Inimese anatoomia ja füsioloogia õpimapp (0)

TALLINNA ÜLIKOOL
Loodus- ja terviseteaduste instituut
Bioloogia
INIMESE ANATOOMIA JA FÜSIOLOOGIA ÕPPIMAPP
Juhendaja : Saima Kuu
Tallinn 2016
SISUKORD
1Sissejuhatus 6
1.1Mõisted 6
1.2Rakk 7
1.3Koed 7
1.4Elundkonnad 8
1.5Organiseerituse tasemed 8
1.6Elu tunnused 8
2Luud 9
2.1Üldmõisted 9
2.2Luu ehitus 9
2.3Liigese ehitus 11
2.4Luustiku ülesanded 11
2.5Liigeste tüübid 11
2.6Skelett 12
2.6.1Lülisammas 12
2.6.2Rindkere 13
2.6.3Õlavööde, küünarvarre luud ja käe luud ning liigesed 13
2.6.4Vaagnavööde, jala luud ning liigesed 14
2.6.5Tallavõlv 14
2.7Mõisted 14
2.8Kolju 15
3Lihased 16
3.1Üldine 16
3.2Lihaste ehitus 16
3.3Lihaste ülesanne 17
3.4Lihaste liigid 17
3.5Lihaste tüübid 17
3.6Lihaste abiseadeldised 17
3.7Lihased 18
3.8Lihaste talitlus e närvi-lihasaparaadi füsioloogia 18
3.9Lihaskontraktsiooni füsioloogia 18
3.10Lihaskontraktsiooni füsioloogia 19
3.11Lihaste kontraktsioon 20
4Närvisüsteem 21
4.1Üldmõisted 21
4.2Närvisüsteemi skeem 21
4.3Neuronid 22
4.4Sünaps ja refleks 22
4.5Hallaine ja valgeaine 23
4.6Kesknärvisüsteem 23
4.6.1Seljaaju 23
4.6.2Peaaju 24
4.7Piirdenärvisüsteem 25
4.8Erutus ja pidurdus protsessid 25
5Meeleelundid 26
5.1Retseptorid 26
5.2Kompimiselund 26
5.2.1Naha funktsioonid 26
5.2.2Naha tekised 26
26
5.3Nägemiselund 26
5.3.1Silma ehitus 27
5.3.2Silma abielundid ja kaitse 27
5.3.3Haigused 27
5.4Kuulmiselund ja tasakaalumeel 27
5.4.1Kõrva ehitus 28
5.4.2Kuulmine 28
5.5Haistmiselund 29
5.6Maitsmiselund 29
5.6.1Maitsete tundmine 29
6Vereringeelundkond 30
6.1Süda 30
6.1.1Südame üldehitus 30
6.1.2Südame tööfaasid 30
6.1.3Südame töö 31
6.1.4Vegetatiivse NS mõju südamele 32
6.2Vereringe 32
6.2.1Vereringe ülesanded 32
6.3Veresooned 32
6.4Veri 33
6.5Immuunsüsteem 33
7Hingamiselundkond 35
7.1Hingamiselundid 35
7.2Hingamine 35
7.3Hingamiselundite lisafunktsioonid 36
7.4Hingamismaht 36
7.5Rakuhingamine 36
8Seedeelundkond ja aine-energia vahetus 37
8.1Seedeelundid 37
8.1.1Süljenäärmed 37
8.1.2Magu 37
8.1.3Maks 38
8.2Aine- ja energiavahetus 38
8.2.1Orgaanilised ained 38
8.2.2Metabolism 38
8.2.3Soojustasakaal 39
9Kuse- suguelundkond ja sisesekretsiooninäärmed 40
9.1Erituselundkond 40
9.1.1Kuseelundid 40
9.1.2Neerud 40
9.1.3Uriini teke 41
9.2Suguelundkond 41
9.2.1Naiste suguelundid 41
9.2.2Meeste suguelundid 41
9.2.3Munasarjad 41
9.3Endokriinsüsteem 42
1Sissejuhatus 43
9.4Mõisted 43
9.5Rakk 43
9.6Koed 43
9.7Elundkonnad 44
9.8Organiseerituse tasemed 44
9.9Elu tunnused 44
10Luud 44
10.1Üldmõisted 44
10.2Luu ehitus 45
10.3Liigese ehitus 45
10.4Luustiku ülesanded 45
10.5Liigeste tüübid 46
10.6Skelett 46
10.6.1Lülisammas 46
10.6.2Rindkere 46
10.6.3Õlavööde, küünarvarre luud ja käe luud ning liigesed 46
10.6.4Vaagnavööde, jala luud ning liigesed 47
10.6.5Tallavõlv 47
10.7Mõisted 47
10.8Kolju 47
11Lihased 48
11.1Üldine 48
11.2Lihaste ehitus 48
11.3Lihaste ülesanne 48
11.4Lihaste liigid 49
11.5Lihaste tüübid 49
11.6Lihaste abiseadeldised 49
11.7Lihased 49
11.8Lihaste talitlus e närvi-lihasaparaadi füsioloogia 49
11.9Lihaskontraktsiooni füsioloogia 50
11.10Lihaskontraktsiooni füsioloogia 50
11.11Lihaste kontraktsioon 50
12Närvisüsteem 50
12.1Üldmõisted 50
12.2Närvisüsteemi skeem 51
51
12.3Neuronid 51
12.4Sünaps ja refleks 51
12.5Hallaine ja valgeaine 52
12.6Kesknärvisüsteem 52
12.6.1Seljaaju 52
12.6.2Peaaju 52
12.7Piirdenärvisüsteem 53
12.8Erutus ja pidurdus protsessid 53
13Meeleelundid 53
13.1Retseptorid 54
13.2Kompimiselund 54
13.2.1Naha funktsioonid 54
13.2.2Naha tekised 54
13.3Nägemiselund 54
13.3.1Silma ehitus 54
13.3.2Silma abielundid ja kaitse 54
13.3.3Haigused 54
13.4Kuulmiselund ja tasakaalumeel 54
13.4.1Kõrva ehitus 55
13.4.2Kuulmine 55
13.5Haistmiselund 55
13.6Maitsmiselund 55
13.6.1Maitsete tundmine 55
14Vereringeelundkond 55
14.1Süda 56
14.1.1Südame üldehitus 56
14.1.2Südame tööfaasid 56
14.1.3Südame töö 56
14.1.4Vegetatiivse NS mõju südamele 56
14.2Vereringe 57
14.2.1Vereringe ülesanded 57
14.3Veresooned 57
14.4Veri 57
14.5Immuunsüsteem 57
15Hingamiselundkond 58
15.1Hingamiselundid 58
15.2Hingamine 58
15.3Hingamiselundite lisafunktsioonid 59
15.4Hingamismaht 59
15.5Rakuhingamine 59
16Seedeelundkond ja aine-energia vahetus 59
16.1Seedeelundid 59
16.1.1Süljenäärmed 60
16.1.2Magu 60
16.1.3Maks 60
16.2Aine- ja energiavahetus 60
16.2.1Orgaanilised ained 60
16.2.2Metabolism 61
16.2.3Soojustasakaal 61
17Kuse-suguelundkond ja sisesekretsiooninäärmed 61
17.1Erituselundkond 61
17.1.1Kuseelundid 61
17.1.2Neerud 62
17.1.3Uriini teke 62
17.2Suguelundkond 62
17.2.1Naiste suguelundid 62
17.2.2Meeste suguelundid 62
17.2.3Munasarjad 62
17.3Endokriinsüsteem 63

Sissejuhatus

Mõisted

Kirjuta seletusele õige mõiste.
Organismi välis-ja siseehitus – ________________
Organismi ja elundite talitlus ning nende seos ümbritseva keskkonnaga – ________________
Jagab keha eesmiseks ( ventraalne ) ja tagumiseks ( dorsaalne ) pooleks – _______________
Jagab keha paremaks (dexter) ja vasakuks (sinister) pooleks – _______________
Jagab keha ülemiseks (kraniaalne) ja alumiseks ( kaudaalne ) osaks – _______________
Keskmine, seespoolne – ________________
Külgmine, väljaspoolne – ________________
Kehale lähemal – ________________
Kehast kaugemal – ________________
Südamest kaugemal – ________________
Keha keskosa juures – ________________
Kõige väiksem ehitusüksus – ________________
Kromosoomi lõik, millest sünteesitakse üks valgu molekul – ________________
Närvirakk – ________________
Närvirakkude ühendused – ________________
Aktiveerib kehalisele tegevusele – ________________
Aktiveerib energiaresursi taastamisele – ________________
Organismi liikumise ja kehahoiaku funktsiooniga seoses olev nähtuste kogum – ___________
Motoorne funktsioon, mis tagab vajaliku kehahoiaku gravitatsiooniväljas – _______________
Motoorne funktsioon, mis avaldub kindla suunitlusega tahtelistes liigutustegevustes – ______________

Rakk

Raku ehituse osa
Ülesanne
Täida tabel.

Koed

Kirjuta pildi alla koe tüüp ja nimeta funktsioon.

Elundkonnad

Täida lüngad.
Kindlat ülesannet täitvaid organismi osi nimetame _______________. Need koosnevad erinevatest _______________. Elundid moodustavad _______________, mis täidavad koos ühiseid ülesandeid. Inimese elundkondadeks on ________- ja _______________, mille moodustavad omavahel ühendatud __________ ja nendele kinnituvad ___________; _______________, mis peab tagama organismi kõikide elundite talitluse juhtmise; _______________, mille ülesendeks on gaasivahetus; _______________, kus toimub toidu ______________, mille saadused omakorda _______________ organsmi; seedimisest üle jäänud jäägid väljutab _______________; _______________ on ainuke elundkond , kus naistel ja meestel on organsüsteemi ehitus erinev; _______________, mille moodustavad veri , _______________ ja __________; _______________, mis võimaldab näha, _________, _________, __________, kompida ning säilitada tasakaalu; _______________, mille moodustab nahk; _______________, mille funktsioon on sünteesida hormoone.

Organiseerituse tasemed

Täida tabel.
Organiseerituse tase
Näide
Näide
Näide
Närvirakk
Kude
Veri
Seedeelundkond

Elu tunnused

Nimeta elu tundemärke. (4)

• 
  
• 
  
• 
  
• 
  

Luud

Üldmõisted

Tõmba sobivale vastusele joon alla.

Organismi luuline toes on

Osteporoos

Kõhr

Skelett

Luukude on

Sidekude

Epiteelkude

Lihaskude

Liiges võimaldab luudel

Murduda

Liikuda

Varustuda toitainetega

Lihased kinnituvad luudele ... abil

Kõõluste

Käsnaine

Närvide

Lülisammas on

Sidekoeline väät

Selgroog

Vaagnavööde

Kolju kaitseb

Peaaju

Näolihaseid

Informatsiooni

Mis luu ei seostu ülejäänud skeletiga?

Niudeluu

Lodiluu

Keeleluu

Millele kandub keharaskus istudes?

Jalgadele

Silelihastele

Istmikule

Luu ehitus

Kirjuta joonte juurde, millega on tegemist.
epifüüs
epifüüsiplaat
diafüüs
epifüüs

Liigese ehitus

Märgi joonistele põlveliigese osad.

Luustiku ülesanded

Nimeta luustiku ülesandeid meie organismis. (4)

• 
  
• 
  
• 
  
• 
  

Liigeste tüübid

Kirjeldatud on erinevaid liigeste tüüpe. Märgi tabelisse number, kus joonisel teatud liiges asub.
Number jooniselt
Keraliiges – ümar liigesepea asetseb liikumatus liigeseavas, kõige suurema liikuvusega.
Plokkliiges – luud saavad liikuda vaid ühes tasapinnas edasi-tagasi.
Silinderliiges – võimaldab teha pööravaid liigutusi.
1
2
3

Skelett

Märgi joonisele numbriga pikkluu(1), lühike luu(2), lameluu (3) ja segaluu(4) ning numbri taha kirjutage, mis luuga täpsemalt on tegu.

Lülisammas

Vasta küsimustele.
Mis on selgroo ülesanne? ______________________________________________________
Millest koosneb lülisammas? ___________________________________________________
Mitmest lülist koosneb inimese lülisammas? Nimeta selgroo piirkonnad ning mitu lüli sinna kuulub? ____________________________________________________________________
Millised lülid on vabalülid? ____________________________________________________
Mis muudab selgroo painduvaks ja vetruvaks? _____________________________________
Milline lülisamba osa on inimsel kokku kasvanud? _________________________________
Kuidas nimetatakse inimese lülisamba kõverdust kumerusega ettepoole? ________________
Millises lülisamba osas esineb inimesel küfoos? ____________________________________
Kuidas kutsutakse esimsest kaelalüli ehk atlast? ____________________________________

Rindkere

Nimeta rindkere luid (5) ning vasta küsimusele.

• 
  
• 
  
• 
  
• 
  
• 
  

Kuidas liigub rindkere hingamisel? _____________________________________________ ___________________________________________________________________________

Õlavööde, küünarvarre luud ja käe luud ning liigesed

Kirjuta õige luu taha pildil märgitud täht.
Täht
Luu/liiges
Abaluu
Rangluu
Õlavarreluu
Õlaliiges
Küünarluu
Kodarluu
Küünarliiges
Randme luud
Kämbla luud

Vaagnavööde, jala luud ning liigesed

Ühenda omavahel laused õigete lõppudega.
Luuline vaagen koosneb pindluu , sääreluu, reieluu
Liigesed hulka kuuluvad varbaluu , kannaluu , pöialuu
Jala luud on niudeluu, istmikuluu, häbemeluu
Puusaluu koosneb puusaluu, ristluu , õndraluu
Jalalaba luud on hüppeliiges, põlveliiges, puusaliiges

Tallavõlv

Joonista normaalne jalavõlv ning kirjuta miks on tallavõlvi kuju oluline ja mis võib kaasneda vale tallavõlvi kujuga.
______________________________________________________________________________________________________________________________________________________

Mõisted

Kirjuta mõistele seletus.
Fleksioon –
Ekstensioon –
Abduktsioon –
Adduktsioon –
Internaal- rotatsioon –
Eksternaal-rotatsioon –
Supinatsioon –
Pronatsioon –
Anteversioon –
Retroversioon –

Kolju

Kirjuta joonisele kolju luud ning täida lünktekst sobivate sõnadega.
Kolju ülesanne on ____________ ja toestada ____________, meeleelundeid ning seede - ja hingamiselundite alguosa. Kolju koosneb ____________ ja ____________. Kolju luud on üksteisega ____________ ühenduses ning liikuvas ühenduses on ainult ____________, ____________ ja _____________. Koljuluudele kinnituvad ________lihased.

Lihased

Üldine

Otsustage, kas väide on tõene või väär, tõmmake sobivale vastusele joon alla ning parandage väär väide eitust kasutamata.
tõene/väär Lihastes talletub varuna glükogeen . ___________
tõene/väär Mälumislihased võimaldavad väljendada emotsioone. ___________
tõene/väär Lihaskoele on iseloomulik kontraktsioon. __________
tõene/väär Lihasrakkudes on müofibrillid. ___________
tõene/väär Pideva treeninguga suureneb organismis lihaste arv. ___________
tõene/väär Kõige väiksem kontraktiivne üksus on telomeer. ___________

Lihaste ehitus

Märgi joonisele lihase osad.

Lihaste ülesanne

Nimeta lihaste ülesandeid. (4)

• 
  
• 
  
• 
  
• 
  

Lihaste liigid

Täida tabel.
Lihased
Ehitus (joonis)
Paiknemine organismis
Talitlus

Lihaste tüübid

Lisa puuduvad tähed, et moodustuksid lihaste tüübid.
k_ _v_ _s lihas
_ _ks_e_lihas
k_ _s_õ_ _lihas
_õõ_ _ _v_i_g_ _ _ga lihas
_ _he_ _s_ _ _jas lihas
ü_ _li_ _lg_ _ _ lihas

Lihaste abiseadeldised

Nimeta lihaste abiseadeldised (5)

• 
  
• 
  
• 
  
• 
  
• 
  

Lihased

Nimeta ning näita joonisel 3 kerelihast, jäsemete lihast ja pea lihast.
Kerelihased

• 
  
• 
  
• 
  

Jäsemetelihased

• 
  
• 
  
• 
  

Pealihased

• 
  
• 
  
• 
  

Lihaste talitlus e närvi-lihasaparaadi füsioloogia

Kirjuta millega on tegu.
• Aeglased
• Kiired väsimus-resistentsed _________________________
• Kiired kiireltväsivad
• Aeglased oksüdatiivsed
• Kiired oksüdatiiv-glükolüütilised _________________________
• Kiired glükolüütilised

Lihaskontraktsiooni füsioloogia

Ühenda joonega pilt ning mis on seal kujutatud.
Refleksikaar
Aktsioonipotensiaal
Aktiin ja müosiin
Sünaps
T-torukesed

Lihaskontraktsiooni füsioloogia

Tõmba valele vastustele joon alla.

Lihaskontraktsiooni liigid on..
• Isomeetriline
• Isokineetiline
• Kontsentriline
• Postekstsentriline

Lihaste kontraktsioonijõudu määravad faktorid on..
• Lihaskiudude hulk antud lihases
• Lihaskiudude kontraktsioonijõud
• Lihase värvus
• Lihaste innervatsiooni iseärasused

Lihaste kontraktsioon

Nimeta mõned lihased, mis on parasjagu töös.

Närvisüsteem

Üldmõisted

Täida lüngad.
Närvisüsteemi moodustavad ________________ ehk tsentraalne NS, kuhu kuuluvad ____________ ja ____________, ning ________________ ehk perifeerne NS, kuhu kuuluvad ____________. NS reguleerib kõikide ____________ tööd ja koordineerib erinevate ________________ talitlust. Selle ülesanne on ____________ ja ____________ informatsiooni. NS saab infot ________________ kujul, teave saabub ____________ ja ________________ kaudu.
Närvirakk ehk ____________ on NS funktsionaalne üksus, mis koosenb kehast ja ______________, millest omakorda eristatakse ____________ ja ____________. Erutus tuleb närvirakku ____________ kaudu, kandub edasi ___________ kaudu. Neuroneid saab jagada nii ____________ arvu järgi kui ka ____________ alusel.
Kesknärvisüsteemis täidab kogu ruumi neuronite, veresoonte ja sidekoeliste elementide vahel ____________ ehk närvitoes. Gliiarakul on _________-, _________- ja ______funktsioon. Närv kooseneb sidekoega ümbritsetud _____________ kimpudest . Närvid jagunevad omakorda _____________ ehk tundenärvideks, ____________ ehk liigutajanärvideks ja _______________. Iga närv lõppeb ­_____________. ___________ on närvirakkude ühendus.

Närvisüsteemi skeem

Lisa skeemile puuduvad mõisted. Närvisüsteem
Tsentraalne osa
Perifeerne osa
Perifeerne osa
Tsentraalne osa

Neuronid

Nimeta pildi järgi neuroni liik jätkete arvu järgi. Lisa kõige levinumale neuronile juurde nooltega dendriit , akson ja neuroni keha.

Sünaps ja refleks

Vasta küsimustele.
Kirjuta ahel, mida mööda liigub erutuse levik neuronites. ____________________________
Kas erutus võib levida ka teises suunas? Põhejenda. __________________________ ___________________________________________________________________________
Mille vahendusel toimub erutuse ülekanne ühelt neuronilt teisele? Too näide. _____________ ___________________________________________________________________________
Miks on sünapsid vajalikud? Too 3 põhjust. ____________________________________ ______________________________________________________________________________________________________________________________________________________
Mis on refleks? ______________________________________________________________
Mida mööda kulgeb erutus? ­­____________________________________________________
Kuidas väljenduvad refleksid ning milleks on need vajalikud? ______________________ ___________________________________________________________________________

Hallaine ja valgeaine

Võrdle omavahel hallainet ja valgeainet.
HALLAINE
VALGEAINE
Millest koosneb?
Paiknemine peaajus
Paiknemine seljaajus

Kesknärvisüsteem

Seljaaju

Kanna joonisele seljaaju segmentaarne jaotus vastava piirkonna närvide nimetusega ning ühenda joonega, mis piirkonna eest need närvid vastutavad.

Peaaju

Täida tabel.
Aju osa
Mida sisaldab
Funktsioon

Post- ja pretsentriline käär

Nimeta kõige tundlikum kehaosa
Posttsentriline käär – ______________
Pretsentriline käär – ______________

Peaajunärvid ehk kraniaal närvid

Nimeta puuduolevad närvid.
I – ______________ VII – ______________
II – ______________ VIII – Esiku -teonärv
III – Silmaliigutajanärv IX – Keele-neelunärv
IV – Plokinärv X – ______________
V – ______________ XI – ______________
VI – Eemaldajanärv XII – Keelealune närv

Piirdenärvisüsteem

Vasta küsimustele.
Mitu paari on seljaajunärve? __________________________________________________
Nimeta seljaajunärvide peamine ülesanne? _______________________________________
Seljaajunärv jaguneb kõhtmiseks ja .. haruks? _____________________________________
Mis närv talitluselt on seljaajunärv? ­­_____________________________________________
Mitu põimikut moodustavad seljaajunärvid? ______________________________________

Erutus ja pidurdus protsessid

Võrdle ning täida tabelid .
Divergents
Erutused koonduvad
Postsünaptiline
Mediaatorainet ei anta edasi, erutuslaine leviku takistamine
Retsiprookne
Ühte aktiveeritakse, teist pärsitakse (kasutusel lihastes)

Meeleelundid

Retseptorid

Täida tabel.
Retseptor
Asukoht

Kompimiselund

Naha funktsioonid

Nimeta naha ülesandeid. (5)

• 
  
• 
  
• 
  
• 
  
• 
  

Naha tekised

Nimeta naha tekised. (4)

• 
  
• 
  
• 
  

Nägemiselund

Silma ehitus

Täida joonise järgi tabel.
Täidab silmamuna sisemuse
Moodustab silma nägemisosa, palju kepikesi ja kolvikesi
Kõige tervama nägemise piirkond
Juhib närviimpulsid ajju
Silmaläätsele langevad silmaava läbinud valguskiired
kaitseb ja katab silmamuna
valguskiired pääsevad silma sisse

Silma abielundid ja kaitse

Nimeta silma abi- ja kaitseelundid. (6)

• -
  
• -
  
• -
  

Haigused

Nimeta silmadega seotud haigused. (4)

• 
  
• 
  
• 
  
• 
  

Kuulmiselund ja tasakaalumeel

Kõrva ehitus

Kirjuta seletusele õige mõiste.
____________ moodustavad kõrvalest, mille ülesanne püüda helisid ja suunata need kuulmekäiku, ja välisest kuulmekäigust, mille eraldab keskkõrvast trummikile .
____________ on kuulmekäigu lõpus õhuke pingule tõmmatud nahk, mis kaitseb keskkõrva külma ja kahjulike mikroobide eest.
____________ ülesandeks on hoida õhurõhk mõlemal pool trummikilet ühesugusena.
____________ on õhuga täidetud õõs kus on kolm kuulmeluukest – vasar , alasi, jalus – mille ülesanne on helivõngete võimendamine.
____________ paikneb oimuluu kaljuosas ning koosneb luu- ja kilelabürindist.
_________ on jaotatud kaheks osaks ja täidetud vedelikuga, selle ülesanne on kindlustada heliaistingu.
_______________ annavad meile tasakaalutunnetuse.
_____________ saab alguse sisekõrvast ja edastab närviimpulsid peaajju.
________________ paikneb suuraju oimusagarates.

Kuulmine

Täida lüngad õigete sõnadega, et seletada ära kuidas me kuuleme.
Kõrvalesta poolt kinnipüütud _________ liiguvad mööda välist kuulmekäiku ____________, mis hakkab võnkuma. Trummikile kannab helivõnked edasi ____________. Keskkõrva kolm kuulmeluukest - ________, _________, __________ - võimendavad helivõnkeid ja edastavad need _________. Teo sisemuses oleva vedeliku võnked panevad võnkuma sealsed membraanid, mis omakorda panevad võnkuma kuulmisrakkude kiud kus helivõnked muutuvad närviimpulssideks. ________________ liiguvad kuulmisnärvi vahendusel aju ________________.

Haistmiselund

Otsustage, kas väide on tõene või väär, tõmmake sobivale vastusele joon alla ning parandage väär väide eitust kasutamata.
tõene/väär Haistmiselund paikneb ninaõõne allosas. ___________
tõene/väär Inimese haistmiselundiks on nina. ___________
tõene/väär Haistmiselund koosneb haistmisrakkudest. ___________
tõene/väär Ninaõõne sisepind on niiske, kuna ninaõõne näärmerakud eritavad rasva. _______
tõene/väär Haistmisteed ulatuvad ka limbilisse süsteemi ja hüpotalamusse. ___________
tõene/väär Sarvkihi karvakesed kontakteeruvad lõhnaainetega. _____________

Maitsmiselund

Vasta küsimustele.
Mis näsajad moodustised on keelepinnal? _________________________________________
Mis on maitsmiselundiks? ______________________________________________________
Millest koosnevad maitsmispungad? _____________________________________________
Kuidas nimetatakse avaust, mis jääb maitsmispunga kohale? __________________________
Millisele närvile antakse maitseretseptorite kaudu edasi erutus? ________________________

Maitsete tundmine

Märgi joonisele piirkond ja mis maitset seal tuntakse.

Vereringeelundkond

Süda

Südame üldehitus

Märgi joonisele südame osad.

Südame tööfaasid

Kirjuta mitmenda tööfaasiga on tegu.
__________ – paus, südamelihas puhkab
__________– kodade kokkutõmme, veri → vatsakestesse ja vatsakesed lõõgastuvad
__________– vatsakesed tõmbuvad kokku, veri vasakult → aorti ja paremalt → kopsutüvesse, kojad lõõgastuvad ja veri veenidest → kodadesse

Südame töö

Tõmba sobivale vastusele joon alla.

Suhtelises puhkeolekus tekib sinuatriaalsõlmesnormaalselt?

20-30 impulssi minutis

60-70 impulssi minutis

125-135 impulssi minutis

Keskmine südametsükli kestus on?

1...0.85 sekundit

3 sekundit

0.12...0.15 sekundit

Mille hoiab ära erutuse juhtimise aeglustumine atrioventrikulaarsõlme ülaosas?

Insuldi

Kodade ja vatsakeste samaaegse kokkutõmbe

Vere rikastumise hapnikuga

Südame kokkutõmbejõud sõltub

Südame energiavarudest

Südame epiteelkihist

Ca sisaldusest

Mis on südame töö käigus veresoontesse pumbatud vere poolt tekitatud surve veresoonte seintele?

Endokard

Distoolne toon

Vererõhk

Noortel ja tervetel täiskasvanutel on vererõhk?

süstoolne