Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

"partsi" - 53 õppematerjali

thumbnail
6
docx

Analüütiline keemia

Laine Partsi test nr.4 moodles Analüütiline keemia...

Keemia
18 allalaadimist
thumbnail
20
doc

Eesti Vabadussõda uurimustöö

· 29. november ­ Eesti sõjarevolutsiooniline komitee kuulutas Narvas välja Eesti Töörahva Kommuun. · 29. november ­ Ajutine valitsus kuulutas välja üldmoblisatsiooni, mille alla kuulusid kõik 1893­1896 sündinud mehed. · 27. november ­ valmis Eesti soomusrong nr. 1, mis oli organiseeritud Johan Pitka juhtimisel. · 28. november ­ soomusrong nr. 1 sõitis kapten Karl Partsi juhtimisel Narva suunas rindele. Peale kapten Partsi lahkumist jäi soomusrongi nr. 1 komandöriks kapten Irv · 11. detsember ­ soomusrong nr. 2 sõitis sõitis kapten Karl Partsi juhtimisel Rakvere suunas rindele. Soomusrong nr. 2 koosnes 6 vagunist ja vedurist. · 12. detsember ­ Tallinna alla jõudis Briti laevastik. · 14. detsember ­ loodi Eesti sõjaväe Operatiivstaap. Selle ülemaks sai polkovnik Johan Laidoner. · 15...

Ajalugu
180 allalaadimist
thumbnail
17
doc

Iirimaa

a. kevadel, 2003. a. suvel ning 2004. a. kevadel) ja president Mary McAleese (2001. a. kevadel). Iiri EL eesistumine 2004. a. esimesel poolel ning Eesti ühendamine EL-ga tihendas neid kontakte veelgi. 2003. a. veebruaris toimus selle aegse peaminister Siim Kallase ametlik visiit Iirimaale; sügisel 2003 ja kevadel 2004 toimusid mitmed tööalased kohtumised Dublinis erinevatel töötasanditel Euroopa Liidu teemadel, s.h. ekspeaminister Juhan Partsi visiidid Dublinisse 16.veebruaril ning 01.mail. 2004.a. 12 Dublin Dublin, mis on Iiri Vabariigi pealinnaks, asub Ida-Iirimaal Dublini krahvkonnas, ning on seal asetsenud Viikingite ajast peale. Linna üle 1000 aastase ajaloo juures on ta läbi elanud palju muudatusi, eriti viimasel sajandil. Euroopa Liidu leping ja tõusvas joones õitseng on Dublinist teinud kasvava majandusega mitmekultuurilise linna....

Geograafia
187 allalaadimist
thumbnail
17
doc

Eesti peaministrid

augustil 1966 Tallinnas [5] Erakond ja peaministri aastad: Res Publica 2003-2005 Isiklikku: Lapsepõlves tundis ta huvi tippspordi vastu. Mängib jalgpalli FC Toompea ridades. Peale selle mängib ta tennist, suusatab, sõidab jalgrattaga ning mängib korvpalli ja malet. Oli abielus kohtunik Merle Partsiga . Sellest abielust on tal poeg Toomas-Hendrik ja tütar Pille-Riin. Juhan Partsi vanaonu on Vabadussõja väejuht Karl Parts. Riigikontrolörina töötades kritiseeris Parts valitsuse poliitikat, kogudes populaarsust. Rahandusminister Siim Kallas süüdistas teda poliitikasse sekkumises. Partsi ametiaeg riigikontrolörina oleks kestnud 2003. aasta augustini, kuid 8. augustil 2002 esitas ta president Arnold Rüütlile lahkumisavalduse, põhjendades seda sooviga minna Res Publica liikmena poliitikasse. Partei esimesel korralisel kongressil 24. augustil valiti ta...

Eesti keel
37 allalaadimist
thumbnail
14
doc

Vabadussõja uurimistöö

jaanuaril 1919 käsu vastupealetungi alustamiseks. Tol hetkel oli Eesti vägesid eesliinil 5700 meest. Punaarmee, mis sissetungi algul küündis 12000 meheni, oli kahanenud 8000 mehele. Murrang Viru rindel toimus 4. jaanuaril, mil 1. soomusrongi kapten Anton Irve juhtimisel purustas ühe punaväe pataljoni. 9. jaanuaril vallutasid kolm soomusrongi kapten Karl Partsi juhtimisel Tapa tagasi. Tapa vallutamisega lõikasid Eesti väed läbi Punaarmee ühendusteed Põhja- ja Lõuna-Eesti vahel. Ühtaegu said eestlased võimaluse suunata lööke kas Narva või Tartu peale, kontrollides mõlema raudteeharu sõlme. Pärast Tapa vallutamist pööras kapten K. Parts soomusrongid Tartu peale. Ootamatu löögiga tungiti Punaarmee tagalasse ja paisati segamini kõik väeosad Tapa ja Tartu vahel. Soomusrongidega ühinesid teel leitnant Julius Kuperjanov oma partisanidega...

Ajalugu
99 allalaadimist
thumbnail
19
ppt

Nimetu

Ta nägi, et koht tema kõrval voodis oli tühi. See ei pannud teda imestama, sest nagu igal hommikul oli Kalju ärganud pool tundi varem, et ahju alla tuli teha ja värske ajaleht ära tuua. Paula tõusis üles, pani selga igapäevased riided ja läks alla korrusele, kus Kalju istus, sõi võileibu ja nentis ajalehest presidendi vastuvõtul tehtud ajakirjanike pilte uurides, et küll sellel Juhan Partsi naisel on ikka ilus kleit, aga ikka on ta millegipärast mossis näoga. Ka Paula valmistas endale paar võileiba ja ühines Kaljuga. Nad lugesid koos ajalehte nagu ikka igal hommikul. Ainus asi, mis neid vanakesi muretsema pani, oli Eestile lähenev linnugripp, sest nende aia peal oli kombeks ringi joosta pardiperel, keda vanainimesed toitsid. Seega hakkasid Paula ja Kalju muretsema, et kas on ikka ohutu neid edasi toita....

232 allalaadimist
thumbnail
13
doc

Võim, vormid, allikad

MAINORI KÕRGKOOL Rakenduspsühholoogia õppesuund Personalijuhtimise eriala VÕIM, VORMID, ALLIKAD Referaat Juhendaja: Toomas Saal Tallinn 2007 Võim, vormid, allikad 2 SISUKORD SISSEJUHATUS...................................................................................................................3 1. VÕIMU OLEMUS.............................................................................................................4 1.1. Avalik ja varjatud võim ............................................................................................................................................5 2. VÕIM ORGANISATSIOONIS......................................................................................... 7 3. VÕIMU ALLIKAD...

Juhtimise alused
141 allalaadimist
thumbnail
86
doc

Eesti uusima aja ajalugu

saj algus. Eestlastel ei olnud selle ajani poliitilises elus tegutsemise kogemust. Eestlaste katsed poliitikat teha lakkasid peaaegu täielikult, kui algas venestamine. 1896 Postimehe toimetajaks sai Jaan Tõnisson. 19. saj lõpul ja 20. saj algul oli poliitika tegemine siiski üsna arglik. Rahvamassid jäid poliitikast kõrvale. Pöördepunktiks sai 1905. aasta revolutsioon. Sel aastal läksid poliitilised ideed kõige laiematesse rahvamassidesse, väga kiiresti, järsult, jõuliselt. Demokraatia, vabariikliku riigikorra ja autonoomia soovimise juured olid jõudnud tänu sellele rahva teadvusse. Poliitilise ärkamise aeg lõppes tõenäoliselt 1917. a veebruarirevolutsooniga. I üleminekuperiood ­ 1917-1920-21 omariikluse rajamise aastad 1917 varakevad ­ eestlaste peamised asualad ühendati rahvuskubermanguks, sellele anti laialdased omavalitsuslikud õigused. Kuni sügiseni jäi Eesti Kubermang siiski Vene impeeriumi...

Eesti uusima aja ajalugu
409 allalaadimist
thumbnail
8
docx

Politoloogia konspekt

2002-03 meenutab ,,jõulurahuvalitsus``, koalitsiooni nim. Kaksikliiduks, peaminister Siim Kalls, majandusminister Savisaar. Ain Sepiku skandaal. 2003-neljandad valimised, võitis ülinapilt Keskerakond. Uus valitsus RRR (Res Publica, Reformierakond, Rahvaliit). Peaminister Juhan Parts. Koos oldi 2 a. ja 3 päeva. Tüli Reformierakonna ja Res Publica vahel (liikluseeskirjade skandaal, portfelliskandaal). 2005 valitsuskriis. Vabastati välisminister Ojuland. Märtsis astus Partsi valitsus tagasi. 2005-07 peaminister A. Ansip. Koalitsioonis Reformierakond, Keskerakond, Rahvaliit. 2007-viimased valimised, võitis võimsalt Reformierakond. Koalitsioonis Reformierakond, IRL, Sotsiaaldemokraadid. Eesti poliitikas rahvuslikul ärkamisajal kujunes välja 2 suunda: · seltskond seotud Jannseni ja Hurdaga · seltskond seotud Jakobsoni ja Kreuzwaldiga. Erinevus: ohu ja liitlaste erinev hidamine ja valik...

Politoloogia
106 allalaadimist
thumbnail
27
docx

EESTI AJALUGU

Eesti ajaloo alguseks loetakse esimese teadaoleva küttide ja kalastajate asula (Pulli asula) eksisteerimist Pärnu jõe ääres umbes 11 000 aastat tagasi. Periodiseerimine: · Eesti esiajalugu ehk Eesti muinasaeg hõlmab perioodi asustuse tekkest Eestis (umbes 9000 eKr) kuni 13. sajandini. Poliitilise ajaloo seisukohalt lähtudes on lõpptärminiks enamasti peetud 1227. aastat, ent viimasel ajal pole seda tavaliselt niivõrd konkreetselt fikseeritud. Tegu on Eesti ajaloo pikima perioodiga, mis hõlmab üle 10 000 aasta. Seetõtu on seda otstarbekas jagada väiksemateks perioodideks, seda võib teha vastavalt klassiklalisele jaotusele kasutatava tehnoloogia järgi (Eesti kiviaeg, Eesti pronksiaeg, Eesti rauaaeg), mis omakorda jagunevad veel alaperioodideks (näiteks Eesti rauaaja...

Ajalugu
104 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Vabadussõda lühikokkuvõte

2) Põhjus : Eesmärk oli Eesti iseseisvust kaitsta ja kindlustada . 3) Kelle vahel : Eesti , Saksamaa , N õukogude Venemaa . Eestlasi aitas Läti ja Leedu armeed 4) Tähtsamad lahingud : · 31. jaanuaril toimus Paju lahing · 5. juuni Landesveeri sõda · 23. juuni Võnnu lahing · 18.­30. november Krivasoo lahing. · 28. November Joala lahing Tähtsamad väejuhid : · Johan Pitka · Karl Partsi · Anton Irv . · Hans Kalmi · Mattias Ekströmi · Andres Larka · Karl Parts · Aleksander Tõnisson 5) Tulemus : Sõda lõpes sellega , et lõppes enamlaste viimane katse vallutada Narvat . Kell 10.30 j õustus vaherahukokkulepe. 6) Tagajärg : Sõlmiti Tartu rahuleping. Allikad : · www.hot.ee/vabadussõda · http://et.wikipedia.org/wiki/Vabaduss%C3%B5da...

Ajalugu
50 allalaadimist
thumbnail
15
doc

Julius Kuperjanov

aasta juuliks töötas ta välja üle-eestilise mobilisatsiooni kava · 23. detsembril 1918 sai Kuperjanov Eesti 2. Diviisi ülemalt kolonel Ernst Limbergilt nõusoleku erilise partisaniüksuse moodustamiseks. · 14. jaanuaril 1919 vallutasid Julius Kuperjanovi partisanide pataljon ja soomusrongid kaptenite Karl Partsi ja Anton Irve juhtimisel Tartu. · 31. jaanuaril 1919 sai Julius Kuperjanov Paju lahingus surmavalt haavata. Teenetemärgid Vabadusrist I/2 II/2 II/3 · Anna ordeni II, III ja IV järgu autäht · Stanislavi ordeni II ja III järgu autäht · Vladimiri ordeni IV järgu autäht · Georgi IV järgu rist · Vabadusristi I/2, II/2, II/3 Julius Kuperjanovi nime kannavad tänavad Tartus, Valgas ja Põltsamaal....

Ajalugu
24 allalaadimist
thumbnail
2
wps

Dirigent andrus kallastu

Andrus Kallastu Andrus Kallastu (sündis 17. aprillil 1967 Pärnus) on eesti helilooja ja dirigent.Ta on õppinud klaverit Pärnu Lastemuusikakoolis Maimu Partsi ning Tallinna Konservatooriumis Toivo Nahkuri juures, dirigeerimist Tallinna Konservatooriumis Olev Oja ning Sibeliuse Akadeemias Jorma Panula, Eri Klasi ja Ilja Musini juures ning kompositsiooni Tallinna Konservatooriumis Eino Tambergi ja Sibeliuse Akadeemias Paavo Heinineni, Olli Kortekangase ja Erkki Jokineni juures. Pärast Sibeliuse Akadeemia lõpetamist aastal 1999 tegutseb vabakutselise helilooja ja dirigendina...

Muusika
8 allalaadimist
thumbnail
5
docx

Soomusrongide osa Eesti Vabadussõjas

20. jaanuariks oli sild parandatud ning soomusrongid nr. 2, 3 ja 4 sisenesid Elvasse. 22. jaanuaril sõideti Elvast Udernasse, kus pandi rongide nr. 2 ja 3 dessandid maha, et need Uderna küla vastastest vabastaks. Uderna lähedal lõhutud raudtee ees pidi seisma jääma ja seetõttu olid nad heaks märklauaks punalätlastele. Soomusrong nr. 2 saigi 2 korda pihta, üks tabamus läks vedurile. Suri vedurijuht Villmann. Kapten partsi käsul tuli kohale rong nr. 3 ning rong nr. 2 tõmmati tule alt välja. Soomusrong nr. 2 Elvasse veetud, ülemjuhataja kõne kuulatud, läks soomusrong nr. 3 lõnuapoolsele raudteeliinile valvet pidama. 23. jaanuaril alagas uus pealetung, kus osalesid kõik 4 tolleaegset Eesti soomusrongi. See oli mustpäev soomusrongideohvitseridele ­ lahingus Kirepi juures langes soomusrongide nr. 1 ja 3 dessantide üldjuht staabikapten Jüri Ratassepp, surmavalt sai haavata staabikapten...

Ajalugu
16 allalaadimist
thumbnail
7
doc

Arenguökonoomika kordamisküsimused

Arenguökonoomika kordamisküsimused · Küsimustele vastamiseks on abiks loenguslaidid ja ÕIS-i õppematerjalide juurde lisatud artiklid ning Eve Partsi õpik Arenguökonoomika. · Kindlasti peab põhjalikumalt läbi vaatama Eest inimarengu aruande ja Eesti majanduse konkurentsivõime aruande. · Töös tuleb 2-3 üldküsimust ja 2-3 küsimust mille puhul peab lähtuma oma referaadis käsitletud riigist. 1. Defineerige majandusareng ja majanduskasv. Miks on oluline eristada majandusarengut ja majanduskasvu? Majanduskasv tähistab kitsalt reaaltulude kasvu ühe elaniku kohta....

Ökoloogia
65 allalaadimist
thumbnail
8
doc

Vabadussõda referaat

november ­ Eesti Ajutine Valitsus võttis valitsemise ametlikult üle. · 22. november ­ Nõukogude Venemaa väed ründasid Narvat. Tänu Saksamaa vägedele löödi rünnak tagasi. · 25. november ­ Nõukogude Venemaa väed vallutasid Pihkva. · 27. november ­ valmis Eesti soomusrong nr. 1, mis oli organiseeritud Johan Pitka juhtimisel. · 28. november ­ soomusrong nr. 1 sõitis kapten Karl Partsi juhtimisel Narva suunas rindele. Pärast Partsi lahkumist jäi soomusrongi nr. 1 komandöriks kapten Anton Irv. · 28. november ­ Nõukogude väed ründasid Narvat. Pärast poolepäevast vastupanu Aleksander Tõnissoni juhtimisel lahkusid eestlased ümberpiiramisohu tõttu linnast. · 28. november ­ toimus Vabadussõja esimene lahing Joala küla põldudel (Joala lahing). · 28.november ­ toimus 586 meheline punalaevastiku dessant Narva-Jõesuusse millest...

Ajalugu
42 allalaadimist
thumbnail
14
odt

EESTI AJALUGU uusaeg kuni tänapäev

aastal valiti Lennart Meri teiseks ametiajaks presidendiks. 1999. aastal, IX Riigikogu valimistel, tulid võimule taas parempoolsed eesotsas Laariga. Ehkki majanduses oli tõusuaeg, sattus valtisus siiski raskustesse ning kukkus 2002. aastal. Aasta varem oli presidendiks valitud endine Ülemnõukogu Presiidiumi esimees Arnold Rüütel. 2003. aasta X Riigikogu valimistel saatis edu uut parepoolset erakonda Res Publicat ja vasaktsentristlikku Keskerakonda. Juhan Partsi valitsuse ajal (2003­2005), 2004. aastal, liitus Eesti Euroopa Liidu ja NATO-ga. Samal aastal toimusid Eestis ka esimesed valimised Euroopa Parlamenti. 2005. aastal, järjekordse valitsuskriisi järel, sai peaministriks Andrus Ansip. Kuni 2007. aastani, XI Riigikogu valimisteni, juhtis ta vasaktsentristlikku, alates sellest juhib ta aga paremtsentristlikku koalitsiooni. 2006. aastal valiti uueks presidendiks Toomas Hendrik Ilves. Kasutatud kirjandus: http://et.wikipedia...

Ajalugu
241 allalaadimist
thumbnail
13
ppt

Ehitusmaterjalid PowerPoint

mahus mitmetes teistes leiukohtades üleriigilise tähtsusega on liivakarjäär Ida-Virumaal Pannjärvel liivakivi leidub Eesti aluspõhja Kambriumi kihtides põhjarannikul ja teisest küljest Devoni lademeis Lõuna-Eestis punavärvilisus ongi Kagu-Eesti aluspõhjakivimitele väga omane, siiski leidub neis ka puhtaid, peaaegu valgeid liivakivilasundeid põhiliselt Kirde-, Lõuna-, Lääne-Eestis Kruus Kruus ja veerised Partsi varud Eestis 17 mln m3 karjääris Hiiumaal toodetakse mägede kivimite purustamise teel selle tõttu muutub maastik ja see võib põhjustada loomade väljasuremise Kasutamine betooni valmistamisel täitematerjalina teedeehituses (purustatud asfalt ­ ja kruus kattega teede pindamisel või teede mustkattesegudes) purustamata kruusa kasutatakse teede alumiste kihtide ehitamisel täitematerjalina ehitusaluste täitetööde tegemisel...

Ökoloogia ja keskkonnakaitse1
50 allalaadimist
thumbnail
15
odt

Ajaloo õpimapp

november ­ Eesti Ajutine Valitsus võttis valitsemise ametlikult üle. 22. november ­ Punaarmee Põhjarinde 7. armee 6. Kütidiviis paneb toime esimese katse vallutada Narvat. Rinnet hoidnud Saksamaa väed lõid rünnaku tagasi. 25. november ­ Nõukogude Venemaa Läänerinde väed alustavad rünnakut Pihkvale. 27. november ­ valmis Eesti soomusrong nr. 1, mis oli organiseeritud Johan Pitka juhtimisel. 28. november ­ soomusrong nr. 1 sõitis kapten Karl Partsi juhtimisel Narva suunas rindele. Pärast Partsi lahkumist jäi soomusrongi nr. 1 komandöriks kapten Anton Irv. 28. november ­ Nõukogude väed ründasid Narvat. Pärast poolepäevast vastupanu andsid Sakslased korralduse linnast lahkuda.Aleksander Tõnissoni juhtimisel lahkusid ka eestlased ümberpiiramisohu tõttu linnast. 28. november ­ toimus Vabadussõja esimene lahing Joala küla põldudel (Joala lahing). 28...

Ajalugu
32 allalaadimist
thumbnail
13
doc

Haridus ja koolid iseseisvas eesti

Kuressaare Ametikool Ettevõtluse õppesuund Maaturismi ettevõtlus Katri Kask HARIDUS JA KOOLID ISESEISVAS EESTIS Referaat Õpetaja: Maie Kahju Kuressaare 2010 SISUKORD 1 Sissejuhatus..............................................................................................................................3 2 Algharidus................................................................................................................................4 2.1 Algkoolide arv aastail 1919-1933..................................................................................... 5 2.2 Algkooliõpikud ................................................................................................................ 6 3 Kooliuuendusliikumine...

Kultuurilugu
38 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun