Ühekoos suutsid nad halvata nii Saksamaad kui ka Itaaliat, kes üldse langes sõjast välja. Itaalia ebaedus oli oma osa mängida ka © EeeOoo sisemistel vastuoludel. USA ja Briti vägede käest lüüasaamine kahandas kahandas Mussolini populaarsust, mis viis lõpuks tema kõrvaldamisele võimult. 5. Mis võimaldas Punaarmeel edu saavutada? Punaarmeel võimaldas mitmetel põhjustel saavutada edu. Esiteks pidid sakslased sõdima mitmel rindel, näiteks Aafrikas ja Itaalias. See omakorda nõrgestas Saksa vägesid. Teiseks tegutses Punaarmee otsustavamatel hetkedel kindlakäelisemalt kui Saksa armee. Näiteks Saksamaal ei õnnestunud kiirkampaania käigus vallutada ei Moskvat ega ka Leningradi. 1941. a murdelahingus sundis Punaarmee sakslased pealinna alt taganema
tsiviilobjekte. Esimene kaitselahingute periood oli detsembrist 1939 kuni jaanuarini 1940, kus Soome väed kaitselahingutes Suomussalmi juures piirasid ümber ja hävitasid peaaegu täielikult pealetungivad Nõukogude 165. ja 44. Jalaväediviisi. Pärast esmaseid kaotusi moodustas NSV Liidu juhtkond esialgse välksõja läbikukkumisel sõjaks Soomega 7. jaanuaril 1940 Põhja rinde. Viie päeva jooksul õnnestus Punaarmeel suurte kaotuste hinnaga kiiluda end kuni 4 kilomeetri sügavusele Mannerheimi kaitseliini. Soomlased olid 15. veebruariks sunnitud taganema oma vahekaitseliinile. 18. veebruaril alustas Punaarmee rünnakuid vahekaitseliini vastu. Punaarmee surve jätkus raugematu hooga. 3. märtsiks jõudsid Nõukogude väed Viiburi lähistele. Soomlased avasid Punaarmee edasitungi takistamiseks Saima kanali lüüsid ja ujutasid üle Viiburi kirdeosa, kuid
· Läänes tekkis liikumine "Käed eemale Venemaast!" rahvahulkade soovimatus minna veel kord sõdima pärast I maailmasõda. · Inglismaa ja Prantsusmaa ei suutnud otsustada, kellele teha põhipanus kas Vene valgekaartlastele või rahvusliikumistele. · Kardeti enamlaste ideede levikut. 1919-1920 · Poola-Vene sõda poolakad üritasid lükata Poola piiri itta kuni Dnepri jõeni. · Kui Poola oleks täielikult purustatud, oleks Punaarmeel avanenud tee Saksamaale, s.t. Nõukogude võim Saksamaal ja Punaarmee Euroopa südames. · Nn. Wisla ime Punaarmee sai Varssavi all lüüa. · 1920 novembris viimased valged väed asuvad Krimmis laevadele Venemaa kodusõda · Enamlaste vägivald ning ebaõnnestunud poliitika viis ulatuslike vastuhakkudeni · 1919 olid enamlased korduvalt lüüasaamise äärel, kuid ometi suudeti sõda võita
Vasta küsimustele : 1. Millised olid Eesti riigi võimalikud valikud 1939-1940 ? Eestlastel ei olnud võimalik enam midagi otsustada K.Päts oli sõlminud Baaside lepingu, millega otsustati ka Eesti riigi saatus. Molotovi- Ribbendrop paktiga aastal 1939 oli Eesti riik sunnitud nõustuma Venemaa nõudmistega ja laskma Punaarmeel riiki tulla. Eesti sõjavägi likvideeriti. Ametist tagandati kõik kõrgemad ametnikud, sõjaväe ja politsei juhid, kohtunikud, maavanemad ja linnapea. 2. Millised olid eestlaste valikud II maailmasõjas? Eestlastel väljavaade oli üsna nigel. Vähesed tahtsid sõdida Punaarmees välja arvatud need kes teenisid hävituspataljonis või laskurkorpuses.. Kuna, aga nüüd oli Eesti NSV-liidu osa pidid eestlased Punaarmees sõdima kui neil ei õnnestunud põgeneda Soome ja ka
sõjaalgatajaks ning heitis ta organisatsioonist välja. Stalin paiskas soomlaste vastu 0.5 mlj meest, 2000 tanki, 1000 lennukit. Soome sõjaväkke (ülemjuhataja Mannerheim)kuulus 300 000 meest, ca 100 lennukit, ca 50 tanki. Vaatamata ülekaalule ei suutnud NSV sõjavägi kahe kuu jooksul Mannerheimi liini läbi murda. Vene väed kandsid suuri kaotusi: iga langenud soomlase kohta sai surma 4-5 punaarmeelast. kui välja vahetati väejuhid ning need rakendasid lisajõude, õnnestus Punaarmeel Mannerheimi liin ületada. kogu Soomet vallutada Stalin enam julgenud. GB ning Prantsusmaa kavatsesid saata Soomele appi oma väed ning see sundis Stalinit rahulduma vähemaga. Algasid rahuläbirääkimised, 1940. aasta 12. märtsil sõlmiti Moskvas rahu. Soomel tuli loovutada Karjala maakitsus ja Viiburi linn aga siiski iseseisev Soome riik jäi püsima. Sõjategevuse algus Saksamaa ja NVS Liidu vahel 22 juuni 1941 ületasid Saksa väed NSV piiri. Saksa armee oli jagatud kolmeks väegrupiks:
SÕDA Saksamaa ja NSV Liidu suhete halvenemine Sõja algul tegutsesid Sks ja NSVL üksmeeles, kuid peagi tekkisid nende vahele lahkhelid. Vältimatu kokkupõrge lähenes. 1940. aasta lõpul kinnitas Hitler sõjaplaani NSVL vastu, mille nimeks sai Barbarossa. Plaan: Sks väed piiravad sõja algul Punaarmee, purustavad selle, laskmata neil taanduda Venemaa sügavustesse. Sõjaks Sksga valmistus ka NSVL. Sõjaplaan oli justkui Barbarossa peegelpilt. Stalin alahindas Hitlerit, ei kuulanud hoiatusi eelseisvast rünnakust ega andnud käsku selle tõrjumiseks. Sp tabas Punaarmeed Sks vägi ootamatult. Sõjategevuse algus Sks ja NSVL vahel 22. juunil 1941 ületasid Sks väed NSVL piiri. Saksa armee jagunes kolmeks: 1) Nord üle Baltikumi Leningradi peale; 2) Mitte Valgevene kuni Moskva; 3) Süd Ukraina. Koos Saksamaaga alustasid NSVl vastu sõda ka Rumeenia. Mõni päev hiljem ka Itaalia, Soome, Slovakkia, Ungari. Soomlaste jaoks oli see Jä...
hoolimatult tulle Väiksel rahval sellist inimressurssi ei olnud Punaarmee surve jätkus raugematu hooga 3.märtsiks jõudsid Nõukogude väed Viiburi lähistele Soomlased kaitsesid suuruselt teist linna ennenähtamatu külmaverelisuse,viha ja ennastsalgavusega 13 Punaarmee edasitungi takistamiseks Saima kanali lüüsid ning ujutasid üle Viiburi kirdeosa See ei takistanud Punaarmeel linnadesse tungimast Viiburis toimusid ägedad lahingud veel kaks tundi pärast seda, kui jõustus Nõukogude Liidu ja Soome vaherahu 13.märtsil 1940 kell 11.00 Linna keskosa jäigi punaarmeel vallutamata 14 15 Appi tulid tuhanded vabatahtlikud välisriikidest Kokku oli appitulnuid 11 500 Talvesõjas võitles 2 000 eestlast Suurimateks tarnijateks olid: Ameerika Ühendriigid Prantsusmaa Inglismaa Hispaania Itaalia
Eesti II maailmasõja ajal Iseseisvuse kaotus 1)MRP 23.aug 1939 Molotov Ribbentropi pakt Salaprotokoll: pandi paika huvisfäärid NL- Soome, Eesti, Läti, osa Poolast koos Varssaviga Saksamaa- Leedu, Lääne- Poola 2)Sõpruse- ja piirileping 28.sept 1939 Salaprotokoll: NL- Leedu Saksamaa- Varssavi 3)Baaside leping 28.sept 1939 Baaside projekt Eestis, Lätis, Leedus, Soomes Surve avaldamine: allveelaeva Orzeli juhtum metallist põhja lastud Eesti poolt NL tulistas alla reisilennuki Oktoobris lahkusid balti-sakslased Eestist ehk umbsiedlung Sõjaväe baasid rajati Hiiumaale, Paldiskisse, Rapla piirkonda Eesti valitsemine baaside ajastul Muutused: vähenes suhtlus lääneriikidega aktiveerus koostöö Läti ja Leeduga oluliselt tihenesid kontaktid NL-ga baltisakslased lahkusid valitsus vahetati välja...
Millised olid eestlaste valikud Teises maailmasõjas ? 1939. aastal Molotovi-Ribbentropi pakti sõlmimisega, oli Eesti sunnitud nõustuma Venemaa nõudmistega ning laskma Punaarmeel Eestisse tulla. Eesti oli väike riik, millel puudus piisavalt suur sõjaline jõud ning oli teada, et sellisele suurriigile vastu ei saada. Eesti andis alla ning Punaarmee okupeeris riigi, mis kandis uut nimetust Eesti Nõukogude Sotsialistlik Vabariik. 1941. aastal algas Vene-Saksa sõda. Sakslased tahtsid okupeerida Venemaa valdused ning nii jõudsidki Saksa väes Eesti pinnale. Palju eestlasi mobiliseeriti sundolukorras Punaarmeesse, et sõdida kommunismi jäämise eest
soldatid hakkasid tallinnas rüüstama. 7.mis toimus 30 märts ja selle tähtsus? Avaldati ajutise valitsuse määrus Eestimaa kubermangu valitsemise ajutise korra kohta, selle kohaselt ühendati eestimaa kubermangu osa ja liivimaa kubermangu osa ühtseks rahvuslikuks kubermanguks. 8. millal ja mis sündmustega algas vabadussõda? Algas 22 november 1918. Algas saksamaal puhkenud revolutsiooni, mistõttu venemaa katkestas kõik sakslastega sõlmitud kokkulepped. 9. miks õnnestus Punaarmeel Vabadussõja alguses kiiresti edasi liikuda? Sest saksamaa kartis venelaste suurt armeed ning taandusid. 10. Mis oli Landeswehri sõda ja selle tähtsus eesti ajaloos? Sakslaste vallutus plaanid läti pouhul kui kohtusid hoopis eestlastega. Õnneks eestlased võitsid selle raske sõja ja kihutasid sakslased minema. Eestlased peaaegu vallutas riia aga tänu lääneriiklaste sekkumisele jäi vallutamata. 11. Millal hakkas kehtima relvarahu? Rahu lepingule kirjutati alla 2 veebruar 1920 12
Punaarmee surve jätkus raugematu hooga. 3.märtsiks jõudsid Nõukogude väed Viiburi lähistele. Linna pärast puhkesid 10-päevased ägedad lahingud. Soomlased kaitsesid oma suuruselt teist linna ennenähtamatu külmaverelisuse ja ennastsalgavusega. Lõpuks tungis ikkagi Punaarmee linna. Viiburis käisid ägedad lahingud veel kaks tundi pärast seda , kui jõustus Nõukogude Liidu ja Soome vaherahu 13. märtsil 1940 aastal kell 11:00.Linna keskosa jäigi Punaarmeel vallutamata. Tegelikult aitasid Soomet tuhanded vabatahtlikud paljudest riikidest. Talvesõjas võitles ka kaks tuhat eestlast. Otsesest abistamisest võtsid osa 26 riiki. Lennukite , tankide ja muu sõjavarustuse suurimaks tarnijaks olid Ameerika Ühendriigid , Prantsusmaa, Inglismaa , Itaalia, Hispaania ning USA president F. Roosevelt keelas toorainete ja tööstusseadmete ekspordi Nõukogude Liidule ja andis Soomele 30 miljonit dollarit laenu.
tööstuspiirkonnad ning olulisemad raudteesõlmed, mis võimaldasid vägesid kiirelt ümber paigutada. · 24.veebruar 1920 sõlmiti Tartu rahuleping Talurahvasõda Talurahvaste liikumised. Erilise kuulsuse omandas Ukrainas tegutsenud anarhist ,,batka" Mahno. Musta lipu all võitlevad Mahno kuulipildujavankrid külvasid hävingut nii valgete kui punaste ridadesse. Poola-Vene sõda · Kodusõja võitmine pani Punaarmeel mõttesse pühkida oma teelt Poola ja siis tungida Saksamaale. Poola hakkas aga vastu ning üllatas koos ukraina üksustega Punaarmeed, vallutades Kiievi. Peagi läks Punaarmee vastupealetungile, jõudes 1920 augusti alguseks Varssavi lähedusse. ( Nad lootsid jõuda varsti Berliini ) · Visla ime- lähiajaloo suurim ratsaväelahing, milles Punaarmee eliitüksused löödi puruks ning tõrjuti Poolast välja Kodusõja lõpp · 1920
pidi minema Punaarmeesse. Eestis moodusati 22. territoriaalne laskurkorpus, kes pidi võitlema Saksa vägede vastu. Venemaale viidud sõdurid saadeti tööpataljoni, kus paljud ka surid. Neist, kes ellu jäid, moodustati 8. Eesti laskurkorpus. Nad said ka Eesti pinnal võidelda aastal 1944. 1944. aasta jaanuaris hakkas taas Punaarmee võidu poole teele. Tungiti kiiresti Narvani ja sinna jäädi toppama seitsmeks kuuks. Ühel hetkel oli Punaarmeel vaja tuua lisajõude ja see andis suure eelise ka Eestile ja Saksa vägedele. Eestis kuulutati üldmobilisatsioon ja toodi kaugemal olevad väeosad ka Eestisse. Veebruaris hakkas taas sõda narva all ja see kord ägedamalt. Punaarmee lõikas igasugused sidemed Narval ära välismaaga. 6. märtsil tegi vene sõjavägi pommirünnakud suurematele Eesti linnadele. 1944. aasta suveks oli Punaarmee tunginud juba Eesti pinnale ja jäid toppama Sinimägedes, kus suudeti taas vastu astuda neile
02. 1918 eesti sai ühtseks rahvuskubermanguks 30.03.1917 vabadussõja algus 28.11.1918 paju lahing 31.01.1919 8. miks oli maaseaduse vastuvõtmine asutava kogu poolt strateegilise tähtsusega, kurjelda seaduse sisu: baltisakslastelt võeti mõisad ära, riigistati, nende võim vähenes jagati maid vabadussõjas olnud talupoegadele, selle tõttu tuli murrang sõjas, motivatsioon 9. miks eesti vabariik võitis vabadussõja? lääneriikidest saadud ralvastus, parem kui punaarmeel rahvavägi suurem, 80000 sõdurit, 120000 kaitseliitlast abisaadetised läänest rahva võitlustahe 10. anna seletus manifest kõigile eestimaa rahvastele - dokument millega kuulutati välja eesti demokraatlik riik eesti töörahva kommuun - enamlaste poolt narvas 1918 moodustatud nõukogude sotsialistlik vabariik enamlased - kommunistid venemaal manifest - riigi valitsuse pidulik teada anne rahvale B. 1. nime eesti päästekomitee liikmed ja nende parteiline kuuluvus: K.päts - maaliit K
Eesti kuulutas end erapooletuks, rahvas aga teostas korjandusi ja ka vabatahtlikud läksid Soome sõtta. Sõjategevus 1944.a. Eestis. 14.01 algas punaarmee suur pealetung, mille käigus vabastati kogu Peipsiäärne tagune ala Narva jõeni. Algas võitlus Eesti pärast. Eestil oli sakslaste jaoks suur tähtsus: 1. Aitas kontrollida Läänemerd 2. Aitas hoida sõjas Soomet. Narva all peatati punaarmee pealetung pooleks aastaks. Alles juuli lõpul õnnestus punaarmeel vallutada Narva, kuid Sinimägedesse takerduti veel pooleteiseks kuuks. Ägedad lahingud toimusid Sangaste ja Elva lähistel. Kahe nädalaga suudeti sakslased tõrjuda Emajõe taha, rinne jäi Emajõele püsima kolmeks nädalaks. 17.09- Algas Tallinna operatsioon. Kirde-Eestis jätsid Saksa väed positsioonid lahinguta maha ja taganesid. Vastu pidasid eestlased. Suur osa saksa vägedest pääses laevadele ja taandus Riiga. 25.09- Oli Mandri-Eesti sakslastest vaba
väljapääs vältimaks sõjalist konflikti. Asjad siiski ei läinud nii nagu loodetud. Eesti lennuvälja hakati kasutama Vene pommitajate poolt, kes kasutasid seda ära, et rünnata Soomet. 30 november 1939 Tavesõda, paljud eestlased pagesid Soome, et aidata neid ning salaja edastasime infot Punaarmee kohta. Need sündmused võivad olla põhjuseks, miks me tänapäeval saame Soomega hästi läbi. Kui oleks käitunud teistmoodi, näiteks poleks midagi ette võtnud ja lasknud Punaarmeel tegutseda, võiksime praegu olla Soomega rivaalid. Niisiis, kui sündmused olnuks toiminud teisiti, ei oskaks me ikka ette kujutada millises Eestis me praegu elaks. Kas oleks üldse Eestit, kui sellist, demokraatlikku vabariiki? Ajalugu, milles ma elanud pole, tundub mulle väga kauge ja arvan, et oletamine ning ennustamine ei anna mulle mitte midagi. Sündmused on toimunud ja sinna ei saa enam midagi parata. Kuna hetkel
Pariisi rahulepingus oli palju ebaõiglust, probleemide lahendamise asemel tekkisid rohkem pingeid, mis viis paarikümne aasta pärast uue maailmasõjani Kaart Uued riigid: Soome, Eesti, Läti, Leedu, Poola, Tsehhoslovakkia, Lagunesid: Austria-Ungari(Austria ja Ungariks), Venemaa ja Saksamaa Poola-Vene sõda Vene kodusõja võitmine oli enamlaste juhtide seas maailmarevolutsiooni kava ellu äratanud Selle kohaselt tuli Punaarmeel oma teelt pühkida Poola ning tungida Saksamaale, et ärgitada seal töölisklassi võitlus Poola hakkas, aga vastu ja üllatas Punaarmeed Ukraina vägedega ja vallutas Kiievi Punaarmee läks vastupealetungile ja 1920.a augusti alguseks jõudsid Varssavi lähedale Lääneriigid ei mõistnud Euroopa kohale kerkinud ohu suurust ja ei osutanud Poolale abi Poolas tõusis sissetungijatele vastu kogu rahvas
Ulmanisegaei tunnistanud Niedra valitsust, sundisid sakslaste tagasitõmb. Juuni algul toimus relvakokkupõrge sõjaliseks konfliktiks. Rahvavägi surus Võnnus toimunud heitluses Goltzi väed tagasi. 23. juunil hakati täh Võidupüha. Sõlmiti vaherahu sakslaste plaan nurjus, Lätis taastati K. Ulmanise valitsus. Kurss rahul. 1919.a toim lahing väljaspool eestit (Vene valge kooseis), kahjuks tsiviilelanikkond ei toetanud Punaarmeel oli ülekaal, tõmbuti tagasi eestisse. Eesti vägesid saadeti juurde, et seda vältida poldud nõus riskima eluga, kuna Loodearmee põlgas eesti iseseisvumist kui taastub Vene ühtne Imp, lubati ,,katulivabariik'' vallutada. Sõdimine jätkus, kuid nõrgestatud Nõukogude Venemaa peagi tegi ettepaneku teha rahuläbirääkimised. Septembri keskel Pihkvas toimunud rahukõnelused lõppesid tulemusteta, sest Antandi riigid soovisid NV relvajõul maha suruda ning ei tahtnud
Moodustati vabatahtlike väeosi: Kalevlaste Malev, Kuperjanovi Partisanide Pataljon, Skautpataljon. - Tehti ümber vägede juhtimine: sõjavägede ülemjuhatajaks sai kindralmajor Johan Laidoner - Vägede varustatus paranes, võitlusmoraal tõusis, sest saime välisabi. Detsembris saabus Tallinna Inglise laevastikueskaader, mis nurjas Tallinna vallutamise merelt. Aastavahetuseks jõudsid ka esimesed Soome vabatahtlikud. - Punaarmeel läks järjest kehvemini, varustust nad ka juurde ei saanud. Eesti vabastamine: - 6. jaanuaril 1919. algas eestlaste vastupealetung. - Narva rindel tegutsesid edukalt soomusrongid. Dessantüksused vabastasid 19. jaanuaril Narva. Soomusrongid, mis purustatud sildade tõttu enam edasi ei pääsenud, vabastasid koos Kuperjanovlastega 14. jaanuaril Tartu. - 1. veebruaril vabastati Valga ja Võru. - 4. veebruaril vabastati Petseri.
Moodustati vabatahtlike väeosi: Kalevlaste Malev, Kuperjanovi Partisanide Pataljon, Skautpataljon. - Tehti ümber vägede juhtimine: sõjavägede ülemjuhatajaks sai kindralmajor Johan Laidoner - Vägede varustatus paranes, võitlusmoraal tõusis, sest saime välisabi. Detsembris saabus Tallinna Inglise laevastikueskaader, mis nurjas Tallinna vallutamise merelt. Aastavahetuseks jõudsid ka esimesed Soome vabatahtlikud. - Punaarmeel läks järjest kehvemini, varustust nad ka juurde ei saanud. Eesti vabastamine: - 6. jaanuaril 1919. algas eestlaste vastupealetung. - Narva rindel tegutsesid edukalt soomusrongid. Dessantüksused vabastasid 19. jaanuaril Narva. Soomusrongid, mis purustatud sildade tõttu enam edasi ei pääsenud, vabastasid koos Kuperjanovlastega 14. jaanuaril Tartu. - 1. veebruaril vabastati Valga ja Võru. - 4. veebruaril vabastati Petseri.
teostada .Kuidas suhtusid Eesti iseseisvuse väljakuulutamisse Saksa sõjaväevõimud?Eesti iseseisvust ega Ajutist Valitsust ei tunnustatud. Rahvuslike erakondade tegevus ning poliitiliste koosolekute ja demonstratsioonide korraldamine keelustati, ajakirjandus allutati tsensuurile. Saadeti laiali rahvusväeosad ja Omakaitse. Millal puhkes Vabadussõda ja millal lõppes? (kuupäev ja aasta) 28.nov. 1918-3.jaan. 1920 Miks õnnestus Punaarmeel Vabadussõja alguses kiiresti edasi liikuda, st mis olid eestlaste ebaedu põhjused? Vabatahtlikke oli vähe, Varustus puudulik, Saksa väed lahkusid, Head juhid puuduvad, Motivatsioon puudus Mis võimaldas Eesti vägedel 1919.a. algul alustada üldvastupealetungi ja mis tagas võidu? Soomusrongide kasutuselevõtt, Meredessandid, Eestlaste seas motivatsiooni kasv, (kajastus ka osalejate arvus), Määrati kindel juht( Laidoner),
Eestit toetasid iseseisvuspüüdlustes ja võitluses Nõukogude Venemaaga mitmed välisriigid, sealhulgas Suurbritannia. 20. novembril avaldas Suurbritannia välisminister Robert Cecil Eestile toestust ning lubas Eestile osutada sõjalist abi. Hiljuti oli alanud Eesti sõjaväe organiseerimine, kuid sellega ei olnud veel eriti kaugele jõutud ning rindele suudeti saata vähem kui 2000 meest, kellel ei olnud ainsatki suurtükki. Esimese sõjakuu jooksul Eesti väed taganesid ning Punaarmeel õnnestus vallutada Kirde ja KaguEesti, samuti langes vaenlase kätte Tartu. Admiral Edwyn Alexander Sinclairi ja Walter Cowani juhtimisel saabus 12. detsembril Tallinna reidile Suurbritannia sõjalaevastik. Laevastik jõudis sihtkohta alles teisel katsel, sest esimesel katsel hukkuks Saaremaa lähistel kergeristleja "Cassandra" ning laevastik pöördus tagasi. Siiski sai tänu inglaste abile Eesti rannik julgestatud. Laevastik tõi Eestile muuhulgas ka relvi ja varustust
koalitsioon. Sakslaste pealetungi eel suutsid nad evakueerida u 1500 tähtsaimat sõjatööstusega seotud ettevõtet. Punaarmee suurus oli vähenenud ja oli vaja uusi väejuhte, uut varustust ja loomulikult uusi sõdureid. Peamine põhjus, miks armee suurus oli vähenenud, oli see, et Stalin üritas saada lahti kõikidest ohtudest, mis oleks võinud ta troonilt tõugata. Lisaks oli operatsiooni Barbossa ajal sõdurite arv tunduvalt vähenenud. Punaarmeel olid olnud küll väga suured reservid, kuid mitte piiramatud. Nende armeesse kuulus 1,7 miljonit meest ja 2300 tanki. Pealekauba veel 81 laskur-, 62 tankibrigaadi ja 12 ratsadiviisi. Stalin esitas plaani, mille kohaselt tuli ette võtta üldpealetung Leningradist Musta mereni, et vabastada sakslaste kätte läinud alad. Stalin kartis, et sakslased ründavad paremalt poolelt, sest Moskva oli olnud kõige tähtsam sihtmärk. Süd
AASTAARVUD 2.02.1920-kirjutati alla Tartu rahu 1920-kuulutati välja EV 1920-anti välja Eesti esimene põhiseadus, mille järgi teostas seadusandliku võimu 1kojaline parlament, täidesaatvat võimu valitsus, mille tegevust juhtis riigivanem. Presidendi ametikohta ei loodud 1920-püüti luua Balti Liitu(Soome, Poola, Eesti, Läti, Leedu vaheline leping, milles alusel kõik osalised oleksid osutanud üksteisele abi sõjalise rünnaku korral) 1923-kirjutati alla Eesti-Läti kaitseliidu leping 1930a. algul-rahvusvaheline olukord teravnes, Venemaa ja Saksamaa muutusid sõjakamaks, Rahvasteliit ja demokraatlikud riigid ei suutnud lahendada rahvusvahelisi probleeme okt.1933-rahvahääletusel kiideti heaks põhiseaduse parandused, mille koostasid vabadussõjalised 12.03.1934-Konstantin Päts ja Johan Laidoner teostasid sõja väelise riigiöörde 1934-1940-vaikiv ajastu, autoritaarne Eesti 1937-uus põhiseadus, millega loodi presidendi ametikoht 1938-Päts valiti presi...
ikkagi keeldus ta kõikidest kapituleerumise pakkumistest mis USA talle esitas. Jaapan vandus kindlalt, et sõdib kuni viimase meheni ja see oli tagantjärgi vaadates SUUR viga. Kokkuvõttes võib öelda, et Jaapan ei jätnud USA-le muud võimalust kui sooritada midagi nii võimast ja suurt mis Jaapani põlvili lööks ja sunniks teda alla andma. 6. Miks võib nimetada 1943.aastat pöördeliseks Teises Maailmasõjas ? Millest tulenes Saksamaa ja tema liitlaste ebaedu ? Mis võimaldas Punaarmeel saavutada edu ? Põhjuseid on mitmed, miks võib nimetada 1943. a pöördepunktiks II maailmasõjas: · Stalingradi lahingu lõpp: 2. veebrualil 1943 lõppesid lahingud sakslaste kapituleerumisega armee oli saanud hoobi, millest ei suudetudki toibuda. · Kurski lahing: 5. juulil 1943 nn Kurski kaarel alanud pealetungi käigus suutsid sakslased esialgu edasi liikuda, kuid Punaarmee tõrjus nad tagasi ning sakslastel ei õnnestunud neid peatada.
1920.a 3.jaan. lõpetati lahingud rindel ja 2.veebr 1920 kirjutati Tartus alla rahulepingule,millega Venemaa tunnustas Eesti iseseisvust. 17.OTSUSTAV 1919. AASTA Idas valgete etteotsa kerkis Aleksandr Koltsak,kes kuulutati Venemaa valitsejaks.Lõunas kindral Anton Denikin, Eestile tuginedes üritas Petrogardi vallutada kindral Nikolai Judenits.1919.a. võitsid sõja siiski enamlased.Valgete lüüasaamise põhjused olid nende enda vead ning tegevuse kordineerimatus, mis võimaldas Punaarmeel nad puruks lüüa. Enamlaste kätte jäid tööstuspiirkonnad ning olulisemad raudteesõlmed.Valged ei soovinud tunnustada riikide iseseisvust, enamlased olid selleks valmis.2.veebr 1920 sõlmiti Tartus rahu Eestiga, järgnesid rahulepingud Läti, Leedu ja Soomega. Nõukogude Venemaa rikkus need esimesel võimalusel. 18.TALURAHVASÕDA Talurahvas hakkas vastu vilja konfiskeerimisele, ei toetanud kollektiivmajandite loomist ning nõudis vabade nõukogude moodustamist
Idas kerkis valgete etteotsa admiral Aleksandr Koltsak, kes kuulutati Venemaa valitsejaks, Lõuna-Venemaal kindral Anton Denikin, Eestile tuginedes üritas Petrogradi vallutada kindral Nikolai Judenits. 1919. aastal olid enamlased korduvalt lüüasaamise äärel, kuid ometigi suutsid nad sõja võita. Valgete lüüasaamise põhjuseks olid nende enda vead (eriti see, et nad oma potsentsiaalseid liitlasi, nt mittevene rahvaid, eemale tõrjusid) ning tegevuse koordineerimatus, mis võimaldas Punaarmeel nad ükshaaval puruks lüüa. Enamlased seevastu suutsid oma ressursse maksimaalselt ära kasutada. Oluline oli ka see, et enamlaste kätte jäid tööstuspiirkonnad ning olulisemad raudteesõlmed, mis võimaldas vägesid kiirelt ümber paigutada. Valged ei soovinud kunagise impeeriumi äärealadel tekkinud riikide iseseisvust tunnustada, enamlased olid aga selleks valmis. Esimesena sõlmiti 2. veebruaril 1920 Tartus rahu Eestiga, järgnesid rahulepingud Läti, Leedu ja Soomega
ka K. Päts. Läti ja Eesti taheti muuta Balti hertsogiriigiks, ning sellega algas revolutsioon. 11.novebril 1918 Saksa okupatsioon varises kokku ja tööd alustas uuesti Eesti Ajutine Valitsus, kes sai ametlikult Eesti endale 19. novembril. Kuid sellega polnud Eesti piinad lõppenud. 13. november 1918 ütles Nõukogude Venemaa üles kõik Saksamaaga sõlmitud lepingud ja nii algas Eestis Vanadussõda kus nüüd tuli tagasi lüüa Punaarmee. Esialgu oli Punaarmeel suur edu, kuid siis saabus murrang. Murrangu põhjuseid oli mitu. Neist peamine oli sõjavägede ülemjuhatajaks määratud kindral J. Laidoner, kes suutis rahvale näidata, et nad suudavad edukalt Venemaaga sõdida. 9. jaanuaril saadi tagasi Tapa, 14.jaanuar 1919 aga Tartu. Tänu sellele päästeti sadade süütute elu, keda Tartus lihtsalt suurest vihast maha lasti. Ning põhjendamatu vägivald ja mitmed poliitilised vead
Eesti otsustas vastu hakata ja otsis ka abi. 1918 detsembris tuli Eestile appi Suurbritannia sõjalaevastik koos relvalaadungiga, Soome saatis relvi ning sealt tulid ka vabatahtlikud. 23.12.1918 nimetati sõjavägede ülemjuhatajaks J.Laidoner, kes seadis eesmärgiks esimesel soodsal võimalusel üle minna vastupealetungile sihiga tõrjuda Punaarmee Eestist välja. 29.11.1918 loodi Eesti Töörahva Kommuun, et näidata toimuvat kui kodusõda. Sõjaliselt ülekaalukal Punaarmeel õnnestus 1919. a. jaanuarikuu alguseks vallutada ligi pool Eesti mandrialast. Pealinna Tallinnat jäi Punaarmeest lahutama vaid umbes 30 kilomeetrit. Siis saabus aga murrang 7. jaanuaril suutsid vahepeal ümber korraldatud Eesti väed (15 000 meest) koos Soome vabatahtlikega (sel hetkel 500 meest) alustada üldist vastupealetungi. Umbes kolme nädalaga veebruari alguseks oli kogu Eesti territoorium enamlastest vabastatud. Oluline roll oli sealjuures vabatahtlike üksustel, nt kõrge
kätte) * EV juhtivad tegelased arreteeriti, osad tapeti kohapeal, osad saadeti Venemaale * Majanduses viidi läbi natsionaliseerimine * Taludele jäeti vaid 30ha maad, ülejäänu jagati uusasunikele * loodi kolhoosid * kroonid vahetati rubladeks 7. Miks halvenesid Eesti Soome suhted peale punaarmee baaside toomist Eestisse? Sest Eesti sõlmis N-Liiduga baasidelepingu ning punaarmeel oli lihtne siit Helsinkit rünnata 8. Kuidas iseloomustada Saksa vägede 1941.a. rünnakul N.Liitu? Saksa väed olid tohutult edukad, umbes 2 nädalaga jõuti Eestini, kus algas Eesti vabastamine. 3 päevaga vabastati umbes pool Eestist, sakslasi toetasid ka metsavennad 9. Mis riikide sõjaväeosades võitlesid eestlased II maailmasõja ajal ja miks? *N-Liidu punaarmee (pm vägisi, valik oli kas surra või tulla armeesse)
liitmine. · NSVL võtab Rumeenialt ära Bessaraabia 1941: · 22. 06 tungis S NSVLi (väegrupid Nord, Mitte, Süd). Nord liikus üle Baltikumi Leningradi, Mitte piiras ja purustas Valgevenes olevad Punaarmee ühtlasi edasi liikudes Moskva peale. Süd pidi vallutama Ukraina. Koos Saksamaaga alustas NSVLi vastu sõda Rumeenia, Itaalia, Soome, Slovakkia ja Ungari. NSVLi lennuvägi purustati. · Sügiseks vallutas S Baltikumi, Valgevene, suure osa Ukrainast. Punaarmeel suured kaotused. Hävitati Kiievit kaitsvad NK väed. Pealetungi Leningradi suutis NSVL peatada, kuid S võttis selle piiramisrõngasse, blokaadi. · Sept lõpp S pealetung Moskva all. · 6. 12 alustas NSVL vastupealetungi Moskva all, millega löödi sakslased tagasi. 1942: · 21. 01 Euroopa juutide transportimine itta, kus algas nende hävitamine Oswiecimi, Madaneki jt surmalaagrite gaasikambrites.
Stalingradi lahingut peetakse murranguks kogu teise maailmasõja käigus. Saksamaa ning tema liitlased Rumeenia ja Itaalia kaotasid ühtekokku 800 000 sõdurit. Kurski lahing 1943. aasta suvel üritasid sakslased võtta Kurski linna lähedal Nõukogude väed piiramisrõngasse. 5. juulil algas lahing, mis läks ajalukku Kurski lahingu nime all. Seda peetakse üheks maailma suurimaks tankilahinguks. Punaarmeel õnnestus pealetung Kurski all peatada ning mõne kuuga vallutas Punaarmee Saksamaalt tagasi 2/3 NSVL alasid. 9. Teise rinde avamine Prantsusmaal Normandias Teherani konverentsi otsuse kohaselt avati Lääne-Prantsusmaal Normandias teine rinne. Normandias maabusid USA, SB, Kanada ja Poola sõjajõud. Esialgu õnnestus sakslastel pealetungi küll pidurdada, kuid pärast ägedaid lahinguid sakslaste kaitse langes
juhtkond kõik baltisakslased ajaloolisele kodumaale. 2. Mitu baltisakslast lahkus Eestist aastatel 1939-1940? Seitsme kuuga lahkus Eestist ja Lätist üle 60 000 inimese ning baltisaksa rahvusgrupp lakkas olemast. 12 660 3. Milline dokument oli 2. M.s puhkemise ajendiks? Baaside leping 4. Millistes eesti piirkondades asusid Punaarmeel suurimad väekoondised 1939-1949.? Läänemaal ja Paldiski ümbruses, Saared, Narvas 5. Nimeta venemaa piirkondi, kuhu küüditati 1941. a inimesi! Kirovi oblast (1830 inimest); Tomski oblast (3397 inimest); Komi ANSV (3 inimest) 6. Kuidas nim sakslaste kolme suurt väegruppi, mille abil loodeti vallutada NL? Nord, Süd, Mitte 7. Milline neist väegruppidest suundus baltikumi poole?
siis saabus toetus Inglismaalt, Soomest, Rootsist, Taanist. · Eesti vägede ülemjuhatajaks sai Johann Laidoner. · Elanikkond pöördus punase terrori ja enamlaste vastu. · 1919. aasta jaanuaris algas Eesti vägede vastupealetung, veebruari alguseks oli kogu Eesti taas vaba. Eestlaste selline edu sundis Eesti vastu koondama kõik Punaarmee vabad reservid ent : o eestlaste osalt lääneriikidelt saadud relvastus oli oma aja kohta kõigiti moodne st. parem kui Punaarmeel o Eesti rahvavägi suurenes sõja kestel mõnelt tuhandelt rohkem kui 80 000 meheni o Kaitseliit oli 120 000 meheline · Eesti toetas sõjaliselt ka Läti Vabariiki, kuna ilma iseseisva Lätita ei saanud olla iseseisvat Eestit. · Juunis 1919 põrkas Eesti armee kokku Lätis tegutseva Saksa sõjaväega (Landeswehr ehk Baltisaksa maakaitsevägi ja Saksa vabatahtlikest Rauddiviis). · Sakslaste eesmärgiks oli liita Baltikum Saksamaaga.
siis saabus toetus Inglismaalt, Soomest, Rootsist, Taanist. · Eesti vägede ülemjuhatajaks sai Johann Laidoner. · Elanikkond pöördus punase terrori ja enamlaste vastu. · 1919. aasta jaanuaris algas Eesti vägede vastupealetung, veebruari alguseks oli kogu Eesti taas vaba. Eestlaste selline edu sundis Eesti vastu koondama kõik Punaarmee vabad reservid ent : o eestlaste osalt lääneriikidelt saadud relvastus oli oma aja kohta kõigiti moodne st. parem kui Punaarmeel o Eesti rahvavägi suurenes sõja kestel mõnelt tuhandelt rohkem kui 80 000 meheni o Kaitseliit oli 120 000 meheline · Eesti toetas sõjaliselt ka Läti Vabariiki, kuna ilma iseseisva Lätita ei saanud olla iseseisvat Eestit. · Juunis 1919 põrkas Eesti armee kokku Lätis tegutseva Saksa sõjaväega (Landeswehr ehk Baltisaksa maakaitsevägi ja Saksa vabatahtlikest Rauddiviis). · Sakslaste eesmärgiks oli liita Baltikum Saksamaaga.
abistamise paktina. Molotov väitis, et Eesti neutraliteet on ohtu seadnud Nõukogude sõja- ja kaubalaevastiku Läänemerel ning Leningradi linna julgeoleku. Seda kinnitavat "Orzeli" põgenemine Tallinnast. Samuti avaldas ta arvamust, et Nõukogude Liidust on võrreldes 1920. aasta taguse ajaga saanud majanduslikult ja sõjaliselt suurriik, mille huvidega tuleb teistele arvestada. Nii sõlmisidki 28. septembril 1939. Eesti ja Nõukogude Liit vastastikuse abistamise lepingu, mis lubas Punaarmeel Eesti aladele rajada oma sõjaväebaasid. Allkirjastati kaheksa protokolli, mis täpsustasid vägede sissetoomist baasidesse ning Punaarmee maa-, õhu- ja merejõudude paiknemiskohti. Laevastikubaaside kaitseks sai NSVL õiguse rajada ranna- ja õhukaitsepatareisid ning vaatlus- ja sideposte. Kahe aasta jooksul võisid Nõukogude sõjalaevad kasutada Tallinna ja Rohuküla sadamat. Seitsmes protokoll määras igasuguse baase puudutava teabe sõjasaladuseks. Eesti muutus iseseisvast riigist
NSVL ütles lahti varem sõlmitud mittekallaletungilepingust ning alustas Soome vastu sõda. Rahvasteliit kuulutas Nõukogude Liidu sõjaalgatajaks ning heitis ta organisatsioonist välja. Soome sõjaväkke, mille ülemjuhatajaks oli Mannerheim. Soome rahva ja kaitseväe kangelaslikkus ning Punaarmee väejuhtide saamatus tõmbasid Stalini vallutusplaanile kriipsu peale. Alles siis, kui Stalin vahetas välja väejuhid ning need rakendasid lisajõude, õnnestus Punaarmeel Mannerheimi liin ületada. Kuid kogu Soomet vallutada Stalin enam ei julgenud. Suurbritannia ning Prantsusmaa kavatsesid saata Soomele appi oma väed ning see sundis Stalinit rahulduma vähemaga. Soome valitsus ei tahtnud samuti edasi sõdida, sest kartis, et nende maa muudetakse suurriikidevahelise sõja tandriks. Algasid rahuläbirääkimised ning 1940. aasta 12. märtsil sõlmiti Moskvas rahu. Soomel tuli küll loovutada Karjala maakitsus ja Viiburi linn ning mitmed
põhimõtete nimel vaid oma kodumaa nimel. 1941 aasta augustis olid Karjala armee jõudnud Syvärinjoele. See oli 60 km 1939 aasta piirist. Inglismaa kuulutas Soomele sõja 6 detsembril Soome iseseisvuspäeval. Mannerheimili avaldatud pidevalt survet Nõukogude Liitu edasi tungimiseks kui tema keskendus tugeva kaitseliini ehitamisele. Sõda venis ja soomlased viiisd vanemad mehed rindelt ära ja panid nad äriga tegelema sest Soomel ei olnud enam piisavalt ressurse et sõda jätkata. Punaarmeel oli end kogunud ja oli nüüd ülekaal nii meeste osas kui ka relvadega. 1. Veebruaril 1943 Stalingradis alistus Saksa 6. Armee. Sõõjas oli saavutatud murdepunk, oli selge et Soome peab lahkuma sõjast ja liitlastega rahu sõlmima. Kuid Nõukogude Liit pakkus ebareaalseid rahu lepingut. Soome taganes ühelt kaitseliinilt teisele tekitades suuri kaotusi Nõukogude Liidule. See viimane lahng oli kõige raevukam. Stalin tahtis lisakaotusi vältida ja alustas rahukõnelusi
01 31.01.1919 Paju lahing toimus 29. jaanuaril, 1919. aastal Valgamaal, tolleaegse Luhde Grosshofi (ehk Paju mõisa) maadel, praegusest Valga linnast 6 km Tartu poole. Lahingu peamiseks põhjuseks oli Valga linna vabastamine Punaarmee rüütlite, lätlaste käest. Lahingus võitlesid omavahel Tartu-Valga grupp ja Läti punased kütid. Paju mõis oli viimane kaitsepositsioon Punaarmeele Valga all ning seda kaitses 1200 läti punast kütti Emils Vitolsi juhtimisel. Punaarmeel oli seal 32 kuulipildujat, 4 suurtükki ja soomusrong. Eestlased võitlesid 693 mehepojaga (partisanide pataljon leitnant Julius Kuperjanovi juhtimisel ja Soome vabatahtlikud Põhja Pojad) ning eestlastel oli 22 kuulipildujat ja 6 suurtükki. Eesti väed ründasid mõisa. Ühe päeva jooksul tõrjuti nende rünnakud tagasi, hämariku ajal tungisid Eesti väeosad aga mõisa ning vallutasid selle käsitsivõitluses. Lahing oli üks Eesti Vabadussõja verisemaid
-Guadalcanali lahing- USA võit Jaapani üle. Murrang Jaapani sõjategevuses. Jaapan hakkas sellest lahingust alates oma alasid kaotama. Ameerikastele andsid eelise parem sõjalennukid. -September 1942- Aafrika- Briti väed andsid tagasilöögi Saksa ja Itaalia vägedele ning lõpetasid sellega Itaalia ja Saksamaa ülemvõimu Põhja-Aafrikas. -1942 november- 1943 veebruar- Stalingradi lahing. Punaarmee pealetung Saksa vägede poolt vallutatud Stalingradi aladele. Lõpp- Punaarmeel õnnestus Saksa väed piiramisrõngasse haarata.-> Saksa Vermachti moraalselt demoraliseeriv kaotus. Murdis Hitleri täielikult. -1943 -Juuli-August- Kurski lahing. Sakslaste meeleheitlik pealetungi katseidarindel. Sakslased üritasid täielikult purustada Punaarmeed vastupanuvõimet. Maailma ajaloo suurim raske tehnika ja tankide lahing. NL luure teadis sakslaste kavatsustest ja sai ettevalmistuda lahinguks. Kurski lahingust alates läks initsiatiiv idarindel NL kätte.
-Guadalcanali lahing- USA võit Jaapani üle. Murrang Jaapani sõjategevuses. Jaapan hakkas sellest lahingust alates oma alasid kaotama. Ameerikastele andsid eelise parem sõjalennukid. -September 1942- Aafrika- Briti väed andsid tagasilöögi Saksa ja Itaalia vägedele ning lõpetasid sellega Itaalia ja Saksamaa ülemvõimu Põhja-Aafrikas. -1942 november- 1943 veebruar- Stalingradi lahing. Punaarmee pealetung Saksa vägede poolt vallutatud Stalingradi aladele. Lõpp- Punaarmeel õnnestus Saksa väed piiramisrõngasse haarata.-> Saksa Vermachti moraalselt demoraliseeriv kaotus. Murdis Hitleri täielikult. -1943 -Juuli-August- Kurski lahing. Sakslaste meeleheitlik pealetungi katseidarindel. Sakslased üritasid täielikult purustada Punaarmeed vastupanuvõimet. Maailma ajaloo suurim raske tehnika ja tankide lahing. NL luure teadis sakslaste kavatsustest ja sai ettevalmistuda lahinguks. Kurski lahingust alates läks initsiatiiv idarindel NL kätte.
kurnamissõda ei järgnenud. Selle asemel jõudis Hitler Nõukogude Liitu enne rünnata. Hitler ründas Nõukogude Liitu ajal, mil Nõukogude Liit oli ise suurrünnakuks valmistumas ning seega kaitsetu. Seetõttu kandis Nõukogude Liit alguses tohutuid kaotusi, kuid lõpuks suudeti ära hoida vaenlaste poolt Leningradi vallutamine ning Saksa väed taganesid. Ka otsustasid lääneriigid ( USA, Suurbritannia), et aitavad Punaarmeel võidelda Saksamaaga ja toetasid neid sõjaliselt. (History, 2015) Tänu abile hakkas sõda aeglaselt liitlaste kasuks pöörduma, seetõttu kohtusid president Roosevelt ja peaminister Churchill Jossif Staliniga, et arutada sõjajärgseid korraldusi. 7 Esimesel neist koosolekutest, Teheranis, Iraanis, 1943. aasta lõpus pärast hiljutist võitu Stalingradis, oli Stalin nõudlik ja kamandav. Ta nõudis liitlased minna teise rindega
Üleüldse saadeti kõik eestlaste väeüksused tagasi kodumaale, kus nad saaksid punavägede pealetungi peatada ja oma kodumaad kaitsta. Esimene suurem kokkupõrge Eesti pinnal oli 25. juulil 1944. aastal Auveres. Pataljon võitles kõrvuti Harald Riipalu juhitud 47. rügemendi ja 11. diviisiga. Punaarmee suurtükituli oli väga võimas, küll aga ei suutnud nad murda läbi eestlaste 6 kaitsest. Lahingu tulemused olid katastroofilised – punaarmeel ~8000 hukkunut, 29 tanki ja 17 lennukit kaotati. Suured olid kaotused ka eestlaste poolel – 3. kompanii rivis oli alles ainult 30 meest. Kohe sellele järgnes aga Sinimägede lahing. Seda on kutsutud ka Euroopa rahvaste lahinguks bolševismi vastu. Selles osales 23 000 eestlast ja 137 000 punaarmeelast. Lahingud kestsid lakkamatult. Mehed ründasid sealt, kuhu parasjagu sattusid. Sinimägede lahing on kõige verisem lahing, mida kunagi Eesti pinnal peetud on. Seda räägivad ka arvud – 20.
Eesti ja Venemaa enne 1905 1905 Eestis ja Venemaal Eesti ja Venemaa I maailmasõjas Aasta 1917 Venemaa kodusõda Eesti iseseisvumine Vabadussõda · Eesti ajaloo õpik lk 7-39 · Lähiajaloo õpik lk 19-25, 55-59, 66-71 Kordamine ajaloo kontrolltööks See, mida juba teate Eestist · 19. Sajandi lõpus vaibub rahvuslik liikumine ning ägestub venestamine pessimism · Venestamissurve väheneb uus rahvuslikkuse tõus (jõuab massidesse; muutub poliitiliseks) · Uue rahvusliku liikumise kolm eristatavat suunda: Tartu liberaalid, avatumad, keskenduvad rohkem kultuurile jne. (nende eestvedaja Jaan Tõnisson/ Postimees), Tallinna radikaalid-konkreetsemad, keskenduvad majandusele rohkem (eestvedaja Konstantin Päts/ Teataja), Sotsiaaldemokraadid-kõik on võrdsed(eestvedaja Peeter Speek/ Uudised) Venemaa 20. Sajandi alguses · Troonil tsaar Nikolai II (valitses 1894-1917) · Linnad moodsad ja võ...
aastatel 1917-1923 13 miljonit). * Riik oli majanduslikus kaoses: tööstustoodang oli langenud 19. sajandi lõpu tasemele. 1921.a. oli mitmetes piirkondades ikaldus ja tulemuseks nälg. Välismaised heategevusorganisatsioonid toitsid umbes 10 milj. inimest. * Näljahäda leevendamiseks rekvireeriti kirikuvarad. MIKS KOMMUNISTID VÕITSID * Valgete lüüa saamise põhjuseks oli nende endi vead * Tegevuse koordineerimatus, mis võimalad Punaarmeel nad ükshaaval puruks lüüa * Enamlased suutsid oma ressursse maksimaalselt ära kasutada * Enamlaste kätte jäid tööstuspiirkonnad ning olulisemaid raudteesõlmed, mis võimaldasid vägesid kiiresti ümber paigutada * Mõtlematu terror, mis ei jäänud maha punasest terrorist ning sellega häälestati enda vastu vene rahvas 11. Eesti Vabadussõda. Aeg - 28. nov. 1918- 3. jaan. 1920 OSAPOOLED * Kommunistlik Venemaa * Eestlased, Suurbritannia, Valgekaartlased, Soome
Sõjategevuse algus Saksamaa ja NVS Liidu vahel 22 juuni 1941 ületasid Saksa väed NSV piiri. Saksa armee oli jagatud kolmeks väegrupiks: Nord pidi liikuma üle Baltikumi Leningradi peale, Mitte piirama Valgevenes asuvaid punaarmee üksuseid, Süd vallutama Ukraina. Koos Saksamaaga alustas NSV vastu sõda Rumeenia, nats hiljem liitusid Itaalia, Soome, Slovakkia & Ungari. Algul läks kõik plaanipäraselt sügiseks olid sakslased vallutanud Baltikumi, Valgevene + suure osa Ukrainast. Punaarmeel palju kaotusi(3,5 milj. Meest). Hitler hakkas kõhklema, ründas Moskva asemel Kievit. Siis üritasid jälle Moskvaga õnne. Leningradi blokaadis(sakslased piirasid linna) suri nälga ca 600 000 inimest. Siis liiguti jälle Moskva suunas aga kõik oli mega raske sest meestel oli külm(polnud talvevarustust) ja üleüldse olid kõik väga väsinud. Stalin haaras võimalusest ning tõi Siberist ära mingid mehed kes Hitleri mehi nahutama hakkasid
Sõjalisele ebaedule vaatamata jäi Eesti püsima ja rahvas leidis endis uusi jõuvarusid, algas vabatahtlike üksuste loomine. Eriti suur roll oli kooliõpilastel. Positiivselt mõjutas sõjakäiku ka välisabi-britid, soome vabatahtlikud ning rahvaväe juhtimise ümberkorraldamine. 1919.aasta 1.nädalal pandi Punaarmee pealetung seisma ning anti õppetund. Rahvaväe edu sundis Punaarmeel suuremad jõud Lõ-Esti koondama. Ning nad alustasid veebruari keskel uusi katseid Eesti vallutamiseks, kohati neil õnnestus saavutada ajutist edu. Landeswehri ajal toimusid lahingud väljaspool Eestit. Kasvas sõjatüdimus, majandusraskused ja süvenes rahupropaganda, mistõttu tekitas Vene valitsuse ettepanek alustada rahuläbirääkimisi huvi. Loodearmee pealetund takistas läbirääkimisi. 1919
Baltikumi Leningradi peale. MITTE- Valgevenes asuvad väed purustada,edasi Moskvasse. SÜD- Ukraina.Koos Saksamaaga alustas NSV Liidu vastu Rumeenia, hiljem liitusid Itaalia,Soome,Slovakkia ja Ungari. Saksamaad saatis edu.NSV Liidu õhuvägi purustati.Paljud punaväelased andsid end suurema vastupanuta vangi. Baltikumis ja Ukrainas võtsid kohalikud sakslasi kui vabastajatena. Sügiseks olid sakslased vallutanud Baltikumi,Valgevene ning suure osa Ukrainast. Punaarmeel suured kaotused, näis et Barbarossa plaan õnnestub täielikult. Otsustaval hetkel lõi Hitler kõhklema.Pidi ründama Moskvat,aga suunas osa MITTE väeosad lõunasse,et purustada Kiievit kaitsvad väed, alles siis Moskvasse. Toodi vägesid ära Leningradi alt ( Venemaal õnnestus seal pealetung peatada) Saksamaa ei suutnud linna vallutada,aga võeti piiramisrõngasse ( blokaadis suri nälga 640 000 inimest)Septembri lõpul asusid Saksa väed Moskvat vallutama,vaevaliselt. Hitler arvas,et
Uue nõukogude okupatsiooni ohus toetasid mobilisatsiooni rahvuslikud ringkonnad viimase E.V. peaministri J.Uluotsaga eesotsas. Kokku tuli u. 60 000 meest, kellest loodi 5 piirikaitserügementi. Veebruaris võitlused Narva pärast.. 6.märtsil hävitas Punaarmee õhurünnakuga Narva. 9.märtsil Tallinna (hukkus 600 in.,1/3 e.amispinnast, 10%vanalinnast), 25.märtsil pommitati Tartut (hävis kivisild, botaanikaaed jm.). Sinimägedes peeti kevad-suvel ohvriterohkeid lashinguid. Punaarmeel läbi murda ei õnnestunud siis pöörati tähelepanu Lõuna-Eestile. Punaarmee lähenedes algas põgenemine läände. Rahvuslikud jõud püüdsid taastada iseseisvust. Eesti Rahvuskomitee eesotsas O.Tief. Eesti diplomaatide vahendusel (Rootsis) loodi kontakt lääneriikidega loodeti 1918.a. kordumist. Taasiseseisvumise katse: 18.sept. määras Uluots presidendi kohusetäitjana ametisse E.V. valitsuse eesotsas O.Tiefiga+ 10 ministrit
külmetama. Propaganda järgi pidi vara kõigil ühine olema, kuid sead kasutasid seda siiski peamiselt enda huvides. Sama toimus ka N-Liidus: valitseval kihil olid kõik eeldused heaks äraelamiseks. 1918 20 toimis ühiskond sõjakommunismi reeglite kohaselt: talupoegadelt võeti 4 vägivaldselt ära teravili, et oleks süüa linlastel ja Punaarmeel. (Adamson, Ant, Mihkelson, Valdmaa, Värä, 2000, lk 76-77) 1930. aastatel puhastas Stalin kogu partei kõigist, kes pimesi tema poliitikat ei toetanud. Vangistusest ja piinamistest mõrvadeni ulatuv terror oli nende inimeste saatus, kes ei suutnud vajalikul määral entusiasmi ilmutada. Eriti kõva löögi alla sattusid "vanad bolsevikud": Lenini seltsimehed, keda veidralt süüdistati selles, et nad olid spioonid, reeturid, välisagendid. Väljapressitud ülestunnistused ja näitlikud
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
