VENEMAA REVOLUTSIOON JA KODUSÕDA Adamson lk 38 45 Laar lk 55-59/66-71 Fjodorov pildid REVOLUTSIOONID 1917. AASTAL Revolutsiooni põhjused: · Kriisi teravnemine: o Sõtta oli astutud halva ettevalmistusega. Arvestas inmressursile, varustus jäi kahe silma vahele. Rindel polnud laskemoona ega püsse. o Suured kaotused. o Taganemine, mis on sõjaväele alati väga demoraliseeriv. o Majandus ei kandnud sõja liskoormat välja. o Toidukriis o Kütusekriis, eriti suurlinnades. o Tööjõu puudus, enamik tööjõudu oli rindel. Ainult tehasetöölised jäeti postile. Petrogradi Budilovi relvatehased olid eriti mõjukad. o Töölis...
1.Sõna, koosoleku, ühinemis ja teisi demokraatlikke vabadusi. 1.2.Rahva esinduse riigituuma valimisi. 2.Algas erakondade moodustamine. 3.Toimus pööre rahvateadvuses kuna puudus tsaaritruudus ja rahvas ärkas poliitilistele võitlustele. Lahendamata jäid: 1.Maaküsimus. 2.Rahvaküsimus-mõnevõrra nõrgenes rahvuslik rõhumine, vähemusrahvad hakkasid nõudma autonoomiat. 3.Ei kujunenud läänelikku parlamentaarset riigikorda, kuna riigituuma volitused olid piiratud. 1917a. veebruarirev. põhjused: 1.-3.1905a. rev.-ga lahendamata jäänud küsimused. 4. Keisrivõimu autoriteedi langus millele aitas kaasa Krigari Rasputin. 5.Majanduslik allakäik-majandus ei suutnud kanda sõjaraskust. 6.Sõjaline allakäik.; Rev. alguseks toitlusrahutused Petrogradis 23 veebr. 1917a. veebruarirev. tagajärjed: 1.Muutus riigikord 3.märts Nikolai II loobumisega troonist: monarhia asendus vabariigiga. 2.Kujuned nn.
ookeanilaevastik. 18. Jaanuar 1919 avati Pariisi rahukonverents. Saksamaaga sõlmitud Versailles’i rahuleping, mille kohaselt pidi Saksamaa loovutama Prantsusmaale Elsassi ja Lotringi, samuti mõned alad Belgiale ja Taanile ning sõja tagajärjel tekkinud uutele riikidele. Saksamaa jäi ilma 1/8 oma aladest. Pidi vähendama sõjaväge 100000le mehele, keelati omada lennuväge ja allveelaevu ning maksta reparatasioone. 8. Revolutsioonid Venemaal: veebruarirev ja oktoobrirev. Mõlema puhul vaja teada miks puhkes/toimus ja mis selle tagajärjel muutus. – Veebruarirevolutsiooni põhjused: isevalitsusliku riigikorra kriis ja keisrivõimu autoriteedi langus, sõjaline lüüasaamine Vene-Jaapani sõjas ning ebaedu Is maailmasõjas, majanduslik kaos, maaküsimuse lahendamatuss (maa ikka mõisnikel), Venemaa sõjaline, majanduslik ja moraalne allakäik põhjustas rahulolematuse. Tulemus: Nikolai II astus
Esimene maailmasõda 1914-1918 Põhjus - Võitlus maailma ümberjagamise pärast, et saada tooraine allikaid, kolooniad Ajend Tapeti Franz Ferdinand Plaan Tehti Schlieffeni sõjaplaan kiiresti saada Pr. Endale (sks) Lahingud: Marne'i lahing Petain Pr. Au ja häbi Verduni lahing * 11.nov 1918 Compiegne'i vaherahu Tulemused: - suur hukkunute arv, kadunud sugupõlv. - Tööstuse, põllumaj. Langus + teaduse, tehnika areng: tank, lennuk, raskekuulipilduja, gaas. + suurte impeeriumite lagunemine (Vn, Sks, Türgi, Austria-Ungari) + uute riikide teke - 6.dets 1917 Soome - 16.veebr 1918 Leedu - 24.veebr 1918 Eesti - 18.nov 1918 Läti Venemaa 1917 · Veebruarirevolutsioon Põhjus : I MS (sõjavägi) Majanduslik allakäik Rahulolematus Ni...
Jüüti merelahing. 1917 astus sõtta USA. S paiskas oma mehed IT rindele.24-27okt Capporetto lahing.21 märts algas S pealetung St Quentini. 9-25 apr Armentieresi lahing.27mai-15juuni Reimsi lähedal. 29 sept palus vaherahu Bulgaaria. 30 okt kapituleerus Türgi. 3nov kirjutas vaherahule alla AU. 26sept nõudis S rahuläbirääkimisi. 7- 9nov S revolutsioon, keiser astus tagasi. IDARINDE SÕJATEGEVUS: 17 aug 1914 alustasid V armeed sissetungi Ida Preisimaale.1916 Isonzo lahing. 1917 veebruarirev, enamlaste riigipööre, väljaastumine sõjas (V) 1918 Bresti rahu Si ja V vahel. MUU RINNE: 23.aug 1914 astus sõtta Jaapan. 1914 algas Läänerindel positsioonisõda , eeldused : 1. väga suurte armeede olemasolu2. meeste varustatus(toit, relvad jne)3.uued relvad 4 uut tüüpi kaitseehitised. Kaasnesid tohutud inimkaotused.( Sonni lahing 1,3 milj hkkunut)Manööversõda-idarindel(üksikute lahingute pidamine). KUIDAS SÕDA MÕJUTAS RIIKE
oli strateegilises mõttes kasutu. Seda lahingut hakati nimetama Nivelle´i tapatalguteks. Nivelle asendati ülemjuhataja kohal kindral Petain´iga. Nov det toimus Cambrai juures esimene tankilahing. U 400 tanki. Inglased erilist edu ei saavutanud. Kujunes jälle positsioonisõda. Itaalia rindel 1917. a okt Caporetto katastroof. Itaalia väed said seal Saksa vägedelt rängalt lüüa. See sai ränga kaotuse sümboliks. Idarinne. Venemaa 1917. a veebr puhkes Venemaal Veebruarirev. Tsaar Nikolai II kukutati troonilt, kehtestati kaksikvõim. Vene rinne jäi nõrgaks. Sakslased tungivad peale. Sept vallutasid Saksa väed Riia, jõudsid Eesti saartele. Okt (uue kalendri järgi nov ) toimus 3 Venemaal oktoobripööre, võimule tulid bolsevikud. Võeti vastu rahudekreet sõja lõpetamiseks. Algasid rahuläbirääkimised Saksamaaga. USA sõttaastumine Astusid sõtta 6. apr 1917. aastal
Praktsikas osutus selle täitmine enam-vähem võimatuks. Mingil määral küll levitati Iseseisvusmanifesti ja Päästekomitee ideid ning sedasama ringkirja, eelkõige kooliõpilased olid aktiivsed. Vastuseis Balti riigile avaldus ennekõike protestikirjas ning selles, et eestlased ei andnud oma toetusallkirju ning eriti see midagi ei muutnud. Hakati moodustama salajasi relvastusüksusi (Kaitseliidu eelkäijaid). 1917. a veebruarirev järgselt oli kriminogeenne olukord Eestis järsuslt halvenenud. Kogu senine politseiaparaat asendati vabatahtliku miilitsaga ning kõik vangid olid ju vabaks lastud. Miilits oli allutatud kov-le. Sügise poole hakkas lisaks tavalistele kriminaalidele kirminaalseid tegusid sooritama ka ve sõjaväe liikmed. Dets. 1917 loodi Tlna linna omakaitse. Kõrvaseisjana oli selle loomisel oluline roll Johan Pitkal. Tlna omakaitse kujunes pm abipolitseid abistavaks organisatsiooniks. Tegemist oli
rühmaks, nende eestkõnelejaks kujunes Jüri Vilms, enamik neist panid hiljem aluse Eesti tööerakonnale? 1915. aastal Vilms tutvustas autonoomia mõtteid ajakirjas Vaba Sõna. 1916 esines ta Eesti talurahva vabastamise pidulikul aktusel, kus kuulutas autonoomia saavutamise Eesti rahvuse kõige olulisemaks eesmärgiks. Vilms koostas uue seaduseelnõu, nägi välja samasugune nagu 1906. Sveitsis koostatud, rohkem tähelepanu pööratud rahvusautonoomiale. Pärast veebruarirev toimumist tekkis reaalne võimalus autonoomia esitamiseks. Juba märtsi esimestel päevadel pääsesid vürst Fobi? jutule Jaan Raamot ja Jaan Tõnisson, kes kes tundis vürst Vobi? isiklikult. Mõlemad sondeerisid pinda, kuidas suhtuks AV peaminister sellesse, kui Eesti taotleks autonoomiat, vürst andis omalt poolt soovituse esitada Riigiduumale vastav seaduseelnõu. 11.-13. märtsini toimus nn Tartu
Sisukord Eesti XX sajandi algul..............................................................................................................................................1 Ühiskonna politiseerumise algus..............................................................................................................................3 1905. aasta revolutsioon...........................................................................................................................................5 Revolutsioonist Ilmasõjani.....................................................................................................................................10 Eesti Ilmasõjas........................................................................................................................................................14 1917. aasta...............................................................................................................
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
