Eesti ajalugu 1917-1920 (0)

Veb.rev.=1917.a veb.Petrogradis massilised rahutused .=kasvas rev´iks= tsaar AleksanderII loobus troonis= võim AV´le=dem.reformide proovimine. Sündmuste sõlmpunkt Tallinn. 2.märts=ülelinnaline streik ja miiting Uuel Turul+madruste ühinemine= mindi pol.vange vabastama=kasvas üleriigiliseks.Korratused likvideeriti kiiresti. AV asendas kubernerid kubermangukomissaridega.Eestimaa kubermangu kom.sai J. Poska . Tekkis mitmeid parempoolseid parteisid (TSSN). Eesti rahvuslikud jõud üritasid kasutada sobivat hetke reformide teostamiseks( autonoomia saavutamine VM koosseisus ). Petrograd aga venitas otsuse tegemisega, mispeale korraldasid eestlased demonstratsiooni. Märtsi lõpus avaldati AV määrus Eestimaa kubermangu ajutise korra kohta.=Eestimaa ja Liivimaa põhjaosa üheks kubermanguks.=loodi Ajutine Maanõukogu plaan. Hakati asendama vene ametnikke eestlastega, asjaajamiskeeleks sai eesti keel.= Hõõrumised Petrogradi ja Tallinna vahel, lisandus veel Amnk valimiste väljakuulutamine(toimusid maikuus 1917), ja veelgi lisas pinget vene soldatid.=Vene sõjavägi demoraliseerus=rahvusväeosade loomise idee Eestis.= suudeti luba saada loomiseks 1.Eesto Polk Rakveres . 1917.a suvel kujunesid välja Eesti pol. erakonnad . J.Tõnisson muutis Eduerakonna Eesti Dem.Erakoonaks.(l-eesti jõuk.talupojad,linnakodanlus, intelligents ) Tekkisid Eesti Maarahva Liit, Eesti Tööerakond, Eesti Sots.Ühendus, Eesti Sots-Revolutsion.Partei. Enamlased kasvasid märts-aug 150 liikmelt 7000le. Juuli algus tuli kokku Maapäev=I parlamendilaadne rahvaesindus. Maapäev valis Maavalitsuse(täides.), mille etteotsa astus Jaan Raamot. Tallinnas toimunud Rahvuskongressil püstitas Jüri Vilms uue sihi-Eestile võrdõigusliku osariigi staatust Vene koosesisus taotleda. Vene armee ja riigivõim lagunesid, millele aitasid kaasa enamlased. Aug.vallutasid Saksa väed Riia= vene sõdurid valgusid Eestisse. Sept.lõpul jõudis sõda Eestisse= sakslaste dessant Saaremaal=8.oktks oli kogu L-Eesti saarestik hõivatud. Muhu saarel kandis suuri kaotusi 1.Eesti polk. Algas enamlaste popul.kasv. Sakslaste sissetungi kartuses alustati tööstusettevõtete evakueerimist=tööta jäämine paljudele .Sakslaste sõjaline edu tõstatas iseseisvumise küsimuse. 25.aug maapäeva kosolekul leidis J.Tõnisson, etSaksa okupatsioon on vägagi reaalne, ja tuleb viia meie probleem maailmapol areenile.
ISESEISVUMINE
Oktoobripööre- enamlased moodustasid 1917. okt. Eestimaa Sõja-Revolutsioonikomitee> Ivan Rabtšinski ja Viktor Kingisepp. Bolševistliku riigipöörde õnnestumine Petrogradis> 26 okt. alustas SRK riigivõimu ülevõtmist. Kõrgem täidesaatev võim läks J.Poskalt üle V.Kingisepale.
Enamlaste reformid - Kõrgem seadusandlik asutus- SRK, olulisemad korraldused- Petrogradist, täidesaatev võim- ENT (Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee)- Jaan Anvelt . Valimistel sai osalemiseõiguse vaid töörahvas. >jõukamad jäeti pealtvaatajateks. Eesti Asutava Kogu valimisel 1918 jaan. > ebademokraatlikud valimised> enamlased ei saanud enamust , siis valimised katkestati> Kärbiti kodanikuõigusi: keelustati pol. koosolekud , suleti mitmed ajalehed, arreteeriti juhtivaid rahvuslasi, ei respekteeritud kodanike usuvabadust.
Majandusreformid- pankade natsionaliseerimine, riigistati tööstusettevõtted, suurärid, hotellid ja restoranid. Maa kuulutati riigi omandiks> mõisnike maavaldused konfiskeeriti. Mõisatest said suurmajandid. Eesti üksused koondati Eesti Diviisiks- Johan Laidoner.
Ettevalmistused iseseisvumiseks- Nov. saadeti NT poolt Maapäev laiali, kuid ei allutud nendele korraldustele.> Maapäeva koosolek novembris- deklareeriti, et Eesti tulevase riigikorra määrab Eesti Asutav kogu, enne selle kokkuastumiseni võimukandjaks on Maapäev. Aastavahetusel jõuti kokkuleppele, et kui Saksa okupatsioon muutub tõelisemaks, tuleb Eesti kuulutada iseseisvaks ning taotleda tunnustust lääneriikidelt> 1918. a. loodi tutvused tutvustamaks Eesti taotlusi.
Saksamaa asub pealetungile- Aktiveerusid ka baltisakslased > paluti abi Saksa keisririigilt.> Enamlased kehtestasid piiramisseisukorra: kõik mõisnikud kuulutati lindpriideks. Samal ajal katkestati Brestis rahuläbirääkimised NV-ga ja Keisririikide vahel ning Saksamaa alustas ettevalmistusi pealetungiks idarindel. 18 veeb algas Saksa armee pealetung .
Iseseisvuse väljakuulutamine- 19 veeb. Eesti Päästekomitee- K. Konik, K. Päts, J. Vilms.> Iseseisvusmanifest. Korra pidamine läks Omakaitse kätte. > 23 veeb. ``Endla`` teatris loeti manifest avalikult ette.> samal ajal astusid enamlased laevadele. 24. veeb. moodustati EV Ajutine Valitsus> peaminister K. Päts. Saksamaa pealetung kuni 3. märtsini, mil võeti Eesti enda võimu alla.
Saksa okupatsioon- Eesti iseseisvust ei tunnistatud> ajakirjandus tsensuurile, vangistati poliitikuid, hukati inimesi. Majanduspol- Eestist veeti välja kõike. Tööstusettevõtted seiskusid> tööpuudus, langes elatustase, tõusid hinnad. Kultuuripol- Põliselanike saksastamine: asjaajamiskeeleks saksa keel, koolides üleminek saksakeelsele õpetamine, ülistati sakslaste teeneid.
Eestlaste hulgas algas vastaseis > taastati Omakaitse, tulemuslikuks sai välisdelekatsiooni töö, saavutati EV iseseisvuse de facto tunnustamine SBR ja PR poolt. Baltisakslased üritasid luua Balti hertsogiriiki> takistuseks oli Bresti rahuleping. Nov algul puhkes rev.> kukutati keiser > 11 nov. 1918. Compiegne i vaherahu . 11.nov. astus Ajutine Valitsus taas kokku.> 21 nov. võeti võim sakslastelt üle. 9 kuud tagasi välja kuulutatud iseseisev EV taastus.
Vabadussõda
Vm kasutas ära Saksamaal puhkenud revolutsiooni.
1918. a. nov koondas väed Eesti piiridele(rünnak Narvast ja Pihkvast).
Rünnakule püüti anda kodusõja iseloomu. Petrogradis loodud Eestimaa Ajutine Revkomitee kuulutas ennast ainsaks seaduslikuks võimuorg ja kutsus Nõuk. Võimu Eestis taastama. Nõuk poolel 12 000 Eesti ja Läti meest.
Vastas olid lahkuvad Saksa väed ja Eesti Kaitseliidu salgad (illegaalsed). Ajutise valitsuse vabatahtlike kutse tõi Eesti rahvaväkke paar tuhat meest, sundmobilisatsioon ei andnud kiireid tulemusi. Vähe riideid , relvi , laskemoona, toiduaineid jne.
*22. nov lõid sakslased Punaarmee Narvas tagasi. Sõtta saadeti koolipoisse, vabatahtlikke, ohvitsere.
28. nov 1918. a. alga Eesti Vabadussõda. Sakslased lahkusid ja eestlased pidid taganema. Järgmine päev Punaarmee Narvas. 1918. dets jätkus Punaarmee edasitungallutati Jõhvi, Kunda, Rakvere, Tapa , Lõuna-Eestis tartu, Tõrva , Mõisküla, oldi lähedal Tallinnale, Viljandile, Pärnule. Rahvaväe ebaedu põhjused olid vastaste arvulises ülekaalus, relvastuse ja varustuse nappuses, otstarbeka juhtimissüst puudumises, madal võitlusmoraal. Ei usutud, et suudetakse võidelda nii suure vastasega.
*Pärast Narva vallutamist lõid enamlased Eesti Töörahva Kommuuni . Kujunes NõukVm sisemist autonoomiat omavaks osaks. Juht Jaan Anvelt ( Pede ). Natsionaliseeriti suurettevõtted, mõisad konfiskeeriti ja moodustati põllumajanduslikud ühistud(kommunid). Repressioonid – 500 hukkus terroris; kirik ja usuorg sattusid põlu alla.
*Aastavahetusel Punavägede edasitung aeglustus. Edu saavutasid Tallinn-Narva raudteel soomusrongid. Paanikat enamlaste tagalas põhjustasid Johan Pitka juhitud meredessandid Soome lahe rannikul. Jaan keskel üle 13 000 mehe väes. Üha vähem deserteerumisi, mood vabatahtlike väeosi. Edukamad olid Kalevlaste Malev, Skautpataljon, Kuperjanovi Partisanide Pataljon ., kooliõpilased, soomusrongid. Väed allutati sõjavägede ülemjuhatajale (Johan Laidoner, staabiülemaks Jaan Soots).
Paranes varustatus hobused , toidumoon, kehakatted (annetused olid), relvi mahajäetud ladudest, Inglismaalt, Soomest. Moraali tõstis välisabi. Dets Tallinnasse Ingl laevastikueskaader, aastavahetusel vabatahtlikud Soomest, Taanist, Rootsist.
Muulastel probla varustatusega, väeosade väsimus, arusaamatus sõja eesmärkidest.
*6. jaan 1919. algas Eesti vägede vastupealetung . Kuue päevaga Aegviidust Rakvereni. Utria rannal maabunud dessantüksus vabastas 19. jaan Narva. Soomusrongid ei pääsenud katkiste sildade tõttu Rakverest edasi ja vabastasid Kuperjanovitega Tartu. Pärast ägedaid lahinguid 1. veebr Valga ja Võru, 3 päeva hiljem Petseri.
* Veebruaris koondas Punaarmee Eesti vastu 75 000 – 80 000 meest. Mood Eesti Punaarmee(staabiülem August Kork ). 300 km-ne lõunarinne. Kuppelmaastiku ja järvede rohkuse tõttu polnud pidevat kaitsejoont ja punased murdsid veebruarist maini mitmel korral Rahvaväe kaitsest. Vastseliina- Orava ja Rõuge- Haanja all murti Punaarmee rünnakuhoog ja mai II poolel haarati initsiatiiv. Viru rindel suht vaikne. Enamlased purustasid suurtükkidega suure osa Narvast.
*Esmatähtsaks kujunes EV majandusliku olukorra tervendamine . Toiduteraviljast järkus vaid veebruari lõpuni. Leivanorm 1/3 naelani(140g) päevas in kohta. Alles märtsis viljasaadetised Ingl, laenu Soomelt, mitmete lääneriigid avasid kaupade sisseveo.
1918. dets keskpaigaks enamlaste (koordinaator Viktor Kingissepa) poolt kavandatud mässukatset ennetati. Saaremaa mäss 1919 veebr – saarlased olid äralõigatud mandrist ka raskustes, võtsid vastu enamlaste propagandat baltisaks mõisnike vastu. Karistussalk normaliseeris repressioonidega olukorra.
Kutsuti kokku asutav kogu. 1919 a aprilli algul toimusid esimesed valmised. I koosoleks 23, aprillil Estonias. Võitsid vasakpoolsed : Sotsiaaldem Tööliste Partei, järgnes Tööerakond, Rahvaerakond . K Pätsi juhitud Maaliit sai lüüa. Asutava Kogu esimeheks August Rei, I valitsuse kujundas Otto Strandman. Võeti vastu deklr Eesti iseseisvusest ja määrati vabariigi valitsemise ajutine kord. Maaseadus – okt 1919, põhiseadus - 1920 juuli. **********
Eesti vägede suurpealetung 1919.a mais. Lahing otsustati pidada väljaspool Eesti territooriumi – Punaarmee vastu sõdivad vene, läti ja ingeri väed – eesti saab polgud koju tagasi tuua. Vene Põhjakorpus läks esimesena rindele – eesti toetas rannikul. Operatsioon oli võidukasàPunaarmeel madal võitlusmoraal. Hõivati; Jambur, Oudova. Ingeri väeosa vallutas Krasnaja Gorka. Seejärel Eesti väed à pihkvale à tõrjusid enamlased ja vallutasid Pihkva. Lõunarindel teostati teine edukas opp àVolmari ja Marienburgi hõivamine. Eesti ratsaväel läks oodatust pareminià Taganes Punaarmee (200km retk Võru alt Jakobstadi) à Läti põhiosa enamlastest puhas. Lamdeswehri sõda. Läti ajutisel valitsusel tõsised probl iseseisvuse kaitsmisega. Abi paluti sakslastelt à peamiseks kaitsjaks enamlaste eest kujunes baltisaksa parunitest koosnev Balti Landeswehr ja saksa vabatahtlikest Rauddiviis. Tegevust kordineeris kindral Rüdiger von der Goltz . Aprillis oli Läti riigipööre à Ulmanuse valitsus asendus Andrievs Niedra valitsusega. Pärast Riia vallutamist liikusid sakslased põhja à kohtusid Võnnus Eesti Rahvaväe osadega. Sakslaste eesmärkà võimalikult suur osa lätis Niedra võimu alla à eestlastel oli leping Ulmanisegaàei tunnistanud Niedra valitsust, sundisid sakslaste tagasitõmb. Juuni algul toimus relvakokkupõrge sõjaliseks konfliktiks. Rahvavägi surus Võnnus toimunud heitluses Goltzi väed tagasi. 23. juunil hakati täh Võidupüha. Sõlmiti vaherahuà sakslaste plaan nurjus, Lätis taastati K. Ulmanise valitsus. Kurss rahul. 1919.a toim lahing väljaspool eestit (Vene valge kooseis ), kahjuks tsiviilelanikkond ei toetanudà Punaarmeel oli ülekaal, tõmbuti tagasi eestisse. Eesti vägesid saadeti juurde, et seda vältida à poldud nõus riskima eluga, kuna Loodearmee põlgas eesti iseseisvumistà kui taastub Vene ühtne Imp, lubati ,,katulivabariik’’ vallutada. Sõdimine jätkus, kuid nõrgestatud Nõukogude Venemaa peagi tegi ettepaneku teha rahuläbirääkimised. Septembri keskel Pihkvas toimunud rahukõnelused lõppesid tulemusteta, sest Antandi riigid soovisid NV relvajõul maha suruda ning ei tahtnud väikeriikide eemaldumist sõjast. Eesti pol ei soovinud venemaaga separaatrahu . Loodearmee Petrogradi operatsioon. Vaatamata eestlaste teravat suhet vene valgete, toetasid nad rünnakut Petro vastu. Purustatud Looderamee valgus tagasi eestisseà neil võeti ära relvadàvabastas eesti halvast liitlasestàEesti pidi võtma oma piiride kaitsmise täielikult oma õlule. Pavel Bermondt-Avalovi saksa ja vene vabataht väed ründasid oktoobris Riiatà Saksa oht Baltimaadele pole kadunud. Eesti väed aitasid Lätil Bermonti väed avantüüril likvideerida . Narva Kaitselahingud. Eestlased arvulises ja tehnilises vähemuses, taandusid Punaarmee eest. Punaarmeel koosnes 160 000- mehest ja 200 suurtükistàNarvat taheti iga hinna eest. Eestlased tõid kohale reservid , dets alguseks tõrjuti esimesed rünnakud. Dets algul algasid Tartus Rahuläbirääkimised, Punaarmee tahtis jätkuvalt Narvat. Krivasoo ja Vääska all kujunest ohtlik olukordà rindest läbi murdnud enamlased ähvardasid Narva-Tallinna ühendused läbi lõigataàsuurte kaotustega oht likvideeriti. 31.dets 1919.a lõpetasid verest tühjaks jooksnud Punaarmee rünnakud Narvale. Tartu Rahuläbirääkimised. NV nõustus Eesti ettepanekuga. Eesti delegatsiooni juhtis Jaan Poska. Pooled pidid tunnustama teineteist ning määrama piirjoone. Tekkisid enamlastega vaidlused, sest nad tahtsid kogu Petserimaad ja poolt Virumaad – punaarmee pealtungi nurjumine Narvas sundis neid järele andma. 31.dets kirjutati vaherahule alla. Järgmised maj probleemid: Eesti-Vene omavaheline ja välisvõlgnevus, Eesti osasaamine venemaa kullafondist, Eestist evakueeritud varade saatus. Eestlased pidid maksma 15 milj kuldrubla Vene kullavarudest, Eestile lubati tagastada kultuurivarad. Rahulepingule kirj alla 1920. a. 2. veebruarilà venemaa tunnistas Eesti vabariiki ning lubas Venemaal viibivatel eestlastel koju minna. Sõda oli lõppenudà võimalus üles ehitada Eesti Vabariik.