Eesti Vabadussõda 11. klassi õpiku § 36-40 (1)

36.ptk Esimene maailmasõda ja 1917.aasta
Esimese maailmasõja puhkemine
*1914.a juulis tappis serbia anarhist G.P. Sarajevos Austria-Ungari kroonprintsi, ertshertsog Ferdinandi. Sellest sai alguse sündmuste ahel, mis viis seninägematu maailmasõja puhkemiseni ja kogu maailmakorra kokkuvarisemiseni.
*Tänaseks on ajaloolased juba üsna üksmeelsed,et II MS oli I MS tagajärg ja teine vaatus .
*1914.a puhkenud I MS ühele poolele asetusid Saksamaa, Austria-Ungari, Türgi ja Bulgaaria , teisele poolele Prantsusmaa, Inglismaa, Venemaa ja lõppkokkuvõttes enamik maailma riike, k.a USA.Selle riikidegrupi südamikuks oli Prantsusmaa ja Inglismaa liit, nn Antant.
*Sõja puhkemise ja laienemise põhjusteks olid mitmesugused riikidevahelised vastuolud, peamiselt aga see,et teistest hiljem suurriigiks tõusnud Saksamaa nõudis endale tunduvalt rohkem „eluruumi“ ja võimu, kui tal 20.saj alguse seisuga oli.
Maailmasõda ja Eesti
*Kokku sai vene mundri selga 100 000 eesti meest, kellest u 10 000 langes. See oli suur kaotus (meid oli miljon).
*Sõja puhkedes võttis eestlaste seas maad üldiselt lojaalne ja isegi entusiastlik meeleolu, sest ametlik Saksa- vastane propaganda kõlas kokku valitseva saksavaenuliku hoiakuga.
*Riigivalitsus muutus venemeelseks. Peterburi ristiti ümber Petrogradiks. Keelati saksa k avalik kasutamine. Baltisakslased hakkasid otsima kompromissi eestlastega- pakkusid eestlastele piiratud pääsu maapäeva ja maa valitsemise juurde.
*Juba üsna sõja algul sai palju eesti mehi surma-Poolas jm.
*Sõda tõi kaasa mitmeid olmelisi ebamugavusi . Paljud tarbekaubad (suhkur,petrool,tee, tuletikud ) läksid „kaardi peale“, puhkes õitsele must turg .1914.a kuiv seadus. Tehased töötasid täiskäigul, kuid andsid peamiselt sõjalist toodangut; tööliste arv kasvas järsult, kui keskmine kvalifikatsioon langes. Kasvas ka Eestis dislotseeruvate sõjavägede hulk (1917.a alguses oli Eestis 100 000 Vene sõjaväelast, sama a lõpuks juba poole rohkem).
*1915.a jõudsid sakslased Riia alla ja sõjalaevad Liivi lahte. Pärnu ametivõimud käskisid õhku lasta „Waldhofi“ tselluloositehase.Paldiski elanikud nägid saksa imerelva-tsepeliini. LätistEestisse tuhandeid sõjapõgenikke. Trt moodustati J.Tõnissoni juhtimisel Põhja-Balti Komitee,kuhu koondus hulk rahvuslikult meelestatud tegelasi ja mis rajas oma osakonnad üle kogu maa.See mood sõjapõgenikele ulualuse ja töö leidmiseks, eestlaste omaabi korraldamiseks.
Veebruarirevolutsioon
*1917.a veebr puhkesid Petrogradis toitlusrahutused, mis kasvasid kiiresti üle revolutsiooniks. Sõjavägi läks demonstrantide poole üle ja Nikolai II oli sunnitud troonist loobuma .VENEMAAST sai vabariik.Seda juhtis Ajutine Valitsus, eesotsas vürst Georgi Lvoviga. Riigi edaspidise korralduse küsimused pidi lahendama demokraatlikult valitud Asutav Kogu. Eriti tähtis oli Petrogradi nõukogu, kus hakkas arenema võimuvõitlus erinevate sotsialistide –esseeride (sotsialistide-revolutsionääride) ja vähemlaste (menševike), enamlaste (bolševike) vahel.
*Rev jõudis Eestisse märtsi algul, kui Tln massimiiting kasvas üle korrarikkumisteks. Rüüstati, tapeti ,murti sisse, süüdati vangla .
*Ajutine Valitsus suutis olukorra riigis stabiliseerida. Kuberneri asemelkomissar-Jaan Poska .Ta oli õigeusklik, liikus vene seltskonnas ja nõudis vene k kasutamist.
Autonoomiataotlus
*Eesti rahvuslikud ringkonnad võtsid suuna Eesti autonoomiale demokraatliku Venemaa raames, mis eeldas muu hulgas eesti alade ühendamist üheks,autonoomseks kubermanguks .
*Eestlaste maa ühendati esmakordselt ajaloos üheks administratiivseks üksuseks, Eestimaa kubermanguks,keskusega Tln ja kubermangukomissari juhtimisel. Asjaajamiskeeleks-EESTI K.
*Kubermangukomissari juurde pidi valimiste teel moodustatama Ajutine Maanõukogu- Maapäev.
Maapäev ja poliitiline areng
*Valimised toimusid mai lõpus ja andsid enamuse erinevatele sotsialistlikele parteile, nagu esseerid ,vähemlased ja nn radikaalsotsialistid, hilisem Tööerakond. Kodanlikest parteidest olid esindatud Tõnissoni Eesti Demokraatlik Erakond ja Pätsi Maarahva Liit.
*Maapäev moodustas Maavalitsuse, mille etteotsa sai Jaan Raamot, hiljem Konstantin Päts.
*Maapäeva kokkuastumise ja Maavalitsuse moodustamisega oli autonoomia sisuliselt kätte võidetud.
*Augusti lõpul seadis J.Tõnisson Maapäeva istungil eesmärgiks omariikluse,kuid valdav see idee veel ei olnud.
Enamlaste riigipööre
*1917.a okt otsustasid Vene enamlased Vladimir Uljanovi (Lenini) pealekäimisel Ajutise Valitsuse kukutada . Lenini plaani kohaselt tuli mõnes paigas, k.a Tln juba enne riigipööret hõivata raudteejaamad, telegraaf jm.
*Kui Petrogradis oli võim võetud, tehti seda ametlikult ka Eestis: Toompeal allkirjastas nn Sõja-Revolutsioonikomitee abiesimees V.Kingissepp dokumendi,millega ta Poskalt asjaajamise üle võttis.Täidesaatev võim läks Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee kätte, mille eesotsas oli J. Anvelt .
*Mõni nädal pärast riigipööret toimunud ülevenemaalise Asutava Kogu valimistel olid enamlased saanud üle 40% häältest.Tõnissoni ja Pätsi liit ,Demokraatlik Blokk oli kogunud 29%.
EESTI AEG
37.Iseseisvuse väljakuulutamine ja Saksa okupatsioon 1918
Maanõukogu otsus
*1917.a hilissügisel hakkas levima arusaam,et Venemaa laguneb ning et Eesti jääb omapead . Polnud aga ükskõik, kes võtab võimu-baltisakslased, rahvuslased või enamlased. Baltisakslased võisid arvestada Saksamaa toetusega, Eesti enamlaste seljataga seisis aga Nõukogude Venemaa.
*28.nov pidas Maapäev maha lühida istungi, kus võeti vastu otsus: Eesti tuleviku peab määrama Eesti Asutav Kogu, selle kokkuastumiseni on kõrgeima võimu kandjaks Eestis Maapäev. Esiteks tähendas see otsus riigiõigusliku sideme katkestamist Venemaaga: Eesti deklareeris, et ei loe ennast enam kohustatuks täitma Petrogradist vm tulnud käske. Teiseks tähendas kõnealune otsus, et Maapäev peab vaid ennast Eesti seaduspäraseks esinduskoguks ja enamlasi isehakanud võimuhaarajaiks.
Enamlaste võim
*1917.a lõpus oli enamlaste populaarsuse tase kõrge. Nad olid saanud Venemaa Asutava Kogu valimistel 40% häältest ja lootsid saada Eestis A K valimistel absoluutse enamuse.
*1918.a jaan toimusid valimised. Enamlaste poolt oli 37%häältest. Enamlased katkestasid. 19.jaan aeti laiali Petrogradis kokku astunud ülevenemaaline A K.
Iseseisvuse väljakuulutamine
*1918.a veebr alguses oli aru saada, et kriitiline aeg läheneb. Kuuldes Saksa armee liikvele minekust, otsustas „Estonia“ ülakorrusele Haritlaste Klubi ruumidesse kogunenud Maapäeva vanematekogu mood 3-liikmelise Päästekomitee,kuhu kuulusid Konstantin Päts, Jüri Vilms, Konstantin Konik. Eesmärgiks oli luua organ, kellel oleksid volitused enamlaste pagemise ja sakslaste tuleku vahele jääval lühikesel võimuvaheajal välja kuulutada Eesti Vabariik.
*Peale volitatud isikute oli vabariigi väljakuulutamiseks tarvis ka konkreetset teksti, iseseisvusmanifesti. See valmis mitme rahvusmeelse haritlase koostöös-J.Kuke panus oli suur 21.02 Tln-s.
*24.02 avalikustati manifest Tln-s ja seda kuup loetaksegi EV sünnipäevaks. Pidulikku väljakuulutamist ei olnud.
*Paraku jätkus iseseisvust vaid üheks päevaks. 25.02 jõudsid Tln kesklinna võõrad väed-algas keiserliku Saksamaa okupatsioon.
Saksa okupatsioon
* Kommunistid tegid üksikuid katseid Saksa vägedele vastu hakata,kuid said lüüa.
* Sakslased olid saanud Eesti ametlikult kätte enamlastelt, kuid mitte eestlastelt. EV-st sakslased kuulda ei soovinud.
*Kuna Antandile oli kasulik kõik, mis Saksamaad kuidagi häirida võis või tema tegevust agressioonina käsitleda aitas, tunnustasid EV-i de facto nii Inglismaa, Prantsusmaa kui Itaalia.(St et Antant tunnistab EV väljakuulutamise fakti ja suhtleb selle riigi esindajatega, kuid jätab lõpliku de jure tunnustuse sõjajärgse rahukongressi otsustada. Sisuliselt jättis Lääs endale võimaluse eestlased Venemaale maha mängida.)
*Eesti Diviis saadeti laiali, Päts pangi vangi, Jüri Vilms lasti maha, Ajutine Valitsus ja Omakaitse läksid põranda alla. Maale pandi peale laostavad kohustused Saksamaa varustamiseks toiduga. Saksa keel- Trt Ülikoolis, gümnaasiumites.
*Baltisakslased andsid mõista, et nad on tõusnud olukorra peremeesteks.
*Selleks maksimumiks oli iseseisev Balti hertsogiriik Saksamaa tiiva all. Kuid seda riiki polnud kauaks . Saksamaal puhkes novembrirevolutsioon. Saksa keiser põgenes Hollandisse, kuulutati välja vabariik. Rev-ga liitusid ka Tlns viibivad saksa väed. Rev-i juhtisid mõõdukad sotsiaaldemokraadid .
38. VABADUSSÕJA ALGUS
1918-1919
Sõja puhkemine ja Eesti Töörahva Kommuun
*28. novembril 1918. a algas Narva all Eesti Vabadussõda. Mitme tunni vältel löödi Punaarmee rünnakud Narvale tagasi, ent järgmisel päeval oldi sunnitud linn loovutama.
*Pärast Narva vallutamist tõsteti esile eesti enamlased – kuulutati välja Eesti Töörahva Kommuun (ETK). Juhtohjad ETK territooriumil läksid Kommuuni Nõukogu kätte, mille eesotsas seisis Jaan Anvelt.
*Taas natsionaliseeriti suurettevõtted ja pangad , omanikelt konfiskeeriti vara ning poliitilised vastased suruti maha „punase terrori” läbi.
*Üle 500 in tapeti, mitu tuhat küüditati. Eriti ulatuslik veretöö pandi toime Rkv-s.
Pööre sõja käigus
*Dets möödus sellegipoolest punaväe pideva pealetungi tähe all.
*üksteise järel langesid Võru, Valga, Jõhvi, Rakvere, Tartu ja Tapa .
*17.dets oli koolipoiste patrull sunnitud Raekoja platsil rahvahulga pihta tule avama
*1919.a esimesetel päevadel hakkasid Eesti üksused punaseid tagasi suruma.
* aastavahetusel olid Tlna -sse saabunud Soome abiväed, hiljem tuli vabatahtlikke ka Rootsist ja Taanist.
*vabatahtlike väeosi moodustus ka Eestis, neist kõige kuulsamaks sai leitnant Julius Kuperjanovi partisanide pataljon
*oluline osa oli arvukatel vabatahlikult rindele läinud koolipoistel ehk õppursõduritel.
*Eesti sõjaväe juhtumises pandi maksma kindel kord. Vägesid juhtis kindralmajor Johan Laidoner
*soomusrongid hakkasid jõudude tasakaalu kallutama Eesti vägede poole
*7.jaan andis Laidoner käsu vastpealetungiks, mis kulges edukdalt. Juba võeti tagasi Tapa, Rakvere ja Narva.
*relvastuse puhul mängis suurt osa punastelt võetud sõjasaak.
*14jaan vabastastati Tartu, sellega hoiti ära suurejoonelised tapatalgud.
*Tartust tungisid Eesti väed edasi Valga poole. Sellest pealetungist võtsid osa ka Tartu koolipoisid.
* lõunarinde otsustavaim heitlus toimus kuu viimastel päevadel Valga lähistel Paju mõisa väljadel. Sõdisid eestlased koos soomlastega venelaste ja lätlaste vastu. Lahing oli ohvriterohke, langes Kuperjanov . Punaväed löödi sellegipoolest puruks, misjärel Eest iarmee hõivas nii Valga, Võru kui Petseri.
*1919. a veeb Saaremaal puhkes mäss, mille oli esile kutsunud enamlaste valelik propaganda, er EV kavatseb taastada mõisnike võimu.
Kevadised kaitselahingud ja pealetung
*väike Eesti oli osutunud ootamatult kõvaks pähkliks.
* Eesti kaitsejõududes oli jaan alguseks püssi all 13 000 meest, sõja lõpuks aga juba 80 000 meest, millele lisandus Kaitseliit .
* 1919.a tõi Punaarmee juhatus Eesti rindele lisajõude ja saavutas arvulise ülekaalu, mille tulemusel jõuti veeb-is välja päris Võru lähistele.
* Aprillis üritas punavägi uuesti, kuid taas paiskas Eesti pool lahingusse viimsegi mehe, mistõttu punaste pealetung taas Võru ees seisma pandi.
*Mais aga asusid Eesti väed juba ise pealetungile ja kandsid sõjategevuse piiridest välja.
*põhjarindel alustasid Eesti väegede toetusel pealetungi Vene valgekaartlikud väed.
Asutav kogu
*1919. a kevadeks oli juba Eesti riiklus nii palju kindlustatud , et ägedast sõjategevusest hoolimata suudeti korraldada Eesti Asutava Kogu valimised ning riik põhiseaduslikele alustele panna.
*Asutav Kogu astus kokku 23. aprillil „Estonia“ saalis, sest oma parlamendihoonet Eesti riigil siis ei olnud.
*suurt edu saavutasid valimistel pahempoolsed erakonnad , eeskätt Eesti sotsiaaldemokraatli Partei ja Tööerakond.
*Asutava Kogu esimeheks valiliti August Rei.
* Asutav Kogu hakkas menetlema kaht ülimalt olulist seadust – maaseadust ja põhiseadust
* maaseadus võeti vastu 1919 a oktoobris
*põhiseadus võeti vastu 1920. a juunis
39. LANDESWEHRI SÕDA
1919
Landeswehri sõja põhjused
*1919 a suvel kerkis Eesti kohale uus oht.
*Lätis oli 1918 a nov võimule tulnud Kärlis Ulmanise rahvuslik valitsus, kuid selle positsioon oli Eesti valitsuse omast tunduvalt ebakindlamsest : 1) enamlusel oli lätlaste hulgas märksa laiem kandepind 2) Lätis oli tegutsema jäänud Landeswehr ja Rauddiviis.
* Läti Vabariigi alugspäevil oli punaväes võitlevaid lätlasti rohkem kui iseseisva Läti sõjajõududes, ja sellises olukorras hoidsid rinnet punaväe vastu peamiselt just Landeswehr ja Rauddiviis.
* baltisakslased soovisid saksa-läti riiki, mis meenutaks Balti hertsogkonda.. säilima pidid mõisad ja nende kaufu ka baltisakslaste võim.
* von der Goltz korraldas riigipöörde ja seadis Ulmanise asemele ametisse Andrievs Niedra marionettvalitsuse.
* sakslased lõid punaväed taganema, et võimuala laiendada, kuid leidsid Võnnu juurest eest Eesti väed. Saksalsed nõudsid eestlaste lahkumist , kuid eestlased keeldusid kategooriliselt. Algasid esimesed kokkupõrked, sakslased hõivasid Võnnu.
* Eesti väejuhatus, valitsus ja Asutav Kogu otsustasid , et sakslastele tuleb vastu hakata ja Läti seaduslik valitsus taas võimule aidata. Võnnu ümbruses puhkesid taas ägedad lahingud.
Lahingud Võnnu all
*elavjõu osas olid vastased enamvähem võrdsed, kuid sakslaste relvastus oli parem.
*Eesti sõdurite motivatsioon ja moraal olid kõrged – mindi ju kätte maksma pikaaegse alanduse ja ebaõigluse eest.
*eesti vägesid juhtisid : Ernst Põdder, Nikolai Reek jpt.
*19. juuni alustasid sakslased pealetungi kogu rindel ja hakkasi Eesti vägesid tagasi tõrjuma.
*21 juuni andis von der Goltz oma vägedele käsu eestlaste rinne läbi murda.
* neil õnnestus eesti vägedel läbimurre viimasel hetkel riivistada ja vastupealetungile minna.
* Lode jaama saabusid abiväed.
* sakslased pandi seisma, öösel saabus eestlastele abivägesid ja järgmisel päeval läksid Eesti väed vastpealetungile.
* sakslasi löödi Starte teeristil, Skangali mõisa juures ja mujal.
* eesti sõdureid valdas võidujoovastus, kaotusele tähelepanu pööramata tungiti aina edasi
* 23. juuni hommikul marssisid võidukad Eesti väed Võnnusse sisse. Seda päeva tähistamegi võidupühana.
Teekond Riiani ja rahu sõlmimine Landeswehriga
*Landeswehr ja Rauddiviis oli löödud, kuid mitte lõplikult.
*sakslased taganesid ja üritasid eestlaste pealetungi tugevatel positsioonidel Incukalnsi juures seisma panna, kuid asjata.
* eesti väed lõid sakslased taas põgenema ja rühkisid edasi Riia poole.
*juuni lõpus jõuti Riia-lähedaste järvedeni, maailmasõja-aegse kaitseliinini, kuhu saklastel õnnetust koondada märkimisväärsed jõud
*29.juunil alanud veristes lahingutes hakkasid eestlased sakslaste kaitse järk-järgult murendama.
*selle operatsiooniga sai hakama Johan Pitka juhitud Eesti merevägi
*eesti sõdurid valmistusid ülimaks sisemarsiks baltisakslaste hälli. Paraku seda neile ei antud.
*sõjameeste suurimaks meelehärmiks võttis Eesri väejuhatus Antandi esindajate nõudmisel vastu sakslaste vaherahulepingu ja Landeswehri sõda oligi läbi.
* antandi kimbutas hirm, et eestlased muutuvad Lätis juba liiga tugevaks ja et sõjategevusele enamlusevastase rinde tagalas ei tulegi lõppu.
* 3. juulil Strazde koolimajas allkirjastatud leppe kohaselt pidid sakslased evakueeruma Kuramaale ja sealt Saksamaale.
40. VABADUSSÕJA LÕPP JA TARTU RAHU
1919-1920
Küsimus võimalikust rahust
* landeswehri sõda oli peetud , kuid Vabadussõda kestis edasi.
* Lenini valitsus saatis vaikselt laiali Eesti Töörahva Kommuuni seini eksisteerivaid asutused ja lõpetas näitemängu „iseseisvast töörahva riigist“.
*vabadussõja algupoolel mingil määral avaldunud klassisõja jooned olid kadunud, teineteise vast sõdisid Eesti Vabariik ja Nõukogude Venemaa.
*Eesti sõltus lääneriikide toetusest .. lääneriigid ei lugenud enamlaste võimu seaduslikuks ja olid eesmärgiks seadnud selle kukutamise, Venemaa jälle ei lugenud seaduslikuks Eesti Vabariiki ja pidas Eestit venemaa võõrandamatuks osaks.
* kujunes välja paradoksaalne olukord: mida kindlamaks muutus enamlik võim Venemaal ja mida lootusetumaks katsed seda hävitada, seda rohkem oli Eestil lootust , et lääneriigid mõistavad eestlaste olukorda ja laevad neil sõjast välja tõmbuda.
*rahu sõlmimine oli võimalik vaid senikaua , kuni Venemaal seda vaja oli.
Loodearmee lõpp ja Narva kaitsmine
*1919a okt asus jõulisele pealetungile Vene valgekaartlaste Loodearmee kindral Judenitši juhtimisel.
*Punaarmee andis Pulkovo kõrgendikelt vastulöögi ja alustas omakorda pealetungi, millele Loodearmee vastu panna ei suutnud.
*demoraliseeritud valged väed valgusid üle Eesti piiri ja Eesti valitsus otsustas neilt relvad võtta.
* relvadeta jäetud sõdurid koondati Virumaale laagrisse, kus neist paljud tüüfusesse surid.
* väike Eesti pidi hakkama oma piire üsna üksinda suure Venemaa vastu kaitsma.
* Venemaa koondas hilissügiseks Narva alla võimsad jõud, mis ületasid Eesti vägesid mitmekordselt.
*järgnesid Narva kaitselahingud- vabadussõja kõige raskemad ja ohvriterohkemad.
*punaarmee juhtkond saatis aheliku aheliku järel eestlaste positsioonide vastu, kuid tulutult. Eestlaste kaitset ei suudetud murda
* eesti väejuhatus tõi Lõuna-Eestist kohale lisajõude ja suurte ohvrite hinnaga suudeti ümberhaaramise oht kõrvaldada.
Tartu läbirääkimised
*Selleks ajaks olid Tartus juba alanud Eesti-Vene rahuläbirääkimised
*kõigile osalistele oli selge, et läbirääkimiste käik sõltub sellest, kuidas kulgevad lahingud Narva all
*vene pool püüdis välja näidata, et rakendab Narva alla vaid murdosa oma jõududest ja võib sinna iga hetkel mõne armee juurde tuua.
* vene delegatsiooni juhtis Adolf Joffe, kellele Eesti vabariigil oli välja panna vääriline vastane Jaan Poska näol.
*vene poolne järelandlikkus suurened sedamööda, kuidas rtauges punavägede jõud Narva all.
*kui saabus teade, et armee on viimase võimaluseni kurnatud ega suuda enam peale tungida, oli aeg kokkuleppeks küps.
* 31. dets 1920.a kirjutati alla vaherahulepingule. Selsamal ajal lõppes tegelikult ka Vabadussõda, mis oli kestnud 402 päeva ja nõudnud 3600 Eesti sõduri elu.
*Punaarmee kaotused olid tunduvalt suuremad.
Tartu rahu
* vaherahuga oli Vabadussõda lõppenud küll tegelikult, kuida mitte ametlikult- selleks oli vaja sõlmida rahuleping , milleni jõuti 2. veeb . Poska suri varsti pärast seda, ja tartu rahu jäi tema elutöö krooniks .
* umbes kuu aega kestnud pingeliste vaidluste tulemusena saavutas Eesti esimese de jure tunnustuse.
Lisaks sellele sai Eesti proportsionaalse osa Venemaa kullavarudest ja lubadusi soodsateks mahanduslepinguteks, Venemaa lubas tagastada Eestist ära veetud kultuurivarad, sealhulgas Tartu Ülikooli hindamatud kogud.
*eesti vabanes kohustustest osaleda tsaarivalitsuse ja Vene Ajutise Valitsuse ajal kogunenud välisvõlgade tagasimaksmises
*rahuleping andis Venemaal elavatele eestlastele teatava aja jooksul õiguse vabalt Eestisse asuda , mida kasutas 38 000 in.
* Venemaa tunnistas „ilmtingimata Eesti riigi rippumatust ja iseseisvust, loobudes vabatahtlikult ning igaveseks ajaks kõigist suverään-õigustest, mis olid Venemaal eesti rahva ja maa kohta“.
*Tartu rahu on nim Eesti Vabariigi sünnitunnistuseks.