mis seda kompenseeriks. Need on siis näiteks meeleline tunnetus, intellekt, teadvus, mõistus. Need tulevad kasuks maailmas orienteerumisel. Nad on ratsionaalsed ja kained oma mõtte- ja käitumisviisilt. Kõik see, mis on emotsioonidega seotud, tekitab talle ebakindlust. Nad on need inimesed, kes püüdlevad puhta mõtlemise poole. Eelistavad tegeleda asjadega, mis on konkreetsed ja täpsed. Neile ei meeldi suhelda. Tundeline pool jääb arengus maha mõistuslikust poolest. Tüüpiline skisoidne inimene kipub olema selline, kellel on keskmisest kõrgem intellekt ja mõningane emotsionaalne mahajäämine. Kui nad satuvad igapäevases elus mingitesse raskustesse, siis enamasti probleemid ei tulene sellest, et neil oleks vähe võimeid või teadmisi, vaid sellest, et neil on keeruline suhelda, emotsioone välja näidata. Kui rääkida nendest inimestest, kes on kergelt skisoidsete joontega, siis need inimesed on tundlikud, terava tajuga, eraklikud
Skisoidsel isikul on põhiimpulsside seisukohalt ülitugev ,,omapüürlemise" impulss, see töhendab enesesäilitamise ja teistest eraldumise impulss. Ta püüab olla iseseisev ja sõltumatu, ta eraldub teistest inimestest, sest ta vajab distantsi, ning ta suhtleb teiste inimestega teatud piirides. Kuis eda piiri ületada, siis skisoidne isik tunneb, et tema isiksuse ruumi, eluruumi ja sõltumatusvajadust ohustatakse ning hakkab ennast ägedalt kaitsma. Talle on omane hirm inimliku läheduse ees. Skisoidne isik väldib lähedasi isiklikke kontakte ega lasku kergelt intiimsuhetesse. Pelgab kokkupuuteid partneriga, taotleb inimestevahelistes suhetes asjalikkust. Skisoidne isik tunneb ennast kõige paremini rühmades, kus ta saabjääda anonüümseks, kuid tänu ühistele huvidele tunnetada juurdekuuluvust
Isiklikud ei ole tüüpilised. 4 hirmude põhivormi : hirm sõltuvuse ees minast loobumine, hirm muudatuste ees, hirm paratamatuse ees tajutakse lõplikkust, vabaduse puudumine. Loob nende alusel isiksuse käsitluse, kui mingi hirm domineerib, kujuneb välja isiksusetüüp. Päritavus ja elutingimused võivad hirme soodustada. Hirmude algpõhjus lapsepõlves. Kui hirm liiga kaua kestab, võivad häired kujuneda. 4 suurt neuroosi vormi : skisoidne, depressiivne, sundustega, hüsteeriline. Ei ole lõpuni välditavad, proovitakse põhihirmudest eemale hoida. Mõnes kultuuris võib mõni domineerida. 16. Skisoidne isiksus Hirm kaotada mina ise, tahab olla indiviid ja sõltmatu. Tõmbub selle pärast eemale ja suhtleb teatud piirides. Kui piire ületatakse, hakkab kaitsma ennast. Neil on keskmisest kõrgem intelligentsus. Tundlikud ja neil tekib umbusaldus maailma vastu, kui noomitakse. Neil on
Tema isiksusekäsitlus põhineb hirmudel, mida kõik ei tunnista, kuid nad on olemas. On globaalsed hirmud ja individuaalsed hirmud. Igal hirmul on arengulugu. Hirmudest ülesaamine muudab küpsemaks. Hirm tuleb esile uudses olukorras, nt kooliminek, pere loomine. Isiklikud hirmud pole kõigile omased, nt ämblikud, kõrgus. On olemas hirmu põhivormid, millest tulenevad teised hirmud. 1) Hirm saada kellestki/millestki sõltuvaks, hirm loobuda omaenda minast skisoidne. 2) Hirm üksioleku, hüljatuse, isoleerituse ees, hirm teistest liigselt erineda depressiivne. 3) Hirm muudatuste ees, mida tajutakse kui kindlusetust sundustega. 4) Hirm paratamatuse ees, paratamatus kui lõplikkus ja vaba tahte puudumine hüsteeriline. Need hirmud täiendavad ja vastandavad üksteist. Need neli on kõigis olemas, vastavalt hirmude domineerimisele jagatakse tüüpideks. Inimestel on ka eelsoodumused, nt geneetiline närvisüsteem
Tema isiksusekäsitlus põhineb hirmudel, mida kõik ei tunnista, kuid nad on olemas. On globaalsed hirmud ja individuaalsed hirmud. Igal hirmul on arengulugu. Hirmudest ülesaamine muudab küpsemaks. Hirm tuleb esile uudses olukorras, nt kooliminek, pere loomine. Isiklikud hirmud pole kõigile omased, nt ämblikud, kõrgus. On olemas hirmu põhivormid, millest tulenevad teised hirmud. 1) Hirm saada kellestki/millestki sõltuvaks, hirm loobuda omaenda minast skisoidne. 2) Hirm üksioleku, hüljatuse, isoleerituse ees, hirm teistest liigselt erineda depressiivne. 3) Hirm muudatuste ees, mida tajutakse kui kindlusetust sundustega. 4) Hirm paratamatuse ees, paratamatus kui lõplikkus ja vaba tahte puudumine hüsteeriline. Need hirmud täiendavad ja vastandavad üksteist. Need neli on kõigis olemas, vastavalt hirmude domineerimisele jagatakse tüüpideks. Inimestel on ka eelsoodumused, nt geneetiline närvisüsteem
kao. (Clinical Reference Systems 22.04.2007). Ravimitega saab ravida ärevust või meelepetteid. Psühhoteraapia aitab inimesel näha ennast selgemini, aitab ära tunda, mis sellist käitumist põhjustab ja näitab selle mõju teistele inimestele. See aitab isikul ka muuta oma käitumist, mis segab tal elamast rahuldavat elu. Kognitiivne teraapia on inimesele võimaluseks identifitseerida ja muuta oma mõtteid, mis pole reaalsed. (Clinical Reference Systems 22.04.2007). Skisoidne isiksus Skisoidse isiku emotsioonid on piiratud, tuimad, külmad ja jahedad. Märkimisväärselt tundetu üldtuntud sotsiaalsete normide ja tavade suhtes. Kui inimene üldse rõõmu tunneb, siis väga vähestest tegevustest. Ta ei suuda teiste suhtes väljendada nii sooje ja õrnu tundeid kui ka viha. Jääb ükskõikseks nii kiituse kui kriitika suhtes. Seksuaalsete elamuste vähene huvi. Eelistab ülekaalukalt üksildasi tegevusi, fantaseerib ja süüvib enesesse liigselt. Tal
hospitali, ta talus kõik protseduurid tuimalt ja ilmetult. Ta ei ilmutanud uuringute vastu mingit huvi. Ta vastas kõigile ühtviisi jahedalt. Silmaring oli lai, kuid jutt oli väga formaalne. Talle meeldis ainult mõelda ja nii vastas ka arstidele, ja naeratus tuli napilt väljaspoole. Üks võimalik seletus: kognitiivne Kognitivistide seletuses isiksushäiretele, nii nagu ka normaalne isiksusetüübi käitumisele, on kõige tähtsamad isiku tuumveendumused endast, teistest ja maailmast. Skisoidne isiksus on iseenesest-küllaldane ja üksik. Teistest arvab, et tulu nendest ei ole tüli on. Veendumuste põhjal saame konstrueeruda inimese kognitiivse tegevuse mehhanismi kuidas ta valib, töötleb ja väljastab infot, kognitiivse mehhanismi põhjal tema nähtava tegevuse- mida ta teeb või ütleb. Nad hoiavad teistest distantsi, ta naudib üksinda olemist. Nähtava tegevuse mõju keskkonnale, ennekõike teistele inimestele , hakkab andma tagasisidet
Hirmud ei ole välditavad. Need, kes üritavad vältida, takerduvad teistesse hirmudesse, mis on suurte hirmude ülekanded. Normaalsest perest tulevad lapsed on võimelised neid põhihirme vältida. Võib suhtuda neljal viisil. 1) Kõigest võib distantseeruda (Skisoidne) 2) kõigega võib üritada samastuda ( depressiivneI 3) Kõike võib võtta kõik paratamatut seadust ( Sundlustega) 4) Kõike võib üritada oma soovikohaselt muuta (hüsteerik) Vastanid: Skisoidne vs depressiivne ja Sundlustega vs hüsteeriline. Soov jõuda partneriga koos täiuslikkuseni. Vatandtüübid kipuvad tegelt minema konflikti. Skisoidne vs depressiivne: Skisoidne näeb depressiivses neid jooni, mis tal on puudu. Näeb võimalusi enda isoleeritusest vabanemiseks. Võimalik kogeda seda, mida ta varem ei ole kogenud. Depressiivne näeb seda, mida ta pole suutnud: olla sõltumatu, lisaks tunnetab et siin on inimene, kes näeb tema armastust.
Hirmud ei ole välditavad. Need, kes üritavad vältida, takerduvad teistesse hirmudesse, mis on suurte hirmude ülekanded. Normaalsest perest tulevad lapsed on võimelised neid põhihirme vältida. Võib suhtuda neljal viisil. 1) Kõigest võib distantseeruda (Skisoidne) 2) kõigega võib üritada samastuda ( depressiivneI 3) Kõike võib võtta kõik paratamatut seadust ( Sundlustega) 4) Kõike võib üritada oma soovikohaselt muuta (hüsteerik) Vastanid: Skisoidne vs depressiivne ja Sundlustega vs hüsteeriline. Soov jõuda partneriga koos täiuslikkuseni. Vatandtüübid kipuvad tegelt minema konflikti. Skisoidne vs depressiivne: Skisoidne näeb depressiivses neid jooni, mis tal on puudu. Näeb võimalusi enda isoleeritusest vabanemiseks. Võimalik kogeda seda, mida ta varem ei ole kogenud. Depressiivne näeb seda, mida ta pole suutnud: olla sõltumatu, lisaks tunnetab et siin on inimene, kes näeb tema armastust.
· isiksushäired ja kuritegevus: 70 - 85%; · isiksushäired ja alkoholism: 60 - 70%; · isiksushäired ja narkomaania: 70 - 90%. (Maailma Tervishoiuorganisatsioon 1999) 1.1. Isiksushäirete tüübid Tabel 1. Isiksushäirete jaotus RHK-10 (WHO, 1992) DSM-IV (APA, 1994) Klaster A Paranoidne Paranoidne Skisoidne Skisoidne Skisotüüpne Skisotüüpne Klaster B Düssotsiaalne Antisotsiaalne Emotsionaalselt ebastabiilne Piirialane (borderline) - impulsiivne tüüp Histriooniline - piirialane tüüp Nartsissistlik Histriooniline Klaster C Vältiv Vältiv
KOHTUPSÜHHOLOOGIA Probleemid · Mõistetel õigusteaduses ja psühholoogias erinev sisu. · Uued teadmised psüühika kohta levivad väga lihtsustatud kujul. · Psüühika uurimine on multidistsiplinaarne. · Võivad olla kaasatud: psühholoog, psühhiaater, logopeed, neuropsühholoog, lastepsühholoog... · Psüühikahäiretega seotud probleemide hulk ühiskonnas suureneb o Vananemine, narkootikumid, ajukahjustused. Erinevused Õigusteadus Psühholoogia Teo lõpptagajärg Käitumine Inimese käitumise ideaal Organismi toimimise seaduspärasused Hierarhiliselt organiseeritud järjestikuste protsesside Samaaegselt toimivate protsesside keerukas süsteem jada Sündmus asendatakse tekstiga Verbaalne arutlus- ja järeldusvõime on vaid üks osa ...
konservatiivne · Puhh: närtsib ära, süüdistab, kipub vassima Soovitused · Iiah : väärtusta teisi! Kiida iga päev vähemalt 1 tegu · Notsu: väärtusta ennast! Ütle endale iga päev peegli ees, et olid tubli! · Jänes: võta vabalt!Võta aeg maha ja logele! · Puhh: tegutse süsteemselt! Täna teen tööd ja homme naudin elu, mitte vastupidi Hirmud (Fritz Riemanni järgi) · Hirm andumuse (sõltuvuse) ees- skisoidne - Iiah · Hirm endakssaamise ees - depressiivne - Notsu · hirm muundumiste ees- sundusega isik - Jänes · hirm paratamatuse ees - hüsteeriline isik - Puhh Inimese funktsioonid: · Mõtted · Tunded · Meelelisus (maitsed, lõhnad) · Intuitiivsus = kõhutunne · Kujutlusvõime · Unistamisvõime · Impulsiivsus = iha · Tahe koordineerib Tahte omadused · Energia, jõud · Meisterlikkus, tahe, distsipliin · Kontsentratsioon
Neljanda hirmu põhivormi ülekaal tekitab hüsteerilise isiksusetüübi. Kui mõni neist hirmu põhivormidest on väga tugev, siis see viib enamasti välja patoloogiani. Kõigi nelja tüübi puhul on hirmudega kokkupuutumine paratamatu. Igast hirmust jagu saamine on inimese jaoks võit tema arengus. Hirmust kõrvale põiklemine on mingis mõttes kaotus. Üldjuhul see inimene, kellel on olnud õnnelik lapsepõlv, on võimeline neid põhihirme seedima · Skisoidne distantseerumine · Depressiivne võime üritada samastuda · Sundustega seaduse tegemine · Hüsteeriline üritada soovikohaselt muuta Alati on nendel vastandtüüpidel ka teineteisele lummav mõju. Alateadlikult nad tõmbavad üksteise poole, kuid võib olla raske hakkama saada. Inimene näeb teises inimeses seda poolt, mida tal endal väga ei ole. See vastandtüüpide eksisteerimine koos töötab ainult sellisel juhul,
Isiksuse psühhopatoloogia 1. Isiksushäirete olemus ja diagnostilised kriteeriumid Isiksusehäire on iseloomu ja käitumise raske häire, mis hõlmab tavaliselt isiksuse mitut aspekti ja on seotud oluliste isiklike ja sotsiaalsete raskustega. Ebanormaalsed on nii hoiakud kui käitumine, mis võivad ilmneda näiteks emotsioonides, erutuvuses, mõtlemis-ja tajumisviisis, suhtlemisstiilis. Isiksushäirete diagnostilised kriteeriumid. Need jagunevad üldisteks ja igale isiksusetüübile spetsiifiliseks tunnusteks. Diagnostilised kriteeriumid sätestavad disharmoonilised hoiakud ja käitumise. 1. Hõlmavad mitu valdkonda 2. On püsivad 3. On jäigad 4. Häirivad 5. Tekitavad efektiivsuse languse töös ja sotsiaalses tegevuses. Isiksushäired on igaüks eri suunas äärmuslikud ja üksteisest väga erinevad. RHK-10 järgi on kaheksa isiksusehäiret, neid ühel kaks alatüüpi, kokku siis üheksa tüüpi. DSM-IV järgi on häiretüüpe kümme. Isiksushäirete kognitiivne seletus ...
TARTU KUNSTIGÜMNAASIUM SILVIAN KARU 10. klass ISIKSUS JA ISIKSUSHÄIRED Referaat Juhendaja: Arma Eensalu Tartu 2010 Sisukord Sisukord................................................................................................................................2 Sissejuhatus...........................................................................................................................3 1. Isiksus................................................................................................................................4 1.2. Teooriad isiksuse arengust..............................................................................................4 1.2.1. Psühhoanalüütilised teooriad.......................................................................................4 1.2.2. Humanistliku psühholoogia teooriad..............................................................
Organisatsioonikäitumise olemus ja organisatsioonid 1. Organisatsioonikäitumine mõiste ja olemus OK on teadus, mis uurib süsteemselt ja rakendab teadmisi indiviidide ja gruppide käitumisest organisatsioonis, kus nad töötavad. Organisatsioon on inimgruppi, kes töötab ühiste eesmärkide saavutamise nimel ja on loonud määratletava omavaheliste suhete struktuuri. Organisatsioonikäitumine on teadus sellest, mida inimesed teevad organisatsioonis ja kuidas nende käitumine mõjutab organisatsiooni saavutusi. Organisatsioonikäitumine uurib töötaja käitumise seletamise, mõistmise, ennustamise, loomise ja muutmise protsessi organisatsiooni kontekstis. 2. Organisatsioonikäitumise kui õpetuse eesmärgid eesmärgid: mõista ja ennetada inimeste käitumist tööl.indiviidide, gruppide ja struktuuride käitumise mõju organisatsioonile. 3. Organisatsioonikäitumise uurimismeetodid Vaatlus ja osalusvaatlusJuhtumite kirjeldus ja analüüsKüsitlusEksperiment ja labo...
Igast hirmust jagu saamine on inimese jaoks võit tema arengus. Hirmust kõrvale põiklemine on mingis mõttes kaotus. Rieman arvab, et õnnestunud lapsepõlv on see võti. Üldjuhul see inimene, kellel on olnud õnnelik lapsepõlv, on võimeline neid põhihirme seedima. Need neli tüüpi on põhimõtteliselt neli erinevat suhtumis- ja käitumisviisi maailmas, mis on väga levinud. Igasse inimestevahelisse suhtesse või ülesandesse võib suhtuda erinevalt. 1) Skisoidne distantseerumine 2) Depressiivne võime üritada samastuda 3) Sundustega seaduse tegemine 4) Hüsteeriline üritada soovikohaselt muuta Alati on nendel vastandtüüpidel ka teineteisele lummav mõju. Alateadlikult nad tõmbavad üksteise poole, kuid võib olla raske hakkama saada. Inimene näeb teises inimeses seda poolt, mida tal endal väga ei ole. See köidabki. See vastandtüüpide eksisteerimine koos töötab ainult sellisel juhul, kui inimene aktsepteerib
1. uurimismeetodid. 2.käitumise geneetilised ja evolutsioonilised alused genotüüp-organismi geenide täiskomplekt fentüüp-organismi nähtavad tunnused ja käitumisviisid polügeenne pärilikkus nähtus, kus mingi tunnuse kujunemist mõjutab palju geene vahetu põhjus organismi eluajal teda mõjutanud tegurid, mis on esile kutsunud teatud tunnused vüi käitumisviisid lõpp-põhjus asjaolud, mis selgitvad, miks on mingi tunnus või käitumine aastatuhandeid väldanud evolutsiooni jooksul aidanud populatsiooni liikmetel ellu jääda ja järglasi saada. Naturalistlik eksitus ekslik arusaam, et kõik `'looduslik'' on tingimata `'hea''. Päritavuskoefitsent suhtarv, mis näitab, kui suur osa mingi tunnuse muutlikkusest konkreetsetes keskkonnatingimustes olevas konkreetses populatsioonis on tingitud geneetilisest erinevusest. Monogaamia ühe isase ja ühe emase püsiv reproduktiivne partnerlussuhe Polügaamia paaritumissüsteem, kus ühes soost isend ...
B. Karvasarski toob esile järgmised suhtumised oma haigusesse: adekvaatne- harmooniliselt küpsel isikul ratsionaalne- haiguse tajumine, kuid puudub aktiivsus ravi suhtes hüpohondriline- teravdatud haiguse tunnetus, liialdatud mõtlemine, haiguse põhjustest arusaam. Infantiivsel, lapsikul inimesel. paaniline-kõrge ärevus, teravdatud haiguse tunnetus. Ravisse suhtumine kaootiline, vahel eitav. Kõrge nõudlusnivooga inimene. passiivne- haiguse tunde ignoreerimine, ravi ignoreerimine. Skisoidne ja asteeniline inimene. eitav- kõrgenenud mina hinnangu korral. 6.TAJUMISE KVANTITATIIVSED JA KVALITATIIVSED HÄIRED: Tajumise kvantitatiivsed häired analüsaatori ärrituvuslävi on häiritud ja sellest tuleneb tajumise intensiivsuse muutus. Kvantitatiivsed häired on : anestesia analüsaator pärsitud; hüperestesia analüsaatori ülitundlikkus; hüposteesia analüsaatori alatundlikkus. Tajumise kvalitatiivsed häired Analüsaatori telg on häiritud- väär tegelikkuse
Kliiniline psühholoogia Kliinilise psühholoogia sisu Psühhopatoloogia süstemaatika missuguseid erinevaid ebanormaalsusi on olemas Psühhopatoloogia teooriad missuguseid erinevaid seletusi neile häiretele on Psühhoteraapia missuguseid aitamise meetodeid on psühholoogiat tundval isikul võimalik pakkuda Kliiniline norm Lähtub spetsialistide hinnangutest: ebanormaalsuse tunnused (sümptomid) ja nende häirivuse astme on spetsialistid kokku leppinud. Ebanormaalsuse kriteeriumid 1. Harvaesinev- statistiline kriteerium 2. Äärmuslik 3. Norme rikkuv- normatiivne kriteerium teeb ärevaks pealtvaatajad, tekitab ohutunde 4. Ebameeldivusi põhjust- häirib, paneb kannatama 5. Ebafunktsionaalne- tegevus on puudulik või teeb kahju 6. Ootamatu- subjektiivne & kultuuriline kriteerium Psühhopatoloogia ajalugu 1. Demonoloogia- häireid tekitab paha vaim, lahendus kurja vaimu välja...
Isiksuse muutus on omandatud pikaajalise distressi, ülima keskkonnavaeguse, raske psüühikahäire, ajuhaiguse või -kahjustuse tagajärjel. Spetsiifilised isiksushäired. · Märkimisväärselt disharmoonilised hoiakud ja käitumine · Hõlmab mitut valdkonda (emotsioonid, mõtlemine, jne) · Avaldub paljudes olukordades · Ilmneb lapse ja noorukieas; püsiv ja pikaajaline · Põhjustab olulisi kannatusi · Tööalase ja sotsiaalse toimimise halvenemine. · Paranoiline isiksus F 60.0 · Skisoidne isiksus F 60.1 · Düssotsiaalne isiksus F 60.2 · Ebastabiilne isiksus F 60.3 (· Impulsiivset tüüpi F 60.30 · Piirialast tüüpi F 60. 31 ) · Histriooniline isiksus F 60.4 · Anankastne isiksus F 60.5 · Vältiv isiksus F 60.6 · Sõltuv isiksus F 60.7 . Paranoiline isiksus F60.0 · Tundlikkus tõrjumise, ebaedu suhtes · Mitteandestamine, kalduvus viha pidada · Umbusklikkus, kalduvus kogemust moonutada · Oma õiguse tagaajamine · Kahtlused partneri truuduse suhtes
- Laialdane: avaldub paljudes olukordades - Nähud ilmuvad alati lapse- või noorukieas ja püsivad täiskasvanna - Häire tekitab olulisi isiklikke kannatusi - Häire on tavaliselt seotud tööalase ja sotsiaalse toimimise langusega Riskitegurid - Halb keskkond või geneetika - Stressor trauma - Haigus Levimus 0,5-7% DSM-5 isiksusehäired A. Veidrad e ekstsentrilised - Paranoiline - Skisoidne - Skisotüüpne B. Dramaatilised e emotsionaalsed - Antisotsiaalne - Piirialane - Histooriline - Nartsislik C. Ärevad e. kartlikud - Obsessiiv-kompulsiivne - Vältiv - Sõltuv Isiksuse(häirete) ajalugu - Hippokrates 460-377 eKr aju liiga kuum, külm, kuiv või niiske
Invaliidsuse ja surma tõttu kaotatud eluaastad 1990-2020 1.Alumiste hingamisteede infektsioonid 1.Isheemilised südamehaigused 2.Kõhulahtisus 2.Depressioon 3.Perinataalsed haigused 3.Liiklusõnnetused 4.Depressioon 4.Tserebrovaskulaarsed haigused 5.Isheemilised südamehaigused ...6.Alumiste hingamisteede infektsioonid 6.Tserebrovaskulaarsed haigused .....9.Kõhulahtisus ..9.Liiklusõnnetused .....11.Perinataalsed haigused DEPRESSIOON Esinemine: Üldpopulatsioons - 3%-l aasta jooksul 2,7-8,6% elu jooksul 4,9-14,9% Esmatasandi haigetel 6%(15,4%) Statsionaarsetel haigetel 11%-l Põhitunnused: Alanenud meeleolu, huvitus, rõõmutus, energiapuudus Lisatunnused: Keskendumisvõime alanenud, enesehinnang alanenud, süü- ja väärtusetusetun...
- Madalates sotsiaalsetes gruppides enam - Lahutatutel enam - Enam ainete kuritarvitamist, vägivaldsust, enesehävituslikkust, seksuaalprobleeme Spetsiifilised isiksusehäired - Märkimisväärselt disharmoonilised hoiakud ja käitumine - Hõlmab mitut valdkonda – emotsioonid, mõtlemine jne - Avaldub paljudes olukordades - Ilmneb lapse ja noorukieas - Põhjustab olulisi kannatusi - Tööalase ja sotsiaalse toimimise halvenemine A-rühm - Skisoidne isiksus - Paranoiline isiksus - Skisotüüpne isiksus - Kummalisus, erilisus B-rühm - Antisotsiaalne isiksus - Ebastabiilne isiksus - Histriooniline isiksus - Nartsissistlik isiksus - Dramaatilisus, emotsionaalsus, ebastabiilsus C-rühm - Vältiv - Sõltuv - OCD - Ärevus, kartlikkus Isiksushäirete ravi - Toetav, usaldust taotlev Psühhoteraapia - Antipsühhootikumid - Antidepressandid Psühhoteraapia
lugejates vastava ootushorisondi. Nõukogude ajal oli väga palju loodusluulet, mille abil oli lihtne rahvuslikkuse sümboleid toota, nt maa = Eestimaa. Nende jaoks on rahvus püha, ülev. Religiooni peetakse rahvuse loomise protsessis oluliseks sealt tuleb moraalikoodeks. Toonitab ellujäämist. Puhas, metafooririkas keel. Jaan kross rahvuse vanaisa (oma ajalooliste romaanide tõttu). Etnofuturism 1980ndate lõpul Tartus tekkinud liikumine. Etnofuturistlik teos on skisoidne, ambivalentne või vähemalt irooniline. Keskseteks zanriteks (auto)biograafia, (kvaasi)manifest, performance, häppening, mitmesugused ideekunsti vormid. Ei väldi päevapoliitikat, vaid muudab selle oma aineks. Selle puhul räägitakse avatud demokraatliku riigi kontekstist. Etnose all ei peeta siin silmas rahvast, mille puhul on oluline religioosne aspekt, vaid hüpatakse üle 19. sajandist ja pimedast orjaööst ning jõutakse välja taarausuni
6) Konformne tüüp à vähene kriitikavõime; teiste jäljendamine; kohanemisvõimetus uute oludega. Ei armasta milleski teistest maha jääda ega ka esiletõusmist. Igapäevaelus lähtuvad sageli mõtteteradest, millele raskel hetkel toetuvad. Tihti jätkatakse õpinguid seal, kuhu lähevad sõbrad. Neid on kerge kaasa tõmmata initsiatiivi puudumise tõttu. Järsk muutus võib konformsetel isikutel tuua kaasa reaktiivse seisundi. 7) Skisoidne tüüp à täiskasvanulik vaoshoitus; sulgumine oma sisemaailma; eakaaslaste ja seltskonna vältimine; mängivad omaette; ootamatud reageeringud. Noorukieas skisoidsed jooned süvenevad. Võib taluda nurisemata ranget reziimi, tugevaid ebamugavusi, reageerib tormiliselt katsele tungida tema sisemaailma. Nn valged varesed. Seksuaalne aktiivsus ümbrusele vähemärgatav, sisemised seksuaalsed fantaasiad aga rikkalikud.
Esimesed on intellektuaal-esteetilised, teised kehalis-manuaalset laadi. Enesetapust mõeldakse tihti, kuid katsetatakse harva, kuid mitte demonstratiivselt. Ei kalduta kuritegelikkusele, alkoholismi, suitsetamisele. Enesehinnang on objektiivne, ei valeta ega teeskle. Vihkavad alusetut süüdistamist. Võivad esineda foobianeuroosid, masendus, skisofreenia. Nendega on raske kontakti leida, kuid kinnisus on näiline. Tuleks proovida sisendada, et nad on teistele vajalikud. · Skisoidne Vaoshoitud, suletud. Noorukina on nad külmad, allaheitlikud, põikpäised, häbelikud, taktitud, aga ka kergemeelsete tegudega. Teistega ei suudeta kontakti leida. Skisoidne nooruk võib taluda ranget reziimi, suuri ebamugavusi, kuid reageerib tormiliselt katsele tungida tema sisemaailma. Seksuaalne aktiivsus on ümbritsevatele vähemärgatav, kuid fantaasiad on rikkad. Üksi olles võivad nad sooritada seksuaalsel pinnal mitmeid üleastumisi, nt ekshibitsionism, lasteealiste rikkumine jne
) Seksuaalse arengu ja sättumusega seotud psüühika- ja käitumishäired Täiskasvanu muud täpsustatud isiksus- ja käitumishäired Täiskasvanu muud täpsustamata isiksus- ja käitumishäired Teema huvitavus ja tähtsus psühholoogi jaoks kutsuvad seda põhjalikumalt käsitlema. Olgu siinkohal ära toodud vaid loetelu alarühma spetsiifilised isiksushäired kuuluvaist tüüpidest. Nendega tutvumiseks kulub lõpupoole terve loeng. F60.0 Paranoiline isiksus F60.1 Skisoidne isiksus F60.2 Düssotsiaalne isiksus F60.3 Ebastabiilne isksus F60.30 impulsiivset tüüpi ebastabiilne isiksus F60.31 borderline type (piirialast tüüpi) isiksus F60.4 Histriooniline isiksus F60.5 Anankastne isiksus F60.6 Vältiv isiksus F60.7 Sõltuv isiksus F60.8 Muud spetsiifilised isiksushäired F60.9 Täpsustamata isiksushäire Kõiki neid häireid iseloomustavad käitumismustrid, mis on püsivad (alates lapse- või
järgnevatest valdkondadest: tunnetus, erutuvus, suhtlemine, impulsi kontroll; ilmnevad lapse- ja noorukieas ning püsivad täiskasvanueas; häire tekitab olulisi isiklikke kannatusi, mis võivad ilmsiks tulla alles hilisemas arengujärgus; häire on tavaliselt, kuigi mitte alati, seotud tööalase ja sotsiaalse toimimise taseme olulise langusega. alati, on eelnenud anoreksia episood. Paranoiline isiksus Skisoidne isiksus Ebastabiilne isiksus Histrioonne isiksus Anankastne isiksus Vältiv isiksus Sõltuv isiksus Düssotsiaalne isiksus - rängad vastuolud inimese käitumise ja valitsevate sotsiaalsete normide vahel, millele on iseloomulik: (a) kalk hoolimatus teiste tunnete suhtes; (b) tugev ja püsiv vastutustundetu hoiak ning sotsiaalsete normide, reeglite ja kohustuste eiramine; (c) võimetus püsisuheteks, kuigi suhete loomisel pole raskusi;
esinemist.Kõik autorid viitavad epileptoidide suurele soodumusele õigusvastaseks käitumiseks. A. Litsko andmetel esines 64%-l epileptoidsetest noorukitest delinkventsust.9 A. Vdovitsenko tegi 10%-l delinkventsetest noorukitest kindlaks epileptoidse aktsentueerituse. L. Mihhailova leidis 80 noorukit,rasket õigusrikkujat uurides, et enim levinud tüüpideks on epileptoidne ja skisoidne.Epileptoidid moodustavad suure osa kõigist alaealistest õigusrikkujatest ning sellised iseloomujooned kujunevad välja julma või hoolimatu kasvatuse tingimustes. Näiteks lastekodudes kasvanud lapsed, kes peavad varakult enda eest seisma hakkama, võivad kalduda epileptoidsele aktsentueeritusele.,,Sotsiaalsele usaldamatusele" orienteeritud perekonnad soodustavad niisuguste iseloomujoonte süvenemist nagu oskamatus luua sooje suhteid ümbritsevate inimestega,
Esimesed on intellektuaal-esteetilised, teised kehalis-manuaalset laadi. Enesetapust mõeldakse tihti, kuid katsetatakse harva, kuid mitte demonstratiivselt. Ei kalduta kuritegelikkusele, alkoholismi, suitsetamisele. Enesehinnang on objektiivne, ei valeta ega teeskle. Vihkavad alusetut süüdistamist. Võivad esineda foobianeuroosid, masendus, skisofreenia. Nendega on raske kontakti leida, kuid kinnisus on näiline. Tuleks proovida sisendada, et nad on teistele vajalikud. · Skisoidne -Vaoshoitud, suletud. Noorukina on nad külmad, allaheitlikud, põikpäised, häbelikud, taktitud, aga ka kergemeelsete tegudega. Teistega ei suudeta kontakti leida. Skisoidne nooruk võib taluda ranget reziimi, suuri ebamugavusi, kuid reageerib tormiliselt katsele tungida tema sisemaailma. Seksuaalne aktiivsus on ümbritsevatele vähemärgatav, kuid fantaasiad on rikkad. Üksi olles võivad nad sooritada seksuaalsel pinnal mitmeid üleastumisi, nt
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
