Radionukliid ebastabiilne nukliid Radioaktiivse lagunemise seadus N=N0e-t, kus N on t möödudes radionukliidide arv, N0 on algne radionukliidide arv, t aeg ja konstant Beetaosake beeta lagunemisel kiiratud osake. Elektron või positron Radioaktiivne rida st kui üks aine laguneb teiseks, see omakorda kolmandaks jne A. Isotoop keemilise elemendi teisend, kus on sama arv prootoneid aga erinev arv neutroneid aatomituumas Radioaktiivse lagunemise seadus Ekvivalentdoos doos koele v organile, mis väljendab neile tekitatud kahju suurust. Saadake kui neeldunud doos korrutatakse kiirgusfaktoriga, mis võimaldab arvesse võtta erinevate kiirgusliikide erinevat tervisekahjulikkust koele v organile. HT,R * WR * DT,R Poolestusaeg ajavahemik mille kestel jõuab laguneda pool esialgsest radionukliidide arvust Aatomnumber number mis näitab mitu prootonit on aatomis
SIDEKUDE Referaat anatoomias Jühendaja: K.Murt Tallinn 2010 SISUKORD SISSEJUHATUS Sidekude moodustab keha toese ja kaitseb organismi vigastuse eest. Siia kuuluvad luukude ja kõhrkude, millest koosneb skelett, ning mitmed muud koeliigid, mis kaitsevad ja toetavad elundeid. Sidekude esineb kogu kehas,ühendab teisi kudesid omavahel.Paljud sidekoe rakud tekitavad kollageen- ja elastiinkiude, mis annavad koele elastsuse ja tugevuse. Sidekoed jaotatakse kahte suurde rühma: toite-(troofilise) funktsiooniga sidekoed (veri, lümf, retikulaarne sidekude, rasvkude ja kohev sidekude) ja tugifunktsiooniga sidekoed (tihe sidekude, kõhrkude ja luukude). Nende ülesandeks on täita eri elundite vahelisi vahesid (kohev ja elastne sidekude) ja hoida elundeid paigal (fibrillaarne ehk tihke sidekude- kõõlused, sidemed).Uueneb kudedest kõige kiiremini, täites haava paranemisel kahjustuskoha.
hormoone, mis võib mõjutada organismide tervist. Tuumkloonimisel võetakse keharakust rakutuum &sellestuusorganism, aga embrüonaalkloonimisel (lõhestuse meetodil) 1)munarakk viljastatakse in vitro meetodil 2)varajane embrüo jaotatakse osadeks 3)osad taastuvad & need siiratakse eri vastuvõtjateemakasse.Tuumkloonimisevastuseis:õnnestub väga harva, pole eetiline kloonida teisi organisme, rakud pole noored.Tüvirakkude iseärasus: ´võib muutuda sellele koele omaseks rakuks...Kasutatakse organite saamiseks Juuretise kasutamine .. nt. leib,sai(pärmseened), jogurt,juust(piimhappebakter), õlu(pärmseened) Monoklonaalseid antikehi kasut. vastavate ainete määramiseks, haiguste kindlaks tegemiseks. Dolly sünniga tõestati, et keharaku tuumas on olemas uue organismi arenguks vajalik informatsioon Mõisted:1.Kloonimine-DNA-fragmentide, rakkude v organismide geneetiliselt identsete järglaste tekitamine 2.Meristeem-taimede algkude 3
Kordamisküsimused 11. klassile VI 1. nimeta molekulaargeneetika põhiprotsessid DNA süntees e. Replikatsioon RNA süntees e transkriptsioon valgu süntees e translatsioon 2. mis on replikatsioon? Millal ja milleks see toimub? Replikatsioon on matriitssüntees, mille tulemusena saadakse ühest DNA molekulist kaks ühesuguse nukleotiidse järjestusega DNA molekuli.Replikatsioon toimub iga kord enne raku jagunemist see leiab aset nii mitoosi kui ka meioosieelselt kõigis päristuumsetes organismides. Replikatsioon tagab rakujagunemise käigus päriliku info võrdse ülekande lähterakust tütarrakkudesse. 3. mida nimetatakse geeniks? DNA lõiku mis määrab ühe RNA molekuli sünteesi. 4. millistest osadest koosneb geen? Promootor, RNA sünteesipiirkond, terminaator 5. mis on transkriptsioon? Transkriptsioon on matriitssüntees, mille käigus saadakse DNA molekuli ühe ahela nukleotiidse järjestusega komplementaarne...
Lihased tagavad keha liikumise 1.Lihaste ülesanded: 1)Lihased liigutavad kehaosi 2)Lihased annavad kehale kuju 3)Osa lihaseid kaitseb siseelundeid 4)Lihased aitavad säilitada keha temperatuuri 5)Lihased on vee ja valude tagavara 2.Lihaskoe talitlemine Lihaste põhiomadus on võime kokku tõmbuda ja lõtvuda, mille tagajärjel kehaosad liiguvad. Ka siseelundites toimuvad liikumised tänu lihastele. Inimese kehas on 3 tüüpi lihaseid. Skeletilihased ehk vöötlihased kinnituvad luudele, südamelihased moodustavad südame põhimassi ja silelihased moodustavad siseelundite lihastiku. Lisaks lihasrakkudele ja side- koele sisaldab lihas veel närve ja veresooni. Lihased vajavad head verevarustust, sest neis toimub intensiivne ainevahetus. 3.Lihaste liigid 1)Skeletilihased (e.vöötlihased) Ehitus koosnevad pikkadest ristivöötide rakkudest Paiknemine organismis luudel Talitlus allub inimese tahtele ja nende kokkutõmbed võiva...
Euroopa kokkuleppele, näitab aine - grei – neeldunud doosi ohuklassi mõõtühik; alumine -4-kohaline ÜRO järgi - ekvivalntdoos valem: ohtlik aine, näitab täpselt, millise ekvivalentdoos leitakse neeldunud ainega on tegemist doosi korrutamisel faktoriga, mis 14.Milliseid andmeid sisaldab võtab arvesse viisi, kuidas kiirgus ÜRO keemilise aine ohukaart koele energiat üle annab. Seal on kindlasti kirjas aine 20. Millistest kiirgusallikatest füüsikalised omadused, mürgisus, formeerub inimesele saadav keemiline valem, ÜRO klass, aastane kiirgusdoos D kustutusvahendid, saneerimine 1)Med.kiirgus; 2)Inimtegevusega (kahjustatamine), kaitsevahendid, kaasnev kiirgus; 3)Tehis ehk esmaabi kunstlik kiirgus. 15. Mida tähendab R-fraas ja 21. Kui suur on
Usaldusväärsetele andmetele toetudes võib väita, et vedelas lämmastikus temperatuuril 196 ° hoitud rakud ei kaotanud 30 aasta jooksul oma eluvõimet ja säilitasid funktsionaalsuse. Kus leidub tüvirakke? Mitmetes täiskasvanud inimorganismi kudedes (näiteks luuüdis, nahas, peensooles) on säilinud teatud hulk tüvirakke. Paljud koed uuendavad oma rakke tüvirakkude abil. Nende jagunemisel diferentseerub osa tekkinud tütarrakkudest vastavale koele iseloomulikeks rakkudeks, osa aga jääb edasi tüvirakkudeks. Hiljuti on leitud tüvirakke ka sellistest kudedest, kus neid varem ei arvatud olevat. Arvati et kesknärvisüsteemis pole selliseid rakke, mis on jagunemisvõimelised Aju kudet peeti täielikult uuenemisvõimetuks. Nüüdseks on teada, et kõikide imetajate (kaasa arvatud inimese) kesknärvisüsteemis leidub jagunemisvõimelisi rakke. 1999. aastal avaldati tosina jagu ääretult olulisi töid
. • Egiptuses tehti sellest muumiate mähiseid perioodil 5000 - 3000 BC, samuti on se sajandeid kasvanud Hiinas. • Ammu enne puuvilla kasutuselevõttu Kaug-idas ,kasutasid hiinlased seda surilinade calmistamiseks 2,000 aasta tagasi. • Populaarsus 1980ndate keskel kui moes hakati rõhku panema looduslikele kangastele. Rakustruktuur • Rakkude läbimõõt on enamasti 10-100 µm, pikkus võib kiudtaimede prosenhüümsetel rakkudel ulatuda 25 cm-ni • Rakkude suurus on koele iseloomulik tunnus, mis ei sõltu taime suurusest (suure taime rakud pole väiksema taime rakkudest suuremad). • Tinglikult on taimerakk jaotatav elusosaks -- protoplastiks ning eluta osaks (rakukest, varuained, eritusained jms.). Töötlemine • Kiud vajavad keemilist töötlust, et eemaldada koores leiduvaid pektiine. • Ramjee kiudude kangaks muutmise protsess on sarnane protsessile mida kasutatakse tootmaks lina.
GAMETOGENEES SPERMATOGENEES • Spermatogeneesi kulg Paljunemine algab (jätkub )suguküpsuse saabudes (mitoosi teel) I. Küpsemine, toimub meioosi teel, kujunevad spermatotsüüdid II. Transformatsioon ehk kujunemisfaas, kujuneb akrosoom, moodustub vibur ja kaob suurem osa tsütoplasmast Tulemuseks nelis spremi Viljastumisvõime kujuneb spermil mõni ...
iseloomustab avar elukujutus, mitmeplaaniline tegevustik, keerukas sündmustik, värelused, meeleolud, sündmused võivad puududagi. Pärast 2. maailmasõda suurenes probleemirohkus, arvukas tegelaskond, pikk tegevusaeg. Keskendub inimsuhetele, novellides huvi inimsuhete, poliitiliste ja sotsiaalsete probleemide vastu. isiksuse sisemaailmale, vahekorrale ühiskonnnaga. Eepilisele koele lisaks esineb Novellett eriti lühike novell. dramaatilisi ja lüürilisi vahelepõimeid. Kujutab elu mitmesugustel perioodidel. 17.-18. saj Miniatuur e laast viimistletud sõnastusega meeleolupilt. Novellist lühem, tegevustikku nimetati romaaniks novelli, mis oli kirjut romaani keeltes: prantsuse, hispaania, itaalia. ei pruugi ollagi, domineerib lüüriline meeleolu või filosoofiline mõtisklus.
tööruumis 0.02 mg/l. Qhus 0.07 mg/l. Inimesele talumislävi 0.037 mg/l 6hjooksul, surmav annus 7 mg/l, 0,2 mg/l lühiajaliselt tekkiv kahjustus. 18. Saastekontrolli aparaadi nimetus, millega saab määrata TTMA Gragher m31 19. Kiirgusriskist: mis on - bekrell – radioaktiivsuse preparaadi aktiivsuse mõõtühik; - grei – neeldunud doosi mõõtühik; - ekvivalntdoos valem: ekvivalentdoos leitakse neeldunud doosi korrutamisel faktoriga, mis võtab arvesse viisi, kuidas kiirgus koele energiat üle annab. 20. Millistest kiirgusallikatest formeerub inimesele saadav aastane kiirgusdoos D 1)Med.kiirgus; 2)Inimtegevusega kaasnev kiirgus; 3)Tehis ehk kunstlik kiirgus. 21. Kui suur on rahvusvaheliselt lubatud kiirgusdoos inimesele aastas mis ei oma erilist riski inimese tervisele Risk on vastuvõetav kui inimese kogu kehamass saab aastas kuni D=1 22. Mida tähendab kiirguskoefitsent c24 C24 – elanikkonna kiirguskaitse koefitsient tavalise käitumussüsteemi korral. 23
Koorumise, sünni või taimede puhul idanemisega. 24. Histogenees on kudede kujunemine. 2 etappi: 1)Mittespesiifiline ehk üldine etapp, kus avaldub 90-95% geenidest. Sell ajal rakud jagunevad, kasvavad, neis toimub AV ja energiavahetus. Rakkude bioloogiline roll, koeline kuuluvus pole lõplikult välja kujunenud. 2) Spetsiifiline etapp, siin algab rakkude pöördumatu diferentseerumine, mille käigus avaldub 10% geenidest. Kujuneb välja koele omane rakkude paigutus ning rakkude ja rakuvaheaine vahekord. 25. Organogenees seisneb kudede baasil organite kujunemises ja arengus. Aluseks 3 protsessi: rakkude valikuline jagunemine, valikuline hukkumine ja rakkude migratsioon (ümberpaiknemine), nt käe teke
9. Tugikudedele üldiseloomustus, ülesanded Moodustab eri elunditele tugistruktuure Kõigi alaliikide (side-, luu-, rasv- ja kõhrkude algvormiks embrüonaalne sidekude Alaliigid erinevad rakuvaheaine poolest, mida rakud toodavad ise ja eritavad väljapoole Enamiku koest on rakuvaheaine, mis moodustab erilisi kiude (retikulaar-, kollageen- ja elastiinkiud) 10. Rakuvaheaine koostiskomponendid, nende ülesanded Kollageen- annavad koele tõmbetugevuse GAG- (glükoosaminoglükaanid) annavad rakkudevahelisele ainele geelja struktuuri, määravad rakkude vahele ainete liikumise Elastsed kiud- annavad koele elastuse, on väga venivad Retikulaarsed kiud- õrnad fibrillid 11. Tugikudede rakud, nende ülesanded Arenevad kõik lootelisest koest mesenhüümist (lootelehtede vahel olev sidekude) Fibroplastid- aktiivselt rakuvaheainet sünteesivad rakud
Verel on nii toite kui ka kaitseülesanne. Närvikude- mood pea ja seljaaju. koosneb tähtja kujuga närvirakkudest. Närvirakud võtavad vastu erutusi (närviimpulsse), analüüsivad neid ja juhivad edasi. Igal närvirakul on keha, millel on tavaliselt üks pikk ja mitu lühikest väljaulatuvat jätket. Närvirakkudest väljuvad pikad jätked ühinevad ja moodustavad närve. Lihaskoe- mood. kokkutõmbumisvõimelised lihasrakud ja tänu ellele koele saab organism liikuda. Inimeses on kolmetüüpi lihaskudet. Vöötlihaskude- moodustab skeletilihased. See kude koosneb pikkadest ristipidi vöödilistest lihaskiududest, mille rakkudes on palju tuumi. Vöötlihaskude moodustab põhilise osa inimese lihastest. Need lihasrakud tõmbuvad kiiresti kokku ja lõtvuvad vastavalt inimese tahtele ning väsivad kiiresti. Südamelihaskoe- rakud meenutavad ehituselt vöötlihaskoe rakke, kuid on omavahel ühendatud. See lihaskude esineb vaid südames
Rakk, kude, nahk 1. Raku osad ja nende ülesanded. Vastus: Tsütoplasma- täidab ühtlaselt kogu raku ja seob ühtseks tervikuks kõik rakuosad. Rakutuum- juhib raku elutegevust ja paljunemist, sisaldab pärilikkusainet. Mitokondrid- varustavad rakke energiaga. Rakumembraan- katab rakku, läbi selle toimub aine- ja energiavahetus. 2. Miks ühe organismi rakud erinevad, kuigi sisaldavad sama pärilikku infot? Vastus: Erinevates rakutüüpides kasutatakse erinevat pärilikku infot. 3. Mitu kromosoomi on inimesel? Vastus: Inimesel on 46 kromosoomi. 4. Selgita mõistete rakk, kude, elund, elundkond vahelisi seoseid ning too näiteid. Vastus: Rakkudest moodustub kude, kudedest moodustub elund, elunditest moodustub elundkond. Närvirakk -> närvikude -> peaaju -> närvisüsteem Lihasrakk -> lihaskude -> jalalihas -> tugi-ja liikumiselundkond 5. Epiteelkudedele iseloomulikud tunnused. Epiteelkudede ülesanded. Näärmed. Vastu...
tõvestavate bakterite (näiteks süsenteeriatekitajate ) aktiivsust.(1) 1.3 Kommensalism Kommensalism (ld.k. commensales lauakaaslased) on kahe eri liiki kuuluva organismi kooselu ökosüsteemis, mis on kasulik ühele parterile ja täiesti kahjutu teisele. Näiteks inimese suuõõnes elav amööb Entamoeba gigivalis.(1) 2. Endo- ehk siseparasiidid Endo- ehk siseparasiidid parasiteerviad perehemehe kudedes. Enamasti on parasiit spetsialiseerunud kindlale koele või organile, kui mõned parasiidid võivad kahjustada mitut organit.(1) Endoparasiidid peavad hakkama saama abiootiliste tingimustega. Peremehe homeostaatilised protsessid varustavad parasiiti energia ja toitainetega. Aeroobseks hingamiseks kasutakse ära lahustunud gaasid.(4) Siseparasiidid elutsevad hingamisteedes, soolestikus, veres ja kudedes.(5) 2.1. Mikroparasiidid Mikroparasiidid on väikesed parasiidid, keda pole palja silmaga võimalik näha. Nad
pole, annab jõu juurdekasvu, lihasmassi suurenemise. Isotooniline kontraktsioon- Dünaamiline (kontsentriline, ekstsentriline) Auksotooniline kontraktsioon- muutub lihase pinge ja pikkus. 16) ROM harjutuste tähtsus füsioteraapias, mõistete PROM, AROM, AAROM sisu Tähtsus füsioteraapias- säilitavad pehmete kudede ja liigese normaalse liikuvuse, väldivad liigese liikumatust, avaldavad mõju mittekontraktiilsele koele. ROM harjutus- Liigesliikuvus PROM- Passiivne liigesliikuvus, liigese liikumine ja kontroll teostatakse ainult välisjõu abil, ilma, et kasutatakse patsiendi aktiivset lihaskontraktsiooni. AROM- Aktiivne liigesliikuvus, liigese liikumine sooritatakse ja kontrollitakse ainult patsiendi lihasjõu poolt, ilma välise abi ja vastusurveta, teistest sõltumata. AAROM- Aktiivne assisteeritus liigesliikuvus, liigese liikumine ja kontroll suures või
PÄRILIKKUS AKTIVAATOR regulaatorvalk, mis on vajalik transkriptsiooni läbiviiva ensüümi (RNA- polümeraasi) seostumiseks geeni promootorpiirkonnaga ALLEEL ühe geeni erivorm. Üks kahest või mitmest geenivarjandist, mis kõik paiknevad populatsiooni isendite homoloogiliste kromosoomide samades kohtades ja osalevad sama tunnuse eriviisilises avaldumises ANTIKOODON tRNA molekuli kolmenukleotiidne järjestus, mis seostub valgusünteesi käigus mRNA koodoniga BIHEELIKS DNA molekuli teist järku struktuur DESOKSÜRIBONUKLEIINHAPE e DNA pärilikkuse kandja, kromosoomide põhiline koostisaine. Biopolümeer, mille monomeerideks on desoksüribonukleiidid DIPLOIDNE KROMOSOOMISTIK enamikule liikidele iseloomulik kahekordne kromosoomistik, milles kõik kromosoomid esinevad homoloogiliste paaridena (erandiks on sugukromosoomid X ja Y, mis ei ole homoloogilised), tähistatakse 2n (inimesel 2n = 46 naisel jaguneb see...
haavandeid, silmahaigusi ja pimedust, tehes nii toidu leidmise nende jaoks väga keeruliseks, mistõttu surevad paljud nii nälga · Ärritust või haavandeid nahal, suul või ninas · Mereimetaja immuunsüsteemi kahjustusi või mahasurumist, mõnikord põhjustades teisejärgulisi bakteriaal- või seennakkusi · Kahjustusi punastele verelibledele · Organite kahjustusi ja rikkeid nagu linnu või mereimetaja maks · Kahjustusi linnu neerupealsele koele mis seondub linnu võimega säilitada vererõhku ning keha vedelike kontsentratsiooni · Munakoorte paksust vähendada · Stressi naftast tekitatud käitumiserinevustele · Kahjustusi kalamunadele, vastsetele ja noortele kaladele · Saastet randades kus kilpkonnad sigivad, põhjustades nii ka munade saastumise · Noorte mürgitamist ema kaudu, kui näiteks delfiini poeg saab emapiima kaudu õli 3.2. Naftareostuse mõjud sõltuvalt eri teguritest
Tallinna Tervishoiu Kõrgkool õenduse õppetool Õ26-1 Inna Netsai SIDEKUDE Referaat õpetus inimese ehitusest ja elutalitlustest I õppeaines Juhendaja: K.Mitt Tallinn 2012 SISUKORD SISSEJUHATUS Sidekude on peamine toetav ja kaitsev organismi kude, alus tema kõigi ühendusi- ja tugistruktuurid. Laiemas mõistes see on mitu erinevaid kudesid, mis moodustavad sidekoelisi struktuure- luud, kõõlused, sidemed, liigesed, dermis ja veresooned, aga tegelikult sidekoe juurde kuulub ainult rakuväline aine, mis täidab ruumi organite sees ja nende vahel. Nimelt ta määrab kõiki organite ja struktuuri füüsilisi omadusi. Sidekoele on iseloomulik suhteliselt suur amorfsest põhiainest ja kiududest koosneva rakuvaheaine sisaldus. Rakuvahe...
mitmesuguste ainete eritumine näärmetes (seedemahlad, higi, lima hormoonid jne.) 24. Erutuvuse seadused. Jõu-aja kõver (kronaksia, reobaas). Voolu- tugevus aeg OA reobaas - Voolutugevuse väikseim väärtust, mis kutsub esile erutuse OF - kronaksia - Väikseim aeg, mille vältel elektrivool, võrdne kahe reobaasi tugevusega peab mõjuma koele, et tekiks erutus. 25. Erutuslaine levik ja sünapsi talitlus. Erutuvad neuronid ja sünaps (erutav mediaator postsünaptilise membraani depolarisatsioon - erutuspotentsiaali teke) Pidurdavad neuronid ja sünaps ( pidurdav mediaator postsünaptilise membraani hüperpolarisatsioon pidurduspotentsiaali teke) 26. Erutuse muutumine erutuslaine levimisel. Labiilsus, parabioos.
Terminaatoriks nimetatakse DNA nukleotiidset järjestust, kus RNA süntees lõpeb. Kui mingilt geenilt toimub RNA süntees, siis öeldakse, et geen avaldub. Erinevused rakkude ehituses ja talitluses tulenevad geenidest, mis neis ühel või teisel ajahetkel avalduvad. Eraldatakse geene, mis avalduvad üheaegselt organismi kõigis rakkudes (rRNA, tRNA, ensüümid), geene, mis avalduvad vaid ühe kindla koe rakkudes (seostuvad vastavale koele iseloomulikud talitlused), geene, mis avalduvad rakkude elutegevuse kindlal etapil (nt. lootelise arengu alguses) ning geene, mis ei avaldu mitte kunagi (eellaste geenid). Geeni avaldumine sõltub RNA-d sünteesiva ensüümi (RNA-polümeraasi) seostumisest DNA promootorpiirkonnaga. Seda võib takistada mõni teine valk (repressor), mille seostumiskoht võib osaliselt või täielikult kattuda promootorpiirkonnaga. Osade geenide avaldumiseks on vaja erilist aktovaatorvalku
õpetamine on igati asjakohane. Kindlasti on üheks heaks valikuks liikumisravi kombineerimine veeprotseduuridega kas siis basseinivõimlemine või liikumisravi järgne massaazivanni protseduur. Kokkupuutes nahaga parandab vesi keha termoregulatsiooni, verevool kiireneb, paraneb ainevahetus. Veealuse massaazi ravitoime lähtub erineva survega soojade veejugade lõõgastavast toimest lihastele, sh osaliselt süvalihastele, nahaalusele koele, nahale ja samuti siseorganitele. Sarnaselt tavalisele massaazile parandab vesimassaaz vereringet ja normaliseerib lihastoonust. Vesimassaazi puhul ei puutu massöör patsienti käega ning toime on leebem. Protseduuri käigus on inimene sooja veega täidetud vannis ning vee survejuga avaldab mehaanilise ja soojuse koosmõjul lõõgastunud kudedele tugevat suruvat toimet samas ebameeldivat tunnet või valu tekitamata. Veemassaazi protseduurid
jääkainete laod. 10.Tsütpolasmavõrgustik e endoplasmaatiline retiikulum välimise tuumamembraani väljasopististe süsteem. Ainete transport. Sünteesitakse lipiide ja valke (ribosoomides) 11. Ribosoomid valkude süntees. 12. Golgi kompleks koosneb membraani põiekestest. Töötleb ja transpordib valke. Kahekordne membraan on rakutuumal, plastiididel, mitokondritel! Turgor siserõhk. Tekib vee liikumisel rakku. Kallus haavakude, tekib vigastatud koele. Kalluse rakud ei ole spetsialiseerunud st neist võib moodustuda ka uus taim. TAIMEKOED lk 19-22 Ühesuguse ehitusega ja talitlusega rakud koonduvad rühmadeks mida nim kudedeks. Lihtkoed koosnevad ainult üht tüüpi rakkudest, liitkoed koosnevad eri tüüpi rakkudest. Koed jaotatakse 2 suurde rühma: algkoed ja püsikoed. 1. Algkoed e meristeemid koosnevad pidevalt pooldumisvõimelistest rakkudest. Jagunevad: a) tipmine meristeem
8. Reobaas ehk künnisärritus on voolutugevuse väikseim väärtus, mis kutsub esile erutuse. Latentsi aeg aeg 9. Mis on kronaksia? Kronaksia on väikseim aeg, mille vältel elektrivool, võrdne kahe reobaasi erutuse tekkest tugevusega, peab mõjuma koele, et tekiks erutus. kuni vastusreaktsiooni 10. Labiilsuseks nim maksimaalset sagedust, millele kude on võimeline vastama erutusega ärrituse rütmi transformeerimata 1 sekundi jooksul. Labiilsus pole aga püsiv, konstantne suurus - ta võib kas suureneda või väheneda. Labiilsuse vähenemine võib tekkida väsimuse tagajärjel
-seob strukt valgud (proteoglükaan kompleks) -Liimuvad glükoproteiinid (Fibronektiin, laminiin) seovad kompleksi raku membraaniga SIDEKOE RAKUD - talletavad ja annavad edasi metaboliite -oluline roll immuun reaktsioonil -eristuvad rändavad ja statsionaarsed SR LIIKUVAD SIDEKOE RAKUD ·Lümfotsüüdid ·Neutrofiilid ·Eosinofiilid ·Basofiilid ·Monotsüüdid STATSIONAARSED SIDEKOE RAKUD · Fibroplastid(-SK arvukaim raku vorm -sünteesib enamikke EM komponente) ·Makrofaagid(Ülesanne: koele mitteomaste ainete ja ühendite lagundamine (rakujääkide eemaldamine) -pärinevad verest kus eksisteerivad monotsüütidena - vereringest difundeeruvad sidekoes makrofaagideks ·Rasvarakud ·Nuumrakud ·Mesenhümaalsed tüvirakud KOHEV SK (AREOLAARNE (hea verevarustudega) - RASVKUDE RETIKULAAR) Kiud hõredalt -areolaarne -Rasvkude - retikulaar - hõreda ja korrapäratu kiudude asetusega -seob ja fikseerib mitmeid organeid (näit epiteeli aluskudedega) -leidub veresoonte seines ning
või sagedust, mis kutsub esile koe maksimaalse vastusreaktsiooni 2. Pessimaalseks ärrituse tugevuseks või sageduseks nimetatakse sellist ärrituse optimumist tugevamat või sagedamat ärritust, mis kutsub esile vastusreaktsiooni nõrgenemise 29. REOBAAS ON voolutugevuse väikseim väärtus, mis kutsub esile erutuse. 30. KRONAKSIA: Kronaksia on väikseim aeg, mille vältel elektrivool, võrdne kahe reobaasi tugevusega, peab mõjuma koele, et tekiks erutus. 31. LABIILSUSEKS NIM. maksimaalset sagedust, millele kude on võimeline vastama erutusega ärrituse rütmi transformeerimata 1 sekundi jooksul 32. PARABIOOS: labiilsuse langus tekib pessimaalse ärrituse korral. Parabioosi väljakujunemisel ärrituse tugevuse, kestvuse ja vastusreaktsiooni vahelised suhted muutuvad ja läbivad kolme staadiumi. 33. PARABIOOSI STAADIUMID: a)Tasakaalustav staadium - kiirete ja aeglaste impulsside efekt on ühesugune. Labiilsus
heli sisekõrva teo retseptoritele jne.). Tugevuse järgi jagunevad ärritajad: · läviärritus e. künnisärritus - minimaalne ärritustugevus, mis on suuteline erutusprotsessi esile kutsuma · alalävised ärritused - kutsuvad koes esile vaid kohalikke väikesi muutusi, mis ei ole vastusreaktsiooni saamiseks piisavad · ülelävised ärritused - tugevamad kui läviärritus ja kutsuvad esile tugeva vastusreaktsiooni. Ärritus - ärritaja mõju elusale koele. Erutus tekib organismi rakkudes füüsikaliste ja keemiliste ärritajate toimel. Erutus on talituslik seisund, mis avaldub närviimpulsside tekkes ja edasiandmises, lihaste kontraktsioonis, näärmesekreedi eritumises jne. Erutusseisund tekib mitmete keskkonna tegurite mõjumisel erutuvatele kudedele (näit. valgus, heli, lõhnad, elektrivool, sisekeskkonna kemism, rõhu jne. muutused). Erutuvus rakkude ja kudede võime üle minna jõudeseisundist erutusseisundisse
Koosneb rakkudest ja rakuvaheainest Palju rakuvaheainet Ülesanded: Toestamine Kaitse Ainete vahendamine Metaboolne ül (ainevahetus) Reparatiivne ül vigastuse korral regeneratsioon 10. Rakuvaheaine koostiskomponendid, nende ülesanded põhiainest (maatriks) o sisaldab aineid, mida transporditakse veresoontest rakkudesse ja vastupidi kiududest o annab koele tõmbetugevust ja elastsust 11. Tugikudede rakud, nende ülesanded Paigalised rakud püsivad sidekoes Rändrakud liiguvad ringi 12. Tugikudede jaotus tüüpideks Lootelised koed o Mesenhüüm o Sültjas sidekude Troofilise funktsiooniga o Lümf o Veri o Retikulaarne sidekude o Kohev sidekude o Rasvkude Tugifunktsiooniga o Tihe sidekude o Kõhrkude o Luukude 13
Jõu-aja kõver 8. Reobaas on voolutugevuse väikseim väärtus, mis kutsub esile erutuse. (joonisel = OA) 9. Mis on kronaksia? Väikseim aeg, mille vältel elektrivool, võrdne kahe reobaasi tugevusega peab mõjuma koele, et tekiks erutus. (joonisel = OF) 10. Labiilsuseks nim maksimaalne sagedus, millele kude on võimeline vastama erutusega ärrituse rütmi transformeerimata 1 sekundi jooksul. Labiilsus pole aga püsiv, konstantne suurus ta võib kas suureneda või väheneda. Labiilsuse väenemine võib tekkida väsimuse tagajärjel. Labiilsuse alanemisega kaovad ka organi
väljapoole skaneerimise ringi, et saaks sellegipoolest teha OKT aparaadiga silmast pildi. (Francis jt 2017). 9 4. OKT TÄNAPÄEVAL Praeguseni on OKT aparaadist kõige rohkem olnud kasu kui on kahtlus, et patsiendil on glaukoom või tal on varajases kuni keskmises staadiumis haigus. OKT aitab tuvastada nägemisnärvi kahjustust ja haiguse progressiooni. (Francis jt 2017). OKT aparaat suunab valguskiire reetina koele ja seejärel mõõdab interferomeetria põhimõtteid rakendades tagasipeegeldunud valguse parameetreid. Valgus, mis peegeldub sügavamal koes, jõuab tagasi suurema viivitusega. Selletõttu on võimalik esitada graafiliselt valguslainete amplituud olenevalt koe sügavusest. (Francis jt 2017). Tänapäeval kasutuses olevad OKT aparaadid suudavad sellisel viisil visualiseerida mõne millimeetri sügavusega koe ristlõike. Tulemuseks on saadud mitteinvasiivselt histoloogiline
pikkus ületab tunduvalt laiuse. Rakkude läbimõõt on enamasti 10-100 µm, pikkus võib kiudtaimede prosenhüümsetel rakkudel ulatuda 25 cm-ni (bömeeria ehk ramjee, Boehmeria nivea). Rakkude suurus on koele iseloomulik tunnus, mis ei sõltu taime suurusest (suure taime rakud pole väiksema taime rakkudest suuremad). Tinglikult on taimerakk jaotatav elusosaks -- protoplastiks ning eluta osaks (rakukest, varuained, eritusained jms.).
rakumembraani kaksikkihti (oluline membraansete valguliste kandjate, pumpade, retseptorite jne sobivaks fikseerumiseks ja funktsioneerimiseks). 4. Kaitsefunktsioon · termoregulatsioon - nahaalune rasvkude (neutraalrasvad) kaitseb organismi jahtumise eest tänu väikesele soojusjuhtivusele. Eraldi tuleb rõhutada nn pruuni rasvkoe funktsioone. Selle rasvkoe rakkudes on ohtralt mitokondreid (nende pigmendid tsütokroomid annavadki koele pruunika värvuse), kus toimub rasvhapete aktiivne lõhustumine ja soojuse intensiivne eraldumine. Seetõttu on sellel koetüübil oluline osa just vastsündinute ja imikute organismi soojusregulatsioonil. vastsündinutel pole termoregulatsioon veel täielikult välja kujunenud. Soojusproduktsiooni pruunis rasvkoes reguleerivad sümpaatiline närvisüsteem ning hormoonid adrenaliin ja noradrenaliin. Pruun rasvkude paikneb
suurema osakeste sisaldusega ruumiosast väiksema sisaldusega ossa. Selline liikumine ei vaja lisaenergiat (ATP-d) vaid veemolekulid liiguvad vabalt. Tänu suurele vee sisaldusele rakkudes tekib taimerakus hüdrostaatiline rõhk, mida nimetatakse turgoriks. Turgoris oleva taime raku vakuool on täitunud veega ja võtab enda alla suurema osa rakust. See on taimedele eluliselt tähtis, kuna turgor on peamine liikumapanev jõud raku kasvamisel ning ta annab taime koele suure osa mehaanilisest tugevusest (taim seisab püsti). Kui taimele tekib vee puudus, siis raku turgorolek kaob ning taim närtsib. Vee kiire liikumine erinevate taimeorganite vahel toimub juhtkudede (ksüleem, floeem) kaasabil. Sealjuures liigub vesi koos selles lahustunud ainetega, seega on vee liikumisel oluline roll ka anorgaaniliste ja orgaaniliste ainete liigutamisel. Vee liikumine toimub sealjuures erinevates suundades kahe vooluna: 1) Tõusev vool e
Tekib loomulik väsimus nagu pärast intensiivset füüsilist koormust. Saunas tekivad küllaltki ulatuslikud muutused organismi talituses. Seetõttu on mõõdukuse piiresse jäädes saunal kindel koht meie tervise säilitamisel. ____________________________________________________________________________ Massaa. 1. Klassikaline massaaz massaazi toime nahale, nahaalusele koele ja lihastele on vastavalt kasutatud võtetest kas lõõgastav või toonust tõstev. Massaaz parandab kudede vereringet ning soodustab ainevahetust. Kasutatakse lihaspingete, unehäirete puhul ja samuti stressi maandamiseks. Oskuslikult tehtud massaaz annab lõõgastumise ja heaolutunde. Massaazi ei tohi teha, kui vererõhk on kõrgenenud üle normväärtuste, esinevad veenilaiendid, ägedad nahahaigused või palavik. 2
tunduvalt. Tüvirakkude siirdamine on üle terve maailma päästnud enam kui 19 000 inimese elu. 3. täiskasvanu organismi tüvirakud Täiskasvanud inimese kehas tagavad tüvirakud normaalse kasvu ja arengu ning osalevad haige, vigastatud või kulunud koe taastamises, kuid täiskasvanud organismi tüvirakud ei ole nii universaalsed kui loote omad. Täiskasvanu tüvirakud suudavad diferentseeruda vaid sellele koele omaseks rakutüübiks, kus need asuvad. Kui tüvirakud saavad signaali kudede mis tahes vigastuse või haiguse kohta, hakkavad need poolduma (üks tütarrakk jääb tüvirakuks, teine spetsialiseerub). Neist saavad kahjustatud koe rakud, mis taastavad sel moel organismi rivist välja löödud tasakaalu. Kui koe tüvirakud saavad otsa, saadetakse sinna lisaks erilisi luuüdi tüvirakke. Kõige paremini tuntakse luuüdi tüvirakke
o Eukarüootsetes rakkudes on kompleksne rakusisene membraanisüsteem ning neil on membraansed organellid, nagu mitokondrid, kloroplastid ja endoplasmaatiline retiikulum. o Haploidses eukarüootses rakus on üks, diploidses kaks komplekti kromosoome. o Karüotüüp – kromosoomide komplekt jagunevas rakus kromosoomide arv ja morfoloogia (suurus, kuju) iseloomulik: rakule / koele / indiviidile / liigile Inimene Umbes 20 000 struktuurgeeni o Autol sama palju erinevaid detaile Umbes 1013 keharakku (ca 50 triljonit rakku) o Keskmiselt 70 kg Umbes 1014 bakterirakku (500-100 liiki, sool, nahk) o Keskmiselt 1.5 kg o Naha cm2 ca 106 bakterirakku Umbes 7-8% kehakaalust veri Vesi: laps 78%, mees 60%, naine 55% Inimene Homo sapiens: 2n = 46, 22 paari autosoome + X ja Y, sugu = Y kromosoom
käigus sünteesitakse nii mRNA, tRNA kui ka rRna molekule. SEE toimub nii eel- kui ka päristuumsete organismide rakkudes. Kui mingilt geenilt toimub RNA süntees, siis öeldakse, et see geen avaldub. Raku elutegevuse eri etappidel toimub transkriptsioon eri geenidelt: · Geenid mis avalduvad üheaegselt organismi kõigis rakkudes sellised RNa ja valgu molekulid mida on rakul kogu aeg vaja, nt rRna ja tRna · Geenid, mis avalduvad ainult ühe kindla koe rakkudes seostuvad koele iseloomulikud talitlused , nt insuliin kõhunäärmes (mRNA transkriptsioon) · Geenid, mis avalduvad ainult rakkude elutegevuse kindlal etapil nt inimese varases embrüogeneesis, kus lootel kujunevad elundid · Geenid, mis ei avaldu kunagi eellaste geenid, mis on kaotanud oma esialgse tähtsuse Transkriptsiooni reguleerimine Kui ensüüm ühineb promootoriga, siis transkriptsioon toimub, kui ei siis mitte. Ensüümi
Defekti täitva sidekoe muutumine kõhrkoeks toimub väga aeglaselt, suure defekti korral ei taastu ja tekib sidekoeline arm. 9. loeng P. Hussar Luukude (textus osseus) 1. Lamellaarne luukude (textus osseus lamellosus) 2. Jämedakiuline luukude (textus osseus reticulofibrosus) 3. Tsement (cementum) 4. Dentiin (dentinum) Luukude sisaldab 60-70% mineraaalaineid, 30-40% orgaanilisi aineid ja vett, 15% Ca-sooli Luukoe funktsioonid: · Toestus · Kaitse (hemopoeetilisele koele e. luuüdile) · Kaltsiumi ja fosfori depoo Ehitus 1. Rakud: - Osteoblastid noored luurakud, diferentseeruvad osteotsüütideks, toodavad põhiainet - Osteotsüüdid küpsed, diferentseerunud ja osteogeense võime kaotanud osteoblastid - Osteoklastid surnud luukoe lammutajad 2. Põhiaine e. intertsellulaarsubstants: - Osseoalbumiin - Osseomukoid - Kondroitiinsulfaat - Ca-soolad 3. Kiud: -Kollageensed (kollageen-I)
piisavalt küllastatud rasvhappeid. Lipiidide rasvhapped on kontsentreeritud energeetiline kütus, energiavaru. Lipiidid on kõige energiarikkamad inimtoidu toitained, sest 1 grammi lipiidide täielikul lõhustamisel vabaneb 9,3 kcal energiat. Lipiididepoode puhul on oluline varude kompaktne paiknemine, suur tihedus ja lahustumatus vesikeskkonnas. Eraldi tuleb rõhutada nn. pruuni rasvkoe funktsioone. Selle rasvkoe rakkudes on ohtralt mitokondreid (nende pigmendid tsütokroomid annavadki koele pruunika värvuse), kus toimub rasvhapete aktiivne lõhustumine ja soojuse intensiivne eraldumine. Seetõttu on sellel koetüübil oluline osa vastsündinute/imikute organismi soojusregulatsioonis. Vastsündinutel pole termoregulatsioon veel täielikult välja kujunenud. Soojusproduktsiooni pruunis rasvkoes reguleerivad sümpaatiline närvisüsteem ning hormoonid adrenaliin ja noradrenaliin. Pruun rasvkude paikneb imiku teatud kehapiirkondades (kuklas,
• Sõeltorud kaotavad oma tuuma, ribosoomid ja veel mõned organellid arengu käigus • Saaterakud on kitsad elusad rakud sõeltorude kõrval (companion cell). Nad on ribosoomide ja tuumaga ühendatud, mis sünteesivad valke sõeltorude jaoks. • Ksüleemi e. puidukiud koosneb 4 erinevast rakutüübist: Trahheiidid –pikenenud kujuga ja lignifitseerunud rakud, mis sarnaselt taimedes olevale sklerenhüümi koele on kitsenevate otstega, mis on ühendatud ülekattega külgnevate trahheiididega Traheed e. sooned – torukujulised surnud rakud Parenhüümi rakud – täiteks soonte või trahheidiide vahel Libriformkiud (puitunud e. lignifitseerunud kiud) • Floeemi- ehk niinekiud koosneb 5 erinevast rakutüübist: Sõeltorud (õhukeseseinalised, tselluloosist koosnevad) Saaterakud (paiknevad sõeltorude külgseinal)
30. Mis on geeni ekspressioon e. geeni avaldumine? Geeniekspressioon ehk geeni avaldumine ehk geeni ekspressioon on organismi geneetilise info avaldumine protsess, mille käigus geenides sisalduv pärilik materjal avaldub RNA või valguna. Kitsamalt on see mingi konkreetse geeni põhjal läbi erinevate vaheetappide valgu sünteesimine. Geenid võivad avalduda: üheaegselt organismi kõigis rakkudes (rRNA, tRNA, ensüümid), vaid ühe kindla koe rakkudes (seostuvad vastavale koele iseloomulikud talitlused), rakkude elutegevuse kindlal etapil (nt. Lootelise arengu alguses) ning ei avaldu mitte kunagi (eellaste geenid). Geeniekspressioonil on kolm olulisemat etappi: geenist mRNA jäljendi loomine ehk transkriptsioon; mRNAst mittevajalike osade intronite väljalõikamine ehk splaising; mRNA põhjal ribosoomides valguahela sünteesimine ehk translatsioon. 31. Polüalleelsuse mõiste.
kompetentsetele. Embrüonaalsed induktorid on väikese molekulmassiga peptiidid või valgud(mõõtmed hõlbustavad liikumist) NB! rakkude eristumise käigus geenide avaldumise aste kogu aeg väheneb. Juba eristunud rakkudes avaldub vaid 5-10% olemasolevatest geenidest. Eri rakkudes avalduvad erinevad geenid. Kudede eristumine e. histogenees : - eelduseks on rakkude eristumine. Histogenees jagumeb : a) üldine etapp - rakkude jagunemine, kasvamine, üldine ainevahetus, koele omaseid valke ei sünteesita, rakud võivad ühe koe koostisest teise üle minna. b) spetsiifiline etapp - algab koele omaste valkude süntees, rakud omandavad iseloomuliku kuju, kujuneb koele omane vaheaine vaheaine hulk ja paigutus, rakud ei saa ühe koe koostisest teise üle minna. Organite teke e. organogenees : - eelduseks on rakkude eristumine ja kudede teke. organogenees põhineb järgmistel muutustel : 1) rakkude valikuline surm, 2) rakkude valikuline ümberpaiknemine.
ülesandeks on rakkudevahelise aine ja kiudude komponentide süntees Lisaks võivad esineda fibrotsüüdid, makrofaagid, retikulaarrakud, plasmarakud, nuumrakud, peritsüüdid, leukotsüüdid (eriti lümfotsüüdid) ERIOMADUSTEGA SIDEKOED (SÜLTJAS, RETIKULAARNE, RASVKUDE) Sültjas sidekude Paikneb nabaväädis (lootel), täiskasvanud imetajate organismis seda ei ole Koele iseloomulik hõredalt paiknevad haralised, pikkade jätketega rakud Intertsellulaarsubstants on konsistentsilt sültjas, mistõttu nimetatakse massi ka terminiga Whartoni sült Loote arengu hilisemates staadiumides ilmuvad intertsellulaarsubstantsi kollageensed kiud Retikulaarne sidekude Retikulaarse sidekoe moodustavad retikulaarrakud, mis on omavahel ühenduses jätkete abil – neist jätketest moodustub retikulaarse sidekoe võrgustik
Miks embrüonaalseteks induktoriteks on peptiidid, mitte valgud? need on väiksemad. Kudede teke ehk histogenees Kaks etappi: 1) Üldine a. Rakud paljunevad b. Rakud kasvavad c. Rakus toimub põhiühendite süntees d. Rakkudes avaldub suur hulk geene, ligikaudu pooled e. Koeline eristumine pole lõplikult paigas. 2) Spetsiifiline a. Geenide avaldumine väheneb oluliselt. 10% b. Algab koele omaste valkude süntees c. Rakud omandavad koeomase kuju d. Rakkudel kujuneb välja kindel paigutus ja rakuvaheaine hulk e. Üleminekud teistesse kudedesse on blokeeritud. Organogenees Organite kujunemine looteeas Rakkude valikuline: 1) Jagunemine 2) Hukkumine 3) Ümberpaiknemine Labakäe kujunemine jäsemepungast. Peavad eristuma sõrmed ja sõrmevahed. a. Sõrmede kujunemine a. sõrmede alalolevad rakud jätkavad jagunemist.
Alla 10° või üle 48° C temperatuur stimuleerib eelkõige valu, mitte termoretseptorid. Valutundlikkus Valu annab teavet kudesid kahjustavast ja tervist ohustavast olukorrast, see aitab elus püsida. Koe ärritus või vigastus vabastab prostaglandiine, kiniine ja kaaliumi ioone, mis stimuleerivad valuretseptoreid kestvamalt, isegi pärast valutekitava stiimuli lõppu. Age (terav, kiire, torkav) valusignaal jõuab ajju väga kiiresti, 0.1 sekundiga stiimuli toimimisest. On omane pindmisele koele. Kestev (piinav, krooniline, põletav, tuikav) valu algab sekundi või enamgi pärast stiimulit ja selle intensiivsus suureneb järkjärgult. Kehatunnetus kehaosade (eriti pea ja jäsemete) vastastikune asend ja liikumine. Kinesteesia e liikumistaju lihastes ja kõõlustes peituvate proprioretseptorite abil annab teada lihase pingestatusest, kõõluse venitusest ja liigese asenditest. Somatosensoorsetelt retseptoritelt liigub info ajukoore primaarsele somatosensoorsele väljale ja
Erinevatest maailma piirkondadest välja kujunenud massaazid in erineva iseloomuga ja need erinevad suurenisti ka oma raviomaduste poolest. 1.2.1 Klassikaline massaaz Enam levinud massaaziliik on klassikaline massaaz. See tuleneb Rootsi massaazist ja seda tehakse nii õlidega kui ka kuivalt. Klassikalise massaazi tehnikad sisaldavad endas silitamisi, naha ja naha-aluskoe hõõrumisi, lihaste muljumist, vibratsiooni ja erinevaid kergeid löögilisi võtteid. Massaazi toime nahale, nahaalusele koele ja lihastele on vastavalt kasutatud võtetest kas lõõgastav või toonust tõstev. Massaaz parandab kudede vereringet ning soodustab ainevahetust. Kasutatakse lihaspingete, unehäirete puhul ja samuti stressi maandamiseks. Oskuslikult tehtud massaaz annab lõõgastumise ja heaolutunde. Massaazi ei tohi teha, kui vererõhk on kõrgenenud üle normväärtuste, esinevad veenilaiendid, ägedad nahahaigused või palavik. (Klassikalise massaaz) 1.2.2 Lümfimassaaz
see mõõdab vere temperatuuri. Kui see pisutki tõuseb või langeb aktiveeritakse hüpotalamuse mõjul reguleerivad mehhanismid organismis. Tagajärjeks on higistamine või külmavärinate teke. Vastsündinutel ei teki külmavärinaid. Neil on külmavärinateta soojusproduktsioon, mille allikas on pruun rasvkude. See on eriline rasvkude, mida leidub väikelaste abaluudevahelises piirkonnas, kaenla all, kaela ümbruses. Pruuni värvuse annab koele rohke mitokondrite sisaldus (ATP tootjad). Pruuni rasvkude läbib rohkelt veresooni. Rasva oksüdeerumisel tekib soojus, mis kantakse kiirelt kehasse laiali. Vastsündinud lapsed vajavad tunduvalt soojemat keskkonda kui täiskasvanud inimesed, sest nende keha pind on keha ruumalaga võrreldes suurem, seetõttu on soojakadu suurem. Soojusbilanss Et ühtlast kehatemperatuuri hoida, peab soojuse saamine olema sama suur kui soojuskadu. Soojus saamiseks/kaotamiseks on 4 võimalust:
• Saaterakud on kitsad elusad rakud sõeltorude kõrval (companion cell). Nad on ribosoomide ja tuumaga ühendatud, mis sünteesivad valke sõeltorude jaoks. • Ksüleemi e. puidukiud koosneb 4 erinevast rakutüübist: Trahheiidid – pikenenud kujuga ja lignifitseerunud rakud, mis sarnaselt taimedes olevale sklerenhüümi koele on kitsenevate otstega, mis on ühendatud ülekattega külgnevate trahheiididega Traheed e. sooned – torukujulised surnud rakud Parenhüümi rakud – täiteks soonte või trahheidiide vahel Libriformkiud (puitunud e. lignifitseerunud kiud) • Floeemi- ehk niinekiud koosneb 5 erinevast rakutüübist: Sõeltorud (õhukeseseinalised, tselluloosist koosnevad)
Spaa sõnastik A Aniis - Kasutatakse astma, bronhiidi, külmetuste, puhituste ja krampide raviks. Suurendab rinnapiima hulka, rahustab, mõjub hästi inimese loomulikule tasakaalule. Kasutatakse ka südamevalu, seedehäirete ja musklikrampide leevendamiseks. Ei sobi kasutada raseduse korral. Apelsin - Kudesid trimmiva toimega, naha- ja nahaaluskoe ainevahetust parandav Meeleolu parandav, rahustav ja soojendav, depressioonivastane, rõõmu- ja rahutunnet tekitav, lõdvestav. Ravib kõhuhädasid, vähendab menstruatsioonivalusid. Soodustab seedimist, tõstab söögiisu. Ergutab maksa ja pankrease tegevust. Aitab vedelikupeetuse ja ülekaalu korral. Antiseptiline, baktereid hävitav, leevendab bronhiiti. Lastele kõhukrampide vastu. Võib kasutada raseduse ajal. Akvatreening ehk vesivõimlemine toimub mereveebasseinis. Vesivõimlemine hõlmab vees sooritatavat harjutuste kompleksi, mis tugevdab kõiki lihaseid ja tõstab lihastoonust. Suurepärane liikumisviis...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
