Aenease lühike ümberjutustus. Pärast Trooja hukkumist on teel Itaaliasse tabanud Aenease laevastikku troojalastele vaenuliku Iuno saadetud torm, mis paiskab laevariismed koos Aeneasega Aafrika rannikule, Kartaago lähedusse. Kartaagot valitseb kuninganna Dido, kes Aenease koos tema kaaslastega külalislahkelt vastu võtab. Nende auks korraldatud peol jutustab Aeneas Dido palvel Trooja hävimisest, oma põgenemisest põlevast linnast, isa Anchisese surmast ja sellele järgnenud sündmustest. Dido armub sangarisse, kuid Aeneas, kellele saatuse poolt on määratud rajada uus riik Itaalia pinnal, peab Jupiteri käsul Kartaagost lahkuma. Nähes lahkuvaid laevu surmab Dido enda meeleheites. Saabunud Itaaliasse, läheb Aeneas manalasse, kus kohtab oma isa Anchisest, kes temale näitab tema kuninglike järglaste varikujusid kuni Augustuseni ja Marcelluseni. Episood Aenease manalaskäigust on elavamaid ja meeldesööbivamaid.
numbreid : Sooloaariad, koorid, baletitseenid ning oluline osa oli pantomiimil Semiooper Pärast Cromwelli ajastu lõppu oli suurmoeks kirjutada muusikat draamateostele, millest arenes välja semiooper Ladina keelest "semi" tähendab pool,pooleldi Selles zanris puuduvad retsitatiivid Dramaatiline tegevus antakse edasi kõnedialoogide abil John Blow "Venus ja Adonis" (1684/85) "Dido ja Aedenes" "Venus ja Adonis" John Blow Henry Purcell (16591695) Barokkajastu tuntuim helilooja Inglismaal, kaasaegsete poolt kutsutud ka Briti Orpheuseks Sündinud õukonnamuusiku pojana ning laulis lapsena kuninglikus kapellis, sealt sai oma kõrgtasemel muusika hariduse
"Poppea kroonimine" (L' incoronazione di Poppea) 1642. 6. Cavalli Giasone 1649. Veneetsia koolkonna levik. Cesti. 7. Muusikalised etendused Prantsusmaal 17. sajandil. Komöödia-ballett. Comédie-ballet. Lully ja Molière´i koostöö. 8. Prantsuse klassitsistlik tragöödia sõnateatris ja muusikaline tragöödia e. tragédie lyrique (tragédie en musique). Lully "Atis" (Atys) 1676 ja Armide 1686. 9. Teatrisituatsioon ja muusikalised etendused Inglismaal. Semiooper e. dramatick opera. Purcell "Dido ja Aeneas" (Dido and Aeneas) 1684(?). Saksa ooperisituatsioon. Ooper Tallinnas. Mederi "Kindlameelne Argenia" (Die beständige Argenie) 1680. SETTECENTO (1700ndad aastad): 10. Ooper Itaalias 1690-1770. Arkaadia Akadeemia. Napoli koolkond. Opera seria, eelklassitsistlik e. Metastasio ooper. 11.-12. Händel ja opera seria Hamburgis, Itaalias. Agrippina 1709. Händel Londonis: Rinaldo 1711, "Julius Caesar" (Giulio Cesare) 1724, Orlando 1733, "Xerxes" (Serse) 1738. Händeli-aegne teatripraktika.
Kultuuri õitseng Augustuse valitsusajal Pikk rahuperiood. Suurejoonelised ehitised. Kommete taastamine. Kirjandus ja kunst, vahend keisrivõimu ülistamiseks. Kuldne ajastu. Maecenas. Vergilius Silmapaistvaim poeet. Head suhted Augustuse pooldajatega. Peateos ’’Aeneis’’. Teos räägib Trooja hävitamisest, peakangelase Aenease põgenemisest, eksirännakutest merel, saabumisest Aafrikasse ja Aenease ning Kartaago armastusest imekauni kuninganna Dido vastu, mis kahjuks viis lõpuks Dido enesetapuni. Ajalookirjutised Varaseimad teated rooma mineviku kohta pärinevad kreeklastelt. Ise hakkasid nad seda üles kirjutama alles 3. saj. eKr, need teosed pole kahjuks aga säilinud. Selge kujutluse Rooma ajaloost annavad vabariigi lõpu ja varase keisririigi teosed. Kuulusad ajaloolased Caesar ja Titus Livius. Rooma kirjandus pärast Augustust Järgnes nn. hõbedane ajastu. Levis epigrammide ja satiiride kirjutamine.
Roomlaste kõige tuntum kangelane oli Aeneas. Aeneas oli jumalanna Aphrodite ja Anchise poeg, Trooja üks printsidest.Vergiliuse ,,Aeneis" jutustab, et tegemist oli ühe kuulsaima sangariga, kes Trooja all võitles. Tegemist oli ilu- ja armastusejumalanna Venuse pojaga ning ema kaitses poega, kuidas vähegi suutis. Pärast pikki eksirännakuid (sarnaselt kreeklaste Odysseusele) jõudis mees Kartaagosse, kus Venuse sepitsuste tõttu kohalik kuninganna Dido temasse armus. Aeneas - pidi aga edasi minema, tal oli tõelise rahvuskangelase missioon rajada oma riik. Mahajäänud ilus kuninganna Dido tappis end. Kangelane seab isiklikud tunded madalamale missioonist luua uus rahvus. Edasi läks sangar allilma, kus Elüüsiumi väljadel kohtas teiste tulevaste suurte roomlaste kõrval isa, kes tutvustas pojale rahvuse võimu, kes rajab tulevikus tõelise maailmariigi
Monteverdi "Ball kutsututele" sissejuhatus koos Amori ja Veenuste aariatega 2) Johan Dachelbel (1653-1706) Sakslane, tantsusüit, keelpillid ja orel, allemande. 3) Vincenzo Manfredini (1737-1799) "concerto grosso" Largo 4) Tomaso Albinoni orkester 2 oboele ja orkestrile (1671-1750) Itaalia 5) Heinrich Schütz (1585-1672) Saksamaa, oratoorium "Wohl denen, dida wandeln" 6) Otto Abel (1824-1854) "Von guten Mächten wänderbar deboren" 7) Henry Purcell "Dido and aeneas" (Belinda, Aeneas" "See your royal guest appears" (Dido-koor, klavessiin, tsembolo) 8)Francois Couperin "Gigue" cembalosüit
aastat. Sellest ajast on pärit ka viis semiooperit, mille muusikalised stseenid on sama ulatuslikud ja kaalukad kui sõnalisedki. Semiooperites leidub tõelise ooperi väärilisi ansambli- ja kooristseene, suurem osa on aga aariatel, millest paljud pole draamaga kuigi tihedalt seotud ning on väga populaarsed omaette soololauludena. Purcelli ja kogu inglise barokkmuusika tähtsaim muusikaline lavateos on Vergiliuse eepose "Aeneis" ainetel loodud ooper "Dido ja Aeneas" (1689). Muusikaliselt on see lühike, tund aega kestev kolmevaatuseline ooper ainulaadne segu prantsuse ja itaalia eeskujudest ning inglise maskimuusikast. Ooperi lõpustseenis olevat Dido aariat peetakse barokiajastu üheks parimaks ja mõjuvamaks kaebeaariaks. Purcellil oli erakordne fantaasia, mida ta kasutas soololaulude loomisel teksti ja muusika ühendamisel. Paljud palad sisaldavad virtuoosseid ja kirevaid muusikalisi ideid,
Hobuses oli 40 meest. Laukon Trooja preester. Ta hoiatas hobuse sisse toomise eest. Ta ütles, et hobust ei toodaks sisse. Maod tapsid ta ja tema poja. Rooma rahvuseepos on Aeneas. Armastusjumala poeg oli Aeneas. Armastusjumalanna palus oma pojale sõjariistu, et too saaks leekidest haaratud Troojast põgenema. Anchises Venuse mees, Aenease isa. Ta on halvatud, sest ta lobises välja, et on Aenease isa. Kui Aeneasel oli valik kas päästa oma isa või ei, siis ta tegi seda. Kuninganna Dido pakub Aeneasele, et ta võib ta naiseks võtta. Aeneas- prints-abikaasa. Dido tapab ennast, sest Aeneas läheb ära, kuigi Dido palus tal jääda. Aeneas läheb Apenniini poolsaarele. Leiab uue naise ja saab rooma rahva alusepanijaks. Flora Kuningriik Flora taimeriik. Aias kukutab end mõõga otsa sünnib nelk. Ta tahtis saada Achilleuse sõjarüüd, mille sai parim sõdalane. Mõõga otsa kukutamine oli aumeeste surm.
Komponeeris teoseid juba 9-aastaselt. Kirjutas lapsena kolmeosalise laulu ,,Sweet tyranness, I now resign." Tegemised Sai aastal 1676 käsikirjade kirjutaja ametikoha Westminster Abbeys. Kirjutas aastal 1678 oma esimese hümni ,,Lord, who can tell." Purcell töötas kuninglikus kapellis organisti ja lauljana. Looming Purcell lõi vaimulikku, kammer- ja lavamuusikat. Tema kirjutatud on ainus inglise barokkooper ,,Dido ja Aeneas." Muusika kuulamine Henry Purcell Abdelazer Suite: II Rondeau http://www.youtube.com/watch?v=15rj-xFh2y Kasutatud kirjandus http://et.wikipedia.org/wiki/Henry_Purcell Aitäh!
Henry Purcell Henry Purcell sündis 10. Septembril, aastal 1659 ja suri 21. Novembril aastal 1695. Ta oli barokiajastu suurim inglise helilooja, kes ühendas oma muusikasse itaalia ja prantsuse stiili elemente ja kujundas välja äratuntava inglise barokkmuusika stiili. Henry Purcelli perekond elas Londonis, mõnisada jardi Westminster Abbeyst läänes. Tema isa Henry Purcell seenior oli kuningliku kapelli liige ja oli laulnud kuningas Charles II kroonimisel. Tal oli kolm poega: Edward, Henry ja Daniel. Noorim poeg Daniel oli viljakas helilooja, kes muuhulgas kirjutas pärast Henry surma suurema osa ooperi "India kuninganna" viimasest vaatusest. Pärast oma isa surma 1664. aastal sai noor Henry onu hoolealuseks, kes oli temasse väga kiindunud. Ta oli kuningliku kapelli liige ja korraldas ka Henry vastuvõtmise kooripoisiks. Henry oli kooripoiss kuni häälemurdeni 1673. aastal, mil ta sai orelimeistri John Hing...
koondub tihedalt peategelase ümber Peateemad Aenease eksirännakud Trooja sõda Odysseuse eksirännakud teel Itaaliasse, kus tal teel koju Ithakasse on ülesandeks luua uus riik ...ja Aenease ja Dido Achilleuse ja Odysseuse naise, kes kõrvalteemad armastuslugu; Agamemnoni tüli; end leseks peab, ja võitlusmängud; allilm; Patroklose surm ja kosilaste vaidlused võitlused Itaalia Achilleuse kättemaks hõimudega Karakterikujutus Karakterid on vähem Inimesi kujutatakse peamiselt nende sõnade ja reaalsed kui Homerosel, tegude kaudu
Euripides(480- 406 eKr)Käsitles põhjalikult naisepsüholoogiat.Kuulsaim näidend ,,Medeia''Kujutab naise viha ja kättemaksu Mees oli Iason.Komöödia-pilke-või naljamäng,lõbusa lõpplahendusega näidend,kus konfliktid peaksid õnnelikult lahenema ja kuri saab karistada.lava- orkestra.theatron-vaatamispaik skenee-ehitus.Vergilius(70-19 eKr),kuulsaim Rooma luuletaja,Kangelas eepos ,,Aeneis'',peategelane elas Trooja linnas,armulugu kuningas Dido- ga.Eepose teises pooles jõuab ta Latiumisse ja peab võitlema hõimude latiinode vastu.Võidab lahingu,eepos propageerib patriotismi,poeem-pikk,jutustav luuletus,Proosa-ilma riimita,hakkas välja kujunema 7saj eKr ajaloolisest kirjandusest.Caesar-(100-44 eKr)väejuht,riigimees,kirjutas teose oma sõjaretkedest,,Märkmeid Gallia sõjast'',Teose stiil oli lihtne,selge ja seda kasutatakse ladina keele õppimiseks tänapäeval.Palju teavet olustikust,kommetest ja relvastusest
EESTI VABARIIGI SÜND. KÜSIMUSED. (EA II,#28.Avita 2006) 1.Kes on varem rääkinud EV võimalusest? Juhan Liiv, Andres Dido 2.Millal olid Eestis võimul punased (bolsevikud)? 10.1917 24.01.1918 3.Kes teatas esimesena avalikult, et Eesti võiks end iseseisvaks kuulutada? Jaan Poska 4.Milliseid liitriigi variante arutati? Balto-Skandia, Eesti-Soome unioon, Eesti-Läti kaksikriik 5.Millal kuulutas maanõukogu end kõrgeimaks võimuks (de jure iseseisvaks)? 15. november 1917 6.Miks saadeti Lääne-Euroopasse välisdelegatsioon?
ning sai hiljem aluseks inglise ooperile. Inglise heliloojad kirjutasid palju muus.t draamaetendustele, laialt levinud olid ka nn semiooperid, mille ülesehituses oli muus.l küll väga suur osa, aga dramaatiline tegevus anti edasi peamiselt kõnedialoogides. Üks esimesi inglise omapäraseid ja läbinisti muus.sse komponeeritud lavateoseid oli John Blow' "Venus ja Adonia" (Blow nimetas maskietenduseks), mis oma olemuselt oli väike pastoraalne ooper. H. Purcelli ooper "Dido ja Aeneas" Barokiajastu suurim inglise helilooja oli Henry Purcell (1659-1695). Tema ja kogu inglise barokkmuus. tähtsaim muus.line lavateos on Vergiliuse eepose "Aeneis" ainetel loodud ooper "Dido ja Aeneas" (1689), teos jutustab Kartaago lesestunud kuninganna Dido ja Trooja sõja kangelase, Veenuse poja Aenaese traagilise loo. Muus.liselt on see lühike, tund aega kestev kolmevaatuseline ooper ainulaadne segu
(kuningate kroonimiskirik ja viimne puhkepaik) organist, 1682 kuningliku kapelli organist ja laulja. Kuigi Purcell elas vaid 36-aastaseks (nagu ka Mozart), jõudis ta vähem kui 20 aastat kestnud loometee jooksul luua kaalukaid teoseid nii vaimulikus kui ilmalikus zanris. Tema tähtsaimaks tööks jääb aga lavamuusika, viie semiooperi kõrval kirjutas ta ainsa tõelise barokkooperi inglise muusikaloos -- "Dido ja Aeneas". Muusikaliselt on see vähem kui tund aega kestev ooper ainulaadne segu prantsuse ja itaalia eeskujudest ning kodumaisest maskimuusikast. Teosel on tüüpiline prantsuse avamäng, karakterstseenid on aga iseloomulikult inglisepärased. Barokkooperis lausa kohustuslik kaebeaaria (kirjutatud ciacona tüüpi basso ostinato käigule) seevastu jälgib täielikult itaalia ooperi stiili:
valu, neis romaanides ei teki. Tõde on tegelaste sisemine veendumus, sageli väga egoistliku loomuga; kannatus liitub tõeotsimise egoismi ja eraklikkusega. Tõde pole jagatav ega jõuga pealesurutav. Inimene on oma kannatuses ja tões üksi, liigub eemale lähedastest, ei kuule teiste palveid. Kartlik Nikas, surmavalt haavatud, jookseb mööda kõigist elu jooksul lähedastest inimestest, kes proovivad teda peatada, elule tagasi püüda, ent Nikas libiseb neist eemale. Vanaema Dido jätab lapselapse üksi võõraste inimeste sekka, kentaur Nikyas (mõlemad romaanist “Kentaur“) laseb kõrvust mööda Emersoni veenmiskatsed, keeldub kaaslasest, jalutab elust välja. Baturini tegelaste elu sisemine eesmärk on puhastumine, eneseleidmine – ja olgugi nad sealjuures ühiskonnale avatud, kulgevad otsingud siiski tegelaste omaruumis, kõnelustena iseendaga. Selle tunnistuseks on kas või Baturini
Saavutas kuulsuse hiilgaate kohtukõnedega. Senati õiguste ja vabariikliku korra pooldaja. 3) Kuldne aeg kultuuris: Toimus Augustuse ajal. Maecenas võttis oma hoole alla noori lootustandvaid kirjamehi. Tema nimest tuleb rikka kultuurisoosija üldnimetus metseen. 4) Verigilius: Peateos, eepos: „Aeneis“ kirjeldab Trooja hävimist, Aenease põgenemist koos oma perega, tema eksirännakuid merel, Aafrikasse saabumist ning Aenease ja Kartaago imekauni kuninganna Dido armastust, mis viis Dido enesetapuni. 5) Titus Livius: mitmeosaline teos „Linna asutamisest alates“, milles esitab Rooma ajaloo Romulusest ja Rooma rajamisest kuni Augustuseni. Pigem legendid. 6) Ptolemaios – astronoom, astroloog, matemaatik ja geograaf. Lõi geotsentrilise (maa-keskse) maailmapildi. Universumi keskpunktis oli kerakujuline Maa, kõik teavad kehad keerlesid selle ümber. 7. Usk Rooma riigis:
Ooperi asemel populaarne mütoloogiaaineline ballett, hiljem lisandus ballettkomöödia. Lully: kuningliku ooperiteatri looja ja juht. Rameau: oma õpikuga "harmooniatraktaat" pani aluse klassikalisele õpetusele harmooniast, akordidest ja nende ühendamise loogikast. ENG õukonnale eeskujuks FRA õukond ja valitsemisstiil. Oldi kursis ka ITA muusikaga. Populaarsed maskietendused (mütoloogilise/allegoorilise sisuga) Purcell: ainus inglise suuremat sorti helilooja. "Dido ja Aenas" autor (ainuke inglise ehe barokkooper). GER muusikud käisid õppimas ITAs, paljud muusikud olid Orlandus Lassuse õpilased -> polüfooniline kirjaviis säilis kauem kui mujal euroopas. Praetorius: esimeste GERkeelsete vaimulike kontsertide looja. Luteri koraalide kogu autor. Schütz: Saksa muusika isa. Pani aluse saksa oratooriumile millest sai kiriklik zanr. Telemann: helilooja, kes oli avatud kõigele uuele, ühendas kõiki stiile, kirjutas kõike. VÕRDLUS
üliõpilasorganisatsioonid. Praegu on see üliõpilashümn. Aeneis Peategelane troojalane Aeneas, Veenuse poeg. Nii tuletavad roomlased end jumalaist. Jumalad valivad Aenease välja, et ta rajaks uue Trooja. Ta alustab teekonda vanast Troojast ja purjetab uue poole, aga satub tormiga Kartaagosse. Kohtab rannas kaunist kuninganna Didot. Armuvad. Aeneas jääb sinna elama. Jumalad ei jäta teda rahule, vaid annavad teada, et peab Troojat rajama minema. Läheb Didole ütlemata ära. Dido teeb enesetapu. See on Kartaago-Rooma vaenu põhjus. Aeneas purjetab Itaaliasse ja peab sinna rajama Laviniumi linna. Arma virumque cano, Troiae qui primus ab oris Ma laulan relvadest ja merest, kes esimesena Trooja kallastelt Italiam fato profugus Laviniaque venit Itaaliasse tuli Laviniumi randa saatuse põgenikuna Litora; multum ille et terris iactatus et alto ta sattus paljudele maadele jumalate suure jõuga, Vi superum, saevae memorem Iunonis ob iram, raevuka Iuno lõpmatu viha pärast.
A.Charpentier "Te Deum", F. Couperin "Unistaja". Inglismaa. Tudorite dünastia viimase valitseja Elisabeth I surmaga lõppes inglise muusika kõrgaeg. Hääbus nii vaimulik kui ka ilmalik muusika. Uus valitseja Charles II võttis vastu mõjusid Prantsusmaa muusikaelust (eeskuju Louis XIV). Lavastati nii prantsuse kui ka itaalia oopereid, tekkis uus zanr õukondlik maskietendus (mütoloogiline). Etendati ka nn semioopeeid, milles tegevust kandis edasi dialoog. Henry Purcell ooper "Dido ja Aeneas" Saksamaa. Muusikalised suhted Itaaliaga olid säilinud hoolimata 16. sajandi reformatsioonidest. Saksa barokkmuusikas säilisid renessanslikud jooned, võeti hõlpsasti üle kõige moodsamaid muusikavõtteid teistelt maadelt. Sündis saksa oratoorium, fuuga ning passioon. Sellesse ajajärku kuuluvad suurimad orelimuusika autorid J.S.Bach ja Dietrich Buxtehude.
Turner õppis Kuninglikus Akadeemias ja tema varakult ilmnenud andekus võimaldas tal üsna noorelt akadeemias täisliikmeks saada.Turner saavutas kiirelt edu oma maastike ja merevaadetega, mille vanu meistreid respekteeriv stiil meeldis aristokraatlikele kunstikogujaile. Peamised Tööd · Kalamees merel, 1796. Tate Gallery, London. · Calais' kaipealne, 1802. Rahvusgalerii, London. · Laevavrakk, 1805. Tate Gallery, London. · Dido Kartaagot ehitamas, 1815. Rahvusgalerii, London. · "Tèmèraire'i "viimane sõit, ~1839. Rahvusgalerii, London Calais' kaipealne, 1802, Turner (Teejuht maailma: "Suuri Kunstnikke" lehekülg 66) John Constable (1776-1837) J. Constable oli väga sügava loodustunnetusega, aga tema loomingut ei mõistetud ning oma eluajal ei olnud ta kuigi tunnustatud kunstnik
aastat. Sellest ajast on pärit ka viis semiooperit, mille muusikalised stseenid on sama ulatuslikud ja kaalukad kui sõnalisedki. Semiooperites leidub tõelise ooperi väärilisi ansambli- ja kooristseene, suurem osa on aga aariatel, millest paljud pole dgaamaga kuigi tihedalt seotud ning on väga populaarsed omaette soololauludena. Purcelli ja kogu inglise barokkmuusika tähtsaim muusikaline lavateos on Vergiliuse eepose "Aeneis" ainetel loodud ooper "Dido ja Aeneas" (1689). Muusikaliselt on see lühike, tund aega kestev kolmevaatuseline ooper ainulaadne segu prantsuse ja itaalia eeskujudest ning inglise maskimuusikast. Ooperi lõpustseenis olevat Dido aariat peetakse barokiajastu üheks parimaks ja mõjuvamaks kaebeaariaks. Purcell nagu Mozartki elas vaid 36-aastaseks. Kuid juba kaasaegsed kutsusid teda Briti Orpheuseks ning tema koht ingise muusikas pole kindlasti tagasihoidlikum kui Mozartil oma ajastu Kesk-Euroopas
aastat. Sellest ajast on pärit ka viis semiooperit, mille muusikalised stseenid on sama ulatuslikud ja kaalukad kui sõnalisedki. Semiooperites leidub tõelise ooperi väärilisi ansambli- ja kooristseene, suurem osa on aga aariatel, millest paljud pole dgaamaga kuigi tihedalt seotud ning on väga populaarsed omaette soololauludena. Purcelli ja kogu inglise barokkmuusika tähtsaim muusikaline lavateos on Vergiliuse eepose "Aeneis" ainetel loodud ooper "Dido ja Aeneas" (1689). Muusikaliselt on see lühike, tund aega kestev kolmevaatuseline ooper ainulaadne segu prantsuse ja itaalia eeskujudest ning inglise maskimuusikast. Ooperi lõpustseenis olevat Dido aariat peetakse barokiajastu üheks parimaks ja mõjuvamaks kaebeaariaks. Purcell nagu Mozartki elas vaid 36-aastaseks. Kuid juba kaasaegsed kutsusid teda Briti Orpheuseks ning tema koht ingise muusikas pole kindlasti tagasihoidlikum kui Mozartil oma ajastu Kesk-Euroopas
vormid, fuuga, kontsert, oratoorium. Tuntumad teosed: *Heinrich Schütz ,,Taaveti psalmid", ,,Musikalische Exequien"; *Johann Hermann Schein ,,Opella nova; *Samuel Scheidt ,,Tabulatura nova". Barokkmuusika Inglismaal: Tunti hästi Itaalia muusikat. Muusikas segunesid prantsuse ja itaalia eeskujud inglise vana muusikatraditsiooniga. Zanrid: ooper, semiooper, anthem, draamaetendused, oodid. Tuntumad teosed: *Henry Purcell ,,Kuningas Artur", ,,Haldjakuninganna", ,,Dido ja Aeneas"; *G.F.Händel; *G.P.Telemann; *Valentin Meder ,,Kindlameelne Argenia". Barokkmuusika ühed kuulsamad heliloojad olid G.F. Händel ja J.S. Bach. Georg Friedrich Händel'it (1685 - 1759) peetakse üheks suurimaks inglise heliloojaks, sest Inglismaa periood oli tema loomingus väga produktiivne. Händelist sai Inglismaa kodanik ning ta jäi sinna elu lõpuni. Ta suri pimedana. Händeli teosed on värsked, hingestatud, emotsionaalselt mitmekesised ja sageli tantsulised
Inglise heliloojad kirjutasid palju muus.t draamaetendustele, laialt levinud olid ka nn semiooperid, mille ülesehituses oli muus.l küll väga suur osa, aga dramaatiline tegevus anti edasi peamiselt kõnedialoogides. Üks esimesi inglise omapäraseid ja läbinisti muus.sse komponeeritud lavateoseid oli John Blow' "Venus ja Adonia" (Blow nimetas maskietenduseks), mis oma olemuselt oli väike pastoraalne ooper. 1.4.1. H. Purcelli ooper "Dido ja Aeneas" Barokiajastu suurim inglise helilooja oli Henry Purcell (1659-1695). Tema ja kogu inglise barokkmuus. tähtsaim muus.line lavateos on Vergiliuse eepose "Aeneis" ainetel loodud ooper "Dido ja Aeneas" (1689), teos jutustab Kartaago lesestunud kuninganna Dido ja Trooja sõja kangelase, Veenuse poja Aenaese traagilise loo. Muus.liselt on see lühike, tund aega kestev kolmevaatuseline ooper ainulaadne segu prantsuse ja itaalia eeskujudest ning inglise maskimuus.st
Tema järgmiseks teoseks oli ,,Georgica" (,,Põllutööst"), mis näitab, et põllutöö pole orjatöö, vaid see õilistab inimest, lisaks ülistab ta selles ka Itaalia loodust. Vergiliuse peateos ,,Aeneis" valmis esialgu mustandina, kuid siis autor suri. Vastupidiselt autori palvele see teos siiski avaldati. ,,Aeneis" koosneb 12 laulust ja see jutustab kuulsast sangarist, kes Trooja all võitles. Pärast pikki eksirännakuid jõudis peategelane Aeneas Kartaagosse, kus kohalik kuninganna Dido temasse armus. Kuna mehe eesmärgiks oli rajada oma riik, pidi ta edasi tändama ning Dido tappis end. Kangelane seadis isiklikud tunded madalamale. Pärast pikki võitlusi ja rännakuid on mehest eepose lõpuks saanud roomlaste riigi rajaja. Vergilius annab mõista, et tegemist pole mingi tühisele rahvusele, vaid pigem ,,maailma isandaile" alusepanijaga. Üldiselt oli Vergiliuse stiil lüürilis-dramaatiline ning pärast tema surma hakati teda klassikuks
) laiba peal seisva Cidi taha uhkete rüütlite asemel kujutada tema naise koos lastega. Selline kujutlus ei seostu küll eriti rahvuskangelasega, kuid annab edasi õige idee perekond peaks olema olulisem ning vahest just nii tulekski mõista hispaania eepose sõnumit oma rahvale. Pealegi pole see ju mingi mees, kes kõige lähedasemad hätta jätab. Siin saab tõmmata paralleeli Odysseusega ning omakorda vastandada mõlemad Aeneasele, kes hülgas Dido (kuigi tuleb arvestada, et roomlaste kangelane oleks astunud jumalate tahte vastu). Prantsuse kangelaseepos ,,Rolandi laul" jutustab frankide võimsa kuninga Karl Suure truu vasalli Rolandi võitlusest mauridega. Kangelane koos teiste kuninga parimate rüütlitega oli määratud järelväkke varustusvoori kaitsma. Vaenu tõttu Rolandi ja Ganeloni vahel reetis viimane prantslased araablaste kuningale. Nii seisiski käputäis parimaid prantsuse rüütleid
Libreto - tekst Näitlemine, tants, lavakujundus Keskaeg - Ooperi aluseks olid liturgilised draamad ja müsteeriumid. Renessanss - Itaalias lavastati mütoloogilise sisuga intermeediume - Prantsuse ooperi eelkäija - õukonnaballet Pr. ballett-ooperi looja barokis: Jean Baptiste Lully (“Kodanlasest aadlimees”) - Inglismaal valmistasid ooperikunsti ette õukondlikud maskietendused Tuntuim Inglise baroki ooperihelilooja: Henry Purcell (“Dido ja Aeneas”) Rondo - ringmängu vorm (ABACADA…) Ooperi idee sündis Itaalias Firenzes. Firenze Camerata - vanakreeka kultuurist huvitatud aadlike rühmitus Esimesed ooperid nimetati muusikaliseks draamaks ehk drama per musica. Esimene teadaolev ooper “Daphne” - Jacopo Peri (1597) Peri teine ooper “Eurydike” on säilinud (1600) Esimene suur ooperihelilooja: Claudio Monteverdi (1567-1643)
osutub ta halastavamaks neist, kes ülemäärasest halastusest lasevad maad võtta korratustel ja segadustel, millest saavad alguse tapmised ja röövimised - need kahjustavad tavaliselt kogu ühiskonda samas kui valitsejalt tulevad karistused kahjustavad üksikisikut. 3. Kõigist valitsejaist on iseäranis uuel lausa võimatu hoiduda julma inimese mainest, sest just vastne võim on tulvil ohtusid. Mistõttu Vergiliuski {vabandab Dido suu läbi värskusest tingitud kuningavõimu ebainimlikkust}18, öeldes: Res dura, et regni novitas me talia cogunt 14 Helde olemaks on vaja kulutada, kulutamine ent vähendab seda, mida kulutatakse, ja ühtlasi võimalust olla helde. 15 Originaalis: De crudelitate et Pietate; et an sit melius amari quam timeri, vel e contra. 1813: Della crudelta e clemenza, e se egli é meglio essere amato, che temuto.
Oldi kursis, mis toimus Itaalias. 1660 tuleb võimule kuningas Charles II. Pidas oluliseks tuua esile vaimulik muusika. Valitsejana võttis eeskuju oma onupojalt Louis XIV-ndalt (Prantsuse kuningas) seetõttu barokkmuusika Inglismaal sattus Prantsusmaa mõju alla. Saatis noori Pariisi õppima. Inglise muusikateatri olulisem zanr on õukondlikud etendused, kus oli põimitud pantomiim, tantsud, koorinumbrid ja muusikalised dialoogid. Kuuldaims helilooja Henry Purcell- kuulsaim ooper ,,Dido ja Aenes". Tema looming oli keset Itaalia muusikute invasiooni ainus inglaste rahvusliku uhkuse ülalhoidja. Barokkmuusika Saksamaal Tihedais kultuurisidemeis Itaaliaga. Veneetsias käisid õppimas paljud heliloojad. Kultuurivahendaja Orlando di Lasso koos oma õpilastega. Esimene helilooja, kes julges Saksamaa kultuuri siduda Itaaliapärase stiiliga oli Michael Praetorius. Erakordselt andekas muusik. Tema on teinud barokkajastu mahukaima ,,Tantsumuusika kogumiku"
· Süit 14 saj · Passioon Kristuse ajastu · Kammermuusika · Keelpillikvartett 18 saj · Sonaat Itaalia, 16 saj · Sümfoonia 18 saj, Viini klassikalise koolkonna loomingus 7. Nimeta järgnevate heliteoste autor ja zanr. 1) ,,Võluflööt" W.A Mozart laulumäng. 2) ,,Veemuusika" G.F.Handel , Zanr: Inglise oratoorium 3) ,,O Euchari" H.Bingenist 4) ,,Orfeus ja Euridike" CIW.von Gluck ooper 5) ,,Dido ja Aeneas" H.Puncell ooper 6) ,,Boolero" M.raveli -ballet 7) ,,Peer Gynt" Edvard Grieg 8) ,,Aida" -G.Verdi- ooper 9) ,,Slaavi tantsud" A.dvorzäk-sümfoonia 10 ) ,,Ungari rapsoodia" F.Liszt 11) ,,Luikede järv" P.Tsaikovski -ballet 12) ,,Sõnadeta laulud" F.M.Bartholdy-klaveri tsükkel 13) ,,Pildid näituselt"-M.Mussorgski-klaveri tsükkel. 14) ,,Kuupaistesonaat" L.von Beethoven-klaverisonaat 15) ,,Lahkumissümfoonia" F.J Haydn-sünfoonia
osutub ta halastavamaks neist, kes ülemäärasest halastusest lasevad maad võtta korratustel ja segadustel, millest saavad alguse tapmised ja röövimised - need kahjustavad tavaliselt kogu ühiskonda samas kui valitsejalt tulevad karistused kahjustavad üksikisikut. 3. Kõigist valitsejaist on iseäranis uuel lausa võimatu hoiduda julma inimese mainest, sest just vastne võim on tulvil ohtusid. Mistõttu Vergiliuski {vabandab Dido suu läbi värskusest tingitud kuningavõimu ebainimlikkust}18, öeldes: Res dura, et regni novitas me talia cogunt 14 Helde olemaks on vaja kulutada, kulutamine ent vähendab seda, mida kulutatakse, ja ühtlasi võimalust olla helde. 15 Originaalis: De crudelitate et Pietate; et an sit melius amari quam timeri, vel e contra. 1813: Della crudelta e clemenza, e se egli é meglio essere amato, che temuto.
saanud, kuid õnneks olid laevad piisavalt kaugel avamerel. Siis sattusid mehed Juno (Hera) viha alla (ikka seesama Trooja sõda & lisaks teadis jumalanna, et Aenease soost sirguvad roomlased, kes hävitavad tema lemmiklinna Kartaago) ja mehed olid tormi käes. Kuid Neptunus (Poseidon) rahustas mere maha ning troojalased maabusid Aafrika põhjarannikul, Kartaago lähedal. Muidugi hakkas JunoHera plaani pidama, kuidas troojalasi kiusata. Kartaago linna rajas ja juhtis Dido, ta oli lesk. (Juno)Hera pani nad omavahel armuma, nii et Aeneas ei mõtleks enam Itaaliasse minna. Kuid (Venus)Aphrodite takistas A tundeid Dido vastu kasvamast. Nii võis A minna Itaaliasse, mil tahtis. (Venus)Aphrodite kurtis Jupiterile (Zeus), et ta poeg on hukkumas, kuigi (Jupiter) Zeus oli tõotanud, et A'st saab tulevaste maailma valitsejate esiisa. (Jupiter) Zeus kinnitas, et kõik saabki nii olema. Venus (Aphrodite) lasi poeg Cupidol (Eros) Dido kindlalt A'sse armuda. Nii saigi
kükloop nad kätte saanud, kuid õnneks olid laevad piisavalt kaugel avamerel. Siis sattusid mehed Juno (Hera) viha alla (ikka seesama Trooja sõda & lisaks teadis jumalanna, et Aenease soost sirguvad roomlased, kes hävitavad tema lemmiklinna Kartaago) ja mehed olid tormi käes. Kuid Neptunus (Poseidon) rahustas mere maha ning troojalased maabusid Aafrika põhjarannikul, Kartaago lähedal. Muidugi hakkas JunoHera plaani pidama, kuidas troojalasi kiusata. Kartaago linna rajas ja juhtis Dido, ta oli lesk. (Juno)Hera pani nad omavahel armuma, nii et Aeneas ei mõtleks enam Itaaliasse minna. Kuid (Venus)Aphrodite takistas A tundeid Dido vastu kasvamast. Nii võis A minna Itaaliasse, mil tahtis. (Venus)Aphrodite kurtis Jupiterile (Zeus), et ta poeg on hukkumas, kuigi (Jupiter) Zeus oli tõotanud, et A’st saab tulevaste maailma valitsejate esiisa. (Jupiter) Zeus kinnitas, et kõik saabki nii olema. Venus (Aphrodite) lasi poeg Cupidol (Eros) Dido kindlalt A’sse armuda. Nii saigi
Jean-Baptiste Lully. (“Kodanlasest aadlimees”) Inglismaal valmistasid ooperikunsti ette õukondlikud maskietendused (p antomiimtantsud, aariad ja koorid). Üks ja ainus tuntud baroki ooperihelilooja on H enry Purcell (ooper “Dido ja Aeneas” ja näidend “Abdelazar”) Itaalias Firenzes sündis ooper. Kokku hakkas saama haritlaste ring-Firenze Camerata. Nemad panid aluse ooperile, mida algselt kutsuti dramma per musica e muusikaline draama. Esimene ooper oli “Daphne” Jacopo Peri (1597)
Jean-Baptiste Lully. (“Kodanlasest aadlimees”) Inglismaal valmistasid ooperikunsti ette õukondlikud maskietendused (p antomiimtantsud, aariad ja koorid). Üks ja ainus tuntud baroki ooperihelilooja on H enry Purcell (ooper “Dido ja Aeneas” ja näidend “Abdelazar”) Itaalias Firenzes sündis ooper. Kokku hakkas saama haritlaste ring-Firenze Camerata. Nemad panid aluse ooperile, mida algselt kutsuti dramma per musica e muusikaline draama. Esimene ooper oli “Daphne” Jacopo Peri (1597)
Juno tegi kõik selleks, et Aeneast hukata. Juno läks tuulte kuninga Aeoluse juurde ja palus, et too uputaks troojalaste laevad, selle tagajärjeks oli suur torm, kuid Neptunus (Poseidon) segas vahele. Neptunusele ei meeldinud, et keegi teine tema mereasjadesse oma nina toppis. Neptunus rahustas mere. Viimaks randusid mehed Aafrika põhjakaldal, Kartaago lähedal. Juno haudus uut plaani: kuna Aeneasel ei olnud enam naist ja Kartaago linna rajajal Dido oli lesk, otsustas jumalanna nad üksteisesse armuma panna, et Aeneas jääks linna püsima. Venus aga hoolitses selle eest, et Aenease tunded ei kasvaks suuremaks valmisolekust võtta vastu kõike, mida Dido talle pakkus, mingil juhul ei tohtinud valitsejanna takistada Aenease purjetamist Itaaliasse. Venus pani oma poja Cupido abiga Aenease ja Dido üksteisesse armuma. Järgmisel päeval läks Aeneas sõbra Achatesega maad kuulama. Nende juurde tuli
Augustuse tahtel seda ei juhtunud. Koosneb 12 laulust esimesed kuus kirjeldavad hävivast Troojast põgeneva Aenease rännakut kuni Itaaliasse jõudmiseni (,,Odüsseia" analoog), viimased kuus pühendatud võitlusele Itaalia hõimude allutamise ja enda võimu alla ühendamise eest (,,Ilias") Kangelaseks Rooma, mille tulevasele kuulsusele ja vägevusele eepose tegevuse käigus alus rajatakse. Esimene nn rahvuseepos IV laul: Aeneas on Kartaago linnas, kus elab kuninganna Dido, kes on lesk (andnud truudustõotuse surnud mehele). Dido armub aga Aeneasesse. Jahil koopas saab alguse nende armulugu, Aeneas unustab oma plaanid ja armub samuti naisesse. Siiski saadab Jupiter talle teate, mis tuletab Aeneasele meelde tema eesmärki rajada riik Itaalias. Aeneas justkui ärkab armuuimast ja seab ennast teele. Dido on aga meeleheitel ning plaanitseb oma enesetappu, mis tal ka lõpuks mõõga läbi korda läheb. See ennustab ette tulevast Kartaago ja Rooma vahelist vaenu. 43
o pühendub rooma legendaarsetele eelkäijatele o seni oli puudunud Homerose eepostega võrreldav tegelaskuju o valis selleks tegelaskujuks juba homerosest läbi käinud Aenase o pärimuse järgi oli Aenas tulnud peale trooja rõda Itaaliasse ja pannud siin aluse valitseja soole millest hiljem võrsus rooma linna rajaja Romulus o Kirjeldab trooja hävitamist ja Aenase pikka ja rasket retke o Aenase ja Dido armastusest Ajalookirjutus · varaseimad teated roomast pärinevad kreeklaste kirjutistest · ise üritasid kirja panna ajalugu 3. saj eKr kuid pole säilinud. · selgema ettekujutuse annavad alles vabariigi lõpu ja varajase keisririigi ajaloolaste teosed. · Caesar on tuntud ka ajaloolasena o teoses ,,Märkmeid gallia sõjast" käsitleb ta lihtsas ja erapooletus stiilis oma vallutussõdu · Sootuks teisiti on kirjutanus Titus Livius
perekonna muusikaõpetaja. nn semioopereid, milles kontsertite looja tegevust kandis edasi 1672.a. sai õiguse luua ooperi dialoog ning kus muusika Heinrich Schültz (15851672) teatri, temast sai Kuningliku loodi juba valmisolevatele saksa muusika isa, hakkas Muusikaakadeemia juht ja draamaetendustele. esimesena põhjalikult saksa seega Prantsuse ooperi rajaja. Henry Purcell ooper "Dido ja keelt muusikasse kompo Aeneas" neerima. ,,Taaveti psalmid", Lõi avamängu ouverture (aeglanekiireaeglane). ooper "Daphne" ,,Cadmus ja ,,Hermione", Valetin Meder (16491719) ,,Alkestis", ,,Roland", "Armide" ooper ,,Kindlameelne Argenina" Henri Du Mont (16101684)
Esimene osa sarnaneb ,,Odüsseiaga", teine ,,Iliasega". Odüsseuse õnnetused olid põhjustatud Poseidoni vihast, Aeneis eksirännakud Juno vihast (kreeklastel Hera). Rändamiste esimeses rmt-s saadab Juno Aeneisi laevastikule hirmsa tormi, mille tulemusel maabuvad troojalased tundmatul rannal. Siin tuleb vahele stseen Olümposel, kus Jupiter avab Venusele Aeneisi saatuse ja enustab Rooma võitu. Venus seisab Junole vastu. Kartaago kuninganna Dido armub Aeneisi. Teine rmt pühendatud Trooja langemisele. Algab jutustusega ,,puuhobusest", st troojalasi võideti pettusega. Hobuse juurde jäetud kreeklase Sinoni teod on täis valet. Toimub lahing, Aeneis peab lahkuma linnast. Kolmas rmt kujutab Aeneisi eksirännakuid. Neljas rmt on lugu Dido armastusest Aeneisi vastu, kuid ta oli truudusevande andnud oma kadunud mehele ega saanud kirele järele anda. Aeneis, kellele jumalad olid saatuse määranud, läheb ära ja Dido tapab end mõõgaga
, eriti 7. - 6. saj. kolooniad Lõuna-Itaalias (Brundisium, Croton, Tarentum), Sitsiilias (Syracusa, Messina), Gallia lõunarannikul (Massilia) jne. Lõuna-Itaalia kolooniad: Suur-Kreeka (Magna Graecia). Foiniikia ja Kartaago I at. e. Kr. (tänap. Liibanoni ja Süüria rannikualad) kolooniaid: Põhja-Aafrikas, Sitsiilias, Lõuna-Hispaanias. 8. - 6. saj. poliitilise iseseisvuse kadumine (läheb Assüüria ja seejärel Babüloonia koosseisu) linnriik Kartaago (Tuneesias), asut. 9. saj (Dido legend), õitseng 6. saj Kartaago loomise kohta on erinevaid legende. Legendi järgi lõi Kartaago kuninga naine Dido. Kartaago oli Foiniikia koloonia, aga Foiniikia kaotas oma poliitilise iseseisvuse ja Kartaago jäi püsima, hakkas ise kolooniad looma ning sellst sai üks suur Rooma rivaal Vahemere piirkonnas. (Kartaago ja Kreeka olid Rooma vastased) Etruski linnade föderatsioon 7. saj. 12 etruski linna föderatsioon, õitseng 6. saj., kaubavahetus Kreeka ja Kartaagoga.
õudused püüti unustamiseks panna heliloomingusse). Uute väljeduste otsimisel pöörduti loodushäälte poole. Benjamin Britten (1913-1976). Millise muusikazanri taaselustas uuesti Britten Inglise muusikas? Ta oli barokiajastu suurim inglise helilooja, kes ühendas oma muusikasse itaalia ja prantsuse stiili elemente ja kujundas välja äratuntava inglise barokkmuusika stiili. Nimeta üks selles zanris loodud teos? ,,Dido ja Aeneas" Olivier Messiaen (1908-1992). Kirjuta, mis mõjutas loomingut. Looming oli tihedalt seotud kristliku religiooni ja panteismiga Mis on panteistlik maailmavaade? õpetus, mis samastab jumala ja looduse - kõikjumalus Mis on avatud vormi mõiste? Avatud vormil teose muusikas on väga oluline roll rütmi- ja akordikorduste süsteemil. Kuna nende piirid ei lange täpselt kokku, siis tekib muusika katkematult arenedes avatud vorm.
klassitsistliku muusika teoreetiline alus. Inglismaa Õukonnale oli eeskujuks Prantsuse õukond ja Louis XIV valitsemisstiil, hästi oldi kursis ka Itaalia muusikaga, lavastati nii Itaalia kui ka Prantsuse oopereid. · Henry Purcell- barokiajastu suurim Inglise helilooja, tema looming oli keset Itaalia invasiooni ainus inglaste rahvusliku uhkuse ülalhoidja, ainukese Inglise eheda barokkooperi ,,Dido ja Aeneas" autor, kirjutas kiriku- ja kammermuusikat Saksamaa Saksamaal toimunud reformatsioon mõjutas küll sealset kirikumuusikat, end muusikud käisid õppimas Itaalias. · Michael Praetorius- esimeste saksakeelsete vaimulike kontsertide looja · Heinrich Schütz- on nimetatud Saksa muusika isaks, sest hakkas esimesena põhjalikult saksa keelt muusikasse kompneerima, pani aluse Saksa oratooriumile, millest sai vastupidiselt Itaalia oratooriumile kiriklik zanr
talitsetus (reeglid, normid). 17.-18. saj. kunsti iseloom liikuvus, kirg, paatos, teatraalsus.. Giovanni Bernini (1598-1680): Proserpina röövimine, Apollon ja Daphne. Kunstis diagonaalne dünaamika, kontrastid, paatos mütoloogia ja usuteemade kujutamisel. Michelangelo da Caravaggio (Medusa). Muusikas arenes ooper, oratoorium: Claudio Monteverdi (Orfeo, Arianna); Domenico Scarlatti, Henry Purcell Dido ja Aeneas 9. Võrrelda klassitsismiaja kultuuripilti romantismiga suhtumises antiigipärandisse, tuua näiteid kirjandusest ja kunstist. Klassitsism kui baroksuse ratsionaalne avaldus orienteerus antiigile, taotles korrapära, selgust. Kirjandus: kontrastide kaudu vormiselgus. Nicolas Boileau (1636-1711) Poeesiakunst (L'art poétique, 1674). Normatiivne poeetika. Märksõnad: maneerlikkus, aristokraatlikkus. : intellektuaalsus,enesekontroll. Juhtiv zanr tragöödia.
Louis XIV valitsusstiilist ja muusika sattus prantsuse mõju alla. Segunesid prantsuse, Itaalia ja vana inglise muusikatraditsioon. Henry Purcell-baroki aja suurim Inglise helilooja. Poisina laulis kuninglikus kappellis, 1677 sai temast kuninga kammermuusikahelilooja ja 1679 Westminister Abbey organist, 1682 kuningliku kapelli organist ja laulja. Tema tähtsaim lavateaos on ooper „Dido ja Aeneas“. Teos jutustab Kartaago lesestunud kuninganna Dido ja Trooja sõja kangelase Aenease traagilise loo. Kirjutas hulga pidulikke oode ja pühendusteoseid enamasti kuningaperekonna liikmetele. Elas vaid 36-aastaseks nagu Motzartki. Tema looming hoidis veel aastakümneid ülal inglise rahvuslikku uhkust. Barokkmuusika Saksamaal Saksa koolkond kujunes sajandivahetusel Orlandus Lassuse õpilastest. Esimene helilooja, kes suutis siduda Veneetsia koolkonna kontertliku stiiliga saksakeelse moteti ja luteri koraali, oli Michael
Lootustandvate kirjameeste majandusliku heolu kindlustaja. Tema nimest tuleb metseen rikas kultuisoosija. Seda õitsenguperioodi kutsutakse keisri järi Augustuse kuldseks ajaks. Selle aja lõpupoole kerkis poeetidest esile Vergilius. Oma teostes hindas ja ülistas ta läbielamiste tõttu siserahu. Peateos: ,,Aeneis",kus peategelane oli trooja sõjamees Aeneas. Sisu: Trooja hävitamine, Aenease põgenemine, eksiräänakud ning Aafrikasse saabumine. Kirjeldab ka sõdalase armastust Dido vastu ning võitlus Itaalia valitsejaga. Kuigi teoses võib leida ühiseid jooni kreeka loominguga on see siiski ehtroomalik. Ajalookirjutiste minevik ulatub 3. saj eKr, mil roomlased esimesi ülestähendusi tegid. Säilinud on kirjutised alles vabariigi lõpuajast, mil läbitud sõjaretkedest kirjutas ka Caesar (,,Märkmeid Gallia sõjast"). Titus Livius kirjutas teose Rooma linna asutamisest alates, kuna Augustus sügavalt uskus oma pärinemisse Romulusest
ettevalmistused elamute natsionaliseerimiseks. Kogu maa kuulutati riigi omandiks, mõisnike maavaldused konfiskeeriti, kuid maad ei antud kehvikutele, vaid mõisatest püüti moodustada sotsialistlikke suurmaj andeid mõisamoonakatest koosnevate komiteede juhtimisel 28. Iseseisvumine Venemaast lahkulöömine XX sajandi algul olid iseseisvast Eesti riigist kõnelnud üksnes vaimuhaige luuletaja Juhan Liiv ja Pariisis tegutsev pagulane Andres Dido. Eestis tervikuna polnud poliitiline mõtlemine veel omariiklusest unistamiseks küps. Ka 1917. aasta algul rahuldusid rahvuslaste juhid autonoomiaga ega püstitanud kaugemaid sihte. Küll aga jälgiti murelikult Venemaa nõrgenemist ja sellest tulenevat Saksa okupatsiooni ohu kasvu. Pärast Riia langemist sakslaste kätte augusti lõpul hakati Eesti tulevikku senisest põhjalikumalt arutama. Nii leidis Jaan Tõnisson Maanõukogu koosolekul, et kuna
ülemäärasest halastusest lasevad maad võtta korratustel ja segadustel, millest saavad alguse tapmised ja röövimised - need kahjustavad tavaliselt kogu ühiskonda samas kui valitsejalt tulevad karistused kahjustavad üksikisikut. 3. Kõigist valitsejaist on iseäranis uuel lausa võimatu hoiduda julma inimese mainest, sest just vastne võim on tulvil ohtusid. Mistõttu Vergiliuski {vabandab Dido suu läbi värskusest tingitud kuningavõimu ebainimlikkust}, öeldes: Res dura, et regni novitas me talia cogunt Moliri, et late fines custode tueri 4. Siiski tuleb valitsejal jääda ettevaatlikuks ja väärikaks oma arvamustes ja tegudes; iseenda varju
Kuulsaimad esindajad: Prantsusmaa. Jean-Baptiste Lully (1632-1687) ,,Cadmus ja Hermione", ,,Alkestis", ,,Roland","Armide". Henri Du Mont (1610-1684) barokliku kirikumuusika looja Marc-Antonie Charpentier (1634-1704) Jaques Champion de Chambonnieres (1601-1672) Francois Couperini (1668-1733) ,,Unistaja","Ekslevad varjud" Jean-Philippe Rameau (1683-1764) ,,Harmooniatraktaat","Castor ja Polluk","Pygmalion" Inglismaa Henry Purcelli (1659-1695) ,,Kuningas Arthur","haldjakuninganna","Dido ja Aeneas" Saksamaa Michael Praetorius (1571-1621) Heinrich Schütz (1585-1672) ,,Taaveti psalmid", ooper"Daphne" 3 Valetin Meder (1649-1719) ooper ,,Kindlameelne Argenina" Georg Philipp Telemann (1681-1767) ooper ,,Pimpinone", oratooriumid ,,Päevaajad" ,,Kohtupäev" Johann Sebastian Bach (1685-1750) Sündis Eisenachis. Tema elukäik jagatakse neljaks etapiks:1
annaabi.ee 
