INIMESE ANATOOMIA JA FÜSIOLOOGIA ALUSED (1)

5 VÄGA HEA

Elu - Luuletused, mis räägivad elus olemisest, kuid ka elust pärast surma ja enne sündi.

Lõik failist

INIMESE ANATOOMIA JA FÜSIOLOOGIA ALUSED

1. Sissejuhatus anatoomiasse ja füsioloogiasse
Anatoomia  on  teadus  organismide   kujust   ja  ehitusest.  Vastavalt  elusa  looduse
jagunemisele  taimedeks  ja  loomadeks  tehakse  vahet  taimeanatoomial  (fütotoomia)  ja
loomaanatoomial (zootoomia).
Inimese  anatoomiat  ehk  antropotoomiaks  nim.  seda  zootoomia  osa,  mis  tegeleb
inimkeha   ehituse  ja  selle  tundmaõppimisega.  Seega  kuulub  anatoomia   bioloogia
valdkonda.  Käsitletavate  objektide  erinevuse  alusel  jaguneb  bioloogia  botaanikaks  ja
zooloogiaks  .  See   zooloogia   osa  mis,  käsitleb  inimest,  moodustab    antropoloogia  selle
sõna kitsamas mõttes. Ühesõnaga on inimese anatoomia üks antropoloogia teadusi.
Sõna  “anatoomia”  tuleneb  kreekakeelsest  sõnast  anatome  ,  mis  tähendab  lahti-,
väljalõikamine.  See   viitab   meetodile,  mida  vanasti  anatoomilistel  uurimistel  väliste
vaatluste  kõrval  peaaegu   ainsana   rakendati.  Nüüdisteadusete  poolt  kogutud  rikkalik
meetodite  arsenal  võimaldab  inimkeha  ehitust  uurida  mitte  ainult  laibal  vaid  ka  elusal
inimesel.
1. Antropomeetria – uurib inimkeha ja selle üksikosade kuju mõõtmise teel.
2. Prepareerimine on anatoomilise uurimise vanimaid meetodeid , mis on rakendatav
tänapäevani.  See  on  laiba  kudede  lahtilõikamine  terariista  abil,  eesmärgiga
eemaldada meid huvitav objekt ümbritsevatest kudedest.
3. Injektsioonimeetodi  kasutamisel  viiakse  mitmesuguseid  aineid  veresoontesse,
juhadesse,  õõneselunditesse.  Nii  saab  määrata  õõneselundite  mahtu,  kuju,  ulatust,
elundite omavahelisi suhteid, projektsiooni skeletile ja nahapinnale.
4. Perlutsidatsiooni- või läbipaistvaks muutmise meetod.
5. Korrosioonimeetod.
6. Värvimismeetod.
7. Röntgenoloogiline meetod.

Lae alla, et näha rohkem ▪ ▪ ▪

INIMESE ANATOOMIA JA FÜSIOLOOGIA ALUSED #1

INIMESE ANATOOMIA JA FÜSIOLOOGIA ALUSED #2

INIMESE ANATOOMIA JA FÜSIOLOOGIA ALUSED #3

INIMESE ANATOOMIA JA FÜSIOLOOGIA ALUSED #4

INIMESE ANATOOMIA JA FÜSIOLOOGIA ALUSED #5

INIMESE ANATOOMIA JA FÜSIOLOOGIA ALUSED #6

INIMESE ANATOOMIA JA FÜSIOLOOGIA ALUSED #7

INIMESE ANATOOMIA JA FÜSIOLOOGIA ALUSED #8

INIMESE ANATOOMIA JA FÜSIOLOOGIA ALUSED #9

INIMESE ANATOOMIA JA FÜSIOLOOGIA ALUSED #10

INIMESE ANATOOMIA JA FÜSIOLOOGIA ALUSED #11

INIMESE ANATOOMIA JA FÜSIOLOOGIA ALUSED #12

INIMESE ANATOOMIA JA FÜSIOLOOGIA ALUSED #13

INIMESE ANATOOMIA JA FÜSIOLOOGIA ALUSED #14

INIMESE ANATOOMIA JA FÜSIOLOOGIA ALUSED #15

INIMESE ANATOOMIA JA FÜSIOLOOGIA ALUSED #16

INIMESE ANATOOMIA JA FÜSIOLOOGIA ALUSED #17

INIMESE ANATOOMIA JA FÜSIOLOOGIA ALUSED #18

INIMESE ANATOOMIA JA FÜSIOLOOGIA ALUSED #19

INIMESE ANATOOMIA JA FÜSIOLOOGIA ALUSED #20

INIMESE ANATOOMIA JA FÜSIOLOOGIA ALUSED #21

INIMESE ANATOOMIA JA FÜSIOLOOGIA ALUSED #22

INIMESE ANATOOMIA JA FÜSIOLOOGIA ALUSED #23

INIMESE ANATOOMIA JA FÜSIOLOOGIA ALUSED #24

INIMESE ANATOOMIA JA FÜSIOLOOGIA ALUSED #25

INIMESE ANATOOMIA JA FÜSIOLOOGIA ALUSED #26

INIMESE ANATOOMIA JA FÜSIOLOOGIA ALUSED #27

INIMESE ANATOOMIA JA FÜSIOLOOGIA ALUSED #28

INIMESE ANATOOMIA JA FÜSIOLOOGIA ALUSED #29

INIMESE ANATOOMIA JA FÜSIOLOOGIA ALUSED #30

INIMESE ANATOOMIA JA FÜSIOLOOGIA ALUSED #31

INIMESE ANATOOMIA JA FÜSIOLOOGIA ALUSED #32

INIMESE ANATOOMIA JA FÜSIOLOOGIA ALUSED #33

INIMESE ANATOOMIA JA FÜSIOLOOGIA ALUSED #34

INIMESE ANATOOMIA JA FÜSIOLOOGIA ALUSED #35

INIMESE ANATOOMIA JA FÜSIOLOOGIA ALUSED #36

INIMESE ANATOOMIA JA FÜSIOLOOGIA ALUSED #37

INIMESE ANATOOMIA JA FÜSIOLOOGIA ALUSED #38

INIMESE ANATOOMIA JA FÜSIOLOOGIA ALUSED #39

INIMESE ANATOOMIA JA FÜSIOLOOGIA ALUSED #40

INIMESE ANATOOMIA JA FÜSIOLOOGIA ALUSED #41

INIMESE ANATOOMIA JA FÜSIOLOOGIA ALUSED #42

INIMESE ANATOOMIA JA FÜSIOLOOGIA ALUSED #43

100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.

~ 43 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2013-05-13 Kuupäev, millal dokument üles laeti

148 laadimist Kokku alla laetud

1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

azimuth Õppematerjali autor

Anatoomia on teadus organismide kujust ja ehitusest. Vastavalt elusa loodusejagunemisele taimedeks ja loomadeks tehakse vahet taimeanatoomial (fütotoomia) jaloomaanatoomial (zootoomia).Inimese anatoomiat ehk antropotoomiaks nim. seda zootoomia osa, mis tegelebinimkeha ehituse ja selle tundmaõppimisega. Seega kuulub anatoomia bioloogiavaldkonda. Käsitletavate objektide erinevuse alusel jaguneb bioloogia botaanikaks jazooloogiaks . See zooloogia osa mis, käsitleb inimest, moodustab antropoloogia sellesõna kitsamas mõttes. Ühesõnaga on inimese anatoomia üks antropoloogia teadusi.Sõna “anatoomia” tuleneb kreekakeelsest sõnast anatome , mis tähendab lahti-,väljalõikamine. See viitab meetodile, mida vanasti anatoomilistel uurimistel välistevaatluste kõrval peaaegu ainsana rakendati. Nüüdisteadusete poolt kogutud rikkalikmeetodite arsenal võimaldab inimkeha ehitust uurida mitte ainult laibal vaid ka elusalinimesel.

lihas kude luud rakk organism seljaaju lihased närvisüsteem lümf luustik kere närvid veri

Sarnased õppematerjalid

odt

Anatoomia kordamisküsimused-vastuse d

3) Nimeta kudede liigid, nende esinemine inimorganismis Kudesid on 4 põhirühma: 1) EPITEELKUDE e. KATTEKUDE.  Katteepiteel – katavad keha välispinda (nahk), sooleepiteel, hingamiselundite epiteel  Näärmeepiteel – kohastunud sekreedi valmistamiseks, endokriinsed näärmed (kehanäärmed)  Sensoorne epiteel – haistmisepiteel nina limaskestal 2) TUGITOITEKUDE e. SIDEKUDE.  Veri – koosneb vedelast rakuvaheainest, vereplasmast. 4,5-6l inimese kehas (veresoontes)  Lümf – koosneb lümfoplasmast ja lümfisõlmedes produtseeritud lümfotsüütidest (lümfidõlmedes)  Retikulaarne sidekude – luuüdis, lümfisõlmedes, põrnas  Rasvkude – nahaaluskoes ja rasvikutes  Kohev sidekude – toite ja kaitsefunktsioon. Ümbritseb veresooni ja närve, asub lihaskiudude vahel, seostab elundeid omavahel.  Tihesidekude – kõõlused, sidemed, naha võrkkiht

Kategoriseerimata

doc

Meditsiini KT kordamisküsimused

ANATOOMIA 1) Millega tegeleb anatoomia? Anatoomia on teadus, mis uurib inimese ehitust.(väliskuju, siseehitus, arenemine, põlvnemine) 2) Millega tegeleb füsioloogia? Füsioloogia on teadus elusorganismide talitlusest. 3) Nimeta inimese keha põhiosad. (4) Pea, kael, kere, jäsemed. 4) Missuguses raku osas asuvad kromosoomid? Kromosoomid asuvad raku tuumas. 5) Kirjelda luude ehitust. Luud on kõvad, aga veidi elastsed, värskes olekus kollakasvalged elundid. (50% vett, 15,7% rasva, 12,5% muud orgaanilised ained, 21,8% mineraalained) 6) Luud jaotatakse kuju järgi. Toruluud(pikkluud), lühiluud, lameluud. 7) Millised on tugielundkonna põhifunktsioonid? Nimeta 5.

Meditsiin

doc

Anatoomia- kogu materjal

 Katteepiteel – katavad keha välispinda, sooleepiteel, hingamiselundite epiteel  Näärmeepiteel – kohastunud sekreedi valmistamiseks, endokriinsed näärmed  Sensoorne epiteel – haistmisepiteel 1 2) TUGITOITEKUDE e. SIDEKUDE. Rohkesti rakkudevahelist ainet, rakud ise paiknevad suhteliselt hõredalt.  Veri – koosneb vedelast rakuvaheainest, vereplasmast. 4,5-6l inimese kehas  Lümf – koosneb lümfoplasmast ja lümfisõlmedes produtseeritud lümfotsüütidest  Retikulaarne sidekude – luuüdis, lümfisõlmedes, põrnas  Rasvkude – nahaaluskoes ja rasvikutes  Kohev sidekude – toite ja kaitsefunktsioon. Ümbritseb veresooni ja närve, asub lihaskiudude vahel, seostab elundeid omavahel.  Tihesidekude – kõõlused, sidemed, naha võrkkiht

Inimese anatoomia

doc

Anatoomia materjal

Katteepiteel katavad keha välispinda, sooleepiteel, hingamiselundite epiteel Näärmeepiteel kohastunud sekreedi valmistamiseks, endokriinsed näärmed Sensoorne epiteel haistmisepiteel 1 2) TUGITOITEKUDE e. SIDEKUDE. Rohkesti rakkudevahelist ainet, rakud ise paiknevad suhteliselt hõredalt. Veri koosneb vedelast rakuvaheainest, vereplasmast. 4,5-6l inimese kehas Lümf koosneb lümfoplasmast ja lümfisõlmedes produtseeritud lümfotsüütidest Retikulaarne sidekude luuüdis, lümfisõlmedes, põrnas Rasvkude nahaaluskoes ja rasvikutes Kohev sidekude toite ja kaitsefunktsioon. Ümbritseb veresooni ja närve, asub lihaskiudude vahel, seostab elundeid omavahel. Tihesidekude kõõlused, sidemed, naha võrkkiht Kõhrkude kõrvalestad, lülivahekettad, liigeste kõhrelised pinnad

Anatoomia

170

doc

INIMESE ANATOOMIA

Bioloogia

docx

Inimese anatoomia ja füsioloogia õpimapp

TALLINNA ÜLIKOOL Loodus- ja terviseteaduste instituut Bioloogia INIMESE ANATOOMIA JA FÜSIOLOOGIA ÕPPIMAPP Juhendaja: Saima Kuu Tallinn 2016 SISUKORD 1Sissejuhatus...............................................................................................................................6 1.1Mõisted...............................................................................................................................6 1.2Rakk........................................................

Inimese füsioloogia

doc

Hingamiselundid

ülemine õõnesveen. Tagumises osas paiknevad söögitoru, uitnärv, hingetoru, rinnaaort ja rinnalümfijuha. Keskseinandi elundite vahel on sidekude ja rasvkude. TartuTervishoiu Kõrgikool 8 Koostanud Merle Kolga 2007 sügis Hingamiselundid http://www.lungcancerinfo.org/images/lung_body.gif KOPSUDE JA PLEURA PIIRID (vaata G. Loogna Anatoomia atlase joonis 273 lk. 170 ) Kopsu tipp asub kaela piirkonnas 2-3 cm rangluust kõrgemal. Eesmine piir suundub kopsutipust põiki alla ja mediaalsele rinnakupideme ja -keha ühinemiskohani, siit edasi läheb parema kopsu piir peaaegu otse mööda rinnakut alla (kulgedes keskjoonest pisut vasakul) kuni 6.roide kõhre kõrguseni, kus läheb üle alumiseks piiriks. Vasaku kopsu eesmine piir suundub mööda rinnakut alla kuni 4.roide kõhreni ja läheb üle alumiseks piiriks.

Bioloogia

doc

Anatoomia KOGU konspekt

74. Hamba ehitus Hammas: kroon- igemest kõrgemal Kael- kaetud igemega Juur- asub lõualuude hambasompudes Juuretipul on mulk,mis viib hambajuurekanalisse-läheb üle kroonis asuvasse hambaõõnde Kanalis ja õõnes asub pehme kude- säsi e pulp(sidekude, närvid, veresooned) Hammas koosneb: dentiin(eriline luukude, kus puuduvad luurakud ja veresooned) kaetud: emailiga(kõige tugevam kude inimese organismis) Juur ja kael on kaetud hambatsemendiga 75. Kurgu lümfaatiline rõngas(mandlite paiknemine)-koosneb 6 mandlist(kurgukitsuse ja nina tagasõõrmete piirkonnas)  Kurgu- e suulaemandel(2)- kummagil pool kurgukaarte vahel  Keelemandel- keelejuurde piirkonnas  Tõrvemandel(2)- kuulmetõrve neelu avanemise piirkonnas  Neelumandel- neelulaes 76. Mao asend,osad Asend- kõhuõõnes diafragma all(vasaku roidekaare all) Osad- maolävis

Bioloogia

Rohkem sarnaseid