16. PILET SKISOIDNE ISIKSUS Üldiseloomustus Ta püüab olla väga iseseisev ja sõltumatu. Talle on oluline, et ta kellestki ei sõltuks, et tal ei ole kohustusi teiste ees. Seetõttu kipub ta ennast teistest inimestest eraldama. Ta vajab distantsi. Seetõttu ei taha ta kedagi endale liiga lähedale lasta, lähedaseks saada. Suhtleb kindlates piirides. Kui seda distantsi rikutakse tema ja teiste vahel, siis ta tajub seda nagu oma sõltumatuse ähvardust, isiksuseruumi ahistamist
Skisoidsel isikul on põhiimpulsside seisukohalt ülitugev ,,omapüürlemise" impulss, see töhendab enesesäilitamise ja teistest eraldumise impulss. Ta püüab olla iseseisev ja sõltumatu, ta eraldub teistest inimestest, sest ta vajab distantsi, ning ta suhtleb teiste inimestega teatud piirides. Kuis eda piiri ületada, siis skisoidne isik tunneb, et tema isiksuse ruumi, eluruumi ja sõltumatusvajadust ohustatakse ning hakkab ennast ägedalt kaitsma. Talle on omane hirm inimliku läheduse ees. Skisoidne isik väldib lähedasi isiklikke kontakte ega lasku kergelt intiimsuhetesse. Pelgab kokkupuuteid partneriga, taotleb inimestevahelistes suhetes asjalikkust. Skisoidne isik tunneb ennast kõige paremini rühmades, kus ta saabjääda anonüümseks, kuid tänu ühistele huvidele tunnetada juurdekuuluvust
Isiklikud ei ole tüüpilised. 4 hirmude põhivormi : hirm sõltuvuse ees minast loobumine, hirm muudatuste ees, hirm paratamatuse ees tajutakse lõplikkust, vabaduse puudumine. Loob nende alusel isiksuse käsitluse, kui mingi hirm domineerib, kujuneb välja isiksusetüüp. Päritavus ja elutingimused võivad hirme soodustada. Hirmude algpõhjus lapsepõlves. Kui hirm liiga kaua kestab, võivad häired kujuneda. 4 suurt neuroosi vormi : skisoidne, depressiivne, sundustega, hüsteeriline. Ei ole lõpuni välditavad, proovitakse põhihirmudest eemale hoida. Mõnes kultuuris võib mõni domineerida. 16. Skisoidne isiksus Hirm kaotada mina ise, tahab olla indiviid ja sõltmatu. Tõmbub selle pärast eemale ja suhtleb teatud piirides. Kui piire ületatakse, hakkab kaitsma ennast. Neil on keskmisest kõrgem intelligentsus. Tundlikud ja neil tekib umbusaldus maailma vastu, kui noomitakse. Neil on
Tema isiksusekäsitlus põhineb hirmudel, mida kõik ei tunnista, kuid nad on olemas. On globaalsed hirmud ja individuaalsed hirmud. Igal hirmul on arengulugu. Hirmudest ülesaamine muudab küpsemaks. Hirm tuleb esile uudses olukorras, nt kooliminek, pere loomine. Isiklikud hirmud pole kõigile omased, nt ämblikud, kõrgus. On olemas hirmu põhivormid, millest tulenevad teised hirmud. 1) Hirm saada kellestki/millestki sõltuvaks, hirm loobuda omaenda minast skisoidne. 2) Hirm üksioleku, hüljatuse, isoleerituse ees, hirm teistest liigselt erineda depressiivne. 3) Hirm muudatuste ees, mida tajutakse kui kindlusetust sundustega. 4) Hirm paratamatuse ees, paratamatus kui lõplikkus ja vaba tahte puudumine hüsteeriline. Need hirmud täiendavad ja vastandavad üksteist. Need neli on kõigis olemas, vastavalt hirmude domineerimisele jagatakse tüüpideks. Inimestel on ka eelsoodumused, nt geneetiline närvisüsteem
Tema isiksusekäsitlus põhineb hirmudel, mida kõik ei tunnista, kuid nad on olemas. On globaalsed hirmud ja individuaalsed hirmud. Igal hirmul on arengulugu. Hirmudest ülesaamine muudab küpsemaks. Hirm tuleb esile uudses olukorras, nt kooliminek, pere loomine. Isiklikud hirmud pole kõigile omased, nt ämblikud, kõrgus. On olemas hirmu põhivormid, millest tulenevad teised hirmud. 1) Hirm saada kellestki/millestki sõltuvaks, hirm loobuda omaenda minast skisoidne. 2) Hirm üksioleku, hüljatuse, isoleerituse ees, hirm teistest liigselt erineda depressiivne. 3) Hirm muudatuste ees, mida tajutakse kui kindlusetust sundustega. 4) Hirm paratamatuse ees, paratamatus kui lõplikkus ja vaba tahte puudumine hüsteeriline. Need hirmud täiendavad ja vastandavad üksteist. Need neli on kõigis olemas, vastavalt hirmude domineerimisele jagatakse tüüpideks. Inimestel on ka eelsoodumused, nt geneetiline närvisüsteem
ka suremuse/haiguslikkuse põhjuseid. (WHO 21.04.2007). RHK on muutunud iseloomulikuks liigituseks kõigi üldepidemiloogiliste ja tervisehaldamise otstarbeks, mida on tähele pandud mitmetel eluliselt olulistel protokollidel nagu surmatõendid ja haigladokumentidel. Seda kasutatakse klassifitseerimaks haigusi ja teisi terviseprobleeme. (WHO 21.04.2007). RHK kümnenda versiooni järgi kuulub spetsiifiliste isiksushäirete alla kaheksa häiret: skisoidne, düssotsiaalne, ebastabiilne, paranoiline, histriooniline, anankastne, vältiv- ja sõltuv isiksus. Lisanduvad veel muud spetsiifilised isiksushäired ja täpsustamata isiksushäire. (WHO Eesti 20.04.2007). RHK-10 on välja on jätnud DSM-IV kõige kahtlasemad nartsisliku ja passiiv-agressiivse isiksushäire (Allik etc 2003: 122). DSM ehk The Diagnostic and Statistical Manual of Mental Disorders on tõlgituna Diagnostiline ja Statistiline Vaimsete Häirete Käsiraamat
hospitali, ta talus kõik protseduurid tuimalt ja ilmetult. Ta ei ilmutanud uuringute vastu mingit huvi. Ta vastas kõigile ühtviisi jahedalt. Silmaring oli lai, kuid jutt oli väga formaalne. Talle meeldis ainult mõelda ja nii vastas ka arstidele, ja naeratus tuli napilt väljaspoole. Üks võimalik seletus: kognitiivne Kognitivistide seletuses isiksushäiretele, nii nagu ka normaalne isiksusetüübi käitumisele, on kõige tähtsamad isiku tuumveendumused endast, teistest ja maailmast. Skisoidne isiksus on iseenesest-küllaldane ja üksik. Teistest arvab, et tulu nendest ei ole tüli on. Veendumuste põhjal saame konstrueeruda inimese kognitiivse tegevuse mehhanismi kuidas ta valib, töötleb ja väljastab infot, kognitiivse mehhanismi põhjal tema nähtava tegevuse- mida ta teeb või ütleb. Nad hoiavad teistest distantsi, ta naudib üksinda olemist. Nähtava tegevuse mõju keskkonnale, ennekõike teistele inimestele , hakkab andma tagasisidet
Mõni võib hakata domineerima. Terve inimese tunnus: Üldjuhul saab inimene ise hakkama oma hirmudega. Eriti kaitsetud aga on lapsed. Tähtis on, et inimene mõistaks, kust hirm pärit on. Hirmud ei ole välditavad. Need, kes üritavad vältida, takerduvad teistesse hirmudesse, mis on suurte hirmude ülekanded. Normaalsest perest tulevad lapsed on võimelised neid põhihirme vältida. Võib suhtuda neljal viisil. 1) Kõigest võib distantseeruda (Skisoidne) 2) kõigega võib üritada samastuda ( depressiivneI 3) Kõike võib võtta kõik paratamatut seadust ( Sundlustega) 4) Kõike võib üritada oma soovikohaselt muuta (hüsteerik) Vastanid: Skisoidne vs depressiivne ja Sundlustega vs hüsteeriline. Soov jõuda partneriga koos täiuslikkuseni. Vatandtüübid kipuvad tegelt minema konflikti. Skisoidne vs depressiivne: Skisoidne näeb depressiivses neid jooni, mis tal on puudu. Näeb võimalusi enda isoleeritusest vabanemiseks
Mõni võib hakata domineerima. Terve inimese tunnus: Üldjuhul saab inimene ise hakkama oma hirmudega. Eriti kaitsetud aga on lapsed. Tähtis on, et inimene mõistaks, kust hirm pärit on. Hirmud ei ole välditavad. Need, kes üritavad vältida, takerduvad teistesse hirmudesse, mis on suurte hirmude ülekanded. Normaalsest perest tulevad lapsed on võimelised neid põhihirme vältida. Võib suhtuda neljal viisil. 1) Kõigest võib distantseeruda (Skisoidne) 2) kõigega võib üritada samastuda ( depressiivneI 3) Kõike võib võtta kõik paratamatut seadust ( Sundlustega) 4) Kõike võib üritada oma soovikohaselt muuta (hüsteerik) Vastanid: Skisoidne vs depressiivne ja Sundlustega vs hüsteeriline. Soov jõuda partneriga koos täiuslikkuseni. Vatandtüübid kipuvad tegelt minema konflikti. Skisoidne vs depressiivne: Skisoidne näeb depressiivses neid jooni, mis tal on puudu. Näeb võimalusi enda isoleeritusest vabanemiseks
· isiksushäired ja kuritegevus: 70 - 85%; · isiksushäired ja alkoholism: 60 - 70%; · isiksushäired ja narkomaania: 70 - 90%. (Maailma Tervishoiuorganisatsioon 1999) 1.1. Isiksushäirete tüübid Tabel 1. Isiksushäirete jaotus RHK-10 (WHO, 1992) DSM-IV (APA, 1994) Klaster A Paranoidne Paranoidne Skisoidne Skisoidne Skisotüüpne Skisotüüpne Klaster B Düssotsiaalne Antisotsiaalne Emotsionaalselt ebastabiilne Piirialane (borderline) - impulsiivne tüüp Histriooniline - piirialane tüüp Nartsissistlik Histriooniline Klaster C Vältiv Vältiv
· Osadel inimestel on püsiv psüühiliste omaduste ja käitumuslike tunnuste kogum, mis kogu elu jooksul oluliselt raskendab nende sotsiaalset kohanemist ja toimetulekut sotsiaalsetes suhetes. Paranoiline isiksushäire · Ülitundlik ebaedu suhtes · Solvuv, pika vihaga · Umbusklik, kahtlustav · Liialdatud võitlus oma õiguste eest · Liialdatud enesekesksus · ,,vandenõuteoreetik" Skisoidne isiksushäire · Emotsionaalne külmus, rõõmutus · Ei väljenda ja ei taju tundeid · Ükskõikne tema kohta antava hinnangu suhtes · Eelistab üksindust · Liigne enesessesüüvimine, fantaseerimine · Usalduslike suhete puudumine · Tundetus sotsiaalsete normide suhtes Düssotsioaalne isiksushäire · Kalkus teiste suhtes · Sotsiaalsete normide ja kohustuste eiramine · Suhteid loob kergest, kuid need ei ole püsivad
konservatiivne · Puhh: närtsib ära, süüdistab, kipub vassima Soovitused · Iiah : väärtusta teisi! Kiida iga päev vähemalt 1 tegu · Notsu: väärtusta ennast! Ütle endale iga päev peegli ees, et olid tubli! · Jänes: võta vabalt!Võta aeg maha ja logele! · Puhh: tegutse süsteemselt! Täna teen tööd ja homme naudin elu, mitte vastupidi Hirmud (Fritz Riemanni järgi) · Hirm andumuse (sõltuvuse) ees- skisoidne - Iiah · Hirm endakssaamise ees - depressiivne - Notsu · hirm muundumiste ees- sundusega isik - Jänes · hirm paratamatuse ees - hüsteeriline isik - Puhh Inimese funktsioonid: · Mõtted · Tunded · Meelelisus (maitsed, lõhnad) · Intuitiivsus = kõhutunne · Kujutlusvõime · Unistamisvõime · Impulsiivsus = iha · Tahe koordineerib Tahte omadused · Energia, jõud · Meisterlikkus, tahe, distsipliin · Kontsentratsioon
Neljanda hirmu põhivormi ülekaal tekitab hüsteerilise isiksusetüübi. Kui mõni neist hirmu põhivormidest on väga tugev, siis see viib enamasti välja patoloogiani. Kõigi nelja tüübi puhul on hirmudega kokkupuutumine paratamatu. Igast hirmust jagu saamine on inimese jaoks võit tema arengus. Hirmust kõrvale põiklemine on mingis mõttes kaotus. Üldjuhul see inimene, kellel on olnud õnnelik lapsepõlv, on võimeline neid põhihirme seedima · Skisoidne distantseerumine · Depressiivne võime üritada samastuda · Sundustega seaduse tegemine · Hüsteeriline üritada soovikohaselt muuta Alati on nendel vastandtüüpidel ka teineteisele lummav mõju. Alateadlikult nad tõmbavad üksteise poole, kuid võib olla raske hakkama saada. Inimene näeb teises inimeses seda poolt, mida tal endal väga ei ole. See vastandtüüpide eksisteerimine koos töötab ainult sellisel juhul,
Young on välja töötanud väärkohastunud skeemide komplekt iga isiksusehäire jaoks. 1. Tugevdamine 2. Vältimine 3. Kompenseerimine Isiksushäirete tüübid: Paranoiline isiksus: on umbusklik, ta on veendunud, et ta on õiglane inimene, kellele on liiga tehtud. Ta otsib pidevalt pahatahtlikkuse märke, ülitundlik tõrjumise ja ebaedu suhtes ja kaldub pigem kõike vaenulikuna tõlgendama. Oma õigust ajab taga visalt ja peab pikka viha. Suhetes võib olla armukade. Skisoidne isiksus: tema ei saa aru, miks inimesed koos on. Ta eelistab ise üksi olla. Ta ei väljenda teistele ei sooje tundeid ega viha, paistab ükskõikne. Skisoidil pole lähedasi sõpru ega usaldussuhteid ning ta ei soovigi neid. Vastassoo vastu tunneb vähe huvi ja enamasti pole neil seksuaalsuhteid. Skisoid on mõtiskleb ja fantaseeriv, tema huvialad on sageli veidrad ja haruldased. Kuna ta hindab enim sõltumatust ja vabadust, tahab ise otsuseid teha ja neid ellu
normidele mittevastav; · kirjeldatud käitumine ilmub alati lapse- või noorukieas püsides täiskasvanueani; · häire tekitab olulisi kannatusi isikule, mis võivad ilmsiks tulla alles hilisemas arengus; · käitumine on tavaliselt seotud tööalase ja sotsiaalse sooritustaseme olulise langusega. 2.3.Isiksushäirete tüübid Isiksusepsühholoogias eristatakse mitmesuguseid isiksushäirete tüüpe, mis vastavad kindlatele omadustele: Skisoidne skisoidse häire all kannatavad inimesed arvavad, et on iseseisvad, samas üksildased. Tihtipeale arvatakse, et teised on pealetükkivad ning ei vääri huvi ja suhtlemine teistega loob segadust. Seega, on põhistrateegia teistest eemale hoida. Paranoiline peavad iseend õiglaseks ja õilsaks, samas haavatavaks. Teisi peetakse sekkuvateks ja õelateks, kuna nad diskrimineerivad ning on pahatahtlikud. Usutakse, et teiste motiivid on
Toetada väärtusi, mis on suunatud saavutustele ja pakuvad soorituspinget ParanoilineKahtlused ja usaldamatusSuhtlemine on isikupäratu ja tundetu Lihtsustada otsustamise ja aruandmise korda Hõlbustada info levikut organisatsioonis Toetada uusi ettevõtmisi Kinnis-ideelineTäiuslikkuse tarve Rangus ja paindumatusTakerdutakse detailide lihvimisse ning lõputusse ületegemisse ja parandamisse Lammutada bürokraatlikud struktuurid Mitmekesistada tegevust Investeerida arendus-ja uurimistegevusse Skisoidne Tippjuhi passiivsusIntriigid ja võimuvõitlusSuhted külmad ja formaalsed. Infot varjatakse. Elustada ja tugevdada juhtimistPöörata tähelepanu strateegialeParandada teabe levikut organisatsioonis Psühho-analüütiline lähenemisviis Sõltuvusgrupp Kogu vastutus on juhil, kes lahendab grupi ees varjatud moel kõik probleemid (elustades mälestused suurest kõikvõimsast emast) Domineerivad tundelised suhtedGrupile meeldib toimida omaette, välismaailmaga ei suhelda.
Igast hirmust jagu saamine on inimese jaoks võit tema arengus. Hirmust kõrvale põiklemine on mingis mõttes kaotus. Rieman arvab, et õnnestunud lapsepõlv on see võti. Üldjuhul see inimene, kellel on olnud õnnelik lapsepõlv, on võimeline neid põhihirme seedima. Need neli tüüpi on põhimõtteliselt neli erinevat suhtumis- ja käitumisviisi maailmas, mis on väga levinud. Igasse inimestevahelisse suhtesse või ülesandesse võib suhtuda erinevalt. 1) Skisoidne distantseerumine 2) Depressiivne võime üritada samastuda 3) Sundustega seaduse tegemine 4) Hüsteeriline üritada soovikohaselt muuta Alati on nendel vastandtüüpidel ka teineteisele lummav mõju. Alateadlikult nad tõmbavad üksteise poole, kuid võib olla raske hakkama saada. Inimene näeb teises inimeses seda poolt, mida tal endal väga ei ole. See köidabki. See vastandtüüpide eksisteerimine koos töötab ainult sellisel juhul, kui inimene aktsepteerib
unehäired, mälupildid Meeleoluhäired: Depressioon, Biopolaarne häire-emotsionaalsete äärmuste vaheldumine;maniakaalsed ja depressiivsed episoodid Antipsühhootikumid dopamiini retseptoreid blokeerivad, ravivad skisofreenia positiivseid sümptomeid (luulusid, hallukaid) Arenguhäired: Autism Tähelepanu- ja hüperaktiivsushäire ADHD Söömishäired: Anoreksia Buliimia Dissotsiatiivsed häired: Diss amneesia Diss hulkumismaania Diss identiteedi häire Isiksushäired Paranoiline, skisoidne, antisotsiaalne, skisotüüpne jne isiksushäire
B. Karvasarski toob esile järgmised suhtumised oma haigusesse: adekvaatne- harmooniliselt küpsel isikul ratsionaalne- haiguse tajumine, kuid puudub aktiivsus ravi suhtes hüpohondriline- teravdatud haiguse tunnetus, liialdatud mõtlemine, haiguse põhjustest arusaam. Infantiivsel, lapsikul inimesel. paaniline-kõrge ärevus, teravdatud haiguse tunnetus. Ravisse suhtumine kaootiline, vahel eitav. Kõrge nõudlusnivooga inimene. passiivne- haiguse tunde ignoreerimine, ravi ignoreerimine. Skisoidne ja asteeniline inimene. eitav- kõrgenenud mina hinnangu korral. 6.TAJUMISE KVANTITATIIVSED JA KVALITATIIVSED HÄIRED: Tajumise kvantitatiivsed häired analüsaatori ärrituvuslävi on häiritud ja sellest tuleneb tajumise intensiivsuse muutus. Kvantitatiivsed häired on : anestesia analüsaator pärsitud; hüperestesia analüsaatori ülitundlikkus; hüposteesia analüsaatori alatundlikkus. Tajumise kvalitatiivsed häired Analüsaatori telg on häiritud- väär tegelikkuse
Düssotsiaalne isiksus: kalk, hoolimatus teiste tunnete suhtes. Tugev ja püsiv vastutustundetus, sotsiaalsete normide, reeglite ja kohustuste eiramine. Võimetus püsisuhteks, kuigi suhete loomisel pole raskusi. Väga madal fustratsioonitaluvus, madal agressioon ja vägivalla vallandumise lävi. Võimetus tunda süüd ja õppida kogemustest, eriti karistusest. Märkimisväärne kalduvus teisi süüdistada ja end õigustada. Kaasneda võib püsiv ärritus. Skisoidne isiksus: üksildaste tegevuste ülekaalukas eelistamine. Emotsionaalne külmus, jahedus või tuimus. Ei väljenda teistele sooje tundeid ega viga. Ükskõiksus nii kiituse kui kriitika suhtes. Vähene huvi seksuaalsuhte vastu. Tunneb rõõmu väga vähestest tegevustest või üldse mitte- liigne enesessesüüvimine ja fantaseerimine. Poel lähedasi sõpru ega usaldussuhteid ega soovigi. Märkimisväärne tundetus sotsiaalsete normide suhtes.
Isiksuse muutus on omandatud pikaajalise distressi, ülima keskkonnavaeguse, raske psüühikahäire, ajuhaiguse või -kahjustuse tagajärjel. Spetsiifilised isiksushäired. · Märkimisväärselt disharmoonilised hoiakud ja käitumine · Hõlmab mitut valdkonda (emotsioonid, mõtlemine, jne) · Avaldub paljudes olukordades · Ilmneb lapse ja noorukieas; püsiv ja pikaajaline · Põhjustab olulisi kannatusi · Tööalase ja sotsiaalse toimimise halvenemine. · Paranoiline isiksus F 60.0 · Skisoidne isiksus F 60.1 · Düssotsiaalne isiksus F 60.2 · Ebastabiilne isiksus F 60.3 (· Impulsiivset tüüpi F 60.30 · Piirialast tüüpi F 60. 31 ) · Histriooniline isiksus F 60.4 · Anankastne isiksus F 60.5 · Vältiv isiksus F 60.6 · Sõltuv isiksus F 60.7 . Paranoiline isiksus F60.0 · Tundlikkus tõrjumise, ebaedu suhtes · Mitteandestamine, kalduvus viha pidada · Umbusklikkus, kalduvus kogemust moonutada · Oma õiguse tagaajamine · Kahtlused partneri truuduse suhtes
- Laialdane: avaldub paljudes olukordades - Nähud ilmuvad alati lapse- või noorukieas ja püsivad täiskasvanna - Häire tekitab olulisi isiklikke kannatusi - Häire on tavaliselt seotud tööalase ja sotsiaalse toimimise langusega Riskitegurid - Halb keskkond või geneetika - Stressor trauma - Haigus Levimus 0,5-7% DSM-5 isiksusehäired A. Veidrad e ekstsentrilised - Paranoiline - Skisoidne - Skisotüüpne B. Dramaatilised e emotsionaalsed - Antisotsiaalne - Piirialane - Histooriline - Nartsislik C. Ärevad e. kartlikud - Obsessiiv-kompulsiivne - Vältiv - Sõltuv Isiksuse(häirete) ajalugu - Hippokrates 460-377 eKr aju liiga kuum, külm, kuiv või niiske
A-RÜHM SKISODNE, PARANOILINE, SKISOTÜÜPNE B-RÜHM ANTISOTSIAALNE,EBASTABIILNE,HISTRIOONILINE,NARTSISSISTLIK C-RÜHM VÄLTIV, SÕLTUV, OBSESSIIV-KOMPULSIIVNE ISIKSUS Paranoiline isiksus : tundlikkus tõrjumise, ebaedu suhtes ; mitteandestamine, kalduvus viha pidada, umbusklikkus, kalduvust kogemust moonutada ; oma õiguse tagaajamine, kahtlused partneri truuduse suhtes, enesekeskne hoiak, sündmusi tõlgendab ülekaalukalt kui vandenõu tulemust. Skisoidne isiksus Rõõmu tunneb vähestest tegevustest, emotsionaalne külmus, raksused emotsioonide väljendamisel, kriitika ja kiituse suhtes ükskõikne , ükskõiksus sotsiaalsete normide suhtes , vähene seksuaalne huvi, eelistab üksildasi tegevusi , liigne enesesse süüvimine ja fantaseerimine, lähedaste suhete puudumine. Düssotsiaalne isiksus hoolimatus teiste tunnete suhtes, vastutustundetud, sotsiaalsete
- Madalates sotsiaalsetes gruppides enam - Lahutatutel enam - Enam ainete kuritarvitamist, vägivaldsust, enesehävituslikkust, seksuaalprobleeme Spetsiifilised isiksusehäired - Märkimisväärselt disharmoonilised hoiakud ja käitumine - Hõlmab mitut valdkonda – emotsioonid, mõtlemine jne - Avaldub paljudes olukordades - Ilmneb lapse ja noorukieas - Põhjustab olulisi kannatusi - Tööalase ja sotsiaalse toimimise halvenemine A-rühm - Skisoidne isiksus - Paranoiline isiksus - Skisotüüpne isiksus - Kummalisus, erilisus B-rühm - Antisotsiaalne isiksus - Ebastabiilne isiksus - Histriooniline isiksus - Nartsissistlik isiksus - Dramaatilisus, emotsionaalsus, ebastabiilsus C-rühm - Vältiv - Sõltuv - OCD - Ärevus, kartlikkus Isiksushäirete ravi - Toetav, usaldust taotlev Psühhoteraapia - Antipsühhootikumid - Antidepressandid Psühhoteraapia
lugejates vastava ootushorisondi. Nõukogude ajal oli väga palju loodusluulet, mille abil oli lihtne rahvuslikkuse sümboleid toota, nt maa = Eestimaa. Nende jaoks on rahvus püha, ülev. Religiooni peetakse rahvuse loomise protsessis oluliseks sealt tuleb moraalikoodeks. Toonitab ellujäämist. Puhas, metafooririkas keel. Jaan kross rahvuse vanaisa (oma ajalooliste romaanide tõttu). Etnofuturism 1980ndate lõpul Tartus tekkinud liikumine. Etnofuturistlik teos on skisoidne, ambivalentne või vähemalt irooniline. Keskseteks zanriteks (auto)biograafia, (kvaasi)manifest, performance, häppening, mitmesugused ideekunsti vormid. Ei väldi päevapoliitikat, vaid muudab selle oma aineks. Selle puhul räägitakse avatud demokraatliku riigi kontekstist. Etnose all ei peeta siin silmas rahvast, mille puhul on oluline religioosne aspekt, vaid hüpatakse üle 19. sajandist ja pimedast orjaööst ning jõutakse välja taarausuni
6) Konformne tüüp à vähene kriitikavõime; teiste jäljendamine; kohanemisvõimetus uute oludega. Ei armasta milleski teistest maha jääda ega ka esiletõusmist. Igapäevaelus lähtuvad sageli mõtteteradest, millele raskel hetkel toetuvad. Tihti jätkatakse õpinguid seal, kuhu lähevad sõbrad. Neid on kerge kaasa tõmmata initsiatiivi puudumise tõttu. Järsk muutus võib konformsetel isikutel tuua kaasa reaktiivse seisundi. 7) Skisoidne tüüp à täiskasvanulik vaoshoitus; sulgumine oma sisemaailma; eakaaslaste ja seltskonna vältimine; mängivad omaette; ootamatud reageeringud. Noorukieas skisoidsed jooned süvenevad. Võib taluda nurisemata ranget reziimi, tugevaid ebamugavusi, reageerib tormiliselt katsele tungida tema sisemaailma. Nn valged varesed. Seksuaalne aktiivsus ümbrusele vähemärgatav, sisemised seksuaalsed fantaasiad aga rikkalikud.
Esimesed on intellektuaal-esteetilised, teised kehalis-manuaalset laadi. Enesetapust mõeldakse tihti, kuid katsetatakse harva, kuid mitte demonstratiivselt. Ei kalduta kuritegelikkusele, alkoholismi, suitsetamisele. Enesehinnang on objektiivne, ei valeta ega teeskle. Vihkavad alusetut süüdistamist. Võivad esineda foobianeuroosid, masendus, skisofreenia. Nendega on raske kontakti leida, kuid kinnisus on näiline. Tuleks proovida sisendada, et nad on teistele vajalikud. · Skisoidne Vaoshoitud, suletud. Noorukina on nad külmad, allaheitlikud, põikpäised, häbelikud, taktitud, aga ka kergemeelsete tegudega. Teistega ei suudeta kontakti leida. Skisoidne nooruk võib taluda ranget reziimi, suuri ebamugavusi, kuid reageerib tormiliselt katsele tungida tema sisemaailma. Seksuaalne aktiivsus on ümbritsevatele vähemärgatav, kuid fantaasiad on rikkad. Üksi olles võivad nad sooritada seksuaalsel pinnal mitmeid üleastumisi, nt ekshibitsionism, lasteealiste rikkumine jne
) Seksuaalse arengu ja sättumusega seotud psüühika- ja käitumishäired Täiskasvanu muud täpsustatud isiksus- ja käitumishäired Täiskasvanu muud täpsustamata isiksus- ja käitumishäired Teema huvitavus ja tähtsus psühholoogi jaoks kutsuvad seda põhjalikumalt käsitlema. Olgu siinkohal ära toodud vaid loetelu alarühma spetsiifilised isiksushäired kuuluvaist tüüpidest. Nendega tutvumiseks kulub lõpupoole terve loeng. F60.0 Paranoiline isiksus F60.1 Skisoidne isiksus F60.2 Düssotsiaalne isiksus F60.3 Ebastabiilne isksus F60.30 impulsiivset tüüpi ebastabiilne isiksus F60.31 borderline type (piirialast tüüpi) isiksus F60.4 Histriooniline isiksus F60.5 Anankastne isiksus F60.6 Vältiv isiksus F60.7 Sõltuv isiksus F60.8 Muud spetsiifilised isiksushäired F60.9 Täpsustamata isiksushäire Kõiki neid häireid iseloomustavad käitumismustrid, mis on püsivad (alates lapse- või
järgnevatest valdkondadest: tunnetus, erutuvus, suhtlemine, impulsi kontroll; ilmnevad lapse- ja noorukieas ning püsivad täiskasvanueas; häire tekitab olulisi isiklikke kannatusi, mis võivad ilmsiks tulla alles hilisemas arengujärgus; häire on tavaliselt, kuigi mitte alati, seotud tööalase ja sotsiaalse toimimise taseme olulise langusega. alati, on eelnenud anoreksia episood. Paranoiline isiksus Skisoidne isiksus Ebastabiilne isiksus Histrioonne isiksus Anankastne isiksus Vältiv isiksus Sõltuv isiksus Düssotsiaalne isiksus - rängad vastuolud inimese käitumise ja valitsevate sotsiaalsete normide vahel, millele on iseloomulik: (a) kalk hoolimatus teiste tunnete suhtes; (b) tugev ja püsiv vastutustundetu hoiak ning sotsiaalsete normide, reeglite ja kohustuste eiramine;
esinemist.Kõik autorid viitavad epileptoidide suurele soodumusele õigusvastaseks käitumiseks. A. Litsko andmetel esines 64%-l epileptoidsetest noorukitest delinkventsust.9 A. Vdovitsenko tegi 10%-l delinkventsetest noorukitest kindlaks epileptoidse aktsentueerituse. L. Mihhailova leidis 80 noorukit,rasket õigusrikkujat uurides, et enim levinud tüüpideks on epileptoidne ja skisoidne.Epileptoidid moodustavad suure osa kõigist alaealistest õigusrikkujatest ning sellised iseloomujooned kujunevad välja julma või hoolimatu kasvatuse tingimustes. Näiteks lastekodudes kasvanud lapsed, kes peavad varakult enda eest seisma hakkama, võivad kalduda epileptoidsele aktsentueeritusele.,,Sotsiaalsele usaldamatusele" orienteeritud perekonnad soodustavad niisuguste iseloomujoonte süvenemist nagu oskamatus luua sooje suhteid ümbritsevate inimestega,
Enesetapust mõeldakse tihti, kuid katsetatakse harva, kuid mitte demonstratiivselt. Ei kalduta kuritegelikkusele, alkoholismi, suitsetamisele. Enesehinnang on objektiivne, ei valeta ega teeskle. Vihkavad alusetut süüdistamist. Võivad esineda foobianeuroosid, masendus, skisofreenia. Nendega on raske kontakti leida, kuid kinnisus on näiline. Tuleks proovida sisendada, et nad on teistele vajalikud. · Skisoidne -Vaoshoitud, suletud. Noorukina on nad külmad, allaheitlikud, põikpäised, häbelikud, taktitud, aga ka kergemeelsete tegudega. Teistega ei suudeta kontakti leida. Skisoidne nooruk võib taluda ranget reziimi, suuri ebamugavusi, kuid reageerib tormiliselt katsele tungida tema sisemaailma. Seksuaalne aktiivsus on ümbritsevatele vähemärgatav, kuid fantaasiad on rikkad. Üksi olles võivad nad sooritada seksuaalsel pinnal mitmeid üleastumisi, nt
annaabi.ee 
