vertikaaltelje, mis peaaegu ühtub luu pikiteljega: siin toimub sisse- ja väljapööramine) [pronatsioon ja supinatsioon] 5. Randmeliiges: nimeta selle liigese tüüp, teljed ja võimalikud liikumised Randmeliiges on modifitseeritud plokkliiges. Liigutused toimuvad ümber frontaal- ja sagitaaltelje: painutus-sirutus ja eemaldamine-lähendamine. Abduktsiooni ulatust piirab tugevasti arenenud kodarluu tikkeljätke. 6. Kolju: a) nimeta koljuluude vaheliste õmbluste tüübid (3); b) kuidas nimetatakse sünnihetkeks luustumata alasid koljuluude vahel ja milline neist luustub kõige viimasena? a) Koljuluude vaheliste õmbluste tüübid on saagõmblus, soomusõmblus ja servõmblus. b) Vastsündinu koljulaes olevaid kilelisi piirkondi nimetatakse lõgemeteks, kõige viimasena luustub eeslõge (laubalõge). 7. Lihased: a) nimeta lihase osad (3); b) mille poolest erinevad teineteisest "valge" ja "punane" lihaskiud?
d) võimaldab liikuda 11. Luudevahelised ühendused ja nende tüübid. Luudevahelised ühendused jaotatakse: 1. Liikuvad ühendused e. ....liigesed....... · Keraliiges ringikujulised liigutused nt õlaliiges, puusaliiges · Plokkliiges edasi tagasi põlves ja küünarnukis · Silinderliige pöörlevad kaelas 2. ...Painduvad.. ühendused - ..ei saa keerata ega pöörata selgroolülide vahel 3. ...Liikumatud.... ühendused - ..ei liigu koljuluude vahel, puusaluu, ristluu 12. Inimese luustik (luude nimetused jooniselt). Tähista joonisel numbritega: 1. kiiruluu 2. otsmikuluu 3. oimuluu 4. ninaluu 5. sarnaluu 6. ülalõualuu 7. alalõualuu 8. selgroog 9. kaelalülid 10. rinnalülid 11. nimmelülid 12. ristluu 13. õndraluu 14. rangluu 15. abaluu 16. rinnak 17. roided 18. õlavarreluu 19. kodarluu 20. küünarluu 21. randmeluud 22. sõrmeluud 23. puusaluu 24. reieluu 25. põlvekeder 26. pindluu 27. sääreluu 28. kannaluud 29. pöialuud
3.Puusaluu: a)nimeta osad (3), b)nimeta liigesed (2), mille moodustamisest puusaluu osa võtab. 4.Kodarluu-randmeliiges: a)nimeta selle liigese tüüp ja liikumisteljed, b)milline liikumine on kõige ulatuslikum ja milline liiges aitab seda veelgi suurendada. 5.Põlveliiges kui kompleksliiges: a)mis jagavad põlveliigese kaheks korruseks, b)ülemise korruse telg ja liikumised, c) alumise korruse telg ja liikumised. 6.Kolju: a) nimeta koljuluude vaheliste õmbluste tüümud (3), b)kuidas nimetatakse sünnihetkeks luustumata alasid koljuluude vahel ja milline neist luustub viimasena. 7.Nimeta pika lihase osad (3), märgi iga osa juurde, kas see koosneb peamiselt side- või lihaskoest. 8.Kõhu lihased: a)nimeta kõhu külgmise rühma lihased (3), b)millise lihase ümber moodustavad tupe nende lihaste laiad kilekõõlused ja kuidas selliseid laiu kõõluseid nimetatakse. 9
34. Lülivaheketas: A: nimeta osad (2), Fibroosvõru ja säsituum B:loetle funktsiooni (vähemalt3). Liikuvuse võimaldamine, lülide ühendamine, põrutuse amortiseerimine, lülikehade kasvu võimaldamine 35. Kodarluu-randmeliiges: A: nimeta selle liigese tüüp ja liikumisteljed Ellipsoid liiges, frontaaltelg ja sagitaaltelg B: milline liikumine on kõige ulatuslikum ja milline liiges aitab seda veelgi suurendada. 36. Kolju: A: nimeta koljuluude vaheliste õmbluste tüübid (3), Saagõmblus, lameõmblus, soomusõmblus B:kuidas nimetatakse sünnihetkeks luustumata alasid koljuluude vahel Lõgemed- C: milline neist luustub viimasena. eeslõge 37. Nimeta pika lihase osad (3), märgi iga osa juurde, kas see koosneb peamiselt side- või lihaskoest. Kõõlused- sidekoest; pea-lihaskimpudest, kõht- lihaskimpudest 38. Kõhu lihased: A:nimeta kõhu külgmise rühma lihased (3)
34. Lülivaheketas: A: nimeta osad (2), Fibroosvõru ja säsituum B:loetle funktsiooni (vähemalt3). Liikuvuse võimaldamine, lülide ühendamine, põrutuse amortiseerimine, lülikehade kasvu võimaldamine 35. Kodarluu-randmeliiges: A: nimeta selle liigese tüüp ja liikumisteljed Ellipsoid liiges, frontaaltelg ja sagitaaltelg B: milline liikumine on kõige ulatuslikum ja milline liiges aitab seda veelgi suurendada. 36. Kolju: A: nimeta koljuluude vaheliste õmbluste tüübid (3), Saagõmblus, lameõmblus, soomusõmblus B:kuidas nimetatakse sünnihetkeks luustumata alasid koljuluude vahel Lõgemed- C: milline neist luustub viimasena. eeslõge 37. Nimeta pika lihase osad (3), märgi iga osa juurde, kas see koosneb peamiselt side- või lihaskoest. Kõõlused- sidekoest; pea-lihaskimpudest, kõht- lihaskimpudest 38. Kõhu lihased: A:nimeta kõhu külgmise rühma lihased (3)
eraldatud. Nendel asuvad ka kuulmisrakud. Kuulmise protsessi kirjeldus: trummikilelt kanduvad helivõnked kuulmeluukeste kaudu edasi sisekõrva, pannes tigu täitva vedeliku võnkuma. Selle võnked ärritavad kuulmisrakke ning tekitavad närviimpulsse, mis muutuvad elektriimpulssideks. Piki kuulmisnärve liiguvad impulsid peaaju kuulmiskeskusesse. Kuulmine ja tasakaal *helid kanduvad sisekõrva kas mööda kuulmekäiku, st läbi õhu või otse koljuluude kaudu. *normaalse kuulmisega inimene eristab helisid, mille sagedus on 2020 000 Hz. Kõige tundlikum on kõrv 1000 5000 Hz helide suhtes (inimese hääl) *kuulmise nõrgenemine: vigastused, viirus ja bakterhaigused, tugev müra ning osad ravimid. *Inimene säilitab tasakaalu silmade, tasakaaluelundi ja keha organites leiduvate raskusjõule reageerivate närvirakkude kogumike abil. *Tasakaaluelundi moodustavad poolringkanalid, mõik ja kotikesed
eraldatud. Nendel asuvad ka kuulmisrakud. Kuulmise protsessi kirjeldus: trummikilelt kanduvad helivõnked kuulmeluukeste kaudu edasi sisekõrva, pannes tigu täitva vedeliku võnkuma. Selle võnked ärritavad kuulmisrakke ning tekitavad närviimpulsse, mis muutuvad elektriimpulssideks. Piki kuulmisnärve liiguvad impulsid peaaju kuulmiskeskusesse. Kuulmine ja tasakaal *helid kanduvad sisekõrva kas mööda kuulmekäiku, st läbi õhu või otse koljuluude kaudu. *normaalse kuulmisega inimene eristab helisid, mille sagedus on 2020 000 Hz. Kõige tundlikum on kõrv 1000 5000 Hz helide suhtes (inimese hääl) *kuulmise nõrgenemine: vigastused, viirus ja bakterhaigused, tugev müra ning osad ravimid. *Inimene säilitab tasakaalu silmade, tasakaaluelundi ja keha organites leiduvate raskusjõule reageerivate närvirakkude kogumike abil. *Tasakaaluelundi moodustavad poolringkanalid, mõik ja kotikesed
Kollageenikiud 39. Mis soodustab liigespindade omavahelist libisemist? Liigesevõie 40. Millisest kõhrest on moodustunud liigespinnad? Hüaliinkõhrest 41. Millised moodustised suurendavad liigese liikumisvõimalusi ja amortiseerivad põrutusi? Liigeseketad 42. Mis tüüpi on luudevahelised pidevühendused? fibroossed, kõhrelised ja luulised ühendused 43. Kus esinevad sideliidused? Luude vahel 44. Kus esinevad luudevahelised õmblused? Koljuluude vahel 45. Kus esinevad tappühendused? Hambajuurte vahel 46. Kus on luud omavahel ühendatud luudevaheliste ühendustega? Ristluulülid moodustavad ristluu, niude-, istmiku- ja häbemeluu moodustavad puusaluu. 47. Kus esineb kõhrliidust? esimese roide ja rinnakupideme vahel, samuti lülisamba lülidevaheketastena 48. Mis tüüpi liigesed liiguvad ümber frontaaltelje? Üheteljelised:Plokkliigesed 49. Mis tüüpi liigesed liiguvad ümber frontaal- ja sagitaaltelje?
- frontaalne liikmine, veelgi suurendada aitab keskrandmeliiges 35. Põlveliiges kui kompleksliiges: a) Mis jagavad põlveliigese kaheks korruseks - Meniskide-reieluu liiges ja meniskide-sääreluu liiges b) Ülemise korruse telg ja liikumised - Frontaaltelg (painutus, sirutus) c) Alumise korruse telg ja liikumised - Vertikaaltelg (sisse- ja väljapööramine e. rotatsioon) 36. Kolju: a) Nimeta koljuluude vaheliste õmbluste tüübid (3) - Lame-, saag- ja soomusõmblused b) Kuidas nimetatakse sünnihetkeks luustumata alasid koljuluude vahel ja milline neist luustub viimasena. - Neid nimetatakse lõgemeteks ning viimasena sulgub eeslõge. 37. Kõhu lihased: a) Nimeta kõhu külgmise rühma lihased (3) - Kõhu ristilihas (kõige sees) - Sisemine kõhu põikilihas(keskel) - Välimine kõhu põikilihas (kõige välimine)
Too kumbagi kohta üks näide ja märgi näite juurde tema liikumistelg. Vastus: Plokkliiges sõrmedeja varvaste lülidevahelised liigesed(frontaaltelg), ratasliiges küünarliiges(vertikaaltelg). 5.Randmeliiges: nim. selle liigesetüübid, teljed ja võimalikud liikumised. Vastus: Ellipsoid- ja ratasliiges frontaaltelg(fleksioon ja ekstensioon) ja sagitaaltelg(abduktsioon ja aduktsioon), plokkliiges frontaaltelg(flektsioon ja ekstensioon) 6.Kolju: nim. koljuluude vaheliste õmbluste tüübid(3). Kuidas nim. sünnihetkeks luustumata alasid koljuluude vahel ja milline neist luustub viimasena? Vastus: Saag-, soomus- ja servõmblused. Lõgemeteks e. fontanellideks ja eesmine lõge. 7.Lihased: nim. lihase osad(3). Mille poolest erinevad teineteisest "valge" ja "punane" lihaskiud? Vastus: Pea, kõht, saba. Valged lihaskiud kontrahheeruvad kiiresti kuid väsivad ka kiiresti, aga punased lihaskiud on aeglased ning vastupidavad. 8.Vahelihas: lad
Too kumbagi kohta üks näide ja märgi näite juurde tema liikumistelg. Vastus: Plokkliiges sõrmedeja varvaste lülidevahelised liigesed(frontaaltelg), ratasliiges küünarliiges(vertikaaltelg). 5.Randmeliiges: nim. selle liigesetüübid, teljed ja võimalikud liikumised. Vastus: Ellipsoid- ja ratasliiges frontaaltelg(fleksioon ja ekstensioon) ja sagitaaltelg(abduktsioon ja aduktsioon), plokkliiges frontaaltelg(flektsioon ja ekstensioon) 6.Kolju: nim. koljuluude vaheliste õmbluste tüübid(3). Kuidas nim. sünnihetkeks luustumata alasid koljuluude vahel ja milline neist luustub viimasena? Vastus: Saag-, soomus- ja servõmblused. Lõgemeteks e. fontanellideks ja eesmine lõge. 7.Lihased: nim. lihase osad(3). Mille poolest erinevad teineteisest "valge" ja "punane" lihaskiud? Vastus: Pea, kõht, saba. Valged lihaskiud kontrahheeruvad kiiresti kuid väsivad ka kiiresti, aga punased lihaskiud on aeglased ning vastupidavad. 8.Vahelihas: lad
Kuulmine on võime kuulmiselundite abil tajuda ja eristada helisid. Kuulmine võimaldab teha kindlaks heliallika asukoha, hinnata helide tugevust ja saada muud informatsiooni. Inimene kuuleb kahe kõrvaga, seepärast suudab ta määrata, kust ja kui kaugelt heli tuleb. Kui inimene kuuleb ainult ühe kõrvaga, siis ta ei suuda eristada, mis suunast heli tuleb. Inimene võib helisid kuulda põhimõtteliselt kahel viisil. Helid kanduvad sisekõrva kas mööda kuulmekäiku, st läbi õhu, või otse koljuluude kaudu. Kuulmiseks peavad helid jõudma sisekõrva kuulmiselunditele. Helilaineid juhivad kõrvalest, kuulmekäik, trummikile, kuulmeluukesed ning teos olev vedelik. Kuulmise nõrgenemine ja heli kahjulikkus Inimese vananedes kuulmine nõrgeneb. Probleeme tekib just kõrgema sagedusega heli korral. Halva kuulmise parandamiseks kasutatakse kuulmisaparaate, mis võimendavad helisid ja suunavad need sisekõrva. Kuulmise täielikku puudumist nimetatakse kurtuseks. Kurt inimene ei
Nimeta pildil olevaid rakke ja nende ülesandeid Missugustest rakkudest moodustub pildil kujutatud elund? Kuidas nim. membraanitranspordi protsessi, mille abil sisenevad rakkudesse kapillaaridest suured molekulid? Iseloomusta joonisel olevat kudet (rakud, vaheaine, ülesanne) Näita noolega ja nimeta missugused biomolekulid on pildil oleva organelli koostises. Nmeta ka, mida pildil on kujutatud. Kas pildil on organell või inklusioon? Nimeta! Kirjelda tema talitlust. (kõigi kolme pildi kohta: ribosoom, lüsosoom, tsentriool) Nimeta joonisel olevad struktuurid, koed ja rakud Nimeta joonisel olevad struktuurid koed ja rakud Nimeta joonisel olevad struktuurid, koed ja rakud Nimeta mikrotuubulite ül? (2p) Millel põhineb närvikiu talitlus (selgita) (2p) Nahk täidab kaitsefunktsiooni, sest tema kihtides sisalduvad…(nim ja selgita) (3p) Missuguseid kiude esineb pärisnaha sidekoes (2p) Nimeta kusepõie seina kihi...
Meeleelundid 1. Mis on meeleelundid? Vastus: Meeleelundid on elundid, mis võtavad väliskeskkonnast vastu informatsiooni. 2. Silma ehitus. Joonis. Silma osade ehituslikud iseärasused ja ülesanded (joon lk 95) Vastus: Sarvkest aitab koondada valguskiiri läätsele Vesivedelik kaitseb läätse Silmaava selle kaudu pääsevad valguskiired läätsele Vikerkest reguleerib silmaava suurust Silmalääts murrab valguskiiri, nii et need koonduvad ühte punkti Ripslihas ümbritseb läätse ning muudab selle kuju ja hoiab ka paigal Kõvakest katab väljaspoolt silmamuna tagumist osa Soonkestas on rikkalikult veresooni, mis varustavad silma rakke hapniku ja toitainetega Võrkkest katab silma tagaosa seestpoolt ning selles on valgustundlikud rakud Kollatähn on koht võrkkestal pupilli vastas, kus nägemisteravus on kõige suurem Pimetähn on võrkkestal, kus pole valgustundlikke rakke ja algab nägemisnärv Nägemisnärv juhib närviim...
võtab. Pelvis. Häbemeluu, niudeluu, istmikuluu. Puusaliiges ja ristluu-nimmeluu liiges (art.sacroiliaca), häbemeliidus. 4. Kodarluu randmeliiges. Liigesetüüp ja teljed. Frontaaltelg ja sagitaal. Koonus kaa. Ulatuslikuim on painutus ja seda aitab suurendada keskrandmeliiges. 5. Põlveliiges kui kompleksliiges. Jms. 6. Kolju. Nim koljuluudevaheliste õmbluste tüübid Lame-, saag- ja soomusõmblused. 7. Kuidas nim. Sünnihetkeks luustumata alasid koljuluude vahel ja millised luustuvad viimasena? Lõge mitm. Lõgemed. Viimasena luustub eeslõge e. Suurlõge. 8. Nim lihaste osad. Kas peamiselt side või lihaskoest. Pea- lihaskude , kõht- lihaskude ja kõõlus-sidekude(tihe) ainult. 9. Kõhulihas. Nim kõhu külgmise rühma lihased. Valimine ja sisemine kõhupõikilihas, nimmeruutlihas (quadratus lumborum), kubemekanal (canalis inguinalis). Õlavarrekolmpealihas. Ladinak. Milliselt luudelt algab, kinnitub. Mis liigesele
Pikuti kasv toimub epifüüsi ja diafüüsi vahelise kõhrplaadiga. Luude kasv on aga erinevatel luudel erinev, ja vastavalt sellele millises faasis on luustumine läinud otsustatakse laspe normaalne arengu ja vanuse üle. Koljuluudel eristatakse aju ja näokoljut. Näokoljul eristatakse lage ja põhi. Kolju ei ole kompaktse ja ta koosneb lagedatest luudest ja nende vahele jäävad moodustised mida nimetatakse õmblusteksja nad kasvavad kinni alles 30 eluaastaks. Aga koljuluude vahel kus mitu koljuluud kokku puutuvad on avaused. 1 eluaastal neid avausi kutsutakse lõgedeks. Olulisemad on suur ja väike lõge. Suured on koljulae piirkonnas (eesmine lõge). See sulgub teise eluaasta alguseks. Väike kuklalõge sulgub juba 2-3 elukuul. Lõgemete sulgumist kontrollitakse et hinnata et kas pole tegemist mingi luuhaigusega (rahhiit d-vitamiidi vaegusel) kui lõgemed õigel ajal kinni ei kasva äratatakse tähelepanu. Luustmise ja kasvu tegurid - pärilikkus - toitumine
HINGAMISELUNDKOND Anatoomia Hingamiselundite süsteem täidab väliskeskkonna ja organismi vahel gaasivahetuse ülesannet. Koosneb järgnevatest elunditest: NINAÕÕS cavum nasi KÕRI larynx HINGETORU trachea PEABRONHID bronchi principales KOPSUD pulmones Vastavalt talitusele jagatakse hingamisteed kaheks: 1. Päris-hingamisteed kopsude alveoolid, kus toimub gaasivahetus õhu ja vere vahel. 2. Hingamisteed kohad, kus õhk liigub. Hingamiselundite iseärasuseks on suuremal osal nende seinte tugev luust või kõhrest skelett, mis ei lase neil kokku langeda ja on alati õhuga täidetud. Seespoolt on hingamisteed vooderdatud limaskestaga, mis on varustatud ripsepiteeliga. Limaskest osaleb sissehingatava õhu puhastamises ja hoiab teda niiskena ning soojendab. Väline hingamine toimub ringkere rütmiliste liigutuste tõttu. Sissehingamisel satud õhk hingamisteede kaudu kopsu alveoolidesse ja väljahingamisel nendest välja. Hapnik jõuab kehasse tä...
Luude kasv algab juba looteeas. Looteskelett algul koosneb täielikult kõhrkoest ( kaltsium pole ladestunud). 7-8 arengunädalal ilmuvad luustumispunktid. Vastsündinud on toruluude diafüüsid juba luustunud. See jätkub ka peale sündi. Luude kasv on erinevatel luudel erinev. Koljuluudel eristatakse aju- ja näokoljut. Ajukoljut eristatakse lage ja põhi. Koosneb lamedatest luudest, mida nimetatakse õmblusteks. Need on esialgu lahti, kasvavad kinni kõige hiljem ( umbes 30 eluaastaks). Koljuluude vahel on ka avaused esimesel eluaastal ( lahtiseid osi nim. Lõge). Olulised on suur lõge ja väike lõge. Suur lõge on kojulae piirkonnas (kutsutakse ka eesmiseks lõgemeks), see sulgub 2 eluaasta alguseks. Väike kuklalõge sulgub 3 elukuul. Lõgemete sulgumist kontrollivad arstid, et hinnata ega pole luuhaigust. Mis mõjutab luude kasvamise protsessi? Mõjutavad järgmised faktorid. 1. Kasvuhormoon ( lühend STH). Seda produtseeritakse hüpofüüsi eessagara poolt.
Toruluu üks mõõde oluliselt suurem (reieluu, sõrmelüli, õlavarrel) Lühike luu e. Käsnluu 3 mõõdet võrdsed (randmeluu, kannaluu) Lameluu e. Plaatluu õhukesed ja laiad (abaluu, puusaluu, rinnak) Segaluud (lülisambalülid) Pneumaatilised e. Õhku sisaldavad luud (koljuluud) 10. Pidevühenduse liigid Fibroossete ühenduste alaliigid: Sideliidused - sidemed ja luudevahekiled õmblused koljuluude vahel tappühendused hambajuurte ja -sompude vahel Kõhrühendite alaliigid: kõhrliidus (selgroo lülivaheketastena); sümfüüs (liigeseõõne alge) Luulised ühendused Ristluulülid (täiskasvanutel moodustavad viis lüli ristluu) Niude-, istmiku- ja häbemeluu --- puusaluu 11. Liigese ehitus (JOONIS.!)
Nimeta õõs ja luud, mis selle seina moodustavad. Õõs: Silmakoobas Luud: Sarnaluu, otsmikuluu, pisaraluu, suulaeluu, kiilluu. Õõs: Ninaõõs Luud: Sahkluu, sõelluu, ninaluu, al. ja ül. ninakarbik Alalõualuu liigestub oimuluuga. Nimeta ja selgita märgitud struktuuride ehitus ja ülesanne. Eesmine e. otsmikulõge (1)- ühendab kiiruluud otsmikuga Nibujätkelõge (2) - ühendab kuklaluud, oimuluud ja kiiruluud. Koljuluude vahelised õmblused. Sõrmega palpeeritavad. Nimeta luude osad: 2. Kiilluu 3. Sõelluu 4. Alumine ninakarbik 5. Kiiruluu 6. Otsmikuluu 7. Oimuluu 8. Pisaraluu 9. Ninaluu 10. Sahkluu 11. Ülalõualuu 13. Sarnaluu 14. Alalõualuu Silmakoopaõõs 1 os occipitale - kuklaluu 2. os sphenoidale –kiilluu 3. os ethmoidale- sõelluu 4. Concha nasi inferior – alumine ninakarbik 5. os temporale – oimuluu 6. os frontale - otsmikuluu 7. os parietale - kiiruluu 8. os lacrimale - pisaraluu 9. os nasale - ninaluud 10. vomer - sahkluu 11. maxilla- ülalõu...
närvipõimikud, ganglionid liigutusnärvid (tsentrifugaalsed) seganärvid (tunde-ja liigutusnärvid) Kesknärvisüsteem kujutab endast hall ja valgeollust. Hall ollus on peamiselt närvirakkude kehad, see koondub tuumadeks e. kindlapiirilisteks keskusteks. Neuron on närvirakk, mis on närvisüsteemi kõige väiksem osake. Inimese peaaju paikneb ajukolju õõnes, milles on avad ajunärvidele, seljaajule ja veresoontele. On kaitstud tugevate koljuluude ja ajukelme poolt. Suuraju poolkerade pinnal on hallolluse kiht – seda nimetatakse suuraju kooreks, see on kõrgeim närvisüsteemi osa. Mälu on seotud suuraju poolkerade koorega, mis on kõrgeim närvisüsteemi osa, ja osalt ajukoorealuste keskustega. On omane inimesele või kõrgemalt arenenud loomadele ajukoore diferentseerituse tõttu. Mälu olemuseks on võime omandada, säilitada ja taastada teadmisi ning kogemusi. 2) Anoreksia (anorexia nervosa)
lülisambalüli. 5. Pneumaatilised luud ehk õhku sisaldavad luud koljus, nt otsmikuluu, oimuluu, ülalõualuu. 90. Nimeta pidevühenduste liigid, alaliigid, näited esinemise kohta. Skeleti luud on omavahel seostatud kahel viisil: 1) Pidevühendused e. liidused 2) Liigesed On kolme liiki pidevaid ühendusi: 1) Fibroossed ühendused(kiulised): * sideliidused sidemed, seob kokku sidemed, elastsed ja ühendavad luid. Ühendavad, aga ei liiguta. Seovad kõiki liigeseid. * õmblused koljuluude vahel. Õmblused kujunevad tükk aega. * tappühendused hambajuurte ja sompude vahel - hambajuured on tapitud lõualuude sisse. Pideühendus. Hästi stabiilne, aga mitte absoluutselt jäik. 2) Luulised ühendused: * ristluuühendus - ristluulülid moodustavad täiskasvanul tervikliku ristluu * puusaluu selle moodustavad niude-, istmiku- ja häbemeluu 3) Kõhrelised ühendused: * kõhrliidus 1.roide ja rinnakupideme vahel, lülivaheketastena.
Peatraumasid jaotatakse: Pea põrutus - ei esine teadvusekaotust, inimene käitub aktiivselt, muid häireid ei esine; kerge aju kinnine vigastus teadvusekaoga. Peaaju vapustus mitte üle 20-30 minuti või ka ilma, võib esineda mäluhäireid, peavalu, nõrkust, unisust, uimasust, pearinglust, unehäireid, ülitundlikkust jm. Peaaju põrutus - teadvusekadu üle 30 minuti,- esinevad teadvusehäired, lisaks võimalikud muud häired. Peaaju kompressioon - verevalumid, koljuluude murrud, ajuturse- jm. 4 Kuidas tekib vigastus? Trauma tekib löögist vastu pead, pea põrkumisest vastu objekti või kiirendus-pidurdus liikumisest ilma otsese peatraumata. Ajukoe kahjustus võib tekkida ka kerge peatrauma tagajärjel. Traumaatiline ajukahjustus ilmneb neuroloogiliste, tunnetuslike või emotsionaalsete häiretena. Iga peatraumaga kaasub teatud risk tüsistuste ja ajukahjustuse tekkeks. (http://www.inimene.ee).
rasvad) painduvuse ja elastsuse. Noorel loomal on orgaaniliset ja anorganilist ainet luudes võrdselt, vananedes muutuvad luud hapramaks. 7. Luude seostumise vormid Luudevahelised ühendused seovad luid skeletiks, võimaldades luudevahelist liikumist ja amortiseerivad liikumisel tekkivaid tõukeid, venitusi ja põrutusi. Sidekoelised. Sideliidused luud on omavahel ühendatud sidekoe abil. Õmblus õhukese sidekoekihi abil liitunud koljuluude ühendus. Täppühend esineb hambajuure ja hambasombu vahel. Kõhrelised. Kõhrliidus luud on omavahel seotud kõrhkoega (selgroolülid). Sümfüüs luid ühendavad kõhrekihis esineb pilukujline õõs (puusaluu). Liiges on selline ühendusvorm, kus liigestuvate luude otsade vahele jääb pilujas õõs. Luude ühendamise kõrval on liiges esiplaanil liikumisfuntsioon. 8. Liigeste ehitus ja jaotus
luuüdini. LUUDEVAHELISED ÜHENDUSED Kõik luudevahelised ühendused ei ole liigesed, sest luudevaheline liikuvus võib mõnikord olla vähene või peaaegu puududa. Seepärast on täiskasvanud ristluulülid kokku kasvanud ristluuks ning selles ei ole võimalik eristada lülide piire (luuliidus ehk sünostoos). Mõnikord jääb ühenduskoht nähtavaks, kuid liigesepindade kuju ja tugevad kollageenkiud pidurdavad kõiki liigutusi. Selle näiteks on täiskasvanud inimese koljuluude vahelised õmblused ehk sutura (sideliidus). Kahe luu vahel võib olla ka kõhreosa, mis lubab vähest liikuvust (kõhrliidus). Häbemeliidus, sümfüüs kumbagi häbemeluu hüaliinkõhrega kaetud pindade ühendus. Tavaliselt üsna jäik, kuid muutub raseduse ajal märgatavalt lõdvemaks. Luudevaheline liikuv ühendus on liiges (articulatio). Liikumist võimaldavad kahte või enamat luud ühendavad liigesed. Liiges moodustub kõhrega kaetud liigesepindadest, liigest
1.Pidevad ühendused luud on teineteisega ühendatud tiheda sidekoe/kõhre abil. Mõned luustuvad. Nt niude + istmiku + häbemeluude liitumisel luustumise tagajärjel moodustub ühtne puusaluu. Taoliste ühenduste puhul on luude liikuvus väga piiratud või puudub. 3 liiki ühendusi: fibroossed; luulised; kõhrelised ühendused. Fibroossete ühenduste alaliigid: Sideliidused - sidemed ja luudevahekiled õmblused koljuluude vahel tappühendused hambajuurte ja -sompude vahel Kõhrühendite alaliigid: kõhrliidus (selgroo lülivaheketastena); sümfüüs (liigeseõõne alge) Luulised ühendused Ristluulülid (täiskasvanutel moodustavad viis lüli ristluu) Niude-, istmiku- ja häbemeluu --- puusaluu 6.Liigese ehitus. Liigese moodustub kahest khrega kaetud erinevast luust
neelu suumine osa 15. söögitoru A kõvasuulagi B pehmesuulagi Ninaõõs jaguneb vaheseina varal kaheks sümmeetriliseks pooleks. Kumbki pool omakorda jaguneb 3 ninakarbiku varal 3-ks ninakäiguks - ülemine, keskmine ja alumine. Nina vaheseina ja karbikute vahele jääb ühine ninakäik. Ninaõõs on ühendatud koljuluude õhkusisaldavate urgetega (väljaarvatud oimuluu-urge). Urgete seinad on samuti vooderdatud limaskestaga, mis on ninaõõne limaskesta jätkuks. Ninakõrvalurked osalevad sissehingatava õhu soojendamises ja on ka hääle resonaatoriteks. Ülalõualuu- ja otsmikuluu-urge ning TartuTervishoiu Kõrgikool 2 Koostanud Merle Kolga 2007 sügis Hingamiselundid
Aju omakorda reguleerib kogu keha ja vähendab stressi toimet. Närvisüsteem mõjutab ka veresoonkonna tööd. Kui vere juurdevoolon puudulik, siis väheneb ka äravool ja halveneb verevarustus. Lõdvestumine aitab taastada loomulikku kõhuhingamist, mis järel kõhuõõnes paiknevad siseorganid ja kogu keha saavad hapnkuga paremini varustatud ja paraneb jällegi ainevahetus. (S. Mumford 2001: 10) 1.1 Peamassaazi mõju Peaaju kui organismi juhtpult on küllaltki hästi koljuluude poolt kaitstud, seega aju masseerida ei saa, küll aga mõjutada. Peaajust saavad alguse 12 paari kraniaalnärve, mille lõpmeid saab massaaziga mõjutada. Peamassaazi toime avaldub hästi just vaimse väsimuse korral. Närviülekannete korrastamine, ainevahetuse kiirenemine ja jääkainete väljutamine organismist võimaldavad peal puhata ja taastavad keskendumisvõime. Peas asub lihaseid, mille pinge võib viia enesetunde halvenemise või peavaluni.
Orgaanilised ained annavad luudele elastsuse,anorgaanilised annavad kõvaduse. luude seostumise vormid Luudevahelised ühendused seovad luid skeletiks, võimaldades luudevahelist liikumist ja amortiseerivad liikumisel tekkivaid tõukeid, venitusi ja põrutusi. Eristatakse kolme liiki luudevahelisi ühendusi: Sidekoeliste ühenduste alaliikideks on: Sideliidused luud on omavahel ühendatud sidekoe abil. Õmblus õhukese sidekoekihi abil liitunud koljuluude ühendus. Täppühend esineb hambajuure ja hambasombu vahel. Kõhreliste ühenduste alaliigina eristatakse: Kõhrliidus Luud on omavahel seotud kõrhkoega (selgroolülid). Sümfüüs Luid ühendavad kõhrekihis esineb pilukujline õõs(puusaluu). Looma vananedes võivad ühendused asenduda luukoega, muutudes luuliidusteks. Liiges on selline ühendusvorm , kus liigestuvate luude otsade vahele jääb pilujas õõs. Luude ühendamise kõrval on liiges esiplaanil liikumisfuntsioon.
Lamedatel luudel on paksus teiste mõõtmetega võrreldes väiksem. Neid leidub jäsemete vöötmeskeletis ja koljus. 2. Luude seostumise vormid Luudevahelised ühendused seovad luid skeletiks, võimaldades luudevahelist liikumist ja amortiseerivad liikumisel tekkivaid tõukeid, venitusi ja põrutusi. Eristatakse kolme liiki luudevahelisi ühendusi: Sidekoeliste ühenduste alaliikideks on: Sideliidused luud on omavahel ühendatud sidekoe abil. Õmblus õhukese sidekoekihi abil liitunud koljuluude ühendus. Täppühend esineb hambajuure ja hambasombu vahel. Kõhreliste ühenduste alaliigina eristatakse: Kõhrliidus Luud on omavahel seotud kõrhkoega (selgroolülid). Sümfüüs Luid ühendavad kõhrekihis esineb pilukujline õõs(puusaluu). Looma vananedes võivad ühendused asenduda luukoega, muutudes luuliidusteks. Liiges on selline ühendusvorm , kus liigestuvate luude otsade vahele jääb pilujas õõs. Luude ühendamise kõrval on liiges esiplaanil liikumisfuntsioon. 3
söötmisest. Orgaanilised ained annavad luudele elastsuse,anorgaanilised annavad kõvaduse. luude seostumise vormid –Luudevahelised ühendused seovad luid skeletiks, võimaldades luudevahelist liikumist ja amortiseerivad liikumisel tekkivaid tõukeid, venitusi ja põrutusi. Eristatakse kolme liiki luudevahelisi ühendusi: Sidekoeliste ühenduste alaliikideks on: Sideliidused – luud on omavahel ühendatud sidekoe abil. Õmblus – õhukese sidekoekihi abil liitunud koljuluude ühendus. Täppühend – esineb hambajuure ja hambasombu vahel. Kõhreliste ühenduste alaliigina eristatakse: Kõhrliidus – Luud on omavahel seotud kõrhkoega (selgroolülid). Sümfüüs – Luid ühendavad kõhrekihis esineb pilukujline õõs(puusaluu). Looma vananedes võivad ühendused asenduda luukoega, muutudes luuliidusteks. Liiges on selline ühendusvorm , kus liigestuvate luude otsade vahele jääb pilujas õõs. Luude ühendamise kõrval on liiges esiplaanil liikumisfuntsioon.
Koed, elundid, elundkonnad 1. Koe mõiste Koeks nimetatakse ühesuguse päritolu, ehituse ja talitlusega rakkude ning nende poolt produtseeritud rakuvaheaine kogumit. 2. Nimetage kudede põhirühmad, nende lühiiseloomustus Koed jaotatakse nelja põhirühma: Epiteelkude Katab keha või elundi välispinda, vooderdab kehaõõsi seestpoolt või moodustab näärmeid. Oluline osa haavade paranemisel Sidekoed e. tugi- ja toitekude Sidekoele on iseloomulik suhteliselt suur amorfsest põhiainest ja kiududest koosneva rakuvaheaine sisaldus. Seob, toetab ja toidab Lihaskoed Ühisteks ehituslikeks elementideks on kontraktiilsed müofibrillid Närvikude Koosneb närvirakkudest ehk neuronitest ja neurogliiarakkudest 3. Nimetage kudede liigid, nende esinemine inimorganismis Epiteelkoe liigid: Katteepiteel Nt: Sooleepiteel, hingamiselundite epiteel Näärmeepiteel Nt: Endokriinsed näärmed Sensoorne epitee...
LUUDE ÜHENDUSTE EKSAM LUUDE ÜHENDUSED LIIDUSED (pidevühendused) Fibroosühendused- luud on ühendatud tiheda sidekoe abil Sideliidused e sündesmoosid- sidemed ja luudevahekiled Õmblused- koljuluude vahel (soomus-, saag-, lameõmblus) Tappühendused- hambajuurte- ja sompude vahel Kõhrühendused- luud on ühendatud kõhrkoe abil Kõhrliidus e sünkondroos- selgroo lülidevahekettad, I roideja rinnaku vaheline ühend Sümfüüs (luid ühendavas kõhres on pilu)- häbemeluude vahel Sünostoosid- luukoega asendunud fibroos- ja kõhrühendused. Nt puusaluude vaheline luuline liidus, toruluude epifüüsikõhr, ristluu
ANATOOMIA 1-69 1. Koe mõiste: Kude on ühesuguse päritolu, ehituse ja talitlusega rakkude ning nende poolt produtseeritud rakuvaheaine kogum 2. Kudede põhirühmad: a) Epiteelkude - katab keha või elundi välispinda, Koosneb peaaegu ainult rakkudest. Rakuvaheainet on minimaalselt. Iseloomulik on kiire regeneratsioonivõime(haavade paranemine) b) Sidekude - palju põhiainest ja kiududest koosnev rakuvaheaine sisaldus, mis tagab tugevuse ja elastsuse. Sidekoed jaotatakse: toitefunktsiooniga sidekoed (veri, lümf, rasvkude, kohev sidekude, retikulaarne sidekude), tugifunktsiooniga sidekoed (tihe sidekude, kõhrkude, luukude). c) Lihaskude - lihaskudede ühiseks ehituslikeks elementideks on kontraktiilsed müofibrillid, kokkutõmbevõimelised. Lihaskudet on kolme liiki: silelihas-, vöötlihas- ja südamelihaskude. ...
2. käsnluud e lühikesed luud (randme ja kanna luud) 3. lameluud (koljulae luud, rinnak, abaluu, puusaluu) 4. segaluud (lülisambalülid) 5. pneumaatilised luud (nt koljus otsmikuurge ja ülalõuaurge) 11. Nimeta pidevühenduste liigid, alaliigid, igale näide! (info õpikust) Fibroossed (kiulised) 1. sideliidused, mille hulka kuuluvad sidemed ühendused: (päka vahel) ja luudevahekiled 2. õmblused koljuluude vahel 3. tappühendused hambajuurte ja -sompude vahel Luulised ühendused: 1. ristluulülid moodustavad täiskasvanul tervikliku ristluu 2. niude-, istmiku- ja häbemeluu moodustavad puusaluu Kõhrelised ühendused: 1. kõhrliidus (esimese roide ühendus rinnakuga, lülivahekettad)
otsmikuurge, ülalõuaurge 10. Nimeta pidevühenduste liigid, alamliigid, igale näide. Fibroossed ühendused: Luulised ühendused: · Sideliidused, mille hulka · Ristluulülid moodustavad täiskasvanul tervikliku ristluu kuuluvad sidemed ja · Niude-, istmiku- ja häbemeluu moodustavad puusaluu luudevahekiled · Õmblused koljuluude Kõhrelised ühendused: vahel · Kõhrliidus (esinevad esimese roide ja rinnakupideme · Tappühendused vahel, samuti lülisamba lülivaheketastena jm. ) hambajuurte ja · Sümfüüs (liigeseõõnsuse alge) (sünfüüsi puhul on luid sompude vahel ühendavas kõhres pilu) 11. Liigese ehitus. Nimeta liigese kolm osa. Liigesepinnad, liigesekihn ja liigeseõõs
1. Lülisambalülide liitumine ühtseks lülisambaks Lülisammas koosneb 33-34 lülist ja jaguneb viide ossa: 1. KAELAOSA 7 kaelalüli 2. RINNAOSA 12 rinnalüli 3. NIMMEOSA 5 nimmelüli 4. RISTLUUOSA 5 ristluulüli 5. ÕNDRAOSA 4-5 õndralüli (arv oleneb, kuidas lülid kokku kasvand) - Sidemed: Staatilise seisundi tekitamiseks 1) Eesmine pikiside – takistab sirutust 2) Tagumine pikiside – pidurdab painutust 3) Kollasidemed 4) Ogadeülene side 5) Ogajätkete-vahesidemed 6) Ristijätkete-vahesidemed - Liigesepindade asetus erinevatel lülisambalüli liikidel: 1) Kaelalülidel – madalad/lamedad pinnad (võimaldab liikuvust), suur lülimulk võimaldab palju liikuda 2) Rinnalülidel – frontaalse asetusega 3) Nimmelülidel – sagitaalse asetusega - Lülisambavaheketta ehitus: 23 tükki. Lülivaheketas asub lülikehade vahel. Lüli külge on ketas fikseeritud ke...
Luud koosnevad orgaanilistest ja anorgaanilistest ainetest. 5. Luude seostumise vormid (fibr. kõrrelised) Luudevahelised ühendused seovad luid skeletiks, võimaldades luudevahelist liikumist ja amortiseerivad liikumisel tekkivaid tõukeid, venitusi ja põrutusi. Eristatakse kolme liiki luudevahelisi ühendusi: Sidekoeliste ühenduste alaliikideks on: Sideliidused luud on omavahel ühendatud sidekoe abil. Õmblus õhukese sidekoekihi abil liitunud koljuluude ühendus. Täppühend esineb hambajuure ja hambasombu vahel. Kõhreliste ühenduste alaliigina eristatakse: Kõhrliidus Luud on omavahel seotud kõrhkoega (selgroolülid). Sümfüüs Luid ühendavad kõhrekihis esineb pilukujline õõs(puusaluu). Looma vananedes võivad ühendused asenduda luukoega, muutudes luuliidusteks. Liiges on selline ühendusvorm , kus liigestuvate luude otsade vahele jääb pilujas õõs. Luude ühendamise kõrval on liiges esiplaanil liikumisfuntsioon. 6
. 1 Tallinn 8. Nimeta pidevühenduse liigid, alaliigid, igale näide: on kahte liiki pidevühendeid: fibroossed ja kõhrühendid. Fibroossete ühenduste alaliigid: · sideliidused, mille hulka kuuluvad sidemed ja luudevahekiled (küünarvarre- luude vahel); · õmblused koljuluude vahel; · tappühendid hambajuurte ja -sompude vahel. Kõhrühendite alaliigid: · kõhrliidus (I roide ja rinnakupideme vahel, selgroo lülivaheketastena); · sümfüüs (liigeseõõne alge) 9. Nimeta liigese kolm osa: liigese õõs, liigese kõhr ja liigese kihn, mis ümbritseb liigest. 10. Nimeta liigese abiseadeldised, igale näide: Liigesemokk (õla- ja puusaliigese mokk). Liigesekettad (põlveliigeses võruketas, rinnaku-rangluuliigeses pidev ketas)
10.Nimeta pidevühenduse liigid, alaliigid, igale näide: Skeletiluud on omavahel seotud põhiliselt kahel viisil:pidevate ühenduste liiduse ja mittepidevate ühenduste-liigeste abil On kolme liiki pidevühendeid: fibroossed , kõhrelised ja luulised ühendused Fibroossed ühendused: o sideliidused, mille hulka kuuluvad sidemed ja luudevahekiled (küünarvarre- luude vahel); o õmblused koljuluude vahel; o tappühendid hambajuurte ja -sompude vahel. Kõhrelised ühendused: o kõhrliidus (I roide ja rinnakupideme vahel, selgroo lülivaheketastena); o sümfüüs (liigeseõõne alge) Luulised ühendused: o ristluulülid moodustavad täiskasvanul tervililku ristluu o niude -,istmiku-ja häbemeluu moodustavad puusaluu 11.Liigese ehitus. Nimeta liigese kolm osa. VAATA KA JOONIST! Liigese moodustub kahest khrega kaetud erinevast luust
a) Kompaktaine e. plinkollus (substantia compacta) Pikkade luude diafüüsis, lamedate luude väliskihis. Lamellaarne ehitus, koosneb Haversi süsteemidest. b) Käsnollus (substantia spongiosa) Pikkade luude epifüüsis ja diafüüsis kompaktaine all, lühikestes luudes, lamedate luude keskosas. Koosneb luupõrkadest, ei moodusta Havesi süsteeme. Jämedakiuline luukude Esineb loote skeletina, kõõluste ja ligamentide kinnituskohtades, koljuluude õmblustes ja alveolaarluu. Puudub lamellaarne ehitus, koosneb jämedatest kollageensete kiudude kimpudest. Luude arenemine Intramembranoosne luustumine e. ossifikatsioon mesenhüümi rakkude diferentseerumine osteoblastideks mesenhüümi sees Kondraalne ossifikatsioon nii tekib ase(ndus)luu, kõhr asendub luukoega, toimub perikondraalselt (kõhre pinnal) ja endokondraalselt (luu tekib kõhre sees kõhre asemele)
1. Kudedeks nimetatakse ühesuguse ehitusega, talitlusega ja tekkega rakkude ja nende poolt tekitatud rakuvaheaine kogumikke. Kudesid on neli põhigruppi. 2. Nimeta kudede põhirühmad, nende lühi iseloomustus 1) EPITEELKOED katab keha välispindu ja vooderdab kehaõõsi seestpoolt, moodustab näärmeid. Koosneb peaaegu ainult rakkudest ja minimaalselt on rakkudevahelist ainet. Iseloomulikuks tunnuseks on regeneratsiooni võime, etendab olulist osa haavade paranemisel. 2) SIDE e. TUGIKOED Rohkesti rakkudevahelist ainet, rakud ise paiknevad suhteliselt hõredalt. Rakuvaheaine määrab koe konsistentsi, tugevuse ja elastsuse. 3) LIHASKOED - koosneb lihaskiududest, mille põhiomaduseks on kontraheerumisvõime. Ühisteks ehituslikeks elementideks on kontraktiilsed müofibrillid. 4) NÄRVIKOED - koosneb närviimpulsse juhtivatest närvirakkudest ja abistavatest neurogliirakkudest mis koos moodustavad funktsionaalse te...
ANATOOMIA 1-69 1. Koe mõiste: ühesuguse päritolu, ehituse ja talitlusega rakud ja nende poolt tekitatud rakuvaheaine kogum. 2. Kudede põhirühmad ja nende lühiiseloomustus: a) Epiteelkude - katab keha või elundi välispinda, isoleerivad. Koosneb peaaegu ainult rakkudest, tihke. Rakuvaheainet on minimaalselt. Iseloomulik on kiire regeneratsioonivõime(haavade paranemine). b) Sidekude - palju rakuvaheainet, vähe rakke, mis tagab tugevuse ja elastsuse. Seob. Sidekoed jaotatakse: toitefunktsiooniga sidekoed (veri, lümf, rasvkude, kohev sidekude, retikulaarne sidekude), tugifunktsiooniga sidekoed (tihe sidekude, kõhrkude, luukude). c) Lihaskude - lihaskudede ühiseks ehituslikeks elementideks on kontraktiilsed müofibrillid, kokkutõmbevõimelised. Lihaskudet on kolme liiki: silelihask. (töötab in tahtest hoolimata), ...
sünoviaalliidused e. liigesed. Luuliiduste puhul ei ole võimalik eristada lülide piire, luudevaheline liikuvus on minimaalne või puudub üldse. Näiteks täiskasvanul on ristluulülid kokku kasvanud. Sideliidusteks nimetatakse niisuguseid ühendusi, mille puhul liituvad luud on ühenduses sidekoe varal. Sideliidus on näiteks sääreluude või küünarvarreluude vaheline sidekoeline membraan. Sideliiduste hulka kuuluvad ka õmblused e. sutuurid koljuluude vahel. Kõhrliidused on liidused, mille puhul luud on ühenduses kõhrkoe varal. Kõhrliiduste varal seonduvad näiteks lülisamba lülid. Sünoviaalliidused e. liigesed on niisugused liidused, millede puhul liigestuvate skeletiosade vahele jääb kitsas pilujas ruum. Liigestuvate luude liikuvus on seetõttu tavaliselt suur. Igas liigeses eristatakse liigesepindu, liigeseõõnt ja liigesekihnu. Liigesepindadest on üks tavaliselt kumer ja teine nõgus
kestadeks. Koostanud M. Kolga 12 Tartu Tervishoiu Kõrgkool 2005 NS http://instruct.uwo.ca/anatomy/530/SagSin.gif Eristatakse 3 ajukesta: · Kõvakest kujutab endast tihedat sidekoelist lestet, mis moodustab pea- ja seljaaju ning teiste kestade ümber umbse koti. Koljuõõnes liibub kõvakest koljuluude sisepinnale ja täidab seega ka luuümbrise ülesannet. · Ämblikkest kujutab endast õhukest sidekoelist lestet, mida katab endoteel.See kest on vaene veresoonte ja närvide poolest. Ämblikkest aju lõhedesse ja vagudesse ei ulatu, vaid läheb neist üle. Ämblikkesta ja kõvakesta vahele jääb subduraalruum; ämblikkesta ja soonkesta vahel asub subarahnoidaalruum.
Ninavahesein jagab ninaõõne kaheks sümmeetriliseks pooleks, kumbki pool omakorda jaguneb kolme ninakarbiku varal kolmeks ninakäiguks - ülemine, keskmine ja alumine ninakäik. Nina vaheseina ja karbikute vahele jääb ühine ninakäik. Ülemisse ninakäiku avanevad tagumised sõelluurakud a põhiluu-urge. Keskmisesse ninakäiku avanevad põsekoobas, otsmikuurke juha ning eesmised ja keskmised sõelluurakud. Alumisse ninakäiku avaneb nina-pisarajuha. Ninaõõs on ühendatud koljuluude õhkusisaldavate urgetega, need osalevad sissehingatava õhu soojendamises ja on hääle rsonaatoriteks. Ninaõõs on varustatud limaskestaga ning limaskestal eristatakse haistmis ja hingamispiirkonda. Haistmispiirkond asub ülemisel ninakarbikul ja ninavaheseina vastas, siin asuvad haistmisrakud. Tagasõõrmete ehk koaanide kaudu on ninaõõs ühendatud ninaneeluga, Ninaneelu limaskestas asuvad lümfoidse koe kogumikud paaritu neelumandel ja paarilsied tõrvemandlid. Neelus
ANATOOMIA 1-69 1. Koe mõiste: Kude on ühesuguse päritolu, ehituse ja talitlusega rakkude ning nende poolt produtseeritud rakuvaheaine kogum. 2. Kudede põhirühmad: a) Epiteelkude - katab keha või elundi välispinda, vooderdab kehaõõsi seestpoolt või moodustab näärmeid. Koosneb peaaegu ainult rakkudest. Rakuvaheainet on minimaalselt. Iseloomulik on kiire regeneratsioonivõime. b) Sidekude - Sellele on iseloomulik suhteliselt suur amorfsest põhiainest ja kiududest koosneva rakuvaheaine sisaldus. Sidekoed jaotatakse: toitefunktsiooniga sidekoed (veri, lümf, rasvkude, kohev sidekude, retikulaarne sidekude), tugifunktsiooniga sidekoed (tihe sidekude, kõhrkude, luukude). c) Lihaskude - lihaskudede ühiseks ehituslikeks elementideks on kontraktiilsed müofibrillid. Lihaskudet on kolme liiki: silelihas-, vöötlihas- ja südamelihaskude. ...
Närvisüsteem koosneb 2 osast: kesknärvisüsteem ja piirdenärvisüsteem. Kesknärvisüsteem koosneb peaajust ja seljaajust ning juhib organismi elutegevust. Kesknärvisüsteem võtab meeleelundite kaudu vastu keskkonnast infot, analüüsib seda ja edastab närve mööda organismile vajalikku infot. Peaaju Kesknärvisüsteemi põhiosaks on koljus paiknev peaaju. Inimese aju kaalub umbes 1,4 kg. Aju koostises on palju vett, seetõttu on selle mass sültjas. Peaaju kaitsevad peale koljuluude veel ajukestad ja ajuvedelik. Peaaju koosneb hall- ja valgeainest. Närvirakkude kehad moodustavad hallaine, valgeaine moodustavad närvirakkude pikad jätked. Peaaju koosneb suurajust, vaheajust, keskajust, väike- ja piklikajust. Suuraju on peaaju suurim osa ja koosneb kahest poolkerast, vasakust ja paremast. Suuraju välispind on hästi kurruline ja vaoline, suurendab aju pindala. Mida suurem on aju pindala, seda keerulisemat käitumist aju võimaldab
Ninavahesein jagab ninaõõne kaheks sümmeetriliseks pooleks, kumbki pool omakorda jaguneb kolme ninakarbiku varal kolmeks ninakäiguks - ülemine, keskmine ja alumine ninakäik. Nina vaheseina ja karbikute vahele jääb ühine ninakäik. Ülemisse ninakäiku avanevad tagumised sõelluurakud a põhiluu-urge. Keskmisesse ninakäiku avanevad põsekoobas, otsmikuurke juha ning eesmised ja keskmised sõelluurakud. Alumisse ninakäiku avaneb nina-pisarajuha. Ninaõõs on ühendatud koljuluude õhkusisaldavate urgetega, need osalevad sissehingatava õhu soojendamises ja on hääle rsonaatoriteks. Ninaõõs on varustatud limaskestaga ning limaskestal eristatakse haistmis ja hingamispiirkonda. Haistmispiirkond asub ülemisel ninakarbikul ja ninavaheseina vastas, siin asuvad haistmisrakud. Tagasõõrmete ehk koaanide kaudu on ninaõõs ühendatud ninaneeluga, Ninaneelu limaskestas asuvad lümfoidse koe kogumikud paaritu neelumandel ja paarilsied tõrvemandlid
mineraliseerunud põhiainest(kaltsium ja fosfori soolad annavad tugevuse) kiududest(kollageenkiud) kehale toeks ja kaitseks 8. töövihikus lk. 2 9. Luu liigid : pikkluu e toruluu- nt. reieluu lameluu- rinnak, abaluu lühiluu- nt. randmeluu segaluu- nt. Lülisambaluu 10. Pidevühenduste liigid: FIBROOSSED(sidekoesed) sideliidused- nt sidemed luude vahel(põlvel) õmblused- nt koljuluude vahel tappühendused- nt hambad on juurtega sisse tapitud LUULISED – nt. ristluulülid mood. täiskasvanul tervikliku ristluu KÕHRELISED kõhrliidused- nt. esimene roie on rinnakuga ühendatud nt. lülivaheketaste vahel sümfüüs- nt. häbemeluude vahel 11. töövihiku joonis 2 liigeseosad: liigesepinnad liigesekihn liigeseõõs 12
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
