Järgnes nn Pätsi aeg, mis oli teiste diktatuuridega võrreldes leebe, pealegi majanduslikult edukas. Läti ja Leedu Ka Läti valis 1920.aastatel tugevalt parlamentaarse riigikorra, kuid erinevalt Eestist oli Lätil olemas võrdlemisi piiratud volitustega president. Sealgi hakkas majanduskriis kuhjama rahulolematust, nii majanduslike olude kui ka riigivalitsemise süsteemiga. 1934.järjekordselt peaministriks saanud Karlis Ulmanis, otsustas järgida Pätsi ja teostas riigipöörde, hakkas kehtima autoritaarne võim. 1936.aastal võttis Ulmanis endale presidendi tiitli ja volitused. Nii Päts kui Ulmanis nägid oma riigi majanduse ja ühiskondliku elu tähtsaima alusena talusid ning põllumajandust. Leedus tugevnesid 1920.aastate keskel vasakpoolsed meeleolud, võimule tuli vasak- tsentristlik valitsus, kes andsid kommunistidele avarad tegutsemisvõimalused ja alustas lähenemist NSV Liidule
16. Läti peamised eksportkaubad. a)põllumajandussaadused b)või ja liha, mida veeti Saksa- ja Inglismaale 17. Kuidas nimetati parlamenti? Seim 18. Kellele kuulus täidesaatev võim? valitususele 19. Kes valisid presidendi? Seim 20. Millal sõlmiti esimene Eesti - Läti koostööleping? 18.nov 1918 .a. 21. Millal sõlmiti vaherahu Nõukogude Venemaaga? 22. Millal võeti vastu põhiseadus? 11. august 1920 23. Missugustele jõududele toetus Ulmanis riigipöörde ettevalmistamisel? Kaitseminister ja president 24. Millal kehtestas Ulmanis autoritaarse diktatuuri? Mais 1934 25. Mis aastani kehtis sõjaseisukord? 1938 .a. Veebruarini 26. Kes oli II maailmasõja eelse Läti viimane president? K. Ulmanise LEEDU VABARIIK 27. Millal valiti Rahvusnõukogu? 1917 .a . septembris 28. Kellest sai Rahvusnõukogu esimees? A.Smetona 29. Millal kuulutati välja iseseisvus? 16. veebruar . 1918 .a. 30
1934 sundis Päts Riigikogu ,,vaikivasse olekusse", keelas erakonnad ja kehtestas autoritaarse võimu. Järgnes nn Pätsi aeg, mis oli suhteliselt leebe ja vabameelne ning ka majandus ekspordile orienteerudes heal järjel. Lätil oli olemas piiratud volitustega president ja parlantaarne riigikord, kuid ka sinna jõudis majanduskriis. 1934. aastal järgis järjekordselt peaministriks saanud Karlis Ulmanis Pätsi eeskuju ja teostas riigipöörde, mille järel hakkas kehtima tema autoritaarne võim. Kahe aasta pärast omandas endale ka presidendi tiitli ja volitused. Ulmanis ja Päts nägid oma riigi majanduse ja ühiskondliku elu tähtsaima alusena talusid ja põllumajandust. Leedus oli autoritaarne võim juba aastast 1926. 1920. aastate keskel oli võimul kommunistid ja läheneti NSV Liidule, kuid parempoolsed teostasid riigipöörde ja võimule tuli Antanas Smetona, kes jäi presidendiks 1940
http://www.abiks.pri.ee Mõisted Manifest -tähtis määrus (seadus) Diktatuur -vägivallal põhinev võim Autoritaarne -"leebe" diktatuur Kubermang -haldusüksus Reform -ümberkorraldus Repressioon -jõuga midagi maha suruma Landeswehr -Baltisakslaste eliit väeosa Koalitsioonivalitsus -mitmest parteist koosnev valitsus Autonoomia -osaline iseseisvus Vabariik -kõrgeim võim riigis kuulub rahvale Isikud J.Laidoner -Eesti Vabariigi sõjavägede ülemjuhataja M.Under -Eesti kuulsaim poetess J.Koort -Eesti skulptor ("Metskits") M.Saar -Eesti helilooja A.Smetona -Leedu Vabariigi president kahe maailmasõja vahel P.Keres -Malekuulsus Eest...
POOLA: Pilsudski riigipööre 1926, kehtestati autoritaarne reziim, et taastada kehval järjel olev majandus ja parandada riigi üldist heaolu; liiduleping Saksamaaga 1934 EESTI: majanduskriisist tingitud rasked ajad, krooni devalveerimine, vapside ehk vabadussõdalste liikumine hakkas nõudma kindla käega juhti, Päts kehtestas 1934. aastal autoritaarse reziimi, majanduslikult edukad aastad LÄTI: 1934 kehtestas president Ulmanis autoritaarse reziimi LEEDU: 1926 tuli võimule Smetona ja kehtestas autoritaarse reziimi, head suhted NSV Liiduga Eluolu ja kultuur · Kergemeelsed kahekümnendad · Naiste õiguste ja võimaluste laienemine · Kolme keisrikoja kadumine · Autod · Dzässmuusika laialdane levik · Raadio · -ismid kirjanduses ja kunstis · Dadaism-paroodiline kunstivool, mis pilkas nii konservatiivset kodanlust kui ka originaalitsevaid kunstnikke · Eksistentsialism
Pilsudski okupeeris 1920 Vilniuse ja selle ümbruse, 1926 tegi ta riigipöörde, kuulutas end peaministriks ja kehtestas sanatsioonireziimi. Eesti majanduskriis, millele järgnes majanduslik edu, 1924.a 1 dets. kommunistide mässukatse hirmutas rahvast ja tekitas kartuse NSVL osaks saamine, vapsid tekitasid põhiseaduse kriisi, 1934a riigikogu ,,vaikiv ajastu", järgnes Pätsi aeg. Läti peaministriks sai K. Ulmanis kes järgis Pätsi riigipööret mille järel hakkas kehtima tema autoritaarne võim. Leedu 1920. Vasaktsentristlik valitsus, parempoolsed tegid riigipöörde, võimule tuli Antanas Smetona, pingelised suhted Poola ja Saksamaaga. Diktatuuri kehtestamine- K.Päts- Eesti riigivanem Vapsid- vabadussõjalased Eestis Vaikiv ajastu- erakonnad keelatud autoritaarnereziim Lapua liikumine- rahvuslikparempoolne liikumine Soomes K. Ulmanis- Läti peaminister A
http://www.abiks.pri.ee Aastaarvud 1632 Tartu Ülikooli asutamine 1680 Suur reduktsioon 1689 ilmub I Läti keelne piibel 17001721 Põhjasõda 1710 Eesti läheb Venemaa koosseisu 1721 Uusikaupunki rahu, lõppes Põhjasõda 1739 Esimene eesti keelne piibel 17831796 Katariina II asehalduskord 1809 Soome läheb Vene koosseisu 1857 hakkab ilmuma ajaleht "Pärnu Postimees" 1860 1880Ärkamisaeg, rahvusliikumine Eestis 1865 asutatakse laulu ja mänguselts "Vanemuine" (Jansen) 1869 Eesti esimene Üldlaulupidu 1870 I raudtee Eestis 1872 Eesti kirjameesteseltsi asutamine (Hurt, Jakobson) 1878 hakkab ilmuma ajaleht "Sakala" 1906 I eesti keelne gümnaasium 1907 rajatakse Eesti kirjan...
üle. Tõrjus eemale tugevamad konkurendid ja sai võimule. 8.Vljatseslav Molotov Stalini truu toetaja. Oli Nõukogude Liidu valitsusjuht. Sõlmis Molotov Ribbentropi pakti. 9. Gustav V Rootsi kuningas. Ta oli vastu demokraatlikele liikumistele ja tööliste õiguste suurendamisele. Ta pooldas mõlema maailmasõja ajal sakslasi. 10. Jozef Pilsudski Poola riigijuht. Käskis okupeerida Vilniuse ja ümbruskonna, et viia Poola piir Lätini. 11. Karlis Ulmanis Läti peaminister. Teostas riigipöörde, mille järel hakkas kehtima tema autoritaarne võim. 12. Antanas Smetona Leedu president. Teostas Leedus riigipöörde. 13. Mustafa Kemal ehk Atatürk oli Türgis president. Asus Türgit moderniseerima: suurendas naiste õigusi lubades käia neil ilma näokatteta ja keelas haaremid. Keelati traditsiooniline peakate fess. Võeti kasutusele ladina tähestik ja moderniseeriti seadusandlus. 14
Leedu sakslaste okupeeritud, Eesti püsis sõjategevusest enam-vähem vaba, lätlased kannatasid kõige enam. -Alfred Rosenberg, tulevane Kolmanda Reichi peaideoloog. - Leedu Sõjaohvrite Abistamise Komitee- Ycas V PEATÜKK: Lühike iseseisvusaeg (1917-1939) - Venemaa sattumine kodusõja küüsi enamlaste võimuhaarde järel ja Saksamaa lüüasaamist Eseimese maailmasõjas kasutasid Leedu Eesti ja Läti rahvuslikud juhid ära - Smetona, Päts ja Ulmanis Vene revolutsioon ja Saksa okupatsioon - 1917 2.märts astus Nikolai II tagasi. Eestlased, lätlased ja leedukad esitasid nõudmised taaselustamisele ning esitasid need Petrogradis loodud uuele Ajutisele Valitsusele. - Esimest korda võimule eestlased ja lätlased: Venemaa Ajutine valitsus määras Eestimaa komissariks Tallinna linnapea Jaan Poska ja Liivimaa komissariks Riia linnapea Andrejs Krastkalnsi. (1917) - 15
saj. ajaloos. 5. Isikud: Franklin Roosevelt - USA president, demokraat, lubas kriisist välja viia Jozef Pilsudski - marssal, Poola riigijuht Vladimir Uljanov - (Lenin) Venemaa bolsevike juht, Oktoobrirevolutsiooni läbiviija, Nõukogude Venemaa esimene valitsusjuht ja hiljem leninismiks nimetatud kommunistliku riigiõpetuse rajaja Mustafa Kemal - Türgi Vabariigi rajaja (türklaste isa), esimene president Karlis Ulmanis - Läti peaminister, võttis ka presidendi tiitli ja volitused Antanas Smetona - Leedu president lühikest aega Mahatma Gandhi - rahvajuht, pooldas isesisvuse saavutamist vägivallatul teel Jawaharlal Nehru - esimene India peaminister Mao Zedong - Hiina Kommunistliku Partei juht Charles Lindbergh - ameeriklane, kes ületas esimesena lennukil õnnelikult Atlandi ookeani Salvador Dali - kunstnik, sürrealist
NÄIDISARUTLUSED Kuidas valitseti Eesti Vabariiki aastatel 1920-1940 ? Tallinnas 24. veebruaril 1918 iseseisvaks kuulutatud Eesti Vabariik sai õieti funktsioneerima hakata pärast Vabadussõda (28. nov 1918 2. veebr 1920 Tartu rahu), kui 15. Juunil 1920 võttis Asutav Kogu vastu põhiseaduse, mis tolleaegses Euroopas paistis silma oma demokraatlikkusega: valitsemisvorm oli parlamentaarne ning kõrgeim suverään oli rahvas. Samas võis esmalt edumeelselt inimesekeskses demokraatias leida ka varjukülgi, nimelt oli rahvaesinduse parlamendi kätte kogunenud suur võim, mis polnud tasakaalus valitsuse omaga, samuti leidsid parlamenti tee suhteliselt paljud erakonnad. See kõik viis vähemusvalitsuste ning valitsuse-parlamendi vaheliste lahkhelide tõttu tihedate valitsuskriisideni (20-ndatel oli valitsuste keskmine eluiga 11 kuud). Teatud mõttes on nende kriiside taga valitsuse ja parlame...
NOORLÄTSL · Tartu Ülikool ASED · 1850-80s · Ideoloogid · Läti keele ja kirjanduse alus 20.saj · 1905.a tsaarivastane revolutsioon · 1914 1918 pool Läti territoorimi Saksa vägede all, 1918 kogu · 1915 Läti sõjave moodustamine · 18.nov 1918 o Iseseisvuse kuulutamine o Valitsuse eesistuja Karlis Ulmanis ja peaminister · 1918 1920 Läti Vabadussõda · 11.nov 1919 sõda Bermondi sõjaväe vastu · 11.aug 1920 rahuleping Venemaaga · 22.sept 1921 ühineb Läti ÜROga · 22.veebr 1922 LV põhiseadus · 7-8.okt 1922 esimesed Saeima valimised · 23.aug 1939 MRP · 17.juuni 1940 NL okup · 21
) abiga. *Peagi kerkivad uuesti ideed Balti hertsogriigist -1919 kevadel kukutab kindral Riidiger von der Göltz Lätis võimul oleva rahvuslastest Karlis Ulmanise valitsuse. -1919 juunis Võnnus eestlaste ja baltisakslaste väed põrkuvad Võnnu lahing 19.06.1919-23.06.1919 saksa pealetung-> 4 päeva lahinguid-> eestlased tungivad peale-> sakslased taganevad-> 23.06.19 eestlased neariseerivad (?) Võnnu linna = VÕIDUPÜHA *3. Juuli vaherahu Landeswehriga (Karlis Ulmanis tagasi võimul) Sõja lõpp *Loodearmee (endine valgete Põhjakorpus) hakkab taas kaotama ning rinne Eesti poole liikuma *Oktoobris Loodearmee uus pealetung (pole võitlusvõimeline) *Detsember 1919 jõuavad laingud tagasi Narva alla (Punaarmeel 160 000 meest ja 200 suurtükki) *Eesti ei tagane, võitlus kestab *Samal ajal toimub ka Tartu rahukonverents *31.12.19 kirjutatakse alla vaherahule (3.01.1920 hakkab kehtima) Tartu rahu *2.02.1920 sõlmitakse lõplik rahu
http://www.abiks.pri.ee Nimed Gustav II Adolf-Rootsi kuningas 17. saj., rajas Tartu Ülikooli 1632 a. Karl XIV Johan -Rootsi kuningas 19. saj. (Bernodotte) F.R.Kreutzwald -arst, kirjamees ja "Kalevipoja" koostaja K.J.Peterson -esimene Eesti soost luuletaja Peeter I -Vene tsaar 18. saj. (Põhjasõja ajal) Aleksander I -Vene tsaar 19. saj. Karlis Ulmanis -Läti president 1930. aastatel J.G.Herder -Saksa kuulsaim valgustaja, töötas Riias O.W.Masing -marahva nädalalehe toimetaja, leiutas Õ-tähe J.Tõnisson -Eesti poliitik ja Eesti riigivanem A.Oxenstierna -Rootsi kantsler 17. saj. Gustav III -Rootsi kuningas 18. saj. C.R.Jakobson -ärkamise aja tegelane ("Sakala", Eesti kirjameesteselts, Põllumeeste-seltsid, "3 isamaa kõnet") V.Kingisepp -Eesti enamlaste (kommunistide) juht B.G
Arengud Eesti ühiskonnas 20. sajandi algul. Kiirenes ühiskonna majanduslik ja poliitiline moderniseerumine veelgi. Tekkis palju uusi seltse. Need aitasid kaasa rahvuskultuuri edenemisele. Kui rahvuslik liikumine laienes, tugevnesid ka poliitilised erimeelsused. Liberaalid- venestamise kui ka saksastamise vastu. Ründas baltisakslaste ülemvõimu ja eestlaste seas vohavad kadakasaklust.Tõnisson . Andis lugejale mõista, et Vene impeeriumi korraldus on aegunud ning piiramatu isevalitsus tuleb asendada konstitutsioonilis- parlamentaarse monarhiaga. Postimees. Radikaalid- Teataja. Konstantin Päts asutajaks. A.H. Tammsaare, Johannes Voldemar Veski jm. Vastupidi Postimehele ei eitanud Teataja Eesti ühiskonna sotsiaalset lõhestatust ning nõustus sotsialistidega selles osas, mis puudutas klassivõitluse paratamatust kapitalistlikus maailmas. Teataja propageeris majanduse edendamist, pidades eestlaste rahvustunde nõrkuse peamiseks põhjuseks majandus...
Peamine roll ebaseaduslikes tegevustes · Benito Mussolini - fasistide juht · Adolf Hitler Natsionaalsotsialistliku Saksa Töölispartei juht · Paul von Hindenburg saksa sõjaväelane, riigiteadlane ja president aastal 1925-1934 · Lev Trotski vene revolutsionäär · Sergei Kirov nõukogude liidu poliitik · Josef Pilsudski Poola riigijuht, marssal · Antanas Smetona Leedu tugeva võimiuga president kuni 1940-ni · Karlis Ulmanis Läti peaminister · Coco Chanel prantsuse moelooja · Charlie Chaplin koomik · Salvador Dali kunstnik · Leni Riefenstahl saksa dokumentaalfilmide autor ja rezissöör
suurtööstuse eelisarendamist.Viisaastaku plaanid. Sundkollektiviseerimine. Suur terror. 1934. Senini vaid talupoegade vastu, siis aga ka kompartei, julgeolekuorganite jms vastu. Loodi GULAG. Sunnitöölaagrid. Soome. Lapua liikumine vastukaaluks kommunistidele vist. Edukad. Poola. Jozef Pilsudski laskis okupeerida Vilniuse. 1926. riigipöörde tegi, kuulutas end peaministriks ja kehtestas sanatsioonireziimi. (tervendamine). Lätis oli alates 1934. peaministriks Karlis Ulmanis, Leedus Antanas Smetona. Balfourdi deklaratsioon maailmasõja ajal lubasid inglased juutidele nende rahvusliku kodu taastamist. India. Jawaharlal Nehru. Mohandas Gandhi -> Mahatma. (suurhing). Iseseisvuse saavutamine vägivallatul teel. Hiina. Sun Yatsen asus riiki ühendama, oli rahvuslik kodanike jõudude liider. Tema erakond Guomindang. Tema tööd jätkas Chiang Kaishek. Kantoni valitsust toetanud kommunistid lõid lahku ja kuulutasid välja Hiina Nõukogude Vabariigi. 1935
aastal Punaarmee üksused tagasi, jõudes järjekordselt Pihkvasse. Samal ajal alustas ootamatult tegevust baltisakslaste Landeswehr, liikudes Eesti piiri poole ning vallutades Põhja-Lätis asunud Võnnu linna. 23. juunil toimus ajalooline Võnnu lahing, kus Landeswehr ja Rauddiviis said lüüa, ning järgnenud rünnakute käigus jõudsid Eesti väed Riia alla välja. Tänu eestlaste edukale sõjategevusele Lätis, sai võimu juurde Läti esimene president Karlis Ulmanis ja taastati Läti Vabariigi iseseisvus. 2. veebruaril 1920 alla kirjutatud rahulepinguga tunnustas Venemaa Sotsialistlik Föderatiivne Nõukogude Vabariik Eesti iseseisvust, loobudes vabatahtlikult ning igaveseks ajaks kõigist suveräänõigustest, mis Venemaal olid Eesti maa ja rahva kohta olnud. Sõja käik 11. novembril 1918.a. alistus Saksamaa Lääneliitlastele ja 13. novembril 1918 tühistas Lenini
· Juuni 1920 · 7.11.1922 · August 1922 · Sveitsi järgi · Lisaklausel · Võeti mitmete veebruaris riikide järgi 1922 · Prantsusmaa järgi DIKTAATORID KONSTANTIN KARLIS ULMANIS ANTANAS PÄTS president SMETONA peale riigivanem/president 1934 40 riigipööret 1934 40 Puudus parlament ja 1926 40 Ainupartei puudus partei (riigipööre toimus parempoolsed vasakpoolsete vastu)
keeleks- ei läinud läbi. Kõrgem seadlusandlus parlament (Saeima) iga 4 aastatagant. Enne II MS jõuti valida 4 koosseisu ja nüüd ka mitu. Praegu tegutseb 11 Saeimi koosseis. Riigipea on persident- valib Saeim. President vb olla ka ametis 2 valimisperioodi 8 aastat.Lätlastel 8 presidenti. Läti Vabariigi presidendid 1922-1927 Janis Cakste 1927-1930 Gustav Zemgals 1930-1934 Alberts Kviesis 1934-1940 Karlis Ulmanis 1993-1999 Guntis Ulmanis 1999-2007 Vaira Vike-Freiberga- I naine Baltikumis ametiaeg 8 a. 2007-2011 Valdis Zatlers- arst-4a 2011-.... Andris Berzins-miljonär, majandustegelane. 2009-2010 olid rahvarahutused.Saeim on sattunud oligarhide võimu alla. Valdis Zalters algatas oligarhide võimu laiali saatmine enne tähtaega. Tehti uus Saeim 2011. Moodustus uue erakonna, lootis et valitakse tagasi. Uueks presidendiks sai Berzins. Erakondlik süsteem pole paika loksunud- tulevad uued juurde koguaeg
Kuna Eesti pool ei kavatsenudki ultimaatumile alluda, alustasid saksa väed 19. juunil pealetungi. Vallutanud Roopa aleviku, alustas Landeswehr 21. juunil üldpealetungi, mis sumbus tänu rindele jõudnud Eesti lisajõududele 22. juunil. Meiepoolne vastupealetung algas 23. juunil, mille käigus vabastati Võnnu linn. Raskelt lüüasaanud vastane enam tõsisemat vastupanu osutada ei suutnud ja oli kogu rinde ultuses sunnitud taganema. Tänu kujunenud olukorrale võttis Ulmanis 27. juunil Lätis võimu jälle enda kätte. Olles taganevat vastast jälitanud Riiani, alustasid Eesti väed 30. juunil rünnakut selle vallutamiseks. Ägedates ja veristes lahingutes oli Landeswehr 2. juuliks praktiliselt purustatud. Nähes, et eestlased võivad iga hetk Riiga sisse marssida, algatasid liitlased sama päeva õhtul uued läbirääkimised vaherahu sõlmimiseks, mille tulemusena 3. juuni keskpäevaks sõjategevus lakkas.
>Pildsudski diktatuur 1926-1935 >tasakaalu otsimine Saksamaa ja Venemaa vahel *alguses liiduleping Saksamaaga (1934) *hiljem oli selge, et Saksamaa kavatseb varem või hiljem Poola alad endale hõivata =>otsis abi Prantsusmaalt ja Inglismaalt Läti >valis 1920. aastatel parlamentaarse riigikorra, piiratud volitustega president >majanduskriisi mõjul rahulolematus oludega, valitsemisega >1934. Karlis Ulmanise riigipööre =>autoritaarne võim >1936. a võttis Ulmanis endale presidendi tiitli ja volitused Eesti >1920. aastaid iseloomustavad otsingud >1924. a 1. dets kommunistide mässukatse >järgnevad üsnagi edukad aastad: *mark vahetati krooni vastu *majandus tõusuteel >1930. aastad majanduskriis, millele järgnes autoritaarne periood *krooni devalveerimine *valitsuse kiire vahetumine *vapside liikumine *nn põhiseaduse kriis =>1934. a Pätsi riigipööre, autoritaarne reziim
sõbralikud suhted. September 1917 - Saksa väed vallutasid Riia. See viis lätlased omariikluse mõtteni. Teiseks oluliseks tõukeks oli oktoobri revolutsioon. November 1917 - Valgas loodi Läti rahvusnõukogu. veebruar 1918 - Sakslased alustasid uut pealetungi ja vallutasid kogu Läti. Iseseisvuslased koondusid rahvusnõukogu ja nn demokraatliku ploki ümber. 17 mehe nõukogu "Demokraatlik plokk." Nende seas oli ka Karlis Ulmanis, kes oli õppinud agronoom. Elas varem Saksamaal ja USA-s. November 1918 - Venemaa tühistas Bresti rahu. Lõppes I maailmasõda. Lätis kehtis endiselt Saksa okupatsioon. 17.11.1918 - Riias loodi rahvanõukogu ehk Tautas padome, mis kuulutas 18.11.1918 välja Läti Vabariigi. Presidendiks Cakste ja peaministriks Karlis Ulmanis. Hakati looma ka Läti Vabariigi armeed. Detsember 1918 - Lätis moodustati Nõukogude ajutine valitsus, mille juhiks sai Peteris Stucks
oli arvuliselt väiksema armeega. Eesti pool võitis lahingu soomepoiste abiga, kuigi Kuperjaanovi armee sai ka ise tugevalt lüüa. Kuperjaanov ise hukkus selles lahingus. 37 LANDESWEHRI SÕDA (5.06.1919-23.06.1919) 1919 Kevad - Kuramaal moodustati Landeswehr - baltisakslastest koosnev maakaitsevägi. Selle juht oli von der Goltz. 16.04.1919 - Landeswehri poolt kukutati Läti ajutise valitsuse juht Kuntis Ulmanis. Selle asemel tuli võimule Saksa sõbralik valitsus Läti kirjaniku A. Needra juhtimisel. 23.05.1919 - Landeswehr vallutas Riia. Sellega puhastasid nad Lõuna-Läti enamlastest. 6.06.1919 - Landeswehr vallutas Võnnu. 10.06.1919 - Võnnus algasid läbirääkimised Eesti ja Landeswehri vahel. 11.06.1919 - Pariisi rahukonverentsil, Inglaste ettepanekul keelati Saksasõjaväel (Landeswehril) igasugune edasi liikumine Eesti suunas. 21.06.1919 - Eesti väed asusid Landeswehri vastu pealetungile
Seejärel vallutasid eestlased Pihkva, jättes vallutatud vene aladel valitsema sama Põhjakorpuse. Mai juuni 1919 puhastati koos lätlastega enamlastest suur osa Lätist. Riias aga valitses baltisakslastest koosnev LANDESWEHR ja saksa vabatahtlikest koosnev RAUDDIVIIS (mõlema tegevust koordineeris Rüdiger von der Goltz) ja tema poolt võimule pandud A. Niedra nukuvalitsus. Eestlasi palus appi Läti seaduslik valitsusjuht Karlis Ulmanis. Lääneriikidelt oli Landeswehr saanud vaikiva heakskiidu, kuna neis nähti potentsiaalseid liitlasi sõjas punase Venemaa vastu. Landeswehr ise oli aga huvitatud Balti Hertsogiriigi taastamisest, seetõttu puhkes konflikt eestlastega. 05. juuni 1919 algas Põhja-Lätis Eesti & Landeswehri vaheline sõjategevus, mis tipnes Võnnu (Cesise) vallutamisega eestlaste poolt 23.06.1919 (Võidupüha) Mõne aja pärast sõlmiti Landeswehriga rahu ja Ulmanis tuli Lätis taas võimule.
üliõpilastel kohta. Mõnda korüfeed taluti, nt Leonid Abrusow juurnior. Sunniti lahkuma, kuna arvustas kriitiliselt mõne läti ajaloolase tööd. Eraülikool õpetajate, vaimulikud, majandusteadlaste ettevalmistamiseks Läti sakslastele. Osad õppejõud telliti Saksamaalt. Lätlastega suhted halvenesid, baltisakslased ei suutnud leppida läti ajaloolaste poolse suure hullustusega rahvuslikkuse osas ja suure müüdil loomisega. Kahandada ajaloo selgsust. Kui Ulmanis võimule, siis ei andestanud, et 1919 tahtnud baltisakslased ta võimult kõrvaldada Baltisakslaste väljatõrjumine kõikidelt elualadelt, ka majanduses. Tugev läti rahvuslik kasvatus. 1936 Läti Ajaloo Instituut Lätile suure rahvusliku narratiivi loomine. Lätis ei jõutud suurte ajaloo kirjutamiseni. Hiljem suurem asi välja, üle kümne köite paguluses 1950. aastatest. Tugev riiklik toetus Läti Ajaloo Instituudis, rida
juuli kasutamiskõlbmatuks. Eesti Panga kinnitusega jõustus Hansapanga ja Hoiupanga ning Ühispanga ja Tallinna Panga ühinemine. Eesti panganduse tipus on sealtpeale kaks suurt panka – 13. juuli Hansapank ja Ühispank, mõlemad küll Rootsi suurpankade kontrolli all. Aastail 1992–98 lõpetas Eestis tegevuse 43 panka. 1. september Tartus Riiamäel avati Kaitseväe Ühendatud Õppeasutused. 15. november Läti president Guntis Ulmanis avas Cēsises Võnnu lahingu mälestussamba. 31. Eesti krooni väärtus seostati ka euroga (1 EUR = 15,6466 EEK). detsember 1999 Tartus alustas tegevust Rahvusarhiiv, mille koosseisu kuuluvad kõik Eesti riiklikud 1. jaanuar arhiivid: Ajalooarhiiv, Riigiarhiiv ja Filmiarhiiv (kaks viimast Tallinnas). Otepääl toimus esimest korda Eestis korraldatav murdmaasuusatamise 5. jaanuar maailmakarika üks etappidest.
+ Venemaa lõunarindel ca 75 000 meest + Põhjakorpus juuni Landeswehri sõda + puhastati suur osa Lätist enamlastest. Riias aga valitses baltisakslastest koosnev Landeswehr ja saksa vabatahtlikest koosnev Rauddiviis (mõlema tegevust koordineeris Rüdiger von der Goltz) ja tema poolt võimule pandud A. Niedra nukuvalitsus. Eestlasi palus appi Läti seaduslik valitsusjuht Karlis Ulmanis. Lääneriikidelt oli Landeswehr saanud vaikiva heakskiidu, kuna neis nähti potentsiaalseid liitlasi sõjas punase Venemaa vastu. Landeswehr ise oli aga huvitatud Balti Hertsogiriigi taastamisest, seetõttu puhkes konflikt eestlastega. + 5. juuni algas Põhja-Lätis Eesti & Landeswehri vaheline sõjategevus, mis tipnes Võnnu (Cesise) vallutamisega eestlaste poolt 23.06.1919 (Võidupüha) Okt-dets lahingud Narva taga
baltisakslaste võim. Tähtsamad sündmused: · 28.nov. 1918. nov.- dets 1919 - punaste edu · Jaan. 1919 murrang algab eestlaste pealetung. Ülemjuhataja Johan Laidoner - veebruariks Eesti territoorium vaba. · Aprilli algul Asutava Kogu valimised - 23.aprill kogunes Estonias - selle kogu õigusjärglane on ka praegune Riigikogu. Maaseadus ja põhiseadus. · Landeswehri sõda juunis. 23.juuni Võnnu lahing. Ulmanis tagasi võimule · Kurss rahuläbirääkimistele septembris Pihkvas - katkestati Entente'i nõudmisel · Rahuläbirääkimised dets. Tartus - 3.jaan-1920 relvarahu, 2.veebr.1920 Tartu rahu (Poska, Joffe) Tartu rahu tingimused poliitikas: 1. Määrati kindlaks sobiv riigipiir. 2. Nõukogude Venemaa tunnustas tingimusteta EV iseseisvust ja loobus kõigist õigustest Eesti maa ja rahva suhtes. Koostöös: 1
Eestlaste poliitilise ärkamise aeg 20. saj algus. Eestlastel ei olnud selle ajani poliitilises elus tegutsemise kogemust. Eestlaste katsed poliitikat teha lakkasid peaaegu täielikult, kui algas venestamine. 1896 Postimehe toimetajaks sai Jaan Tõnisson. 19. saj lõpul ja 20. saj algul oli poliitika tegemine siiski üsna arglik. Rahvamassid jäid poliitikast kõrvale. Pöördepunktiks sai 1905. aasta revolutsioon. Sel aastal läksid poliitilised ideed kõige laiematesse rahvamassidesse, väga kiiresti, järsult, jõuliselt. Demokraatia, vabariikliku riigikorra ja autonoomia soovimise juured olid jõudnud tänu sellele rahva teadvusse. Poliitilise ärkamise aeg lõppes tõenäoliselt 1917. a veebruarirevolutsooniga. I üleminekuperiood 1917-1920-21 omariikluse rajamise aastad 1917 varakevad eestlaste peamised asualad ühendati rahvuskubermanguks, sellele anti laialdased omavalitsuslikud õigused. Kuni sügiseni jäi Eesti Kubermang siiski Vene impeeriumi...
Sept kui valmistati Petrogradi operatsiooniks, andis loodearmee Bermondtile käsu tulla Narva alla ja ühineda koos Petrogradi alla, aga Bermondt keeldus sellest. Bermondti armeed iseloomustas keskaegne käitumine - sõda toidab ennast ise. Ei jäänud tulemata kokkupõrked Läti tsiviilelanikega. Läti väejuhatus oli sunnitud poole armeest suunama Bermondti väe vastu. Bermondt nõudis ultimatiivselt, et Ulmanise valitsus lubaks tulla tema väel tulla Riiga, et kasutada Riia raudteed. Kuna Ulmanis ära ütles, siis 8. oktoobril saatis Bermondt oma alluvuses oleva Rauddiviisi vägivaldselt oma tahtmist saavutama ja saavutaski õhtus oma tahtmise. Ulmanise valitsus tõmbus Võnnu linna. Sellises olukorras pöördus Ulmanise valitsus kõikide naabrite poole: leedulased olid ise tõsises mures, sest osa Bermondti armeest asus Leedus, Poola oli pm valmis lätlasi toetama, aga neil polnud Bermondtiga kokkupuudet, 10
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
