Alused on hüdroksiidid, mis koosnevad enamasti metallioonist ja hüdr. ioonist OH-.(nt.NaOH,Mg(OH)2,Al(OH)3,Fe(OH)2)Hüdr.ioonide arv aluse valemis sõltub metalliiooni laengust.Vees lahustuvad hüdr.on leelised.Liigitamine:1)Vees lahustuvad alused-leelised,IA ja IIA(alates Ca)rühma metallide hüdroksiidid.2)Vees mittelahustuvad e.rasklahust uvad alused.Kõik ülejäänud alused.Nimetamine:Püsiva metalli o.-a.pu hul->metalli nimi+hüdr.(nt.KOH->kaaliumhüdroksiid,Mg(OH)2->ma gneesiumhüdr)Muutuva metallio.-a.puhul->metalli nimi+metalli o.-a. +hüdr(nt.Fe,Cr,Mn,Cu,Pb,Su)Cu(OH)2->vask(II)hüdr.Fe(OH)3->raud (III)hüdr.Füüs.omadused:1)Leelised:valged kristalsed ained,hügrosko opsed-seovad õhustvell,sööbivad,värvivad indik(fenoolftaleiin-ff)ff
(st et lahustunud aine kontsentratsioon lahuses on maksimaalne) Kõige sagedamini väljendatakse lahustuvust lahustunud aine massina (grammides) 100 g lahusti ( vee ) kohta küllastunud lahuses. Hästi lahustuvad ained - lahustuvus üle 1g/100g H20 kohta ( ntks leelised, paljud happed ning soolad jt ) Vähelahustuvad ained lahustuvus 0,1-1g/100g H20 kohta ntks CA(OH) 2 Praktiliselt mittelahustuvad ained- lahustuvus alla 0,1 g/100g kohta. Ntks FeS. Gaaside lahustuvus vees iseloomustatakse sagedamini küllastunud lahuses 100 g vee kohta lahustunud gaasi ruumalana normaalrõhul Ainete lahustuvus vees sõltub mitmest tegurist. Üks olulisemaid on temperatuur.tahkete ainete lahustuvus vees temperatuuri tõstmisel enamasti suureneb. Gaaside lahustuvus vees temperatuuri tõstmisel väheneb. Gaaside lahustuvus vees rõhu tõstmisel suureneb.
SÜSIVESINIKUD.- sisaldavad ainult H ja C aatomeid. Küllastunud süsivesinikud. C vahel on ainult üksiksidemed Alkaanid. Üldvalem: CnH2n+2 Metaan CH4 Vees mittelahustuvad gaasid. Etaan C2H6 Lõhnata, maitseta. Kas. Küttegaasina jm. Propaan C3H8 Butaan C4H10 C5 C15 Vees mittelahustuvad, veest kergemad, bensiini lõhnaga vedelikud. Nendest koosnebki bensiin ja petrooleum. Bensiin-hea lahusti. Alkaani nimetusel on lõpp- aan Alkaani nimetused on alusteks kõigi teiste ainete nimetuste moodustamisel. Süsivesinike täielikul põlemisel tekib CO2 ja H2O CH4+O2 - CO2+H2O SÜSIVESINIK + O2 CO2 +H2O Süsivesinikud reageerivad halogeenidega ja moodustavad ühendeid (üks või
Hüdroksiidid Edgar Leht, Tauri Küla 10A 2010 Alused ehk hüdroksiidid · Keemilised ained, mis annavad lahusesse hüdroksiidioone · koosnevad metallioonidest ja hüdroksiidioonidest (OH-). Liigitus · LEELISED - vees lahustuvad hüdroksiidid Mendelejev tabeli I a & II a rühma elementide ühendid. · VEES PRAKTILISELT MITTELAHUSTUVAD ALUSED Kõikide ülejäänute metalli elementide ühendid. Hüdroksiidide keemilised omadused · Kõik hüdroksiidid reag. hapetega. Tulemus: sool ja vesi: KOH+HCl=KCl+H2O · Reag happeliste oksiididega. Tulemus: Sool ja vesi: Ca(OH)2+CO2=CaCO3+H2O · Leelis reag. vees lahustuva soolaga, kui vähemalt üks saadustest on sade () Ba(OH)2+CuCl2 =BaCl2 +Cu(OH)2 () KUUMUTAMINE · Leelised on kuumutamisele vastupidavad.
Hüdroksiidid on keemilised ained, mis annavad lahusesse hüdroksiidioone. Hüdroksiidid koosnevad metallioonidest ja hüdroksiidioonidest (OH-1). Hüdroksiide jaotatakse:1) veeslahustuvad hüdroksiidid ehk leelised- aktiivsete I alarühma ehk leelismetallide ja II alarühma Kaltsiumist allapool asuvate elementide ehk leelismuldmetallide hüdroksiid. 2)vees mittelahustuvad hüdroksiidid(nõrgad alused)- enamuse metallide hüdroksiidid. Hüdroksiidid ehk alused on ained, mis reageerivad hapetega, andes soola ja vee. Hüdroksiidid koosnevad metalliioonidest ja hüdroksiidioonidest (OH -1). Liigitatakse: 1) leelised- vees lahustuvad hüdroksiidid. Need on I a & II a rühma elementide ühendid, välja arvatud Be(OH)2, praktiliselt ei lahustu ka Mg(OH)2 ). 2) vees praktiliselt mittelahustuvad hüdroksiidid - kõik ülejäänud. Leeliseid saadakse
ALUSED e. HÜDROKSIIDID on liitained, mis koosnevad metallist ja hüdrooksiidist. Alused reageerivad 1) HAPETEGA - tekib sool ja vesi NaOH + H2SO4 = Na2SO4 + H2O (tasakaalustamata) 2) HAPPELISTE OKSIIDIDEGA tekib sool ja vesi 2NaOH + CO2 = Na2CO3 + H2O 3) AINULT LEELISED REAGEERIVAD SOOLADEGA tekib uus sool ja uus alus 3NaOH + AlCl3 = 3NaCl + Al(OH)3 4) AINULT VEES MITTELAHUSTUVAD HÜDROKSIIDID KUUMUTAMISEL LAGUNEVAD tekib oksiid ja vesi t¤ 2Fe(OH)3 = Fe2O3 + 3H2O
Hüdroksiidioonide arv aines on võrdne metalliiooni laenguga: · Na+OH naatriumhüdroksiid · Ca2+(OH)2 kaltsiumhüdroksiid · Al3+(OH)3 alumiiniumhüdroksiid Omadused Reageerimine hapetega NaOH +HCl=NaCl+H2O Reageerimine happeliste oksiididega 2NaOH+CO2=Na2CO3+H2O Reageerimine lahustuvate sooladega 2NaOH+CuSO4=Na2SO4+Cu(OH)2 reageerivad ainult vees lahustuvad alused Lagunemine kuumutamisel 2Fe(OH)3 = Fe2O3 +3H2O *Lagunevad ainult mittelahustuvad hüdroksiidid Hüdroksiidide tekkimine Leelised tekivad vastavate metallide reageerimisel veega 2Na+2H2O=2NaOH+H2 vastavate metallioksiidide reageerimisel veega Na2O+H2O=2NaOH Mittelahustuvad hüdroksiidid tekivad vastavate lahustuvate soolade reageerimisel leelistega FeCl3 + 3NaOH = 3NaCl + Fe(OH)3 Tähtsamad hüdroksiidid NaOH Naatriumhüdroksiid, tuntud ka seebikivi nime all. Kasutatakse seebi tootmisel.
2 CH3COOH + MgO -> (CH3COO)2Mg + H2O 3) Reageerivad alustega CH3COOH + NaOH -> CH3COONa + H2O 4) Reageerivad nõrgemate hapete sooladega CH3COOH+Na2CO3->2CH2COONa+CO2+H2O (H2CO3) 5) Reageerivad alkoholidega CH3COOH+C2H5OH->CH3COOC2H5+H2O (ester) Füüsikalised omadused: kõrge keemistemp, mürgised, moodustavad vesikiksidemeid vee ja iseendaga, väikse C-ahelaga lahustuvad vees hästi, vees mittelahustuvad ohutud, vedelad või tahked Kasutamine:HCOOH- sipelghape, CH4COOH- äädikhape, rasvhapped- plastide lisand, korrosiooniinhibiitor, polümeeride valmistamine, puuviljades, marjades(õun- ja sidrunhape) Karboksüülhapete derivaadid: Funktsionaalsed: Estrid: CH3COOC2H5 (metüületanaat) Amiidid: Asendus derivaadid: 1) Hüdroksühapped 2 hüdroksü propaanhape 2) Halogeen happed 2 kloro propaanhape 3) Aminohapped
Dissotsiatsiooniaste näitab, mitu % on aineosakesi lagunenud ioonideks Tähistatakse ( alfa) Ioonideks lagunenud elektrolüüdi hulk = *100% Lahustunud elektrolüüdi hulk Kui >30% , siis on tegemist tugeva elektrolüüdiga ( leelised, tugevad happed nagu HCl, H2SO4, HNO3, HBr, HI ja soolad) Kui on 3-30% siis on keskmise tugevusega elektrolüüt (fosforhape) Kui <3% , siis on nõrk elektrolüüt ( vees mittelahustuvad alused, süsihape, divesiniksulfiidhape, väävlishape) Dissotsiatsioon on pöörduv protsess: kui lahuses on juba piisavalt ioone, siis saavad nad jälle ühineda ( toimub assotsiatsioon). Siis jälle toimub lagunemine ja jälle omakorda ühinemine.
Lipiidid: jaotus (4 rühma + näited ainetest ja nende leidumisest organismides), keemiline ehitus/koostis ja ülesanded (biofunktsioonid, nt energeetiline, kaitse, regulatoorne, …). Õli ja tahke rasva biokeemiline erinevus. Hüdrofiilsus, hüdrofoobsus. Lipiidid on hüdrofoobsed ehk veest mittelahustuvad orgaanilised ained. Esineb õlis, rasvades ja vahades. Biomolekulid koosnevad alkoholit ja rasvhappejääkidest, mis on omavahel ühendatud estersidemega. Esterside on karboksüülhappe ja alkoholi ühinemisel tekkinud keemiline side. –COOC- Lihtlipiid ehk neutraalrasvad on lipiidid, mille alla kuuluvad taimsed vedelad rasvad (rapsiõli), tahked loomsed rasvad (pekk) ja vahad, mis on taimsed (puuviljade vahakiht) kui ka loomsed ( mesilaste kärjed )
7. joodid- kilpnääre 8. orgaanilised ained- süsinik, vesinik, hapnik 1. Sahariidid 2. Elipiidid 3. Ribonukleiinhape RNA SÜSIVESIKUD ehk Sahhariidid Koosneb süsinikust, vesikust ja hapnikust. Jaotatakse neid monosahhariid, klükoos, fruktoos, Oligosahhariidid, maltoos, sahharoos, laktoos. Süsivesiku ühest grammist saab 17,6 k/j. Rasvad ehk Lipiidid Lipiidid- orgaaniliste ühendite rühm, mida iseloomustab vees mittelahustuvad (rasvad, õlid, vahad, stereidid jt.) Liitlipiidid on organismide energiaallikaks. Nende oküdeerimisel vabaneb kaks korda rohkem energiat 38,9 kJ/g kui sama koguse sahhariidide või valkude lagundamisel. Valgud Valgud on aminohapetest moodustunud polümeerid. Aminohapped seotakse omavahel peptiid sidemetega. Valgu aminohappelist järjestust nimetatakse esimest järku struktuuriks. 1. Järjest 2. Keerdunud, heeliks, volditi
orgaaniliste ainete klassidesse kuuluvad. Nad mõjutavad organismi ainevahetust ja reguleerivad elutalitust. Põhilised bioaktiivsed ained on ensüümid, vitamiinid ja hormoonid. Põhiliseks orgaanilisteks aineteks minu keharakkudes on valgud, suhkrud, lipiidid ja nukleiinhapped. Nad osalevad rakkude omavahelise koostöö regulatsioonis ning aine- ja informatsioonivahetuses keskkonnaga. Lipiidide hulka kuuluvad rasvad, õlid, vahad, steroidid jt. Vees enamasti mittelahustuvad ühendid. Lipiidid täidavad minu organismis põhiliselt energiaallika osa nende oksüdeerimisel vabaneb kaks korda rohkem energiat kui sama koguse valkude või sahhariidide lagundamisel. Lipiidid võivad moodustada kuni 10% mu raku kuivainest. Valgud on minu kehas orgaanilised kõrgpolümeerid, mille monomeerideks on aminohappejäägid. Kõik valgud on kuni kahekümnest erinevad aminohappejäägist koosnevad ühendid. Ilma orgaaniliste aineteta poleks elu!
Mittemetallid - erineva värvusega,tahkes või gaasilises olekus(-Br),juhivad soojust ja elektrit halvasti.Tahkes olekus olevad metallid on: aatomvõrega-teemant,räni,süsiniku-,räni- ja broomi ühendid;kõvad;vees mittelahustuvad;kõrge sulamis- ja keemistemp. Molekulvõrega-gaasid,väävel,fosfor;haprad;vees vähelahustuvad;madal sulamistemp. Paljud esinevad mitme allotroobina. Allotroopia on nähtus, kus üks ja sama keemiline element esineb mitme erineva lihtainena. Kõige levinum element:MAAL-hapnik,räni; KOSMOS-vesinik,heelium;ELUSORGANISMIS- süsinik,vesinik ja hapnik. Keemilised omadused:reaktsioonil metallidega käituvad oksüdeerijana_ O2+Ca=2CaO; S+Ca=2CaS.Reaktsioonil mittemetallidega võivad käituda nii oksüdeerijana kui ka redutseerijana (oleneb mittemetalli aktiivsusest) H2+S=H2S;S+O2=SO2 Vesinik-sobib kokku IA-rühmaga: üks elektron väliskihil, mille annavad elektroni ära; ei sobi IA-rühma-mittemetall ja teised metallid,vesinik gaas teised...
KARBOKSÜÜLHAPPED. Karboksüülhapete tunnuseks on R COOH hape. 4 3 2 1 NT: CH3 CH2 CH2 COOH - butaanhape. Nende hapete lahustuvus väheneb süsinikuahela pikenedes. Karboksüülhapetel on süsiniku ja vesiniku vahelised sidemed väga tugevad. Karboksüülhapped on kas vedelad või tahked. Vees mittelahustuvad karboksüülhapped on ohutud. Lahustuvad karboksüülhapped on mürgised. KARBOKSÜÜLHAPPEID 3 2 1 CH3 CH2 COOH propaanhape 4 3 2 1 CH3 CH CH2 COOH 2-klorobutaanhape ! Cl 6 5 4 3 2 1 COOH CH2 CH2 CH2 = CH2 COOH 2 hekseendihape
Tärklis ongi üks peamistest polüsahhariididest, mille keskmiseks molekulmassiks loetakse kokkuleppeliselt üks miljon.N:kui fotosüntees pidurdub ,siis kasutavad taimed tärklist energia saamiseks. Selleks lagundavad nad tärklise uuesti glükoosi molekulideks Tselluloos on rohkesti taimede tugikoe rakkude kestas ning see muudab varred tugevaks. Lipiidid on orgaaniliste ühendite klass, kuhu kuuluvad rasvad, õlid, vahad, steroidid jt. Vees enamasti mittelahustuvad ühendid. Lipiidid on organismide energiaallikaks. Rasvakiht aitab mõndadel loomadel varuda energiat ja ka vältida keha liigset jahtumist külmas. Lihtlipiidide ühinemisel teiste lipiididega moodustuvad liitlipiidid. Steroidid on ülejäänud lipiididega võrreldes teistsuguse molekuli ehitusega.Nad on madalmolekulaarsed tsüklilised ehitised, mis vees peaaegu ei lahustu. Hormoonid on bioaktiivsed ained, mis põhiliselt moodustuvad loomorganismide sisesekretsiooninäärmetes.
LIPIIDID 1. Mis on lipiidid? Hüdrofoobsete või osaliselt hüdrofoobsete looduslikku päritolu molekulide klass. Lihtlipiidid ja fosfolipiidid. 2. Milline on lihtlipiidide ehitus? Millal nad on tahked, millal vedelad? Lihtlipiidid- glütseroolist ja rasvhakkejääkidest koosnevad molekulid, nt rasvad, õlid ja vahad. Tähtsad energiaallikad ja –varud. Üksiksidemed = tahked(rasvad). Kaksiksidemed=vedelad(õlid) 3. Nimeta 4 lihtlipiidide ülesannet. 1)Varuaine- loomadel tavaliselt rasvkate, hülged,karud.Taimedes õlidena, nt seemned ja viljad, sihkvad. 2) Energiaallikas- kõige energiarikkamad toitained. 1g=9.3kcal täielikul lõhustamisel. 3)Ehitusmaterjal- fosfolipiididest rakumembraanid, kõiki rakke. Võimaldab luua vettpidava kaksikkihi. 4)Kaitse- koonduvad seseorganite ümber ja moodustavad mehaaniliste põrutuste eest kaitsva kihi. Rasvkude kaitseb välismõjude eest ka lihaseid ja veresoo...
Metallid 1.Üldiseloomustus: Kui maailmas on üldse kahte sorti aatomeid, siis metallid on need, mis on oma väliskihi elektrone loovutanud. + nad on plastilised (saab sepistada, valtsida ja traadiks tõmmata) + omavad läiget (peegelduvõime) nt. Kuld, hõbe, vask + kõvadus teemanti skaalal + head elektri- ja soojusjuhid (aines elektrongaasi) + tihedus (kui tihedus on alla 5 g/cm3, on metall kergemetall ja kui tihedus on suuem, siis on tegemist raskemetallidega) + värvus (enamik hõbevalged, raud ja selle sulamid on mustad ning ülejäänud on värvilised) + väärismetallide hind seisneb vastupidavuses, harulduses vms. 2.Metallilisus: Elektronide loovutamise võime. Mida paremini ta seda teeb, seda metallim ta on. Mida kaugemal on elektron tuumast, seda aktiivsem ta on ning metallilisus kasvab. Aatomi raadius on tuuma kaugus viimasest elektronkihist. Rühma number näitas väliskihi elektronide arvu. Perioodi number näitas Arühma metallide e...
2. Mida peaks tegema, kui leelist on sattunud naha peale? Tuleks kiiresti veega üle pesta, vajadusel tuleks loputada kahjustatud koht lahjendatud äädikhappe lahusega ning seejärel uuesti veega. 3. Aluste jaotus + näited. Tugevad alused ehk leelised - nende molekulid jagunevad vesilahuses täielikult ioonideks. 1A rühm, 2A alates Ca (Ca, Sr, Ba). N2iteks: Li, Na, K, Rb, Cs, Ca, Sr, Ba Nõrgad alused ehk vees praktiliselt mittelahustuvad alused. Ülejäänud metallid. N2iteks: Ni, Fe, Cu, Zn, Al, Ag, Ru, Rh 4. Hüdroksiidide nimetuste ja valemite koostamine. 1A, 2A, 3A - metall + hüdroksiid Ülejäänud metallid - metall(o.a)hüdroksiid Näiteks: 5. Iseloomusta naatriumhüdroksiidi ja kaltsiumhüdroksiidi. Naatriumhüdroksiid (NaOH)- Valge tahke aine mis lahustub hästi vees, eraldades seejuures palju soojust
· Tärklise ja tselluloosi erinevus seisneb glükoosijääkide erinevatest asenditest. (Tselluloosi hapniku molekulid on 180° kraadises pöördes.) · Kõik sahhariidide molekulid sisaldavad OH-rühmi. · Tärklist tõestatakse joodiga. · Glükoos, fruktoos, sahharoos ja tärklis on tähtis toitaine. Tselluloos on taimede konstruktsioonimaterjal. · Lipiidid on orgaaniliste ühendite klass, kuhu kuuluvad rasvad, õlid, vahad, steroidid. Lipiidid on vees mittelahustuvad ühendid. 1. Lihtlipiidid rasvad ja õlid. Rasvad tahked; õlid vedelad. Rasvad on organismides energia varuained. 2. Liitlipiidid fosfolipiidid, mis on tähtsad rakumembraani koostises 3. Steroidid tsüklilised ühendid - Kolesterool - Naiste ja meeste suguhormoonid - Vitamiin D · Lipiididel on kõrge keemistemperatuur ja madal põlemistemperatuur. Rasvad ei lahustu vees ja on vett- tõrjuvad
Süsinik Füüsikalised omadused: Süsinikul on kolm allotroopset(nähtus, kus samal keemilisel elemendil on mitu lihtainet) teisendit: teemant, grafiit, fullereen. Teemant: värvitu, lõhnatu, lahustumatu, halb elektrijuht, hea soojusjuht, kõige kõvem looduslik mineraal, sulamistemperatuur üle 4000kraadi Grafiit: hallikas-must, lõhnatu, poleeritav, rasvase pinnaga, sulamistemperatuur 3750kraadi, elektri pooljuht, halb soojusjuht, kihilise ehitusega Fullereen: C60 molekulaarteisend, must pulber mis leiti tahmas, ei juhi elektrit. Keemilised omadused: *Põleb C+O2 > CO2 süsihappegaas 2C+O2 > 2CO vingugaas *Reageerib metallioksiidiga CuO+C > Cu+CO *Reageerib vesinikuga C+2H2 > CH4 *H2O-aur C+H2O > CO+H2 Kasutamine: *Teemantit: ehtetööstuses ja tehnoloogias, lõiketeradel *Sütt: kütusena (kivisöe, koksina) *Grafiit: elektroodina, kirjutusvahendina *Aktiivsütt: söetablett=adsorbent, söefilter Adsorbent-seob pinnaga Absorbent-seob sisse CO ...
Värvid Värv on vedel, pastataoline või tahke aine, mis pinnale kantuna moodustab tahke kelme.Värvid koosnevad värvi andvast ainest(pigment) ja sideainest, millele lisatakse lahustit ja täiteaineid. Pigmendid Pigment on peen pulber, mida kasutatakse värvides värvi andva materjalina. See on tahke aine, koosnedes peeneteralistest kokkuliimunud osakestest. Pigmente saadakse nii tehislikult kui ka looduslikest allikatest ja nad on enamasti anorgaanilise päritoluga. Anorgaaniliste pigmentide toonid erinevad üksteisest keemilise ehituse eripärade, näiteks osakeste suuruse tõttu. Pigmendi tera suurusest, kujust ja struktuurist sõltuvad ka värvi ehedus ja läige. Värvi kattevõime sõltub pigmendi murdumisnäitajast ja osakeste peenusest. Esimesed pigmendid olid pärit kivimitest, savist ning loomsetest ja taimsetest allikatest Kaks kõige esimest kunstlikku pigmenti olid pliivalge (pliikarbonaat, PbCO3)2P...
freoonid - madala molekulmassiga ehk väikese süsiniku aatomite arvuga fluoro- ja kloroalkaanid haloonid - süsivesinike broomiühendid vinüülhalogeniidid vinüülühendid, kus alkeeni molekulis üks või mitu vesiniku aatomit on asendatud halogeeni või halogeenide aatomitega 2) Areenide füüsikalised ja füsioloogilised omadused Ühe benseeniringiga areenid on veest kergemad vedelikud või kristalsed ained. Asendamata areenid ja alküülareenid on vähepolaarsed, seega ka vees mittelahustuvad ained, eetrites ja teistes mittepolaarsetes lahustites hästi lahustuvad. Aromaatsed süsivesinikud on narkootilise toimega ja mürgised ained. Vedelad areenid tungivad kergesti läbi naha. Mitme benseeniringiga ained põhjustavad sageli vähkkasvajaid ehk on kantserogeense toimega. Suurema koguse sissehingamisel tekivad krambid, halvimal juhul võib see lõppeda surmaga. Pidev kokkupuude areenidega kahjustab närvisüsteemi, maksa ja eriti vereloomeelundeid.
c) Ehituslik ülesanne tselluloos taimerakkudes, kitiin putukate kestades d) Bioregulatoorne funktsioon hormoonide koostises e) Kaitse - antikehade ehituses f) Toitaine funktsioon - piimas laktoos g) Biosünteetiline funktsioon sünteesitakse neutraalrasva h) Ligimeelitav funktsioon magusad viljad, õienektar Lipiidid Lipiidid on orgaaniliste ühendite klass, kuhu kuuluvad rasvad, õlid, vahad, asteroidid jt. vees mittelahustuvad ühendid Lahustuvad mitmetes orgaanilistes lahustites (eeter, alkohol) Leidub taimedes ....................., loomades rasvkoes, elundite ümber Jagunevad: 1. Lihtlipiidid e. rasvad glütserooli ja propaantriooli estrid Esinevad taimede ja mitmete loomade rakkudes 2. Liitlipiidid moodustuvad lihtlipiidi ühinemisel mingi muu ühendiga Näit. fosfolipiidid 3. Tsüklilised lipiidid e. steroidid tsüklilise ehitusega lipiidid Näit
Tekivad kahe-kolme monosahhariidide ühine- misel.Glükoos+fruktoos=sahharoos.Linnasesuhkur ehk maltoos.Laktoos ehk piimasuhkur.Oligo- sahhariide kasutatakse peamiselt energia saamiseks. Polüsahhariidid on kõrgmolekulaarsed orgaanilised ühendid (polümeerid). Põhilised looduslikud polüsahhariidid on tärklis, tselluloos, glükogeen.Sahhariididel on kaks põhilist ülesannet: energee- tiline ja ehituslik. Lipiidid ehk rasvad. Kuuluvad rasvad, õlid, vahad, steroidid jt. Vees mittelahustuvad ühendid. Lipiidid on organismide energiaallikaks. Steroidid on madalamolekulaarsed tsüklilised ühendid, mis vees peaaegu ei lahustu. Hormoonid on bioaktiivsed ained. Valgud on aminohapetest moodustunud polümeerid.Moodustuvad vaid elusorganismides.Valgud täidavad organismis ensüümaatilist, ehituslikku, transport-, regulatoorset-,kaitse-, liikumis-ja ener- geetilist funktsiooni. NUKLEIINHAPPED: Nukleiinhapped on biopolümeerid, mille monumeerideks on nukleotiidid.
Kolmeprootonilised happed : H3PO4 ( kõik kus kolm H'd sees ) Neljaprootonilised happed : H4SIO7 ( kõik kus neli H'd sees ) ALUSED EHK HÜDROKSIIDID. - OH Vees lahustuvad lahused ehk leelised. IA, IIA alates Ca - metalsed hüdroksiidid. Vees lahustuvad, sööbivad, käega katsudes libedad, valged, tahkes, kristalsed ained, muudavad indikaatorite värvuseid, nagu happedki. Rasklahustuvad hüdroksiidid/alused Vees mittelahustuvad, ei muuda indikaatorite värvuseid, mittesööbivad, mitme erineva värvusega ained. Püsiva oksüdatsiooniastmega metallihüdroksiidid. II ( rühm) Ca(OH)2 kaltsiumhüdroksiid Muutuva oksüdatsiooniastmega metallihüdroksiidid. 4+ - (laeng) Mn(OH)4 mangaan(IV)hüdroksiid 3+ - Kroom(III)hüdroksiid Cr(OH)3 INDIKAATORID JA PH. Ph on negatiivne kümnendlogarihm vesinikioonide konventatsioonist. 0 10 = 0 pH 0 1
Taimed kasutavad talviti seda energia saamiseks. Selleks lagundatakse tärklis uuesti glükoos molekulideks. Tselluloos Võib moodustada kuni poole taime puitunud varre massist, sest see on nende rakukesta peamine koostisaine. Loomorganismid säilitavad glükoosivarusid lihastes ja maksas glükogeeni molekulidena. Sahhariididel on organismis kaks peamist ülesannet: energeetiline ja ehituslik. Lipiidid: rasvad, õlid, vahad, steroidid. Vees mittelahustuvad ühendid. Aga lahustuvad näiteks alkoholis ja eetris. Lipiidid on organismide energiaallikaks. Need koosnevad glütseroolist ja kolmest osast rasvhappejääkidest. Lihtlipiidid ehk rasvad on propaantriooli (glütserooli) ja rasvhapete estrid. Mida enam on rasvas kaksiksidemeid, seda vedelam ta on. Lihtlipiidide ühinemisel moodustuvad liitlipiidid. Näiteks rakumembraani koostisse kuuluvad fosfolipiidid.
Kõik organismid sisaldavad orgaailisi ühendeid. Nende esinemine on üks elu tunnustuest. Valdav osa orgaanilsi aineid koosneb süsnikust, vesinikust, ja hapnikust. Nende kõrval on enamlevinud keemilised elemendid lämmastik, fosfor ja väävel. (PS!COHN)Seega leiduvad orgaaniliste ühendite koostises kõik makroelemendid. Organismide koostisesse kuluvatesse põhilsteks orgaanilisteks aineteks on sahhariidid, lipiidid, valgud ja nukleiinhapped. Neid nimetatakse biomolekulideks. Nad kuuluvad rakkude ehitusse, reguleerivad rakkude talitlusi ja nende omavahelist koostööd ning osalevad organismide aine-ja informatsioonivahetuses ümbritseva keskkonnaga. Biomolekulide all mõistetakse orgaanilsi ühendeid, mis moodustuvad organismide elutegevuse tulemusena. Lisaks sahhariididele, lipiididele, valkudele ja nukleiinhapatele kuuluvad biomolekulide hulka mitmed madalmolekulaarsed orgaanilised ained(aminohapped, nukleotiidid, vitamiinid) Bioaktiivsed ained ...
. ·tervisele ohtlikud lisaained -peamiselt säilitus-ja värvained sünteesilised lisaained ·maks lagundab neid osaliselt ·võivad moodustada kantserogeenseid vaheühendid või ühendeid ·kuhjuvad organismi hea ksülidol ·tungib suuõõndes elanevate bakterirakkude sisse ja pidurdab nende paljunemist ·soodustab süljeeritust Kiudained ·vesilahustuvad: polüsahhariidsed pektiinid, gummid, agar-agar, karragenaanid, inuliin oligosahhariidid frukto-oligosahhariidid ·vees mittelahustuvad tsellluloos,hemitselluloos,ligniinid. Antioksüdandid ·antioksüdandid neutraliseerivad vabu radikaale annetades 1 omaenda elektroni, lõpetades sel moel elektonide ''varastamise''ahelreaktsiooni. ·Vabad radikaalid on puuduvaye elektonidega ained Miks Kiudained? ·Ööpäevas 15-35g ·aktieerivad soolestiku tööt ja seovad endaga toksilised ühenid ning viivad nad orgnismist välja. ·Jämesooles olevad bakterid lagundavad mmrof ossaliselt ja saadakse orgaanilisi happeid
loomse tärklisee.glükogeenina. Sahhariididel on organismis energeetilineja ehituslikülesanne. Lipiidid on orgaaniliste ühendite klass, kuhu kuuluvad rasvad, õlid, vahad, steroidid jt. Vees enamasti mittelahustuvad ühendid. Lipiidid täidavad organismis põhiliselt energiaallika osa nende oksüdeerimisel vabaneb kaks korda rohkem energiat kui sama koguse valkude või sahhariidide lagundamisel. Lipiidid võivad moodustada kuni 10% raku kuivainest. Lihtlipiidide ühinemisel teiste keemiliste ühenditega moodustuvad liitlipiidid
hakati kasutama?; põhjenda, miks DDT kasutamine hiljem keelati; miks osades riikides endiselt seda veel kasutatakse? 10) Freoonid: omadused, kasutusalad, kuidas nad keskkonda satuvad?, mõju, ohtlikkus ja tagajärjed keskkonnale ning organismidele 11) Polüvinüülkloriidi (PVC) kasutusalad ning mõju ja ohtlikkus organismidel 1.Ühe benseeniringiga areenid on veest kergemad vedelikud või kristalsed ained. Asendamata areenid ja alküülareenid on vähepolaarsed, seega ka vees mittelahustuvad ained, eetrites ja teistes mittepolaarsetes lahustites hästi lahustuvad. Lisaks lahustab benseen veel hästi vaikusid, rasvu ja teisi vähepolaarseid aineid. Aromaatsed süsivesinikud on narkootilise toimega ja mürgised ained. Vedelad areenid tungivad kergesti läbi naha. Mitme benseeniringiga ained põhjustavad sageli vähkkasvajaid ehk on kantserogeense toimega. Suurema koguse sissehingamisel tekivad krambid, halvimal juhul võib see lõppeda surmaga. Pidev
2) Hapniku sisalduse järgi: hapnikhapped ja hapnikuta happed 3) Vesinikuaatomite järgi: üheprootonilised, kaheprootonilised, kolme- ja enamaprootonilised 2. Soolad 1) Lihtsoolad 2) Liitsoolad Vesiniksoolad Hüdroksiidsoolad Kaksiksoolad 3. Alused 1) Vees lahustuvuse järgi: vees hästilahustuvad ehk leelised ja vees mittelahustuvad 2) Hüdroksiidrühmade arvu järgi: ühehappelised, kahehappelised, kolmehappelised 4. Oksiidid 1) Metallioksiidid: aluselised ja amfoteersed 2) Mittemetallioksiidid: happelised Oksiidide eesliited: di-2, tri-3, tetra-4, penta-5, heksa-6, hepta-7, okta-8, nona-9, deka-10. HAPPED SOOLADE ANIOONID
glükogeen). Glükoosi varud säilitatakse organismis tärklise kujul ning selle kasutamiseks lagundatakse see uuesti glükoosi molekulideks. Tselluloos on rohkesti taimede tugikoe rakkude kestades. Loomorganismides säilitatakse glükoosivarusid peamiselt maksas ja lihastes loomse tärklise e glükogeeni molekulidena. Sahhariidide ülesanded on energeetiline ja ehituslik. Lipiid on orgaaniliste ühendite klass, kuhu kuuluvad rasvad, õlid, vahad, steroidid js. Vees mittelahustuvad ühendid. Lipiidid on organismide energiaallikateks. Steroidid on madalmolekulaarsed tsüklilised ühendid, mis vees peaaegu ei lahustu (kolesterool, hormoonid). Hormoonid on bioaktiivsed ained, mis põhiliselt moodustuvad loomorganismides.
Ca + H2O = Ca(OH)2 + H2 või CaO + H2O = Ca(OH)2 Vees mittelahustuvaid hüdroksiide saadakse leelise reageerimisel soola vesilahusega. Na+OH- + Fe2+SO42- = Na+SO42- + Fe2+(OH)- NaOH + FeSO4= Na2SO4 + Fe(OH)2 2 NaOH + FeSO4= Na2SO4 + Fe(OH)2 Vastavad metallid ja nende oksiidid veega ei reageeri. Kuumutamisel lagunevad vees mittelahustuvad hüdroksiidid veeks ja vastavaks oksiidks, oksüdatsioonistmed seejuures ei muutu. Raud(III)hüdroksiidist tekib ka raud(III)oksiid, mitte raud(II)oksiid. 2Fe(OH)3 = Fe2O3 + 3H2O Leelised on kuumutamisele vastupidavad. II a rühma hüdroksiidid siiski lagunevad, aga väga kõrgel temperatuuril. Leelisteks nimetatakse keemias tugevaid aluseid, nimelt metallide hüdroksiide, mis vees lahustudes dissotsieeruvad metalli- ja hüdroksüülioonideks. Leeliste hulka kuuluvad näiteks
Polüsahhariidid: tärklis, tselluloos, glükogeen. Tärklis talletatud glükoos, kui fotosüntees pidurdub või lakkab, siis kasutavad taimed tärklist energia saamiseks. Tselluloos moodustab kuni poole puitunud vartega taimede massist, taimede rakukesta peamine koostisosa, glükoosist. Glükogeen glükogeeni molekulid on loomorganismides ja seentes glükoosi säilitamiseks. 1 g glükoosi lagundamisel saab 17,6 kJ energiat! Lipiidid: rasvad, õlid, vaad, steroidid. Vees mittelahustuvad (lahustuvad alkoholis). Lipiidid on organismide energiaallikaks, kaitseb siseorganeid, annab kehakuju, aitab vältida alajahtumist. 1 g lipiidede lagundamisel saab energiat 38,9 kJ! Lipiidide täielikuks lagundamiseks on vaja hapnikku (aeroobne). Valgud ehk proteiinid Valgud on polümeerid, mille monomeeriks on aminohape. Tuntakse 20 erinevat aminohapet. Aminohape koosneb aminorühmast, karboksüülrühmast ja radikaalist. Aminohapete vahel tekib apetiitside
Karboksüülhapete füüsikalised omadused on määratud nende molekulide võimega moodustada tugevaid vesiniksidemeid, mis on sedavõrd tugevad, et isegi aurus võib leida omavahel ühinenud molekule. Sel põhjusel on nad võrdlemisi kõrge keemistemperatuuriga vedelad või tahked ained. Süsinikeahela pikenedes tihedus kahaneb ning happed on veest ,,kergemad". Samas suunas väheneb ka lahustuvus vees. Karboksüülhapete toksilisus on eelkõige seotud nende happelisusega. Vees mittelahustuvad karboksüülhapped ei saa oganismi sattununa oma happelisust ilmutada ning on seepärast ohutud. Mõned karboksüülhapped on mürgised või isegi väga mürgised, sest nad muunduvad organismis toksilisteks aineteks. Asendamata karboksüülhapped Süsivesinikahela ehituse ja asendusrühmade järgi saab happeid liigitada ja rühmitada. Metaanhape ehk sipelghape on terava lõhna ja ärritava toimega mürgine vedelik, mida kasutatakse keemiatööstuses
oluliselt ja lisandeid on vähe. · Ümberkristallimise puhul läheb alati teatud osa puhastatavast ainest kaduma. Et võimalikult palju puhastatavat ainet säiluks, tuleb leida sobivate omadustega lahusti: puhastatav aine lahustub kuumas lahustis, puhastatav aine on lahustumatu või nõrgalt lahustuv külmas lahustis, lisandid on kas täielikult lahustuvad külmas lahustis või täielikult mittelahustuvad kuumas lahustis. Ainete sulamistemperatuuride määramine: · Aine sulamistemp on temp, mille juures aine tahke ja vedel faas on normaalrõhul tasakaalus. · Sulamistemperatuur iseloomustab hästi ainet ja tema puhtusastet. Ainete spektrofotomeetriline uurimine: · Spektrofotomeetri abil on võimalik uurida, kuidas neelab uuritav aine elektromagnetkiirgust erinevatel lainepikkustel. · Neeldumisspekter võimaldab aineid identifitseerida ja hinnata nende puhtusastet
3)ühest fosfaatrühmast e) loomorganismides säilitatakse glükoosivarud peamiselt maksas ja lihastes loomse tärklise ehk glükogeeni molekulidena. f)valgu premaarstruktuuriks nimetatakse aminohapete täpset ja unikaalset järjestust. g)valgu denaturatsiooniks nimetatakse valgu struktuuri alandamist väliste tegurite toimel. 2. a) valgud koosnevad: 1)aminohapete jääkidest b)sahhariidide põhiülesanne rakus on : 2)olla energeetiliseks varuaineks c)steroidid on : 1)vees mittelahustuvad lipiidid 3.1)antikehad b)kaitsefunktsoon 2)hormoonid a)humoraalne funktsioon 3)lihaste valgud c)liikumisfunktsioon 4)ensüümid e)biokeemiliste rfeaktsioonide kiiruse regulatsioon 5)nukleoproteiinid d) valgu kompleks nukleiinhappega 4. a)aminohapped on valkude monomeerideks b)nukleotiidid on biopolümeeride monomeerideks c)monosahhariidide jäägid on polüsahhariidide monomeerideks 5.a)tärklis kuulub oligosahhariidide hulka / õige b)vesi aitab hoida organismidest t0 püsivana / õige
- müksobakteri viljakeha puhkeseisundis olev koloonia Mükoplasmad - ei ole rakukesta ja kindlat kuju - klamüüdia ja mükoplasma pisikesed bakerid Bakteriraku membraan, kapsel ja kest - Miks on ohtlik sahharoos? Sest ta on juuretiseks kapslile (võib küsida) Organellid, varuained ja sisaldused - taxis liikumine - varuained polüfosfaadid bakteritele omased - varuaineid iseloomustab see et varuained on polümeersed ja vees mittelahustuvad. Sageli asuvad varuained terakestena. - ATP adenosiintrifosfaat - Sergei Vinogradsky avastas sellise toitumise nagu kemolitoautotroofiaks - Trix niit - Thio väävel Bakterite viburid ja liikumine - bakterite suunamuutmine käib sik-sakiliselt - foto valgus - piilide roll bakterite kleepimine pinnale Mikroorganismide kasv, paljunemine ja arengutsüklid - kõige tüüpilisem bakteri paljunemisviis on pooldumine
kristallvõred lagunevad vee molekulide toimel täielikult ioonideks. Aineklassiti kuuluvad tugevate elektrolüütide hulka tugevad happed (H2SO4 HNO3 HCl), vees lahustuvad hüdroksiidid (leelised) ja kõik soolad. Nõrkade elektrolüütide vesilahustes on valdavalt molekulid, ioone on vähe; järelikult nende molekulid lagunevad ioonideks ainult osaliselt. Aineklassiti kuuluvad nõrkade elektrolüütide hulka nõrgad happed (H2S H2CO3 H2SiO3 HSO3 ), vees mittelahustuvad hüdroksiidid (nõrgad alused). MITTEELEKTROLÜÜDID on ained, mille vesilahused ei sisalda ioone, lahuses on ainult molekulid. Aineklassiti kuuluvad mitteelektrolüütide hulka oksiidid, lihtained ja paljud orgaanilised ained (glükoos C 6H12O6 etanool C2H5OH CH3OH metanool jne). Aine käitumine vees oleneb aine keemilise sideme tüübist. Ioonideks lagunemine toimub ka elektrolüütide sulamisel (tahke aine läheb üle vedelaks)
Tähtsamad on maltoos, mis koosneb kahest glükoosijäägist ning laktoos, mille molekul koosneb glükoolist ja galaktoosist. Polüsahhariidid on kõrgmolekulaarsed ühendid, mille monomeerideks on monosahhariidid. Looduslikud sellised ained on tärklis, tselluloos ja glükogeen. Tärkis on taimedel varuaine. Kokkuvõttes on sahhariididel organismis kaks ülesannet : energeetiline ja ehituslik. Lipiidid -rasvad, õlid, vahad ja steroidid, ehk siis mittelahustuvad ühendid. Lipiidid on organismide energiaallikas (vabaneb 2 KORDA ROHKEM energiat). Lihtlipiidide ühinemisel tekkivad liitlipiidid. Näiteks fosfolipiid, mis kuulub rakumembraani koostisse.Rasvad on head energiaallikad talveuneks minevatel loomadel. Veelise eluviisiga loomadel aitab rasvkiht vältida ka liigset jahtumist. Vahad kaitsevad taimi auramise eest ning on koduks mesilastele. Steroidid on madalmolekulaarsed tsüklilised ühendid. Steroidide hulka kuuluvad mitmed hormoonid ja
Aineklassiti kuuluvad tugevate elektrolüütide hulka tugevad happed (H 2SO4 HNO3 HCl HBr HI), vees lahustuvad hüdroksiidid (leelised) ja kõik soolad. Nõrkade elektrolüütide vesilahustes on valdavalt molekulid, ioone on vähe; järelikult nende molekulid lagunevad ioonideks ainult osaliselt. Aineklassiti kuuluvad nõrkade elektrolüütide hulka nõrgad happed (H 2S H2CO3 H2SiO3 HSO3 äädikhape CH3COOH jne ), vees mittelahustuvad hüdroksiidid (nõrgad alused). MITTEELEKTROLÜÜDID on ained, mille vesilahused ei sisalda ioone, lahuses on ainult molekulid. Aineklassiti kuuluvad mitteelektrolüütide hulka oksiidid, lihtained ja paljud orgaanilised ained (glükoos C 6H12O6 etanool C2H5OH metanool CH3OH metaan CH4 jne). Aine käitumine vees oleneb aine keemilise sideme tüübist. Ioonideks lagunevad ained, milles on iooniline või polaarne kovalentne side. Vee
laktoos(piimasuhkur) ehitus: 2-3 monosahhariidi on ühenduses 3. polüsahhariidid(on biopolümeerid)- tärklis(taimede glükoosivarud), glükogeen(loomne glükoosivaru), tselluloos, kitiin ehitus: polümeer, mille monomeerid on monosahhariidide jäägid. Ülesanded: energeetiline ülesanne (glükoos), ehituslik ülesanne, varuaine, ligi meelitamiseks, kaitsefunktsioon, toiduks. 7. Lipiidid: Liigid: lihtlipiidid- rasvad liitlipiidid- õlid, vahad, steroidid (jt. vees mittelahustuvad ühendid) Ülesanded: energeetiline funktsioon (rasv), varuaine (talvine rashvakiht), kaitse funktsioon (nahaalune rasv), lahusti (õlid lahustavad vitamiine), ehitusmaterjal(vahad, rakumembraanid), regulatoorne funktsioon (hormoonid) 8. Kolesterool: kuulub kõigi membraanide koostisse. liigne kolesterool võib ladestuda arterite seintesse, mis põhjustab veresoonte lupjumist, mille tõttu on verevool nendes veresoontes on raskendatud 9. Valgud: e
ensüümide vahendusel 36. Hüdrofiilsus- vett armastav, vees lahustuv 37. Hüdrofoobsus- veekartlik, ei lahustu 38. Komplementaarsusprintsiip- kindlate lämmastikaluste paardumine nukleiinhapete molekulides, mis põhineb vesiniksidemete moodustumisel. 39. Kolesterool- lipiidide hulka kuuluv steroid, mis esineb ka loomaraku membraani koostises 40. Lipiid- orgaaniliste ühendite klass, kuhu kuuluvad rasvad, õlid, vahad, steroidid ja teised vees mittelahustuvad ühendid, hüdrofoobsed 41. Makroelement- organismide koostises kõige enam esinev keemilised elemendid, mida organism vajab suhteliselt suurtes kogustes : O, C, H, N, P ja S 42. Mikroelemendid- esinevad väikestes kogustes, kuid on hädavajalikud enamiku organismide normaalseks elutegevuseks 43. Pärilikkus- eluslooduse üldine seaduspärasus, mille kohaselt järglased sarnanevad ehituselt ja talitluselt vanematega 44
(mürgine;tahked alkaanid ohtutud, kuid selle auru sissehingamine võib lõppeda surmaga!) 3. Halogeeniühendite füüsikalised ja füsioloogilised omadused. Vähesed halogeeniühendid on toatemperatuuril gaasilised, teised on kas vedelikud või tahked ained. Hüdrofoobsed, ei moodusta vesiniksidemeid. Ühendite tihedus on suurem kui veel. Vedel halogeeniühend + vesi kihistub kiiresti (alumine kiht on halogeeniühendi kiht); teised vees mittelahustuvad orgaanilised ained (süsivesinikud, eetrid jm) kogunevad ülemisse kihti (kuna on veest kergemad). Füsioloogilised oamdused: mürgised; lenduvatel ainetel narkootiline toime (kloroform). 4. Alkoholide füüsikalised ja füsioloogilised omadused. Alkoholid võivad osaleda vesiniksidemete moodustamises vees hästi lahusutvad, hüdrofiilsed (kehtib ainult lühema süsinikuahelaga alkoholide kohta, nt metanool, etanool, propanool)
· varuenergeetiline ülesanne taimedes tärklisena, loomades glükogeenina · toiteülesanne laktoos imetajate piimas · ligimeelitav ülesanne õistaimede magus nektar tolmeldajate putukate ligimeelitamiseks · kaitseülesanne taime tsütoplasma suhkrustumine talvel ärakülmumise vastu · biosünteetiline ülesanne süsivesikud lähteaineks teiste ainete sünteesil nukleiinhapetes (nt riboos ja desoksüriboos), süsivesikutest lipiidide süntees 4. Lipiidid e rasvad vees mittelahustuvad ühendid (rasvad, õlid, steroidid, vahad, liitlipiidid) Lipiidide ülesanded: · kaitseülesanne a) temperatuuri muutuste eest (polaaralade loomad, veelinnud) b) kaitsevad siseelundeid välismõjutuste eest, kehade voolujoonelisus (hüljes, vaal) c) taimne vaha liigse aurumise kaitseks, mikroobide vastase toimega d) loomne vaha nt linnu sulgedel kaitseb märgumise eest
Kontrolltöö 1 METALLID 1. Nimeta metallide ühiseid füüsikalisi omadusi . · Metalne läige · Peegeldavad valgust ja elektromagneetilisi kiirgusi · Oma kindlad sto ja kto · juhivad soojust ja elektrivoolu · mittelahustuvad 2. Milliste füüsikaliste omaduste poolest metallid erinevad ? · erinevad sto ja kto · erinevad kõvaduse poolest ( plastilised ja kõvad metallid ) · erinev tihedus 3. Nimeta rask ja kergsulavaid metalle . Rasksulavad : W , Os , Cr , Fe Kergsulavad : Hg , Cs , K , Na , Sn 4. Nimeta rask ja kergmetalle . Raskmetallid : Os , Ir , Hg , Au , Pb Kergmetallid : Li , Be , Na , Mg , Al , Ti 5. Nimeta veest kergemaid metalle
e) Loomorganismides säilitatakse glükoosivarud peamiselt maksas ja lihastes loomse tärklise ehk glükogeeni molekulidena. f) Valgu primaarstruktuuriks nimetatakse aminohapete täpset ja unikaalset järjestust. g) Valgu denaturatsiooniks nimetatakse valgu struktuuri alandamist väliste tegurite toimel. 2) Leia õige vastus a) Valgud koosnevad 1) aminohapete jääkidest b) Sahhariidide põhiülesanne rakus on 2) olla energeetiliseks varuaineks c) Steroidid on 1) vees mittelahustuvad lipiidid 3) Leia omavahel sobivad paarid ja ühenda numbrid tähtedega 1) antikehad b) kaitsefunktsioon 2) hormoonid a) humoraalne funktsioon 3) lihaste valgud c) liikumisfunktsioon 4) ensüümid e) biokeemiliste reaktsioonide kiiruse regulatsioon 5) nukleoproteiinid d) valgu kompleks nukleiinhappega 4) Täida lüngad a) aminohapped on valkude monomeerideks. b) nukleotiidid on biopolümeeride monomeerideks. c) monosahhariidide jäägid on polüsahhariidide monomeerideks.
Kasutavad org. ka oligosahhariide eelkõige energia saamiseks. POLÜSAHHARIIDID ehk kõrgmolekulaarsed orgaanilised ühendid (polümeerid) , mille ehituslikeks lülideks (monomeerideks) on monosahhariidid. : tärklis(mugulas, sibulas, risoomis), tselluloos( taime vars), glükogeen(maksas ja lihastes). Organismides energeetiline ning ehituslik ülesanne! LIPIIDID: on organismide energia allikaks. On orgaaniliste ühenite klass, kuhu kuuluvad: rasvad, õlid, vahad, steroidid jt. vees enamasti mittelahustuvad ühendid. (lah. enamasti aga nt. alkoholis ja eetris). LIITLIPIIDID: lihtlipiidide ühinemisel teiste keem. Ühenditega moodustuvad liitlip. Nt. kuuluvad rakumemembraani koostisesse FOSFOLIPIIDID. STEROIDID- madalm. Tsüklilised üh., mis vees peaaegu ei lahustu. Nt. kolesterool, mitmed hormoonid( nt. suguhormoonid: M- testosteoon; N- östrogeen), D- vitamin (kaltsiferool). HORMOONID- bioaktiivsed ained, mis põhiliselt mood. Loomorganismide sesekretsiooninäärmetes.
11. Polüsahhariidid: · Glükogeen leidub loomaorganismis(nt. maksas, lihastes). · Tselluloos leidub taimedes, okaspuu puidus. · Tärklis leidub taimede, taimede energiavaru. · Kitiin kuulub seenerakkude kestakoostisse. 12. Süsivesikute ülesanded: · energeetiline, · struktuurne e. ehituslik, · varuaine, · transpordi, · kaitseline, · toiteline, ainevahetuslik. 13. Lipiidid on orgaaniliste ühendite klass kuuluvad rasvad, õlid, vahad, steroidid jt vees enamasti mittelahustuvad ühendid. Lipiidid on hüdrofoobsed. 14. Lipiidide jaotus: · Lihtlipiidid õlid, vahad, rasvad. · Liitlipiidid fosfolipiid. · Tsüklilised lipiidid: erinevad steroidsed ühendid e. steroidid, kolesterool. 15. Tahked rasvad on tahkes olekus aga vedelad rasvad e. õlid on vedelas olekus. Tahkeid rasvu leidub loomorganismis. 16. Fosfolipiidide tähtsus: · Osalevad närvirakke isoleeriva kihi kujunemises. · Kopsukoes tõstavad pindaktiivsust. Takistavad kokkukleepumist hingamisel.
KONTROLLTÖÖ Organismide keemiline koostis Mõisted: 20 Makroelement organismide koostises kõige enam esinevad keemilised elemendid (O, C, H, N, P, S) 21 Mikroelement organismide normaalseks elutegevuseks üliväikestes kogustes vajalikud keemilised elemendid (Fe, Cu, Zn, Mn, Co, I, Mo, V, Ni, Cr, F, Se, Si, Sn, B, As 22 Biomolekul orgaanilise aine molekul, mille moodustumine on seotud organismide elutegevusega (valgud, lipiidid, sahhariidid, vitamiinid jne) 23 bioaktiivne aine orgaaniline ühend, mis juba väikestes kontsentratsioonides mõjutab organismi ainevahetust ja reguleerib elutalitlusi 24 monomeer - 25 biopolümeer organismides moodustuv polümeer (polüsahhariidid, valgud jt) 26 hüdrofoobne aine aine, mis "kardab" vett 27 hormoon loomorganismide sisesekretsiooninärmetes moodustuv regulatoorse toimega orgaaniline aine. (eristatakse valgulisi ja...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
