Plaanid puhkusele minna? Võta endale majutus AirBnb kaudu ja saad 37€ kontoraha Tee konto Sulge
Facebook Like

Biokeemia ja molekulaarbioloogia kordamisküsimused (0)

1 Hindamata
Punktid
 
Säutsu twitteris
Kordamine biokeemiaks.
  • Biokeemia areng ja seos teiste teadusharudega
    Biokeemia – teadus elava mateeria keemilisest koostisest ja biomolekulidega toimuvatest reaktsioonidest
    Biokeemia on väga tihedalt seotud meditsiiniga, toitumisega ja toiduainetega, metabolismiga.
    Meditsiinilise biokeemia baasteadmised on aluseks füsioloogiale, immunoloogiale, farmakoloogiale, farmaatsiale, endokrinoloogiale, molekulaargeneetikale, geenitehnoloogiale jt uutele spetsiifilistele arengutrendidele.
  • Keemilised ühendid ja elemendid loomorganismis
    Põhibioelemendid – C, H, N, O, P, S, mikroelemendid – raud, tsink, vask, mangaan, koobalt , jood jne, ja makroelemendid – kaltsium, naatrium , kaalium, magneesium , kloor.
  • Inimkeha aminohapped
    Aminohapped – karboksüülhapete derivaadid , mis sisaldavad vähemalt ühte amino- ja karboksüülrühma. Looduses umb 300, inimkehas 20 põhilist – asendamatud ja asendatavad. Neid kasutatakse ehitusüksustena: ensüümide, valkude ja hormoonide sünteesil, energiamaterjalina: süsinikskeleti lammutamise teel, eelühenditena: paljude signaalmolekulide ja teiste biomolekulide süsteemis.
    Proteinogeensed aminohapped:
    Tavaliselt jaotatakse radikaali järgi: apolaarne R-grupp, apolaarne aromaatne R-grupp, polaarne laenguga R-grupp, polaarne laenguta R-grupp. Aga võib jagada ka happelisteks aluselisteks ja neutraalseteks; aromaatsed; väävlitsisaldavad; tsüklilised ja hüdroksüaminohapped.
    Aminohapete omadused: neil on nii happelised kui ka aluselised omadused – amfoteersed , seega on nende lahused nõrgad puhvrid. Happelises keskkonnas katioonid ja aluselises anioonid .
    Isoelektriline punkt – pH väärtus, mille juures ei ole summarset laengut e laeng on 0 (anioonid=katioonid).
    Kuna neil mitu laetud gruppi, solvateeruvad polaarsetes lahustites , kuid ei lahustu apolaarsetes. Nende sulamistäpp on kõrge. Põhiaminohapped omavad hiraalset tsentrit => D- ja L-isomeerid, inimkehas valdavalt L. Enamus aminohapped on alfa-aminohapped.
  • Valgud : üldiseloomustus, funktsioonid
    Valgud – kõrgmolekulaarsed ühendid, mille monomeerideks on aminohapped, biomakromolekulid, peptiidsidet sisaldavad. Mitmetasemeline struktuuriline koostis. Üle 50 aminohappe – VALK(kui alla siis polüpeptiid ).
    • Oligopeptiid- 2-20 am.h
    • Polüpeptiid- 20-50 am.h

    Peptoon – ensümaatilisel teel hüdrolüüsitud valk.
    Sissesoolamine – valgu lahustuvuse suurenemine nautraalsoola madalatel konts
    Väljasoolamine – valkude sadenemine kõrge soola konts lahuses
    Aminohappeline koostis tingib nende individuaalsuse, omavad aktiivalasid ligandite sidumiseks. Ühtlasi on nad inimkeha kõige arvukamad makromolekulid, nad on geneetilise info realiseerimisvahendid.
    Funktsioonid: ensümaatiline, regulatoorne – metabolismi regulatsioon valguliste hormoonide poolt, transpordifunktsioon – ainete trans biovedelike kaudu ja läbi biomembraanide, struktuurne , puhvrifunktsioon, kaitsefunktsioon, varufunktsioon, energiasubstraadi funktsioon.
    Koagulatsioon = sade + denaturatsioon + agragatsioon
    Denaturatsioon – valgu bioaktiivsuse kadumine kõrgemate struktuurtasemete hävimise tõttu. Faktoriteks soojusenergia, vibratsioon , ultraheli, keskkonna pH, ioniseeriv kiirgus.
    Renaturatsioon – valgu algkonformatsiooni ja bioaktiivsuse taastamine.
    On olemas pöörduv ja pöördumatu sadestamine.
  • Valgu primaarstruktuur
    Defineeritud nukleiinhappe järjestuse poolt – aminohappeline järjestus. Primaarstruktuur on kovalentne peptiidsidemega seotud aminohappejääkide kindel järjestus antud valgu polüpeptiidahelas. Primaarstruktuur on baasinformatsiooniks kõrgemate struktuuride kujunemisel, seotud molekulaarhaigustega(valesti lugemine, aminohappe asendumine jms.) ning ka spetsiifilisus tuleneb primaarstruktuurist. Aminohapete ahel. Kovalentsed peptiid- ja disulfiidsidemed.
  • Valgumolekulide ruumiline ehitus, kõrgemat järku struktuurid
    Sekundaarstruktuur: peamiselt vesiniksideme abil fikseeritud ruumikujund. On kas alfa-heeliks(paremale pöörduv) või beeta-struktuur(voldik). Sekundaarstrukutuur pole kunagi 100% alfa või beeta, alati on nii üht kui ka teist.
    α-heeliks:
    • Polüpeptiidahela paremale pöörduv helitseerunud konformatsioon
    • Heeliksit hoiavad keerdudevahelised vesiniksidemed peptiidgruppide vahel. Vesiniksidemete rohkus tagab heeliksi stabiilsuse. Proliini (Pro) või Hyp osalusega peptiidgrupp annab ühe vesiniksideme.

    β-struktuur:
    • Peamiselt vesiniksidemete abil kujunenud kihilis-voldiline konformatsioon. Ulatuslikus β-struktuuris seovad vesiniksidemed voltunud polüpeptiidahelaid. Lühikeses β-struktuuris seovad peptiidgruppide vahelised vesiniksidemed ühe ja sama polüpeptiidahela volte.
    • Teised stabiliseerivad lisajõud: aminohappejääkide R-gruppide hüdrofoobsed interaktsioonid ja erinimelise laenguga R-gruppide elektrostaatilised interaktsioonid (vastaktoimed).

    Tertsiaarstruktuur : kerajas-ellipsoidne(gloobul) või niitjas( fibrill ) kolmemõõtmeline konformatsioon. Enamik valgud on fibrillaarsed, kõik ensüümid nt. Teda hoiavad põhiliselt nõrgad sidemed, neid palju => struktuuri stabiilsus. Tekib väga kiiresti, spontaanne. Selles struktuuris esinevad domeenid
    Kvaternaarstruktuur: vähemalt kaks tertsiaarstruktuuriga polüpeptiidahelat ehk alaühikut ehk subühikut, nõrgad või disulfiidsidemed. Nim oligomeerseteks valkudeks. Nt hemoglobiin . Võib öelda, et see on uus kvaliteet valkude funktsioneermises, lubab elimineerida mõningaid juhuslikke/ajutisi biosünteesi vigu.
  • Aluselised-happelised omadused, isoelektriline täpp
    Valgud on amfoteersed polüelektrolüüdid.
    Valke iseloomustab kindel pI. Mida suurem on suhe happelised/aluselised(R-grupid), seda madalam on pI. Kui on saavutatud pI, siis valk sadeneb kõige kergemini, kiiremini.
    pH pH > pI – negatiivselt laetud
    Happelised aminohapped annavad valgule happelised omadused ja aluselised vastavalt aluselised omadused. Vt aminohapped.
  • Füüsikalis-keemilised omadused
    Kolloid-osmootsus e onkootsus( osmootne rõhk kolloidlahuses)[enamik valke on hüdrofiilsed ja vesilahustuvad . Kollageenid ei lahustu vees ahelatevaheliste sidemete tõttu, kuid punduvad (seovad rohkesti vett). Tõelised (molekulaarsed) lahused. Püsivus – valgulahus ei koaguleeru seismisel (ei sadene täielikult). Väike difusioonikiirus – lahustunud aine molekulide liikumine lahuses madalama konsentratsiooni suunas tasakaalu saabumiseni, st lahustunud aine molekulide ühtlase jaotumiseni lahuses. Madal osmootne rõhk – valgud ei läbi biomembraane. Kõrge viskoossus – võime moodustada soole ja geele. Optilised eriomadused – valgulahus hajutab/peegeldab valgust]; amfoteersus; puhverdusvõime; opt aktiivsus ja adsorptsioonivõime; makromolekulaarsus
  • Valkude klassifikatsioon , tähtsamad esindajad
    Lihtvalgud – ainult aminohappe jääkidest: fibrillarsed(kollageenid, elastiinid , keratiinid) – ei lahustu vees, vastupidavad; ja globulaarsed (albumiinid-onkootse rõhu tagamine; globuliinid-alfa transport, beeta raua transport ja sidumine, gamma immuunsus; histoonid ) – lahustuvad füs lahustes, kolloidolek, denatureeruvus, alfa-heeliksi domineerimine ; ja liitvalgud – valgulistest ja mittevalgulistest osadest:(kromoproteiinid, fosfoproteiinid, glükoproteiinid, lipoproteiinid ).
    • Füsio-keemiline klassifikatsioon:
    • Polaarsed (hüdrofiilsed) valgud (vesilahustuvad valgud)
    • Apolaarsed (hüdrofoobsed) valgud (praktiliselt vesilahustumatud valgud)
    • Amfifiilsed ehk amfipaatsed valgud, omavad molekulis hüdrofiilset ja hüdrofoobset osa – biomembraanide valgud

    Funktsionaalne klassifikatsioon:
    • Ensüümid – pepsiin, trüpsiin , amülaas jt
    • Transportvalgud – hemoglobiin, transferriin, vereseerumi albumiin , ioonpumbad jt
    • Struktuurvalgud – kollageenid, elastiinid, histoonid jt
    • Kontraktiilsed valgud – aktiin , müosiin jt
    • Regulaatorvalgud – insuliin, histoonid jt
    • Aktiivkaitse valgud – immuunglobuliinid, fibrinogeen , trombiin jt
    • Toite- ja varuvalgud – piima kaseiin, muna ovoalbumiin jt

  • Kromatograafia , elektroforees
    Kromatograafilised meetodid baseeruvad biomolekulide korduval selektiivses jaotumises kahefaasilises süsteemis. Kromatograafiat kasutatakse, et eraldada segunenud ained üksteisest. Siinkohal siis on vaja valgud eemaldada lahusest e rakuekstraktist. Ioonvahetuskromatograafia, õhukese kihi kromatograafia, pöördfaaskromatograafia, geelfiltratsioonkromatograafia.
    Geelelektroforeesi põhimõte – lahutamine poorses keskkonnas elektrivälja toimel. Kasutatavad polüakrüülamiid geel ja agaroos . Isoelektriline fokuseerimine. Biomolekulide detekteerimise meetodid geelis. Geel värvitakse valgu spetsiifilise värviga/ spets antikehad.
  • Nukleotiidid
    Nukleiinhapped on biomakromolekulid, milles nukleotiidijäägid on seostunud fosfodiestersidemega. Inimkehas on kaks nukleiinhapet – DNA ja RNA. Nukleotiidid on nukleiinhapete monomeerid , rakus esinevad anioonidena, on happed .
    Nukleotiid koosneb lämmastikalusest (N-alustest, pentoosist ja ühest või enamast fosfaatrühmast:
    • N-aluseks on puriin voi pürimidiin
    • Pentoosiks on D- riboos voi 2-desoksü-D-riboos

    N-aluse ja pentoosi kompleks on nukleosiid.
    Nukleiin hapete monomeerid. Nukleotiidid on nukleosiidide (puriin- või pürimidiinaluse ja pentoosi kompleksid) mono -, di- või trifosfaatestrid. Riboosi hüdroksüülrühma esterifitseerumine fosforhappejäägiga annab ribonukleotiidi, desoksüriboos – desoksüribonukleotiidi. ATP – viitab N-alusele ja fosfaadijääkide arvule. Desoksüribonukleotiidi sümbolid – dATP, dGDP jne.
  • RNA: ehitus, funktsioon
    RNA e ribonukleiinhape koosneb ribonukleotiidide jääkidest, on üks ahel ja lämmastikalusteks on AGCU; DNA ahelalt komplementaarsuse alusel tehtud koopia. Eristatakse kolme RNA-d:
    Ribosoomi – osaleb aminohapete lülitumises sünteesitavasse polüpeptiidahelasse
    Transpodi – aminohapete transport ribosoomidele ja osavõtt nende lülitumisest sünteesitavasse polüpeptiidahelasse
    Informatsiooni – valgusünteesiks vajaliku geneetilise info ülekanne DNA-lt ribosoomidele.
  • DNA: ehitus, funktsioon
    DNA e desoksüribonukleiinhape
  • 80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
    Vasakule Paremale
    Biokeemia ja molekulaarbioloogia kordamisküsimused #1 Biokeemia ja molekulaarbioloogia kordamisküsimused #2 Biokeemia ja molekulaarbioloogia kordamisküsimused #3 Biokeemia ja molekulaarbioloogia kordamisküsimused #4 Biokeemia ja molekulaarbioloogia kordamisküsimused #5 Biokeemia ja molekulaarbioloogia kordamisküsimused #6 Biokeemia ja molekulaarbioloogia kordamisküsimused #7 Biokeemia ja molekulaarbioloogia kordamisküsimused #8 Biokeemia ja molekulaarbioloogia kordamisküsimused #9 Biokeemia ja molekulaarbioloogia kordamisküsimused #10 Biokeemia ja molekulaarbioloogia kordamisküsimused #11 Biokeemia ja molekulaarbioloogia kordamisküsimused #12 Biokeemia ja molekulaarbioloogia kordamisküsimused #13 Biokeemia ja molekulaarbioloogia kordamisküsimused #14 Biokeemia ja molekulaarbioloogia kordamisküsimused #15 Biokeemia ja molekulaarbioloogia kordamisküsimused #16 Biokeemia ja molekulaarbioloogia kordamisküsimused #17 Biokeemia ja molekulaarbioloogia kordamisküsimused #18 Biokeemia ja molekulaarbioloogia kordamisküsimused #19 Biokeemia ja molekulaarbioloogia kordamisküsimused #20 Biokeemia ja molekulaarbioloogia kordamisküsimused #21
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 21 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2017-04-10 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 12 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor Gertrud Kask Õppematerjali autor

    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


    Sarnased materjalid

    16
    docx
    Biokeemia kordamine
    26
    docx
    Biokeemia täielik kordamine
    98
    doc
    Spordibiokeemia - eksami kordamisküsimused
    18
    doc
    Biokeemia
    34
    docx
    BIOKEEMIA KORDAMISKÜSIMUSED
    24
    docx
    Biokeemia I kordamisküsimuste vastused
    32
    doc
    Biokeemia kordamisksimuste vastused
    98
    docx
    Kogu keskkooli bioloogia konspekt



    Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
    Kasutajanimi / Email
    Parool

    Unustasid parooli?

    UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
    Pole kasutajat?

    Tee tasuta konto

    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun