Lümfisõlmed on lümfisüsteemi oluline osa. Need teostavad kaitsefunktsioone (filtrid), säilitavad lümfotsüüte ja fagotsüüte ehk õgirakke (organiiismi enesekaitserakud, söövad ohtlikud organismid ära). Lümfsõlmed kujundavad immuunreaktsiooni ja vastutavad immuunvastutuse eest. Immunvastus reaktsioon võõra aine/organismi struktuurile (antigeen) , mida teostavad lümfotsüütid. IS hoiab ära organismi infektsioonidest mitmel astmel. Kõige lihtsam kaitsejoon on füüsilised barjäärid, need väldivad infektsiooni (viiruseid ja baktereid) sattumist organismisse. Juhul, kui võõrkeha tungib barjääridest läbi, aktiveerub kaasasündinud immuunsüsteem. Kui selline kaitse ei tööta, siis järgmiseks astmeks on omandatud immuunsus. - Esimesed kaitsebarjäärid on mehhaanilised, keemilised ja bioloogolised. Näiteks, mehhaanilised kaitse funktsioonid täidab nahk. Samuti ohtlike mikroorganismite väljutus teostatkse pisarate ja kusi abil
punavõimust. Teine koht, kuhu Lõuna-Eesti metsavendi rohkem koondus, oli Võrtsjärve Jõesuu ümbrus. Suuremad lahingud peeti seal üle Emajõe tagasi valgunud punaväelastega 13.-22. juulini. Jõesuu silla juures oli üle Emajõe tulnud umbes 600-meheline Punaarmeeüksus, kellele astus vastu umbes poolsada metsavenda, kes lõid vaenlase üle jõe tagasi. Saagiks saadi rohkesti relvi ja laskemoona. Selle lahingu järel loodi Emajõe Rannu-poolsele kaldale kaitsejoon ja võeti valve alla Jõesuu sild. Metsavendi rünnati jälle mitmesaja punaväelasega. Kaitsjaid oli nüüd juba rohkem. Viis tundi kestnud lahingu järel löödi vaenlane suurte kaotustega tagasi. Järgnesid veel mitu rünnakut, kus vaenlane püüdsid suurte vägedega metsavendade rindest läbi murda, kuid see oli edutu. Kokkuvõte Kõige kergem on öelda, et metsavennad olid mehed, kes tahtsid kaitsta ennast või enda perekonda.
protsessid ja tegevused. (Alligood, 2012: 284). Neumani mudeli järgi,- on üksikisiku organismis keskne „Südamik“, mis vastutab põhiliste ellujäämise mehhanismide eest, nagu temperatuuri kontroll, ego ja elundi funktsioon. See 2 https://tinyurl.com/wax42mg 6 südamik on kaitstud kaitsejoontega. Väliskiht on paindlik kaitsejoon ja on muutuja, mis vastab konkreetsete stressitekitajate eest. Sise-, ehk „normaalne“ kaitsekiht kujutab endast tervisliku seisundi ja üksikisiku kohastumust. See on üldiselt stabiilne. Need vastupanu kihid kujutavad endast sisefaktoreid, mis määravad organismi vastuse stressorile. (Ahmadi ja Sadeghi, 2017: 2). Stressorid (intrapersonal, interpersonal ja extra-personal) on olulisemad keskkonna kontseptile, ja neid kirjeldatakse kui keskkonnalisi jõude, mis koostoimuvad,- ja
kui omaste kojutulekut. Sellises olukorras jäi Ulmanisel üle hankida välisabi, mida kuskilt eriti tulemas ei olnud. Neid mõjutas ka Briti laevastiku eskaader, kuid sellest maal eriti abi ei olnud, abi ei saadud ka soomlastelt. Seetõttu pöördus Ulmanise valitsus sakslaste poole. Sa ei olnud huvitatud rahvuslikust läti riigist, pigem tunti muret baltisakslaste pärast. Pärast pikki kaalumisi leidis Sa valitsus Antanti toetusel, et tuleb luua Ida-Preisimaa kaitsejoon, ettenihutatud positsioon Kuramaa pinnal. 29.12.1918 kirjutati alla lepingule Ulmanise ja Winnigi vahel, millega Ida-Preisimaa pandi Sa vägede õlule. Koheselt hakati värbama vabatahtlikke. Selle eest lubas Ulmanis neile pärast sõja lõppu maavaldusi. Punapropaganda sia üha rohkem uskujaid. Vabatahtlikke hakkas lisanduma. PA edenemine Kuramaa edelaosas suudeti seisma panna. Olukorda muutis sõjalises mõttes paremaks saksa vägede uue juhataja määramine ja kohalejõudmine
kommunistide käes. Valitsuse juhiks sai ka Bulgaaria kommunist. Uus valitsus koheselt pöördus Moskva poole palvega alustada vaherahuläbirääkimisi, katkestas dipl suhted Sm-ga. Punaarmeed ei peatanud, marsiti sisse ka Sofiasse. Nagu ka Rumeenia ja Soome puhul nõuti, et bulgaarlased astuks sõtta Sm vastu. Bulgaarlastel polnud suurt kellegagi sõdida, Hitler otsustas aug lõpupäevadel tõmmata Kreekast, Jugoslaaviast välja saksa väed ja luua uus kaitsejoon Horvaatia mäestikes Jugoslaavia põhjaosas. Jugoslaavia Oli 1941 lakanud riigina eksisteerimast, oli põhiosas okup saksa vägede poolt. Vaid Horvaatia endisest Jugoslaaviast oli säilitanud riikliku iseseisvuse. Jugoslaavias oli 1941 peale kujunenud võimas vastupanuliikumine, mis nii nagu Poolaski jagunes kahte lehte. Ühelt poolt Jugoslaavia rahvuslik vastupanuliikumine Mihhailovitši juhtimisel tšetnikud, teiselt poolt kommunismi-meelne
meeleoludega - sakslased unistasid kodumaale jõudmisest. Kolmandaks tuli arvestada Antandiga sõlmitud kokkulepetega. Otsustavaks sai neljas kaalutlus - nimelt Läti ja Leedu alade vallutamine Punaarmee vallutamine oleks toonus punased juba sakslaste Preisimaani. Pärast pikki kaalumisi otustatski Saksa juhtkond loovutata ainult osa Lätist ja Leedust, rajada uus kaitsejoon Ida-Preisimaale, mis pidi kulgema Riiast alates lõuna poole, mitte laskmaks Punaarmeed Ida-Preisimaale. Pärast seda otsust hakkas asi tasapisi edenema - 29. dets Ulamanise valitsus kirjutas alla Winnigiga, mille alusel hakati looma saksa vabatahtlikke üksusi. 29. dets oli aga peaaegu et liiga hilja. 3. jaanuaril 1919 jättis Ulmanise valitsus Riia maha, suudnus Liepavasse. Alles jaanuari viimastel päevadel suudeti Punaarmee pealetung peatada
annaabi.ee 
