200MA sügavuses). homeootilised geenid – määravad kehakuju ning võivad potentsiaalselt olnud ka hüppeliste arengute tekitajaks rekapitulatsiooni prinsiip – fenomen, kus selgroogse organismi lootelises arengus peegelduvad fülogeneetilise eellase kujud (toimunud on terminaalne lisandus). pole tingimata reegliks. et mingi kõrgem takson saaks radieeruda, peab toimuma mingi teise (enne teda radieerunud) kõrgema taksoni allakäik – nt mammaalide kiire (ca 20MA jooksul kestnud) radiatsioon peale sauruste kadumist, kuigi imetajad olid iseenesest olemas olnud juba 200 MA. punase kuninganna reegel – tõenäolsus liigi väljasuremiseks on sõltumatu sellest, kui kaua see liik on eksisteerinud. st liik ei muutu paremaks ega halvemaks, ning evolutsioon on pigem eskalatoorne kui progressiivne. väljasuremise põhjused: 1) füüsilised (katastroofilised või järkjärgulised (seoses väliskeskkonna muutusega))
kogunisti nende mutatsioonide arvuga, mis "elavad üle " raku ühe pooldumise) tuleneb, et enama rakutsükli arvu puhul on ka enam mutatsioone, mis väljendub molekulaarse evolutsiooni suurema kiirusena. Siinkohal lisamärkusena: on veel teisi "makroparameetreid", mida peetakse evolutsiooni kiiruse mõjutajateks - näiteks ainevahetuse kiirus. Arvatakse, et kiirema ainevahetusega (ja kõrgema kehatemperatuuriga) organismides kuhjub enam mutatsioone. Mammaalide puhul on generatsiooni aeg ja keha mass üldjuhul samasuunalised - suurema massiga liigid omavad pikemat generatsiooni aega. Ja on veel üks kolmas, nimetatutega väga lähestikku paiknev hüpotees: evolutsiooni mootoriks on meessugu, kuna enamal juhul toimub spermatogeneesi jooksul palju enam rakutsükleid, kui munaraku küpsemisel. Selle viimase kohta on mitte just palju, kuid siiski juba pikema aja jooksul ilmunud artikleid, viimane neist 1997 sügisel Nature Genetics (lindudel).
kuulub kõrgeimasse loomahõimkonda keelikloomade ehk hordaatide (Chordata) hõimkonda. Siia arvatakse kõik need loomaliigid, kellel on kas kogu eluaeg või vähemalt looteeas selgmine toesemoodustis seljakeelik (chorda dorsalis). Keelikloomade kõige arenenumaks ja liigirikkamaks alamhõimkonnaks on selgroogsed ehk vertebraalid (Vertebrata). Lülisamba (selgroo) olemasolu põhjal kuulub siia ka inimene. Selgroogsed omakorda jagunevad mitmesse klassi. Inimene kuulub imetajate ehk mammaalide (Mammalia) klassi. Selle klassi esindajad toidavad (imetavad) oma poegi pärast sündimist mõnda aega piimaga. Inimene ja inimesega morfoloogiliselt kõige sarnasemad loomaliigid kuuluvad esikloomaliste ehk primaatide (Primates) seltsi. Inimahvide sugukonda kuuluvad gibonid, simpansid, orangutangid, gorillad. Inimlaste ehk hominiidide sugukonda kuulub pärisinimene (Homo sapiens- e.k. tark inimene) ja tema kaugemad eellased neandertali inimene ja ahvinimesed.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
