Suhkur on kokkuleppeline käibemõiste, mida kasutatakse peamiselt sahharoosi aga ka teiste magusamaitseliste vees lahustuvate lihtsüsivesikute (mono- ja disahhariidide) kohta. Peamised süsivesikud ning nende parimad allikad: Mono- ja disahhariidid* e lihtsüsivesikud e suhkrud Glükoos e viinamarjasuhkur mesi, puuviljad, marjad, mahlad Fruktoos e puuviljasuhkur: puuviljad, marjad, mahlad, mesi Laktoos e piimasuhkur: piim ja piimatooted Maltoos e linnasesuhkur: teraviljatooted Sahharoos e lauasuhkur: suhkruroog, suhkrupeet, lauasuhkur, suhkrut sisaldavad tooted, puuviljad, marjad Oligosahhariidid Maltodekstriin:saadakse tärklisest, kasutatakse peamiselt toidulisandina. Leidub ka õlles ja leivas Rafinoos: kaunviljad Polüsahhariidid Tärklis: kartulid, teraviljatooted, riis, pasta Kiudained (tselluloos, pektiin): teraviljad, puuviljad Peamine toidu süsivesik on tärklis. Tärkliserikkaid tooteid sööva inimese seedekulglas toimub tärklise lagunemine, mis annab rohkesti glükoosi
275 g kuni 300 g süsivesikuid. 2500 kcal päevase energiavajaduse juures on soovitatav päevane süsivesikute hulk 345375 g, 3000 kcal korral 410450 g. Mono- ja disahhariidid* e lihtsüsivesikud e suhkrud Glükoos e viinamarjasuhkur mesi, puuviljad, marjad, mahlad Fruktoos e puuviljasuhkur puuviljad, marjad, mahlad, mesi Laktoos e piimasuhkurpiim ja piimatooted Maltoos e linnasesuhkur teraviljatooted Sahharoos e lauasuhkur suhkruroog, suhkrupeet, lauasuhkur, suhkrut sisaldavad tooted, puuviljad, marjad Polüsahhariidid Tärklis kartulid, teraviljatooted, riis, pasta Kiudained (tselluloos, pektiin)teraviljad, puuviljad Toidud Suhkrut lisatakse paljudesse erinevatesse toitudesse, kuid kõige enam sisaldavad seda: karastus ja mahlajoogid, nt 500 ml limonaadi võib sisaldada ligi 200 g e 40 teelusikatäit suhkrut, maiustused, kommid, küpsised,
Süsivesikud Loengumaterjalid K.Port Klassifikatsioon · Monosahhariidid lihtsüsivesik, väiksemateks osadeks ei hüdrolüüsu · Oligosahhariid koosneb üksikutest monosahhariididest Disahhariidid koosnevad kahest ms. (n. lauasuhkur (sukroos) = glükoos+fruktoos; maltoos = glükoos+glükoos; laktoos = glükoos+galaktoos) · Polüsahhariid koosneb suurest hulgast (üle 20) monosahhariididest (n. tärklis, tselluloos) Monosahhariidid · Tavaliselt 5-6 süsinikku (pentoos, heksoos) · Karbonüülrühma (C=O) asukoht alguses on aldehüüd keskel on ketoon · Asümeetrilisel süsinikul on kõik valentsid seotud erinevate rühmadega (SV on neid mitu) · Tekib stereoisomeeria: D
Mitu Kuidas süsinikku? nimetatakse? 1 Met- 2 Et- 3 Pro- 4 But- 5 Pent- 6 Heks- 7 Hept- 8 Okt- 9 Non- 10 Deka- 1. Alkoholid on süsivesinikest tuletatud ühendid, mis sisaldavad OH rühma. 2. Sahhariidid on C, H, O ühendid. Magusad, veega lahustuvad sahhariidid on suhkrud. Fruktoos ehk puuvilja suhkur. Sahharoos ehk lauasuhkur leidub suhkruroos ja suhkrupeedis. Tärklis on valge, pulbriline ja kristalne, mis vees ei lahustu, soojendades omab paksu lahuse - kliister. 3. Rasvad jagunevad taimsed, näiteks oliiviõli, rapsiõli ja loomsed, näiteks searasv ja hülgerasv. 4. Rasvad on vettõrjuvad ja rääsuvad. Omadused Kasutusalad Rahvakeelne nim. Etanool Värvuseta, Alk joogid, Piiritus iselomuliku kütus,
energiast Jaotus · Jagunevad kolme põhirühma 1) Monoosid 2)Oligosahhariidid 3)Polüsahhariidid Monoosid · Kahte või enamat hüdroksüülrühma aldehüüdid või ketoonid · Liigendatakse funktsionaalse rühma järgi -Aldoosil on aldehüüdrühm -Ketoosil on ketoonrühm Oligosahhariidid · Madalamolekulaarsed orgaanilised ühendid, mis organismides on valdavalt moodustunud 2- 3 monosahhariidi vahelisel ühinemisel. -Sahharoos - lauasuhkur -Laktoos - piimasuhkur -Maltoos - linnasesuhkur Polüsahhariidid · Kõrgemolekulaarsed orgaanilised ühendid polümeerid, mille lülideks (monomeerideks) on monosahhariidid. -Tärklis -Glükogeen OMADUSED MONOOSID OLIGOSAHHARIIDI POLÜOOSID D Magusus on on ei ole
Suhkrute lühiiseloomustus Suhkrud (süsivesikud)- orgaanilised ühendid, mille koostisesse kuuluvad süsinik (C), vesinik (H) ja hapnik (O). Suhkruid jagatakse 3 rühma: 1)Monosahhariidid (lihtsuhkrud) (üks tsükkel)- kõige lihtsamad süsivesikud, mis koosnevad 3-6 süsinikuaatomist. Tähtsamad neist on: 1. 5-süsinikuga e pentoosid · riboos (C5H10O5)- kuulub RNA (nukleotiidi) koostisesse. · desoksüriboos (C5H10O4)- kuulub DNA (nukleotiidi) koostisesse. 2. 6-süsinikuga (heksoosid) i. glükoos (viinamarjasuhkur) (C6H12O6)- tähtis energiallikas. Taimedes moodustub glükoos fotosünteesi käigus ja tihti talletatakse() see tärklisena. Loomad saavad glükoosi toiduga nt tärklise lõhustamisel seedeelundkonnas. ii. Fruktoos (puuviljasuhkur )(C6H12O6)- puuviljades ...
• Tähtsad teadmised Süsivesikute tutvustus • Süsivesikud on meie organismi peamised energiaallikad. • Mõnele organile, näiteks ajule ,on süsivesik, glükoos ainuke energiaallikas. Kus neid leidub? • Süsivesikuid leidub: – Kartulites – Puuviljades – Mahlades – Mees Mis asjad kuuluvad süsivesikute hulka? • Süsivesikute hulka kuuluvad: – Glükoos ehk viinamarjasuhkur – Fruktoos ehk puuviljasuhkur – Sahharoos ehk tavaline lauasuhkur – Kiudained • Sellest räägime kohe…… Kiudained • Kiudained seovad palju vett ja teevad seetõttu täiskõhutunde. • Samal ajal sisaldab kiudainerikas toit vähe toiduenergiat. • Kiudained muudavad soolesisalduse veerikkaks ning kiirendavad selle edasiliikumist sooles. • Viimane asjaolu aitab vältida kõhukinnisust. Kiudaine allikad • Head kiudaine allikad on: – Rukkileib – Täisterasai – Sepik – Müsli
SAHHARIIDID ehk SÜSIVESIKUD Süsivesikud on orgaanilised ühendid, mis sisaldavad süsinikku, vesinikku ja hapnikku. Süsivesikud on energiarikkad ained Süsivesikud on looduses enamlevinud orgaanilised ühendid. Taimedes leidub neid kuivainest 75-90%, loomades kuni 2% ja seentes 1-3%. Nad kuuluvad rakkude, kudede ning mõnede hormoonide koostisesse. Loomad kasutavad toidus olevaid süsivesikuid nagu suhkur ja tärklis - energiaallikana. Taimed valmistavad oma elutegevuseks vajalikke süsivesikuid ise. I MONOSAHHARIIDID ehk LIHTSUHKRUD Riboos Desoksüriboos Glükoos Fruktoos Glükoos (viinamarjasuhkur) Monosahhariid, mille molekulis on 6 süsiniku aatomit. C6H12O6 Tähtis energiaallikas. Taimedes moodustub glükoos fotosünteesi käigus ja tihti talletatakse see tärklisena. Loomad saavad glükoosi toiduga nt tärklise lõhustamisel seedeelundkonnas. ...
Kõikide elusorganismide energiaallikas. Tekib fotosünteesis. Loomad saavad toidust. Rakuhingamisel vabaneb energiat 17,6 KJ/g. Veresuhkur = glükoos veres. Insuliin reguleerib veresuhkru taset. Fruktoos - C6H12O6 ehk puuviljasuhkur ja leidub ohtralt mees, puuviljades, mahlades. Samuti energiaallikas. Kõige magusam suhkur. Oligosahhariidid (oligo mõni ) On süsivesikud milles on 2 -3 monosahhariidi on omavahel liitunud. Sahharoos tavaline lauasuhkur mida on rohkelt suhkruroos ja suhkrupeedis. Maltoos (linnase suhkur) koosneb kahest glükoosijäägist. Laktoos (piimasuhkur) moodustub peamiselt piimanäärmetes. Energia ühend et järglane saaks energiat. Lõhustamiseks vajalik ensüüm (laktaas) mis paljudel puudub. Polüsahhariidid Polüsahhariidid on Polümeerid, mille monomeerideks on monosahhariidide jäägid. Tärklis energia varuaine taimedel (teraviljades, kartulimugulas, sibulas, risoomis).
Süsivesikud on looduses enamlevinud orgaanilised ühendid. Taimedes leidub neid kuivainest 75-90%, loomades kuni 2% ja seentes 1-3%. Veel kuuluvad nad rakkude, kudede ning mõningate hormoonide koostisesse. Elemendid millest koosneb GLÜKOOS - C6H12O6 ehk viinamarjasuhkur, kõikide organismide peamine energiaallikas. FRUKTOOS - C6H12O6 ehk puuviljasuhkur, leidub ohtralt mees, puuviljades, mahlades. Kõige magusam suhkur. SAHHAROOS - C12H22O11 ehk tavaline lauasuhkur, mida on rohkelt suhkruroos ja suhkrupeedis MALTOOS - linnasesuhkur, koosneb kahest glükoosijäägist. LAKTOOS - piimasuhkur, moodustub peamiselt piimanäärmetes. TÄRKLIS - energia varuaine taimedel (teraviljades, kartulimugulas, sibulas, risoomis). TSELLULOOS - Kõikide taimeraku kestade peamine koostisosa. Puidurakkudes on eriti paksud kestad GLÜKOGEEN - talletatakse maksas ja lihastes, insuliin muudab liigse glükoosi veres glükogeeniks.
märksa hiljem, ajalooüriku tõendusel alles 1691. BESEE Alustame besee esimese peategelase munavalgega. Tegelikkuses on munavalge valkude 10–12% vesilahus, millele langeb üle poole kanamuna massist. Toiteväärtuselt peab munavalget kõrgelt hindama, sest tema valkudes on olemas kõik asendamatud aminohapped meile soodsas vahekorras. Teine peaosaline on taimse päritoluga (suhkruroost või suhkrupeedist) valmistatud sahharoos ehk lauasuhkur. Tavaline suhkur koosneb pea sajaprotsendiliselt sahharoosist, mille koostises esinevad omavahel keemiliselt seotud fruktoos ja glükoos. Vahustada ja kuumutada Besee kujunemise eelduseks on munavalgete vahustamine piisava suhkrukogusega. Eri tüüpi beseeretseptide puhul on munavalgete ja suhkru vahekord erinev, tihti on olulised ka suhkru lisamise etapid ja vorm – kas kuivainena või siirupina. Samuti on erinevusi kuumutamise viisis ja kestuses.
Õpi kontrolltööks.Elusorganismide süsteem. 1.Oskad järjestada: Liik>Perekond>Sugukond>Selts jne mõne selgroogse looma põhjal Liik Perekond Sugukond Selts Klass HõimkondRiik Kodukass Kass Kaslased Kiskjalised Imetajad Keelikloomad Loomariik 2. Elu tunnused. Oskad nimetada elu tunnuseid 1) paljunemisvõime 2) aine ja energiavahetus 3) arenemis ja kasvamisvõime 4) reageerimine ärritusele 5) pärilikkus 6) kindel eluiga, mis lõppeb surmaga 3.Elu organiseerituse tasemed. Oskad järjestada elu organiseerituse tasemeid. Tead näiteid iga elu organiseerituse taseme kohta. 1) molekulaarne DNA, RNA, valgud 2) rakuline eukarüdoodid, prokarüdoodid, 3) koeline kattekude (taimedel) 4) populatsioon sama liigi esindajad 5) liik taime, looma ja seeneliigid 6) kooslus taime, elu, loomakooslus 7) ökosüsteem mets, järv, põld, meri, raba 8) bioom tundra, taiga, stepp 9)biosfäär 4. Vesi. Vee funktsioonid organismides, vee tähtsus. Loode areneb vees, 5.S...
ORGAANILISED AINED RAKKUDES Mis iseloomustab orgaanilist ainet? Sisaldavad alati süsinikku (C) Tekivad organismides Sisaldavad rakkudele kättesaadavat energiat. Süsivesikud, lipiidid, valgud, nukleiinhapped. (Bioaktiivsed ained on ensüümid, vitamiinid, hormoonid, antibiootikumid, mürgid.) SÜSIVESIKUD e Sahhariidid Koostas Kersti Veskimets Mõiste Süsivesikud ehk sahhariidid on orgaanilised ühendid, mille koostises esinevad süsinik, vesinik ja hapnik. Süsivesik suhkur Kus asuvad? Süsivesikud on looduses enamlevinud orgaanilised ühendid. Taimedes leidub neid kuivainest 75-90%, loomades kuni 2% ja seentes 1-3%.. Nad kuuluvad rakkude, kudede ning mõningate hormoonide koostisesse. I MONOSAHHARIIDID ehk lihtsuhkrud (üks tsükkel), kus C arv on 3 6. NÄITED: RNA 1. RIBOOS - C5H10O5 RNA koostises 2. DESOKSÜRIBOOS C5H10O4 DNA koostises. Erinevus? 3. GLÜKOOS C6H1...
Süsivesikud e. sahhariidid on orgaanilised ühendid, mille koostises esinevad süsinik, vesinik ja hapnik. (Taimedes palju kuni 90 protsenti, aga loomades vähe) Saab jaotada 3 rühma: I Monosahhariidid e. lihtsuhkur N: Riboos RNA koostises. 2) Desoksüriboos DNA koostises 3) Glükoos C6H12O6- e. viinamarja suhkur, peamine energiaallikas. 4) Fruktoos C6H12O6 e. puuviljasuhkur, leidub mees, puuviljades, mahlas. II oligosahhariidid 1) Sahharoos lauasuhkur: suhkruroos ja suhkru peedis (fruktoos + glükoos) 2) Maltoos linnasesuhkur, nt õlles. 3) Laktoos (piimasuhkur) moodustub piima näärmets III POLÜSAHHARIIDID On polümeerid, mille monomeerideks on monosahhariidide jäägid. 1) Tärklis energia varuaine taimedele, koosneb glükoosi molekulidest. ( Inimestel lagun. amülaas) 2) Tselluloos koosneb glükoosi molekulidest, asub taimeraku kestas. 3) Kitiin loomarakkude kestas, seemne raku kestas.
loomad saavad toidust, Rakuhingamisel vabaneb energiat 17,6 kJ/g; veresuhkur = glükoos veres Insuliin reguleerib veresuhkru sisaldust. 3.Fruktoos C6H12O6 ... ehk puuviljasuhkur Leidub ohtralt mees, puuviljades, mahlades Energiaallikas. Kõige magusam suhkur. II Oligosahhariidid ... on süsivesikud, milles 2 kuni 3 monosahhariidi on omavahel liitunud. 1. Sahharoos ehk suhkur on glükoosist ja fruktoosist koosnev disahhariid keemilise valemiga C12H22O11 Tavaline lauasuhkur, mida on rohkelt suhkruroos ja suhkrupeedis 2. Maltoos ehk linnasesuhkur on disahhariid, mis koosneb kahest glükoosi molekulist, mis on ühendatud (14) sidemega. Keemiline valem on C12H22O11. Linnasesuhkur looduslik süsivesik, mis tekib seemnete idanemisel, näiteks õlle valmistamise eelprotsessis ehk odralinnaste valmistamisel. 3. Laktoos (piimasuhkur) - moodustub peamiselt piimanäärmetes. Lõhustamiseks vajalik ensüüm (laktaas), mis paljudel puudub. III POLÜSAHHARIIDID
Vesi, keemilised elemendid ja süsivesikud KONTROLLTÖÖ BIOLOOGIA Keemilised elemendid Elusloodusest on leitud 70 kuni 90 keemilist elementi. Inimesel on vaja 27. Makrogeenseid palju, mikrogeenseid vähe. Makrogeensed on: Hapnik- oksüdeerija, kuulub biomolekulide koostisesse, õhukoostise komponent Süsinik- moodustab 4 kovalentset sidet, võib moodustada erinevaid sidemeid, ahelaid. Evolutsiooni keskne bioelement. Teda leidub kõigis orgaanilistes ühendites. Selle käigus vabanevat energiat kasutatakse elutegevuseks. Süsiniku eriliste keemiliste omaduste tõttu ongi olemas miljoneid erinevaid orgaanilisi süsinikuühendeid ning biomolekulide mitmekesisus suur. Vesinik- kuulub biomolekulide koostisesse, tähtsus- vesiniksidemete tekitaja ja võimaldaja, Lämmastik- on süninikskeletti täiendab, tugevdad ja mitmekesistav element. Leidub nukleotiidides, ami...
Tõsta potti suitsuliha, kooritud sibul ja sektoriteks lõigatud kapsas. Vala peale vesi ja hauta nõrgal kuumusel 2530 minutit. Lisa kooritud ja tükeldatud porgandid ja kaalikas ning hauta veel 10 minutit. Lisa kooritud kartulid ja hauta veel 20 minutit. Maitsesta soolaga ja hauta veel 10 minutit, kuni köögiviljad on pehmed. Kaunista hakitud maitserohelisega. 10 ). Vaslakuklid Valmistamisained : 5 dl Leige piim (37-30 kraadi) 50 g Presspärm 1 tk Muna 1.5 tl Sool 2 dl Lauasuhkur 13 dl Eriti hea nisujahu 175 g Või KATE : 4 dl Vahukoor 2 sl Lauasuhkur 1 tl Vanill- või vanilliinsuhkur SOOVI KORRAL : moos Valmistamine : Valmistusaeg: Hõõru pärm vähese sooja piimaga vedelaks. (Kui kasutad kuivpärmi, pane see vähese jahu hulka ja seejärel lisa piim) Lisa suhkur, toasoe muna, sool, ülejäänud piim ja pool jahust ning sega mõned minutid. Sega hulka veel u 5 dl jahu (1-2 dl jääb abiks kuklite vormimisel). Kõige lõpuks pane
SUHKUR Suhkur on inimese jaoks oluline toiduaine, mida kasutatakse: o roogade magustamiseks o maitsestamiseks, mis tähendab teiste maitse- või toiduainete maitse rõhutamist või nihutamist soovitud suunas. Suhkru eriliigid: Tavaline lauasuhkur ehk sahharoos; Viinamarjasuhkur ehk glükoos; Puuviljasuhkur ehk fruktoos; Piimasuhkur ehk laktoos; Linnasesuhkur ehk maltoos. Suhkru jaotus tootmisviisist lähtuvalt: 1. Peensuhkur Valge kristallsuhkur on kõige tavalisem kasutatav suhkur. Tavalist suhkrut toodetakse kas suhkruroost või suhkrupeedist. Kasutamine:
Aminohapped-amino-ja karboksüülrühmast ning igale aminohappele sobivast kõrvalahelast koosnevad molekulid,mis moodustavad omavaheliste peptiidsidemete abil valkusid. Asendamatud aminohapped-aminohapped,mida vaja valgusünteesiks,kuid org. ise ei tooda,peab saama toidust,8tk. ile,leu,lys,met,phe,thr,trp,val. Denatureerumine-valkude sekun või tertsstruk. lagunemine välise teguri.temp.happe,aluse,mehaanilise mõjutamise toimel. DNA-DESOKSÜRIBONUKLEIINHAPE-molekulid,mille ül on säilitada pärilikku inf ja edasi anda järgmisele rakupõlv konnale.Põlümeer.Kaheajelaline spiraal,sisaldab 4 nämmastkalust:adeniin,guaniin,tsütosiin,tümiin. Ensüümid-valgus,mis reguleerivad rakkudes keemiliste reaktsioonide kiirust. Fosfolipiidid-fosforhappejäägist ja rasvhappejöökidest koosnevad molekulid, mis on rakumembraanide peamised koostisosad. Frukroos-e puuviljasuhkur-paljudes taimedes leiduv lihtsuhkur.puuviljad,mesi,õied. Geenid-DNA lõik,mis määrab ühe RNA mo...
Valik normaalseks toitumiseks Klassifikatsioon 1. Monosahhariidid ehk monoosid (lihtsüsivesikud) glükoos, reguleerib vere osmootset rõhku, põhiline energiaallikas inimese organismis; Fruktoos(puuviljasuhkur,levuloos), imendub soolestikust aeglaselt magusaine diabeedi korral, ei tõsta veresuhkru taset, magusaim süsivesik; Galaktoos 2. Oligosahhariidid koosnevad 2-10 monoosijäägist; Sahharoos (tavaline lauasuhkur, peedisuhkur) laguneb glükoosiks ja fruktoosiks; Laktoos (piimasuhkur); Maltoos(linnasesuhkur) 3. Polüsahhariidid ehk polüoosid kõrgmolekulaarsed süsivesikud; Glükogeen loomne päritolu, glükoosi lühiajaline reserv organismis, talletub maksas, lihastes, südames jne; Tärklis peamine toidu süsivesik, taimne päritolu, lahustub külmas vees. Ei lahustu kuumas vees kliister Tselluloos vaadeldav ka kui kiudaine, taimede rakukesta põhikomponent, ei lõhustu
1. Suhkrute lühiiseloomustus Suhkrud e süsivesikud- orgaanilised ühendid, mille koostisesse kuuluvad süsinik, vesinik ja hapnik. Suhkruid jagatakse 3 rühma: 1)Monosahhariidid e lihtsuhkrud (üks tsükkel)- kõige lihtsamad süsivesikud, mis koosnevad 3-6 süsinikuaatomist. Tähtsamad neist on: · 5-süsinikuga e pentoosid i. riboos (C5H10O5)- kuulub RNA (nukleotiidi) koostisesse. ii. desoksüriboos (C5H10O4)- kuulub DNA (nukleotiidi) koostisesse. · 6-süsinikuga e heksoosid i. glükoos e viinamarjasuhkur (C6H12O6)- tähtis energiallikas. Taimedes moodustub glükoos fotosünteesi käigus ja tihti talletatakse see tärklisena. Loomad saavad glükoosi toiduga nt tärklise lõhustamisel seedeelundkonnas. ii. Fruktoos e puuviljasuhkur (C6H12O6)- puuviljades ja mees esinev monosahhariid. Seda samuti kasutatakse energiaallikana. 2)Oligosahhariidid-süsive...
ERINEVAD SÄILITUSVIISID Et vältida toiduainete riknemist ja selllest tulenevaid haigestumisi, tuleb tunda ja rakendada toiduainete õigeid säilitamisviise. Toiduainete säilitamisel on vaja luua selliseid tingimused, mis takistavad mikroobide paljunemist või kasutada selliseid tehnloogiaid, mis täielikult hävitaksid kõik mikroobid. SÄILITAMINE SUHKRUGA Lauasuhkur ehk saharoos on taimse päritoluga süsivesik, mida on rohkesti suhkruoos ja suhkrupeedis. Suhkrul on võime siduda vett, selle tulemusena väheneb suhkrurikkas keskkonnas vee aktiivsuse näitaja ja see omakorda pärsib enamiku mikroobide arengut. Tooted suhkrusisaldusega 60% on väga hea säilivusega( näit marmelaadid, keedised, toorhoidised) ja nende järelkuumutamine pole vajalik. Kuid selliseid hoidised on väga
Pärlsuhkur Pärlsuhkur (Soome raesokeri ehk rahesuhkur) saadakse tükksuhkru valmistamisel tekkinud ebakorrapärase kujuga jääkide purustamisel. Osa pärlsuhkrust värvitakse kirjuks. Kasutatakse küpsetiste ja magusroogade kaunistamiseks, kuid erinevalt kristallsuhkruga kaunistamisest valgusefekti ei teki. Sanding sugar Sanding sugar on suure teraga kristallsuhkur, mida valgusefekti silmas pidades kasutatakse küpsetiste ehtimiseks. Suhkur e. Sahharoos Tavaline lauasuhkur ehk sahharoos on disahhariid ehk liitsuhkur, mis koosneb kahest lihtsuhkrust ehk monoosist fruktoosist ja glükoosist. Tavalist suhkrut toodetakse kas suhkruroost või suhkrupeedist, kusjuures mõlemal juhul on nii suhkru keemiline koostis kui magusus ühesugune. Tarretisesuhkur Tarretisesuhkur (Soome toode hyytelösokeri) on zhelatiinitu tarretisevalmistaja, mis sisaldab tärklisesiirupit, pektiini ja sidrunhapet. Ei sobi piima sisaldavate segude tarretamiseks.
Erinevad soolad ja suhkrud Soolad Mis on sool ? Soola peetakse nii igapäevaseks ja tavaliseks asjaks, et enamik inimesi on selle tähenduse unustanud. Soola ja toidu korvamatut liitu seatakse harva kahtluse alla, kuid sool on siiski midagi rohkemat kui pelgalt maitseaine. Tegelikult ei saaks me ilma soolata elada. Sool läbib meie veresooni, ajalugu, kultuuri ja religioone. See teeb võimalikuks kõige elava olemasolu, sest elu sai alguse meie planeedi soolasest ürgookeanist. Erinevad soolad : Meresoolas on 84 elementi, mineraalained ja mikroelemendid on selles inimorganismile täpselt sobivas õiges tasakaalus. Lauasoola valmistades eraldatakse meresoolast ülejäänud 83 elementi ja järele jääb naatrium. Kuna on leitud, et puhas naatrium tekitab terviseprobleeme, siis lisati juba eraldatud ained (kloor, jood) tagasi, kuid lõpptulemus on elusolenditele siiski kahjulik. Naatrium ajab jooma ja te...
Kordamine Sissejuhatus. Biokeemia. I Bioloogia on elu uuriv teadus (lk 8-23) 1. Mõisted: autotroof- organism, kes sünteesib elutegevuseks vajalikud orgaanilised ühendid väliskeskkonnast saadavatest anorgaanilistest süsinikuühenditest Heterotroof- organism, kes saab oma elutegevuseks vajaliku süsiniku toidus sisalduvast orgaanilisest ainest Molekul- aine väikseim osake, millel on kõik selle aine osakesed Organell- raku osa, millel on kindel ehitus ja ülesanne Organism- elusolend, kellel on terviklik keha, sigimisvõime, kasv, aren ja ainevahetus Populatsioon- sama liiki isendid, kes elavad samal ajal samas elupaigas Kooslus- kõik elusolendid, kes elavad samal ajal samas elupaigas Ökosüsteem- samas elupaigas elavad ja omavahel toitumissuhetes olevad elusolendid koos ümbritseva eluta keskkonnaga Biosfäär- kogu maakera elukeskkond Histoloogia- koeõpetus Anatoomia- organismi ehitus...
riidid,vesinikkarbonnat,fosfaadid,sulfaadid.Funkt Hüpotooniline lahus- vereplasmast madalama Valkude seedimine algab maos,peensool Sahharoos(tavaline lauasuhkur,peedisuhkur)- sioonid:tagavad kehavedelike osmoose rõhuga lahus on põhine seedimise koht ja lõppkoht kus koosneb glükoosi ja fruktoosi jäägist. osmilaalsuse,moodustavad bioelektrilisi Hüpertooniline lahus-vereplasmast kõrgema
valgud) disahhariidid: Sahharoos(tavaline Elektrolüüdid:katioonid(Na,K,Ca,Mn)Anioonid:kloriidid, Alkaloos vere pH tõus, Atsidoos vere pH langus lauasuhkur,peedisuhkur)-koosneb glükoosi ja fruktoosi vesinikkarbonnat,fosfaadid,sulfaadid.Funktsioonid:taga Valkude seedimine algab maos,peensool on Hüpotooniline lahus- vereplasmast madalama osmoose jäägist. Laktoos(piimasuhkur)-loomne disahhariid vad kehavedelike osmilaalsuse,moodustavad põhine seedimise koht ja lõppkoht kus neid rõhuga lahus rinnapiimas 6-8%,lehmapiimas 3.8-5%
Pärlsuhkur- Pärlsuhkur (Soome raesokeri ehk rahesuhkur) saadakse tükksuhkru valmistamisel tekkinud ebakorrapärase kujuga jääkide purustamisel. Osa pärlsuhkrust värvitakse kirjuks. Kasutatakse küpsetiste ja magusroogade kaunistamiseks, kuid erinevalt kristallsuhkruga kaunistamisest valgusefekti ei teki. Sanding sugar- Sanding sugar on suure teraga kristallsuhkur, mida valgusefekti silmas pidades kasutatakse küpsetiste ehtimiseks. Suhkur ehk sahharoos- Tavaline lauasuhkur ehk sahharoos on disahhariid ehk liitsuhkur, mis koosneb kahest lihtsuhkrust ehk monoosist fruktoosist ja glükoosist. Tavalist suhkrut toodetakse kas suhkruroost või suhkrupeedist, kusjuures mõlemal juhul on nii suhkru keemiline koostis kui magusus ühesugune. Tarretisesuhkur- Tarretisesuhkur (Soome toode hyytelösokeri) on zhelatiinitu tarretisevalmistaja, mis sisaldab tärklisesiirupit, pektiini ja sidrunhapet. Ei sobi piima sisaldavate segude tarretamiseks.
Rakukeemia kordamisküsimused (26-61) 1. Levinumad keemilised elemendid, ained elusorganismides. 1. makroelemendid 99% - C, H, N, O, P, S 2. mikroelemendid - Ca, Mg, Fe, Au, Na, Cl, K, F, Cu, I, Zn ….. jne. - mikroelementidest on elusorganismides leitud 36 keemilist elementi 2. Vee tähtsus. 1) Kõik organismid koosnevad ja vajavad oma elutegevuseks vett. 2) Vesi on polaarne, mis teeb võimalikuks luua vesiniksidemeid, mistõttu on vesi eluks sobivatel temperatuuridel vedel, mistõttu on see hea lahusti, mistõttu eksisteerib pindpidevus. 3) Vesi on rakkude sisekeskkond ja täidab rakuvaheruumi. 4) Vesi osaleb keemilistes reaktsioonides, transpordib aineid ja tagab raku siserõhu. 5) Vesi reguleerib soojust (soojeneb ja jahtub aeglasemalt kui teised ained), on vajalik organismide paljunemiseks ja on fotosünteesi lähteaineks. 3. Anioonide ja katioonide ülesanded. An...
toidust. Glükoos in organismide põhiline energiaallikas. Leidub viinamarjades, veres. Fruktoos ehk puuviljasuhkur C6H12O6 Organismide põhiline energiaallikas. Kõige magusam suhkur. Leidub mees, puuviljades, mahlades. Oligosahhariidid- süsivesikud, milles on 2-3 monosahhariidi omavahel liitunud. Organism kasutab peamiselt energia saamiseks. Sahharoos Tekib glükoosi ja fruktoosi liitumisel. Tavaline lauasuhkur. Leidub palju suhkrupeedis ja roos. Maltoos ehk linnasesuhkur koosneb kahest glükoosijäägist. Moodustub idandites tärklise lõhustumisel. Laktoos ehk piimasuhkur koosneb glükoosist ja galaktoosist. Moodudtub piimanäärmetes. Laktoositalumatus inimesel peab olema ensüüm laktaas, et lagundada glükoosi sidemeid. Selle puudumisel, ei tule organism laktoosi lagundamisega hakkama ja kujuneb talumatus.
EESTI MAAÜLIKOOL Põllumajandus- ja keskkonnainstituut TERVISLIK TOITUMINE HEALTHY DIET Referaat Juhendaja: Kaire Rannik Tartu 2020 Õige toitumine tagab normaalse ainevahetuse, organismi normaalse arengu ja toimimise ning tugevdab immuunsüsteemi. Toidulaud peab olema mitmekesine ja päevas peaks olema vähemalt kolm toidukorda, lisaks paar oodet, et hoida tasakaalus veresuhkur ja energia. Tervislik toitumine tähendab ka seda, et ei toimu ala- ega ülesöömist, söögikorrad on kindlatel kellaaegadel ja õpitakse tundma enda isude tähendusi. Erinevad isud võivad tähendada, et organismis on puudus teatud ainetest, vahel on see märk ka sõltuvusest (nt liigne magusatarbimine). Head toitumisharjumused hoiavad ära haiguste tekke, näiteks diabeet. Kasvaval organismil on oluline saada toitained kätte mitmekesisest toidust. Umbes 2/3 toidulauast peaks oleks taimne ja ...
TOIDU SÜSIVESIKUD Et antud aineklassi enamikke esindajaid saab vaadelda süsiniku hüdraatidena siis võetigi kasutusele üldmõiste "süsivesik". Termin süsivesik ei võrdu mõistega "suhkur". Viimane on kokkuleppeline käibemõiste, mida kasutatakse peamiselt sahharoosi aga ka teiste magusamaitseliste lihtsate süsivesikute kohta. Suhkur on koondnimetus, mis hõlmab vaid teatud osa süsivesikutest, täpsemalt kõiki magusamaitselisi, veeslahustuvaid lihtsaid süsivesikuid (eeskätt mono- ja disahhariide). Süsivesikud on looduses enamlevinud orgaanilised ühendid. Inimese toidulauast lähtudes pakub kõigepealt huvi nende sisaldus taime-, looma- ja seeneriigis. Süsivesikud on inimtoidus esmase tähtsusega. Nad on hästi kättesaadavad, omastatavad, odavad ja kõrge energeetilise väärtusega. Süsivesikute arvele langeb üle poole inimorganismi elutegevuseks vajatavatest kaloritest. Aju energeetilised vajadused rahuldatakse peaaegu täies mahus veresuhkru (glüko...
kel puudub ensüüm, mis muundab galaktoosi glükoosiks. Sel juhul kuhjub galaktoos verre ja see võib esile kutsuda tõsiseid tervisehäireid. Mõnel maal eraldatakse piimast laktoos ning asendatakse sahharoosi või maltoosiga. Selline piim on kallim, kuid sobib geneetiliste puuetega inimestele. Korralikult hapnenud piimas on laktoos ära käärinud ja sellepärast sobivad hapupiim, keefir, jogurt jms kõigile. Sahharoos e.roo või peedisuhkur glükoos + fruktoos Meile tuntud kui tavaline lauasuhkur. Sahharoosi tunti muistses Indias juba ammu enne meie ajaarvamist. Euroopas levis suhkur laiemalt alles viimasel aastatuhandel. Algul tunti ainult roosuhkrut. Tegelikult leidub seda veel maisis, vahtras, kases ja suhkrupalmis. Suhkrupeedist hakati suhkrut tootma XVIII sajandil. Sahharoos on kristalne aine, mis sulab temperatuuril 185 kraadi. Sellest kõrgemal algab dehüdraatumine, moodustuvad ka kondenseerunud
Enamik süsivesikuid, välja arvatud piimasuhkur laktoos, on pärit taimedest. Meie toidu peamine süsivesik on tärklis, mida leidub enim taimsetes toiduainetes, eriti kartulis. Süsivesikute hulka kuuluvad näiteks glükoos ehk viinamarjasuhkur ja fruktood ehk puuviljasuhkur, mida leidub palju puuviljades, mahlades, mees. Lihtsamad süsivesikud nagu glükoos, fruktoos, sahharoos annavad toidule magusa maitse ja imenduvad seedetraktis väga kiiresti. Sahharoos ehk tavaline lauasuhkur annab ainult toiduenergiat kuid ei sisalda vajalikke toitaineid valke, vitamiine, mineraalaineid ja kiudaineid. Lisaks põhitoiduainetele valkudele, süsivesikutele ja rasvadele on organismile vajalikud veel mikrotoiduained. Mikrotoiduainete hulka kuuluvad vitamiinid ja mineraalained. Vitamiine vajab inimene väga väikestes kogustes. Vitamiinid ei asenda teisi toitaineid, samuti ei asenda üks vitamiin teist. Oluline on teada, et toidu
Mõnele organile, näiteks ajule, on süsivesik glükoos ainuke energiaallikas. Enamik süsivesikuid, välja arvatud piimasuhkur laktoos, on pärit taimedest. Süsivesikute hulka kuuluvad näiteks glükoos ehk viinamarjasuhkur ja fruktoos ehk puuviljasuhkur, mida leidub palju puuviljades, mahlades, mees. Lihtsamad süsivesikud nagu glükoos, fruktoos, sahharoos annavad toidule magusa maitse ja imenduvad seedetraktis väga kiiresti. Sahharoose ehk tavaline lauasuhkur annab ainult toiduenergiat kuid ei sisalda vajalikke toitaineid valke, vitamiine, mineraalaineid ja kiudaineid. Aktiivses kasvueas, eriti kui tehakse sporti või kehalist tööd, pole suhkru ületarbimist karta. Süsivesinike üleküllus soodustab rasvumist ja veresoonte lubjastumist. Eriti kergesti muutuvad rasvaks mitmesugused suhkrud. Tärklis ning puuviljades, marjades, mees jne. esinev suhkur fruktoos aga ei kutsu rasvumist esile. Süsivesikute hulka kuuluvad ka kiudained
BIOLOOGIA KONTROLLTÖÖ Mikroelemendid on keemilised elemendid, mida organismid (taimed ja loomad) vajavad elutegevuseks suhteliselt väikesetes kogustes (võrrelduna makroelementidega). Makroelemendid on keemilised elemendid, mida organismid (taimed ja loomad) vajavad elutegevuseks suhteliselt suurtes kogustes (võrrelduna mikroelementidega). Mikroelemente saab käsitleda kitsamas ja laiemas mõistes. Kitsamas mõistes arvatakse siia kaltsium, fosfor, magneesium, kaalium, naatrium, kloor ja väävel. Laiemas mõttes aga lisaks eelmainituile ka organismide peamised koostiselemendid – süsinik, hapnik, lämmastik ja vesinik. Taimede kontekstis räägitakse mõnikord ka makrotoiteelementidest. Väävel Väävel kuulub inimkeha ainevahetuse võtmeühendite ehitusse ja sidekudede ehitusstruktuuridesse. Väävlit saame vägagi erineva päritoluga toiduainetest. Rohkesti on väävlit munades, piimatoodetes (juust, kohupiim), lihas ja kalas. Taimedest on vää...
kasutada, kiudained on vajalikud seedesüsteemi korrashoidmiseks. Peamised süsivesikud ning nende parimad allikad: Mono- ja disahhariidid* e lihtsüsivesikud e suhkrud Glükoos e viinamarjasuhkur mesi, puuviljad, marjad, mahlad Fruktoos e puuviljasuhkur puuviljad, marjad, mahlad, mesi Laktoos e piimasuhkur piim ja piimatooted Maltoos e linnasesuhkur teraviljatooted Sahharoos e lauasuhkur suhkruroog, suhkrupeet, lauasuhkur, suhkrut sisaldavad tooted, puuviljad, marjad Oligosahhariidid Maltodekstriin saadakse tärklisest, kasutatakse peamiselt toidulisandina. Leidub ka õlles ja leiva Rafinoos kaunviljad Tärklis kartulid, teraviljatooted, riis, pasta Kiudained (tselluloos, pektiin) teraviljad, puuviljad Toidu talumatus Toidutalumatus on mitteallergiline ülitundlikkus mõne toidu või joogi suhtes, mille
2) valke? 0,7-1,0g/kg ; 2-3g/kg 3) lipiide? 4) vett? 28-35ml/kg ; 120-170ml/kg 17. Kuidas jaotatakse süsivesikud? 1) Monosahariidid: (-lihtsüsivesikud) - Glükoos e. viinamarjasuhkur (-reguleerib vere osmootset rõhku) - Fruktoos e. puuviljasuhkur (-magusaine diabeetidele, ei tõsta veresuhkru taset) - Galaktoos – (galaktoos+laktoos=laktoos)maksas muutub kergesti glükoosiks 2) Oligosahhariidid e. disahhariidid - Sahharoos e. lauasuhkur (-oluline toiduaine ja magustaja) - Laktoos e. piimasuhkur (-loomne (piima peamine) süsivesik) - Maltoos e. linnasesuhkur (-taimne süsivesik) 3) Polüsahhariidid - Tärklis (-taimne) - Glükogeen (-loomne) - Tselluloos (-taimne) Polüsahhariidid jagunevad omakorda: 1) homopolüoosid (-tärklis, glükogeen, tselluloos) 2) heteropolüoosid (-hüaluroonhape, kondroitiinväävelhape, hepariin)
(Toitlustus alused 2012) 3. 1 Creme Brulee ehk brüleekreem retsept: Maailmakuulus dessert, mille klassikalises versioonis kasutatakse naturaalset vanillikauna. Koostis: · 6dl vahukoor · 1tk vanillikaun · 1tl või vanill- või vanillisuhkur · 0,5dl lauasuhkur · 8tk munakollane · tuhksuhkur Et saavutada suuremat krõbedat karamellistatud pealispinda, valmistatakse brüleekreemi spetsiaalsetes väikestes kuumuskindlates või madalamates ahjuvormides. Parima tulemuse saavutamiseks kasuta leeklampi, mis karamellistab suhkrukihi hetkega ilma kreemikihti kuumutamata. Leeklambi puudumisel grilli 250-kraadises ahjus grillelemendi all, kuni suhkur karamellistub.
Enamik süsivesikuid, välja arvatud piimasuhkur laktoos, on pärit taimedest. Meie toidu peamine süsivesik on tärklis, mida leidub enim taimsetes toiduainetes, eriti kartulis. Süsivesikute hulka kuuluvad näiteks glükoos ehk viinamarjasuhkur ja fruktood ehk puuviljasuhkur, mida leidub palju puuviljades, mahlades, mees. Lihtsamad süsivesikud nagu glükoos, fruktoos, sahharoos annavad toidule magusa maitse ja imenduvad seedetraktis väga kiiresti. Sahharoose ehk tavaline lauasuhkur annab ainult toiduenergiat kuid ei sisalda vajalikke toitaineid valke, vitamiine, mineraalaineid ja kiudaineid. Aktiivses kasvueas, eriti kui tehakse sporti või kehalist tööd, pole suhkru ületarbimist karta. Süsivesikute hulka kuuluvad ka kiudained. Head kiudaine allikad on rukkileib, täisterasai, sepik, müsli, tatra- ja kaerahelbepuder, aed- ja puuvili. Nii viljaterades kui ka puu- ja aedviljades on suurem osa kiudainetest koondunud välimisse kihti. Seetõttu on kõige
24. flambeerimine - toidule valatud kange alkoholi süütamine. Näiteks konjakit, likööri või muud kanget alkoholi. Alkohol põleb ära, kuid aroom jääb alles. Seda tehakse harilikult sööjate nähes, toidu serveerimisel 25. fond - leem või kontsentreeritud puljong. Saadakse ahjus pruunistatud lihakontide, linnukontide või kalaluude pikaajalisel keetmisel köögiviljadega 26. fruktoos - puuviljasuhkur (rohkesti puuviljades ja mees). Oluliselt magusam kui lauasuhkur. Toiduainetööstuses kasutatakse magustamiseks kõrge fruktoosisisaldusega maisisiirupit. On inuliini ehitusüksus 27. garnituur - lisandid, mis annavad toidule karakteri ja sageli ka nime 28. gastronoomia - kokakunst 29. glükoos - viinamarjasuhkur (puuviljades ja marjades). Ta on paljude liitsüsivesikute (tärklis, tselluloos jt) ehitusüksus 30. gratineerimine - toidule värvi andmine ahjus tugevas kuumuses, soovitavalt ainult pealtpoolt 31
Organismi keemiline koostis: keemilistes reaktsioonides (lähteainena nt Organismide koostisest on leitud 70-80 erinevat fotosünteesil, lõpp-produktina). elementi. Enamusi väga 6CO2 + 12H2O = C6H12O6 + 6H2O + 6O2 väheses hulgas ja nende ülesannet ei Kindlustab rakkude ja kudede mahtuvuse tagab teata.Elusorganismide talitlusteks hädavajalik siserõhu ehk turgori. Organismi veesisalduse ja miinimum on 27 keemilist elementi ehk rakkude siserõhu vähenemisel taimed närtsivad, bioelemendid. inimese nahale tekivad kortsud. Rakkude koostis: Jagatakse 3 rühma : Makroelemendid - 98-99% keemilisi elemente on rakkudes kõige rohkem organismi elementidest: C; H; O; N; P; S Hapnik, süsinik, vesinik.Ka lämmastik, fosfor, Mesoelemendid katioonid: Na; K; ...
BIOLOOGIA Bioloogia on otsetõlkes ELUteadus. Kõige suuremad elusorganismide rühmad on riigid ja kokku on neid viis. 1. Loomad 2. Taimed 3. Bakterid 4. Seened 5. Protistid ( algloomad, vetikad ) Elu omadused 1.Rakuline ehitus -> ainuraksed näide amööb -> hulkraksed näide inimene Ainevahetus ( organism vajab keskkonnast toitu ja hapnik ja eraldab keskkonda tagasi jääkained ) Autotroobid ( taimed, vetikad ) [ toodavad toitaineid ise ] Heterotroofid ( kasutavad valmis toitu ) Paljunemine Kasvamine ja arenemine Reageerimine keskkonnatingimustele Keeruline ehitus Elu organiseerituse tase 1. Molekulaarne tase. · Biomolekulid = orgaanilised ained, näiteks: Valgud, DNA 2. Rakuline tase. · Rakk on väikseim üksus millel on elu omadused. 3. Koe tase · Kude on sarnase ehitusega ja talitusega rakud koos vaheainega. - Lihaskude - Sidekude - ...
melassijääkidega toorsuhkur ning fariinsuhkur, mis on saadud valge suhkru tootmisjäägist ja mis sisaldab lisaks sahharoosile ka glükoosi, fruktoosi ning melassijääke. Toorsuhkur ehk osaliselt rafineeritud suhkur on suhkrutootmise vaheprodukt, mida pole rafineeritud, keemiliselt töödeldud- pleegitatud ega ka tagantjärele pruuniks värvitud. Toorsuhkrud on näiteks Demerara ja Muscovado suhkur. Valgel suhkrul (rafineeritud sahharoos, peensuhkur, lauasuhkur, kristallsuhkur) on puhastamise käigus eemaldatud vitamiinid, mineraalained ja teised organismile vajalikud ained, mis on olemas suhkruroo ja -peedi mahlas. Valge suhkru baasil on tehtud näiteks fariinsuhkur, tarretisesuhkur, pärlsuhkur, tuhksuhkur, tükisuhkur, vanillsuhkur ja suhkrusiirup. Mesi Mesi on magusaine, mida mesilased toodavad põhiliselt õistaimede nektarist, kuid ka lehetäide ja teiste putukate magusatest eritistest
Enamik süsivesikuid, välja arvatud piimasuhkur laktoos, on pärit taimedest. Meie toidu peamine süsivesik on tärklis, mida leidub enim taimsetes toiduainetes, eriti kartulis. Süsivesikute hulka kuuluvad näiteks glükoos ehk viinamarjasuhkur ja fruktood ehk puuviljasuhkur, mida leidub palju puuviljades, mahlades, mees. Lihtsamad süsivesikud nagu glükoos, fruktoos, sahharoos annavad toidule magusa maitse ja imenduvad seedetraktis väga kiiresti. Sahharoos ehk tavaline lauasuhkur annab ainult toiduenergiat kuid ei sisalda vajalikke toitaineid valke, vitamiine, mineraalaineid ja kiudaineid. Aktiivses kasvueas, eriti kui tehakse sporti või kehalist tööd, pole suhkru ületarbimist karta. Süsivesikute hulka kuuluvad ka kiudained. Head kiudaine allikad on rukkileib, täisterasai, sepik, müsli, tatra- ja kaerahelbepuder, aed- ja puuvili. Nii viljaterades kui ka puu- ja aedviljades on suurem osa kiudainetest koondunud välimisse kihti. Seetõttu on kõige rohkem
Mannoos Suhkur-alkohol mannitool Mõnede liitvalkude koostises Disahhariidid Koosnevad kahest monosahhariidist, mis on omavahel seotud glükosiidsidemega. 1) Mitte-taandav ehk mitte-redutseeriv Ainult poolatsetaalsed hüdroksüülid Trehaloosi tüüpi 2) Taandav ehk redutseeriv Üks poolatsetaalne hüdroksüül ja üks alkohoolne OH rühm (4ndal kohal olev OH) Maltoosi tüüpi Sahharoos ehk lauasuhkur Maltoos ehk linnasesuhkur Laktoos ehk piimasuhkur Normaaltingimustel on glükosiid-sidemed stabiilsed Hüdrolüüsitakse kiiresti. Hüdrolüüsimine toimub, kas 1) hapete ja kuumuse või 2) ensüümide (sahharaas, invertaas, amülaas) poolt. Mittetaandavad disahhariidid Sahharoos (roo-ehk peedisuhkur) Taimedes ja puuviljades Glükoos ja fruktoos on seostunud -1,2-glükosiidsidemega. Taandavad disahhariidid 1) Maltoos (linnasesuhkur)
o osaleb valgu sünteesis DESOKSÜRIBOOS o e. pentoos (viiesüsinikuline suhkur) o nukleiinhapete koostises o DNA ehituses o ehituslik ülesanne 2. OLIGOSAHHARIIDID - tekivad kahe-kolme monosahhariidi omavahelisel liitumisel ehk disahhariidid SAHHAROOS o ehk roosuhkur, peedisuhkur, tavaline lauasuhkur o glükoosist ja fruktoosist koosnev kaheosaline liitsuhkur MALTOOS o ehk linnasesuhkur o koosneb kahest glükoosijäägist (magus) LAKTOOS o ehk piimasuhkur o moodustub peamiselt piimanäärmetes o kõigil imetajatel o toiteline ülesanne 3
toidust. Glükoos in organismide põhiline energiaallikas. Rakuhingamisel vabaneb energiat 17,6 KJ/g. Leidub viinamarjades, veres. Fruktoos ehk puuviljasuhkur C6H12O6 Organismide põhiline energiaallikas. Kõige magusam suhkur. Leidub mees, puuviljades, mahlades. Oligosahhariidid süsivesikud, milles on 2-3 monosahhariidi omavahel liitunud. Organism kasutab peamiselt energia saamiseks. Sahharoos Tekib glükoosi ja fruktoosi liitumisel. Tavaline lauasuhkur. Leidub palju suhkrupeedis ja roos. Maltoos ehk linnasesuhkur koosneb kahest glükoosijäägist. Moodustub idandites tärklise lõhustumisel. Laktoos ehk piimasuhkur koosneb glükoosist ja galaktoosist. Moodudtub piimanäärmetes. Laktoositalumatus inimesel peab olema ensüüm laktaas, et lagundada glükoosi sidemeid. Selle puudumisel, ei tule organism laktoosi lagundamisega hakkama ja kujuneb talumatus.
Fruktoos (puuviljasuhkur) on kõige magusam suhkur. Fruktoosi leidub ohtralt puuviljades, suhkrupeedis ja mees. Fruktoos imendub soolestikust kaks korda aeglasemalt kui glükoos. Teda kasutatakse magusainena diabeedi korral, kuna ta ei tõsta veresuhkru taset. Oligosahhariidid - on madalmolekulaarsed orgaanilised ühendid, mis organismides on valdavalt moodustunud 2-3 monosahhariidi ühinemisel. Sinna kuuluvad ka disahhariidid - sahharoos, maltoos. Sahharoos (tavaline lauasuhkur, peedisuhkur) - on valdavalt taimne süsivesik, mida on rohkesti suhkruroos ja suhkrupeedis. Koosneb glükoosi ja fruktoosi jäägist. On oluline toiduaine ja magustaja. Sahharoosi sünteesitakse paljudes taimedes. Loomorganism ei omasta sahharoosi: see lammutatakse seedetraktis ensüüm sahharaasi toimel ja vabanenud glükoos ja fruktoos imenduvad. Laktoos (piimasuhkur) - on loomne disahhariid. Koosneb glükoosist ja galaktoosist. On piima peamine süsivesik
DNA Desoksüribonukleiinhape ehk DNA on enamikus elusorganismides pärilikku informatsiooni säilitav aine, keemiliselt desoksüriboosist, lämmastikalustest ja fosforhappejääkidest koosnev polümeer. DNA üldstruktuur DNA on polümeer, mille elementaarlülideks on desoksüribonukleotiidid (lühidalt ka lihtsalt nukleotiidid). Harilikult koosneb DNA adeniinist (A), guaniinist (G), tsütosiinist (C) ja tümiinist (T). Lämmastikaluste vabad hüdroksüülrühmad, aminorühmad ja hapniku aatomid moodustavad kergesti omavahelisi vesiniksidemeid. Konkreetsete nukleotiidide järjestust üksikus DNA ahelas nimetatakse DNA primaarstruktuuriks. Enamasti esineb DNA elusorganismides kahe antiparalleelse omavahel komplementaarse ahela kujul (st kohakuti paiknevad ahelate A ja T ning G ja C nukleotiidid). Sellisel juhul moodustuvad vastavate lämmastikaluste vahele kõige stabiilsemad vesiniksidemete rühmad. RNA Ribonukleiinhape on samuti organiline kõrgpolümeer, kuid tem...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
