Na K Mg Cl O Cu I Fe Zn F transport ühend kehas -VESI Tähtsaim anorgaaniline Ülesanded Päriliku info Päriliku info Täidab rakuvaheruumi *Kaitse - pisara ja liigesevedelik salveest,täpne edasta realiseerimine *Aitab Na/K eemaldada jääkaineid moodustumine *Tagab raku siserõhu närviimpulsside
ja katab luud, ühendab luud ümbritsevate kudedega 14. Luustiku ülesanded *Luustik toestab ümbritsevaid pehmeid kudesid *Luustik koos lihastega võimaldab inimesel liikuda *Luud kaitsevad siseelundeid ja närvisüsteemi põhilisi osi *Luudes toimub vereloome *Luustik on oluline mineraalainete (nt kaltsiumi) säilituskoht *Luutikus talletatakse rasvasid 15. Mis ülesannet täidab liigesevedelik? Liigesevedelik hoiab liigesevõide liigeseõõnes 16. Mis on nihestus? Nihestus on luuotste paigast nihkumine liigeses 17. Mis on nikastus? Nikastus on liigesekapsli või liigesesidemete tugev venitus või rebenemine 18. Lihaste ülesanded *Lihased liigutavad kehaosi *Lihased annavad kehale kuju *Osa lihaseid kaitseb siseelundeid, nt kõhulihased *Lihased on vee ja valkude omalaadne tagavara, mida organism hakkab tarvitama nälja korral *Lihased aitavad säilitada khetemperatuuri 19
Kertu Kipper Liigesed Referaat Liigesed on luudevahelised ühendused, mis võimaldavad meil liikuda. Inimesel on kolme liiki liigeseid: silinder-, plokk- ja keraliiges. Liigeste ülesandeks on ühendada luud omavahel liikuvalt. Ühe luu kumer ots, liigesepea, paikneb teise luu otsalohus, liigeseaugus. Liigestes on luude otsad kaetud kõhrega, mis vähendab hõõrdumist liikuvate osade vahel nagu ka liigesevedelik. See on nagu määrdeõli masinaosades, mis kaitseb hõõrdumise ning kulumise eest. Selle kõige ümber on liigesekihn, mis katab ja ühendab liigestuvate luude otsi. Kõige vabamalt liiguvad meil käed, õlaliigesed ja puusaliigesed. Seevastu küünarnukkidega ja sõrmedega saame teha liigutusi vaid ühes suunas. Kui me liigeseid üle koormame või ebaloomulikult liigutame, võime neid venitada, nikastada või i...
Luude ühendused Liikuvalt ühendatud. Liiges on selline luude vaheline ühendus, mis võimaldab neil liikuda. Kõige liikuvam liiges on õlaliiges, kõige suurem liiges on põlveliiges. Liigestes on luude otsad kaetud sileda liigesekõhrega ja nende vahele jääb liigeseõõs. Liigeseõõs sisaldab liigesevõiet. Liigest katab liigesekihn ehk liigesekapsel (sidekoest). Kõhred ja liigesevedelik vähendavad hõõrdumist liikuvate osade vahel. Liigesevedelik transpordib ka toitaineid liigese kõhrelistele osadele. Liigesevedelikku on normaalselt ainult mõni tilk. Põletiku ajal selle hulk suureneb, näiteks "vesi põlves". Liigesekihnu välimistes osades on kollageenikiude, mis moodustavad kimpe ja neid nimetatakse liigesesidemeteks. 1 Inimese anatoomia ja füsioloogia
6.Luustik on oluliseks mineraalainete säilituskohaks. Luud ja nende ühendused Enamik luudevahelisi ühendusi on liikuvad. Liiges on kahe või enama luu ühendus, mis võimaldab luudel liikuda. Liigesel on luude otsad kaetud sileda kõhrega. Nende vahele jääb liigesevedelikuga täidetud liigeseõõs. Liigeses katab luuotsi sidekoeline ümbris liigesekihn ehk liigesekapsel. Liigese-kihn ühendab liigestuvaid luid ja hoiab liigesevedelikku liigeseõõnes. Liigesevedelik ja libedad kõhred vähendavad hõõrdumist liikuvate liigeseosade vahel. Liigest moodustavate luude otsad on kujult sarnased( liigesepea ulatub liigeseauku). Luuotsi hoiavad veel liigestes koos peale liigesekihnu sidemed, kõõlused ja lihased. Liigesevigastuse korral nihkuvad luuotsad teineteisest eemale. Vigastatud liiges paistetab üles, on valulik ja seda ei saa liigutada. Liigeste tüübid 1)Keraliiges võimaldab jäsemetel mitmes suunas vabalt liikuda ja teha ringikujulisi liigutusi
• Inimese veebilanssi aitab säilitada janutunne • Vananedes organismideveesisaldus väheneb • Organism omastab toitaineid vaid vees lahustunult • Taimedes on vett umbes 90% • Organism omastab toitaineid vaid vees lahustunult Vee tähtsus organismis • On suure soojusmahtuvusega (hoiab organismisis püsivat temperatuuri) • Hoiab ära ülekuumenemise • Transpordifunktsioon: kindlustab organismide ringeelundkondade töö (veri, lümf) • Kaitsefunktsioon – nt pisarad, liigesevedelik, sülg, loode areneb vesikeskkonnas • Vett vajatakse ainevahetusjääkide kõrvaldamiseks organismist Vee tähtsus rakus • On hea lahusti – vees lahustub rohkem aineid, kui üheski teises lahustis, nt glükoos, keedusool, vitamiinid • Moodustab vesiniksidemeid • Vesi loob rakkude stabiilse sisekeskkonna, tsütoplasma põhiosa • Osaleb paljudes keemilistes reaktsioonides (lähteainena nt fotosünteesil, lõpp-produktina nt hingamisel)
Rakkudes leiduv veerikas tsütoplasma on ainevahetuskeskkonnaks ja tagab ainetesisese transpordi. · Organismi tasand: 1) kaitse ülekuumenemise eest: loomorganismidel higistamine, taimedel vee aurumine. 2) vedelike ringlus organismis: loomadel veri ja lümf, taimedel tõusva ja laskuva vooluga juhtkudedes. 3) hüdrauliline süsteem: survestatud vedeli määrab organismi kuju, kindlustab organismi liikuvuse. 4) Kaitse funktsioon: liigesevedelik vähendab liigestevahelist hõõrdumist; pisaravedelik vähendab hõõrdumist, lahjendab ärritit. 5) Viljastumine ja areng: viljastumine toimub vett sisaldavas limaskeskkonnas nin loode areneb samuti vesikeskkonnas. · Ökosüsteemi tasand: 1) kehavälise viljastumise keskkond (kalad, kahepaiksed). 2) kehavälise arengu keskkond ( kalad ja kahepaiksed). 3) elu ja leviku keskkond (veetaimed, loomad, seened, bakterid).
See eritab liigeseõõnde vedelikku, mille kaudu saavad kõhre rakud hapnikku ja vajalikke toitaineid. Sisekestas on rohkelt immuunsüsteemi rakke. Need kaitsevad liigest võimalike haigustekitajate eest. Liigesekapslitesse hakkab kogunema massiliselt põletikurakke. Need toodavad mitmesuguseid põletikuaineid. Nende mõjul liigesekest hakkab liigeseõõnde eritama liigset liigesevedelikku ning tänu sellele tekib liigeseturse. Põletikuline liigesevedelik aga sisaldab palju põletikuainei. Kui haigus ägenemisel vaibub ravi toimel siis liigesevedelikust tingitud turse kaob. Ajapikku liigesekapsli sisekest pakseneb põletikus osalevate rakkude ja sidekoe arvel tuhandeid kordi. Moodustub luupindu kattev pannus, mis tähendab kreeka keeles lappi/riidetükki. Pannus on liigesekesta sisekihi vohand. See on ääreni täidetud põletikurakkudest. Tasahaaval pannus hävitab kõhre ja luukoe.
kämblaliiges. Kolmeteljelised: 1. Keraliiges (art. spheroidea) – frontaal, sagitaal, vertikaaltelg, liik.: telgede liikumised+koonusliikumised, näide: pähkeliiges (enarthrosis). 2. Lameliiges (art.plana) – näide: amfiartroos. Liigese kolm osad: 1.Liigesepind (facies articularis) 2. Liigeseõõs (cavitas articularis) 3. Liigesekapsel (capsula articularis) – 2 kihti – fibroos/sünoviaalkiht Sünoovia on kollakas läbipaistev liigesevedelik, mida toodavad sünoviaalrakud vereplasmast. Funktsioonid: 1. vähendab hõõrdumist, 2. kannab toitained kõhre rakkudele, 3. kannab ära kõhrerakkude jääkained, 4. aitab rõhku ühtlaselt jaotada TEST 3 1. NIMETA LÜLISMBA KÕVERUSED. Kaela/nimme LORDOOS (kumerus ette) JA rinna/ristluu KÜFOOS (kumerus taha). SKOLIOOS (kumerus külje poole). 2. LÜLIDEVAHEKETAS. NIMETA OSAD JA FUNKTSIOONID. FIBROOSVÕRU JA SÄSITUUM. FUNKTSIOON: SEOB JA VÕIMALDAB LIIKUMIST. 3
Taimedele tohelist värvust andev kloroföll sisaldab samuti magneesiumi. Magneesium kulub ka taimerakkude kestade koostisesse. 7. Vee tähtsus ja ülessanded? Tähtsus organismis: Hoiab kehas püsivat temperatuuri Hoiab ära ülekuumenemise, sellepärast higistame Trantspordifunktsioon: kindlustab organismide ringeelundkondade töö(veri,lümf) Kaitsefunktsioon: nt pisarad, liigesevedelik, sülg, loode areneb vesikeskkonnas Tähtsus rakus: On hea lahusti- vees lahustub rohkem aineid, kui üheski teises lahustis. Hüdrofiilsed ained: lahustuvad vees: glükoos, keedusool, vitamiinid(B ja C) Hüdrofoobsed ained: ei lahustu vees nt rasvad ja õlid, vitamiinid A ja D. Vesi osaleb paljudes keemilistes reaktsioonides. Kindlustab rakkude ja kudede mahutavuse- tagab siseröhu ehk tugori. 8
ja vajalikke toitaineid. Sisekestas on ka rohkelt immuunsüsteemi rakke, mis kaitsevad liigest võimalike haigustekitajate (bakterite, viiruste) eest. RA korral hakkavad immuunrakud seni teadmata põhjusel ründama liigest ennast tekib liigesepõletik. Liigesekapslisse koguneb massiliselt põletikurakke. Need toodavad mitmesuguseid põletikuaineid, mille mõjul liigesekest hakkab liigeseõõnde eritama liigset liigesevedelikku tekib liigeseturse. Põletikuline liigesevedelik sisaldab palju põletikuaineid ja -rakke ning kahjustab kõhre. Ägenemise vaibudes (ja ravi toimel) liigesevedelikust tingitud turse kaob. Ajapikku liigesekapsli sisekest pakseneb põletikus osalevate rakkude ja sidekoe arvel tuhandeid kordi ning moodustub luupindu kattev nn pannus (kreeka keelest lapp, riidetükk). Joonis 2. Terve ja põletikuline liiges Pannus on liigesekesta sisekihi vohand, mis on pilgeni täidetud põletikurakkudest ja -ainetest
Bioloogiline mitmekesisus hõlmab looduse mitmekesisust kõikidel selle tasanditel geeni, raku, liigi, populatsiooni, ökosüsteemi tasandil. 4.Vee tähtsus organismides - On suure soojusmahtuvusega, hoiab organismisisest püsivat temperatuuri, hoiab ära ülekuumenemise. Transpordifunktsioon: kindlustab organismide ringeelundkondade töö (veri, lümf), seega ka ainete transpordi (ka taimedes nt tõusev ja laskuv vool). Kaitsefunktsioon nt pisarad, liigesevedelik, sülg, loode areneb vesikeskkonnas. 5.Orgaanilised ained : valgud, nukleiinhapped, süsivesikud, lipiidid näide ja olulisem tähtsus organismides Valgud Valgud täidavad organismis ensümaatilist, ehituslikku, transport-, retseptor-, regulatoorset, kaitse-, liikumis- ja energeetilist funktsiooni. Nt vereplasma valgud globuliinid. Nukeliinhapped DNA ja RNA. DNA ülesanne on päriliku info säilitamine ja selle
vöötlihas koed asuvad üle keha ja on ainukesed, mis alluvad tahtele, kuid nende töövõime on väikene. Ülejäänutel südame- ja silelihaskoe töövõime on suur, kuid ainult epiteelkoe kiirus on aeglane. (Vt. Pilt 2) 9. Milline on liigeste tähtsus liikumis- ja tugielundkonna juures? Kuidas on liigesed kaitstud kulumise eest? Liigesed on luudevahelised ühendused, mis võimaldavad keha liikumist. Kulumist vähendavad kõhred ja liigesevedelik. (vt. Pilt 3) 10. Jooniselt nimetada luu osad luuüdi, luuümbris, käsn- ja plinkollus lisada nende ülesanded. 1) Luuüdi- vereloomeelund ja/või rasvade tagavara. 2) Luuümbris- uute luurakkude tootmine, luude muundumine jämedamaks. 3) Käsnollus- luu sees asuv kanal, mida mööda kulgevad veresooned, vähendab luumassi. 4) Plinkollus- tihe ja tugev luukude, mida mööda kulgevad veresooned, annab kõvaduse. 11
Külmetamine, külm ja niiske õhk Autoimmuunsed mehhanismid Miks ja kuidas tekib liigese põletikuline haigus? Kui bakter või viirus satub verre, krooniline põletikukolle. Bakter eritab toksiine, millest tekib põletik. Miks ja kuidas tekib liigeste krooniline haigus? Liigeste äge haigus, jääb krooniliseks. Tekib samamoodi kui bakter või viirus satub verre. Mis on osteoartroos? Kõhre kulumine ja liigesevedelik (liigesvõie) väheneb. Kuidas tekib podagra? Kusihapet tekib liiga palju ning jääb organismi ja ladestub. Soodusteguriks liigne söömine, alkohol. Mis on osteoporoos? Luu mass väheneb, luukude muutub hõredaks ja hapraks. Mis on remissiooni periood? Haiguse puhkeperiood, põletiku vaheline periood, inimene tunneb ennast paremini, haiguse kontrolli all hoidmise eesmärk on hoida remissiooni perioodi võimalikult pikana.
• Pneumoonia, empüeem. Hematogeenne pneumoonia endokardiidile kaasuvana; KOKi, tsüstilise fibroosi pt-del aspiratsioonipneumoonia sage tekitaja, esineb ka imikutel. • Osteomüeliidile eelneb trauma/nahainf. Sümptomid: valu, palavik, 50% (+) verekülv, abstsess. Septilise artriidi sagedasem tekitaja lastel (täiskasvanutel gonokokk). diagnostika. • Uuritav materjal: nahainf-d – nahk, (veri); pneumoonia – röga, veri; endokardiit – veri; artriit – liigesevedelik, seerum, (veri); osteomüeliit – luubiopsia, (seerum); naha eksfoliatiivne sündroom – neelulima, (nahk), (veri); toidumürgistus – toit, oksemass, (roe); TSS – tupp, (veri), (nahk). • Kliinilise materjali mikroskoopia: üksikud rakud, väiksed grupid. • Verekülv uuritakse pärast 24 h inkubeerimist 37°C. • Kiirmeetodid: proteiin A seostub IgG Fc-osaga. Latekspartiklil IgG Fc vaba, tekib aglutinatsioon. Saab määrata ka koagulaasi.
INIMESE ANATOOMIA JA FÜSIOLOOGIA ALUSED 1. Sissejuhatus anatoomiasse ja füsioloogiasse Anatoomia on teadus organismide kujust ja ehitusest. Vastavalt elusa looduse jagunemisele taimedeks ja loomadeks tehakse vahet taimeanatoomial (fütotoomia) ja loomaanatoomial (zootoomia). Inimese anatoomiat ehk antropotoomiaks nim. seda zootoomia osa, mis tegeleb inimkeha ehituse ja selle tundmaõppimisega. Seega kuulub anatoomia bioloogia valdkonda. Käsitletavate objektide erinevuse alusel jaguneb bioloogia botaanikaks ja zooloogiaks . See zooloogia osa mis, käsitleb inimest, moodustab antropoloogia selle sõna kitsamas mõttes. Ühesõnaga on inimese anatoomia üks antropoloogia teadusi. Sõna "anatoomia" tuleneb kreekakeelsest sõnast anatome , mis tähendab lahti-, väljalõikamine. See viitab meetodile, mida vanasti anatoomilistel uurimistel väliste vaatluste kõrval peaaegu ainsana rakendati. Nüüdisteadusete poolt kogutud rikkalik meetodite ...
Nakatumine võib toimuda läbi nõelatorkejuhtumi, kokkupuutel viirusekandja verega määrdunud terava esemega või siis viirust kandva patsiendi vere sattumisel silma, ninna, suhu või eelnevalt kahjustatud nahapinnale. Patsiendi veri ei ole aga ainuke võimalik nakkusallikas. Tervishoiutöötaja jaoks on nakkusohtlikud: · veri · kõik verd sisaldavad kehavedelikud · sperma, vaginaalsekreet · koed · muud potentsiaalselt nakkusohtlikud kehavedelikud (liikvor, liigesevedelik, pleuravedelik, kõhukelmevedelik, südamepaunavedelik, lootevedelik). Nakkusohtlikud ei ole: · roe, ninasekreet, sülg (välja arvatud hambaravi protseduuride kaigus), röga, higi, pisarad, uriin ja oksemassid, juhul kui need ei sisalda verd. HIV puhul loetakse suureks nakatumisriskiks: · nahkaläbivate vigastuste korral vere või muu kehavedeliku sattumist tekkinud haava · vere sattumist limaskestadele või silma
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
