muutma. Kui ensüümi molekulaarsete kontsentratsiooni pole teada, väljendatakse tema kogust aktiivsuste kaudu. ühikud: rahvusvaheline ühik ehk IU see on ensüümi kogus, mis katalüüsib 1 mikromooli produkti teket 1 min jooksul katal 1 kat on ensüümi kogus, mis katalüüsib 1 mol substraati reaktsiooniproduktiks 1 sek jooksul 1 katal = 6*107 IU eriaktiivsus ensüümiaktiivsus 1 mg ensüümvalgu kohta 3. Michaelis-Menteni kineetiline võrrand matemaatiline ja graafiline väljendus ja teisendused. [S] substraadi kontsentratsioon, mis iseloomustab siduvust See võrrand toimib järgmistel eeldustel (pluss siis veel tasakaalulise konts. saavutamine): 1) tekib ensüüm-substraat kompleks [ES] 2) ES kompleks on tasakaalus vaba ensüümiga 3) ES lagunemine produktiks on aeglasem kui ES moodustumine ja ES lagunemine Km , Vmax arvväärtuste määramine Vaata nende mõisteid (seal on valemid)
1. Seostumine ensüümi E ja substraadi S vahelise kompleksi ehk ensüüm substraat kompleksi ES moodustumine (pöörduv) 2. Keemiline etapp produkti P moodustumine ensüüm substraat kompleksist (pöördumatu) ja ensüümi vabanemine Produkti moodustumise kiirus V on antud seosega: V = d[P]/dt = k2[ES] Küsimus kuidas sõltub produkti moodustumise kiirus substraadi kontsentratsioonist [S] antud ensüümi kontsentratsioonil [E]t ? Michaelis-Menteni võrrandi tuletamine kiire tasakaalu eeldusel, I NB! Otsime ES kompleksi kontsentratsiooni [ES] sõltuvust substraadi kontsentratsioonist [S] Kiire tasakaalu eeldus: ES kompleksi lagunemine vabaks ensüümiks ja substraadiks on palju kiirem kui lagunemine vabaks ensüümiks ja produktiks (k-1 >> k2) Sellisel juhul on reaktsiooni esimene aste tasakaalus ja me saame [ES] avaldada reaktsiooni [E] + [S] [ES] dissotsiatsioonikonstandi Ks kaudu Ks = [E][S]/[ES] ja [ES] = [E][S]/Ks
Burki koordinaatides ehitatud graafiku abil (1/v sõltuvana 1/S). Samuti on võimalik määrata ensüümi aktiivsust (1 sekundi jooksul ärareageerivate substraadi moolide arv 1 grammi ensüümi toimel 1 sekundi jooksul ehk teiste sõnadega reaktsiooni kiirus ühikulise hulga ensüümi toimel). Üldmõisted: Erinevalt esimest järku kineetilisest võrrandist kirjeldub reaktsiooni kiirus sõltuvana substraadi kontsentratsioonist võrdhaarse hüperboolina (graafik käitub vastavalt Michaelise-Menteni võrrandile). Väga kõrgetel substraadi kontsentratsioonidel limiteerivad reaktsiooni kiirust vaid ensüümi hulk (ja reaktsiooni tingimused). Kõrgetel substraadi kontsentratsioonidel on ensüüm täielikult reaktsioonis hõivatud. Kui oleme määranud Km ja Vmax , siis oleme ka määranud ensüümreaktsiooni kiiruse v igal ajahetkel vastavalt Michaelise-Menteni võrrandile, teades eelnevalt katseks kasutatud substraadi ja ensüümi kontsentratsiooni
keskkonnatehnoloogia Instituut 280 Füüsikaline keemia Õpperühm: EANB31 Töö teostamise kuupäev: 21.10.2020 mreaktsiooni Kineetiliste Parameetrite Määramine Töö eesmärk (või töö ülesanne). sahharoosi ensüümreaktsiooni kineetiliste konstantide Km ja vmax määramine koordinaatides ehitatud graafiku abil (1/v sõltuvana 1/S). Teooria Ensüüm reaktsiooni kineetikat kirjeldab Michaelis-Menteni vôrrand: kus v0 – reaktsiooni algkiirus; S0 – substraadi algkontsentratsioon; Km- Michae maksimaalne kiirus Konstandi Km sisuline tähendus: kui [S]0 = Km, siis v0 = e kontsentratsioon, mille juures reaktsiooni kiirus on pool maksimaalsest. Järeldu madalama substraadi kontsentratsiooni juures töötab ensüüm (ferment) efekti moodustumise kiirust katalüüsi algperioodil. Väga kõrgetel substraadi kontsent reaktsiooni kiirust vaid ensüümi hulk (ja reaktsiooni tingimused)
moolide arv 1 grammi ensüümi toimel 1 sekundi jooksul). Üldmõisted: On olemas esimest järku ja teist järku kineetilised võrrandid. 1) Esimest järku kineetiline võrrand: k ühik: 2) Teist järku kineetiline võrrand: k ühik: Erinevalt esimest järku kineetilisest võrrandist kirjeldub reaktsiooni kiirus sõltuvana substraadi kontsentratsioonist võrdhaarse hüperboolina (graafik vastavalt Michaelise- Menteni võrrandile). Väga kõrgetel substraadi kontsentratsioonidel limiteerib reaktsiooni kiirust vaid ensüümi hulk (ja tingimused) .Kui substraadi kontsentratsioon on kõrge, siis ensüüm on täielikult reaktsioonis hõivatud. Kui määrata K m ja Vmax ,siis on võimalik ka määrata ensüümreaktsiooni kiiruse v igal ajahetkel vastavalt Michaelise-Menteni võrrandile, teadel eelnevalt katses kasutatud substraadi ja ensüümi kontsentratsiooni.
Keskkonna ioontugevusest 5.1 Mis on ensüümreaktsiooni pre-steady state ja steady state? Ensüümreaktsiooni staadiumid: pre-steady state jooksul toimub ensüüm-substraadi kompleksi moodustumine (substraadi ülejääk). steady state jooksul ensüüm-substraadi kompleksi kontsentratsioon ei muutu ajas. 5.2 Kirjeldage ensüümreaktsiooni kiiruse sõltuvust substraadi kontsentratsioonist (Michaelis-Menteni kineetika). Konstanse ensüümi kontsentratsiooni korral, sõltub reaktsiooni kiirus substraadi kontsentratsioonits (hüperboolselt). Kui, substraadi kontsentratsioon on madal, siis suureneb kiirus lineaarselt. Kõrge substraadi kontsentratsiooni korral, kiirus muutum järjest väiksemaks. Enamus ensüüme allub V max [ S ] Michaelis-Menteni kineetikale: v0 =
allosteeriline regulatsioon kovalentne modifitseerimine ensüümide hulga kaudu süntees versus degradatsioon Eukarüootides regulatsioon kompartmentalisatsiooni kaudu Kõrgemates organismides võivad erinevad regulatsioonimehhanismid olla omakorda allutatud hormonaalsele kontrollile Kontroll substraadi tasemel Ensüümkatalüüsitava reaktsiooni kiirus V sõltub substraadi kontsentratsioonist [S] vastavalt Michaelis-Menteni võrrandile V = kcat[E]t[S]/(KM + [S]) Kui [S] on palju väiksem kui KM, siis sõltub kiirus substraadi kontsentratsioonist lineaarselt V = kcat[E]t[S]/KM Enamiku ensüümide KM väärtused mingi substraadi jaoks on rakus esinevast vastava substraadi kontsentratsioonist suuremad Juhul kui [S] on palju suurem kui KM, siis kiirus substraadi kontsentratsioonist ei sõltu ensüüm on substraadiga küllastatud V = kcat[E]t = Vmax Sellisel juhul ei regulatsioon substraadi tasemel ei toimi
staadiumiga Ensüümreaktsioonide kulgemine Ensüümreaktsioonides kiirus reageeriva aine kontsentratsiooni lisamisel kasvab, kuid konts. kasvamisel kasvu kiirus kahaeb. Teatud reageeriva aine konts. juures lisamine kiirust enam ei muuda. See on lähedane nn. väärtusele. Michaelis-Menteni konstant kontsentratsioon, mille juures reaktsiooni kiirus on pool maksimumist Michaelis-Menteni võrrand Lineweaver-Burke-i võrrand Kasutatakse, sest selliselt tulevad sirged, mille tõusude kaudu saab erinevaid kineetilisi suurusi kergemini leida. 8
· aktivaatori ja inhibiitori olemasolust ja kontsentratsioonist · kkonna ioontugevusest 1. Reaktsioonikiiruse sõltuvus ensüümi kontsentratsioonist kiirus sõltub E-mi kontsentratsioonist lineaarselt, kui S-di kontsentratsioon [S] on küllastav ja temperatuur, pH, ioontugevus on kontstantsed ja optimaalsed. 2. reaktsioonikiiruse sõltuvus [S] kontsentratsioonist · enamie ensüümide puhul sobib Michaelis-Menteni võrrand · v sõltuvus [S]-st on hüperboolne, juhul kui [ E] on konstantne. · Vmax on maksimaalkiirus, kiirus tingimustes, kus kogu ensüüm on [ES] vormis. · Km on sisuliselt S kontsentratsioon (mmol /l), mille puhul
Graafik 5. Kiiruse pöördväärtuse sõltuvus kontsentratsiooni pöördväärtusest. Sirge algordinaat, ehk 1/vmax=16476, seega vmax=6,07*10-5mol/ls Michaelise konstandi leidmine: Sirge tõus, ehk Km/vmax=1859,2, seega Km=0,11 mol/l Kiiruskonstandi leidmine: vmax k3[E0], kus [E0] on ensüümi algkontsentratsioon ühikutes M ja k3 on produkti tekke kiiruskonstant. [E0]=(1/25)*100%=4% => [E0]=(4*1000)/(342*100)=0,117 mol/l k3=(6,07*10-5)/0,117=5,19*10-4 s-1 Graafik 6. Michaelis-Menteni graafik Järeldus: Tulemustest saan järeldada, et mida suurem on algkontsentratsioon, seda suurem on ka algkiirus. vmax tuli arvutades 6,07*10-5mol/ls ja Km=0,11 mol/l. Produkti tekke kiiruskonstandiks sain 5,19*10-4 s-1.
Seega peab ahelreaktsiooni esilekutsumiseks kasutatav energiahulk olema piisavalt suur, et lõhkuda keemilisi sidemeid molekulis ja moodustada vabu valentse omavaid osakesi. H 2 + Br2 2 HBr 500-1500K dc HBr 2kc H 2 c Br2 1/ 2 = dt c 1 + j HBr c Br2 dc HBr = k 2 c Br c H 2 - k -2 c HBr + k 3 c HBr c H dt 9. Ensüümkatalüüs Michaelis-Menteni mehhanism: k1 E + S ==== ES (9.19) k2 k3 ES ----> E + P (9.20) E = ensüüm, S = substraat (reageeriv ühend) ja P = produkt. According to this mechanism rate of reaction is given by the rate of producing P ie. dc P r= = k 3 c ES (9.21)
Seriin, tsüsteiin ja histidiin. 38. Millisel juhul on katalüüs kõige efektiivsem? Ensüümi aktiivtsenter on komplementaarne; a) üleminekuolekuga 39. Mida võimaldas seletada Fischeri ,,luku ja võtme" hüpotees? Fischeri ,,luku ja võtme" hüpotees võimaldas seletada ensüümide spetsiifilisust ehk katalüüsi spetsiifilisust. 40. Seriin proteaasid: Seriini proteaasid katalüüsivad peptiidsideme hüdrolüüsi seriinijäägi kõrvalt. 41. Kirjutage Michaelis-Menteni võrrand. Märkige juurde konstantide nimetused ja ühikud. V=kcat (E)t(S)/(KM + (S)) k katalüütiline konstant catKM= michaelise konstant (Mool) on substraadi kontsentratsioon, mille juures ensüümkatalüüsitav reaktsioon on saavutanud poole oma piirkiirusest. (S)=substraadi kontsentratsioon (M). (E)t= ensüümi kontsentratsioon (M) 42. Milliste ühikutega võiks põhimõtteliselt mõõta katalüütilist konstanti? (võivad olla erinevad ühikud)
14286 1.90E-05 5 Kiiruse pöördväärtuse sõltuvus kontsentratsiooni pöördväärtusest Sirge algordinaat, ehk 1/vmax=27688, seega vmax= 3,61*10^-5mol/ls Michaelise konstandi leidmine: Sirge tõus, ehk Km/vmax= 944.55, seega Km=0,034 mol/l Kiiruskonstandi leidmine: vmax k3[E0], kus [E0] on ensüümi algkontsentratsioon ühikutes M ja k3 on produkti tekke kiiruskonstant. [E0]=0.6% => [E0]=(0.6*1000)/(342*100)=0,018 mol/l k3=(3,61*10^-5)/0,018=2,01*10^-3 s-1 Michaelis-Menteni graafik Km=0.034 V0=Vmax*S0/(Km+S0) v0 1.82898E- 05 1.82898E- 05 1.22456E- 05 1.22456E- 05 Järeldus: Tulemustest saan järeldada, et mida suurem on algkontsentratsioon, seda suurem on ka algkiirus. vmax tuli arvutades 3,61*10-5mol/ls ja Km=0,034 mol/l. Produkti tekke kiiruskonstandiks sain 2,01*10^-3 s-1.
komplementaarne; a) üleminekuolekuga b) substraadiga c) produktiga 39. Mida võimaldas seletada Fischeri ,,luku ja võtme" hüpotees? a) katalüüsi efektiivsust b) katalüüsi spetsiifilisust c) katalüüsi sõltuvust temperatuurist 40. Seriin proteaasid: a) katalüüsivad peptiidsideme hüdrolüüsi seriinijäägi kõrvalt b) katalüüsivad ainult seriinijääkidest koosnevate polüpeptiidide hüdrolüüsi c) omavad katalüütiliselt olulist seriinijääki 41. Kirjutage Michaelis-Menteni võrrand. Märkige juurde konstantide nimetused ja ühikud. v= v = algkiirus [S] = substraadi kontsentratsioon (M) Vmax = piirkiirus. (M/s) Vmax = K [E] ([E] on vaba ensüümi kontsentratsioon) Km = Michaelise konstant. (M) 42. Milliste ühikutega võiks põhimõtteliselt mõõta katalüütilist konstanti? (võivad olla erinevad ühikud) (Kcat) a) mol/L b) mol/s c) 1/s d) 1/h e) L/s (sama küsimus ka Michaelise konstandi ja spetsiifilisuse konstandi kohta)
tsüsteiin 37. Nimetage kaks aminohappejääki, mis vahendavad ensüümides kovalentset katalüüsi Seriin ja lüsiin 38. Millisel juhul on katalüüs kõige efektiivsem? Ensüümi aktiivtsenter on komplementaarne üleminekuolekuga 39. Mida võimaldas seletada Fischeri ,,luku ja võtme" hüpotees? Katalüüsi spetsiifilisust 40. Seriin proteaasid katalüüsivad peptiidsideme hüdrolüüsi seriinijäägi kõrvalt 41. . Kirjutage Michaelis-Menteni võrrand. Märkige juurde konstantide nimetused ja ühikud. v= v = algkiirus [S] = substraadi kontsentratsioon (M) Vmax = piirkiirus. (M/s) Vmax = K [E] ([E] on vaba ensüümi kontsentratsioon) Km = Michaelise konstant. (M) 42. Milliste ühikutega võiks põhimõtteliselt mõõta katalüütilist konstanti? 1/s 43. Millised väited on õiged Michaelise konstandi (KM) kohta-on näiline dissotsiatsioonikonstant ja tema ühikuks võib olla sekund 44
Elektrilist potentsiaali tekitavat transporti nimetatakse elektrogeenseks transpordiks. (Prootonpump ei transpordi samaaegselt prootonitega sama hulka negatiivseid laenguid rakust välja (või positiivseid laenguid rakku sisse) ja genereerib seetõttu membraanide elektrilise potentsiaali.) Millise valemiga on avaldatav kandjavalkude transpordi kiirus? Kandjavalkude transpordi kiirus on avaldatav ensüüm reaktsiooni kineetika valemiga. Michaelis-Menteni võrrandiga VMAX - transpordi maksimaalne kiirus (kõik kandja molekulid on seotud transporditava aine molekulidega (ioonidega); [S]- transporditava aine kontsentratsioon; KM - Michaelise konstant (aine kontsentratsioon, mille juures transpordi kiirus on pool maksimaalsest). Selgitage mõisteid kotransport, sümport, antiport. Millised ained liiguvad rakkudesse kotranspordi vahendusel. Milline on tavaliselt taimedes kotranspordil kasutatavaks iooniks. Miks?
Ensüümiga katalüüsitava reaktsiooni kuni X, -mis Levenspieli graafikul avaldub reaktsioonikiirus temp-st. -T tõusuga SDU=rD/rU=kD/kUC1-2A-Selektiivsuse -mehhanism ja Michaelis-Menteni võrrand.- kõverjoone--lise trapetsi pindalana vastava kõvera all.- reaktsioonikiirus kasvab, tavaliselt -väljendatakse T maksimiseerimiseks tuleb vaadel--da järgmisi Biokeemilisi reaktsioone katalüüsivad -ensüümid.
Selliste tsentrite koosseisus on sageli metallide ioonid. Peale katalüütiliste tsentrite on fermentide koosseisus ka adsorptsioonitsentrid polaarsete või mittepolaarsete rühmadena. Siin toimub katalüüsi protsess tänu füüsikalistele mõjudele. Katalüütilised- ja adsorptsioonitsentrid võivad seega mõlemad kuuluda aktiivsete tsentrite koosseisu, mis toimivad katalüsaatoritena. Michaelis-Menteni mehhanism: k1 E + S ==== ES (9.19) k2 k3 ES ----> E + P (9.20) E = ensüüm, S = substraat (reageeriv ühend) ja P = produkt. According to this mechanism rate of reaction is given by the rate of producing P ie.
saiti (mitte aktiivsaiti, st. ei konkureeri substraadiga). Positiivne allosteeriline efektor, negatiivne allosteeriline efektor (allosteeriline inhibiitor). Aktiivne tsenter – ensüümi piirkond, kuhu seondub substraat ning mis sisaldab reaktsiooniks vajalikke aminohapete kõrvalahelaid. Katalüütiline tsenter – kõikide aminohapete kõrvalahelad, mis on vajalikud reaktsiooni läbiviimiseks. Michaelis Menteni võrrand Vmax, KM, kcat, kcat/KM Konkurentne inhibiitor – molekul, mis on võimeline seonduma ensüümi aktiivsaiti ning sellega takistada substraadi sidumist – nad konkureerivad ühele ja samale kohale. Konkurentne inhibitsioon suurendab reaktsiooni KM-i st. tõuseb vajalik substraadi kontsentratsioon, et reaktsiooni kiirus oleks pool maksimumist (Vmax). Mittekonkurentne inhibiitor – seondub niin ensüüm-substraat kompleksiga, kui ka vaba ensüümiga, mõjutades nii Km-i kui ka Vmax-i
Lähteaineid, mille reaktsiooni kiirust ensüüm mõjutab, nimetatakse substraatideks. Reaktsioonis võib esineda rohkem kui üks substraat. Ensüümid on polümeersed ained, mis koosnevad aminohapete jääkidest, millel omakorda on palju funktsionaalseid rühmi. Osa ensüüme sisaldab metallioone, mis võivad asuda ensüümi struktuuris või ensüümist väljaspool. Metallioon polariseerib ensüümi teatud osa ning sellega ta suurendab ensüümi aktiivsust. Michaelis-Menteni mehhanism. S - substraat, E - ensüüm, P - produkt, ES - ensüümsubstraatkompleks Kõige aeglasemaks staadiumiks on teine staadium (k3 on kõige väikseim), seega reaktsiooni kiirus avaldub kujul: ! ! ! ! ! Kuna [ES]-i kontsentratsioon on raskesti määratav, teisendati selle võrrandi: ! ! !
Rõhuv enamus allosteerilisi ensüüme ilmutavad substraadi sidumisel positiivset kooperatiivsust. Võrreldes sarnase mitte-allosteerilise ensüümidega on nende aktiivsus madalatel substraadi kontsentratsioonidel madalam. S-kujuline substraatsõltuvus on erinevate ensüümide korral erinev - võib toimuda järsk tõus väga kitsas kontsentratsioonivahemikus. 5) Ensümaatiliste reaktsioonide kineetika: Michaelis-Menteni võrrand ja kineetilised parameetrid. MM pakkusid välja reaktsiooni skeemi: k1 kcat E + S <===> ES ===> P + E k-1 , mille tähtsaimaks eripäraks on mittekovalentse ensüüm-substraat kompleksi, (ES), teke. k1 on ESi moodustumise kiiruskonstant (v = k1[E][S]) k-1 on ESi dissotsiatsiooni kiiruskonstant (v = k-1[ES]) Reaktsiooni kiirus on: 2 peamist lihtsustust:
ja sealt edasi antipordis prootonitega vakuooli. 24. Kujutage graafiliselt õhulõhede Cl- väljumise kanalite avatuse sõltuvust membraanipotentsiaalist Õhulõhedes: Cl ioonid on vastasnimelisteks ioonideks kloori ioonidele ja aitavad vältida tsütoplasma muutumist aluselisemaks. 25. Nimetage kaks tegurit mis mõjutavad kanalivalkude avatust membraanipotensiaal ja teatud ühendid, mis seonduvad kanalivalkudega 26. Millise valemiga on avaldatav kandjavalkude transpordi kiirus? Michaelis-Menteni võrrandiga. Esineb analoogia kandjavalgu ja transporditava aine seondumine ja ensüüm-substraat kompleksi vahel Vmax maksimaalne transpordi kiirus (kõik kandjavalgud on seotud transporditava aine molekulidega) KM Michaelise konstant e aine kontsentratsioon, mille juures on transpordi kiirus pool maksimaalsest. 27. Selgitage mõisteid kotransport, sümport, antiport. Millised ained liiguvad rakkudesse kotranspordi vahendusel. Milline on tavaliselt taimedes kotranspordil
Mida see meile ütleb? a) ensüümsubstraat kompleksi kontsentratsioon ajas ei muutu b) ensüümil on antud substraadi jaoks väike KM c) ensüümkatalüüsitav reaktsioon on difusioonlimiteeritud 54. Kuidas leiaksite joonisel toodud graafikult ensüümkatalüüsitava reaktsiooni Vmax ja ensüümi KM substraadi jaoks? 55. Kirjeldage lineaarse regressioonanalüüsi põhimõtet. Oletame, et me tahame teada, kas meie poolt uuritava ensüümi kineetika allub Michaelis Menteni võrrandile ja kui, siis soovime leida ka parameetrite kcat ja KM arvulisi väärtusi. Selleks on meil vaja mõõta ensüümkatalüüsitava reaktsiooni kiirusi tuleb teostada rida katseid, kus igas katses mõõdame reaktsiooni algkiirust (NB! MichaelisMenteni võrrandisse lähevad algkiirused) mingil substraadi kontsentratsioonil. Lineaarne regressioon hõlmab katseandmete lähendamist sirge võrrandile. Selle sirge võrrandi
toitainete olemasolust vesikeskkonnas). Nt/n0=2 (s.o algrakkude kahekordistumine)= e t t=log102/ või t=0,96/ Kui kasvukiirus on 0,69 siis päevas kordistub 2x. Juurdekasvu nt=n0e t puhul on populatsiooni kasv eksponentsiaalne sirgjoon. Looduses ei esine, sest toitained saavad enne otsa. Vetikarakke süüakse pidevalt ära, mis vähendab juurdekasvu. Toitainete mõju uurimiseks kasutatakse Michaelis-Menteni võrrandit (kui ümbritsevas keskkonnas on toitainete kontsentratsioon madal ja me lisame sinna toitaineid juurde, siis juurdekasv kiireneb märgatavalt. Kui aga toitainete kontsentratsioon on juba enne piisavalt kõrge, siis juurde lisades juurdekasvu kiirus ei kasva. Jõuame platooni, kus organismid ei suuda toitaineid ära kasutada kõht on täis). Kõik see on liigispetsiifiline. Väikesed organismid võtavad alati toitaineid kiiremini üles kui suured, tänu difusioonilisele
· Ensüümi pinnaosa, millega seostub regulaator (ioonid ja madalmolekulaarsed ühendid) · Paljud ravimid allosteerilised efektorid Allosteeriline inhibitsioon on pöörduv. Allosteerilised efektorid: · Muudab ensüümi konformatsiooni · Muutub aktiivtsentri ruumiline ehitus · Aktivatsiooni puhul muutuvad substraadi sidumine ja katalüüs efektiivsemaks · Inhibitsiooni puhul väheneb aktiivtsentri affinus substraadile. Ei allu Michaelis-Menteni kineetikale. Reatsiooni kiiruse ja substraadi kontsentratsiooni sõltuvus on S-kujuline. 19. Valkude klassifikatsiooni printsiibid, tähtsamad esindajad. Lihtvalgud koosnevad ainult aminohapete jääkidest. Jagunevad veel eraldi fibrillaarseteks (kollageenid, elastiinid, keratiinid, fibroiinid, müosiinid) ja globulaarseteks (albumiinid, globuliinid, histoonid, protamiinid, prolamiinid, gluteiinid) valkudeks.
kompleksi kontsentratsiooni ES kompleksi kontsentratsiooni kujunemine ajas, [ES] ss on statsionaarne konts, platoo väärtus ja kõver kirjeldab minemist platoole. Kui aeg läheb suureks, siis läheb sulgudes olev eksponentliige 0-i ja platoo väärtus saavutatud. Kui pikk aeg kulub platoo saavutamiseks, see aeg on määratud kiiruskonstantide summa poolt. peaks olema k+ Michaelis Menteni võrrandi üldkuju Üldkujul k-sid ei tõlgendata mingite noolte kaudu nagu varem. Ei teata reaktsiooniskeemi. Üldkuju pm on (c-d on konstandid) MM kehtib väga paljude reaktsioonimehhanismide kohta, seetõttu kirjutatakse üles üldisemal kujul: kcat katalüütiline konstant. kcat keemilise reaktsiooni kiiruskonstant. Vastab substraadi molekulide arvule, mida on vaja selleks, et saaks ära reageerida. Alati esimest jätku, ühikuks 1/s
katalüütilise konstandi k2 ja ensüümi kogukontsentratsiooni [E] korrutisena Vmax = k+2 [E]. Michaelis-Menten'i võrrand näitab, et ensüümireaktsiooni algkiirus v on ära määratud konstantide Km ja Vmax väärtustega ning substraadi kontsentratsiooniga [S]. Samuti ilmneb Michaelis-Menten'i võrrandist, et kui · [S] = Km , siis v = Vmax / 2, · [S] >> Km, siis v Vmax. Michaelis-Menteni kiiruse võrrandi graafiline väljendus ehk küllastuskõver võimaldab määrata Vmax ja Km ligikaudseid väärtusi. Väga kõrgetel substraadi kontsentratsioonidel limiteerivad kiirust ainult ensüümi hulk ja reaktsioonitingimused temperatuur, pH, ioonjõud. Substraadi suhtes on reaktsioon sellisel juhul ,,0-järku". Kineetiliste konstantide Vmax ja Km väärtuste täpsemaks määramiseks kasutatakse mitmeid
annaabi.ee 
