PARTE ID J A PARTE IS ÜS TEEM ID PARTEI DEFINITSIOON · Ühendus, mis on loodud mõjutama riigi poliitika olemust ja juhtimist teatud ideoloogiliste printsiipide ja huvide kogumi kasuks kas otsese võimukasutuse või valimistes osalemise teel. · Nimetatakse teisiti erakond · Hakkasid kujunema 1932 PARTEI TÜÜBID · Kaadripartei o Tekkisid 19. sajandi lõpul, kui polnud veel üldist valimisõigust o Liikmeskond kõrge seisundiga isikud , kel aega poliitikale pühenduda o Valijaskonnas ülem-ja keskklass o Organisatsiooniline ja ideoloogiline tase veel madal o Poliitika vaatesuund kõikus konservatismist reformismini o Ei vajanud suuri summasid , sest ei tehtud reklaami. Raha vaja "häälte ostmiseks" · Massipartei
2. Suurendame töötuskindlustushüvitist ja pikendame selle maksmise perioodi. 3. Taastame õhtusel ajal ja puhkepäevadel töötamise arvestamise ja tasustamise 4. Pakume töötutele tunduvalt suuremas mahus koolitust, ümber- ja täiendõpet neil erialadel, mida ettevõtted vajavad, rahastades seda riigieelarvest, mitte töötajate ja tööandjate ja tööandjate arvel. III Tugev tervis kõigile Eestlastele Eesti Liberaalse partei eesmärk on 1. Kavatada inimeste teadlikkust erinervatest haigustest, nende tekkeprotsessist ja leviku tüüpidest. 2. Tagada kõigile eurooplastele tasuta ravi meie haiglates. 3. Suurendada meie väärtuslikke arstide palku. 4. Arendada sportimimst. IV Kasvatada laste heaolu ja kindlustada nende turvalisus. Leiame, et mõeldes Eesti rahva suurendamisele, tuleks arvestada ka sellega, et tagada kõigile lastele lasteiakoht enda kodukoha järgselt. Tänu
Nõukogude Liidu Kommunistlik Partei NLKP Nõukogude Liidu Kommunistlik Partei - oli partei Nõukogude Venemaal ja Nõukogude Liidus aastail 1918 kuni 1991. Partei asutati 1898. aastal Minskis, bolševike tiib tuli Oktoobrirevolutsiooni abil võimule. Kommunistlik partei keelustati 1991. aasta pärast augustiputši. Eestis keelustati NLKP 23. augustil 1991 Eesti Vabariigi Valitsuse otsusega. Partei asutamine Partei asutati 1898 Minskis illegaalsena, erinevate sotsialistliku suunitlusega ringikeste 9 isiku poolt ilma Leninita, kes oli asumisel. Kuna enamik asutajaid peeti varsti politsei poolt kinni, ei hakanudki partei funktsioneerima ühtsena, vaid jätkas üksikute gruppidena. 1902 taasasutati partei Londonis ning jagunes kaheks tiivaks: bolševikeks ja menševikeks. Esimeste juhiks sai Vladimir Lenin, teiste etteotsa tõusis aja jooksul Georgi Plehhanov. 1917. aastal partei
EESTI RAHVUSLIKU SÕLTUMATUSE PARTEI Tegutses aastatel 1988-1995. Loodi EKP ainuvõimu vastu võitlemiseks. Esimene sõltumatu erakond kogu Nõukogude Liidus. Eesmärgiks oli Eesti Vabariigi taastamine. Partei loomiseks tegi ettepaneku Vello Väärtnõu, kes ütles esimesena avalikult välja mõtte, et Eestis on vaja luua rahvuslik partei ja võtta kommunistidelt võim. Esimene kord NSVL ajaloos kui Moskva seati fakti ette ametliku opositsioonipartei loomisega. Moskvas pressikonverentsil tutvustatud ERSP eesmärk saavutas suurt tähelepanu ja leidis laialdast äramärkimist lääne meedias. Kas New York Timesi esilehel oli intervjuu ERSP loojaga. ERSP algatas liikumise, mis tipnes Eesti kongressi(EV õigusjärgsete kodanike esinduskogu) valimistega. Esimehed: 1. Lagle Parek (20.08
Eestis peab jätkuma erastamine ka infrastruktuuri valdkonnas. Riigi kulud peaks olema võimalikult väiksed. Erakond asutati 13 .novembril 1994. Siseministeerium registreeris Eesti Reformierakonna 9.detsembril 1994. Esimene juht Siim Kallas. Eesti Reformierakond on parempoolne erakond, kelle eesmärgiks on kujundada jõukas kodanikuühiskond ja mille ideeliseks ja poliitiliseks aluseks on liberaalne demokraatia. Eesti Keskerakond on Eesti partei. See asutati 12.oktoobril 1991 Tallinnas.Erakonna esimees on Edgar Savisaar. Erakond paigutab ennast poliitilisse tsentrumisse. Eesti poliitikaeksperdid on liigitanud Keskerakonna vasakpoolsete parteide sekka, samas kuulub Keskerakond Euroopa liberaalsete ja reformiparteide ühendusse, mis on kindlalt parempoolne. Samuti on Keskerakonna programm rohkem paremtsentristlik kui vasaktsentristlik. Minevikus kuulus sellesse ühendusse ka Koonderakond. Keskerakonna majanduspoliitika
2. novembril 1944 eduatati armee poliitosakonna polkovnik Brenžev kindralmajoriks Vältis otsest sõdimist, pigem kohtus sõduritega ja tegeles poliitikaga 1946. aastal valiti Leonid Ukraina K(b)P Zaporožje Oblastikomitee sekretäriks 1947. aastal autasustati Brežnevi Lenini ordeniga hiiglasliku metallurgiatehase avamise eest Zaporožjes 1950. aastal suunati ta Moldaavia Nõukogude Sotsialistliku Vabariiki → 1950-52 oli sealse Kommunistliku Partei Keskkomitee sekretär NLKP (Nõukogude Liidu Kommunistliku Partei) XIX kongressil 1952 valiti Leonid Keskkomitee liikmeks ja sealhulgas ka sekretäriks 1953 → Merejõudude Poliitilise Valitsuse ülem ning Nõukogude Armee ja Sõjalaevastiku Poliitilise Peavalitsuse asetäitja 1954 → NLKP Keskkomitee teine sekretär 1955 → NLKP Keskkomitee esimene sekretär NLKP XX kongressil valiti ta Keskkomitee liikmeks ja 1956 sekretäriks
· Ajutine Valitsus eesotsas vürst Lvov , lubas tagada demokraatlikud vabadused ning kutsuda kokku Asutava Kogu, mis pidi otsustama Venemaa edaspidise riigikorralduse. · Petrogadi Tööliste ja Soldatite Saadikute Nõukogu eesotsas A.Kerenski. Rahva pettumuseks sõda Saksamaaga ikka jätkus. Rahva põhinõudmisi rahu ja maa küsimuses Ajutine Valitsus ei lahendanudki. Kaksikvõimu perioodil muutus vene poliitiline elu kirevaks. Parteidest tõusid esile 4 : 1. RAHVA VABADUSE PARTEI ( KADETID ) oli mõjukaim kodanlik partei, kes nägi tulevast Venemaad demokraatliku Vabariigina. 2. SOTSIALISTIDE-REVOLUTSIONÄÄRIDE PARTEI (ESSEERID ) oli suurim pahempoolne partei kellel oli eriti suur mõju talurahva hulgas. Nad kontrollisid nõukogude tegevust. Nägid Venemaad sotsialistliku riigina, milleni tuli jõuda järk- järguliste reformide kaudu. 3. VENEMAA SOTSIAALDEMOKRAATLIKU TÖÖLISTE PARTEI (VSDTP)
1920.a. põhiseaduse järgi oli ühekojaline partei,riigikogu ja valitsuse tegevust juhtis riigivanem.Eestit juhtis koalitsiooniparteid.Põhiseaduse mutmist tahtis vabadussõjalaste keskliit.1933 põhiseaduse parandused .laidoner 1934 kuulutas sõjaväelise riigipöörde,keelustati poliitiline liikumine ja riigikogu suleti.Riigijuhid tegid uue põhiseaduse 1937-presidendi ametikoht-päts.tahti luua balti liit aga lahkelid.maareform-maavaldused jagati inim.väikemapidamised.tööstuses asendati vene tehased uute tööstusharudega.väliskaubapartnerid-suurbrit.saksa.veeti sisse toorainet.võõrkeeltesse tõlgiti eesti teoseid,kunsti näitused.1918.28nov punased ründasid narvat,rakver,tartu,võru.eestlased ei viitsind sõdida,vabatahtlikud sõdisid põhiliselt,kasvas võitlustahe,sõjavägede ülemiks laidoner,saadi välisabi soome,hilje,taani,rootsi.vastupealetung 1919-tapa,kunda,jõhvi,rakvere,1veb jõuti valga ja võruni,enamlased üritasid tagasi saada aga ei,rahvavägi ...
Baastoiduained peaksid olema maksuvabad. o Meie eesmärgiks on kujundada ühiskond, kus on tagatud sotsiaalne turvalisus kõikidele ühiskonnaliikmetele sõltumata nende sotsiaalsest seisundist või sissetulekust. o Rahvusvahelises koostöös lähtume võrdõiguslikkuse, vastastikuse kasulikkuse, inimlikkuse ja õigluse printsiibist. Eesti taotleb häid suhteid kõigi riikidega, eriti naaberriikidega, ega sõlmi lepinguid kellegi suveräänsuse vastu. Eesti Demokraatlik Partei Maailmavaade: Eurokoostöö Eesti arengujõuks! o Eesti maksud euroopalikult õiglasemaks (Kehvad ja keskmised palgasaajad maksavad oma 26% tulumaksuga kinni ka rahva jaoks võõra majanduspoliitika ning riigivõimu oligarhiat soodustava tegevuse). o Euroopalikud väärtused Eesti demokraatia- ja riigiarendusse (kaitsta Eesti riigi demokraatlikku ja inimsõbraliku arenguteed vastavalt Põhiseaduses sätestatud"sotsiaalse ja demokraatliku õigusriigi põhimõtetele")
NÕUKOGUDE VÕIMUSTRUKTUUR Nõukogude võimu taastamine eestis algas koos punaarmee sissetungiga 1944 aasta suvel. Punaarmee üksuste järel tulid eestisse nõukogude tagalas moodustatud operatiivgrupid uue võimu esimesed taastajad. Eesti NSV võimustruktuur oli samasugune kui NSV liidus, kus juhtiv koht oli kommunistlikul parteil, kuigi vormiliselt olis kõrgemaks seadusandlikuks organiks ENSV Ülemnõukogu ja täidesaatvaks organiks ENSV valitsus. Liiduvabariigi kommunistlik partei allus täielikult Moskvale ja lähtus oma tegevuses sealt saadud korraldustest. KOHALIK VÕIMUELIIT JA NOMENKLATURR Eesti NSV sõjajärgne partei-ja valistuskaader tollane võimueliit koosnes peamiselt nn juunikommunistidest, Eesti laskurkorpuse veteranidest, Venemaa eestlastest ning muulastest. Moskva toetas eelkõige enda saadetud kaadrit ja usaldas neid üha enam. Enamik tolleaegseid kommuniste olid parteiametnikud, kes töötasid juhtivatel kohtadel partei ja riigivõimuorganites,
Eesti Reformierakond on Eesti partei. Eesti Reformierakonna eesmärgiks on jõuka kodanikuühiskonna kujundamine. Erakond asutati 13. novembril 1994. Sel päeval toimus Tallinnas kaks poliitilist kogunemist Eesti Panga toonase presidendi Siim Kallase ümber koondunud uue erakonna algatusrühma istung ja 1990. aastal asutatud Eesti Liberaaldemokraatliku Partei (ELDP) erakorraline kongress. Algatusrühm otsustas ühineda ELDP-ga, uus erakond Eesti Reformierakonna nime all ellu kutsuda ning asuda valmistuma 1995. aasta parlamendivalimisteks. ELDP kiitis kongressil heaks liitumise Reformierakonna algatajatega. Kahe struktuuri juhtkonnad ühendati, erakonna esimeheks valiti Siim Kallas. Siseministeerium registreeris Eesti Reformierakonna 9. detsembril 1994. 1995. aasta parlamendivalimistel sai Reformierakond 87 531 häält ehk 16,19%, mis andis 19 kohta Riigikogus. 1995. aasta sügisel lõi erakond valitsuskoalitsiooni Koonderakonna ja Maarahva Ühend...
Kodanikuühiskond · Ühiselu valdkond, kus inimeste tegevuse eesmärgiks pole valitseda või teenida kasumit (seltsid, ametiühingud, ühingud, ühistud, liidud) · Kodanikuühiskonna kujunemise eeltingimuseks on seadustele tuginev valitsemine ja kodanikuõiguste ja -vabaduste tunnustamine. Kodanikualgatuslikke organisatsioone on kolme liiki: · mittetulundusühingud (MTÜ) korteriühistu, usuühing, kultuuriühing jne 2001 Eestis 13 666 tk · sihtasutused (SA) millegi konkreetse jaoks, 371 tk nt Integratsiooni Sihtasutus, Avatud Eesti Fond, saavad tegutseda ka haiglad ja õppeasutused. · seltsingud mitteformaalne ühendus, mida ei registreerita · Erakorralisel juhul võib kodanikuühenduse tegevus võtta ka äärmuslikuma vormi protestiavaldustes vägivallatud meeleavaldused, protestikirjad, Balti kett, Fosforiidisõda, Laulev Revolutsioon. · Miks peab kodanik olema aktiivne? · asjatundlik vastuvaidlemine ja...
nõukogude vabariigi ega ka Vabakorpuse poolele. Pärast nõukogude vabariigi kukutamist asus ta tööle Müncheni riigikaitsevalitsusse, et nuhkida parteide ja ringikeste (tol ajal tekkis neid nagu seeni pärast vihma) üritustel. Samal ajal saadeti Hitler propagandakõnelejate õppustele. 12. septembril 1919 käis ta esimest korda lukksepp Anton Drexleri poolt asutatud Saksa Töölispartei (Deutsche Arbeiterpartei; DAP) koosolekul. See partei propageeris ksenofoobseid, antisemiitlikke ja pseudosotsialistlikke ideid. Hitler võttis kohe debattidest osa ja paistis välja oma oraatoritalendiga. Esimest korda avastasid tema ise ja tema kaaslased temas ande kuulajaid köita ja emotsioone tekitada. Tal oli ebatavaline talent, mis võimaldas väljendada kõige labasemaid eelarvamusi ja vihameelt kõige meeldivamal demagoogilisel moel. Drexler värbas ta samal päeval, ning oma ülemuste
• Ei jagatud maad. • 4. juuli – tuli meeleavaldajate pihta. • August – kindral L. Kornilovi riigipöördekatse. Lavr Kornilov Kaksikvõimu aeg III • Petrogradi Tööliste ja Soldatite Saadikute Nõukogu. • Juulis suund relvastatud ülestõusule. • Septembris ülekaal nõukogudes bolševikele. • Enamlaste arv 350 000. Kaksikvõimu aeg IV • Vene poliitiline elu muutus väga kirevaks. Kõige olulisemad neli parteid: • Rahva Vabaduse Partei (kadetid) Kodanlik partei, kes nägi tulevast Venemaad demokraatliku vabariigina. • Sotsialistide-revolutsionääride Partei (esseerid) Suur mõju talurahva hulgas. Nägid Venemaa tuleviiku sotsialistliku riigina. • VSDTP kaks organisatsiooni Venemaa Sotsiaaldemokraatlik Tööliste Partei (VSDTP) • VSDTP reformistlik organisatsioon – vähemlased (menševikud) Nägid tulevast Venemaad sotsialistliku riigina, milleni tuli aga jõuda järkjärguliste reformide
Kokkuvõte ühe Eesti poliitilise partei programmist Erakond Eestimaa Rahvaliit Rahvaliit (ERL) asutati 2000. aasta juunis kolme erakonna Eesti Maaliidu (EML; asutatud 1917.a., taasasutatud 1991.a.), Eesti Pensionäride ja Perede Erakonna (EPPE,asutatud 1991.a.) ja Eesti Maarahva Erakonna (EME, asutatud 1994.a., aastal 1999 muutis nime Eestimaa Rahvaliiduks) liitumisel. 2002. aastal ühines Rahvaliiduga erakond Uus Eesti. Arnold Rüütel juhtis alates 1994.a
Today, the United States has two major political parties. One is the Democratic party, which evolved out of Thomas Jefferson's party. The other is the Republican party, which was formed by people in the states of the North and West, such as Abraham Lincoln, who wanted the government to prevent the expansion of slavery into new states then being admitted to the union. Most Americans today consider the Democratic party the more liberal party. Democrats believe the federal government and the state governments should be active in providing social and economic programs for those who need them, such as the poor, the unemployed or students who need money to go to college. Republicans are not necessarily opposed to such programs. They believe, however, that many social programs are too costly to the taxpayers and that when taxes are raised to pay for such programs, everyone is hurt. They often accuse the Democrats of making the government too e...
docstxt/126247875177359.txt
Hitleri võimuletulek Terje Vaher 12B NSDAP loomine · 1919 sattus Hitler juhusikult Saksa Tööliste Partei koosolekule · 1921 sai Hitlerist partei juht · Vägivalla kasutamine. · 1922 halvenes riigi majanduslik seisund · 1923. aasta novembris `'Õllekeldri riigipöördekatse'' · Hitler ja tema liitlased arreteeriti. http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/3/3f/ParteiabzeichenGold_small.png/220px-ParteiabzeichenGold_small.png http://channel.nationalgeographic.com/exposure/content/photo/photo/electing-hitler_45696_0_0_610x457.jpg · Vangis olles valmis raamat `'Mein Kampf''
39.peatükk. Eesti NSV valitsemine Nõukogude võimu taastamine algas 1944.aasta suvel koos Punaarmee sissetungiga. Punaarmee üksuste järel tulid Eestisse Nõukogude tagalas moodustatud operatiivgrupid. Kõrgemad võimuorganid koondusid esialgu Võrru, kuna Tallinn oli veel sakslaste käes. Eesti NSV võimustruktuur: juhtiv koht kommunistlikul parteil, vormiliselt oli kõrgemaks seadus-andlikuks organiks ENSV Ülemnõukogu ja täidesaatvaks organiks ENSV valitsus. Liidu-vabariigi kommunistlik partei allus täielikult Moskvale ja lähtus tegevuses sealt saadud kor-raldustest. Eesti sõjajärgne partei koosnes peamiselt juunikommunistidest, Eesti laskurkorpuse veteranidest, Venemaa eestlastest ja muulastest. Kohalik kaader jäi teistele alla ja oli sunnitud 1950.aastate alguseks loovutama oma seinised positsioonid. Enamik selleaegseid kommuniste olid parteiametnikud, kes töötasid juhtivatel kohtadel partei- ja riigivõimuorganites, ettevõtetes, kolhoosides ja sovhoosides.
KarlRandel Areng 9.klass Simuna Kool USA USA sisepoliitiline elu . Usa poliitiline elu oli mõnevõrra sarnane Suurbritannia omaga, nimelt mõlemas toimis kahepartei süsteem.Kuid Ameerika Ühendriikides valitses vabariiklik kord, mitte monarhia. Seadusi võttis vastu Kongress ning riigipeaks oli neljaks aastaks valitav president. USA sisepoliitiline elu. Juhitavateks erakondadeks olid Vabariiklik ja Demokraatlik Partei. Maailmasõja ajal, mil majandus vajas riigipoolset juhtimist, oli presidendiks demokraat. Majanduslik liberalism seisukoht, mille järgi riigi kontroll majanduse üle tuleb viia miinimumini. Vaba Turu võidukäik . 1920. Aastail võidutseski USA's vabaturg. Vabaturu tingimustes saavutas USA vapustavaid tulemusi uue tehnika ja uute tootmisviiside kasutuselevõtmisel. Vaba Turur võidukäik . Suuri edusamme tegid ameeriklased ka lennunduses: 1927. aastal ületas Charles
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Sotsiaalteaduskond Avaliku halduse instituut PARTEID JA PARTEISÜSTEEMID Lugemisraport Õppeaine: Politoloogia alused Õppejõud: Illimar Ploom, MA Tallinn 2014 Parteid on eelkõige poliitilised ning nende eesmärk on pääseda võimule. Poliitiline partei on grupp inimesi, kellel on ühine ideoloogia ja kindel liikmeskond. Nagu ka 1994. aasta erakonnaseaduses on kirjutatud: “Erakond (partei) on Eesti kodanike vabatahtlik poliitiline ühendus, mille eesmärgiks on oma liikmete ja toetajaskonna poliitiliste huvide väljendamine ning riigivõimu ja kohaliku omavalitsuse teostamine, ning mis on registreeritud käesolevas seaduses sätestatud korras … .” Parteid on olnud alates 20. sajandist pea igas riigis võimul ja
Poliitilise tegevuse algus Lenini tegevus Venemaal Veebruarirevolutsioon Oktoobrirevolutsioon Kodusõda ja punane terror Lenini surm ja pärand Kasutatud allikad 2 Sissejuhatus Vladimir Lenin (Vladimir Iljitš Uljanov) oli üks juhtivaid ning mõjukamaid poliitilisi liidreid ja revolutsioonilisi mõtlejad 20. sajandi Venemaal, kelle innovatiivsed ning strateegilised lahendused muutsid maailma. Lenin asutas bolševike kommunistliku partei, mis korraldas 1917. aastal Oktroobrirevolutsiooni. Ta oli arhitekt ning teda mäletatakse kommunistliku partei, Nõukogude Liidu asutaja ning esimese juhina. Kui enamlased lõpuks võitsid kodusõja, asutatigi Nõukogude Liit 1922. aastal ning see oli esimene kommunistlik riik maailmas. Ta polnud rahul senise poliitilise ning majandusliku korraldusega mille tõttu asutaski ta Nõukogude Liidu selleks et toimuks sotsialistlik revolutsioon, mis vabaneks senisest kapitalistlikust korrast
Pärast esimest maailmasõda sai Itaalia palju kannatada, sest nad kaotasid palju vägesi, majandus langes ja nad ei saanud kõiki alasi mida Atant oli neile lubanud. Tekkis tööpuudus ja see omakorda tekkitas rahutusi. Nendes tingimustes tehti rühmitus nimega Võitlusliit. See rühmitus suurenes ja arvati, et see on viimane väljapääs riigile. Seda rühmitust hakati kutsuma fasistideks, nende eesotsas Benito Mussolini. Paari aasta pärast saavutas fasistlik partei võidu ja hakkas juhtima. 1922 valiti Mussolini peaministriks, juba 1925 aastal aga piiramatu võimuga juhiks. Saksamaal, kui kommunistlik partei korraldas mässe ja proovis riiki üle võtta üritas Hitler ja Natsionaalsotsialistlik Saksa Töölispartei Kommunistlikule Parteile vastu hakata. Hitlerlased lõid kõik relvastatud rünnakrühmad. Hitler arvas, et Saksamaa peab saama jälle suureks aga, et seda
1. Kuidas toimub valitsuse moodustamine? Lõpeta laused. President esitab peaministri kandidaadi. Riigikogu valib presidendi. Peaminister moodustab valitsuse Valitsuse koosseisu kinnitab president 2. Mis valitsust kutsutakse koalitsioonivalitsuseks? mitme partei kokkuleppel moodustatud valitsus. 3. Mis parteid moodustasid koalitsiooni pärast 2011. Valimisi? reformierakond ja IRL 4. Valitsust juhib Peaminister, alates 2011. Aastast täidab eestis seda ametiposti Andrus Ansip. 5. Ministrit, kel pole oma ministeeriumi, kutsutakse... Portfellita minister 6. Ministeeriumi igapäevast asjaajamist korraldab... Kantsler 7. Mis on sinu arust valitsuse neli olulisemat ülesannet? viia ellu riigi sise- ja välispoliitikat
Kuid kas kõik võtted on läbinisti ausad ja vajalikud? Valimiste, eriti Riigikogu valimiste eel alustavad erakonnad juba varakult valimiseelsete kampaaniatega, et koguda endale võimalikke toetajaid. Selle tähtsaimaks osaks on rahvale mitmesuguste lubaduste andmine, mida erakond täidab võimule saades. Enamlevinud lubadusteks on maksude alandamine ning pensioni ja palkade tõstmine, teised muutused sõltuvad juba sellest, kas partei on vasak- või parempoolne. Kahjuks ei pruugi olla alati kõik nii roosiline, kui paistab kord võimule saanud, unustavad erakonnad antud ausõna, mis tegelikult tundus juba alguses üsna utoopiline olema. Koos lubadustega kasutatakse palju reklaami. Me kõik oleme näinud valimiseelsetel nädalatel linnades tähtsate nägudega poliitikute plakateid, mis kaunistavad või siis risustavad iga posti, puud ja prügikasti. Pesuvahenditele ja
*3.03.1917 Nikolai II kirjutab alla Riigiduuma Ajutise Komitee koostatud aktile -loobub troonist -võim Ajutisele Valitsusele TULEMUS *Tsaarivõimu lõpp *Võim Ajutisel Valitsusel ja Petrogradi Nõukogul (Petrogradi Tööliste ja Soldatite Saadikute Nõukogu) Ajutine Valitsus PLUSSID *Lubab tagada demokraatlikud vabadused ja kutsuda kokku Asutava Kogu *Reformid, mis parandavad rahva olukorda MIINUSED *Talurahvale maad ei anta *Sõda ikkagi jätkub 4 suuremat parteid *Rahva Vabaduse Partei KADETID eesmärk demokraatlik vabariik *Sotsialistide Revolutsionääride Partei ESSEERID suurim vasakpoolne partei, mõju talurahva hulgas, reformide käigus sotsialistliku riigini *VSDTP reformistlik organisatsioon vähemlased ehk mensevikud mõju haritlaste ja linnatööliste hulgas, ideed samad, mis esseeridel *VSDTP markistlik organisatsioon enamlased ehk bolsevikud eesmärk kehtestada ploretariaadi (töölisklassi) diktatuur, vägivallaga Sotsialistlik Venemaa
· Kollektiivne omand.Eraomandi kritiseerimine.Ideaal asub kauges minevikus. Riik peaks võtma olulisema vastutuse majanduse üle. 20 saj alguseks on sotsialism muutunud suureks pol moevooluks ,eetiline lähenemine üh, kuna ta tunneb kaasa üh kõikidele liikmetele. Kaks teed sotsialismile · Evolutsiooniline Euroopa · Revolutsiooniline- Venemaa. 7 Sotialistlike parteide asutamine o Saksamaa- Sotsialistlik Partei (1875) o Inglismaa- Fabiani Ühing( 1884), Tööpartei(1900) o Itaalias 1892, Venemaal 1898, Prantsusmaal 1905. Sotsialistide tulek toob endaga kaasa massilise lahkumise liberatiivsetest parteidest.Lääne Euroopas jõuab kõige kaugemale vasakpoolne radikaliseerumine Prantsusmaal, kus toimub kokkupõrge kahe suure vasakpoolse jõu vahel. Sotsialism Lääne- ja Kesk- Euroopas. Sotsialistid pole kusagil saanud üle 50 % häältest, valimisvõidust ei piisa seega
1. Uute, kergemini manipuleeritavate ehk suunatavate rahvakihtide kaasamine poliitilisse ellu. ( Valimisõiguse laienemine ) 2. Pettumine Versailles`i süsteemis 3. Pettumine demokraatias. 4. Majanduslikud raskused. Parlamentaarsest demokraatiast kõrvale kaldunud riigid jagatakse 2 rühma: 1. Autoritaarsed riigid - riigis on enamik võimust koondatud ühe isiku või isikute väikese rühma kätte. 1 partei, erakond. Rahval puudub otsene võimalus oma juhtide otsuseid mõjutada. Tähtsaks peetakse konservatiivseid väärtusi ega propageerita vägivalda 2. Totalitaarsed riigid- riigikorralduse puhul iseloomustab lisaks võimu koondumisele ühe juhi ja tema sõltlaste kätte ka kontroll inimeste mõtteavalduste ning tegevuse, tegelikult kogu nende elu üle. Massirepressioonide abil loodud hirmuõhkkonna tõttu võib totalitaarset diktatuuri nimetada ka hirmuvalitsuseks
traditsioonide nõrkus, soov stabiilse juhtimise vastu suurenes, majandusraskused, pettumine Versailles´ süsteemis, pettumine demokraatlikus riigikorralduses, uute rahvakihtide kaasamine poliitilisse ellu, mis aitas kaasa manipuleerimisele, valitsuste kiire vaheldumine, diktattuuri juhid pidid probleemid lahendama. diktatuuri tunnused Saksamaa juhikultus (Adolf Hitler), ideoloogia (natsionaalsotsialism), partei (Natsionaalsotsialistlik Saksa Töölispartei), salapolitsei (GESTAPO), julgeolekuamet (SS), NSVL juhikultus (Jossif Stalin), ideoloogia (kommunism), partei (Nõukogude Liidu Kommunistlik Partei), salapolitsei (NKVD => KGB), julgeolekuamet (NKGB), Itaalia juhikultus (Benito Mussolini), ideoloogia (fasism), partei (Rahvuslik Fasistlik Partei), salapolitsei (OVRA), autoritaarne diktatuur võim ühe isiku või isikute väikese
2. Isikukultus – Liidri, enamasti riigipea tõstmine teistest kõrgemale. Sulaaeg – Stalini surmale järgenud aeg, mil paljastati stalinismi kuriteod ja lõdvendati nõukogude režiimi survet. Tagnatsioon – seisak, tardumus. Käsumajandus –majandus, mida riik jäigalt ja bürikraatlikult riigiasutuste kaudu juhib. Dissident – teisitimõtleja 3. Saksa Demokraatlik Vabariik , Hiina Rahvavabariik , Kuuba , Poola, Mongoolia. 4. Poliitiline süsteem Kommunistlik partei - kontrollis kõike, tähtis roll esimesel sekretäril, mis valiti Moskva heakskiidul. Parteiline ametnikkond - inimeste vastuvõtmine range kontrolli all, tähtsateks abilisteks julgeolekuorganid, tsensuur ja propaganda . Valimised - kaasati ka rahvast, hääletada sai valitseva partei ühe kandidaadi poolt. Majandussüsteem Plaanimajandus - range, tootmine valitseva partei koostatud plaani alusel, pearõhk sõjatööstuse arendamisele, tarbekaubad olid teisejärgulised. 5
AJALUGU 12B 11.11.2010 1930ndad Majanduskriis, demokraatias pettutakse. Ida-Euroopa ja Kesk-Euroopas minnakse üle autoritaarsele valitsemiskorrale. Diktatuur jaguneb kaheks 1) Autoritaarne valitsemine ehk autoritaarne dikatuur (mõõdukam) 2) Totalitaarne Totalitaarne diktatuur: üks ideoloogia ja üks partei. (NSV loodi KGB. Itaalias oli fasistlik partei), teisitimõtlejate tagakiusamine ja hävitamine. Autoritaarne levib Ida-Euroopas, seal kukub demokraatia valitsusvormina kõige varem läbi, kuna need olid noored riigid( Saksamaa, Eesti, Läti, Leedu, Rumeenia, Poola...) Ei olda harjutud demokraatiaga, kukub läbi ning minnakse üle autoritaarsele valitsemisviisile. Selles nähakse väljapääsu. Demokraatia ei võimalda teha kiireid otsuseid nagu majanduskriisis olev ühiskond tegelikult vajab
Märksõnad: Otto von Bismarck, Põhja-Saksa liit, sõjad, Versailles, liitriik Miks Saksamaa ühendajaks oli Preisimaa? Saksamaal oli kümneid riike, neist kõige võimsamad olid Preisimaa ja Austria, kes tahtsid mitmest väiksest riigist moodustada ühe suure riigi. Ülesaksamaaline partei Saksa Rahvusliit oli seadnud eesmärgiks Saksamaa ühendamise Preisimaa juhtimisel ilma Austriata. Sooviti ühtlustada Saksamaa poltiitikat, majandust ja juhtpositsiooni Euroopas. Hiljem võitles juba Saksamaa ülemvõimupärast maailmas. Otto von Bismarcki üks peamisi eesmärke oli Saksamaa ühendamine ja tugeva armee loomine võimaldas tal seda ellu viia. Bismarck provotseeris Austriaga, kes alguses aitas neil võita Taani.
Autoritaarne diktatuur-diktatuur, mis piirdub võimu koondamisega juhi kätte ning puudutab muid eluvaldkondi vähem. Totalitaarne diktatuur-valitsemisvorm, kus on range kontroll kodanike tegevuste üle. Fasism-poliitiline ideoloogia, mis taotleb kindla rassilistele ja rahvuslikele tunnustele tugineva, ühe isiku juhtimise all sõjaliselt tugeva riigi loomist. NSDAP-Natsionalistliku Saksa Töölispartei. GESTAPO-riiklik salapolitsei. Isikud: A. Hitler:NSDAP partei täielik peajuht, Saksamaa diktaator ja kantsler ning riigipea. Hea kõneleja, kes suutis oma tõelisi eesmärke varjata. B.Mussolini:Oli Itaalia peaminister ja diktaator. H.Hoover:Ameerika rikkamaiks meheks tõusnud president. F.D. Roosevelt:demokraat, USA president, kes lubas maa riiklikku sekkumist suurendades kriisist välja tuua. J.M. Keynes:Inglise majandusteadlane. Tema teooria järgi võis tasakaalust välja lasta riigieelarve. James S. Braddock:raskekaalupoksija
Abraham Lincoln (12. veebruar 1809 Hardini maakond, Kentucky – 15. aprill 1865 Washington, D.C.) oli Ameerika Ühendriikide poliitik ja 16. president 1861–1865.Lincoln oli esimene Vabariikliku Partei esindaja USA presidendi ametis. Tema valitsusaja peamisteks saavutusteks peetakse orjanduse deklaratiivset kaotamist Ameerika Ühendriikidega sõdivas Ameerika Riikide Konföderatsioonis (1. jaanuaril 1863) ja neli aastat kestnud kodusõja võitmist (9. aprillil 1865)
Millised on demokraatliku, autoritaarse ja totalitaarse valitsemise tunnused. Demokraatia: · Iirimaa · Suurbritannia · Prantsusmaa · Holland · Taani · Norra · Rootsi · Soome · Austria · Sveits · Tsehhoslovakkia Põhjused/eeldused · Paljud I maailmasõja võitjariigid v neutraalsed. Pikk demokraatia traditsioon, majanduskriisist saadi kergemini üle jm Tunnused · Sõna- ja trükivabadus, vabad valimised, parlament, mitme partei konkurents, juhtide vahetumine. Diktatuur: · 1917 Venemaa - Lenin · 1922 Itaalia Mussolini · 1926 Poola, Leedu, Portugal · 1933 Saksamaa - Hitler · 1934, Eesti, Läti · 1939 Hispaania- Franco Põhjused · Tugevate äärmusparteide teke (kommunistid, natsionalistid) · Tugevad juhid, rahvuse idee · Demokraatia nõrkus, uued riigid · Majandusraskused · Mitmed riigid I ms kaotajate hulgas Tunnused · Ühe partei/juhi ainuvõim
Järgmine etapp omavalitsuste arengus algas 1866. aastal valla seaduse vastuvõtmisega. Mõis kaotas oma võimu valla üle. Kogukonna üldkoosolekul valiti valla volikogu ja valla ametnikud. Vallavanem sai ka politseinikult ülesanded. Peale Eesti iseseisvumist seadustati omavalitsused 1920. aasta põhiseadusega. 1938. aasta põhiseadusega Pätsi autoritaarse võimu ajal allutati kohalikud võimuorganid riigi kontrolli alla. Nõukogude ajal olid küla nõukogud kommunistliku partei ja keskvõimu tööriistaks. nende põhiseadslik iseseisvus taastati peale eesti taasiseisvumist. 1993. aastal võttis riigikogu vastu kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse. Sellekohaselt on valla või linna võimuorganitel õigus, võim ja kohustus seaduste alusel iseseisvalt korraldada ja juhtida kohalikku elu lähtudes elanike õigustatud vajadustest, huvidest ning arvestades valla või linna iseärasusi. Elanike tahet saab kindlaks teha valimiste,
sajandi algul (Inglismaast möödus 19.sajandi lõpukümnenditel). Selle põhjused: 1) odav tööjõud (pidev sisseränne); 2) kasutamata maavarad, 3) liberaalne turumajandus, 4) uue tehnoloogia kiire juurutamine; 5) põllumajanduse baseerumine väikefarmidel, 6) panganduse ja laenusüsteemi areng. · Probleemiks suur konkurents, mille tagajärjel tekkisid monopolid. Sisepoliitika: · Presidentaalne vabariik. · Kaheparteiline süsteem (traditsiooniliselt Demokraatlik Partei (reformimeelsem) tugevam lõunaosariikides; Vabariiklik Partei (konservatiivne) põhjas). · Sajandi algul sisepoliitikas domineerivad vabariiklased (kuni 1912.a. valimisteni). Põhjused: rahvas toetab vabariiklaste aktiivset välispoliitikat kõrged tollitariifid siseturu kaitseks (protektsionism) · 1912.a. valimised võitis DP / W.Wilson (põhjuseks vabariiklaste lõhenemine valimistel): piirati monopolide tegevust vähendati tollitariife
USA SBR Prantusmaa Saksamaa riigikord Presidentaalne vabariik Parlamentaarne Parlamentaarne Konstitutsiooniline monarhia vabariik monarhia sisepoliiti Kaheparteiline Kaheparteiline süsteem Mitmeparteiline Kahekojaline ka süsteem( Demokraatlik Konservatiivne partei süsteem. monarhia-nõrga partei(lõuna) ja (toorid) ja Liberaalne Paljuparteilisus(üle võimuga. Vabariiklik partei(põhja)) partei (viigid) 10ne partei) Alamkojas 10-12 Vastuolud erinevate 1906 uus partei Tugevad parteid, sotsiaalsete ja Tööerakond(Leiboristli paremäärmuslased iseloomulikud
Kaotatud sõda, võitjate üleolev käitumine, pettumus Versaille´ süsteemis, majanduslik ebakindlus ning erakondade omavaheline kemplemine, hirm kommunismi (punase katku) ees. Loodi Saksa Töölispartei, mis 1920 aastal nim. ümber Saksa Töölisparteiks. Erakonna esimeheks sai Adolf Hitler (1889-1945, sündis Austrias, töötas ehitustöölise abina ja postkaartide maalijana. I MS sai gaasimürgituse, tutvus poliitilise rühmitusega, millest hiljem sai natsionaalsotsialistlik partei, 1921 sai ta selle juhiks, ta suutis panna inimesi end kuulama.) Nad kandsid pruune särke (pruunsärklased, pruun katk). Kuna natsides nägid inimesed jõudu, mis peataks kommunismi, leidsid nad palju toetajaid. 1923 korraldasid natsid mässukatse ning nende partei keelustati mõneks ajaks, Hitler pandi aastaks vangi. Kui nad said uuesti tegutseda, kogusid nad üha uusi liikmeid, 1932 said nad parlamendivalimistes 1/3 saadikukohtadest, 1933 nimetas Saksa riigipresident vabariigi 15
6 miljonile. Resservvägedeks said territoriaalsed miilitsaüksused. Laienes sunnitöölaagrite süsteem. Kiusati taga kirikut. Maalt saadeti välja loomingulist intelligentsi. Riigi välispoliitika oli kahepalgeline: riiklik välispoliitika oli rahumeelne. Kommunistlik Internatsionaal oli organisatsioon eesmärgiga levitada maailmarevolutiooni. 1922. aastal oli Gruusiast pärit Jossif Vissarionovits Stalin (pärisnimega Dzugasvili) saanud Kommunistliku (bolsevike) Partei peasekretäriks (juhiks). Sellel ametikohal oli tal võimalus võtta tööle endale sobivaid-ustavaid riigiametnikke ja nii kindlustada iseenda võim. Stalin asus Lenini surma järel kohe likvideerima oma peamisi konkurente, tähtsaimaks saavutuseks oli Trotski kui kõige kõvema vastase kõrvaldamine Jaanuaris 1924.aastal suri Vladimir Ilijts Lenin. Aastal 1925, pärast Lenini surma, oli NEP-i peamine toetaja Nikolai Buhharin. Selle asemel pöörati peatähelepanu kollektiviseerimisele,
USA. I maailmasõda andis USA-le majandusliku võimsuse - kui enne sõda tuli USA-l maksta võlgu Euroopa riikidele, siis peale sõda maksid Euroopa riigid USA-le ca 500 miljonit dollarit aastas. USA oli muutunud nn. maailma töökojaks - seal toodeti 40% maailma terasest, 60% naftast ja 85% autodest. Kuni 1921 võimul Demokraatlik Partei / W.Wilson- pooldasid riigivõimu sekkumist ühiskonna probleemidesse selleks, et ühiskonda reformida. Laiemat kõlapinda vasakpoolsed vaated kiire majanduskasvu ja heaolu paranemise tingimustes aga ei saavutanud. 1921-1933 võimul Vabariiklik Partei, kelle põhimõteteks oli: riik peab võimalikult vähe sekkuma ühiskonnaellu propageerisid individualismi ja Ameerikat, kui kõigi võimaluste maad, kus igast ajalehepoisist võib saada miljonär. 1929.a
Elas majanduskriisi üle raskemalt k ui Suurbritannia. Majandust aitasid edendada Saksamaa reparatsiooni maksed ja Elsass-Lotringi piirkond. Parteid ja poliitiline elu: seal tegutses palju partiisid. Poliitiline elu oli kirevam. USA sisepoliitiline elu USA poliitiline elu oli sarnane Suurbritannia omaga mõlemas toimis kaheparteisüsteem. USA's valitses vabariiklik kord . Seadusi võttis vastu Kongress ning riigipeaks oli president. Juhtivates erakondadeks olid Vabariiklik ja Demokraatlik Partei. Vaba turu võidukäik Vabaturu tingimustes saavutas USA vapustavaid tulemusi uue tehnika ja uute tootmisviiside kasutuselevõtmisel. S ee võimaldas alustada tarbekaupade hulgitootmist. Järsult elavnes ehitustegevus ning suurlinnasid hakkasid ilmestama pilvelõhkujad. Miks kohtas Roosevelt uue kursi elluviimisel vastasseisu? Ta tahtis jätkata ümberkorraldusi, kuid osa seaduseelnõusid lükkas tagasi Kongress ja osa aga tunnistas ülemkohus põhiseadusega vastuolu olevaks.
Üliõpilase allkiri:…………….. Õppejõu allkiri: ……………… Tallinn 2014 Giorgio Armani on sündinud 11. juulil 1934(Emilia-Romagnas Piacenzas) on itaalia moelooja. Eriti tuntud on tema loodud meesterõivad. Armani sündis kolmelapselisse perekonda, kus kõik lapsed olid suurte vanusevahedega. Poolteist aastat enne Giorgio sündi oli surnud väike õde Silvana. Tema isa oli fasistliku partei administratiivtöötaja ja ema oli küll koduperenaine kuid oli tegev ka sotsiaalsfääris. Just ema oli see, kes teda inspireeris, olles nõudlik ja õrnustele mitte aldis. Ema valmistas militaarriietest ja langevarjudest lastele riideid, ta oskas kõige lihtsamat eset eriliseks muuta, mis väljendub ka Giorgio Armani stiilitunnetuses. Giorgio vanaisa valmistas linnateatri rahvale 19.sajandi stiilis parukaid ning Giorgiole meeldis vanaisaga teatris kaasas käia.
valitsemisse. Sotsiaalne utoopia Ebareaalne unistus muretust ühiskonnast. Tegelikkuses teostamatu ideaalne ühiskonnakorraldus, mis on saanud nime XVI sajandi mõtleja Thomas More'i teosest ,,Utoopia". Propaganda Oma ideedele või uskumustele toetuse hankimiseks arendatav tegevus. (Ideoloogia põhiseisukohtade lihtsustatud tutvustamine avalikkusele toetajaskonna laiendamise eesmärgil.) Erakond ehk partei - Ühte poliitilist ideoloogiat pooldavate inimeste organisatsioon, mille põhieesmärk on oma huvide realiseerimine riigivõimu kasutades. Survegrupp - Legaalselt tegutsev rühm, mis püüab suruda oma taotlusi poliitikasse avaliku arvamuse või poliitikute mõjutamise teel. 1 3. Parteide ja survegruppide võrdlus ja klassifitseerimine
Mõisted: Naturalisatsioon kodakondsuse saavutamiseks ette nähtud seaduslik toiming isikule, kes ei ole riigi sünnijärgne kodanik Välismaalane- välisriikide kodanikud või kodakondsuseta isikud Topeltkodakondsus- kahe erineva riigi kodakondsuse omamine Teemad: 1. Mis on partei + jaotus Partei kujutab endast kindla struktuuri, liikmeskonna ja ideoloogiaga organisatsiooni. Erakond osaleb valimistel ja taotleb sellega pääsu võimule. Partei pääsu võimule määravad valijate hääled. Seepärast püüavad parteid oma tegevuskava välja töötada selliselt, et see vastaks laia valijaskonna huvidele. Demokraatlikus ühiskonnas on igaühel õigus kuuluda parteisse ja luua isegi oma partei. Kõik erakonnad ja nende liikmed on riigi poolt registreeritud. Parteisid jagatakse vasak- ja parempoolseteks, on olemas ka tsentriparteisid. Vasakpoolsed parteid peavad suurimaks väärtuseks sotsiaalset õiglust ja
1985 märts NLKP KK peasekretäriks M. S. Gorbatsov 1987 kevad fosforiidikampaania Aug. MRP-AEG (L. Parek) 23. Aug Hirvepargi miiting (glasnost) 26.nov IME(S. Kallas, E. Savisaar)turumajandusslik mõtteviis Dets EMS (T. Velliste) I demokraatlikele pm tuginev üleeestiline massi organisatsioon 1988(suured muutused) jaan. ERSP idee (juht L. Parek) Eestimaa Rahvusliku Sõltumatuse Partei - omariikluse taastamine Aug. loodud 2. veebr. Tartu rahu aastapäeva tähistamine Apr Loominguliste liitde ühispleenum (Keelekultuuride kaitsmiseks) Rahul olematus Eesti NSV. Rahvuskultuurile tähelepanu. Apr Eestimaa Rahvarinne (Savisaar- üleskutse moodustada) Eesti kõige massilisem rahvaliikumine Apr Tartus muinsuskaitsepäevadel I korda avalikkuse ette sinimustvalge Nõukogude Eestis 16. juuni EKP KK I sekretäriks V. Väljas 17
kui üldakt (määrus). RAHVA OSALEMINE VALITSEMISES Rahvahääletus e. referendum rahva poliitikas osalemise vorm, mille käigus kodanikud väljendavad oma seisukoha mingi konkreetse poliitilise sammu poolt või vastu Valimissüsteem põhimõtted, mille järgi valijate hääled saadikukohtadele jagunevad · Majoritaarne e. enamusvalimise süsteem valituks osutub kandidaat, kes saab oma valimisringkonnas kõige rohkem hääli. Nt: GB · Proportsionaalne iga partei saab parlamendis kohti proportsionaalselt kogu riigi ulatuses kogutud häälte arvule. Nt: EST Valimiste korrapärasus e. regulaarsus kindlaksmääratud ajavahemiku möödudes korraldatakse alati uued valimised, demokraatia oluline tunnus Osalusdemokraatia kodanike aktiivne osalemine poliitilises elus PARLAMENT kõrgeim seadusandlik võim EST Riigikogu, RUS Riigiduuma, GER Liidupäev, USA - Kongress Ülesanded:
22. september 1921 Eestist saab Rahvasteliidu liige SUUR KRIIS (1930-1934) MAJANDUSKRIIS 1930. aastatel langes toiduainete hinnad maailmaturul järsult. Talurahva sissetulekud vähenesid, piirati tootist, talud pankrottistusid, sissevedu ületas väljaveo. Tööpuudus korraldadi hädaabitöid. 27. juuni 1933 devalveeriti Eesti kroon. POLIITILINE KRIIS Tegutsema jäid kolm suurt fraktsiooni Ühinenud Põllumehed, Rahvuslik Keskerakond, Eesti Sotsialistlik Tööliste Partei. Stabiilsus ei kestnud kaua, kõiges süüdistati poliitikuid, erakondi, Riigikogu ja valitsust. Vabadussõjalaste esiletõus. Andres Larka ja Artur Sirk. PÕHISEADUSE KRIIS 3 rahvahääletust( 1932, 1933, 1933) Vabadussõjalaste eelnõu läks läbi AUTORITAARNE EESTI RIIGIPÖÖRE 12.märts 1934 Konstantin Pätsi ja Johan Laidoneri riigipööre ennetamaks vabadussõjalaste võitu eelseisvatel valimistel ja koondamaks võimu enda kätte. Kaitseseisukord. Karl Einbund määrati
EESTI Vabariik (1920 1940) (Eesti aeg) I Majanduselu. Suur kriis II Riigikord ja sisepoliitika III Välispoliitika I Majandus Olukord pärast iseseisvumist:Enne iseseisvumist Eesti majanduselu allutatud Venemaa huvidele, nüüd vajas see põhjalikke ümberkorraldusi. Alustati maareformist 1919, 10.okt. Loodi uut tüüpi talud: asundustalud (35 000 ). Varem olid juba ostutalud ja renditalud. 1919 lasti käibele Eestis margad ja pennid, kuid olid olemas ka veel vene rublad, soome margad ja muudki. Pärast Vabadussõda majanduslik tõus. 1920 1923 majanduspoliitikas tööstust eelistav suund. Eesti tööstuskaubad polnud konkurentsivõimelised välisturul. Paljud uued ettevõtted läksid pankrotti. Tekkis rahanduskriis. Senine majanduspoliitika oli viinud riigi ummikusse. 1924 üleminek uuele majanduspoliitikale, mille käivitas Otto Strandmani valitsus. Tuli orienteeruda Euroopa t...
Leninism Leninism on Lenini poolt marksismi tõlgendamisel loodud ideoloogia, mida Lenin kasutas oma valitsemise ajal Nõukogude ja [Vene SFNV]Venemaa Sotsialistlik Föderatiivne Nõukogude Vabariik ja mida järgisid ka teiste maade kommunistlikud parteid. Bolsevikud ehk enamlased olid Venemaa Sotsiaaldemokraatliku Töölispartei koosseisu kuulunud poliitilise voolu esindajad töölisliikumises. VSDTP II Kongressil 1903 said revolutsioonilised marksistid, keda juhtis Vladimir Lenin, partei keskorgani valmisel häälteenamuse. Lenin defineeris diktatuuri kui võimu mida ei piira miski, ei ükski seadus,mida ei takista absoluutselt mingid reeglis ja mis toetub otseselt sunnivõimule."Ta oli valmis asuma piiramatu terrori juurde , et oma vastaseid hävitada ja ülejäänud elanikkonda hirmu all hoida.Lenin vallandas Venemaal kodusõja kui ta lasi oma alluvatel alla kirjutada ebapopulaarsele rahulepingule.Ta eesmärk oli ülemaailmne revulutsioon.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
