© EeeOoo Loomade ja taimede eluavalduste võrdlus 1. Taimed ja loomad on rakulise ehitusega. 2. Enamik loomi ja inimene kasvab teatud aja jooksul kindla suuruse ja vanuseni. Seevastu osa taimi kasvab kogu elu, kuid näiteks puud kasvavad perioodiliselt ainult siis kui tal on soodsad tingimused. Seega kõik loomad ja taimed kasvavad. 3. Kõik organismid paljunevad. Imetajad, õistaimed ja okaspuud paljunevad sugulisel teel. Nad moodustavad emas ja isassugurakke, mis ühinemisel annavad alguse uuele järglasele. 4. Aine ja energiavahetus e metabolism on omane kõigile elusorganismidele. Ainevahetuse näideteks on toitumine, eritamine, hingamine, fotosüntees jpm. Toiduga saadud ainete lagundamisel vabaneb näiteks loomsetel organismidel eluks vajalik energia. Taimedel on ...
Hüdrobioloogia- vee-enanikke uuriv teadus (sellesse võivad kuuluda ka veekogud ise koos oma tekkeloo ja tüpoloogiaga). Aga meie loengu tähenduses oli see- vee-elanike elupaigad ja eluavaldused. Hüdrosfäär-veekogud. See on vee-elanike e. hüdrobiontide asulaks. Maa pindala on 510 miljonit km2, sellest 362 miljonit km2 ehk 71% on veega kaetud ja kuulub hüdrosfääri. Kui arvestada ka veel põhjavett, katab hüdrosfäär peaaegu kogu maa pindalaga võrdse ala. Maa veest 99,5% e. 1,6 miljardit km3 asub ookeanis, ülejäänud jaganueb pinna- ja põhjavete vahel enam-vähem pooleks. Suurema osa pinnavetest moodustab mandrijää. Üldise hüdrobioloogia naaberteadused: a)rakendushüdrobioloogia (nt. kalandus, joogi- ja reovee puhastamine, veetransport, riisikasvatus, mürgised vetikad jm liigid, veekogu seisundi hindaminevesiehitused jm) b)süstemaatika c)morfoloogia (välisehitus) d)anatoomia (siseehitus) e)füsioloogia(talitus) f)biogeograafia (organismide le...
Sarnasused: rakuline ehitus-mõlemad koosnevad rakkudest, võime paljuneda: mõlemad paljunevad, sisaldavad biomolekule, aine- ja energiavahetus: ei saa ilma aine ja energia vahetuseta, arenemine: kasvavad. Erinevused: füüsikalised omadused: suurus, tugevus, liikumis võime ( inimesed liiguvad ühest kohast teise, taimed seda ei suuda), elutingimused: inimesed vajavad elamiseks ja elus püsimiseks rohkemat ja kohati erinevaid asju, aineid kui taimed, 2.Kuidas on eluavaldused (-omadused) omavahel seotud ? Too 2 näidet. ( 1 p.) nad on omavahel sõltuvad, nt. Ei saa paljuneda ilma et oleks selleks piisavalt energiat ja vajalikke aineid. Ei saa ilma energia- ja ainevahetuseta areneda, kasvada. 3.Täida tabelis tühjad lahtrid. ( 3 p. ) Keemiline element Funktsioon organismis
invasiooni tõttu takistatud, ei saagi rakk ellu jääda. Pärast raku surma lastakse selle sees toodetud uued viirused lahti peremeesorganismi. Nood siirduvad nakatama järgmisi rakke. Taoline tsükkel jätkub, kuni peremeesorganism töötab välja viisi viirusele vastuhakkamiseks. Elusorganismide tunnused 1.Koosnevad valkudest ja nukleiinhapetest 2.Paljunevad peremees-organismi kaasabil 3.Muteeruvad 4.Evolutsioneeruvad Eluta looduse tunnused 1.Puudub rakuline ehitus 2.Puuduvad iseseisvad eluavaldused (aine- ja energiavahetus, kasv, areng, reageerimine ärritustele Kasutatud kirjandus http://forte.delfi.ee/news/teadus/kuidas-viirused-levivad.d?id=33886651 http://www.slideshare.net/helina20/viirused-335921 Marika Almar
Järelduste tegemine 10. Mille poolest erineb vaatlus ja katse? Näited! Vaatluse käigus jälgitakse objekte hoolikalt sellisena, nagu nad on, st. neid ei muudeta. Katse puhul uuritakse objekti teadlaste loodud tingimustes. Nt. Vaatlemise abil saab tead kuidas rästik elab ja mida ta sööb. Katse abil saab teada kas rästik on mürgine ja kui palju mõrki ta annab hammustuse ajal. 11. Mille poolest erinevad elusorganismid eluta loodusest? Näited! Nimeta eluavaldused e elusale iseloomulikud tunnused! Organismid koosnevad rakkudest ning kõike elusat iseloomustab kasvamine, arenemine, paljunemine, ainevahetus ja reageerimine keskkonna muutustele. Eluta loodusel neid kõiki tunnuseid pole.
FUNKTSIONAALNE MORFOLOOGIA I LOENG - RAKUD -Rakk elusaine väikseim morfofunktsionaalne ühik, millel on olemas kõik eluavaldused: ehitus, ainevahetus, erutatavus, liikuvus, kasv, paljunemine ja kohanemisvõime. -Rakkude kuju sõltub *geneetilisest määratlusest *funktsioonist *keskkonnast -Rakkude suurus sõltub *geneetilisest määratlusest *vanusest *mitoosi faasist *varuainete hulgast -Organismi areng põhineb rakkude kasuvus, jagunemises ja diferentseerumises. - Lühikese eluaega rakud: vererakud, seemnerakud. Pika elueaga rakud: maksarakud. Jagunemisvõime kaotanud rakud: närvirakud.
omaduseta. (Nt: Kui mingi objekt reageerib ärritusele, ei oleks see elu tunnus ilma paljunemiseta) 3. Bioloogia tegeleb biomolekulide uurimisega, sest need saavad tekkida ainult organismis sees, väljaspool organisme neid ei teki. 4. Teaduslikku meetodit on igapäevases elus otstarbekas kasutada siis, kui on vaja lahendada mingit probleemi, aga selleks tuleks tugineda kindlatele faktidele. 5. Täiendavad eluavaldused: kohanemine keskkonnaga-liigid, kes viiakse loomaaiast loodusesse; kindel eluiga, mis lõpeb alati surmaga organismidel on erinev eluiga. 6. Kui organism saab toitaineid, kuid mis pole talle kõlblikud, siis organism reageerib sellele ja annab märku sellest (kui inimene sööb halvaks läinud toitu, siis ta tunneb ära selle maitsest, lõhnast ning kui ei tunne, siis lõppeb see kõhulahtisusega, halvemal juhul mürgistusega). 7
Ainuraksete suunatud liikumist ärritajate suhtes nimetatakse taksiseks. Hulkraksed loomorganismid reageerivad närvisüsteemi ja meeleelundite vahendusel. Taimedele omase liikumised on tropism ärritaja suunast sõltuv (kasvamine valguse poole) ja nastia ärritaja suunast sõltumatu (liikumine ööpäevarütmis). Kõik organismid kohastuvad evolutsiooni vältel oma elukeskkonnaga. Liigid, kes ei suuda oma elutingimustega kohastuda, surevad aja jooksul välja. Joonis 1. Organismide eluavaldused 1.2 ELUSLOODUSE ORGANISEERITUSE TASEMED Rakk on väikseim ehituslik ja talituslik üksus, millel on elusale omased tunnused. 1.3 ELUSLOODUSE SÜSTEMAATIKA Takson on süstemaatika ühik, mis ühendab organisme mingite sarnaste omaduste alusel ühte gruppi. Taksonite nimetamisel kasutatakse teaduslikke ladinakeelseid nimetusi, liiginimed on kahesõnalised (binaarsed). Kõrgematel taksonitel on ühesõnaline ladinakeelne nimetus.
VIIRUSED 10.Ar MIS ON VIIRUS? Viirused on eluta ja elusa looduse piirimail olevad rakulise ehituseta bioloogilised objektid, mis paljuneivad ainult teiste elusrakkude abil. Elusorganismide Eluta looduse tunnused tunnused ◼ Koosnevad valkudest ja nukleiinhapetest ◼Puudub rakuline ehitus ◼ Paljunevad peremees-organismi◼Puuduvad iseseisvad kaasabil eluavaldused (aine- ja ◼ Muteeruvad energiavahetus, kasv, areng, ◼ Evolutsioneeruvad reageerimine ärritustele ) VIIRUSE EHITUS Genoom on viiruse kõige tähtsam kompone nt ja kõigi omadust e määraja VIIRUSTE PALJUNEMINE ◼Esiteks peab viirus peremees raku leidma, ehk kus ta paljuneda saab ◼Seejärel siseneb ta rakku ja korraldab raku ainevahetuse ümber ◼Siis saab viirus paljuneda ◼Rakk läheb katki ning paljunenud viirus saab oma
Rakud kõik elusorganismid koosnevad rakkudest rakk on kõige väiksem elu üksus rakul kõik elusaine eluavaldused: ehitus, ainevahetus, erutatavus, liikuvus, kasv, paljunemine ja kohanemisvõime Prokarüoodid e. eeltuumsed rakud. Tuum puudud, raku keskosas paiknev DNA ei ole ümbritsetud membraaniga Bakterid Arhead Eukarüoodid e. päristuumsed rakud Esineb tuum, jagunevad ainu- ja hulkrakseteks Taimed Loomad Protistid Seened Ühised tunnused: membraan, tuum, endoplasmaatiline retiikulum, mitokondrid, golgi kompleks
BIOLOOGIA EKSAM (8. KLASS 2011) 1. ELUSORGANISMIDE ELUAVALDUSED ( Õ LK 14-17) Elusorganismid koosnevad rakkudest (ainuraksed bakter, kingloom või ka hulkraksed imetajad, puud). Iga rakk on iseseisev tervik ning tal on kindel talitlus ja koostis. Rakk on väikseim üksus, kellel on olemas kõik elu tunnused. Elusorganismid kasvavad ja arenevad. Kasvamisega suureneb rakkude arv ning rakud suurenevad. Arenemine on täiustumine ja igasugune muutus ning toimub koguaeg ja kõikide organismidega
Sisepoliitiliselt oli valitsus küll õnneliku käega asunud energilisele riiklikule ülesehitavale tööle kõigil aladel Riiklik võim oli aga sõja alates alles loomisjärgus Ka kohtadel puudus suurelt jaolt kindel võimuaparaat valitsuse korralduste elluviimiseks Ülesehitavat tööd takistasid ka Saksa okupatsioonivõimud ja eriti suuremais linnades kiirelt leviv enamlus Kindla riikliku korra asemel, mis ainuüksi on suuteline rakendama sõjategevusse kõik rahva eluavaldused, valitses maal kõige selle tõttu võimusegadus ning andis end tunda riikliku võimu nõrkus Rahvamajandus, mis peab andma ainelise aluse sõjapidamiseks, oli laostatud Kõigepealt puudusid vajalikud leivavilja tagavarad linnade ja sõjaväe esialgsetegi tarvete rahuldamiseks Rahvast ähvardas sõna tõsises mõttes nälg Kuid ka üldiselt ei suutnud Eesti oma rahvamajandus üheski harus rahuldada rahva ega sõjapidamise vajadusi, ning suur osa varustust
Nicole Maria Klais; 11 H Suuline kontrolltöö. Viirused 1. Nimeta viiruse tunnuseid, mis lähendavad neid elus loodusele. 2. ... eluta loodusele. Elus looduse tunnused: Eluta looduse tunnused: - Koosnevad valkudest ja nukleiinhapetest - Puudub rakuline ehitus - Paljunevad peremees-organismi kaasabil - Puuduvad iseseisvad eluavaldused (aine- ja - - Muteeruvad energiavahetus, kasv, areng, reageerimine) - Evolutsioneeruvad 3. Kirjelda viiruste ehitust? Täpsusta! - genoom - DNA või RNA - kapsiid - ümbritseb genoomi, koosneb viirusvalkudest - (ümbris) - pärineb peremeesraku membraanist, ainult osadel viirustel 4. Kirjelda viiruse paljunemise etappe. 1. raku nakatamine 2. genoomi eraldumine kapsiidist 3
Hõimkond Liikide arv Iseloomulikud Paljumine tunnused Sammaltaimed 20000 Eestis umbes Neil on varred, lehed Eostega 530 liiki. kuid pole juuri. Sõnajalgtaimed 12000 Eestis 50 liiki. Neil on varred, lehed Eostega ja juured. Paljasseemnetaimed 600 Eestis 4 pärismaist Neil varred, lehed ja Isas ja emas liiki. juured. suguorganid on lahksugulistes käbides. Tuultolmlejad, seemnetega. Õis ehk 225000 Eestis 1500 Kõ...
Sisepoliitiliselt oli valitsus küll õnneliku käega asunud energilisele riiklikule ülesehitavale tööle kõigil aladel. Riiklik võim oli aga sõja alates alles loomisjärgus. Ka kohtadel puudus suurelt jaolt kindel võimuaparaat valitsuse korralduste elluviimiseks. Ülesehitavat tööd takistasid ka Saksa okupatsioonivõimud ja eriti suuremais linnades kiirelt leviv enamlus. Kindla riikliku korra asemel, mis ainuüksi on suuteline rakendama sõjategevusse kõik rahva eluavaldused, valitses maal kõige selle tõttu võimusegadus ning andis end tunda riikliku võimu nõrkus. Rahvamajandus, mis peab andma ainelise aluse sõjapidamiseks, oli laostatud. Kõigepealt puudusid vajalikud leivavilja tagavarad linnade ja sõjaväe esialgsetegi tarvete rahuldamiseks. Rahvast ähvardas sõna tõsises mõttes nälg. Kuid ka üldiselt ei suutnud Eesti oma rahvamajandus üheski harus rahuldada rahva ega sõjapidamise vajadusi, ning suur osa varustust
BIOLOOGIA 2010 ELUTUNNUSED: Eluavaldused 1. Rakuline ehitus Eeltuumsed (prokarüootne) Päristuumsed (eukarüootne) 2. Paljunemine Suguline Sugurakkude olemasolu Viljastumine (kahe raku ühinemine) Nt. Imetajad, roomajad, linnud, putukad Mittesuguline Eoseline (seened, sõnajalad, vetikad) Vegetatiivne erinevate organite abil paljunemine (kartul mugulaga; sibul maasikad võsundiga; hüdra; algloomad; pungumine) 3. Ainevahetus Söömine, gaasivahetus, ainete väljastamine, seedimine, imendumine, sünteesi või lagundamise reaktsioonid Autotroofid ise toodavad orgaanilist ainet (taimed, osad bakterid) Heterotroofid kasutavad valmis orgaanilist ainet METABOLISM (ainevahetus kõik kokku) = ASSIMILATSIOON(süntees) ...
Vastavalt ideedeõpetusest tulenevale dualistlikule maailma- ja inimesekäsitlusele võtab platonistlik eetos paratamatult negatiivse, ilmse askeetilise vääringu. Et hing oma tõeliselt olemuselt kuulub teise maailma, kus on tema päriskodu, siis seisab headus ja õnn, mille taotlemine on inimelu ülimaks eesmärgiks, üksnes eemaldumises sellest meelelisest maailmast ning suundumises täiusliku, ideedemaailma enamale tunnetamisele. Ihu ja sellega seotud alamad hinge eluavaldused, mis otsivad rahuldust meeleliste himude küllastamisest, kuuluvad tõelises kõlbelises elus rangele taunimisele. Selline askeetlik, tegelikkusest tagasitõmbumist ja kõrgema maalima - ideede – tunnetamisele andumist toonitab eetos paistab silma eriti varajasema loominguperioodi dialoogides. Kahtlemata on selles tegemist veel täieliku sõltuvusega meistri ning õpetaja eluideaalist ja selle reaalsest eeskujust tema enda elus ja isikus
Tsütoplasmaks nimetatakse tsütosooli koos organellidega, kuid ilma tuumata. Tsütoplasma tihedamat väliskihti, kus paikneb tihe aktiinifilamentide võrgustik, nimetatakse kortikaalseks tsütoplasmaks. Taimerakkude kaks põhilist ehituslikku ja talitluslikku erinevust, võrrelduna loomarakuga, on tingitud mitmesuguste plastiidide ja jäiga rakukesta olemasolust. Samas tuleb aga märkida, et rakkude põhilised eluavaldused -- DNA replikatsioon, samuti valgusüntees ning membraanide ehitus on nii taime- kui ka loomarakkudel ühesugused. 1.1. Membraanstruktuurid Membraanstruktuurid võivad koosneda ühest või kahest membraanist. Kahe membraaniga ümbritsetud organellideks on plastiidid, mitokondrid ja tuum, kõik nimetatud organellid sisaldavad suuremal või vähemal määral DNA-d. Plastiidides toimub fotosüntees, varuainete ümberkujundamine jt. taimele olulised protsessid. Plastiidid on
Mängima ergutavad uudishimu ja tegutsemisvajadus. Mängu iseärasused: · Mängimine ei sõltu tegelikest vajadustest. Mängijad tunnevad huvi mängu enese või selle sisu vastu, et näidata oma võimeid, tunda rõõmu, rahuldada liikumisvajadust. · Mängudel on tihe side ümbritseva elu ja tegelikkusega, olles mängijate elu peegeldus. Mängus kajastub inimeste tegevus, loomade käitumine, loodusnähtuste mõju ja uued eluavaldused, mille kohta mängijad teevad üldistusi. · Mängudega kaasnevad emotsioonid avavad tahtmatult mängija tegeliku mina. Avaldub mängija iseloom, tema tahtelised omadused ja võime neid ellu rakendada. Eriti omane on see võistlus- ja võistkondlike mängude puhul, mida saadavad edu, ebaõnn, võit ja kaotus. · Mängud arendavad tahtelisi omadusi. · Mängud arendavad mängijaid kehaliselt.
vabadust, mida ta mingil määral kasutas. Ta käis tihti ööklubides ja lõpetas siis mõne mehe juures. Enamikul juhtudel jäi see ühe öö suhteks ning selline süsteem sobis talle ta sai tunda ennast ihaldatuna ilma eelnevate või järgnevate probleemideta. Ta oli harjutanud ennast meestele ainult teatud kindla koguse naudingut andma ei rohkem ega vähem, vaid nii palju kui vajalik. (,,Veronika otsustab surra" lk 48) Veronikale olid olulisemad teised eluavaldused ning sellepärast ta väga ei keskendunud armastuse otsimisele. Ta ei mõtelnud ega rääkinud väga sellest. Romaani lõpuks oli tema suhtumine aga vastupidine vaimuhaiglas kohtas ta skrisofeenik Eduardit. Nende kummalisest suhtest arenes omamoodi armastus. Tekkis täiesti tahtmatu ja eelarvamusteta suhe. Armastus leidis Veronika. ,,Kuna ma sind ainult nädal aega tunnen, on liiga vara öelda: ma armastan sind. Et ma aga hommikut ilmselt ei näe, on seda samas ka liiga hilja öelda
Tänapäevase rakuteooria põhiseisukohad: 1. Rakk on elussüsteemi elementaarüksus. Kõik organismid on üles ehitatud rakkudest ja nende elutegevuse produktidest; 2. Eri organismide rakud on oma ehituselt homoloogilised. Rakkude ehitus ja talitlus on vastavalt kooskõlas; 3. Rakkude paljunemine toimub jagunemise teel; 4. Hulkraksed organismid kujutavad endast üksikute rakkude integratsioonil ja diferentseerumisel rajanevaid üksusi; 5. Kõik eluavaldused põhinevad rakkude elutegevusel. Rakk on väikseim autonoomne elusüksus. 3. RAKUBIOLOOGIA UURIMISMEETODID I.2.1.1.1. Mikroskoopia · Valgusmikroskoop kasuliku suurenduse määrab ära tal lahutusvõime (vähim kaugus 2 punkti vahel, millal need punktid on eraldi nähtavad). Valgusmikroskoobi puhul määrab lahutusvõime ära nähtav valgus (400-700 nm). Lahutusvõime on pool kasutatava valguse lainepikkusest s.o 200-350
Tänapäevase rakuteooria põhiseisukohad: 1. Rakk on elussüsteemi elementaarüksus. Kõik organismid on üles ehitatud rakkudest ja nende elutegevuse produktidest; 2. Eri organismide rakud on oma ehituselt homoloogilised. Rakkude ehitus ja talitlus on vastavalt kooskõlas; 3. Rakkude paljunemine toimub jagunemise teel; 4. Hulkraksed organismid kujutavad endast üksikute rakkude integratsioonil ja diferentseerumisel rajanevaid üksusi; 5. Kõik eluavaldused põhinevad rakkude elutegevusel. Rakk on väikseim autonoomne elusüksus. 3. RAKUBIOLOOGIA UURIMISMEETODID I.2.1.1.1. Mikroskoopia Valgusmikroskoop kasuliku suurenduse määrab ära tal lahutusvõime (vähim kaugus 2 punkti vahel, millal need punktid on eraldi nähtavad). Valgusmikroskoobi puhul määrab lahutusvõime ära nähtav valgus (400-700 nm). Lahutusvõime on pool kasutatava valguse lainepikkusest s.o 200-350
Füsioloogia eksami küsimused.
1. Füsioloogia mõiste. Homöostaas.
Füsioloogia on õpetus elusorganismi talitlusest ja tema suhetest ümbrusega. Füsioloogia
peamiseks uurimisvaldkondadeks on eluavaldused, millega tagatakse nii indiviidi kui liigi
elutegevuse hoidmiseks vajalik organismi sisekeskkonna püsivus ehk homöostaas. Talitluse
tundmaõppimiseks on vaja korraldada katseid elusatel rakkudel, kudedel, elunditel ja
organismidel.
Füsioloogia on õpetus elusorganismide talitlusest ja nende seostest ümbritseva keskkonnaga.
Talitlust ei saa mõista ilma elusorganismide ehitust uuriva õpetuse anatoomia (Anatoomia
(
autoritaarne võim ei püüa tungida üldjuhul kodanike isiklikku ellu, vaid püüab saavutada avalikku kuuletumist oma käskude ja korralduste suhtes. nt: Pätsi vaikiv ajastu, mis kehtestati aastal 1934. tänapäeval on autoritaarne võim iseloomulik absoluutsele monarhiale(nt saudi araabia. ja teokraatlikule olnarhiale nt valtikanile. 3) Totalitaarne võimukasutus püüab allutada kodanike kõik eluavaldused. st. kontrollile allutatakse ideoloogia, kultuur, ja ka isiklik elu. sellist kontrolli rakendatakse suvaliselt ja kodanikel puudub selle üle igasugun e põhiseaduslik kontroll. kuivõrd totalitaarset võimu ei ole keegi vabatahtlikult nõus tunnistama, siis rakendab riik selle saavutamiseks politseinike meetodi. politsei on totalitaarse võimu tähtsaim instrument. eriti julgeoleku organid. nt KGB. totalitaarsed võimud olid itaalias mussolini ajal,
Sõmerapinnalise võrgustiku pinnal on rohkesti ribosoome seal toimub valkude süntees. Golgi kompleks - on muutliku ilmega, võrkjas moodustis raku tuuma läheduses. Funktsioonilt kujutab Golgi kompleks endast reservuaari, kuhu kogunevad endoplasmaatilises võrgustikus toodetud ained. Lüsosoomid -on väga muutliku kujuga tillukesed põiekesed. Nad on rakusisesed seedevakuoolid, mis lammutavad rakuväliseid kärbunud rakuosakesi. 2.2. Raku eluavaldused Nagu kõiki elusorganisme, iseloomustab teatavate eluavalduste olemasolu nii on see ka rakkudel. Nendeks on: 1. ainevahetus 2. erutuvus 3. liikumisvõime 4. sigimine e. pooldumine 11 2.3. Rakkude paljunemine Rakkude peamiseks paljunemisvormiks on mitoos ehk jagunemisstaadium. Raku elutsükkel koosnebki jagunemisstaadiumist ja vahestaadiumist. Vahestaadium on
BIOLOOGIA AINEKAVA projekt 01.10.2006 BIOLOOGIA 1. ÜLDALUSED 1.1. Aine põhjendus Bioloogia kuulub loodusainete hulka, millel on oluline koht õpilaste loodusteadusliku maail- mapildi kujunemises. Bioloogia õppimise kaudu kujunevad õpilastel loodusalased ja mitmed teised olulised kompetentsused, omandatakse positiivne hoiak kõige elava suhtes, väärtusta- takse säästvat ja vastutustundlikku eluviisi. Areneb igapäevase eluga seonduvate probleemide lahendamise ja kompetentsete otsuste tegemise oskus, mis ühtlasi suurendab õpilaste toimetu- lekut looduslikus ja sotsiaalses keskkonnas. Bioloogias omandatud teadmised, oskused ja hoiakud integreeritult teistes õppeainetes omandatuga on aluseks sisemiselt motiveeritud elu- kestvale õppimisele. Koolibioloogia õpetuslikeks eesmärkideks on probleemide lahendamise kaudu omandada üle- vaade eluslooduse mitmekesisuse, ehituse ja talitluse, päri...
ametnikud). Tavaliselt saavutab bürokraatia suhteliselt suure sõltumatuse valitsevast klassist ja kogu ühiskonnast. Tal on kindlad eesõigused, paljudel juhtudel ka välised hierarhilise kuuluvuse tunnused (munder, auastme vastavad eraldusmärgid jms). Bürokraatiat iseloomustavad konformism (`moe' järgimine), tegevuse sisu allutamine vormile, püüd reglementeerida (määrustada, kindlale eeskirjale allutada) üksikasjalikult kõik ühiskonna ja isiku eluavaldused ning valvata pidevalt nende järele. Korruptsioon. Üsna oluline samm oli korruptsioonivastase seaduse vastuvõtmine 1995. aastal. Ehkki seadus kehtib juba 7 aastat, ei saa võitlust korruptsiooniga pidada kuigi edu- 18 kaks. Põhjus on eelkõige selles, et korruptsiooni näol on tegemist väga keeruka nähtu- sega, mida pole suudetud isegi üheselt defineerida.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
