Psühhopatoloogia kordamisküsimused (0)

Psühhopatoloogia kordamisküsimused 2016
1. Psüühikahäirete uurimismeetodid
intervjuu, psühhodiagnostika ja skaalad
2. Orgaanilise psüühikahäire mõiste, näited
Tegemist on tuntud patoloogilise protsessiga, st kahjustuse tüüp/iseloom on määratav. Näiteks dementsus.
3. Dementsuse diagnoosimise kriteeriumid
RHK järgi
(a) Dementsus, nagu on kirjeldatud sissejuhatuses .
(b) Progresseeruva kuluga hiiliv algus. Algust on sageli ajaliselt raske täpsustada, kuid lähedaste poolt defekti märkamine võib toimuda järsku.
(c) Kliiniliste nähtude või eriuuringute tulemuste puudumine, mis näitaksid, et psüühiline seisund on tingitud teistest dementsust põhjustavatest süsteemsetest või peaajuhaigustest (nt. hüpotüroidism, hüperkaltseemia, vitamiin B12 puudulikkus, niatsiinivaegus, neurosüüfilis, hüdrotseefalus liikvori normaalse rõhuga või subduraalne hematoom).
(d) Puudub äge apoplektiline algus ning haiguse algjärgus ei ilmne fokaalse kahjustuse neuroloogilisi nähte, nagu hemiparees, tundlikkuse kadumine, nägemisvälja defektid ja koordinatsioonihäired (need häired võivad ilmneda hiljem).
4. Orgaanilise amnestilise sündroomi diagnoosimise kriteeriumid
RHK järgi
(a) mälu alanemine, eeskätt lähimälu (uue materjali omandamine on halvenenud), antero- ja retrograadne amneesia ning varasemate teadmiste reprodutseerimise halvenemine (ajaliselt pöördvõrdeliselt nende omandamisega);
(b) anamneesis on objektiivsed andmed peaaju kahjustuse või haiguse kohta (eriti kui see haarab bilateraalselt dientsefaalseid või mediaalseid temporaalseid struktuure);
(c) ei ole vahetu mälu defekti (nt. ühekohaliste arvude kordamise test), tähelepanu- ja teadvushäireid, intellekti globaalset halvenemist.
5. Traumajärgse ajukahjustuse sündroomi diagnoosimise kriteeriumid
Diagnoosimiseks peab avalduma alljärgnevatest kriteeriumitest vähemalt kolm:
(a) püsivalt on vähenenud eesmärgipärase tegevuse võime, eriti kui see tegevus toimub pikemat aega ega paku kohest rahuldust;
(b) häiritud emotsionaalne käitumine: emotsionaalne labiilsus, lame ja aluseta lõbusus (eufooria, ebakohane naljatlemine) koos kergesti vallanduva üleminekuga ärrituvusele või lühiajalistele viha- ja agressioonipuhangutele; mõnel juhul võib peamiseks avalduseks olla apaatia ;
(c) vajaduste ja impulsside väljendamisel ei arvestata tagajärgi ega sotsiaalseid tavasid (isik võib sooritada asotsiaalseid tegusid , nagu varastamine, ebasobivad seksuaalsuhted , pidurdamatult ablas söömine, isikliku hügieeni nõuete eiramine );
(d) tunnetushäired kas kahtlustavate või paranoiliste mõtete näol ja/või ülemäärane hõivatus üksikust, tavaliselt abstraktsest teemast (nt. religioon , tõde ja vale);
(e) kõne kiiruse ja kulu märgatav muutumine, ilmnevad sellised nähud nagu üksikasjalikkus, ülemäärane järelduste tegemine, viskoossus ja hüpergraafia;
(f) muutunud seksuaalne käitumine (hüposeksuaalsus või seksuaalse objekti valiku väärastumine).
6. Psühhoaktiivse aine kuritarvitamise kriteeriumid
Aine tarvitamise viis, mis kahjustab kehalist või psüühilist tervist (nt. episoodiline depressiivne häire).
Tekitatud kahjustust võib selgelt märgata ja diagnoosida.
Ainet tarvitati vähemalt kuu aega või korduvalt viimase aasta jooksul.
Ei saa diagnoosida, kui esineb sõltuvus või psühhootiline häire
7. Psühhoaktiivsest ainest sõltuvuse kriteeriumid
1. Tung või sundmõte tarvitada ainet
2. Raskusi kontrollida tarvitatava aine hulka, tarvitamise kestvust, käitumist
3. Võõrutusseisund
4. Tolerantsus
5. Vaba aja veetmise teiste võimaluste ja huvide progresseeruv taandumine aine tarvitamise ees 6. Aine tarvitamise jätkamine vaatamata ilmsetele kahjustavatele tagajärgedele .
1 a jooksul 3 või enam sümptomit
8. Alkoholist võõrutusseisundi diagnoosimine
Delirium tremens - lühiajaline, kuid mõnikord eluohtlik toksiline segasusseisund koos somaatiliste häiretega. (pärast alkoholi kasutamise katkemist)
Kaasnevad sümptomid: insomnia - unetus , treemor - värisemine, hirm, krambid , teadvuse hägunemine, elavad hallutsinatsioonid ja illusioonid. Sageli luulumõtted , agiteeritus - ärrituse/rahutuse seisund, vegetatiivse närvisüsteemi hüperaktiivsus
Diagnoosimiseks peavad olema psüühilised sümptomid - ärevus , depressioon ja unehäired
Somaatilised sümptomid sõltuvad kasutatavast ainest. (vt. ülespoole)
Võõrutusseisund tuleb panna peadiagnoosiks juhul, kui see on arsti poole pöördumise peamine põhjus ja nõuab meditsiinilist tähelepanu.
9. Skisofreenia diagnoosimise kriteeriumid
Diagnoosimiseks peab esinema vähemalt kuu aja jooksul vähemalt nõrgalt esimena 2 järgnevatest sümptomitest:

• Mõtete kajamine, sisendamine, äravõtmine
  
• Luulumõtted kontrollist, mõjustusest või hõlmavad keha või jäsemete liigutusi
  
• Kuulmishallukad, mis kommenteerivad patsiendi käitumist
  
• Muud püsivad luulumõtted, mis on patsiendi kultuurile ebakohased
  
• Katatoonne käitumine nagu rahutus , stuupor - tardumine mingisse asendisse, mutism - tummus, stuupor
  
• Negatiivsed sümptomid - apaatia - tundeelu tuimenemine, kõnetegevuse vähenemine
  

10. Paranoidse skisofreenia tunnused

• Paranoilised luulumõtted (keegi tahab sulle halba, jälitab jms)
  
• Auditoorsed hallutsinatsioonid (keegi annab käsklusi, ähvardab vms)
  
• Tajumishäired - keegi elab sul sees, suu on karvu täis jms
  
• Maitsehallutsinatsioonid - tuntakse, et toit on mürgitatud vms
  

11. Positiivsed ja negatiivsed sümptomid
Positiivsed sümptomid on need, mis lisavad midagi. Näiteks hallutsinatsioonid, psühhoos, illusioonid, treemor
Negatiivsed sümptomid on need, mis halvavad või võtavad nö midagi ära (funktsiooni alanemine). Näiteks depressiivsed sümptomid, stuupor
12. Luululise häire diagnoosimise kriteeriumid
Tunnuseks luulumõtted.. Peavad avalduma vähemalt kolm kuud ning olema seotud selgelt isikuga, mitte tulenema kultuurimiljööst, religioonist.
Ei tohi esineda ajuhaiguse tunnuseid, kuulmishallutsinatsioone.
13. Depressiivse episoodi diagnoosimise kriteeriumid
Depressiivne meeleolu, huvi ja elurõõmu kadumine ja suurenenud väsitatavus peamised sümptomid.
Kerge depressioon:
Peab esinema vähemalt 2 põhisümptomit ja 2 lisasümptomit, näiteks isu alanemine ja häiritud uni.
14. Mõõduka depressiivse episoodi diagnoosimise kriteeriumid
2/3 + 3/4
15. Korduva raske depressiooni diagnoosimise kriteeriumid
3 + 4
16. Paanikahäire diagnoosimise kriteeriumid
1 kuu vältel peab olema esinenud mitu tugevat paanikahoogu:

• Situatsioonis, kus ei ole reaalset ohtu
  
• Hood ei tohi olla piiritletud mingi kindla, ettearvatava situatsiooniga (foobse situatsiooniga)
  
• Hoogude vahelisel perioodil ei tohi esineda ärevuse sümptomeid, kuigi ootusärevus uue paanikahoo ees on tavaline
  

Saab diagnoosida ainult siis, kui esine ühtegi foobia tunnust.
17. Sotsiaalfoobia diagnoosimise kriteeriumid

• Kardetud olukordi välditakse nii palju kui võimalik
  
• Ärevus peab esinema vaid kindlates sotsiaalsetes situatsioonides
  
• Psüühilised ja vegetatiivsed sümptomid peavad olema primaarsed, mitte sekundaarsed teistele sümptomitele nagu obsessiivsed mõtted ja luul
  

Sotsiaalfoobia psüühilised sümptomid: madal enesehinnang , kriitikakartus
Sotsiaalfoobia võib olla piiritletud (esineb ainult avalikul esinemisel, söömisel avaikus kohas või suhetes vastassoost inimestega) või difuusne ehk üldistunud (esineb kõigis perekonnavälistes sotsiaalsetes olukordades)
18. Hüpohondria diagnoosi kriteeriumid
Oled veendunud, et sul on mingi raske ja progresseeruv kehaline haigus. Patsient esitab kehalisi kaebusi, tavaliselt on tähelepanu ühel organil või kehaosal. Keksendutakse üh
Diagnostilised kriteeriumid:

• Vaatamata läbitud arstlikele uuringutele on patsient veendunud, et tal on endiselt raske haigus ning kaebab endiselt kindlaid kehalisi sümptomeid
  
• Esineb püsiv vastupanu arstide veenmisele, et patsiendil ei ole ühtegi kehalist haigust
  

19. Skisoidse isiksusehäire tunnused

• Emotsionaalne külmus
  
• Ei väljenda tundeid, ükskõiksus
  
• Enesessesüüvivus ja fantaseerimine
  
• Võimetus väljendada teiste suhtes sooje tundeid kui ka viha
  
• Pole lähedasi sõpru ega soovi suhete loomiseks
  
• Eelistab üksi olla ja üksi tegutseda
  
• Tundetus sotsiaalsete normide ja tavade suhtes
  

20. Düssotsiaalse isiksusehäire diagnoosimise kriteeriumid

• Hoolimatus teiste suhtes
  
• Võimetus luua püsisuhteid
  
• Võimetus tunda süüd ja õppida karistusest
  
• Ei pea kinni normidest ja moraalireeglitest
  
• Kalduvus teisi süüdistada
  
• Kaasnev joon võib olla püsiv ärrituvus
  

21. Ebastabiilse isiksusehäire diagnoosimise kriteeriumid

• Enesekontrolli puudus
  

• Kalduvus käituda impulsiivselt, arvestamata tagajärgi
  
• Kõikuv meeleolu
  
• Puudub ettemõtlemisvõime
  
• Tugevad vihapursked võivad viia agressiivsuseni
  

Impulsiivset tüüpi ebastabiilne isiksus

• Kõikuv meeleolu
  
• Enesekontrolli puudus
  
• Vihapurksed koos agressivsusega, vägivaldsus
  

Piirialast tüüpi ebastabiilne isiksus

• Kõik need sümptomid, mis on impulsiivset tüüpi isiksusel
  
• Lisaks ebaselge mina-pilt ja eesmärgid
  
• Äärmuslikud katsed vältida hülgamist - suitsiidiähvardused ja enesevigastamine
  

22. Histrioonilise isiksuehäire tunnused

• Dramatiseerimine, teatraalne olek, käitumine
  
• Labiilne (kõikuv) emotsionaalsus
  
• Kerge mõjutatavus ja sisendatavus, kergesti manipuleeritav
  
• Võrgutav välimus ja käitumine
  
• Püsiv iha olla tähelepanu keskpunktis
  

23. Kerge vaimse alaarengu diagnoosimise kriteeriumid

• IQ vahemikus 50-69
  
• Keele ja kõne hilisem areng
  
• Orgaaniline etioloogia (ajukahjustus) on diagnoositud vähestel
  
• Kaasnevaid häireid nagu autism, epilepsia , käitumishäireid on diagnoositud rohkem?
  

24. Mõõduka vaimse alaarengu kriteeriumid

• IQ vahemikus 35-49
  
• Mõned õpivad kasutama kõnet, mõned suudavad suhelda vaid mitteverbaalselt - suur varieeruvus
  
• Orgaaniline etioloogia on diagnoositud enamikul
  
• Lapseea autism v muud pervasiivsed arenguhäired vähestel
  
• Mõned saavutavad visuaal -ruumilistes võimetes kõrgema taseme kui verbaalsetes
  
• Enamik on võimelised kõndima ilma abita
  

25. Dementsuse ja depressiooni eristamine

• Depressiooni kõigi variantide puhul esinevad kolm põhisümptomit, milleks on alanenud meeleolu, huvi ja elurõõmu kadumine ja energia vähenemine. Diagnoosimiseks peab olema vähemalt 2-nädalane sümptomite esinemine
  
• Dementsuse põhjuseks on peaaju haigus ja tegemist on kroonilise või progresseeruva kuluga haigusega (ei saa ravida). Dementsuse puhul esineb mälu aeglustumine, infotöötlusvõime, mõtlemishäired. Diagnoosimiseks peavad sümptomid olema esinenud vähemalt 6 kuud.