Luud pikenevad otstest 11. Kuidas luud jämedamas kasvavad/ muutuvad? Luuümbrises rakkude pooldumise tagajärjel luud jämenevad 12. Kuidas vältuda luude hõrenemist? Regulaarne treening, ei tohi suitsetada ja mitmeküllane toitumine. 13. Ülesanded Punane luuüdi- paikneb luude käsnaines, on vereloomeelund Kollane luuüdi- on rasvade varupaik, paikneb toruluude õõnsuses Luuümbris- läbi selle kulgevad närvid ja veresoones luukoesse, selle all paikneb plinkaine, tagab luude jämedamaks kasvamise, tagab murdunud luu kokkukasvamise, on elastne, tugev ja katab luud, ühendab luud ümbritsevate kudedega 14. Luustiku ülesanded *Luustik toestab ümbritsevaid pehmeid kudesid *Luustik koos lihastega võimaldab inimesel liikuda *Luud kaitsevad siseelundeid ja närvisüsteemi põhilisi osi *Luudes toimub vereloome *Luustik on oluline mineraalainete (nt kaltsiumi) säilituskoht
Täiskasvanud inimeste luustikus on umbes 2/3 anorgaanilisi ja 1/3 orgaanilisi aineid. Anorganilised ained (mineraalsoolad, näiteks kaltsiumfosfaat) põhjustavad luukoe kõvaduse, orgaanilised ained aga elastsuse. Orgaanilistest ained (valgud, rasvad) annavad luudele elastsuse. Luukoes toimub pidev ülesehitus ja lammutus. Luukude tekib luumoodustusrakkude ehk otseoblastide talitlusest : need ladestavad luukoele üha uusi kihte ja jäädes ise luukoesse, muutuvad luurakkudeks. Luukudet lammutavad suured mitmetuumalised rakud ehk osteoplastid. Esineb kahte tüüpi luukudet: kompaktne ja spongioosne. Kompaktne luukude moodustab erakordselt tugeva väliskesta spongioossele sisule, mis täidab luuõõnt seestpoolt. Luu koosneb plinkollusest ja käsnollusest. Plinkollus on tihe ja tugev luukude, mis asub luuümbrise all. Käsnollus on pehmem ja käsnjas ning teda leidub lühiluude (sõrmede ja varvaste luud) ja lameluude
N esineb valkude koostisosades aminohapetes. Esineb ka energiakandjas ATP-s. Nukleiinhapetes (DNA, RNA). Paljudes vitamiinides, alkaloidides. O kuulub kõikidesse biomolekulidesse. On tugev oksüdeerija. P nukleiinhapete koostises, esineb ka ATP-s. S paaris aminohappes ja mõnes vitamiinis. Na soola koostises (NaCl). Rakuväline element. K rakusisene element, leidub kapsas, rosinates. Mg kuulub luude koostisesse; tähtis klorofüllis; sõltub marjade küpsus. Ca luukoesse kuuluvad; vähesuse pärast luu hõreneb. Fe- kuulub vere punastes libledes (hemoglobiinis). I kilpnäärme hormoonis (türoksiin). Na ja K reguleerivad vee tasakaalu. Soodustavad närviimpulsside edasikannet. Kindlustavad raku laengu (pos/neg). Anorgaanilised ained I VESI vesi on universaalne lahusti. Hüdrofiilsed ained on need ained, mis lahustuvad vees (söögisööda, glükoos). Hüdrofoobsed ained on need, mis ei lahustu vees (rasvad, õlid)
Kordamine KT-ks Vitamiin D3 Vitamiin D peamisteks ülesandeks organismis on soodustada kaltsiumi imendumist soolest verre, tugevdada luid kaltsiumi viimisega luukoesse ning tasakaalustada nakkuskaitset. Vit D3 on eelduseks vitamiin D3 hormooni – kaltsitriooli tekkimiseks. Vit D3 tekib kolesteroolist, organismis endas tekib see UV-kiirguse mõjul. Vit D3 saab valmis kujul piimaga, juustuga, kalaga ning taimse toiduga. Terve organismi eksistentsiks vajalikud tingimused: Hapniku olemasolu Toit, jook Teatud temperatuur (-50 - +40) Valguse olemasolu Organismi põhifunktsioonid: 1
Noorloomad haigestuvad rahhiit. Täiskasvanud loomadel esineb osteomalaatsiat ehk luude haprust ja osteoporoosi (poorsed luud). Need haigusnähud tekivad luustikust labiilse (liikuva) kaltsiumi ja fosfori ära kulutamise tõttu, mistõttu luud muutuvad poorseteks, haprateks, kergesti murduvateks. Vitamiini D osa seisneb selles, et temast sõltub kehavedelike ja luukoe vaheline ainevahetus (kaltsiumi siirdumine luukoesse ja selle resorptsioon e lahustumine luudest). · Loomad saavad kas päikesekäes kuivatatud heinast või viibides päikese käes. Kuna ultraviolettkiired läbi klaasi ei tungi - võivad puuduse all kannatada aastaringi laudaspeetavad loomad (eriti põrsad), ka laudaspeetavad lehmad, kes ei saa näiteks päikese käes kuivatatud heina. K-vitamiin · Vitamiini K avastasid taanlased (1929), kes uurisid vere hüübimist
Hormoonid Hormoondi on bioaktiivsed endogeensed ained, mis primaarse signaalmolekulina edastavad signaali vajaliku muutuse tekitamiseks märklaudraku tasandil ja mille sidmiseks on märklaudrakul spetsiifilised retseptorid. Hormooni loomus · Ülikõrge aktiivsus, lühike eluiga (kilpnäärme hormoonid mõned sekundid, osad mõned minutid, tunnid (nt. steroidsed hormoonid), kilpnäärme hormoonidel nädal), väga spetsiifiline toime · Vaid hormooni vaba vorm on bioaktiivne · Sünteesi kontrollib negatiivne tagasisidestus (hormooni taseme tõus veres mõjutab KNS ja süntees pärssub) · Erinev toimespetsiifilisus (kilpnäärme hormoonid toimivad kõikidele rakkudele, FSH vaid sugunäärmetele) · Hormoonregulatsioon on vahendatud, st toimub ensüümide aktiivsuse ja/või sünteesi mõjutamise teel (hormoon on regulaator, mitte inhibiitor ega aktivaator) · Hormonaalregulatsiooni summaarne efekt on organismi homeosta...
Lühiluude ja toruluude epifüüsid on ehitatud käsnollusest, plinkollus asetseb õhukese kihina vaid nende pindadel. Toruluude diafüüsid seevastu koosnevad peaaegu ainult plinkollusest. Väljastpoolt suunduvad sellesse Volkmani kanalid, mis piki luud kulgevateks Haversi kanaliteks hargnevad. Nimetatud kanalikestes on veresooned, mis toidavad luid. Värske luu pind on kaetud kiulise sidekoe kihiga luuümbrisega e. periostiga. Periosti kiudude kimbud tungivad luukoesse ja seovad periosti luuga. Samuti seovad periosti kiud periosti ümbritsevate kudedega (elunditega). Periosti sisepinnal on rohkesti paljunemisvõimelisi rakke, mis luu murdumisel hakkavad poolduma ja neist saavad luud tekitavad rakud osteoblastid. Viimaste tegevusel kasvavad luuotsad kokku. Periostis on rohkesti veresooni, mis siit Volkmani kanalitesse suunduvad. Veel on periostis rohkelt tundenärvilõpmeid, mille kaudu valuärritusi vastu võetakse.
fluoroskoopial. Radioaktiivsust kasutavad uuringud Nukleaarmeditsiin ehk isotoopuuringud Röntgeniuuringute kõrval on see teine võimalus kasutada kujutise tekitamiseks ioniseerivat kiirgust. Selmet kasutada röntgeniaparaati, süstitakse veeni, lastakse uuritaval sisse hingata või alla neelata väikese koguse radionukliidiga märgistatud ainet, mille kohta on eelnevalt teada, et ta koguneb kindlasse koesse või organisse. Näiteks luude uurimiseks kasutatakse preparaate, mis kogunevad luukoesse. Radionukliid kiirgab röntgenikiirgusega omadustelt sarnast gammakiirgust, mida on spetsiaalse kaamera abil võimalik registreerida ning impulsse pildiks muutes saada aimu kehas toimuvate protsesside kohta. Radionukliidi põhjustatud radioaktiivsuse tase kehas langeb kiiresti, seetõttu võib kiirgusdoos olla võrdne või väiksem kui röntgenläbivalgustusel saadu. Uute preparaatide kasutuselevõtuga vähenevad isotoopuuringul saadavad kiirgusdoosid veelgi.
annaabi.ee 
