Vedel Küllastamata rasvhapped jagunevad: monoküllastamata rasvhapped polüküllastamata rasvhapped Inimese jaoks eksisteerivad nn. asendamatud rasvhapped, vajalik saada toiduga. Lipiidide klassifikatsioon: 1. lihtlipiidid koosneb baasalkoholist ja rasvhappe jäägist 2. liitlipiidid - 3. tsüklilised lipiidid kolestorool (lipiidisarnane tsükililne alkohol veeslahustuvus väike), leidub munakollases, maksas, ajukoes, vere lipoproteiinides. Kolestrool jaguneb: endogeenne kolestorool rakumembraani koostisosa, kõikdes inimorganismi kudedes eksogeenne kolestroool Kolestrool veres: Hea kolestorool HDL kolestorool Halb kolestorool LDL-kolestorool Kolestorooli funktsioonid; Tugevdab rakumembraani Osalus steroolide ainevahetuses Hüdrogeenimine ja trans-rasvhapped: Hüdrogeenimine ehk tahkestamine võimaldab saada vedelast taimeõlist sobiva konsistentsi ja
lahust. 2. Lisatakse 6-7 tilka äädikhappe anhüdriidi ja 4-5 tilka väävelhapet happelise keskkonna tekkimiseks. 3. Loksutatakse hoolikalt ja jälgitakse katseklaasides toimuvaid muutusi. Tulemused Kolesterool tekkis tumesinine lahust mis näitab ära kolesterooli olemasolu lahuses. Oliivõli tekkis kollakas värvus. Searasv värvus ei muutunud. Järeldus: kolesterooliga tekkis tumesinikas värvus katseklaasi mis tähendab seda, et kolestrool reageeris äädikhappe anhüdriidiga hästi happelises keskkonnas. Oliiviõli ka reageeris äädikhappe anhüdriidiga tekitades kollakat värvus katseklaasis olevasse lahusesse. Searasvaga ei juhtunud midagi mis näitab ära seda, et õiget reaktsioonitsentrit ei olnud millega äädikhappe anhüdriid oleks reageerinud. 12
· Osa ketogeenseid amonihappeid muudetakse rasvhapeteks, ning rasvhapped koos glükoosiga muudetakase maksas triglütseriidideks. · Triglütseriidid saavad tekkida ka ainult glükoosist. · Triglütseriidid lähevad verre, mida kasutatakse edaspidi energia saamiseks- need on VLDL- väga madala tihedusega lipoproteiini (maksa triglütseriidid, halb kolesterool). · HDL- kõrge tihedusega, hea kolesterool. · Kolestrool puhtal kujul peaks olema alla 5. · 1g valku annab 4 kCal, sama mis 1g süsivesikuid. · Valgu vajadus üldises kaloraazis ööpäevas peaks olema 11-15 %- 71g valku päevas. Lämmastiku bilanss ja selle võimalikud nihked. Lämmastiku bilanss- ööpäevas organismi poolt omastatud ja väljustatud lämmastiku suhe. N on valkude molekulis valkudele spetsiifiline, saab otsustada valkude ainevahetuse üle, seda saab mõõta
Süsiniku ahelas on paarisarv süsiniku aatomeid. Liipiidide rasvhapped on lineaarse või hargneva ahelaga ning küllastunud või küllastumata. Mida rohkem on lipiidis küllastumata rasvhappeid, seda madalamal temperatuuril see sulab. Inimorganismis on lipiidide alkoholideks: glütserool (kolmevalentne alkohol, baasalkoholiks triatsüülglütseriidides ja glütserofosfolipiidides); sfingosiin (aminoalkohol, liitlipiidide baasalkoholiks); kolestrool (küllastumata tsükiline alkohol). Klassifikatsioon: · Lihtlipiidid-lihtlipiidid on neutraalrasvad ja vahad · Liitlipiidid-liitlipiidide rühma kuuluvad fosfo- ja glükolipiidid · Tsükilised lipiidid-tsükliliste lipiidide hulka kuuluvad tsükliliste alkoholide baasil moodustuvad lipiidid, näiteks kolesteriidid Lipiidide biofunktsioonid: *energeetiline funktsioon metaboolse energia varu *termoregulatoorne funktsioon rasvkude tagab ermoisolatsiooni