Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

"autonoomiaseadus" - 12 õppematerjali

thumbnail
1
doc

Omariikluse saavutamine tabelina

nov.1918-3.jaan.1920 Riigielu Jaan Poska ­ kubermangukomissar Iseseisvumine 30.01.1919 Paju × korraldamine 1917-1918.a. 30. märts 1917.a Autonoomiaseadus (Venemaalt) 15.nov.1917. Eesti Kaitseliit ETK Asutav Kogu Maapäeva otsused: (Kuperjanov) Narva 23.apr.1919 (I Parlam.) Saksa * Eesti Vabariik välja...

Ajalugu
33 allalaadimist
thumbnail
3
odt

I Maailmasõda, Eesti loomine, Vene revolutsioonid

Millal toimus (kuupäevad, aastad)? Miks puhkes (ajend, põhjused)? Kes osalesid? Uuendused sõjanduses. Tulemused. Suurriikide kokkuvarisemine ja uute riikide kujunemine (kaart). Vene revolutsioonid. Miks puhkes veebruarirevolutsioon? Selle tagajärjed. Oktoobrirevolutsioon ja selle tagajärjed. Millal toimusid mõlenad revolutsioonid. Eesti vabariigi loomine! Seosed sündmustega Venemaal, maailmas. Autonoomiaseaduse vastuvõtmine, sellega kaasnenud muutused. Eesti kommunistid ja oktoobripööre ning sellega kaasnenud muutused. Eesti Vabariigi väljaluulutamine. Saksa okupatsioon ja sellega kaasnenud probleemid. Vabadussõda ­ aeg, osapooled, Võnnu lahing, Tartu rahu. I maailmasõda: I maailmasõda algas 28. juulil 1914 - 11. novembril 1918 Sõja ajend : suurriikide vastandlikud huvid ja 1914. aasta juunis tapeti Austri ­ Ungari troonipärija Franz Ferdinandi, vallanduski suur sõda, sest Austri­Ungari taga seisis Saksamaa. Serbiat...

Ajalugu
58 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Eesti teel iseseisvusele

Veebruarirevolutsioon: toidupuudus > oodati järjekorras, läksid mässama 02.03. Nikolai II loobub troonist > pakub trooni vennale Mihhaile, kuid too keeldub Võim läks Ajutisele Valitsusele, tahab viia läbi reforme (Eesti rahvuslik intelligents + vene intelligents) Rahvuslaste nõupidamisel seati kokku autonoomiaseaduse projekt, mis esitati Ajutisele Valitsusele. 30.03.1917 autonoomiaseadus (samm iseseisvuse suunas) * loodi rahvuskubermang * asjaajamiskeel eesti keel * ametisse eestlasest kubermangu komissar ­ Jaan Poska (esindas vene intelligente) * lubati kokku kutsuda Maapäev ­ Eesti esimene parlamentaarne rahvaesindus (kaudsed valimised), mille etteotsa Päts * lubati rajada rahvusväeosad ­ Esimene Eesti Polk * lubati rahvuskirik ­ EELK > esimesed eesti soost piiskopid * lubati demokraatlike kodanikeõigusi > erakonnad...

Ajalugu
104 allalaadimist
thumbnail
2
odt

Eesti teel iseseisvusele

Jaan Tõnisson- Postimehe peaoimetaja(1986), tema juhtimisel tõstis ajaleht esile eeslaste rahvusliku eneseteadvuse edendamise, astudes jõuliselt välja nii venestamise kui ka saksastamise vastu. Oli Eesti Rahvusliku liikumise mõõduka tiiva juht, kellena rajas1905. aastal Eesti Rahvameelse Eduerakonna. Tema roll oli kaalukas ka Eesti Vabariigi sünniaastatel ning eriti omariikluse esimesel 15 aastal. Pärast 1934.a riigipööret nõudis Tõnisson riigi valitsemises demokraatiat, samaaegselt tegutses ta ka Tartu Ülikooli õppejõuna. Konstatin Päts- Teataja peatoimetaja, teda peetakse sõjaeelse Eesti Vabariigi silmapaistvaimaks poliitikuks. Päts kuulus riigi 1918. aastal välja kuulutanud Päästekomiteesse, hiljem juhtis aga korduvalt Eesti valitsusi, sealhulgs Vabadussõja alguses. Kuid 1934. aastal teostas ta koos Johan Laidoneriga riigipöörde ja kehtestas autoritaarse riigikorra, mis sai tuntuks Vaikiva Ajastu nime all. Päts püüdis sellega riiki t...

Ajalugu
15 allalaadimist
thumbnail
5
odt

Eesti Vabariigi tekke eeldused kuni vabadussõda

Kohal oli 15 000 sõdurit, kelle väeosad olid Petrogradi lähistel. 25 000 inimest olid tsiviilelanikud, sest Petrogradis oli väga suur eestlase kogukond. See demonstratsioon avaldas valitsusringkondadele mõja ning 4 päeva pärast 30. märtsil kirjutati alla autonoomiaseadusele . Tollane Eesti hümn oli ,,Mu isamaa on minu arm", Kunileidi viisile. Autonoomiaseadus määratles, et Eestimaa kubermang ja Liivimaa kubermangu põhjaosa liideti kokku üheks rahvuskobermanguks ­ Eestimaa kubermanguks. Eestimaa kubermangu juhtis juba sel ajal eestlane Jaan Poska, kes sai ka uue rahvuskobermangu kuberneriks. Lisaks kubermangu ühendamisele tähendas autonoomiaseadus ka seda, et lubati valida rahvaesindus Ajutine Maanõukogu ehk rahvasuus Maapäev. Nad olid Eestimaa kubermangu seadusandlik võim. Suvel 1917 valiti Maapäev, Hugo Kuusner....

Ajalugu
28 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Arenenud Tööstusriigid

Rahvaarv on suurem -Venemaa on nõrkus, Asuvad kaugel üks- teisest, mobiliseeritute arv sõja alguses väike =Ei ole hästi valmis sõjaks v.a. Prts. Venemaa pole üldse valmis. Eesti iseseisvumine -Veebruari revolutsioon, 1917, tsaar loobustroonist, võim ajutisel valitsusel-Eestimaa kubermang komisaar Jaan Poska, 30.märts1917 autonoomiaseadus , Üks rahvus-Kubermang(liivimaa põhjaosa), Asjaajamis Keel eesti keel, rahvusväeosade loomine, Autonoomia e. omavalitsus. -Enamlik riigipööre Venenmaal, 1917, võim nõukogude valitsusel Eesotsas Lenin-Kubermangu komissaar Poska tagandamuine, Võim Eestimaa Nõukogude täitevkomiteel, Maapäev Kuulutab end kõrgeimaks võimuks,Enamlased saaadavad Maapäeva laiali, Maapäeva juhatus käis salaja koos Kommunislik diktatuur. -Sks vägede üldpealetung idarindel, 1918...

Ajalugu
40 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Esimene maailmasõda, Venemaa 1917, Eesti 1917-1918

I Nõukogude valitsus. Juht Lenin. Lenin ­ Bolsevike juht. NSVLi esimene valitsusjuht. Veebruarirev- pööre ühiskonnas. Rahulolematus Nikolai II-ga. Eesti 1917 · Muutused ühiskonnas Eestimaa kubermangu komissariks sai Jaan Poska. Tegevust alustas miilits. Üks kubermang. · Autonoomiaseadus ­ osaline iseseisvus 20.märtsi lõpus avaldati Ajutise Valitsuse määrus Eestimaa kubermangu valitsemise ajutise korra kohta. Eestimaa+ P- Liivimaa kubermang. Selle juurde pidi valimiste teel moodustama Eestimaa kubermangu Ajutine Maanõukogu. Haridus, usk, kultuur (30.märts 1917) 1. Kõrgemad organid lubati moodustada. Seadusandlik ­ Maapäev (63 liiget) ja Täidesaatev ­ Maavalitsus ­ K.Päts 2. Emakeelne algharidus · Oma sõjavägi...

Ajalugu
48 allalaadimist
thumbnail
15
docx

Eesti teel iseseisvusele. I Eesti Vabariik.

a. olulisemaid sündmusi: * veebruar 1917 ­ Veebruarirevolutsioon (- ajutine valitsus) - Venemaad üritatakse teha demokraatlikuks riigiks (üldine valimisõigus, poliitvangide vabastamine, poliitpõgenikud kutsutakse koju..) * 7. märts 1917 ­ Kroonlinna mäss (tööliste mäss) * 26. märts 1917 ­ eestlaste meeleavaldus Petrogradis (osales 40 000 inimest k.a täisrelvastuses sõjaväelased) * 30. märts 1917 ­ võetakse vastu autonoomiaseadus - tehakse haldusreform (Eestimaa- ja Liivimaa kubermang ühendatakse ühtseks Eesti kubermanguks)(välja jäävad Narva, Läti ja Setumaa) - ühtne Eesti ala - riigi etteotsa valitakse maapäev - 1. Eesti valitsus ­ Eesti Maavalitsus (esimees K. Päts) * august 1917 ­ saksalsed vallutavad Riia * oktoober 1917 ­ Venemaal tulevad võimule kommunistid (Lenin) ­ oktoobrirevolutsioon Venemaal * 18. november 1017 ­ Maanõukogu viimane istung - võetakse vastu otsus, et nemad on kuni...

Ajalugu
34 allalaadimist
thumbnail
43
pdf

Eesti uusima aja ajalugu

09.12 Kohustuslik kirjandus Eesti ajalugu V ja VI. Viiendast köites käsitletud osa (20. sajandi algus) ta loengus ei käsitle kuni veebruarirev, VI osa kultuur ja Eesti II maailmasõjas. Neist kahest teosest peaks piisama - teisi ÕISis pole väga vajalik. 1917. aasta Sõtta oli mobiliseeritud Eestist u 100 000 meest, neist iga kümnes ei pöördunud kunagi tagasi. Nähes, et sõda ei taha lõppeda, asendus esialgne sõjavaimustus sõjavastasusega. Praktiliselt iga perekond oli sõjas kuidagi puudutatud. Sellega seoses meeleolud rahva hulgas tasapisi langesid. Ooteti, et sõda mingisuguse lõpplahenduse leiaks. Samamoodi sõjategevus oli mõjutanud ka majandust. Need 100 000 meest tähendas seda, et tekkis tööjõupuudus. Lisaks meestele kutsuti sõjaväeteenistusse ka hobused. Vene transpordiolukord oli nigel, raudteed olid rakendatud sõja jaoks. Tehase vabrikud töötasid ennekõike sõjaväe tarbeks. Esmatarbekaupade puudus läks iga...

20. sajandi euroopa ajalugu
37 allalaadimist
thumbnail
48
docx

LÄHIAJALUGU

erakondadega, valmised võitnud stabiliseerus poliitiline olukord e) Tahtis olla suurim jõud mandri Euroopas, mis muutis ta aktiivseks Kesk- ja Ida-Euroopas, 1930. aastatel hakkas koostööd tegema NSVL’ga. 16. 17. 10. Eesti iseseisvumine. 18. Iseseisvumise kultuurilised, majanduslikud, poliitilised eeldused. I maailmasõja mõjud. 1917.a. sündmused – autonoomiaseadus ja selle kehtestamine. Enamlaste tegevus – populaarsuse kasv, võimuhaaramine, poliitilised ja majanduslikud ümberkorraldused. Eesti iseseisvumise ettevalmistamine ja elluviimine. Saksa okupatsioon. 19. Iseseisvuise põhjused 20. Kultuurilised  Kirjakeele ühtlustumine  Eestikeelse ajakirjanduse levik  Oma haritlaskonna kujunemine...

Ajalugu
75 allalaadimist
thumbnail
10
docx

Ajaloo arvestus mõisted, isikud, aastaarvud

Mõisted maapäev – kõrgema võimu kandja Eestis, kes otsustas, et Eestist peab saama iseseisev riik Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee – kommunistide poolt asutatud valitsusorgan 1917-1918 Päästekomitee – 19. veebruaril 1918 loodud komitee, mis loodi Maapäeva otsusega, eesmärgiks EV taastamine Balti hertsogriik – sakslaste poolt Balti riikidesse kavandatav riik Eesti Töörahva Kommuun – Nõukogude Vabariik ehk riigi sarnane moodustis, mis eksisteeris 52 päeva ja millel puudusid riigile omased tunnused Landeswehr – baltisakslastest loodud sõjaväeüksus, võitles Vabadussõjas Eesti vastu riigivanem – Eesti valitsuse juht, võib olla ka presidendifunktsioon asundustalu – Eestis pärast 1919. aasta maareformi endisele mõisamaale rajatud talu Balti Liit ehk Balti Antant – 30ndatel kavandatud sõjalis-poliitiline ühendus Soome, Eesti, Läti, Leedu ja Poola vahel, mis ei õnnestunud Eesti-Läti kaitseleping – Eesti ja Läti vahel sõlmitud kaitsea...

Ajalugu
1 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Eesti lähiajalugu

11. 1917 Asuta kogu), 1918 Päästekomitee (23.02 1918 iseseisvusmanifest), vabadussõda (28.11.18-02.02.20 Tartu rahu) 1918 (ebaedu, taganemine), 1919 (vastupealetung, Landeswehri sõda, edu, vaherahu), 1919 maareform 1920 1920 (kurss rahule), 1920 põhiseadus Asutav kogu, 1923 majanduskriis (strumani uus poliitika), 1928 rahareform, 1929-1933 majandus- ja poliitilinekriis, 30ndad 1932 mittekallaletungileping N-L, 1933 põhiseaduseelnõu (vapsid), 12.03.1934 riigipööre (Päts ja Laidoner- kaitseseisukord) 1934 Balti Antant, 1937 uus põhiseadus (Päts presidendiks), 28.09.1939 E-N-Liidu vastastikuse abistamise pakt (baaside leping), 17. juuni „Narva diktaat“, 21. juuni „juunipööre“(Vares-Barbarose valitsus), 40ndad juuniküüditamine, Saksa-Vene suvesõda, 1.07.1941 Saksa okupatsioon, 1944. Eesti N-L, 1949. m...

Ajalugu
3 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun