Sten Kalder Kas Kolmikliidu ja Atandi loomine tugevdas võimalusi rahuks või suurendas veelgi maailmasõja ohtu? 19. sajandi viimasel veerandil hakkas Euroopa jagunema sõjalistesse blokkidesse. Jaguneti peamiselt maailmavaate ning huvide põhjal. Tekkisid kaks peamist sõjalist blokki- Kolmikliit ja Atant, mis loodi justkui eesmärgiga säilitada rahu. 1882 aastal tekkinud Kolmikliit oli ohumärgiks Venemaale ja Prantsusmaale, kes sõlmisid peagi liidulepingu
Itaalia on võitjad. I maailmasõda lõppes 11.11.1918 sõlmitud Compiegne'i vaherahuga. Sellega lõppes sõjategevus. Kutsuti kokku Pariisi rahukonverents, mille ülesandeks oli välja töötada püsivad rahulepingud. Istungeid peeti Versailles' lossis. Kõige raskemate rahutingimustega pidi leppima Saksamaa. Versailles' rahuleping kuulutas sõjasüüdlaseks Saksamaa. Saksamaa pidi loobuma suurtest aladest ning sõjas tekitatud kahjud tasuma ehk reparatsioone maksma Atandi riikidele. Sakslased ei tohtinud omada tugevat armeed. Nad loobusid ka relvastusest: suured sõjalaevad, allveelaevad, tankid, rasked kahurid, lahingulennukid. Saksamaa loovutas alasid Tsehhoslovakkiale, Poolale, Taanile, Prantsusmaale, Leedule ja Belgiale. Loobus ka sõjaväest. 20.ndad olid rahulikud, kuid 30.ndatel teravnes rahvusvaheline olukord. Sakslased ei leppinud kaotusega ja tahtis rahulepingu tühistada ning sõjakaotuse tasa teha. 1929. Majanduskriis
Lahinguid oli teisigi, näiteks Verduni lahing, Sommes´i lahing ja Ypres´i lahing. Kõikides oli hukkunute arv väga suur. 1917-aastal toimus Venemaal Veebruarirevolutsioon, mille käigus sunniti keiser Nikolai II troonist loobuma, kuulutati välja vabariik ja võim läks kodanlikule ehk Ajutisele valitsusele. 1918-aastal sõlmiti Bresti rahu, sellega loobus Venemaa kõigist seni sõjas kaotatud aladest (Soome,Eesti,Läti, Valgevene, Ukraina,Taga-Kaukaasia). 11.11.1918 kirjutasid Atandi ja Saksamaa esindajad alla Compiegne´i vaherahule, mis lõpetas üle 4.aasta kestnud sõja. SÕJA TAGAJÄRJED Ülemaailmse sõja tagajärjel lagunes Austria-Ungari. Tekkis mitu eraldiseisvat riiki Austia,Ungari ja Tsehhoslovakkia. Venemaast eraldusid Eesti, Läti, Poola, Leedu ja Soome. Saksamaa kaotas osa territooriumist ja suurriigiseisundi. Sõja võitjad mõistsid kohut sõjaalgatajatele. Peamiseks süüdlaseks jäi Saksamaa. Paljud Euroopa riigid
1)Millal toimus II MS ? 1.sept 1939 - 2.sept 1945 2)Mis sündmusega II MS algas? Saksamaa tungis kallale Poolale 3)Mida tähendab MRP?Millal Sõlmiti? Molotov Ribbentropi Pakt. 1939. 23. aug.Mittekallaletungi leping 4)Millal toimus Talvesõda?Sõdijad? 1939-1940.a.NSV ja Soome vahel. 5)Millised riigid hõivas Saksamaa kevadel, suvel? Kevadel-taani, holland, belgia, norra, luksemburg. Suvel-prantsusmaa 6)Tähtsamad südmused 1942-1945? Stalingradi lahing, Kurski lahing, Jalta konverents. 7)Millal algas Nõukog. Okupats.? 1940. 17. juuni 8)Mis eestis moodustati, kes sai juhiks? Kindralkomissariaat. Hjalmar Mäe 9)Millal oli esimene massiküüditamine? 14. juuni. 1941.a. 10)Mida tähendab Suur Isamaasõda? Saksamaa ja NSV Liidu vaheline sõda 1941. 22 juuni 11)Mida tähendab Pearl Harbor? 1941. a.detsembris Jaapani rünnak USA mereväebaasile. 12)Millised riigid astuvad Hitleri vastu 1941.a.? Suurbritannia, USA, NSV-Liit. 13)Milline lahing on murranguks II ...
Kordamine 1. Millal ja kelle vahel sõlmiti Versaille rahuleping, nim 4 tingimust mis kehtestati Saksamaa suhtes? 28. juuni 1919. Saksamaa ja Atandi vahel. Tingimused: relvastusalased piirangud(ei tohtinud olla suuri sõjalaevu, allveelaevu, lahingulennukeid, tanke, kahureid, 100000 maaväelast ja 15000 mereväelast), hüvitismaksud võitjatele(reparatsioonid), territoriaalsed muutused(Saks. kaotas 1/8 oma aladest, k.a asumaad, loodi nn Poola koridor ida-preisimaa lõigati Saks. ära), Reini piirkonna kontrollimine ja range maksude nõudmine. 2. Millal toimus Pariisi rahukonverents, miks, riigid kes otsustasid, suhtumine
kuid Vene vägedel puudusid reservid, rünnak pidurdus. · Keskriigid olid küll vallutanud Rumeenia, kuid see ei kompenseerinud Verduni lahingu kaotamist. · Saksamaa sai aga oma käsutusse Rumeenia naftaväljad,mis võimaldasid tal laiendada allvee-ja õhusõda. · Paranes ka Keskriikide varustamine toiduainetega. Sõda merel · Merebloki tõttu kannatasid Keskriigid suuremat puudust kui Atandi riigid. · Järjest rohkem kasutati allveelaevu. Merel alustas sõda Saksamaa. Meri Inglismaa ja Iirimaa ümber kuulutati sõjatsooniks, kus Saska allveelaevad lasid põhja kõik alused. · 7.mai 1915 uputas Saksa allveelaev Inglise reisilaeva Lusitania, väites,et nad vedasid sõjavarustust. See ei päästnud neid ülemaailmsest hukkamõistust. · Saksa ning Inglise laevastik kohtusid öisel ajal Põhjamerel.Mõlemad pooled kandsid
kuid Vene vägedel puudusid reservid, rünnak pidurdus. · Keskriigid olid küll vallutanud Rumeenia, kuid see ei kompenseerinud Verduni lahingu kaotamist. · Saksamaa sai aga oma käsutusse Rumeenia naftaväljad,mis võimaldasid tal laiendada allvee-ja õhusõda. · Paranes ka Keskriikide varustamine toiduainetega. Sõda merel · Merebloki tõttu kannatasid Keskriigid suuremat puudust kui Atandi riigid. · Järjest rohkem kasutati allveelaevu. Merel alustas sõda Saksamaa. Meri Inglismaa ja Iirimaa ümber kuulutati sõjatsooniks, kus Saska allveelaevad lasid põhja kõik alused. · 7.mai 1915 uputas Saksa allveelaev Inglise reisilaeva Lusitania, väites,et nad vedasid sõjavarustust. See ei päästnud neid ülemaailmsest hukkamõistust. · Saksa ning Inglise laevastik kohtusid öisel ajal Põhjamerel.Mõlemad pooled kandsid
Suurimaks võitjaks võib pidada Ameerika Ühendriike, kuna ta sekkus sõtta 6. aprillil 1917. aastal ning seetõttu kandis minimaalseid kahjusid. Ühendriikide sõttaastumine ei tähendanud kohest ega otsustavat pööret. Oma geograafilise eraldatuse tõttu ei toimunud sõda tema territooriumil ning ei kandnud suuri kaotusi. USA oli varem olnud Euroopa riikide võlgnik. Sõja tagajärjel hakkasid Euroopa riigid temast majanduslikult sõltuma, ta toetas sõja algusest peale Atandi riike suurte laenudega ning tarnis selle armeedele sõjavarustust. Suurimaks majanduslikuks probleemiks USAs oli vaid mõne kauba defitsiit ja sõjajärgsest üleminekust tekitatud raskused, kuid neist saadi ruttu üle. Peamiseks kaotajaks oli Saksamaa. Riik, kes oli sõda alustanud suurte lootuste ja eesmärkidega, kuid kes lõpetas lööduna ja kellele suruti peale rasked Versailles` rahu tingimused: Versailles´ kuulutas sõjasüüdlaseks Saksamaa, kes pidi võitjate kasuks loobuma
Suurimaks võitjaks võib ilmselt pidada Ameerika Ühendriike, kuna ta sekkus sõtta alles 1917. aastal ning seetõttu kandis minimaalseid kahjusid. Oma geograafilise eraldatuse tõttu ei toimunud sõda tema territooriumil ning ta ei kandnud suuri kaotusi. USA oli varem olnud Euroopa riikide võlgnik, kuid sõja tagajärjel hakkasid Euroopa riigid temast majanduslikult sõltuma, ta toetas sõja algusest peale Atandi riike suurte laenudega ning tarnis selle armeedele sõjavarustust. Suurimaks majanduslikuks probleemiks USAs oli vaid mõne kauba defitsiit ja sõjajärgsest üleminekust tekitatud raskused, kuid neist saadi ruttu üle. Peamiseks kaotajaks oli Saksamaa, riik, kes oli sõda alustanud suurte lootuste ja eesmärkidega, kuid kes lõpetas lööduna ja kellele suruti peale rasked Versailles` rahu tingimused: Versailles´ kuulutas sõjasüüdlaseks Saksamaa,
Kolmikliit Enne I maailmasõda Saksamaa, Austria-Ungari, Itaalia (astub hiljem välja). Nelikliit I maailmasõja osapool, Saksamaa, Austria-Ungari, Türgi, Bulgaaria. Antant Inglismaa, Prantsusmaa ja Venemaa Saksamaa vastu suunatud sõjalis-poliitiline blokk. Venemaa lahkus sõja ajal, USA liitus 1917. Itaalia ei kuulunud sinna,kuid sõdis siiski Antanti poolel. Keskriigid Saksamaa, Austria-Ungari, Türgi, Bulgaaria, Itaalia (sõtta astudes võitles kohe Atandi poolel). Suur Nelik I maailmasõja võitjariigid, USA, Inglismaa, Prantsusmaa, Itaalia. Versailles' süsteem Versailles' rahulepingus kirja pandud tingimused, mille alusel Saksamaa pidi loovutama oma alasid. Maailmarevolutsioon Vasakäärmuslaste (kommunistid) seisukoht maailma muutmiseks. Inflatsioon Raha väärtuse langemine. Deflatsioon Raha väärtuse tõstmine. Devalvatsioon Raha väärtuse muutmine kulla suhtes keskpanga või riigi poolt.
Esimese maailmasõja võitjad ja kaotajad Esimene maailmasõda algas 1914. Nime on ta saanud tänu sõjas osalevate riikide rohkele arvule ja suure sõjatandri tõttu.Sõja lõpuks oli sõjas osalenud 38 riiki ja umbkaudu 75% tolleaegse maailma rahvastikust.Sõja pukemise põhjuseks olid suur riikide vahelised vastuolud.Sõdivad riigid jagunesid Atandiks ja Keskriikideks. 11. novembril 1918. aastal kirjutasid Antandi ja Saksamaa esindajad alla Compiegne'i vaherahule. Sellega lõppes 4 aastat 3 kuud ja 13 päeva kestnud Esimene maailmasõda, kuid kes selle sõjaga võitsid ja kes kaotasid? Suurimaks võitjaks võib pidada Ameerika ühendriike.Nende pinnal ei toimunud sõda, lisaks selle sõtta saadetud sõdurite hulk jäi kesiseks võrreldes teiste riikidega.Kuskil 4miljonit sõudrit mobiliseeriti esimeses maailmasõjas, mis on Venemaa 18 miljoniga võrreldes väike hulk.Märgatavalt tugevnes U.S.A majanduslik seisund, sõja tagajärjel hakka...
Miks kujunes Esimese maailmasõja järel osades Euroopa riikides välja diktatuur? Kuidas õnnestus teistel riikidel säilitada demokraatia? Esimene maailmasõda toimus aastail 1914-1918. Algas 28. juulil 1914. aastal ning lõppes 11. novembril 1918. aastal, mil Saksamaa allkirjastas Compiegne vaherahu. Ainsaks selgeks võitjaks selles sõjas osutusid Ameerika Ühendriigid, mille territoorium jäi puutumata ja majanduslik võimsus oli kasvu teel. Kuid ka teised Atandi riigid väljusid sõjast võitjatena: Prantsusmaa ja Suurbritannia. Paljud suurriigid ja impeeriumid lagunesid. Mis lõid soodsa tingimuse uute riikide nt. Eesti, Läti, Poola, Leedu, Tsehhoslovakkia ja Soome tekkeks. Riigid pidid enda majandust hakkama jälle edasi arendama ja taastama. Seda tehti aga erinevalt. Osades maades kehtestati diktatuur - valitsemisvorm, milles juhil ehk diktaatoril on piiramatu
1915 proovis Saksamaa otsustada sõja saatuse idarindel, koondades keskriikide vägedest 54% idarindele, eesmärk vene sõjast välja sundida Verduni lahing 1916, Verduni kindlus. mõlemal poolel langes üle miljoni mehe, Prantslased suutsid end sakslaste eest kaitsta. Somme'i lahing 1916, Prantsusmaa tõkestas saksa edasliikumise, ligi viis kuud kestnud lahingus vallutasid prantsuse-briti väed väikse maa-ala, suri ligi 1,3 miljonit meest. 1916 sõjaline initsiatiiv Atandi käes 1915-1916 meresõda inglismaa-saksamaa blokeerivad üksteist, allveelaevad, saksamaa lubab uputada kõik alused inglise- ja iirimaa ümber. 1917 Atandi sõjaline ülekaal, Saksa asus strateegilisele kaitsele, lootis piiramatule allveesõjale, sõtta astus ka USA, Saksale kuulutasid sõja 11 ladina-ameerika riiki. Prantsuse baasides streigid, revolutsioonilised liikumised sõjaväes. Vene tahtis jätkata sõda ka peale
õ lk 65 1. Loetlege I maailmasõja tulemused. Millised on positiivsed, millised negatiivsed ? Miks nii arvad? - Suurenes kuritegevus, polnud ühiselt selge, mis on hea, mis on halb. Väärtushinnangud olid muutunud. + Naised said kodudest välja ja nende hääl luges rohkem. Selle põhjuseks oli eelkõige see, et naised võtsid töökohustused ja majandamise üle, kui mehed sõjas olid. 2. Kuidas muutis USA sõttaastumine I maailmasõja käiku? Tänu USA jõududele võitis Atandi riik. 3.Kas Sakamaa lüüasaamine tulenes armee või tagala nõrkusest? Näited, põhjendused. Põjus oli tagala nõrkuses. Sõdureid ei suudetd piisavalt toita ja nad jäid "hispaania grippi". Lisas hagusele nõrgestas ka armeed tankide vähene olemas olu. Saksamaa ei olnud suutnud korraliku tankitööstus käivitada. Sõdurid hakkasid mõistma, et neil ei ole võimalik sõda sedasi võita. 4. Millised Versaillies´rahulepingu punktid muutusid edasises poliitilisel elus pingete allikaks?
Somme'i lahing tankid Merel allveelaev 1915, uputati ka Lusitania(inglise reisilaev) Verduni- suurtükivägi 9)1914 tuntumad lahingud Tannenbergi lahing Marne'i lahing - Liège'i lahing, Lvivi lahing, 10) 1915-1916 tuntumad lahingud Somme`i lahing 1916 kumbki pool ei saavutanud edu, prantslaste, inglaste ja sakslaste vahel Verduni lahing 1916 saksamaa ja prantsusmaa. Verdun jäi hõivamata(saksamaa poolt) Gorlice lahing 1915 saksamaa edukas pealetung venemaale Ypres'i lahing 1915 atandi riikide väed proovisid läbi murda läänerinnet, ebaõnnestus, sakslased piirdusid läänerindel kaitsega, kasut mürkgaasi 11) 11. novembril 1918 Compiegne'i vaherahu, mille tingimused kinnitati Pariisis rahukonverentsil Versailles'i rahulepinguga 28. juunil 1919. saksamaa pidi oma väed viima välja lisaks okupeeritud territooriumitelt ka reinimaalt ningi elsassist ja lotringist. Tuli loovutada oma sõjavarustus, laevastik., see lõpetas I ms. 12) Versailles's rahu- 28.06
See jäi ära kuna USA laenas Saksamaale raha, et ta saaks reparatsiooni ära maksta. See sundis teisi riike reparatsiooni -ja võlaprobleemidele lahendust otsima. 7. Miks teravnes 1930. aastatel rahvusvaheline olukord? Nimeta peamised kriisikolded 1930. aastate maailmas ja nende põhjused. • Sakslasi vihastas Versailles' rahuleping ning see, et prantslased ja inglased ei tahtnud Saksamaad suurriigina tunnustada. Saksamaa tahtis sõjakaotust tasa teha. • I maailmasõjas Atandi poolel sõdinud Jaapan ja Itaalia olid solvunud, sest nad ei saanud maailmasõjas osalemise eest piisavalt asumaid. Nii otsustati need asumaad endale jõuga haarata. • Pärast I maailmasõda kehtestatud riigipiirid põhjustasid rohkesti pingeid. Mitmes riigis arvati, et neile kuuluvad alad on ebaõiglaselt saanud naaberriik ning et need tuleks tagasi võita. • Rahvasteliit polnud võimeline lahendama kriise, kui nendes osalesid suurriigid. 8. Miks puhkes USA-s 1929.-1930.a
5. Kuidas muutusid Euroopa riigid peale esimest maailmasõda? AustriaUngari keisririik lakkas olemast. Selle asemel moodustus kolm uut riiki: Austria vabariik, Ungari kuningriik ja Tsehhoslovakkia vabariik. 1918. Aastal AustriaUngari küljest lahutatud lõunaslaavi alad hakkasid Jugoslaavia Kuningriigi nime kandma. Venemaa küsimus 1917. aasta sügisel tulid venemaal võimule kommunistid. Nad sõlmisid saksamaaga enne eraldi rahu, kui saksamaa alistus atandi vägedele. Nõukogude venemaad pariisi rahukonverentsile ei kutsutud, kuna lääneriigid ei tahtnud tunnistada kommunistide võimu venemaal. Mitmed vene impeeriumi kuulunud rahvad otsustasid soodsa võimaluse ära kasutada ning iseseisvuse välja kuulutada. Iseseisvus õnnestus säilitada Eestil, Lätil, Leedul, poolal ja Soomel, kuid nad pidid seda ikkagi relvaga kaitsma. Nende riikide vastupanu kommunistidele nurjas nende plaani allutada nõukogude korrale kogu Euroopa.
Imperialismiajastu ja ühiskond 19.sajandi lõpul jõudis maailm imperialismiajastusse. 19.sajandi teisel poolel tõstis suuremaste rahvaste pead svoinism e. Marurahvuslus. Imperialismile suurriiklikele püüetele saavutada võimalikult suur mõjuvõim. Euroopa tsivilisatsiooni, mille juhtmõtteks olid kujunenud isikuvabadus, eraomand ja demokraatia, käsitleti ainuvõimalikuna. 20.sajandi alguseks oligi peaegu kogumaailm jagatud Euroopa riikide asumaadeks või mõjusfäärideks. Norra rahumeelne erladumine Rootsist 1905.aastal. 1914.aastal elas 56% maakera elanikkonnast koloniaal- või poolkoloniaalsetes maades. 1909. Aastal Inglismaal 45 miljonit inimest, tema kolooniates aga üle 7 korrda rohkem, s.o 349 miljonit inimest. Aafrikas tekkinud riikidest suutis 1914.aastaks iseseisvuse säilitada vaid Etioopia, millele võib erandikuna lisada Libeeria. Kõige dramaatiliseks kokkupõrkeks Aafrikas oli Inglise-Buuri sõda 1899-1902. Euroopaliku hariduse saanu...
Ukraina,Valgevene ja Taga-Kaukaasia- neil kolmel ei õnnestunud aga iseseisvaks jääda. Enamikel väikestel riikidel tli end relvaga kaitsta ja puhkesid kodusõjad Ungaris tulid 1919 võimule enamlased. Kodusõda toimus ka Soomes ,kus Mannerheim asus organiseerima enamlaste vastaseid sõjalisi üksusi ehk valgekaarti. Suurkodusõda RUS ,esialgu õnnestus rahutused maha surda. Tekkisid ,,valged" valitsused kes püüdsid taastada ,,ühtse ja jagamatu" Venemaa. RUS väljumine sõjast tõi kaasa Atandi interventsiooni : Venemaa sadamad sakslaste kätte ei läheks võttis Atant need oma kontrolli alla. Märtsis 1918 maabusid Antandi üksused Murmanskis ja aprillis Vladivostokis, hiljem hõivasid inglise ja Fra väed Musta mere sadamad ja Taga-Kaukaasia. 1918 a sügisel kuulutasid enamlased välja punase terrori (juht: F.Dzerzinskki). Lenini korraldusel asutati koonduslaagrid ja tapmine sagenes 1918 juuli mõrvati Nikolai II perekonnaga. Valge terror ei jäänd punastest maha
kindral Luddendorff, nemad suutsid ühe Vene armee Tannenbergi lahingus puruks lüüa, teise aga Ida-Preisimaal taanduma panna. Edukam oli Vene vägede tegevus A-U vastu. Galliitsias toimunud lahingutes kandsid A-U väed raskeid kaotusi. Ebaõnnestus ka A-U pealetung Serbias. 1914. Aasta sügisel tõi Saksamaa osa vägesid A-Ule appi ja alustati koos pealetungi Varssavile. Alguses said edukalt edasi liikuda, siis lõi Vene rünnak nad tagasi. Atandi riigid asusid vallutama Saksamaa kolooniaid ning tegid seda ilma suurema vastupanuta. Mõnel pool aga osutasid sakslased ka vastupanu. Nii suutis Ida-Aafrikas tegutsev väike armee suures ülekaalus olevatele liitlastele vastu panna 1918.aastani. SÕJATEGEVUS 1915-1917 Positsioonisõda 1915. a alguseks olid mõlemad võitlevad pooled läänerindel välja ehitanud tugevad kaitseliinid, algas positsioonisõda. Positsioonisõja põhjustas see, et okastraattõkked, kaevikud
kindral Luddendorff, nemad suutsid ühe Vene armee Tannenbergi lahingus puruks lüüa, teise aga Ida-Preisimaal taanduma panna. Edukam oli Vene vägede tegevus A-U vastu. Galliitsias toimunud lahingutes kandsid A-U väed raskeid kaotusi. Ebaõnnestus ka A-U pealetung Serbias. 1914. Aasta sügisel tõi Saksamaa osa vägesid A-Ule appi ja alustati koos pealetungi Varssavile. Alguses said edukalt edasi liikuda, siis lõi Vene rünnak nad tagasi. Atandi riigid asusid vallutama Saksamaa kolooniaid ning tegid seda ilma suurema vastupanuta. Mõnel pool aga osutasid sakslased ka vastupanu. Nii suutis Ida-Aafrikas tegutsev väike armee suures ülekaalus olevatele liitlastele vastu panna 1918.aastani. SÕJATEGEVUS 1915-1917 Positsioonisõda 1915. a alguseks olid mõlemad võitlevad pooled läänerindel välja ehitanud tugevad kaitseliinid, algas positsioonisõda. Positsioonisõja põhjustas see, et okastraattõkked, kaevikud
Polnud rahul Versailles´ rahulepingu tingimustega (pidas ebaõiglaseks). Eriti pahased oldi- sakslastega asutatud alad tuli loovutada naabritele. Ungari pidi loovutama suure osa oma territooriumist. Venemaa pidas end samuti kaotajaks, tema eesmärk oli aga maail uuesti ümber jagada. 1922. Rapallo koostööleping Saksamaa ja Venemaa vahel Versailles´ vastu. ( Saksamaa arendas Vene sõjatehastes oma sõjatööstust). Itaalia ja Jaapan olid Atandi poolelt kõige rohkem kannatanud. ( jäid ilma terrotooriumitest ja kolooniatest). Kuna majandus oli hakanud stabiliseeruma, vähenesid ka välispoliitilised vastuolud. 1925. Locarno konverents- Sõlmiti Reini tagatispakt.(kindlustas Saksamaale Versaille´ paika pandud läänepiiri) Sarnaseid lepinguid sõlmisid ka teised. Lootus leppimisele ja rahule. Briand`i Kellogi pakt. 15 riiki +48 kirjutas alla, mis kohustasid loobuma sõjast, kui rahvusliku poliitika vahendist. 3
) olid ründerelvadest tõhusamad; kaevikuliinidest oli peaaegu võimatu läbi murda; olukord muutus tankide kasutuselevõtuga; positsioonisõja pidamiseks oli vaja suurt armeed , et rindejoont pidevalt mehitada; ehitati välja 2-3 üksteisele järgnevat kaevikute liini koos kuulipildujapesade ja suurtükipositsioonidega; punkrid; mürkgaas; kaitseks selle vastu võeti kasutusele gaasimaskid; Itaalia ja Bulgaaria sõttaastumine Antandi riigid suutsid veenda itaalia atandi poolel sõtta astuma,lubades selle eest osa A-U valdustest; 1915 kuulutas Itaalia A-U sõja, avades sellega I MS-s uue rinde; Bulgaaria ühinemine keskkriikidega otsustas Serbia saatuse. Serbia väed purustati; Lahingud Türgi rindel Sõjategevus hoogustus türgi sõttaastumisega; Saksa rünnak idarndel 1915. aastal Saksamaal Otsustati koondada peamised jõud ida-rindele; Gorlice operatsioon; Vene kaitseliinidest murti sügavalt läbi; rinne stabiliseerus; Verduni lahing
suunas.Vältimaks lahingute kandumist Eestisse,rakendati üha enam Eesti väeüksusi rindevõitlusse Venemaa pinnal.Samal ajal avaldas Nõukogude Venemaa valitsus soovi sõja lõpetamiseks.Likviteeriti Eesti Töörahva KommuuniNõukogu. Vabadussõda muutus Moskva silmis kahe riigi-Eesti ja Venemaa vaheliseks sõjaks,mida erinevalt klassivõitlusest on võimalik kahepoolse lepinguga lõpetada. Septembri keskel Pihkvas toimunud rahukõnelused lõppesid tulemusteta,kuna Atandi riigid lootsid veel nõukogude võimu kukutamisele relvajõul ega soovinud väikeriikide väljumist sõjast.Ka ei tulnud Eesti sooviga kaasa Soome ,Läti ega ka Leedu valitsus,kuid Venemaaga separaatrahu sõlmida Eesti poliitikud veel ei söendanud. Loodearmee Petrogradi operatsioon Oktoobris alustas Loodearmee suurt peletungi Petrogradi vallutamiseks.Vaatamata üha teravamatele suhetele vene valgetega,toetasid Eesti väed seda rünnakut.Punaarmee vastulöök Pulkovo
edu saklasi, vallutades Võnnu linna. Landerswehri sõja teine etapp ehk Võnnu lahing algas sakslaste paletungiga. Eesti varuüksuste saabumsiega viis Golzi järeldusele, et operatsioon on ebaõnnestunud. 23 juuni marssisid Rahvaväe üksused lahinguteta sisse Võnnu linna.Leiti et landerswehri purustamine tähendab jäädavat vabanemist nn pentlirüütlite orjusest. Eesti väejuhtide silme ees hakkas teravnema Riia vallutamine. Varsti võtsidki Eesti väed Riia kahuritule alla. Sekkusid ka Atandi esindajad, kelle nõudel kirjutati 3 juuli alla vaherahule. Tartu rahu sõlminime, sõlmijad, tingimused 2. veebruaril 1920 Eesti Vabariigi ja Nõukogude Venemaa vahel Tartus sõlmitud rahvusvaheline leping, millega lõppes Vabadussõda ning pandi alus Eesti Vabariigi iseseisvusele. Määrati kindlaks Estile sobilik piir, Vene valitsus saatis laiali kommunistlikud Eesti väeosad, Venemaa eestlased said koju naasda, Eesti
lüliks oli Itaalia. Itaalia oli Saksamaa ja Austria-Ungari lepinguga liitunud selleks , et kaitsta ennast Prantsusmaa võimaliku rünnaku eest. 1911. Aastal vallutas Itaalia Türgilt Tripolitaania ja Kürenaika ning kuulutas selle oma kolooniaks nimega Liibüa. Antant ja selle eesmärgid Antandi võtmeriigiks oli Prantsusmaa, kes soovis Saksamaa mõjuvõimu Euroopas vähendada. Ka Venemaa ei soovinud Saksamaa mõjuvõimu Euroopas, aga siiski oli Venemaa peamine vaenlane ikkagi Türgi. Atandi osapool Inglismaa polnud oma liitlastele lubadust, et Saksamaa rünnaku puhul nende poolel sõtta astub. Suurriikide blokkide kujunemine ning nende raames sõlmitud kokkulepped mõjusfääride jaotamiseks viisid 20.sajandi algul maailma mitu korda sõja lävele. Serbia agressiivne poliitika andis oma osa suhete teravnemiseks. Sajandi algul toimus Serbias sõjaväeline riigipööre, mille käigus kuningas koos perekonnaga mõrvati ja venemeelse valitsejaga
kütust ja toorainet.Rahvasteliidu vahendusel hangiti välislaen,mille abil tehti panga-ja rahreform(üleminek kroonile)Uus kurss oli sobiv ning 1920.a teist poolt iseloomustas majanduslik tõus:suurenes põllumaj ja tööstustoodang,kasvas eksport,tõusis elatustase.Eesti majandus integreerus Euroopa majandusega. Välispoliitika Eesti asus iseseisvust taotlema 1918a,kuid de jure tunnustuseni jõuti pärast Vabadus sõda .Läbimurdeks kujunes 26.jan.1921,mil Atandi Ülemnõukogu tunnustas kõiki Balti riike.Eesti välisp. peamine ülesanne oli riigijulgeoleku kindlustamine.Hinnates julgeolekuriske,tõstsid Eesti poliitikud esile kahte ohuallikat-Saks ja Venemaad. Saksa oht jäi1920a.teoreetiliseks,sest Ims lüüa saanud Saksa arenes demokraatia suunas.Seevastu kommunistlik Venem. oli Eesti iseseisvuse hävitamisest jätkuvalt huvitatud. Välispoliitika-Eesti kommunistlik partei üritas 1 dets 1924 riigipöördekatset et hävitada eesti
itaalia päritoluga inimest välismaal (enamjaolt USAs, Argentiinas, Prantsusmaal, Saksamaal). Rahvatihedus Itaalias on 194,5 inimest/km². Ligi 13% rahvastikust on koondunud nelja suuremasse linna (Rooma, Milano, Napoli, Torino). 85% Itaalia elanikest on Rooma katoliku usku, 1% on protestandid, 14% on mitteusklikke ja ateiste. Ajalugu Juunis 1914 oli Itaalias barrikaadivõitlus. I maailmasõtta astus Itaalia ekspansionistlikku suurkodanluse survel 23.05.1915 Atandi poolel. Caporetto lahingus okt. 1917 said Itaalia väed austerlastelt hävitavalt lüüa., aga liitlaste võit tagasi riigi territooriumi suurenemise. Saint-Germaini rahu 10.09.1919 ja Rapallo lepingu 12.11.1920 alusel liideti itaaliaga Lõuna-Tirool, Gorizia, Istria ja Trieste. Pürast esimest maailmasõda: 1918-1919 osalesid nad ka Nõukogude Venemaa vastases interventsioonis ning saatsid anastuslikel eesmärkidel vägesid Albaaniasse ja Türgisse
ebaõnn.“ (Kivisikk, 1993, lk. 37) Mussolini seisukohad ei läinud kokku sotsialistide patsifismiga, kes nõudsid erapooletust ja sõtta mitte sekkumist. Nüüd loobus Mussolini „L’ Avanti!“ toimetamisest ja sotsialistid heitsid ta oma parteist välja. Ometi ei loobunud Mussolini Itaalia sõtta astumise ideest. Ta asutas uue ajalehe „Popolo d’Italia“, kus mürtsusid sõjatrummid seni, kuni Itaalia 1915. aasta mais Atandi poolel maailmasõtta astus. Ka Mussolini läks rindele. Ta oli seal snaiper ja pidas teenistuse ajal päevikut, kus kirjeldas end kui karismaatiline kangelaslik liider. Kuid tema sõdimist polnud kuigi kauaks. 1917. aasta jaanuaris sai ta raskelt haavata ja tal tuli üle poole aasta hospitalis end ravida. Selline oli Benito Mussolini raske ja karm noorusaeg. Kuid nendes katsumustes kujunes tema iseloom, egoism, tahtekindlus, selgroog ja kangus, milleta ükski diktaator toime ei tule
MAAILM ESIMESE MAAILMASÕJA JÄREL · Pinged säilivad · Ainsaks võitjaks USA · Kõige suurem pettumus aga Saksamaal · Ungari polnud ka tingimustega rahul · Kaotajaks pidas ennast ka Venemaa · 1922. aastal sõlmisid Saksamaa ja Venemaa Rapallos Versailles süsteemi vastase koostöölepingu · Itaalia ja Jaapan olid Atandi poolel võidelnud riikidest kõige vähem rahul tulemustega SÕJAJÄRGNE MAJANDUSKRIIS · Majandus ei elavnenud · Kasvas tööpuudus · Saksamaal olid kõige keerulisemad majandusprobleemid (reparatsioonide maks) · Saksamaal algas hüperinflatsioon, mille käigus raha kaotas väärtust kiiremini, kui seda trükiti · Saksamaa majanduslik nõrkus mõjus ka kogu Euroopa majanduse arengule ÄÄRMUSLIIKUMISTE TUGEVNEMINE. KOMINTERN · 1919
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Matemaatika-loodusteaduskond Meresüsteemide Instituut Erik Illaste YAEB-12 KAUGSEIRE RAKENDUSED OOKEANIDE JA MEREDE UURINGUTES Referaat Õppeaine: Üldine okeanograafia ja limnoloogia Õppejõud: Prof. Urmas Lips Tallinn 2015 SISUKORD Sissejuhatus.........................................................................................................................2 1. Kaugseire mõiste............................................................................................................2 1.1. Passiivsed seadmed............................................................................................3 1.2. Aktiivsed seadmed...............................................................................................3 1.3 Kaugseire andmeid mõjutava...
nõudsid saksalaste tagasi tõmbumist, et täitnud 5 juunil pool juhuslik tulevahetus eesti soomusrongide . Tõi kaasa võnnu linna langemise sakslaste kätte. Vaherahu kasutasid mõlemad pooled uute süjaliste konfliktide ettevalmistamiseks II etapp 18 juunil kui sakslased asusid uuesti rünnakule nii mererannakut pidi ja võnnu poole ka. 20-21-22 juunil leidsid aset kõige tugevamad vastuolud. 23 juunil(võidupüha)- järgnes sõja käik riia alla , samuti olulised lahingud. Atandi riikide sekkumine 3. juulil sõlmiti Riia eeslinnas koolimajas vaherahu. Lätlaste eneste suhtumist ja käitumine landeswehri sõjasse. Lätlased alates aprillist 1919, olid käitunud provokatsiivselt, olid selgelt õhutanud eesti ja saksa vahelisi vastuolusid, nii läti diplomaadid tallinas ja igal pool, üritasid jätta muljet et see landeswehr on vaid sissejuhatus, ja et hiljem hirmutati et läti üritas eestit vallutada
1960ndtel reformiti majandust, võisid olla väikeettevõtted. 1988 algas üleminek demokraatiale, 1989 aastast ollakse vabariik, vabad valimised aastal 1990. 1999 ühineti NATOga. 47. 15. Kreeka XX sajandil Kreeka elanikkond oli suurenenud, riigis olid pinged kuninga ja peaministri vahel, riik jagunes ja tekkis kaks valitsust – saksa ja britimeelsed. Saksameelsed olid kuningavõimu pooldajad (ateenas) ja britimeelsed olid peaministri Venizelose pooldajad (thessalonikis). 1917 asuti Atandi poolel sõtta ja kaks valitsust ühinesid. Oli sõda Türgiga, kaotati, türklased saadeti Türki ja kreeklased Kreekasse. Monarhia kaotati rahvahääletusel 1924, kuulutati välja vabariik. 1935 likvideeris peaminister Kondylis vabariigi ning taastas monarhia samuti rahvahääletusega. 1936 oli riigipööre, tuli diktatuur, mis kandis nime „4. Augusti režiim“. Head suhted brittidega. 1940 aastal oli sõda Itaaliaga, võideti, kuid peale Saksamaa
1917. aasta teisel poolel oli võrdõigusliku osariigi saavutamise mõte ülekaalus. Esmakordselt tehti pikaajalisemaid plaane Eesti tuleviku kohta peale Saksa vägede Riia vallutamist. Maanõukogu koosoleku võttis sõna Jaan Tõnisson, kes väitis, et Venemaa on surmani haige ja Eestil pole Venemaalt enam kaitset saada. Tõnissoni arvates võiks kolmas võimalus olla apelleerimine Atandi riikidele - võiks saada Atandilt moraalset toetust - mõelda tulevikus võimalusele luua lääneriikidele tuginev Balti puhverriik. Tõnissoni mõte tekitas teravaid sõnavõtte, aga enamus kõnelejaid jäi seda meelt, et tegemist on utoopiaga ja Eesti eesmärgiks peab jääma võrdõigusliku osariigi staatus Venemaa koosseisus. Karl Ast ütles oma kõnes, et parim oleks Eestile kuulutada välja iseseisev riiklus, aga see pole aga võimalik. Asti mõttest haaras kinni Tõnisson, et
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
