudedesse enam ei jõua. Seetõttu nimetatakse teadvust, hingamist ja pulssi elusignaalideks. Esmaabiandja ülesanne on tuvastada enne kiirabi saabumist elusignaalide häired ja neid korrigeerida (hingamisteede avamine või asendamine, südame massaaž). Pärast südameseiskust on inimese päästmiseks aega 5 minutit. Selle jooksul kahjustuvad ja lõpuks hävivad ajurakud. Seepärast nimetatakse esimest 5 minutit kliiniliseks surmaks. See on aeg, kus elustamine võib tagasi tuua sotsiaalselt funktsioneeriva inimese.
erinevate kehaosade temperatuuri hindamise eesmärgil ja tursete esinemise sedastamiseks (Kupari & Nieminen 2005, Saha 2005). Oluline osa on pulsi palpatsioon, selle kirjeldamine ja hindamine. Südame tiputõuget ja maksa palpeeritakse ning hinnatakse aga arsti poolt. 8.3.2.1. Pulsi palpatsiooni metoodika, normoloogia ja patoloogia Lapseeas eelistatakse pulsi palpatsiooniks selleks sobivaid piirkondi, kus pulsilaine on pindmiselt hästi tuntav ja kus saab arterit komprimeerida vastu luud. Pulssi palpeeritakse sünkroonselt mõlemal kehapoolel. Lastel raskendab pulsi palpatsiooni ja selle lugemist nende aktiivsus, rahutus, nutt. (Shelswell & Bentley 2007.) 8 Tabel 1. Arteriaalse pulsi palpatsiooni kohad (Iivanaine jt 1997). Vastsündunutel, imikutel palpeeritakse oimuarterit (a. temporalis) või unearterit (a. carotis) (Hockenberry & Barrera 2007)
sobivasse mugavasse tulemuse saavutamise. asendisse. · Vajadusel taga privaatsus. Tee käte antiseptika. Vajadusel pane Vähendab mikroobide edasikandmise kätte kindad. riski. Teostamine Tegevus Mõju Kolme sõrme võttega (kolme keskmise Sõrmeotsad on kõige tundlikumad käe sõrme otsad) palpeeri arterit (randme osad, et palpeerida pulssi. Pöidlaga ei tohi piirkonnas). Palpeeri mõõduka survega. pulssi palpeerida, kuna sellega võidakse lugeda enda pulssi mitte patsiendi oma. Tugev surve võib takistada vere jõudmise pulsi palpeerimise kohast distaalsemale. Hinda pulsi tugevust. Pulsi leidmisel loenda pulsilööke 30 Tagab võimalikult täpse tulemuse.
Kuna arstiabi ei ole alati sündmuskohal, on oluline teada, kuidas taolises olukorras toimida: 1. Esimesel võimalusel lülitada välja elekter. 2. Kutsuda kiirabi 3. Kui voolu ei saa välja lülitada, kasuta elektrit mittejuhtivat abivahendit (tool, kummist vaip vms), et tõugata kannatanu vooluringist välja. Ära kasuta metallist ega märga eset! Ära püüa päästa inimest aktiivsete kõrgepingeliinide juurest! 4. Kui kannatanu on vooluringist katkestatud, kontrolli tema hingamist ja pulssi. Kui need puuduvad või on väga harvad, peab alustama elustamisega (südamemassaas ning suult- suule hingamine) 5. Kuna elektritrauma võib põhjustada ka luumurde, ära liiguta kannatanu pead ega kaela! Edasine ravi toimub haiglas ning sõltub vigastuste iseloomust ning ulatusest. 7 Elektripõletuse 4 astet ja esmaabi elektritraumade korral KOKKUVÕTE
Komisjon täidesaatev organ maja alus Ekskursioon õppekäik Kristalne Väga Misjonär usu levitaja Sohva selge,puhas Missioon ülesanne Golf-golfi Pensionär eakas Õhkkond Pension väljamaks eakatele Fänkond Kautsion rahaline tagatis Modernne Pansion kostikorter Pulssi Stipendium õppemaks Tsehlanna Portsjon kogus Põmdi Proportsioon mõõdukooskõla Kirsse Kompleksselt mitut ala haarav Renssanss Fajanss valge savisegu Renessanslik Simss pinda liigendav rõhteend Printseslik Seanssi täispikk film Seviot Resursse toote tööväärtus Senill Riidesort:
Ka Eesti rahvamütoloogia seostab punast elu, tervise, rõõmu ja uhkusega. Pidulikud seelikud on paljudes maakondades punased olnud. VÄRVI ASSOTSIEERUMINE. VÄRVI OPTILINE MÕJU Punase värvi lainepikkus on kõige suurem. Lainepikkus on 770-620 nanomeetrit. Selle värvi vibratsioon on kõige aeglasem ja lainepikkus kõige pikem. Punane värv kiirendab südame rütmi ja turgutab, taastab tegutsemistahte. Kiirendab aeglast vereringet ja pulssi, mõjub jõuduandvalt aneemia ning kurnatuse korral. Üledoseerimise korral tekitab hüperaktiivsust ja agressiivsust ning vihapurskeid, ei sobi põletikuliste protsesside puhul. Punase värvi nägemisaisting on psühholoogiliselt kõige ärritavama mõjuga. Kui vastandvärv külmale rohelisele eristub punane ümbritsevast looduskeskkonnast kõige enam. Samas esineb punast meie loodusvöötmes väga harva, mistõttu on rahuldatud erakordsuse nõue.
pulss seistes; kahe minuti jooksul istumisasendis pigistada tugevasti peosolevat tennisepalli. Kohe peale toimingu lõpetamist lugeda pulssi; 4 Tallinna Tehnikaülikool Riski- ja ohutusõpetus pulss peale 20 sügava küki sooritamist. Jälgida 3 minuti vältel pulsi taastumist, lugedes pulssi iga minuti järel. Tulemused kanda tabelisse 1. II OSA: VERERÕHU MÕÕTMINE Mõõta vererõhk kasutades üht eelmainitud meetoditest, samades olukordades kui töö I osas. ANDMETE ANALÜÜS JA KÜSIMUSED Tabel 1. Pulsisageduse mõõtmine Tabel 2. Vererõhu mõõtmine Pulsi sagedus Arteriaalne vererõhk Registreerimise Registreerimise
· pulss seistes; 4 Tallinna Tehnikaülikool Riski- ja ohutusõpetus · kahe minuti jooksul istumisasendis pigistada tugevasti peosolevat tennisepalli. Kohe peale toimingu lõpetamist lugeda pulssi; · pulss peale 20 sügava küki sooritamist. Jälgida 3 minuti vältel pulsi taastumist, lugedes pulssi iga minuti järel. Tulemused kanda tabelisse 1. II OSA: VERERÕHU MÕÕTMINE Mõõta vererõhk kasutades üht eelmainitud meetoditest, samades olukordades kui töö I osas. ANDMETE ANALÜÜS JA KÜSIMUSED Tabel 1. Pulsisaged use mõõtmine Tabel 2. Vererõhu mõõtmine Pulsi Registre sagedus Registre Arteriaalne vererõhk erimise (lööki/mi erimise (mm Hg)
a kopsuveenides) voolab hapnikuvaene veri. Veenides on vere rõhk palju väiksem kui arterites, sest siin on südame surve verele väike. Veenide seinad on pehmed ja õhukesed, nende lihaskiht on õhem kui arteritel. Keha lihaste kokkutõmbed panevad vere veenides liikuma. Veenides on klapid, mis takistavad vere tagasivoolu. Seetõttu liigub veri ainult ühes suunas. Väikese surve all liikuva vere edasiliikumist kergendab ka soone suhteliselt suur läbimõõt. Veri liigub ühtlaselt, pole pulssi. Mis toimub kapillaarides? Kapillaarides toimub ainete vahetus keharakkude ja vere vahel. Läbi õhukese kapillaariseina liiguvad hapnik ja toitained (nt glükoos) verest kudedesse, jääkained (sh ka süsihappegaas) aga siirduvad kudedest verre. Kuna mõlemal pool kapillaariseina on mingit ainet (nt hapnikku) erineval hulgal, liigub see aine sealt (verest), kus selle sisaldus on kõrgem, sinna (kudedesse), kus selle sisaldus on madalam, st toimub difusioon. PULSS
põdevatel inimestel ning vigastatud sportlastel. Teadlased loodavad, et see tehnoloogia suudab tulevikus avastada haigusi nende varajases faasis ning jälgida haavade paranemise protsessi. Põhja-Iirimaa teadlased püüavad luua kõrgtehnoloogilisi rõivaid, mis suudaksid anda infot busside sõidugraafiku koht, kodu temperatuuri mõõta ja selle põhjal automaatselt termostaati reguleerida või jälgida kandja pulssi ja selle langemisest perearstile või sugulastele märku anda. Rõivatööstus on hetkel maailma üks suurimaid keskkonnareostajaid. Puuvillataimede kasvatamine on seotud taimemürkidega, materjali transportimine, töötlemine ja viimistlemine maailma loodusele samuti ebameeldivate tagajärgedega. Ja need on vaid üksikud rõivatööstuse probleemid paljudest. Hetkel teaduslaborites tegeletakse materjalide kasvatamisega. Biomaterjalidest loodud
Tegutseksin ma järgmiselt: Pakuksin kannatanule vett ning lisaks ka lahjat soolalahust Proovin alandada kannatanu kehatemperatuuri ( Külmkompressid, jahedamad kohad). Asetan inimese pikali, jalad kõrgemale. Seisundi halvenemisel kustuksin kiirabi. 17 Kuidas tegutsed, kui leides teadvuseta ja oksendanud inimese, leiad tema kõrvalt ka tühja, lahtise tundmatu ravimipurgi? Kahtlustan mürgitust. Tegutsen järgnevalt: Kõigepealt katsun ma kannatanu pulssi ning kontrollin, kas hingamis teed on vabad. Kutsun kiirabi. Keeran kannatanu külili selleks, et ta ei tõmbaks endale okset kurku. Kui pulssi pole siis alustan elustamist 18 Mida kahtlustad ja kuidas tegutsed, kui käies restoranis söömas tunned paari tunni pärast kõhuvalu, kõht on lahti ja ajab iiveldama? Ma kahtlustan toidumürgitust. Joon palju vett ning olen pikali asendis.
Kontrolli hingamist: Aseta põsk kannatanu suu lähedale. 1. Põsega tunneta, kas tunned hingeõhku. 2. Kõrvaga kuula, kas on mingit heli. 3. Silmaga vaata, kas rindkere tõuseb. · Õhu liikumine on vaba, mingit häält pole kuulda, rindkere tõuseb hingamine vaba. · Norskav, lõrisev heli hingamisel hingamisteed suletud. · Üksikud kramplikud sissehingamised, väljahingamist ei ole näha; võib kesta 5-7 minutit agonaalne hingamine. Sage südameseiskuse korral kontrolli pulssi. Agonaalne hingamine võrdub hingamise puudumisega ja kannatanu vajab elustamist. · Õhuvoolu liikumine puudub, ei kuule mingit heli, rindkere ei tõuse hingamisseiskus. Alusta elustamisega. 3 Kontrolli pulssi: 1. Pulssi katsu kaela pealt kõrisõlme kõrguselt 2 cm kõrisõlmest paremale või vasakule vähemalt kahe näpu näpuotstega
efektiivsuse tehtavate tõmmete harjutusi ette või määramiseks loendamine kasutan pädevamat õpilast ette näitamiseks Õpilane loendab mitu tõmmet 20 min Tõstab pulssi suudab teha 25m läbi ujudes 5x25 m Kontrollime tõmmete arvu 25m peal ja tõstame tempot, lisades jalgade tööga kiirust Käelabadega aerutamine
Tegutsemine trauma korral: · STOPP! hinda olukorda · Teadvus · Kontrolli pulssi · Helista: 112 · Pulss puudub: ABC · Pulss olemas: traumaasend Kui inimene on sokis siis ta oksendab · Soki põhjused: näiteks luumurrud, põletused, vedeliku- ja vere kaotus. · Verejooksud on sisemised ja välised, mis põhjustavad soki, hirm, mürgitused. · Momentaalne sokk e. anafülaksia tekkib · Sokil on kaks aspekti: aktiivne väljendumine, pulss on kiire teadvuse kaotamine, hingab kiirelt. Meie nahk kattub külma higiga.
Südame töö ja hingamine võivad puududa vaid teadvuseta lapsel. Hingamist saad kontrollida asetades kannatanu suus lähedale oma põse, et tunda kas õhku tuleb vastu põske. Kõrvaga on võimalik kuulda ka mingit heli ning silmaga näha rindkere üles alla liikumist. Kui õhuvool puudub,ühtegi heli ei kuule ning rindkere ei liigu, on tegemist hingamisseiskumisega. Elustamise ABC Elustama on vaja hakata, kui laps on teadvuseta, te ei tunne pulssi ja puudub hingamine. Elustamise vahekord: 2 hingamist 15 südamemassaazi. Hingamine: vanusele vastavalt 20-40 korda. Südamemassaaz: lastel sagedusega 80-100 korda minutis. Hingamine Aseta üks käsi tema kaenla alla ja teine laubale ja lükka pea tasakesi kuklasse. Väiksematel kui 1a. lastel kuklasse pead ei lükata, see vastupidiselt sulgeb hingamisteed. Käe sõrmedega, mis on laubal sulge kannatanu ninatiivad.
liikumist südame poole. Arterioolide seinte summaarne pindala on kõige suurem. VERERÕHU MÕÕTMINE Eristatakse otsest ja kaudset vereõhu mõõtmist: 1) Otsene otse veresoonest, veresoone viiakse tundlik andur, mis on manomeetriga ühenduses ja manomeetri näit näitab rõhku vastavas veresoones, seda meetodit kasutatakse kliinikus. Püsikateeter ühenduses manomeetriga ja nõnda uuritakse vererõhku, saab vaadata vereõhku, pulssi jm. 2) Kaudne vererõhku mõõdetakse kehapinnalt, õlavarrelt (võib mõõta ka sõrme ümber; rotil saba ümber; koeral , kassil-käpalt ). Õlavarrelt vererõhu mõõtmiseks 2 erinevat meetodit: · Riva-Rocci meetod -õlavarrele asetatakse manomeetri mansett, pumbatakse rõhk mansetis kõrgemaks nii, et kodararteril randmepiirkonnas pole pulssi tunda. Nüüd hakatakse rõhku mansetis langetama ja rõhu väärtuseks võetakse
· Südame seiskumisel lakkab vereringe · Hapnikku ei kanta kopsudest kudedesse · Aju hapnikupuuduse tõttu 10-15 seki pärast südame seiskumist kaob teadvus · Kui aju jääb hapnikuta 4-6 minutiks, saabub surm. Kannatanu seisundi hindamine: · Hingamie uurimine · Vaata rindkere liikumist · Kuula hingamiskahinat · Tunneta õhu liikumist läeselhaga · Täiskasvanu hingab 12-16 korda minutis · Vereringe uurimine · Pulssi katsutakse unearteril · Täiskasvanu normaalne pulsisagedus 60-100 korda minutis Peatrauma : · löök pähe, · kukkumine, · vette hüppamine, · liiklusõnnetus, · füüsiline vägivald Tunnused: 1. Teadvusetus 2. Unisus 3. Peavalu 4. Iiveldus, oksendamine 5. Mäluhäired inimene ei mäleta juhtunut 6. Tasakaaluhäired 7. Pearinglus 8. Nägemishäired 9. Segasus 10. Koordinatsioonihäire 11. Agressiivsus 12. Krambid 13
ja hingamisteed vabanevad). Pea kuklasse painutamisel arvesta võimaliku kaelatraumaga (kahtluse korral tõsta ainult lõuga) ja ettevaatust väikeste laste korral (liiga kuklasse pannes sulged hingamisteed). Kontrolli suhu vaadates võõrkeha esinemist ja võimaluse korral eemalda see hingamisteedest. Kui spontaanne hingamine taastub, keera kannatanu stabiilsesse külilisendisse. Kui ei hinga edasi, siis jälgida pulssi kaelal. Kui pulss kaelal puudub, siis alusta südamemassaažiga koos kunstlikku hingamega (teha kuni kiirabi tulemise või elu tunnuseni). Südamemassaaži ja kunstlikku hingamise vahekord peab olema 30:2. Selline vahekord nii täiskasvanul kui lapsel 2 Mida kahtlustad ja kuidas tegutsed, kui 65 a meesterahvas kaebab hingamisraskust, külma higi, rõhumistunnet rinnaku piirkonnas ja valu vasakus käsivarres? Kahtlustan infarkti
Kaebuse, anamneesi, kliinilise pildi, objektiivsete uuringute, röntgenuuringu ning laboriuuringu põhjal x Kaebuse, anamneesi, kliinilise pildi, objektiivsete uuringute, instrumentaalsete uuringute ning laboriuuringute põhjal Milline neist ei ole haige uurimise objektiine uurimismeetod? Valige üks x Haige küsitlemine Auskultatsioon Perkussioon Kooma etioloogia väljaselgitamiseks tuleks uurida: valige üks või mitu Naha värvust, hingamissagedust, pulssi, vererõhku x Naha värvust, hingamissagedust, pulssi, vererõhku ja kehatemperatuuri x Silmi, sest need annavad kõige rohkem vihjeid neuroloogilise staatuse tegemisel Naha värvust, hingamissagedust, pulssi ja kehatemperatuuri Tegeliku ehk kliinilise ÕD püstitamiseks:... valige üks või mitu Peab esinema ka veel riski- ning terviseedendusliku diagnoosi hüpotees x Peavad olema määravad tunnused (avaldumisvormid, nähud ja sümptomid), mis üheskoos
Ta jääti kloostrisse tööle ja temast tehti lõpuks kloostri valitseja. Vana ja rikkana läks ta oma kodukülla tagasi. 2. Novell. Tallipoisile meeldis kuninganna. Ta otsustas teeselda kuningat ja minna öösel kuninganna juurde. See õnnestus ja ta magas kuningannaga. Pärast tema lahkumist tuli kuningas ja kuninganna küsis, miks ta teist korda tagasi tuli. Kuningas sai aru, mis oli juhtunud ja ta katsus kõigi oma teenrite pulssi, et leida süüdlane. Avastades, et ühel on pulss kõrgem, lõikas ta temalt juuksesalgu, et hommikul oleks näha. Tallipoiss lõikas aga kõigilt salgu maha ja nii ei saanudki kuningas süüdlast kätte. 3. Novell Daam oli armunud noormehesse. Kuna ta ei tahtnud seda noormehele otse öelda, kaebas ta ühele mungale, et noormees teda kiusab. Noormees sai aru, mida daam mõtles ja külastas teda ning nad lõbutsesid koos. 10. Päeva viimane novell.
aeglasi koostöös Mis reguleerib teiste endokriinnäärmete tööd? hüpofüüs, eessagar, kesksagar, tagasagar Kuulmiskeskus? Otsmikusagaras, kuklasagaras,kiirusagar ,oimusagar Neerus üleminek juhadele? Karikas, vaagen, ..., … Kilpnäärme H?türoksiin, trijoodtüroniin, kaltsitoniin, parathormoon Veres glükoosi vaja peamiselt? Erütrotsüütidele, lihasele, leukotsüütidele, … Hingamissagedus treenimatul rahulolekus? 6-8, 12-16, 20-26, … O2 puudus treenimatul? Tõstab pulssi, südame löögi tugevust,…,… Hingamiskeskuse töö intensiivistub? O2 vähenemisel, Co2 kontsentratsiooni suurenemisel,…,… 1g hemoglobiini seob O2? 1,39 ml , 20, 22 mooli, … erutuse juhtivus kiirus närvi-lihas sünapsis on? Suurem kui lihasrakus, suurem närvirakus, aeglasem kui närvis ja lihases, … mis annab täielikul oksüdatsioonil enim energiat? Lipiid, süsvesik, valk, … hüpoglükeemia
suure koormusega treeningut, · Milleks kasutatakse keskmise intensiivsusega treeningut, missugune on sellisel treeningul pulsisagedus võrreldes maksimaalsega? See vorm treeningust on tuntud kui kestev treening. Sellist kestvustreeningut saab teha jätkuvalt, pulsi sagedus on 70- 80% · Kuidas arvutada maksimaalset südame löögisagedust? 220 - vanus · Kuidas arvutada optimaalset treeningupulssi vastupidavuse arendamisel? 180 - vanus · Kuidas arvutad pulssi vastupidavuse arendamisel kepikõnni/tervisekõnni puhul? 180-vanus · Kirjelda õiget kepikõnni tehnikat: 3 peamist asja, millele tähelepanu pöörata Käed peavad olema täisnurga all, jalatald pead rulluma kannalt päkale, kepitõuget tuleks teha nii, et see ületab puusajoone · Missuguseid venitusharjutusi kasutada enne pingutust, milliseid pärast koormust? Soojendus: Kaela- ja õlavöö- ja puusaringid, väljaasted, põlve ja päkaringid
vahelisi probleeme lahendada, oleksid nad võibolla vanemad lõpuks nõusse saanud ja ka perede vahelised tülid ära lahendanud. Viimane mõte, mille leidsin, on et armastust ei saa peatada ja sellel pole piire. Romeo ja Julia olid üksteisest tõsiselt sisse võetud juba enne, kui nad üksteist teadsid. Nad olid valmis üksteise nimel surema ja seda nad ka kahjuks tegid. Et sellist tragöödiat päris elus ei juhtuks, tuleks enne oma armastatu pulssi katsuda, kui endalt elu võtad. Eelnevast lähtudes tuleb näidendist „Romeo ja Julia” välja 3 peamist õppetundi: ei tohi armastusega kiirustada, tuleb olla kommunikatiivne ning kui keegi tõsiselt kedagi armastab, siis pole mõtet end sinna vahele segada, sest muidu võib sellel ilusal lool olla kurb lõpp.
· haara oma suuga kannatanu suu (NB! Imikul nii nina kui ka suu ); · puhu rahulikult ja sügavalt õhku kannatanu kopsudesse (NB! Imikule hästi kergelt !); · jälgi silmanurgast rindkere tõusmist ( juhul kui rindkere ei tõuse, kontrolli, kas kannatanu pea asend on õige või läheb õhk makku); · õhk peab kannatanu kopsudest vabalt välja voolama; · pärast kahte õnnestunud sissepuhumist kontrolli pulssi ühisel unearteril · kui tunned pulssi, teha edasi ainult hingamist · teha kunstlikku hingamist iga 4-5 sekundi tagant (6) 5 Südamemassaz Südamemassaazi tulemusena tekib verevool tänu intratorakaalse rõhu muutustele ja otsesest kompressioonist südamele. Korrektne südamemassaaz tagab süstoolse arteriaalse vererõhu 60..80 mmHg või rohkem. Diastoolne arteriaalne vererõhk jääb madalaks ja perfusioonirõhk karotiidarterites ületab harva 40 mmHg
brachialis) on kaenlaarteri (a. axillaris) jätk õlavarrel ja asetseb kõrvuti kahe õlavarreveeni ja keskpidise närviga õlavarre-kakspealihasest mediaalsemalt kulgevas vaos. Õlavarrearter varustab verega õlavart. Tema harud annavad verd õla lihastele ning nahale ja õlavarreluule, ka osalevad nad küünarliigese verevarustuses. Õlavarrearteril määratakse arteriaalne rõhku. 13. Peamised küünarvarre ja käe arterid. Kust tavaliselt katsutakse pulssi? Õlavarrearter ulatub suure rinnalihase alumisest servast kuni küünarauguni, kus ta hargneb kaheks suureks tüveks: kodarluuarter ehk a. radialis ja küünarluuarter ehk a. ulnaris. (Küünraaugu piirkonnas jaguneb õlavarrearter kodara- ja küünraarteriks.) Tavaliselt katsutakse pulssi randmepiirkonnas kodararteris, seepärast nimetatakse randmepiirkonnast mõõdetud pulssi radialispulsiks. Kodaraarter (a.radialis) Kodarluuarter ehk a
parimaks viisiks vana hea aikidost tuntud randmepööre: asetada oma käsi kannatanu käe peale ja pöörata rannet tagantkätt paremale seni, kuni kannatanu on tahes-tahtmata sunnitud käe vabastama. Kui uppuja on tugevalt kinni klammerdunud, sukelduge ja ronige mööda teda nagu mööda treppi alla. Ainus koht, kuhu uppuja järgi ei tule, on vesi. On uppuja kaldale toimetatud, asetatakse talle vasak käsi pea alla ja keeratakse siis vasakule küljele, et vabastada hingamisteed. Siis katsuge pulssi. Kui te enam midagi teha ei oska, jätke kannatanu küliliasendisse ja kutsuge kiirabi. Valesti tehtud südamemassaaz ja kunstlik hingamine võib lõppeda murtud roietega.
LõunaVenemaalt. Kasutatakse ka kohalike moonide piimamahla, kuid selle toime mõjuainena on nõrgem. Kasutamine tööstuses Puhtlal kujul oopiumit tarbitakse tänapäeval vähe. Formaatsiatööstus kasutab seda põhiliselt kõhukinnistite morfiumi (valuvaigisti) ja kodeiini (vähendab köhakeskuse ärritavust) tootmiseks. Järelikult võib mõnedes köharohtudes olla oopiumi. Otsesed tagajärjed Aeglustavad pulssi ja alandavad vererõhku. Halvavad hingamist. Ülemiste hingamisteede põletikud ja kopsupõletikud on sagedased tagajärjed. Mittepuhtad ainev võivad põhjustada ajutisi või pöördumatuid kahjustusi. Otsesed tagajärjed Põhjustab halba enestunnet, kõhukinnisust, raskendab toidu seedimist. Aine mõju all olles söögiisu kaob. Vähendavad valuaistinguid. Silmaterad ahenevad. Hingamine on pidurdatud. Aine
treeningud tuleks asendada leebemate võimalustega. Tugevdamist nõuavad kõhu-, selja- ja vaagnapõhja lihased. ei soovitata alustada raseduse ajal mõne uue treeningstiili või kavaga. Kui sa pole eelnevalt treeninud jõusaalis, siis rasedus pole just parim aeg sellega tutvust teha. Mida võib teha ja kuidas? Harjutusi ei tohiks sooritada kõhuli ning alates 20 rasedusnädalast pole soovitatav sooritada harjutusi ka selili lamades. Jälgita tuleks ka pulssi, et see ei ületaks 140 lööki minutis ja vee tarbimine on äärmiselt oluline. Treening tuleks peatada loomulikult kohe ebameeldiva tunde tekkimisel ja harjutuste vahele peaks jätma piisavad puhkusehetked. Hinge harjutuste ajal kinni hoida ei tohiks ja soojendus võiks olla veidi tavalisest pikem. Harjutusi tuleks sooritada rahulikult ja aeglases tempos võimalikult mugavas asendis ning venivates ja hästi hingavates riietes.
juustuvalmistamine juures kasutatavad hallitusseente jne) TTOS- Psühholoogilisteks ohuteguriteks , monotoonset - , töötaja vöimetele mittesobivat-, halba-korraldust. Paljudele töötajatele põhiline töö- ja suhtlusvahend. Esmaabi Tegutsemine uppumise korral: *päästmisel tuleb uppujale läheneda tagantpoolt, hoides tema haardest. *uppujal võetakse kaenla alt või juustest, hoitakse pea veest väljas. *asetatakse kannatanu kõvale pinnale. *kontrollitakse teadvust,hingamist, pulssi. *kannatanu asetatakse kaldal külili, et vabaneda suhu ja ninaõõnde sattunud veest. *proovi kannatanut äratada kõnetamisega , raputamisega. *kui teadvus ei taastu, aga hingamine ja pulss on, siis proovi tagada kannatanu jälgimine. *kui kannatanu ei hinga ja pulssi pole, siis tuleb alustada koheselt elustamisega. *hingamise taastumisel tuleb kannatanudl märjad riided eemaldada ja asetada ta külili asendis kuivale riidele, ning katta soojalt kiirabi saabumiseni. Elektriõnnetused
Valem annab meile optimaalse pulsisageduse õigesti harjutamiseks. Puhkepulss + (220 vanus puhkepulss) x K K algajad - 0,6 K keskmine treenitus 0,65 K edasijõudnud - 0,7 Pulssi mõõdetakse kas randmel või kaelal, surudes veresoonele 2 3 sõrmega. Kui varahommikuse pulsisageduse võib mõõta 15 sek jooksul, korrutades seejärel saadud arvu 4 ga, siis koormusel tuleb mõõta 10 sek jooksul, korrutades siis 6 ga. Oluline on käsitsi mõõtmisel veel see, et pulssi tuleks koormusjärgselt määrata kiiresti, sest südame löögisagedus langeb juba esimese kümne sekundi jooksul. Märksa täpsema pulsisageduse saab kahtlemata pulsikella (sporttestri) abil. Hommikune pulsisageduse mõõtmine ärgates on lihtne ja hea võimalus organismi seisundi hindamiseks. Normaalne pulsisagedus on umbes 70 lööki / min.Regulaarse ja optimaalse vastupidavustreeningu abil on võimalik oma pulsisagedust viia näiteks tavapäraselt 75 löögilt / min
Diagnoosile leiab kinnituse kõigepealt palja käega nahka katsudes ning seejärel tsentraalset temperatuuri mõõtes. Niisamuti tuleb alajahtumist kahtlustada nendel patsientidel, kes leitakse piiratud teadvusega eest tubastest tingimustest. Esimese läbivaatuse eesmärk on kindlaks teha, kas vereringe ja spontaanne hingamine on säilinud. Ka alajahtunud patsientide puhul võib see keeruline olla. Hingamine on sageli tasane, aeglane ja raskesti kuulda, pulssi võib olla vaid väga õrnalt tunda. Seega tuleb hüpotermia korral otsida pulssi kuni 45 sekundit. Alajahtunud patsientide puhul esineb sageli patsiendi surnuks tunnistamise vigu. Alajahtunud patsiendi päästmise veest on seotud teatud ohtudega, mis puudutavad ka abi osutaja ohutust. Seetõttu käsitletakse neid eraldi peatükkides. Patsiendi seisundi jälgimine on tihti raske. Pulssoksümeetrit ei ole naha halva
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
