VENEMAA REVOLUTSIOON JA KODUSÕDA Adamson lk 38 45 Laar lk 55-59/66-71 Fjodorov pildid REVOLUTSIOONID 1917. AASTAL Revolutsiooni põhjused: · Kriisi teravnemine: o Sõtta oli astutud halva ettevalmistusega. Arvestas inmressursile, varustus jäi kahe silma vahele. Rindel polnud laskemoona ega püsse. o Suured kaotused. o Taganemine, mis on sõjaväele alati väga demoraliseeriv. o Majandus ei kandnud sõja liskoormat välja. o Toidukriis o Kütusekriis, eriti suurlinnades. o Tööjõu puudus, enamik tööjõudu oli rindel. Ainult tehasetöölised jäeti postile. Petrogradi Budilovi relvatehased olid eriti mõjukad. o Töölis...
1.Sõna, koosoleku, ühinemis ja teisi demokraatlikke vabadusi. 1.2.Rahva esinduse riigituuma valimisi. 2.Algas erakondade moodustamine. 3.Toimus pööre rahvateadvuses kuna puudus tsaaritruudus ja rahvas ärkas poliitilistele võitlustele. Lahendamata jäid: 1.Maaküsimus. 2.Rahvaküsimus-mõnevõrra nõrgenes rahvuslik rõhumine, vähemusrahvad hakkasid nõudma autonoomiat. 3.Ei kujunenud läänelikku parlamentaarset riigikorda, kuna riigituuma volitused olid piiratud. 1917a. veebruarirev. põhjused: 1.-3.1905a. rev.-ga lahendamata jäänud küsimused. 4. Keisrivõimu autoriteedi langus millele aitas kaasa Krigari Rasputin. 5.Majanduslik allakäik-majandus ei suutnud kanda sõjaraskust. 6.Sõjaline allakäik.; Rev. alguseks toitlusrahutused Petrogradis 23 veebr. 1917a. veebruarirev. tagajärjed: 1.Muutus riigikord 3.märts Nikolai II loobumisega troonist: monarhia asendus vabariigiga. 2.Kujuned nn.
ookeanilaevastik. 18. Jaanuar 1919 avati Pariisi rahukonverents. Saksamaaga sõlmitud Versailles’i rahuleping, mille kohaselt pidi Saksamaa loovutama Prantsusmaale Elsassi ja Lotringi, samuti mõned alad Belgiale ja Taanile ning sõja tagajärjel tekkinud uutele riikidele. Saksamaa jäi ilma 1/8 oma aladest. Pidi vähendama sõjaväge 100000le mehele, keelati omada lennuväge ja allveelaevu ning maksta reparatasioone. 8. Revolutsioonid Venemaal: veebruarirev ja oktoobrirev. Mõlema puhul vaja teada miks puhkes/toimus ja mis selle tagajärjel muutus. – Veebruarirevolutsiooni põhjused: isevalitsusliku riigikorra kriis ja keisrivõimu autoriteedi langus, sõjaline lüüasaamine Vene-Jaapani sõjas ning ebaedu Is maailmasõjas, majanduslik kaos, maaküsimuse lahendamatuss (maa ikka mõisnikel), Venemaa sõjaline, majanduslik ja moraalne allakäik põhjustas rahulolematuse. Tulemus: Nikolai II astus
1917 a arreteeriti enamlaste poolt. Kaksikvõim Veebr. Rev tagajärjel tekkiv võim 1917 a. Rahudekreet Vn. Rahu sõlmimine Sks-ga. Kokkulepe. Ettepanek sõdivatele riikidele alustada rahuläbirääkimisi. Kodusõda sõda, mille põhjustavad sisemised vastuolud ja milles osalevad pooled on ühest ja samast riigist. RKN Rahvakomisaride Nõukogu e. I Nõukogude valitsus. Juht Lenin. Lenin Bolsevike juht. NSVLi esimene valitsusjuht. Veebruarirev- pööre ühiskonnas. Rahulolematus Nikolai II-ga. Eesti 1917 · Muutused ühiskonnas Eestimaa kubermangu komissariks sai Jaan Poska. Tegevust alustas miilits. Üks kubermang. · Autonoomiaseadus osaline iseseisvus 20.märtsi lõpus avaldati Ajutise Valitsuse määrus Eestimaa kubermangu valitsemise ajutise korra kohta. Eestimaa+ P- Liivimaa kubermang
Jüüti merelahing. 1917 astus sõtta USA. S paiskas oma mehed IT rindele.24-27okt Capporetto lahing.21 märts algas S pealetung St Quentini. 9-25 apr Armentieresi lahing.27mai-15juuni Reimsi lähedal. 29 sept palus vaherahu Bulgaaria. 30 okt kapituleerus Türgi. 3nov kirjutas vaherahule alla AU. 26sept nõudis S rahuläbirääkimisi. 7- 9nov S revolutsioon, keiser astus tagasi. IDARINDE SÕJATEGEVUS: 17 aug 1914 alustasid V armeed sissetungi Ida Preisimaale.1916 Isonzo lahing. 1917 veebruarirev, enamlaste riigipööre, väljaastumine sõjas (V) 1918 Bresti rahu Si ja V vahel. MUU RINNE: 23.aug 1914 astus sõtta Jaapan. 1914 algas Läänerindel positsioonisõda , eeldused : 1. väga suurte armeede olemasolu2. meeste varustatus(toit, relvad jne)3.uued relvad 4 uut tüüpi kaitseehitised. Kaasnesid tohutud inimkaotused.( Sonni lahing 1,3 milj hkkunut)Manööversõda-idarindel(üksikute lahingute pidamine). KUIDAS SÕDA MÕJUTAS RIIKE
oli strateegilises mõttes kasutu. Seda lahingut hakati nimetama Nivelle´i tapatalguteks. Nivelle asendati ülemjuhataja kohal kindral Petain´iga. Nov det toimus Cambrai juures esimene tankilahing. U 400 tanki. Inglased erilist edu ei saavutanud. Kujunes jälle positsioonisõda. Itaalia rindel 1917. a okt Caporetto katastroof. Itaalia väed said seal Saksa vägedelt rängalt lüüa. See sai ränga kaotuse sümboliks. Idarinne. Venemaa 1917. a veebr puhkes Venemaal Veebruarirev. Tsaar Nikolai II kukutati troonilt, kehtestati kaksikvõim. Vene rinne jäi nõrgaks. Sakslased tungivad peale. Sept vallutasid Saksa väed Riia, jõudsid Eesti saartele. Okt (uue kalendri järgi nov ) toimus 3 Venemaal oktoobripööre, võimule tulid bolsevikud. Võeti vastu rahudekreet sõja lõpetamiseks. Algasid rahuläbirääkimised Saksamaaga. USA sõttaastumine Astusid sõtta 6. apr 1917. aastal
autonoomiporbleemi eestis. 1916 esines ühel ametlikul üritusel kõnega, mille kuuluts autonoomia eestlaste tähtsaimaks rahvuspoliitiliseks ülesandeks. 1916. koostas teistkordselt sama projekti. Erines esimesest ainult detailides. Suuremat tähelepanu oli pööratud puhtrahvuslikele, keele ja kultuuriga seotud küsimustele. Ka seda ei esitatud, pigem mõtte propageerimiseks rahva hulgas. Autonoomia ideest olid lehelugejad teadlikud. Veebruarirev-i toimumine näis pakkuvat idee eluviimiseks suurepärtaseid võimalusi. Lvovi juures olid ideega Jaan Tõnisson ja Jaan Raamot. Ütles, et mõistab eestlaste probleeme. Ka Eestis ideele hulgaliselt pooldajaid. 11.03 juhtivate tegelaste nõupidamine. Tekkis tüli. ... 07.10.2008 Eestlaste kõige massilisemat meeleavaldust 26.03 1917. a juhtis Eesti Vabariiklaste Liit (EVL) Artur Vallneriga eesotsas. Koguneti Petrgogardi Jaani kiriku juurde. Nõuti demokraatiat, autonoomiat Eestile
EESTI UUSIMA AJA AJALUGU 04.09.12 Kohustuslik kirjandus Eesti ajalugu V ja VI. Viiendast köites käsitletud osa (20. sajandi algus) ta loengus ei käsitle kuni veebruarirev, VI osa kultuur ja Eesti II maailmasõjas. Neist kahest teosest peaks piisama - teisi ÕISis pole väga vajalik. 1917. aasta Sõtta oli mobiliseeritud Eestist u 100 000 meest, neist iga kümnes ei pöördunud kunagi tagasi. Nähes, et sõda ei taha lõppeda, asendus esialgne sõjavaimustus sõjavastasusega. Praktiliselt iga perekond oli sõjas kuidagi puudutatud. Sellega seoses meeleolud rahva hulgas tasapisi langesid. Ooteti, et sõda mingisuguse lõpplahenduse leiaks
Oldi veendunud, et tuleb säilitada pahempoolsete kontroll AV üle. Eseeride hulgas toimus lõhenemine vasak- ja parempoolseteks. Tuleviku seisukohast peeti silmas samuti proletariaadi diktatuuri, mida tuleb laiendada nii, et tööstustööliste kõrval peavad esindatud olema ka maatamehed, mõisatöölised jne. Ning valitsusse pidid kuuluma ka teised vasakpoolsete parteid. Olid seda meelt, et rahvusküsimus on tähtis. vähemlased *Vähemlased e sotsiaaldemokraadid – VSDTP – samuti veebruarirev-ni illegaalne org. Hakkas kasvama pärast rev-i. Samuti tekkis mõte üleveemaalisest org-st lahti öelda, mais kuulutati välja Eesti Sotsiaaldemokraatlik Ühisus, mis nimetati oktoorbris ümbesr Eesti Sotisaaldemokraatlikuks Tööliste Parteiks, mille rajajate hulgas seisid samad mehed, kes 1905 olid tauninud föderalistide tegevust (Mihkel Martna, August Rei, Karl Ast). Nende häälekandjaks oli ajaleht Sotsiaaldemokraat. Tähtsustasid ennekõike parlamentaarset võitlust,
annaabi.ee 
