Elu tunnused: 1) Biomolekulid (valgud, süsivesikud, lipiidid, nukleiinhapped, DNA, RNA) 2) Rakk 3) Hingamine 4) Ainevahetus 5) Paljunemine 6) Kasv ja areng 7) Reageerimine ärritusele 8) Sisekeskkonna stabiilsus Kõik elusolendid jagatakse rakuehituse järgi süsteemidesse. Elusorganismid jagatakse 5 riiki: Bakterid, Protistid, Taimed, Seened, Loomad. Elu organiseerituse tasemed: 1) Molekulaarne tasand 2) Rakuline tasand (Päristuumne ja eeltuumne rakk) 3) Kude (Rakud moodustavad kudesid) 4) Elund e organ (Need moodustavad organeid, mis täidavad kindlat ülesannet) 5) Elundkond e organsüsteem 6) Organismi tasand (Sisekeskkonna stabiilsus e homöostaas sõltub erinevate elundite ja elundkondade koostööst ja regulatsioonist) 7) Populatsiooni tasand 8) Liigi tasand 9) Ökosüsteemi tasand 10) Biosfääri tasand Populatsioon Ühel ja samal maa-alal elavad ühte liiki organi...
Ga- ühendeid optiliste klaaside saamiseks; Üle 90% kulub pooljuhtmaterjalide valmistamiseks (põhiühend GaAs). Ühendid Ga2(SO4)3 galliumsulfaat valge kristalne aine, lähteaine galliumhüdroksiidi jt ühendite valmistamiseks. GaCl3 galliumkloriid värvuseta kristalne aine, temperatuuril 1100 oC laguneb ja annab GaCl ja vaba Cl. Pooljuhtmaterjalidena kasutusel GaN, GaP, GaSb, GaAs jt binaarsed ühendid. Biotoime Ga ei kuulu bioelementide hulka. Ühendid loetakse vähemürgisteks. Ga ravimpreparaadid on põhjustanud neeruhäireid, isegi surmajuhtumeid. Inimorganismis pole Ga üldsisaldus määratud. Kasutatud kirjandus Karik, H, Truus K, Elementide keemia, Kirjastus Ilo, lk 341, 359 360 http://www.criticalmetals.com/images/Ga llium.jpg Karik, H, Leiutised ja avastused keemias, Kirjastus Ilo, lk 408 - 409
vähendada puhitusi ja vedelikupeetust, alandada vere kolesteroolisisaldust) · puhastavad seedetrakti · tasakaalustavad suhkrusisaldust (Kombu) · vitamiin B12, mida organism kasutab punaste vereliblede tootmiseks Bakterite tähtsus Looduses · paljud elavad saprobiontidena - toituvad surnud orgaanilisest ainest · surnud organismide lagundajad · mulla kujundajad · peamiste bioelementide - C, O, N, P, S ringe looduses · kui bakterid ei põhjustaks surnud organismide kõdunemist, ei jätkuks mullas taimedele varsti enam toitu, ilma taimedeta aga ei saaks elada loomad. · erinevad kooselu vormid teiste organismidega - parasitism, mutualism, kommensialism · loomade seedekulglas võtavad bakterid osa seedimisest · peremeesorganism tarvitab mõningaid bakterite elutegevuses tekkinud vitamiine
Rakumembraani ja rakukesta moodustamin Ribosoomid Viivad läbi valgusünteesi. Koosneb RNA-st ka valgust. Ilma valkudeta rakk ei tööta! Tsütoplasma - nim tsütosooli koos organellidega, kuid ilma tuumata. Tsütoplasmavõrgustik e endoplasmaatiline retiikulum - Membraanide võrgustik eukarüootse raku tsütoplasmas. Moodustab tsisterne ja paunakesi. Osaleb metabolismis, st sünteesi ja detoksikatsioonireaktsioonides (maksarakkudes), st seal paiknevad vajalikud ensüümid. Bioelementide ladustamine (Ca2+ lihasrakkudes), osaleb teatud valkude sünteesis, ehitab rakumembraane Lüsosoomid - Rakule mittevajalike ainete ja osakeste lagundamine ja taaskasutamine. Ühekordse membraaniga põieke raku sisekeskkonnas. Sisaldab lagundamiseks vajalikke ensüüme. Kehaomaste ainete lagundamine: Surnud rakkude lagundamine hulkraksetes. Kudede lagundamine (emaka taandareng sünnitusel, konnakullese saba taandareng, putukavastse kudede täielik lagundamine nuku staadiumis)
DNA ei tohi välja tulla, sest muidu tekivad vead. Ümbritsetud kaksikmembraaniga. 4. RNA – säilitab ja vahendab infot 5. Valgud – nö töötajad 6. Tsütoplasma võrgustik (endoplasmaatiline retiikulum) – ladu, logistika. Membraanide võrgustik eukarüootse raku tsütoplasmas. Moodustab tsisterne ja paunakesi. Osaleb metabolismis, st sünteesi ja detoksikatsioonireaktsioonides (maksarakkudes), st seal paiknevad vajalikud ensüümid. Bioelementide ladustamine (Ca2+ lihasrakkudes), osaleb teatud valkude sünteesis, ehitab rakumembraane. 7. Golgi kompleks – sisemine logistika. Rakus sünteesitud ainete vastuvõtmine, ladustamine, ümbertöötlemine ja edasisaatmine. Sünteesitud valkude ümbertöötlemine, pakkimine ja sorteerimine. Rakumembraani ja rakukesta moodustamine. 8. Lüsoom – jäätmed. Rakule mittevajalike ainete ja osakeste lagundamine ja taaskasutamine
emasorganismi sees ning hiljem väljuvad emabakteri piludest, põhimõtteliselt on tegu "sünnitajabakteriga". 5 Siret Püi Bakterid Kokkuvõte bakteritest: Looduses · paljud elavad saprobiontidena - toituvad surnud orgaanilisest ainest · surnud organismide lagundajad · mulla kujundajad · peamiste bioelementide - C, O, N, P, S ringe looduses · kui bakterid ei põhjustaks surnud organismide kõdunemist, ei jätkuks mullas taimedele varsti enam toitu, ilma taimedeta aga ei saaks elada loomad. · erinevad kooselu vormid teiste organismidega - parasitism, mutualism, kommensialism · loomade seedekulglas votive bacteria ova seedimisest · peremeesorganism trite meningitis bakelite elutegevuses reckoned vitamin · timed hurtle leaved bacteria active timed tostada
vaheprodukte, del) pigmente rakuorganel- lidest. Kareda- Toimub Kanalitel on X X X pinnaline valgusüntees ribosoomid tsüto- plasma võrgustik Sileda- Varusüsivesikute Ensüümid, X X X pinnaline süntees- glükogeen tsüto- Lipiidide süntees plasma Bioaktiivsete ainete võrgustik süntees Bioelementide ladustamine (Ca2+ lihasrakkudes), osaleb teatud valkude sünteesis, ehitab rakumembraane Seal paiknevad vajalikud ensüümid Vakuool Toitainete , Ümbritsetud X Looma- ja varuainete, ühekordse seenerakkudes jääkainete ja vee membraaniga võib esineda säilitamine
Endoplasmaatiline retiikulum Endoplastiline retiikulum (ER)- ehk tsütoplasmavõrgustik. Toimub ainete rakusisene liikumine, lisaks transpordile on ER seotud veel mitmete ainevaheliste protsessidega. · Membraanide võrgustik eukarüootse raku tsütoplasmas · Moodustab tsisterne ja paunakesi · Osaleb metabolismis, st sünteesi ja detoksikatsioonireaktsioonides (maksarakkudes), st seal paiknevad vajalikud ensüümid · Bioelementide ladustamine (Ca2+ lihasrakkudes), osaleb teatud valkude sünteesis, ehitab rakumembraane Golgi kompleks Golgi kompleksis jõuab lõpule valkude ümbermõõtmine ning nende paiknemine põiekestesse ja lüsosoomidesse. · Rakus sünteesitud ainete vastuvõtmine, ladustamine, ümbertöötlemine ja edasisaatmine · Sünteesitud valkude ümbertöötlemine, pakkimine ja sorteerimine · Rakumembraani ja rakukesta moodustamine
rakus on · Kuna uusi valke sünteesitakse kõigis rakkudes, siis on ka ribosoomid eluslooduses kõikjal levinud Endoplasmaatiline retiikulum · Membraanide võrgustik eukarüootse raku tsütoplasmas · Moodustab tsisterne ja paunakesi · Osaleb metabolismis, st sünteesi ja detoksikatsioonireaktsioonides (maksarakkudes), st seal paiknevad vajalikud ensüümid · Bioelementide ladustamine (Ca2+ lihasrakkudes), osaleb teatud valkude sünteesis, ehitab rakumembraane Golgi kompleks · Rakus sünteesitud ainete vastuvõtmine, ladustamine, ümbertöötlemine ja edasisaatmine · Sünteesitud valkude ümbertöötlemine, pakkimine ja sorteerimine · Rakumembraani ja rakukesta moodustamine Mitokondrid · Energiakandjad
Organismide keemiline koostis · 6 kõige olulisemat ühendit, mis inimeses on: P, S, O, C, H, N · Bioelementide levinum jaotus vastavalt sisaldusele organismis 1. Makrobiogeensed (H, C, O, N, Ca, P) sisaldus üle 1% 2. Oligobiogeensed (Na, S, K, Cl, Mg, Fe) sisaldus 0,1-1% 3. Mikrobiogeensed (Mn, Co, Cu, Zu, F, B, I) sisaldus alla 0,1% 4. Ultramikrobiogeensed (Mo, V, Ni, Ca, Si, Sn) sisaldus alla 0,0001% Süsinik ,,Elava" aine keskne bioelement. Süsiniku juhtroll tuleneb sellest, et: · Iga C aatom on võimeline moodustama 4 kovalentset sidet, kas teiste
NB! Teada on et õhus on ~21% O 2. Ja paljud inimesed arvavad, et mida rohkem O 2 hingata, seda parem. Tegelikult pole see nii, kui pidevalt mõned päevad hingata rohkemal hulgal hapnikku, siis esinevad kopsukahjustused tänu vabadele radikaalidele. Kas CO2 on mürgine? Vastatakse jah, aga tegelikult ei ole. Karboniseeritud jookidesse lisatakse ka süsihappegaasi. c) kõikidest bioelementidest on O osakaal suurim (75kg kaaluvas inimeses ~42 kg O) C, H, O Kuuluvad kõigi bioelementide koostisesse! N, P, S ühised rollid a)mitmekesistavad elementaarkoostist. · N leidub aminohappetes, valkudes, nukleiinhapetes, vitamiinides · P leidub nukleotiidides, nukleiinhapetes, fosfolipiidides (membraan), sinivesikute fotobiondid · S leidub aminohapetes ja valkudes b) nende ühendite esinemine suurendab reaktsioonivõimet II Mesoelemendid Na, K, Ca, Mg (katioonid) ja Cl (anioon) (ioonidena) Na- Naatrium
Ge- ühenditest on kasutavaim GeO2 (lähteaine optilisele klaasile, luminofooridele ja teistele Ge- ühenditele, perspektiivne kiudoptikas.) Germaaniumoksiid on optilise klaasi, suure murdumisnäitajaga dekoratiivklaasi ja luminofooride komponent. Ta on ka mitmesuguste täppissulamite koostisaine. Germaaniumi sulam kullaga on kulla värvusega, kuid paisub jahtumisel. 6 BIOTOIME Germaanium ei kuulu bioelementide hulka ja pole selgitatud tema funktsioone inimorganismis. Inimorganismis pole germaanium üldsisaldus teada, lihastes on germaaniumi 0,14 ppm ja veres 0,44mg/l. Päevas siseneb toiduga 0,4-1,5 mg. Jaapani teadlane dr Asai selgitas, et ravimtaimedes, mida juba ammu kasutatakse edukalt hiina ja tiibeti rahvameditsiinis, on germaaniumi sisaldus suurem. Ta leidis, et osjades ja sõnajalgades on palju väiksem germaaniumisisaldus kui okaspuudel. Paljudes taimedes on
keemiliste sidemete abil seotud mõne teise aatomiga • Orgaanilised ühendid moodustuvad elusorganismide elutegevuse käigus (või sünteesitakse inimese poolt) • Suur arv, ehituselt keerulised, omadustelt erinevad Bioelemendid • Elusorganismidest on leitud 92 keemilist elementi • Elusorganismide talitluseks vajalik miinimum on 27 keemilist elementi, neid elemente nimetatakse bioelelmentideks ja nad moodustavad organismi elementaarkoostise Bioelementide liigitus inimorganismi seisukohalt: 1. Põhibioelemendid esinevad biomolekulides aatomitena ja nende kombinatsioonidest moodustuvad biomolekulid; • PÕHIBIOLELMENDID 96-98% : H, C, O, N, P, S 2. Makrobioelemendid esinevad organismis ioonidena; vajatakse üle 100 mg päevas • MAKROBIOELEMENDID: Ca2+, Na+, K+, Mg2+, Cl- • Mikrobioelemendid, minimaalne esinemine inimorganismis on eluks hädavajalik • MIKROBIOELEMENDID:
hea soojus- ja elektrijuhtivuse tõttu elektrijuhtmetes kõrge peegeldumisvõime tõttu peeglites ja reflektorites kerge kaalu tõttu lennuki- ja autotööstuses (peamiselt siiski sulameid) alumiiniumipulbrit kasutatakse hõbevärvi pigmendina toidu valmistamisel kasutatakse alumiiniumnõusid alumiiniumfooliumit kasutatakse toiduainete pakkimisel 6. BIOTOIME Alumiinium , kui keemileine element ei kuulu bioelementide (elutegevuseks vajalike elementide) hulka, kuna ei ole kindlalt teada tema osavõtt ühestki bioprotsessist. Aga siiski on alumiiniumiühendeid kasutatud juba ammu raviainetena. Burow' vedelikku (8%-line alumiiniummetanaadi lahus) kasutatakse kompressivedelikuna ja desinfitseeritakse sellega haavu. Alumiiniumhüdroksiidiga neutraliseeritakse mao ülihappesust. Maarjajääga
Funktsioonid teistel elementidel: Fe – hemoglobiin Ar – juustes Sn – lipiidide ainevahetus Si – kõhrdes, liigestes ja silma klaaskehas Se – mitokondrites F – hamba email Ni – vereloome süsteem B - vereloome süsteem N - lipiidide ainevahetus Cu – oksüdeeritud ensüümid Mo - oksüdeeritud ensüümid Põhjused, mis määravad ära organismi keemilise koostise Elava ja elutu vahe on väärisgaasides! Põhiline vahe on bioelementide valikus ja kontsentratsioonis. Maakoores 98-99% O, Si, Al, Fe, Ca, N, K, Mg – massiks. Elavas on Si vähe, maakores palju, elavas on C palju, maakoores vähe. Nende süsteemi kuuluvus: 1. erinevad eel- ja päristuumsed – eeltuumsetes on C rohkem, pärituumsetes O rohkem. 2. taimed ja loomad erinevad ka. Taimedes rohkem B, loomades Ca. Võimest kuhjuda endasse teatud keemilisi elemente. Merevee mooluskid koguvad Au, käsnad ja
Funktsioonid teistel elementidel: Fe hemoglobiin Ar juustes Sn lipiidide ainevahetus Si kõhrdes, liigestes ja silma klaaskehas Se mitokondrites F hamba email Ni vereloome süsteem B - vereloome süsteem N - lipiidide ainevahetus Cu oksüdeeritud ensüümid Mo - oksüdeeritud ensüümid Põhjused, mis määravad ära organismi keemilise koostise Elava ja elutu vahe on väärisgaasides! Põhiline vahe on bioelementide valikus ja kontsentratsioonis. Maakoores 98-99% O, Si, Al, Fe, Ca, N, K, Mg massiks. Elavas on Si vähe, maakores palju, elavas on C palju, maakoores vähe. Nende süsteemi kuuluvus: 1. erinevad eel- ja päristuumsed eeltuumsetes on C rohkem, pärituumsetes O rohkem. 2. taimed ja loomad erinevad ka. Taimedes rohkem B, loomades Ca. Võimest kuhjuda endasse teatud keemilisi elemente. Merevee mooluskid koguvad Au, käsnad ja ainuõõssed B, V, Ar, sõnajalgtaimed aga Y.
Funktsioonid teistel elementidel: Fe hemoglobiin Ar juustes Sn lipiidide ainevahetus Si kõhrdes, liigestes ja silma klaaskehas Se mitokondrites F hamba email Ni vereloome süsteem B - vereloome süsteem N - lipiidide ainevahetus Cu oksüdeeritud ensüümid Mo - oksüdeeritud ensüümid Põhjused, mis määravad ära organismi keemilise koostise Elava ja elutu vahe on väärisgaasides! Põhiline vahe on bioelementide valikus ja kontsentratsioonis . Maakoores 98-99% O, Si, Al, Fe, Ca, N, K, Mg massiks. Elavas on Si vähe, maakores palju, elavas on C palju, maakoores vähe. Nende süsteemi kuuluvus: 1. erinevad eel- ja päristuumsed eeltuumsetes on C rohkem, pärituumsetes O rohkem. 2. taimed ja loomad erinevad ka. Taimedes rohkem B, loomades Ca. 4 Keemilised elemendid ja anorgaanilised ühendid organismides
Kuna uusi valke sünteesitakse kõigis rakkudes, siis on ka ribosoomid eluslooduses kõikjal levinud Endoplasmaatiline retiikulum membraanide võrgustik eukarüootse raku tsütoplasmas - toimub rakusisene ainete liikumine moodustab tsisterne ja paunakesi osaleb metabolismis, st sünteesi ja detoksikatsioonireaktsioonides (maksarakkudes), st seal paiknevad vajalikud ensüümid BIoelementide ladustamine (Ca2 + lihasrakkudes), osaleb teatud valkude sünteesis, ehitab rakumembraane Golgi kompleks rakus sünteesitud ainete vastuvõtmine, ladustamine, ümbertöötlemine ja edasisaatmine sünteesitud valkude ümbertöötlemine, pakkimine ja sorteerimine Rakumembraani ja rakukesta moodustamine Mitokondrid energiakandjad rakuhingamine, ATP süntees, raku metabolismireaktsioonid (st, saadakse raku ja kogu organismi
..98% elusorganismide elementaarkoostisest ja nende baasil formeeruvad biomolekulid, raku orgaaniline aine). Nende ainete evolutsiooniline ,,eelistatus" tuleneb sellest, et nad annavad kergesti kovalentseid sidemeid (tugevad sidemed tagavad biomolekulide stabiilse ehituse) ning kaksik ja kolmiksidemete võimalus on alus mitmekesisusele ja reaktsioonivõimele; nendest moodustuvad organismis vesilahustuvad anorgaanilised ühendid on kergesti kasutaavad/väljutatavad. Süsinik Juhtroll bioelementide seas tuleneb sellest, et: C-aatom võib anda neli ensümaatiliselt sünteesitavat/lõhustuvat kovalentset sidet kas teiste aatomite või C-aatomiga; moodustab üksik-, kaksik- ja kolmiksidemeid (biomolekulide mitmekesisus!); moodustavad lineaarseid, hargnevaid ja tsüklilisi struktuure Hapnik Kudedesse jõudnud hapnikust umbes95% kasutub biomolekulide lõhustumiseks, et salvestada nende energiat organismi poolt kasutatava metaboolse energia (peamiselt ATP) vormis. Umbes 2..
· Suur geoloogiline aineringe · Biogeokeemiline tsükkel ainete liikumine ja muutumine ökosüsteemis biokeemiliste protsesside toimel · Bioloogiline aineringe Bioelemendid on keemilised elemendid, mis moodustava organismi elementaarkoostise · Organismi elementaarkoostis on tema ehituse ja talitluse aluseks · Elusorganismidest on leitud üle 70 keemilise elemendi · Elusorganismide talitluseks vajalik miinimum on 27 keemilist elementi Bioelementide liigitus (inimorganismi seisukohalt): 1. Põhibioelemendid esinevad biomolekulides aatomitena ja nende kombinatsioonidest moodustuvad biomolekulid; 96-98% · PÕHIBIOLELMENDID: H, C, O, N, P, S 2. Makrobioelemendid esinevad organismis ioonidena; vajatakse üle 100 mg päevas · MAKROBIOELEMENDID: Ca2+, Na+, K+, Mg2+, Cl- · 3. Mikrobioelemendid, minimaalne esinemine inimorganismis on eluks hädavajalik · MIKROBIOELEMENDID:
· Suur geoloogiline aineringe · Biogeokeemiline tsükkel ainete liikumine ja muutumine ökosüsteemis biokeemiliste protsesside toimel · Bioloogiline aineringe Bioelemendid on keemilised elemendid, mis moodustava organismi elementaarkoostise · Organismi elementaarkoostis on tema ehituse ja talitluse aluseks · Elusorganismidest on leitud üle 70 keemilise elemendi · Elusorganismide talitluseks vajalik miinimum on 27 keemilist elementi Bioelementide liigitus (inimorganismi seisukohalt): 1. Põhibioelemendid esinevad biomolekulides aatomitena ja nende kombinatsioonidest moodustuvad biomolekulid; 96-98% · PÕHIBIOLELMENDID: H, C, O, N, P, S 2. Makrobioelemendid esinevad organismis ioonidena; vajatakse üle 100 mg päevas · MAKROBIOELEMENDID: Ca2+, Na+, K+, Mg2+, Cl- · 3. Mikrobioelemendid, minimaalne esinemine inimorganismis on eluks hädavajalik · MIKROBIOELEMENDID:
• Suur geoloogiline aineringe • Biogeokeemiline tsükkel – ainete liikumine ja muutumine ökosüsteemis biokeemiliste protsesside toimel • Bioloogiline aineringe Bioelemendid on keemilised elemendid, mis moodustava organismi elementaarkoostise • Organismi elementaarkoostis on tema ehituse ja talitluse aluseks • Elusorganismidest on leitud üle 70 keemilise elemendi • Elusorganismide talitluseks vajalik miinimum on 27 keemilist elementi Bioelementide liigitus (inimorganismi seisukohalt): 1. Põhibioelemendid esinevad biomolekulides aatomitena ja nende kombinatsioonidest moodustuvad biomolekulid; 96-98% • PÕHIBIOLELMENDID: H, C, O, N, P, S 2. Makrobioelemendid esinevad organismis ioonidena; vajatakse üle 100 mg päevas • MAKROBIOELEMENDID: Ca2+, Na+, K+, Mg2+, Cl- • 3. Mikrobioelemendid, minimaalne esinemine inimorganismis on eluks hädavajalik • MIKROBIOELEMENDID:
detoksikatsiooni mehhanismide detailse tuvastamise alusel · tervisliku toitumise põhimõtete väljatöötamine organismi erinevate arengustaadiumite ja seisundite jaoks · biokeemia uute fundamentaalsete kontseptsioonide ja meetodite rakendamine kliinilises töös BIOELEMENDID Organismi elementaarkoostis on organismi ehituse ja talituse alus. Elavast organismist on leitud üle 70 elemendi. Elussüsteemide talitluseks vajalik miinimum on 27 keemilist elementi bioelementi. Bioelementide jaotus: · põhibioelemendid (H, C, O, N, P, S): biomolekulides aatomitena ja nende kombinatsioonidest koosnevad bioelemendid; moodustavad 96-98% elusorganismide elementaarkoostisest. · Essentsiaalsed (asendamatud) makrobioelemendid (Ca2+, Na+, K+, Mg2+, Cl-): biofunktsioone enamasti ioonidena täitvad bioelemendid, sisaldus elusorganismis üle 0,1% · essentsiaalsed mikrobioelemendid (Fe, Cu, Zn, Mn, Co, I, Mo, V, Ni, F, Cr, Se, Si,
· Moodustavad kaksiksidemeid (O, C, N) ja kolmiksidemeid (C), mis on aluseks biomolekulide mitmekesisusele ja heale reaktsioonivõimele. · Moodustavad kergesti kovalentseid sidemeid, mis on tugevad keemilised sidemed ja tagavad biomolekulide stabiilse ehituse. · Nende baasil moodustuvad organismis lihtsad orgaanilised ühendid (CO2, H2O, NH3), mis on kergesti organismis kasutatavad või väljutatavad. Bioelementide liigitus inimorganismi seisukohalt: 1. Põhibioelemendid esinevad biomolekulides aatomitena ja nende kombinatsioonidest moodustuvad biomolekulid; · PÕHIBIOLELMENDID 96-98% : H, C, O, N, P, S 2. Makrobioelemendid esinevad organismis ioonidena; vajatakse üle 100 mg päevas · MAKROBIOELEMENDID: Ca2+, Na+, K+, Mg2+, Cl- 3. Mikrobioelemendid, minimaalne esinemine inimorganismis on eluks hädavajalik
langetab HDL kolesterooli taset, luues sellega soodsad tingimused ateroskleroosi kujunemiseks. Tuleks vältida suurte transrasvhapete hulkade tarbimist, s.t. piirata eeskätt margariinide kestvat liigtarbimist. BIOELEMENDID INIMTOIDUS Organismi elementaarkoostis on organismi ehituse ja talitluse aluseks. Enne kui vaatleme, milliseid keemilisi elemente me konkreetsete toiduainete koostises saame, tutvume inimorganismi keemiliste elementide koostise omapäraga. Sellest tulenevalt ka alljärgnev bioelementide sisalduse ja funktsionaalsuse lühianalüüs. Elavast on leitud 70...90 keemilist elementi. Organismid saavad neid toidust, joogiveest, sissehingatava õhust ja ümbritsevast keskkonnast. Elussüsteemide talitlusteks hädavajalik miinimum on 27 keemilist elementi ehk bioelemendid, mis jaotuvad järgmiselt: Levinud on bioelementide jaotamine ka vastavalt sisaldusele organismis: makrobiogeensed, sisaldus üle 1 % (H,C,O,N,Ca,P,); oligobiogeensed, sisaldus 0,1...1,0 % (Na, S, K,Cl, Mg,Fe);