Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge
Add link

INIMESE ANATOOMIA JA FÜSIOLOOGIA ALUSED (1)

5 VÄGA HEA
Punktid
Elu - Luuletused, mis räägivad elus olemisest, kuid ka elust pärast surma ja enne sündi.
Vasakule Paremale
INIMESE ANATOOMIA JA FÜSIOLOOGIA ALUSED #1 INIMESE ANATOOMIA JA FÜSIOLOOGIA ALUSED #2 INIMESE ANATOOMIA JA FÜSIOLOOGIA ALUSED #3 INIMESE ANATOOMIA JA FÜSIOLOOGIA ALUSED #4 INIMESE ANATOOMIA JA FÜSIOLOOGIA ALUSED #5 INIMESE ANATOOMIA JA FÜSIOLOOGIA ALUSED #6 INIMESE ANATOOMIA JA FÜSIOLOOGIA ALUSED #7 INIMESE ANATOOMIA JA FÜSIOLOOGIA ALUSED #8 INIMESE ANATOOMIA JA FÜSIOLOOGIA ALUSED #9 INIMESE ANATOOMIA JA FÜSIOLOOGIA ALUSED #10 INIMESE ANATOOMIA JA FÜSIOLOOGIA ALUSED #11 INIMESE ANATOOMIA JA FÜSIOLOOGIA ALUSED #12 INIMESE ANATOOMIA JA FÜSIOLOOGIA ALUSED #13 INIMESE ANATOOMIA JA FÜSIOLOOGIA ALUSED #14 INIMESE ANATOOMIA JA FÜSIOLOOGIA ALUSED #15 INIMESE ANATOOMIA JA FÜSIOLOOGIA ALUSED #16 INIMESE ANATOOMIA JA FÜSIOLOOGIA ALUSED #17 INIMESE ANATOOMIA JA FÜSIOLOOGIA ALUSED #18 INIMESE ANATOOMIA JA FÜSIOLOOGIA ALUSED #19 INIMESE ANATOOMIA JA FÜSIOLOOGIA ALUSED #20 INIMESE ANATOOMIA JA FÜSIOLOOGIA ALUSED #21 INIMESE ANATOOMIA JA FÜSIOLOOGIA ALUSED #22 INIMESE ANATOOMIA JA FÜSIOLOOGIA ALUSED #23 INIMESE ANATOOMIA JA FÜSIOLOOGIA ALUSED #24 INIMESE ANATOOMIA JA FÜSIOLOOGIA ALUSED #25 INIMESE ANATOOMIA JA FÜSIOLOOGIA ALUSED #26 INIMESE ANATOOMIA JA FÜSIOLOOGIA ALUSED #27 INIMESE ANATOOMIA JA FÜSIOLOOGIA ALUSED #28 INIMESE ANATOOMIA JA FÜSIOLOOGIA ALUSED #29 INIMESE ANATOOMIA JA FÜSIOLOOGIA ALUSED #30 INIMESE ANATOOMIA JA FÜSIOLOOGIA ALUSED #31 INIMESE ANATOOMIA JA FÜSIOLOOGIA ALUSED #32 INIMESE ANATOOMIA JA FÜSIOLOOGIA ALUSED #33 INIMESE ANATOOMIA JA FÜSIOLOOGIA ALUSED #34 INIMESE ANATOOMIA JA FÜSIOLOOGIA ALUSED #35 INIMESE ANATOOMIA JA FÜSIOLOOGIA ALUSED #36 INIMESE ANATOOMIA JA FÜSIOLOOGIA ALUSED #37 INIMESE ANATOOMIA JA FÜSIOLOOGIA ALUSED #38 INIMESE ANATOOMIA JA FÜSIOLOOGIA ALUSED #39 INIMESE ANATOOMIA JA FÜSIOLOOGIA ALUSED #40 INIMESE ANATOOMIA JA FÜSIOLOOGIA ALUSED #41 INIMESE ANATOOMIA JA FÜSIOLOOGIA ALUSED #42 INIMESE ANATOOMIA JA FÜSIOLOOGIA ALUSED #43
Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
Leheküljed ~ 43 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2013-05-13 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 127 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor azimuth Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

937
pdf

Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat

Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat Toimetaja Raul Adlas Koostajad: Andras Laugamets, Pille Tammpere, Raul Jalast, Riho Männik, Monika Grauberg, Arkadi Popov, Andrus Lehtmets, Margus Kamar, Riina Räni, Veronika Reinhard, Ülle Jõesaar, Marius Kupper, Ahti Varblane, Marko Ild, Katrin Koort, Raul Adlas Tallinn 2013 Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames. Õppematerjali (varaline) autoriõigus kuulub SA INNOVEle aastani 2018 (kaasa arvatud) ISBN 978-9949-513-16-1 (pdf) Selle õppematerjali koostamist toetas Euroopa Liit Toimetaja: Raul Adlas – Tallinna Kiirabi peaarst Koostajad: A

Esmaabi
39
docx

Inimese anatoomia ja füsioloogia konspekt

Milleks IAF? · Ümbritsevat tunnetamine algab võrdlusest iseendaga. · Inimese ehituse ja talitluse tundmine on meile lähtekohaks looduse tundmaõppimisel laiemalt. Anatome kr. lahti või välja lõikamine Anatoomia alajaotused: 1) normaalanatoomia 2) patoloogiline anatoomia 3) topograafiline anatoomia ­ teatud kohtade või organite anatoomia (N:pea, rindkere jne.) 4) arenguanatoomia ­ viljastatud munarakust kuni täiskasvanuks; embrüoloogia - viljastatud munarakust kuni lootekestadest vabanemiseni 5) mikroskoopiline anatoomia e. erihistoloogia 6) võrdlev anatoomia 7) funktsionaalne anatoomia jne Füsioloogia on teadus elusorganismide talitlusest. Nii ajalooliselt kui ka sisuliselt rajaneb ta anatoomial ­ õpetusel organismide makro- ja mikrostruktuurist Physis kr. loomus, loodus ; = ld. Natura Füsioloogia alajaotused: 1) normaalfüsioloogia 2) patoloogiline füsioloogia 3) spordifüsioloogia - muutused rakkude ja organite funktsioneerimises kehalise koormuse korral 4) neurof

Inimese anatoomia ja...
22
docx

Inimese anatoomia ja füsioloogia kordamisküsimused

ANATOOMIA KORDAMISKÜSIMUSED 1.Miks on otstarbekas õppida anatoomiat ja füsioloogiat koos? Sest struktuur ja talitlus on omavahel seotud, ei saa olla talitlust ilma struktuurita. Enamasti ei ole ka anatoomilist struktuuri ilma funktsioonita 2.Millised on organismi struktuuri ja funktsiooni tasemed? Molekulaarne->rakuline->koeline->organi->organismi tase. Rakk on organismi põhiline morfofunktsionaalne üksus, milles toimuvad füsioloogilised protsessid. Rakud moodustavad kudesid, koed organeid. Sama funktsiooni täitvad organid moodustavad organsüsteemi ehk elundkonna. 3.Mis on homöostaas? Homöostaas on rakkudele stabiilse keskkonna tagamine. See tagatakse protsesside abil, mida reguleeritakse negatiivse tagasiside põhimõttel. Näiteks kehatemperatuuri homöostaas. Keskkonna temperatuuri tõus(stiimul- saun, trenn vms),aktiveerub hüpotalamuse temperatuuri langetamise keskus, inimese keha temperatuur tõuseb, nahk läheb soojaks(arterioolid laienevad

Bioloogia
68
docx

Inimese anatoomia ja füsioloogia õpimapp

TALLINNA ÜLIKOOL Loodus- ja terviseteaduste instituut Bioloogia INIMESE ANATOOMIA JA FÜSIOLOOGIA ÕPPIMAPP Juhendaja: Saima Kuu Tallinn 2016 SISUKORD 1Sissejuhatus...............................................................................................................................6 1.1Mõisted...............................................................................................................................6 1.2Rakk...................................................................................................................................7 1.3Koed...................................................................................................................................7 1.4Elundkonnad......................................................................................................................8 1.5Orga

Inimese füsioloogia
33
docx

Normaalne ja patoloogiline anatoomia ja füsioloogia

Normaalne ja patoloogiline anatoomia ja füsioloogia 4.loeng Refleksid, refleksi mõiste Refleks on organismi vastus ärritusele. Refleks realiseerub mööda refleksikaart. Refleksikaar: Erutuse võtab vastu retseptor---aferentsed(sensoorsed)---keskus(KNS) levib edasi efektorile. Efektorile saadavad eferentsed kiud (motoorsed (juhul kui efektoriks on lihas) v sekretoorsed (juhul kui efektoriks on närvirakk). Tulemuseks on reaktsioon e. vastus (see pole enam tegelt refleksikaare osa). Refleks on organismi talitluse regulatsiooni põhiline vahend. Närvisüsteemi regulatsioon realiseerub reflekside kaudu. Et regulatsioon oleks efektiivne, on vaja tagasisidet. Reaktsioonist informeeritakse nii keskust, kui retseptorit. Seljaaju, ehitus ja funktsioonid Seljaaju paikneb lülisamba kaares. Ta koosneb üksikutest luudest, mille vahel on kõhrekettad. Need annavad lülisambale liikuvuse. Slejaaju ise on sekmentaarse ehitusega st. et koosneks justkui üksteise ppeal paiknevatest sarnastest se

Anatoomia ja füsioloogia
40
docx

Anatoomia ja füsioloogia eksam

ANATOOMIA EKSAM Sissejuhatus Anatoomia on õpetus organismi ehitusest. Füsioloofia on teadus elusorganismide talitlusest. Homöostaas on rakkudele stabiilse sisekeskonna tagamine; püüd säilitada füsioloogilise parameetri konstantsust. See tagatakse protsesside abil, mida reguleeritakse negatiivse tagasiside põhimõttel täpse regulatsiooni abil, milles on oluline koht reflektoorsel tegevusel. Näiteks, keskonnatemp tõustes, tõuseb natuke ka inimkeha temperatuur, inimene hakkab higistama, higi aurustub keha pinnalt, alandades nii kehatemp. Palavik soodustab paranemist. Palaviku korral on soojusregulatsioonikeskus nagu ümber häälestatud ,,uutele näitudele". Bakteri mürgid või muud tegurid panevad leukotsüüdid valmistama palavikku tekitavaid aineid, mis mõjutavad keskust. Need ained on näiteks interleukiin II ning mõned teised tsütokiinid. Palavikku alandavad ravimid, nagu atsetüülsalitsüülhape, normaliseerivad soo

Anatoomia ja füsioloogia
87
doc

Anatoomia materjal

INIMESE ANATOOMIA 2006/2007 (KTB 6001) KONTROLLTÖÖ I 1) Koe mõiste? Kudedeks nimetatakse ühesuguse ehitusega, talitlusega ja tekkega rakkude ja nende poolt tekitatud rakuvaheaine kogumikke. Kudesid on neli põhigruppi. 2) Nimeta kudede põhirühmad, nende lühi iseloomustus 1) EPITEELKOED ­ katab keha välispindu ja vooderdab kehaõõsi seestpoolt, moodustab näärmeid. Koosneb peaaegu ainult rakkudest ja minimaalselt on rakkudevahelist ainet. Iseloomulikuks tunnuseks on regeneratsiooni võime, etendab olulist osa haavade paranemisel. 2) SIDE e. TUGIKOED ­ Rohkesti rakkudevahelist ainet, rakud ise paiknevad suhteliselt hõredalt. Rakuvaheaine määrab koe konsistentsi, tugevuse ja elastsuse. 3) LIHASKOED - koosneb lihaskiududest, mille põhiomaduseks on kontraheerumisvõime. Ühisteks ehituslikeks elementideks on kontraktiilsed müofibrillid. 4) NÄRVIKOED - koosneb närviimpulsse juhtivatest närvirakkudest ja abis

Anatoomia
170
doc

INIMESE ANATOOMIA

INIMESE ANATOOMIA 2006/2007 (KTB 6001) KONTROLLTÖÖ I 1) Koe mõiste? Kudedeks nimetatakse ühesuguse ehitusega, talitlusega ja tekkega rakkude ja nende poolt tekitatud rakuvaheaine kogumikke. Kudesid on neli põhigruppi. 2) Nimeta kudede põhirühmad, nende lühi iseloomustus 1) EPITEELKOED ­ katab keha välispindu ja vooderdab kehaõõsi seestpoolt, moodustab näärmeid. Koosneb peaaegu ainult rakkudest ja minimaalselt on rakkudevahelist ainet. Iseloomulikuks tunnuseks on regeneratsiooni võime, etendab olulist osa haavade paranemisel. 2) SIDE e. TUGIKOED ­ Rohkesti rakkudevahelist ainet, rakud ise paiknevad suhteliselt hõredalt. Rakuvaheaine määrab koe konsistentsi, tugevuse ja elastsuse. 3) LIHASKOED - koosneb lihaskiududest, mille põhiomaduseks on kontraheerumisvõime. Ühisteks ehituslikeks elementideks on kontraktiilsed müofibrillid. 4) NÄRVIKOED - koosneb närviimpulsse juhtivatest närvirakkudest ja abis

Bioloogia



Lisainfo

Anatoomia on teadus organismide kujust ja ehitusest. Vastavalt elusa loodusejagunemisele taimedeks ja loomadeks tehakse vahet taimeanatoomial (fütotoomia) jaloomaanatoomial (zootoomia).Inimese anatoomiat ehk antropotoomiaks nim. seda zootoomia osa, mis tegelebinimkeha ehituse ja selle tundmaõppimisega. Seega kuulub anatoomia bioloogiavaldkonda. Käsitletavate objektide erinevuse alusel jaguneb bioloogia botaanikaks jazooloogiaks . See zooloogia osa mis, käsitleb inimest, moodustab antropoloogia sellesõna kitsamas mõttes. Ühesõnaga on inimese anatoomia üks antropoloogia teadusi.Sõna “anatoomia” tuleneb kreekakeelsest sõnast anatome , mis tähendab lahti-,väljalõikamine. See viitab meetodile, mida vanasti anatoomilistel uurimistel välistevaatluste kõrval peaaegu ainsana rakendati. Nüüdisteadusete poolt kogutud rikkalikmeetodite arsenal võimaldab inimkeha ehitust uurida mitte ainult laibal vaid ka elusalinimesel.

Märksõnad

Mõisted

inimese anatoomiat, antropomeetria, prepareerimine, perlutsidatsiooni, 130, esikloomaliste, inimlaste, peaaju maht, morfoloogia, tsütoloogia, histoloogia, patoloogia, eraldiseisvaid ainevahetusprotsesse, ärritaja, ülakõht, mediaalsed, lateraalsed, proksimaalsed, distaalsed, artefakt, atroofia, auskultatsioon, difuusne, distaalne, kahheksia, kardiaalne, motoorne, obstruktiivne, palpatsioon, perifeerne, renaalne, sensoorne, super, tsüanoos, vaskulaarne, rakk, rakk, rakud, raku membraan, tsütoplasma, organellidel, mitokondrid, vajalikku energiat, ribosoomid, võrgustiku pinnal, lüsosoomid, õpetust kudedest, epiteelkoes, ripsepiteeli ülesandeks, sidekudede rakuvaheaine, rasvkudet, rakuvaheaine kõhrkoes, luukoe rakuvaheaine, luurakud, lihaskoele, vöötlihaskiududest, silelihasrakud, südamelihaskoele, dendriit, 164, verel, peamine koostisosa, punaliblede põhiülesanne, valged verelibled, vereliistakud, luustik, lihaskond, luustik, toruluudeks, õõnt, täiskasvanud inimesel, toruluudeks, lühiluudel, plinkollus, toruluude epifüüsid, nimetatud kanalikestes, luuüdi, arvatud reie, punast luuüdi, sünoviaalliidused, sideliidusteks, sideliidus, kõhrliidused, sünoviaalliidused, liigesepindadest, liigesepinnad, liigeseõõs, liigesekihn, plokkliiges, kaheteljelistes liigestes, keraliiges, alumised lülid, alumist roiet, ülajäseme vööde, õlavarreluu, küünarvarre luud, alajäseme vööde, reieluu, pindluu, jagunevad kanna, ülemised luud, lihaskond, lühikesed lihased, lihase elemendid, ärkvelolekul, lihastel, 532, juhtefunktsiooni, suuraju, suuraju poolkerad, asuvad närvikeskused, koljulael, vahetult pea, ajuvedelik, funktsionaalselt, peaaju, v paar, sümpaatiline närvisüsteem, kraniaalnärvidest, suuremateks soonteks, arterid, veenid, kapillaarid, arteriaalne veri, venoosne veri, väike vereringe, lihaskiht, vatsakeseklapp, südametöö, südamelihase kokkutõmmet, hingamisteedele, kompsusombud, ninaõõs, seestpoolt, hingamise ajal, hääle tekkimine, hingetoru, trahhea, parem peabronh, hargnemine, sombusjuhadeks, vahelihas, osarõhk, vastsündinu kopsud, h fr, esmajoones, hingamine, reguleeritud, hingamiselundite refleksideks

Kommentaarid (1)

Heltsi profiilipilt
Heltsi: Rahul.
22:28 12-06-2016





Uutele kasutajatele e-mailiga aktiveerimisel
10 punkti TASUTA

Konto olemas? Logi sisse

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun