Kõri hääle tekitamine Suu Hingetoru õhu puhastamine, soojendamine Kopsud Hingetoru Kopsutorud juhtida õhk hingetorust kopsudesse Kopsud hingamine Kopsutorud 2. Kirjelda, kuidas toimus kopsus gaasi vahetus! Alveoolide suur üldpindala tagab efektiivse gaasivahetuse. Verest liigub alveooli õhuruumi süsihappegaas, sissehingatud õhust liigub verre hapnik. a) Miks on vajalik? b) Mis tagab alveoolides kiire gaasi vahetuse?
1. Hingamine on gaasivahetus organismi ja keskkonna vahel 2. Hingamiselundkonnal on 2 ülesannet: 1) Varustada keha O2 (annab energiat) 2) CO2 eemaldamine organismist 3. Hingamisteed sisse-ja väljahingamisel Sissehingamine Väljahingamine 1) Ninaõõs 1) Alveool 2) Ninaneel 2) Bronhioolid ehk kopsutorukesed 3) Kõri 3) Bronhid ehk kopsutorud 4) Trahhea ehk hingetoru 4) Trahhea ehk hingetoru 5) Bronhid ehk kopsutorud 5) Kõri 6) Bronhioolid ehk kopsutorukesed 6) Ninaneel 7) Alveool 7) Ninaõõs 4. Hingamise 3 faasi: 1) Gaasivahetus kopsudes Kuna O2 on sissehingatud õhus rohkem kui kopsukapillaarides, siis hapnik liigub verre. Venoosne veri muutub kopsudes arteriaalseks. CO2 liigub kopsukapillaarist aga kopsudesse.
HINGAMISELUNDKOND Hingamisteed ninaõõs neel neel nina kõri kõri suu kopsud hingetoru hingetoru kopsutorud kopsutorukesed kopsud Hingamiselundkonna ehitus: http://www.mediaspin.com/bodysystems/resp_menu.html Nina ja neel Hingamisteed algavad ninaõõnega. · nina limaskesta veresooned soojendavad õhku · limaskestalt erituv lima seob tolmu ja mikroobe · limaskesta ripsmekesed suunavad need ninast välja Seetõttu esineb sagedasti ülemiste hingamisteede haigusi (nina, neel) Kõri Kõri on hingetoru ülemises osas paiknev kõhreline hääletekkeelund.
Hingamiselundkond Hingamine on gaasivahetus organismi ja väliskeskkonna vahel. Rakuhingamise ülesandeks on energia saamine 02 osavõtul. Seega rakuhingamise ülesandeks on 1. energia saamine hapniku toimel 2. C02 ja veeauru eraldamine väliskeskkonda. Hingamiselundid: Nina(õõs) -neel - kõri- hingetoru- kopsutorud ehk bronhid kopsud Kopsudes gaasivahetus toimub kopsusompudes ehk alveoolides. Ninaõõs- vahesein jaotab kaheks , puhastab ja soojendab sissehingatavat õhku. Neel - suunab õhu kõrisse Kõri - koosne erinevatest kõhredest mis on omavahel seotud lihaste ja sidemete abil. Selle alumises osas on häälekurrud ,mille vahel asub häälepilu kus õhuvõnkumisel tekib heli. Kopsutorud ehk bronhid - juhivad õhu kopsudesse seal hargnevad.
Third level Fourth level Fifth level Hingamiselundkonna moodustavad hingamisteed ja kopsud, mis tagavad gaasivahetuse organismi ja väliskeskkonna vahel. Nina ja neel Nina(õõs) -neel - kõri- hingetoru- kopsutorud ehk bronhid kopsud. Ninaõõs- vahesein jaotab kaheks, puhastab ja soojendab sissehingatavat õhku ning limaskestalt erituv lima seob tolmu ja mikroobe, limaskesta ripsmekesed suunavad need ninast välja. Neel-suunab õhu kõrisse. Kõri Kõri- koosneb erinevatest kõhredest, mis on omavahel seotud lihaste ja sidemete abil. Selle alumises osas on häälekurrud, mille vahel asub häälepilu, kus õhuvõnkumisel tekib heli. Hingetoru ja kopsud
Hingamine Hingamine Hingamine on gaasivahetus meie ja meid ümbritseva õhu vahel. Rahulikus olekus hingavad täiskasvanud 12 kuni 16, lapsed kuni 25 korda minutis. Hingamine laiemas, füsioloogilises tähenduses haarab kõiki protsesse, mis tagavad hapniku jõudmise õhust mitokondritesse ja seal moodustuva süsihappegaasi jõudmise õhku. C6 H12 06 + 6O2 6 H 2O + 6CO2 + energia ninaõõs neel kõri hingetoru kopsutorud kopsutorukesed kopsud Hingamiselundkonna ehitus: http://www.mediaspin.com/bodysystems/resp_menu.html Hingamisteed algavad ninaõõnega. Seetõttu esineb sagedasti ülemiste hingamisteede haigusi (nina, neel) nina limaskesta veresooned soojendavad õhku limaskestalt erituv lima seob tolmu ja mikroobe limaskesta ripsmekesed suunavad need ninast välja Kõri on hingetoru ülemises osas paiknev kõhreline hääletekkeelund. kõris paiknevad häälekurrud ja häälepilu
HINGAMISELUNDKOND · Hingamine- toitainete reageerimine hapnikuga, et energiat saada. · Hingamisel on kolm faasi: 1) Gaasivahetus kopsudes 2) Hapniku ja süsihappegaasi trantsport veres 3) oksüdatsioon rakkudes ehk rakuhingamine · Hingamine on vältimatu, sest... 1) Vabastab keha süsihappegaasist 2) Varustab organismi hapnikuga (seda on vaja energiavahetuseks) 3) Ilma hingamiseta oleks rääkimine võimatu · Hingamist reguleerib piklik ajus olev hingamiskeskus, mille talitlust mõjutab süsihappegaasi hulk veres. · · Milliseid elundeid ja milleks on neid hingamisel vaja? Hingetoru- Lükkavad tolmuosakesi ja mikroobe väljapoole Ninaõõs- Sissehingatava õhu soojendamine ja puhastamine Kõri- Õhu läbimine Neel- Sissehingatava õhu liikumine kõrisse Kopsud- Hingamine Kopsutorud- Toestavad hingetoru ja bronhide seinu · Veel üks ilus joonis: Milleks kasutavad inimes...
ELUNDKONNAD ELUNDKOND EHITUS ÜLESANNE Katteelundkond Nahk(epiteel-, 1.kaitsta ebasoodsate sidekude,retseptorid), keskkonna mõjude eest Nahamoodustised(Juuksed, 2. Osaleb keha temperatuuri karvad, küüned), reguleerimisel Higinäärmed 3. on meeleelundiks 4. aitab eritada jääke Tugielundkond Luustik ja selle kõõluste abil Kolju-kaitseb aju kinnituv skeletilihastest. Selgroog-kaitseb seljaaju Lihased koos vöötlihaskoest. Vaagen-kaitseb Luustik koos luukoest ja seedeelunkonda. ...
Rakuhingamiseks on vajalik hapnik ja glükoos. Selle käigus eraldub energia ning tekivad vesi ja süsihappegaas. Nii toitaineid kui ka hapniku kannab rakkudesse veri. Hingamiselundkond varustab organismi hapnikuga ja aitab vabaneda rakkude elutegevuses moodustunud süsihappegaasist. Naha osa hingamises on väga väike, ligikaudu üks-kaks protsenti. !!!!!!!!Hingamiselundkonna moodustavad ninaõõs, neel, kõri, hingetoru, kopsutorud(bronhid) ja kopsud.!!!!!!!!! Õhu liikumise teid organismis nimetatakse hingamisteedeks. Ninaõõne ülesanne on sissehingatava õhu soojendamine ja puhastamine. Ninas on palju verekapillaare, mis soojendavadki õhku. Kõri alumises osas on häälekurrud. Häälekurdude vahele jääb häälepilu. See on kõri kõige kitsam koht. Helid tekivad siis, kui läbi häälekurdude surutav õhk hakkab võnkuma. Õhk soojeneb hingetorus veelgi. Hingetoru hargneb kaheks kopsutoruks e. bronhiks. Täiskasvanu hingetoru on 10-15cm pikkune. Lastel on hing...
Hingamiselundkond ja sisenõrenäärmed Rakuhingamine- kui hapnik lõhub täielikult glükoosi rakkudes ning tekib energia ja süsihappegaas ja vesi. Hingamiselundkond varustab organismi hapnikuga ja aitab vabaneda tekkinud süsihappegaasist. Selle moodustavad ninaõõs, neel, kõri, hingetoru, kopsutorud ja kopsud. Ninaõõs soojendab kapillaaridega ja puhastab ripsmetega õhku. Limaskest eritab lima. Kõri koosneb erinevatest kõhredest, mille alumises osas on häälekurrud. Nende vahele jääb häälepilu. Hingetoru, kus õhk veelgi soojeneb ja puhastub, hargneb kaheks kopsutoruks ehk bronhiks. Kopse katab õhuke ja libe sidekoeline kopsukelme. Kelmete vahele jääv õõs on täidetud vedelikuga, mis vähendab hingamisel tekkivat hõõrdumist. Parem kops jaguneb 3 ja vasak 2 kopsusagaraks
Harilik siil Hariliku siili süda on neljaosaline. See koosneb kahest kojast ja kahest vatsakesest. Vatsakesed on eraldatud vaheseinaga seega hapnikurikas ja hapnikuvaene veri ei segune südames. Hariliku siili rakud on hapnikuga hästi varustatud ja ainevahetus on kiire. Siilid toodavad palju soojust ja hoiavad kehatemperatuuri püsivana. Hingamiselundid Siilil on kiire gaasivahetus ,sest nende kopsude sisepind on väga suur. Kopsutorud hargnevad järjest peenemateks harudeks ,mis lõppevad kopsusombukestega.Seal rikastub veri hapnikuga.Õhk liigub kopsus sama teed pidi sisse ja välja. Elupaik Siil armastab vaheldusrikkaid elukohti. Näiteks : metsaservi, lehtmetsi ja segametsi,puisniite,parke, aedu ja kalmistuid. Siil aga väldib pakse okasmetsi. Toitumine Siil peab jahti öösiti. Ta hangib vihmausse, putukaid, tigusid ning väikesi
Rakuhingamine hapniku osavõtul lõhustatakse glükoos rakkudes lõplikult, mille tulemusena vabaneb elutegevuseks vajalik energia ning moodustuvad süsihappegaas ja vesi. Hingamise tähtsus: · Hingamine on vajalik, et elunditel oleks energiat elutegevuseks Õhu teekond: · Ninaõõs · Neel · Kõri (sissepääsu kõrisse sulgeb kõrikaanekõhre) · Hingetoru haruneb kopsutorudeks ehk bronhideks · Kopsutorud harunevad kopsutorukesteks · Kopsud Hingamisteede kaitsemehhanismid: · Ninaõõs Nina limaskesta veresooned soojendavad õhku; Limaskestalt erituv lima seob tolmu ja mikroobe Limaskesta ripsekesed suunavad need ninast välja. · Kõri Kõris paiknevad häälekurrud ja häälepilu · Hingetoru Sisepind kaetud karvakestega, ülesandeks püüda kinni tolmu ja mikroobe · Kopsualveoolid
kopsudest välja, suurenenud CO2 ja H2O sisaldus, vähenenud O2 ja N2, hingamissagedus 16 18x/min, reguleerib ajuhingamiskeskus, tundlik CO2 sisaldusele veres, gaasivahetus kopsudes toimub alveoolis gaasivahetus vere ja kopsude vahel ( ümbritseb tihe kapillaaride võrgustik, õhuke 1 rakukihiline sein, verest alveooli CO2 ja alveoolist verre O2). Mis moodustavad hingamiselundkonna? Hingamiselundkonna moodustavad ninaõõs, neel, kõri, hingetoru, kopsutorud ja kopsud. Mis on hingamiselundkonna ülesandeks? Hingamiselundkonna ülesandeks on organismi varustamine hapnikuga ja organismis tekkinud süsihappegaasi eemaldamine. Järjesta hingamiselundkonna osad lähtuvalt õhu liikumisest väljahingamisel: alveool e kopsusomp, bronhiool e kopsutorukesed, bronh e kopsutoru, trahhea e hingetoru, söögitoru, kõri (hääle teke), neel, ninaõõs. Mida nimetatakse hingamisteedeks? Õhu liikumise teid organismis nimetatakse hingamisteedeks.
Katteelundkond: nahk ja limaskest kaitseb mehaaniliste vigastuste, keemiliste mõjutuste, mikroobide sissetungi ja kuivamise eest. Seedeelundkond: suuõõs, keel, söögitoru, magu, peensool, umbsool, päravool, maks ja kõhunääre võimaldab toitu seedida, et saada energiat ning materjale keha ehitamiseks. Vereringeelundkond: süda, veresooned, veri kindlustab ainete transpordi keha eri piirkondade vahel. Hingamiselundkond: ninaõõs, kõri, hingetoru, kopsutorud, kops varustab organismi hapnikuga ja viib välja CO2. Erituselundkond: neerud, kusejuhad, põis, kusiti vabastab organismi jääk- ja kahjulikest ainetest. Sisenõreelundkond: Ajuripats, kilpnääre, kõrvalkilpnäärmed, kõhunääre, neerupealsed toodavad hormoone keha talituse reguleerimiseks. Suguelundkond: mehel: munandid, munandimanused, seemnejuha, eesnääre, suguti. naisel: munasarjad, munajuhad, emakas, tupp, häbememokad. vajalik järglaste andmiseks, sigimiseks.
Iga haigustekitaja vastu oma antikeha. Immuunsus: Immuunsus on organismi võime tõrjuda mitmesuguseid haigustekitajaid ja muuta kahjutuks nende mürke. · Kaasasündinud immuunsus · Omandatud immuunsus kujuneb elu jooksul : 1) nakkushaiguse läbipõdemine 2) vaktsineerimine Vaktsineerimine: Vaktsiin surmatud või nõrgestatud haigustekitajad. Organism toodab viiruste vastu antikehi . Hingamiselundkond: ninaõõs, neel, kõri, hingetoru, kopsutorud, kopsutorukesed, kopsud. Nina ja neel: Hingamisteed algavad ninaõõnega. · nina limaskesta veresooned soojendavad õhku · limaskestalt erituv lima seob tolmu ja mikroobe · limaskesta ripsmekesed suunavad need ninast välja · Seetõttu esineb sagedasti ülemiste hingamisteede haigusi (nina, neel) Kõri: Kõri on hingetoru ülemises osas paiknev kõhreline hääletekkeelund. · kõris paiknevad häälekurrud ja häälepilu
9.Nimeta 4 inimese vere ülesannet. * ainete transport * temperatuuri ühtlustada ja säilitada * organismi kaitsta * sisekeskkond ühtseks tervikuks siduda 10.Vastata teksti põhjal küsimustele (muutused organismis füüsilise tegevuse korral, kuidas on need seotud vereringe ülesannetega). 11.Järjesta õigesti hingamiselundid sisse- või väljahingamise korral (töö joonisel on vead). Sissehingamisel ninaõõs, neel, kõri, hingetoru, kopsutorud, kopsud. Väljahingamisel vastupidi. 12.Miks peab hingama läbi nina? Miks ei ole soovitav hingata läbi suu? Nina karvakesed ja lima, mis püüavad organismi kahjustavad bakterid kinni enne organismi sattumist, seepärast ongi soovitatav läbi nina hingata, sest siis väldid rohkem haigusi. Viisakam on hingata läbi nina. 13.Leia õiged vastusevariandid (sisse- ja väljahingamine). 14.Täienda skeemirakuhingamise kohta; vasta skeemi põhjal küsimustele. KOPSUD hapnik
4) HINGETORU * torukujuline elund, mida mööda õhk pääseb kopsudesse * hingetoru hargneb kaheks kopsutoruks ehk bronhiks * hingetoru on seest vooderatud väikeste karvakestega, mis eemaldavad sinna sattunud tolmu ja baktereid * hingetorus toimub kopsu sattuva õhu soojendamine 5) KOPSUD * kaks hingamiselundit, milles toimub gaasivahetus * kopsud täidavad ringkere õõnt peaaegu täielikult * parem kops jaguneb kolmeks ja vasak kaheks kopsusagaraks * kopsudes argvenad kopsutorud järjest peenemateks ja peenemateks harudeks * kõige peenemad harud lõppevad kopsusompute ehk alveoolidega 6) KOPSUALVEOOLID * Tillukesed kotikujulised moodustised, mida ümbrutsevad kapillaarid * Alveoolides toimub gaasivahetus kopsude ja vere vahel 7) RAKUHINGAMINE * Hapniku ja süsinikdioksiidi transport verega * Gaasivahetus kudede ja vere vahel * Rakkudes toimub toitainete lõhustumine hapniku abil ja selle käigus vabaneb energia 8) SISSE JA VÄLJA HINGAMINE
Suitsetamine vähendab oluliselt eluiga iga suitsetatud sigaret kaotab suitsetaja elust keskmiselt 7 minutit. Tavaliselt elavad suitsetajad 713 aastat vähem, kui nad oleks võinud elada mittesuitsetajana. Kui jätaksid suitsetamise maha, siis... 8 tunni pärast hapniku sisaldus veres muutub normaalseks, südameinfarkti risk hakkab langema 24 tunni pärast on vingugaas kehast välja tuulutatud. Kopsud elavnevad 72 tunni pärast hingamine kergeneb, kopsutorud avanevad. Energiat tuleb juurde. 212 nädala pärast vereringeparaneb kogu kehas, jalgsi kõndimine muutub kergemaks. 39 kuu pärast kaovad köha, hingeldus, kopsutalitus suureneb 510%. Kopsuvähi risk väheneb ja muutub võrdseks mittesuitsetaja riskiga 1020 aasta jooksul. Südameinfarkti risk väheneb mittesuitsetaja tasemele umbes 15 aasta jooksul ALKOHOL Mis on alkohol? Mis võib juhtuda alkohoolikuga? Mis on alkoholism?
Ringeelundkonna tähtsus: 1) hingamisgaaside transpordis hingamisorganitest teistesse elundkondadesse ja tagasi; 2) Toiduainete transpordis seedeelundkonnast teistesse organitesse; 3) organismi soojusregulatsioonis. 5. Hingamiselundkond varustab organismi hapnikuga. Hingamiselundkonna hulka kuuluvad hingamisteed, mida mööda õhk liigub, ja kopsud, kus toimub gaasivahetus õhu ja vere vahel. Siia kuulub ninaava, kurk, kõri, hingetorud, kopsutorud ja kopsud. 6. Inimese erituselundkonna moodustavad neerud, kusejuhad, kusepõis ja kusiti. Erituselundkond eemaldab kehast mittevajalikke aineid. 7. Närvisüsteem jaguneb kaheks: Kesknärvisüsteem ja piirdenärvisüsteem. Kesknärvisüsteemi moodustavad pea- ja seljaaju toimub informatsiooni töötlemine. Piirdenärvisüsteemi moodustavad närvirakkude kimpsudesse ühinenud dendriidid ja neuroiidid. Selliseid kimpe nim. närvideks. 8
funktsiooni. Ühistalitlusega elundid moodustavad elundkonna. Inimesel on 9 elundkonda: 1) KATTEELUNDKOND (juuksed, nahk, küüned) kaitseb keskkonnamõjude eest. 2) TUGIELUNDKOND (kõõlused, liigesed, luud, lihased) võimaldab liikuda. 3) SEEDEELUNDKOND (maks, kõhunääre, suuava, söögitoru, magu, peensool, jämesool, pärasool, pärak) lagundab toitu. 4) HINGAMISELUNDKOND (hingetoru, ninaava, kurk, kõri, kopsutorud, kopsud) varustab organismi hapnikuga. 5) RINGEELUNDKOND (süda, veresooned) transpordib kehas aineid. 6) ERITUSELUNDKOND (neer, kusejuha, kusepõis, kusiti) eemaldab kehast mittevajalikke aineid. 7) NÄRVISÜSTEEM (peaaju, meeleelundid, seljaaju, närvid) vahendab ja töötleb informatsiooni. 8) SISENÕRESÜSTEEM (käbikeha, hüpofüüs, kilpnääre, harkelund, neerupealised, kõhunääre, munasari (naisel),munand (mehel)) reguleerib
Bioloogia 9a kokkuvõte lk 48-76 HINGAMINE RAKUHINGAMISEL glükoos lõhustub hapniku toimel, mille tagajärjel vabaneb energia. Hingamiselundkond varustab organismi hapnikuga ja aitab vabaneda süsihappe-gaasist. Inimene hingab kopsudega. Hingamisteed- õhu liikumise teed NINAÕÕS õhu soojendamine ja mikroobine ja muu kinnipüüdmine karvakeste abil NEEL õhu suunamine kõrri KÕRI koosneb kõhredest, alumises osas o häälekurrud, mille vahel asub häälepilu, kus õhu võnkumisel tekib hääl. HINGETORU õhu soojendamine veelgi, mikroobide kinnipüüd karvakeste abil KOPSUTORUD juhivad õhu kopsudesse KOPSUD katab õhuke, libe, sidekoeline kopsukelme, nende vahele java õõs on täidetud vedelikuga mis vähendabhõõrdumist. Kopsud koosnevad mullitaolistest moodustistest miles on õhk, nendes toimb gaasivahetus. HINGAMISKESKUS närvikeskud, mis asub piklikus ajus, juhib hingamis liigutusi. Hingeldus on normaalsest sagedasem hingamine SISSEHINGAMINE ro...
1. Epiteelkude katab kõiki organismis väliskeskkonna või kehaõõntega ühenduses olevaid pindu ning piiritleb organeid, kaitseb vigastuste, nakkuste jt. väliskeskkonna kahjulike mõjude eest ja selle kaudu toimub kogu ainevahetus organismi ja väliskk vahel. Rakud asuvad tihedalt üksteise kõrval, moodustades rakkudevahelise aineta õhukesed kiled. 2. Närvikoe rakud suudavad vastu võtta ärritusi, neid töödelda, tekkinud erutusi edasi anda ja salvestada. Selle teeb võimalikuks närvirakkude ehk neuronite iseloomulik pikkade jätketega kuju. Iga neuron koosneb rakukehast ja kahesugustest jätketest. Lühemaid, mitmeharulisi jätkeid nimetatakse dentriitideks. Dentriidid võtavad närviimpulsi vastu retseptoritel või teistelt närvirakkudelt. Pikemad jätked neuriidid juhivad närviimpulsid edasi teistesse rakkudesse. 3. Sünaps- koht, kus närviimpulss antakse ühest rakust edasi teise rakku. 4. Katteelundkond kaitseb organismi kesk...
hingamises on ligikaudu 1-2%. Hapnikuga varustab organismi hingamiselundkond. Toidu seedimisel on üks verre imenduv lõppsaadus glükoos. Glükoosi kui ka hapniku kannab veri rakkudesse. Kui glükoos rakudes hapniku toimel lõhustub, vabaneb selles talletunud energia ning moodustuvad süsihappegaas. Seda nimetatakse rakuhingamiseks. Glükoos + hapnik = süsihappegaas + vesi+ energia Rakuhingamisel saadakse energiat. HINGAMISTEED: 1) ninaõõs 2) neel 3) kõri 4) hingetoru 5) kopsutorud (bronhid) 6) kopsud alveool ehk kopsusomp - kopsu väiksem ehitusüksus, mille membraani kaudu toimub õhu ja vere vahetus KOPSUDE EHITUS Kopsude käsnja põhiosa moodustavad alveoolide kogumikud, mis on ühenduses kopsutorukestega. Kopsud mahutavad 5-6l õhku. Kopsudesse jääb õhutagavara u 1l, et nad kokku ei langeks. ALVEOOLIDES TOIMUB GAASIVAHETUS Alveoolidel on õhukesed, vaid ühest rakukihist koosnevad seinad. Läbi
KORDAMISKÜSIMUSED 1. Väikeses vereringe on kopsuvereringe 2. Suures vereringe on kehavereringe 3. Veenid toovad verd südamesse, veenides on klapid mis tagavad vere ühesuunalise voolu. 4. Arterid viivad verd südamest välja, suurim arter on aort. Pärgarter varustab verega südamelihast 5. Kapillaarid ühendavad arterid veenidega. Seinad koosnevad ühest rakukihist. Neis toimub nii gaaside kui ka toit- jääkainete vahetus. 6. Kaelalahase paigaldamise vajadus: lülisamba vigastuse korral või selle kahtlustamise korral. 8Kui inimene on kukkunud kõrgelt või kuskilt ja kahtlustatakse kaela vigastust) 7. luumurru tunnused: Jäse (või murru koht) võib olla ebaloomulikus asendis,turses jäse, nahaalused verevaluimid (sinine), verejooks kudede vahel, väga tugev ja terav valu, vere jooks haavast, võivad lisanduda sokisümptomid. 8 .ventii/lpingeline õhkrind Võib tekkida äkiline terav valu rindkeres, hingeldus ning köhatung. Raskematel juhtudel võib kujune...
Kaitseb alumisi kudesid vigastuste, võõrkehade sissetungi ja veekao eest. Tugielundkond kõõlused, liigesed, luud, lihased tagavad liikumisvõime, toetab keha, kaitseb organeid Seedeelundkond suuava,söögitoru, magu, maks,kõhunääre, peensool, jämesool, pärasool, pärak - tagab toitainete lõhustamise ja imendumise ning jääkainetest vabanemise Hingamiselundkond suu/nina, neel, kõri, hingetoru, kopsutorud, kopsutorukesed, kopsud, alveoolid(toimub gaasivahetus verega); hingamislihased: vahelihased, roietevahelised lihased -Tagab gaasivahetuse, rakuhingamine- energia saadakse oraaniliste ainete lagundamisel, (glükoosi oksüdeerimisel). Hingamiskeskus asub piklikajus. Hingamiskeskue ärritust põhjustab: 1)süsihappegaasi sisaldusest veres aluseline pH-tase 2) Piimhappe sisaldus-happeline pH-tase 3) adrenaliin eritub verre vastuseks stressile, erutusele,emotsioonidele
Tugielundkond võimaldab liikuda; lihased koos toesega. nt kõõlused, liigesed, luud, lihased Seedeelundkond lagundab toitu; ül lagundada ja imada söödud toit. nt maks, kõhunääre, suuava, söögitoru, magu, peensool, jämesool, pärasool, pärak Hingamiselundkond varustab organismi hapnikuga; tagab gaasivahetuse (kudede pideva varustamise hapnikuga ja oksüdeerumisel tekkiva süsihappegaasi kehast eemaldamise). nt ninaava, kurk, kõri, kopsutorud, kopsud, hingetoru Ringeelundkond transpordib kehas aineid; veri, veresooned, süda. · hingamisgaasid teised elundkonnad · toitained seedeelundkonnas teised organid · ainevahetuse jääkproduktid erituselunditesse · hormoonid endrokiinsüsteemist teised kehaosad · organismi soojusregulatsioon · jõu edasikandmine mõne organi liikumisel Erituselundkond eemaldab kehast mittevajalikke aineid; ainevahetuse jääkproduktid,
· Ninaõõs sissehingatava õhu soojendamine ja puhastamine. · Neel - liigub sissehingatav õhk kõrisse · Kõri läbib ainult õhk · Hingetoru - soojeneb õhk veelgi. Hargneb kaheks kopsutoruks. · Kopsutoru ehk bronh suunavad õhu vastavalt vasakusse ja paremasse kopsu · Kopsud - · Kopsutorukesed 28. Kirjelda kopsude ehitust! ALAGAB HINGETORUGA à PAREM & VASAK KOPS à SEAL ASUVAD KOPSUTORUD. KOPSUSID KAITSEVAD ROIDED & KOPSU ALL ON VAHELIHAS. 29. Kuidas ja kus toimub gaasivahetus? Alveoolides, 30. Kuidas reguleeritakse hingamissagedust? Hingamisel kopsude maht vaheldumisi suureneb ja väheneb.?? Hoia hinge kinni. 31. Kui suur on normaalne hingamissagedus? 16 20x minutis 32. Nimeta hormoonide omadused! REGULEERIVAD AINEVAHETUST, ORGANISMI TALITLUSI JA PROTSESSE. 33. Milline on hormoonide tööpõhimõte? IGAL HORMOONIL OMA KINDEL ÜLESANNE,
1. Kuidas loomad hingavad? Kui veri on seeditud toitaineosakesed rakkudesse kandnud, tuleb neist energia kätte saada. Selleks lõhustatakse energiarikkad toitaineosakesed hapniku abil. Loomad hangivad hapnikku hingamiselunditega kas õhust või veest. Toitaine lõhustamisel tekib energia ja lisaks vesi ning süsihappegaas. KALAD - Kalad ja konnakullesed hingavad vees lahustunud hapnikku. Vees on aga hapnikku palju vähem kui õhus. Hingamiselunditeks on kaladel lõpused, mis koosnevad paljudest lõpuselehtedest. Kala peab pidevalt vett üle lõpuste uhtuma. Kui vesi liigub üle lõpuste, läheb vees lahustunud hapnik läbi veresoonte seina verra, koha kehast kogutud süsihappegaas aga verest vette. (vt joonis õp lk 92). Veest välja võetud kala sureb, sest lõpused kuivavad ning läbi kuiva pinna ei saa hingata. KAHEPAIKSED - neil on lihtsa ehitusega kopsud, mille sisepinnal on väikesed kurrud (vt joonis õp lk 109). Kuna kopsu sisepind on väike, ei jät...
Bioloogia arvestus Rakud ja koed: Rakk on organismi väikseim ehituslik ja talituslik üksus, millel esinevad kõik elu tunnused. Hulkrakses organismis sarnase ehituse ja talitlusega rakud koos rakuvaheainega moodustavad koe. Koetüübid: -Närvikude -Sidekude -Lihaskude -Epiteelkude Nahk: Naha ülesanded: 1)Kaitseb (väliste vigastuste, haigustekitajate, kiirguste, veekao eest) 2)Sünteesib erinevaid ühendeid 3)Säilitab kehatemperatuuri 4)Meeleelund 5)Eritusorgan Nahas sünteesitakse D-vitamiini. D-vitamiin on väga vajalik luude ja hammaste jaoks, kaltsiumi imendumisel, vere hüübimisel. Nahk säilitab kehatemperatuuri-nahas on hulgaliselt väikeseid veresooni ja kapillaare. Kui õhutemperatuur langeb, siis veresooned ahenevad. Kui õhutemperatuur tõuseb, siis veresooned laienevad. Läbi naha v...
ANATOOMIA 1) Millega tegeleb anatoomia? Anatoomia on teadus, mis uurib inimese ehitust.(väliskuju, siseehitus, arenemine, põlvnemine) 2) Millega tegeleb füsioloogia? Füsioloogia on teadus elusorganismide talitlusest. 3) Nimeta inimese keha põhiosad. (4) Pea, kael, kere, jäsemed. 4) Missuguses raku osas asuvad kromosoomid? Kromosoomid asuvad raku tuumas. 5) Kirjelda luude ehitust. Luud on kõvad, aga veidi elastsed, värskes olekus kollakasvalged elundid. (50% vett, 15,7% rasva, 12,5% muud orgaanilised ained, 21,8% mineraalained) 6) Luud jaotatakse kuju järgi. Toruluud(pikkluud), lühiluud, lameluud. 7) Millised on tugielundkonna põhifunktsioonid? Nimeta 5. *Luustikule toetuvad lihased, mis võimaldavad keha liigutamist. *Luustik kaitseb organisi tähtsaid elundeid 8) Nimeta vere koostisosad ja nende põhifunktsioonid. Erütrotsüüdid(punased verelibled)- hapniku sidumine (hemoglobiin) Leukotsüüdid...
Kõneaparaat elundid, mida hääldamisel kasutame. 1) Hingamiselundid (ninaõõs, hingetoru, kopsutorud). Ülesanne: hääle tekitamiseks vajaliku õhuvoolu tagamine. 2) Fonatsioonielundid (kõri oma elunditega e. alumina hääleallikas). Ülesanne: hääle tekitamine. 3) Artikulatsioonielundid ülemine hääleallikas (neel-, suu- ja ninaõõs). Ülesanne: hääle kujundamine häälikuteks. 8. Missugused on meie hingamiselundid? Elundid: ninaõõs, hingetoru, kopsutorud, kopsud 9. Millised on hingamise faasid ja liigid? Hingamise faasid: 1) Sissehingamine aktiivne tegevus, mille jooksul roided tõusevad> rinnaõõnes madalam rõhk > õhk kopsudesse. Vahelihas tõmbub kokku. 2) Hingamispaus 3) Väljahingamine passiivne tegevus, lihased lõtvuvad, diafragma samuti, õhk voolab välja Liigid: 1) Jõudehingamine kui ei kõnele, vahetame välja 0,5 1 liiter õhku, toimub tavaliselt nina kaudu.
Hingamine saab toimuda hingamiselundite ja vereringeelundkonna koostööna: kopsudes toimub vere rikastumine hapnikuga ja vabanemine CO2-st, teistes kudedes vastupidine protsess. Rakuhingamisel kasutatakse O2 toitainete lagunemissaaduste oksüdatsiooniks, mil vabanev energia salveatatakse ATP (adenosiintrifosfaadi) keemilistesse sidemetesse. Rakuhingamise lõpproduktid on CO2 ja H2O. Inimese hingamiselundkonna moodustavad ninaõõs, ninaneel, kõri (larynx), hingetoru (trahhea), kopsutorud (bronhid) ja kopsud. Ninaõõnes (cavum nasi) sissehingatav õhk soojeneb ja puhastub tänu selle seinu katvale limaskestale ning nn virveepiteelile. Limaskest on rikkalikult varustatud veresoonte ja närvikiududega. Limaskest võib kergesti tursuda. Ninavaheseina eesmises osas on veresooni eriti rohkelt, seal tekivad sagedamini ka ninaverejooksud. Ninaõõne ülemises osas paiknevad haistmisrakud. Ninaõõnde avaneb nina- pisarakanal
Impulsside ülekanne, gliiarakud kaitsevad ja toidavad neid; rakud hästi hargnevad; dendriidid jätked, mis võtavad vastu, akson ehk neuriit annab edasi) 6. Elundite kuuluvus elundkondadesse Katteelundkond nahk, karvad, küüned Tugielundkond luud, liigesed, kõõlused, lihased Seedeelundkond suuava, söögitoru, magu, maks, kõhunääre, peensool, jämesool, pärasool, pärak Hingamiselundkond ninaava, kurk, kõri, hingetorud, kopsutorud, kopsud Ringeelundkond süda, veresooned Erituselundkond neerud, kusejuha, kusepõis, kusiti Närvisüsteem peaaju, meeleelundid, seljaaju, närvid Sisenõresüsteem Käbikeha, hüpofüüs, kilpnääre, harkelund, neerupealised, kõhunääre, munasari, munandid Sigimiselundkond eesnääre, seemnesari, peenis; rinnanääre, munasari, emakas, tupp 7. Neurogliia rakud, mis ümbritsevad, toetavad, kaitsevad, toidavad neuroneid ning
d.) magu maomahlas sisalduv pepsiini tõttu hakkavad pisut lagunema valgud e.) 12 sõrmik seal lagunevad rasvad maksas eritunud sapi toimel. Pankreasest e kõhunäärest läheb 12 sõrmikusse nõre, mis sisaldab nt insuliini. f.) peensool tekkinud ühendite imendumine verre, nt: aminohapped g.) pimesool h.) jämesool vee tagasi imendumine ning bakterite lisandumine - hingamiselundkond. Varustab organismi hapnikuga. Hingamiselundkonna hulka kuuluvad ninaava, kurk, kõri, hingetoru, kopsutorud ja kopsud. - ringeelundkond. Transpordib kehas aineid. Ringeelundkonna moodustavad: 1.)veri; 2.) veresooned, mida mööda vedelik liigub; 3.)verd liikuma panev pump süda. - erituselundkond. Eemaldab kest mittevajalikud ained. Eritamine on protsess, mille käigus eemaldatakse kehast ainevahetuse käigus tekkivad jääkproduktid, soolade ja vee liig ning organismi sattunud kehavõõrad ained. Inimese erituselundkonna moodustavad neerud, kusejuhad, kusepõis ja kusiti
INIMENE Inimese organismi üldiseloomustus: koed, elundid, elundkonnad. Koed: · Epiteel ehk kattekude · Närvikude · Lihaskude · Sidekude Elundkonnad ja elundid: · Katteelundkond : nahk, juuksed, küüned. · Tugi- ja liikumiselundkond: luustik ja lihased · Seedeelundkond: suu, neel, söögitoru, magu, kaksteistsõrmiksool, peensool, jämesool, maks, kõhunääre. · Hingamiselundkond: ninaõõs, hingetoru, kopsutorud, kopsud · Ringeelundkond: süda, veresooned ja lümfisooned · Erituselundkond: neerud, kusepõis, nahk, kopsud · Endokriinsüsteem: sugunäärmed, kõhunääre, neerupealised, kilpnääre, käbikeha, ajuripats,harknääre. · Närvisüsteem: pea-ja seljaaju ning närvid · Meeleelundid: keel, silmad, kõrvad, nahk, ninaõõs · Sigimiselundkond: suguelundid ja sugunäärmed. Inimese põhilised elutalitlused, nende neuraalne ja humoraalne regulatsioon.
· Elektriline ülekanne- rakud omavahel otseses ühenduses (esineb silma võrkkestas) · Katteelundkond: juuksed, nahk, küüned (moodustavad inimsese kehakaalust 15- 25%). Kaitseb keskkonna mõjude eest · Tugielundkond: kõõlused, liigesed, luud, lihased. Võimaldab liikuda, säilitab keha proportsioonid. · Seedeelundkond: suu, söögitoru, magu, peensool, jämesool, pärasool, (maks, kõhunääre) · Hingamiselundkond: nina, kurk, kõri, hingetoru, kopsutorud, kopsud. Tagab gaasivahetuse. NB! Hapnik ja süsihappegaas ei saa läbida rakumembraane gasilises olekus vaid üksnes vees lahustunult! · Ringeelundkond: veri, veresooned, süda. Transpordib kehas aineid. · Erituselundkond: neerud, kusejuha, kusepõis, kusiti. Eritavad ka kopsud ja nahk. · Närvisüsteem: peaaju, meeleelundid, seljaaju, närvid. Vahendab ja töötleb informatsiooni. Jaguneb kesknärvisüsteem (pea-ja seljaaju) ja piirdenärvisüsteem
- kõhunäärmenõre sis.ensüümi -> lipaas (suhkrute ja valkude seedimine) - jämesool vee ja vitamiinide imendamine läbi soole seina verre, bakterid lõhustuvad neid järele jäänud osi ja siis erladub vesi ja vitamiinid Tähtsus: toitainete muutmine organismile omastatavaks. 4. HINGAMISELUNDKOND Koosneb hingamisteedest, mille osad: ninaõõs neel kõri hingetoru kopsutorud kopsutorukesed (2) kopsud Häälekurrud asuvad kõris. Kopsumaht ligi 6 liitrit. Gaasivahetus toimub: alveoolidest läheb kapillaaridesse hapnik (hapnikku rohkem (süsihappegaasi vähem)-> hapnikku vähem (süsihappegaasi rohkem)) Sissehingamise lõpus võrdsustuvad kontsentratsioonid. Kapillaarides on kogu aeg vähem hapnikku, sest keha (veri) seob hapniku ning toimub ringlus. 5. VERERINGEELUNDKOND Koosneb: süda, veresooned (elundid) ja veri (kude)
20.Hingetoru Hingetoru asub 6. Kaelalüli kuni 4. Ja 5. Rinnalüli vaheketta kõrgusel Hingetoru hargnemist nimetatakse bifurcatio tracheae ehk hingetoru-kahendhargus Hingamiskeskus asub piklikajus. 21. Hingamisteede 7 osa: 1. Ninaõõs, ninakarbikud, ninakäik 2. Neel: suu-, nina- ja kõrineel 3. Kõri 4. Hingetoru 5. Bronhid, nende sagarad (vasakul 3 sagarabrohne, paremal 2 sagarabronhe) Vasak peabronh on pikem kui parem peabronh 6. Kopsud, kopsutorukesed ja kopsutorud iga kopsu sagaral ja segmendil on oma bronh – sagarabronhid ja segmendibronhid 7. Vahelihas ehk diafragm Luud: ninaõõs ja neel Kõhred: kõri, hingetoru, bronhid 22. Nimeta hemostaasi e vere hüübimise mehhanisme e toimumiisviise KONTAK T Hemostaas - verejooksu peatamine ja lakkamine SISEMI NE
20.Hingetoru Hingetoru asub 6. Kaelalüli kuni 4. Ja 5. Rinnalüli vaheketta kõrgusel Hingetoru hargnemist nimetatakse bifurcatio tracheae ehk hingetoru-kahendhargus Hingamiskeskus asub piklikajus. 21. Hingamisteede 7 osa: 1. Ninaõõs, ninakarbikud, ninakäik 2. Neel: suu-, nina- ja kõrineel 3. Kõri 4. Hingetoru 5. Bronhid, nende sagarad (vasakul 3 sagarabrohne, paremal 2 sagarabronhe) Vasak peabronh on pikem kui parem peabronh 6. Kopsud, kopsutorukesed ja kopsutorud iga kopsu sagaral ja segmendil on oma bronh – sagarabronhid ja segmendibronhid 7. Vahelihas ehk diafragm Luud: ninaõõs ja neel Kõhred: kõri, hingetoru, bronhid 22. Nimeta hemostaasi e vere hüübimise mehhanisme e toimumiisviise KONTAK T Hemostaas - verejooksu peatamine ja lakkamine SISEMI NE
Toetab keha 4. Kaitseb organeid Seedeelund- 1. Organismi varustamine toitainetega Maks, kõhunääre, suuava, kond 2. Toidu lõhustamine söögitoru, magu, peensool, 3. Toiduosade imendumine verre ja lümfi jämesool, pärasool, pärak Hingamiselund 1. Organismi varustamine hapnikuga Hingetoru, ninaava, kurk, kond 2. Gaasivahetus (vabanemine kõri, kopsutorud, kopsud süsihappegaasist) Ringeelund- 1. Hapniku transport rakkudesse. Süda, veresooned kond 2. jääkainete trasport 3. stabiilse sisekeskkonna tagamine 4. organismi kaitse (antikehad) Eriutuselund- 1. Eemaldada organimist jääkained ja Neer, kusejuha, kusepõis, kond mürkained kusiti 2. Jahutada keha Närvisüsteem 1
ainult sellises ümbruses, kus teine ei esine. Fonoloogia tähtis osa on häälikute foneetiliste erinevuste funktsioonide analüüs 6. Millisesse kolme ossa võib jagada inimese kõneaparaadi ja mis on nende osade ülesanded? Hingamiselundid: helide tekitamiseks vajaliku õhuvoolu tagamine, fonatsioonielundid: hääletu õhuvoolu kõrvaga kuuldavaks heliks muutmine, ja häälduselundid: häälikute moodustamine. 7. Missugused on meie hingamiselundid? Nina, hingetoru, kopsutorud, kopsud, rindkere, vahelihas. 8. Millised on hingamise faasid ja liigid? Sissehingamine, väljahingamine. Jõudehingamine ja kõnehingamine. 9. Milline on hingamise osa kõnetegevuses? Helide tekitamiseks vajaliku õhuvoolu tagamine. Hingamisel on tähtis osa kõne rütmi kujunemisel, mõjutab ka kõne tugevust ja toonikõrgust. 10. Missugused on meie fonatsioonielundid? Kõri: sõrmuskõhr, kilpkõhr, pilkkõhred, häälekurrud, häälepilu. 11
Haigus kujuneb tavaliselt välja 12 tunni kuni 2 päeva jooksul peale nakatumist (harvem kuni 7 päeva) Külmetushaigust ei ole olemas, selle põhjuseks on erinevad viirused (enam kui 200), mis satuvad organismi ülemiste hingamisteede kaudu. Ülemised hingamisteed: ninaneel, suu, suuneel, nina kõrvalkoopad (põskkoopad, otsmikukoopad, kiilluu urge, eesmised ja tagumised sõelrakud), kuulmetõri ja keskkõrv, kõri ja häälepaelad. Alumised hingamisteed: trahhea e. hingetoru, bronhid e. kopsutorud, bronhioolid e. kopsutorukesed, alveoolid. Infektsioonhaiguste leviku teed KONTAKTNAKKUS (saastunud käed ja esemed) PIISKNAKKUS (aevastamine, köhimine) Viirused püsivad eluvõimelisena mitmeid tunde kuni päevi! Nohu Sümptomid: Turse staadium Sekretsiooni staadium Esimestel päevadel ninaeritis vesine, edasi võib muutuda mädaseks Probleemid: 1. Ninahingamise takistus (vastsündinud ja imikud) 2
hingetorukõhred. Hingetoru on seest vooderdatud väikeste karvakestega, mis eemaldavd sinna sattunud tolmu ja baktereid. Samuti toimub hingetorus kopsu sattuva õhu soojendamine. Hingetoru hargneb kaheks kopsutoruks. Ka nende seintes on kõhrest rõngad. Kopsutorud suubuvad paremasse ja vasakusse kopsu ning hargnevad seal. Kopsud on kaks hingamiselundit, milles toimub gaasivahetus. Inimese parem kops jaguneb kolmeks ja vasak kops kaheks kopsusagaraks. Kopsud on kaetud õhukese sidekoelise kopsukelmega. Ka rinnaõõne sisepind on vooderdatud kelmega. Nende vahele jääv kitsas ruum on täidetud vedelikuga. Kopsud sarnanevad pehme ja niiske käsnaga, mida läbib tihe kapillaaride võrgustik.
hingetorukõhred. Hingetoru on seest vooderdatud väikeste karvakestega, mis eemaldavd sinna sattunud tolmu ja baktereid. Samuti toimub hingetorus kopsu sattuva õhu soojendamine. Hingetoru hargneb kaheks kopsutoruks. Ka nende seintes on kõhrest rõngad. Kopsutorud suubuvad paremasse ja vasakusse kopsu ning hargnevad seal. Kopsud on kaks hingamiselundit, milles toimub gaasivahetus. Inimese parem kops jaguneb kolmeks ja vasak kops kaheks kopsusagaraks. Kopsud on kaetud õhukese sidekoelise kopsukelmega. Ka rinnaõõne sisepind on vooderdatud kelmega. Nende vahele jääv kitsas ruum on täidetud vedelikuga. Kopsud sarnanevad pehme ja niiske käsnaga, mida läbib tihe kapillaaride võrgustik.
.................................kaitseb keha väljastpoolt ning vooderdab paljude siseelundite õõsi,........................... aga säilitab varuaineid ja aitab hoida keha temperatuuri. ...............................võtab vastu ja annab edasi ümbrusest tulenevat teavet keha ühest osast teise. Koed moodustavad............................... , mis omakorda moodustavad............................... . ...................................moodustavad ninaõõs, kõri, hingetoru, kopsutorud ja kopsud. ......................................moodustavad suuõõs, neel, söögitoru, magu, soolestik, hambad, keel süljenäärmed, maks ja kõhunääre. Suguelundkonna .................................moodustavad munandid, seemnejuhad, suguti ja......................... munasarjad, munajuhad, emakas ja tupp. 2) Leia paar Nägemiselund on arterid Maitsmiselund on rinnakorv
Paralleelne jaotumine 2 häälikut saavad esineda samas positsioonis ja kontekstis (varu vs valu). 6. Millisesse 3 ossa võib jagada inimese kõneaparaadi ja mis on nende ülesanded? · Hingamiselundid helide tekitamiseks vajaliku õhuvoolu tagamine · Fonatsioonielundid hääletu õhuvoolu kõrvaga kuuldavaks heliks muutmine · Häälduselundid häälikute moodustamine 7. Missugused on meie hingamiselundid? Hingetoru ehk trahhea, kopsutorud ehk bronhid, 2 kopsu, rindkere, vahelihas. 8. Millised on hingamise faasid ja liigid? Hingamine jaguneb sisse- ja väljahingamise faasiks. · Jõudehingamine ühepikkused hingamisfaasid, vahetatakse 0,5-1l õhku, ~15 korda/min. · Kõnehingamine eri pikkusega hingamisfaasid (sisse kiiresti, välja aeglasemalt), vahetatakse 50% kopsumahust, kujundab kõne rütmi, hääle kõrgust ja valjust 9. Milline on hingamise osa kõnetegevuses? Hingamine on kõne eeltingimus
Suuava, söögitoru, magu, · Toidu lagundamine Seedeelundkond maks, peensool, kõhunääre, · Toitainete kättesaamine ja imendamine verre jämesool, pärak, pärasool · Seedimata toiduosakeste eemaldamine Hingetoru, ninaava, kurk, kõri, Hingamiselukond · Tagab gaasivahetuse organismis kopsutorud, kopsud · Osaleb hingamisgaaside transpordis · ... toitainete transpordis · ... jääkproduktide transpordis Ringeelundkond Süda, veresooned · ... hormoonide transpordis · ..
Erituselundkond eemaldab kehast mittevajalikke aineid (neerud, kusepõis, kusejuha Närvisüsteem koos meeleelunditega vahendab ja töötleb informatsiooni (peaaju, seljaaju) Sisenõresüsteem reguleerib organismi eluavaldusi (käbikeha, kilpnääre, kõrvalkilpnääre, neerupealised, harknääre, sugunäärmed, kõhunääre, ajuripats) Suguelundkond on vajalik järglaste saamiseks (munandid, munasarjad) Nina(õõs) -neel - kõri- hingetoru- kopsutorud ehk bronhid kopsud Ninaõõs- vahesein jaotab kaheks , puhastab ja soojendab sissehingatavat õhku. Neel-suunab õhu kõrisse Kõri- koosne erinevatest kõhredest mis on omavahel seotud lihaste ja sidemete abil. Selle alumises osas on häälekurrud ,mille vahel asub häälepilu kus õhuvõnkumisel tekib heli. Kopsutorud ehk bronhid- juhivad õhu kopsudesse seal hargnevad. Kopsud- neid katab õhuke , libe, sidekoeline kopsukelme. Nende vahele jääv õõs on täidetud
kond kond kond rasunääre magu kopsud kusepõis veenid seemnesari kilpnääre nahk jämesool kopsukapillaa neerud aort munajuhad munasari r higinääre Peensool hingetoru kusejuha süda emakas kõhunääre Kaksteist- kopsutorud kusiti arterid seemnejuhad käbikeha sõrmiksool suu kopsuveen kapillaarid seemnepõiek neerupealise e maks kopsuveen kõrvalkilpn e
Neil juhul on vaja juba meditsiinilist abi. Organism talitleb kriitilises olukorras ühtse tervikuna. Meelelundite, närvisüsteemi ja hormoonide vahendusel reageerib inimorganism ootamatutele muutustele. · Verre paiskub neerupealiste hormoon adrenaliin · Silmaavad laienevad, täieliku informatsiooni saamiseks ümbritseva keskkonna kohta · Hingamine muutub sügavamaks-hapniku võib vaja minna lihastööks · Kopsutorud laienevad- parem gaasivahetus · Maksast vabaneb lisakogus glökoosi- tõstab veresuhkru sisaldust, energia tootmiseks · Südame löögisagedus suureneb, tõuseb vererõhk- lihaste parem varustus hapniku ja toitainetega
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
