Etanoolamiin, koliin, betaiin Liisa Kullamaa Seriin etanoolamiin koliin betaiin Etanoolamiin • Biomembraanide komponent • Alzheimeri tõve raskusaste korreleerub etanoolamiini plasmalogeeni vähenenud tasemega Koliin • Metüülrühma doonor • VLDL partiklite moodustumine letsitiinist – defitsiidist maksa rasvumine. Oluline IV toitumisel. ALT tõus. • Biomembraanine koostises • Atsetüülkoliin – Parkinsoni, depressiooni ravi Betaiin • Toidust ning koliini oksüdatsioonil • Alternatiivne –CH3 doonor: võib asendada koliini letistiini sünteesil, leevendab B12, folaadi defitsiiti • Ravi NASH sündroomi puhul • Homotsüsteiini vähendamine - SVH • http://www
Üldökoloogia Liigiline struktuur ehk biodiversiteet Liigirikkus: liikide arv pindalaühiku kohta/liikide arv koosluses Liigierisus: biomassi jaotus koosluses erinevate liikide vahel Liikide mitmekesisus: Shannoni informatsiooni indekse, Simpson’i mitmekesisuse indeks Ühetaolisus Biodiversiteet Alfa mitmekesisus Beeta mitmekesisus Gamma mitmekesisus Transekt loendused - Punkt loendused – liigid, kelle olemasolu saab tuvastada ilma visuaalse kontaktita Biodiversiteet, mis see ikkagi on? Liigirikkus võu liigiline mitmekesisus Geneetiline erisus Elupaikade mitmekesisus Liigikaitses otsitake seasost kuidas näitada liigi olulisust sellest mida ta toob. Biodiversiteet Seos liigirikkuse ja produktiivsuse vahel sõltub ruumiskaalast Koosluste levik ruumis Märgati, et tainekoosluste levik ruumis sõltub mullast ja kliimast. Formatsiooniline paradigma: k...
) 9.)Millised tunnused näitavad et kloroplastid on tekkinud endosümbioosi teel: Eukarüootide kloroplasti eellaseks peetakse ürgset tsüanobakterit. Kloroplastis on oma ribosoomid (70S tüüpi) ja rõngaskromosoom. 2 Membraanid 1.Raku membraani paksus: 7,5-10 nm 2.Millise membraani komponendi struktuurvalem on esitatud (fosfoglütseriid, sfingolipiid, etanoolamiin, koliin, inositool): Fosfoglütseriidid - glütserool-3-fosfaadi derivaadid, kus kaks rasvhappejääki on esterifitseeritud glütseroolile, polaarne peaosa. Fosfatidüülkoliin, kus estersidemega võivad olla erinevad rasvhapped (moodustavad hüdrofoobse osa). Hüdrofiilse osa moodustavad glütserool, fosforhappejääk ning koliin / etanoolamiin / seriin / inositool. Plasmalogeenid-fosfoglütseriidid, , kus üks rasvhappejääk on liidetud eetersidemega, muudab
keskmiselt 200mg kolesterooli, mida omakorda tasakaalustab 1700mg letsitiini. Letsitsiin - on membraanide komponent, mis tasakaalustab kolesterooli toidus. Aed-, puu- ja juurvilju, sojaube, jogurtit, keefiri, kakaod, pähkleid, seemneid jne, kuna need on kolesteroolitaset langetavad toiduained. Soovitav on süüa ka taist liha ja juua petijooki, kuna need sisaldavad letsitiini. Mida soovitan süüa/juua antud kliendirühmale? Tähtis on ka vitamiin B4 ehk koliin, mida saame munakollasest, makrellidest, sardiinidest, kaunviljadest, sojast, hernestest ja ubadest. Tähtis on ka veel vitamiin B8 ehk inositool, mida saame põhiliselt kartulitest ja maisist. Kala, kuna see on südamele väga hea. Mida ei soovita süüa/juua antud kliendirühmale? Kolesteroolirikkamaid toite/toitaineid, nagu rasvane piim, hapu- ja rõõskkoor, või, rasvane kohupiim, jäätis, vähid, krabid, austrid, rasvane sealiha jne.
mittepolaarse saba ja polaarse pearühmaga fosforüülX Polaarsed fosforüülX pearühmad XOH Fosfolipiidi nimi X X=H, Vesi fosfatiidhape i. etanoolamiin fosfatidüületanoolamiin NB! X iseloomust ii. koliin fosfatidüülkoliin sõltub pearühma iii. seriin fosfatidüülseriin summaarne laeng iv. müoinositool fosfatitüülinositool v. glütserool fosfatidüülglütserool vi. fosfatidüülglütserool kardiolipiin Xid i v ii iii iv vi Fosfolipaasid
liigsuhkurveresust, nikotiinamiid jäme nisujahu, kiilaspäisust röstitud kohvioad kalamari, sardiinid, põhjustab rasva makrellid, kapsas, ladestumist maksa, põhjustab B6-vitamiini B4 koliin kaunvili, õllepärm, verejooksu, vererõhu vajakut munad, kanamaks, tõusu piim maks, pärm, piim, põhjustab nahapõletikku B3 munad, kaunvili, pantoteenhape ja juuste täisteraviljatooted,
Mediaator likvideeritakse sünapsipilus ja erutuse ülekanne katkeb. Mediaatori likvideerimise võimalusi on mitmeid: 1. Mediaator lammutatakse sünpilus see toimub vastavate ensüümide poolt, lammutamisele kuuluv mediaator on nt atsetüülkoliin (Ach) ja seda lammutav ensüüm on atsetüülkoliinesteraas e koliinesteraas (AchE). Selle ensüümi süntees toimub postsünaptilisel membraanil. See lammutab Ach koliiniks ja atsetaadiks. Koliin haaratakse presünaptilisse ossa tagasi ja kasutatakse uuesti ära Ach sünteesiks. Ach on üks enimlevinud mediaatoreid, see vabaneb nt veget ns-is nii sümp kui parasümp osa preganglionaarsete närvide lõpmetel ja parasümp ns-is ka postganglionaarse neuroni lõpmetel. Ach on mediaator ka erutuse ülekandel skeletilihastele 2. Mediaator likvideeritakse sele tagasihaarde või üleskorjamise (uptake) teel sünapsipilust presünapsisesse
membraanide oluline komponent) · Fosforhape reageerib R1 C O CH O (esterifitseeritakse) omakorda mõne H2C O P O kõrvalgrupiga X mille tulemusel tekivad spetsiaalse rakendusega O lipiidsed kompleksid phosphatidate X võib olla näiteks · Seriin · Koliin O · Etanoolamiin O H2C O C R2 · Glütserool R1 C O CH O · Inositool H2C O P O X O glycerophospholipid
vastupanu haigustele. B-rühma vitamiinide vaegushaigusi võib esineda sigadel, samuti vasikatel, lambatalledel. Niatsiin ( B5 vitamiin) · Hoiab naha, närvide ja seedeelundite tervist. Otsustav energia vabastamisel, valkude ainevahetuses. Defitsiidi tunnused: väsimus, kõhulahtisus, naha kuivamine - pellagra, sigadel naha- ja soolepõletik. · Suurendavad maksa võimet kasutada veres olevaid NEFA-sid. · Soodustavad rasvhapete -oksüdatsiooni. Koliin ( B4 vitamiin) · See pole tüüpiline vitamiin, seda sünteesivad loomad ise, kuid ei piisa intensiivse keharasva kasutamise ja rasva lisasöötmise korral. · Füsioloogiliselt on koliin vajalik fosfolipiidide ja metioniini sünteesiks, ta tagab rasva paigutumise maksast rasvkoesse. Kuuludes atsetüülkoliini koostisse, võtab koliin osa närvisüsteemi talitlusest ning soodustab seedetrakti motoorikat. Koliini puudusel maks
nahaketendust Vitamiin B4 (koliin) fosfokoliinina avaldub funktsioon Nimetused: fosfokoliin Metabolism: · Toiduga, soole mikrofloorast, sünteesib ise · Imendub peensoolest aktiivtranspordiga ja difusiooniga (pärsivad liigne alkohol, kohv ja rohke suhkru tarbimine) · Osa koliinist fosforüülub fosfokoliiniks (enterotsüütide membraanides) kehaomaste fosfatidüülkoliinide (letsitiinide) süntees · Kudedesse fosfokoliin + vähesel määral koliin Biofunktsioonid: 1. Vajalik letsitiini ja neuromediaator atsetüülkoliini sünteesiks 2. Müeliini ehitus 3. Metioniini resüntees 4. Kolesterooli metabolism Defitsiit: tavaliselt ei teki, sest saadakse kolmest kohast Tunnused: · Lipotroopne faktor rasva ladestumine maksa, hemorraagia, vereõhu tõus, ateroskleroosi süvenemine Allikad: · Muna, kalamari, sardiinid, makrellid, kanamaks, kapsas, kaunviljad, õllepärm, piim Kasutamine:
funktsioneerimises. Rasvlahustuvad vitamiinid A-vitamiin retinoidid retinool D kaltsiferoolid E tokoferoolid K naftokinoonid Q ubikinoonid F linoolhape ja -linoleenhape On vees lahustuvad ühendid. Võrreldes rasvlahustuvate vitamiinidega on nende varud organismis suhteliselt väikesed, mistõttu peaks neid iga päev saama toiduga. B-rühma vitamiinid B1 tiamiin B2 riboflaviin B3, PP niatsiin, nikotiinhape, nikotiinamiid B4 koliin B5 pantoteenhape B6 püridoksiin, püridoksamiin B8 inositool B10, B11 foolhape, folatsiin B12 kobalamiinid B13 oroothape B15 pangaamhape BT karnitiin C-vitamiin askorbiinhape H biotiin N lipoehape U S-metüülmetioniin PABA p-aminobensoehape P bioflavonoidid Vitamiinide defitsiit Inimorganismis olevate vesilahustuvate vitamiinide varud peavad vastu vaid nädalaid, rasvlahustuvate omad pisut kauem (tänu sellele, et neid säilitatakse rasvkoes). Varudele
elukuul sündinud lapsed jäävad enne ellu, kui 8. elukuul sündinud, sest 8. kuul sündinud lapsel on vähem lipiide kopsus, kuna ta kopsus arenevad kiiresti sel hetkel. 5. Need moodustavad närve ümbritseva isoleeriva katte, ehk fosfolipiidse kaksikkihi - müeliinkatte 6. Teatud fosfolipiidid on bioaktiivse toimega: letsitiin - piisavalt palju närvikoes, tagab närvirakkude struktuursuse ja talitluse. Letsitiini lagunemisel vabaneb vitamiin B4 ehk koliin. Letsitiini soovitakse ajutegevuse edendamiseks, müüakse apteegis Tsüklilised lipiidid Kujutavad endast tsükliliste alkoholide ja rasvhapete estreid. Kolesteriidide (kolesterooli) funktsioonid 1. Kuuluvad biomembraanide hüdrofoobse osa koostisse 2. Nendest lähtub vitamiin D süntees inimese nahas 3. Vajalikud sapphapete sünteesiks, sapphapete baasil toimub ka nende ühendite väljutamine 4. Vaja suguhormoonide sünteesiks 5
olulised koostisosad- membraanilipiidid Vesi fosfatiidhape i. etanoolamiin fosfatidiilatanoolamiin NB! R iseloomust Glütserofosfolipiidide struktuur ii. koliin fosfatidiilkoliin sõltub pearühma iii. seriin fosfatidiilseriin summaarne laeng -glütserool-3-fosfaat iv. müo-inositool fosfatitiilinositool -posits. C1 ja C2 esterifitseeritud v
Biogeensed amiinid- bioaktiivsed ained, mis viivad läbi aminohape karboksüülrühma metabolismi, mille toimel tekivad aminohapetest vastavad amiinid. Nimetus Eelühend Funktsioon Etanoolamiin, koliin ja 1)Ser karboksüülimine 1,2)Fosfolipiidide süntees betaiin 2) Etanoolamiini 2) Letsitiini komponent metüülimine 2) Atsetüülkoliini süntees 3) Koliini oksüdeerimine 3) Metüülrühmade doonor Kreatiin, fosfokreatiin, Skeletilihastes ja (CK) isoensüümne
100 g kreeka pähklit sisaldab 37 mg biotiini ehk H vitamiini ehk iluvitamiini. See vitamiin aitab probleemse naha, rabedate küünte ning tuhmide ja elutute juuste korral rohkem kui moodsad kosmeetikavahendid. Et rahuldada ööpäevast biotiinivajadust, tuleb süüa 100 g kreeka pähkleid. Nagu kõik pähklid, nii sisaldavad ka kreeka pähklid B grupi vitamiine. Tähtsamad neist oleksid - riboflaviin (B2) e. elumootor, pantoneenhape e. ainevahetuse stimulaator; koliin (B4) e. aju töö aktiviseerija; püridoksiin (B6) e. looduse ime. Püridoksiini on 100 g-s kreeka pähklis 0,68 mg. Püridoksiinipuudusega võib seletada rohkem kui 100 tervisehäiret. See vitamiin täidab paljusid ülesandeid. Rohkelt leidub kreeka pähklites ka koobaltit, mis on vajalik kõhunäärme normaalseks tegevuseks ja adrenaliini aktiivsuse reguleerimiseks. Huvipakkuv fakt on see, et kreeka pähklite viljaliha ja seemnekest sisaldavad ka ellaaghapet,
4. Kus toimub mediaator aine süntees? Mediaatoraine süntees toimub nuumrakkudes (histamiin) või dendriidis. 5. Millised võimalused on sünapsi mõjutamiseks? Sünapsi ehitus? Mediaatori tagasihaare suurendamisel või inhibeerimisel, retseptorite blokeerimisel. Sünaps koosneb 2 neuronist, ühe lõppkohast (akson), teise alguskohast (dendriit), mille vahel on sünaptiline pilu. 6. Joonistage/kirjeldage atsetüülkoliini sünteesi ja lagunemise skeemi ehk metabolismi? AtsetüülCoA ja koliin koliini atsetüültransferaas -> Ach Atsetüülkoliin lõhustub esteraasiga atsetaadiks ja koliiniks 7. Atsetüülkoliin on mediaator ... a) parasümpaatilistes ganglionides b) parasümpaatilise NS-i postganglionaarses osas c) kesknärvisüsteemis 8. Atsetüülkoliini toime lõppemises sünapsis on järgmised mehhanismid ... a) haare postsünaptilisse osasse b) lammutumine atsetüülkoliini esteraasi toimel. c) tagasihaare presünaptilisse osasse 9
B3 vitamiin e vitamiin P ehk vitamin PP(niatsiin), nikotiinhape, nikotiinamiid Manustamine võib olla ravi ühe komponendina efektiivne alkoholismi, stressi, dermatiidi, akne, peavalude, neuriitide, diabeedi jt haiguste korral. Vajalik närvikoe ja naha normaalseks arenguks. Defitsiit - lihaste nõrkus, väsimus, depressioon, anoreksia, oksendamine, naha kahjustused, glossiit. Soovitav kogus meestel 16-20 mg, naistel 14-17 mg. Leidub maks, muna, piim, kaunviljad. B4 vitamiin e koliin Vajalik fosfolipiidide (letsitiin) ja neuromediaatori atsetüülkoliini sünteesiks, müeliini ehituses, metioniini resünteesis, kolesterooli metabolismis. Defitsiit - rasva ladestumine maksa, hemorraagia (verejooks, verevalum), vererõhu tõus, ateroskleroosi süvenemine (arterite seinte lubjastumine ja hapraks muutumine). Peab manustama koos tiamiini(B1), riboflaviini(B2), foolhappe, vitamiin B12, vitamiin A, inositooliga(B8). Leidub kalamari, munad, sardiinid, makrellid, kapsas.
Olles mitmete ensüümide (proliini hüdroksülaas, lüsiini aminooksüdaas) koensüüm, tagab ta kollageeni normaalse sünteesi. 46. Tähtsamad B grupi vitamiinid? B1 - tiamiin B6 - püridoksiin, püridoksamiin, püridoksaal B2 - riboflaviin B8 - inositool B3 - niatsiin B10,11 - foolhape B4 - koliin B12-kobalamiinid B5 - pantenool, pantoteenhape 47. Nukleiinhapped on polümeerid mille monomeerideks on nukleotiidid. 48. Kromosoom sisaldab: Kogu pärilik info, suurel hulgal geene - pärilikkuse fundamentaalseid ühikuid, DNA molekule 49. Nukleotiidid koosnevad: Fosforhape, pentoossuhkur, heterotsükliline lämmastikalus 50. DNA struktuurtasemed:
b. B2 – Riboflaviin - Osaleb valkude ja lipiidide ainevahetuses, stimuleerib kasvamist, tagab naha hea tervise, soodustab nägemist - Pärm, idud, aju, maks, süda, neerud c. B3, PP – Niatsiin, nikotiinhape - Aitab omastada süsivesikuid, valke ja lipiide, on seotud vereringega, kaitseb nahahaiguste ning seede- ja närvisüsteemi häirete eest - Valgurikkad toidud (pärm, piimatooted, valge liha, kala) d. B4 – Koliin – osaleb kolesterooli metabolismis -maasikad e. B5 – pantoteenhape -Osaleb süsivesikute ja lipiidide ainevahetuses ning rasvhapete tootmises, väga oluline kasvamise juures - Pärm, idud, maks, munakollane, avokaado f. B6 – püridoksiin, püridoksamiin - Osaleb aminohapete ja magneesiumi omastamises, väga oluline lihaskonna arengus - Pärm, idud, mugulviljad, aju, maks, munakollane g
LIPIIDID: Lipiidid on väikese molekulmassiga orgaanilised hüdrofoobsed ühendid, mis koosnevad alkoholist ja rasvhappejääkidest. Jaotus: 1) Lihtlipiidid rasvad, õlid, vahad. 2) Liitlipiidid fosfolipiidid. 3) Tsüklilised lipiidid steroid tüüpi ühendid, nt. kolesteriidid. Lipiidide omadused: 1) Hüdrofoobsus ei lahustu vees, ei seostu vee molekulidega. 2) Veest väiksem eritihedus rasked kütteõlid ei jää näiteks veepinnale, erand. 3) Hüdrolüüsumus tekivad alkohol ja vabad rasvhapped. 4) Rääsumine osaline lagunemine millega kaasneb vabade radikaalide teke(mõrkjas maitse ja ebameeldiv lõhn) Lihtlipiidide biofunktsioonid: 1) õlid, rasvad: a) energeetiline 1g lipiide annab lõplikul lõhustumiel umbes 9 kcal, inimese ööpäevasest energiatarbest peaks katma umbes 30%. Iga kehakaalu kilo kohta umbes 1g lipiide. Erijuhtum pruun rasvkude koetüübi eripära: rasvarakkudes on palju mitokondreid ja tema ainsaks ülesandeks on sooja to...
Orgaanilised komponendid: valk, AH, mutsiinid, Glc, kolesterool, karbamiid. Funktsionaalselt on tähtsad alfa-amülaas, glükoproteiinid, antimikrobiaalsed valgud. Oligosahhariidosa otsas paikneb NANA. 1) Sülje lipiidid (10-100 mikrooni/l) - Glükolipiidid (difundeeruvad seerumist) - Neutraalsed lipiidid (neutraalsed glütseroglükolipiidid, vabad RH, kolesterüülestrid, kolesterool) - Fosfolipiidid (fosfatidüületanoolamiin,- koliin,- seriin ja sfingomüeliin) Biofunktsioonid: hambakatu, hambakivi (Ca-P-lipiid) ja kaariese teke Mõju füüsikalis-keemilistele omadustele: - glükosüül-transferaasse aktiivsuse suurendamine, mis assotsieerub suuõõne mikroobide kariogeensusega - hüdrofoobsuse modifitseerimine, mis suurendab mikroobide adsorptsiooni hamba pinnale 2) Sülje süsivesikud (enamasti valkudega seotud) Siaalhape, aminosahhariidid, galaktoos, mannoos Ülesanded:
6 Inimorganismi metabolismi keskseid reaktsioone Need reaktsioonid toimuvad biokatalüsaatorite (ensüümide) juuresolekul. Alljärgnevalt kirjeldame nende keeruliste ja totaalselt arusaamatute reaktsioonide põhiaspekte. Metüülimine Metüülimine on metüülrühma sisestamine ühendisse metüül- transferaaside toimel. Inimorganismis toimuvate metüülimiste näited on järgmised. • Etanoolamiini metüülimine koliiniks (r.1). Metüülrühma annab S-adenosüülmetioniin (AdoMet). Koliin (vitamiin B4) H O CH 2 CH 2 NH 2 Etanoolamiin on antihüpertensiivne agent, aga ka fosfolipiidide (letsitiin) (CH 3) 3 komponent ja neurotransmitteri atsetüülkoliini (r.5) eellane. metüültransferaas r.1 • Adrenaliini (epinefriini) teke noradrenaliinist (norepinef- riinist). Metüülrühma annab AdoMet. Epinefriin on vere- +
K naftokinoonid kalasaadused, spinat, kapsas, herned Q ubikinoonid taimsed produktid F linoolhape + taimsed õlid linoleenhape Veeslahustuvad vitamiinid B1 tiamiin pärm,kaerahelbed, sealiha, täisteravilja tooted B2 riboflaviin piim, maks, kala, pärm, kaunviljad, spinat pantoteenhape pärm, maks, piim, munad, kapsas, kartul, tomat B4 koliin liha, kroovimata jahust leib, munarebu, maks, piim PP niatsiin, nikotiinhape maks,pärm, kalasaadused, kanaliha, nisukroov B6 püridoksiin maks, munakollane, porgand B8 inosiit (müoinosiit) neerud, süda, kartul, mais B10, foolhape, folatsiin maks, oad, rohelised taimeosad, neerud, liha B11 B12 kobalamiinid verivorst, maks, tailiha, juust, pärm, seened B13 oroothape loomsed produktid
K naftokinoonid kalasaadused, spinat, kapsas, herned Q ubikinoonid taimsed produktid F linoolhape + taimsed õlid linoleenhape Veeslahustuvad vitamiinid B1 tiamiin pärm,kaerahelbed, sealiha, täisteravilja tooted B2 riboflaviin piim, maks, kala, pärm, kaunviljad, spinat pantoteenhape pärm, maks, piim, munad, kapsas, kartul, tomat B4 koliin liha, kroovimata jahust leib, munarebu, maks, piim PP niatsiin, maks,pärm, kalasaadused, kanaliha, nisukroov nikotiinhape B6 püridoksiin maks, munakollane, porgand B8 inosiit (müoinosiit) neerud, süda, kartul, mais B10, foolhape, folatsiin maks, oad, rohelised taimeosad, neerud, liha B11 B12 kobalamiinid verivorst, maks, tailiha, juust, pärm, seened B13 oroothape loomsed produktid
D kaltsiferool kalarasv, munakollane, või, pärm E tokoferool porgand, kapsas, taimsed õlid Q ubikinoon taimsed saadused F linoolhape taimsed õlid Veeslahustuvad: B1 tiamiin teraviljad, pärm, sealiha, B2 riboflaviin kaunviljad, spinat, piim, maks, kala B4 koliin sepik, kroovimata jahu, munarebu, maks PP niatsiin jäme nisujahu, maks, pärm, kanaliha B6 püridoksiin porgand, leib, kaunviljad, maks, munarebu B10, B11 foolhape, folatsiin rohelised taimeosad, oad, astelpaju, pärm C askorbiinhape kibuvitsa marjad, mustad sõstrad, paprika, kartul U Smetüülmetioniin kapsas, spargel, petersell, tomat
K Naftokinoonid Kalasaadused, spinat, kapsas, herned Q Ubikinoonid Taimsed produktid F Linoolhape+linoleenhap Taimsed õlid e Veeslahustuvad vitamiinid B1 Tiamiin Pärm, kaerahelbed, sealiha, täisteraviljatooted B2 Riboflaviin Piim, maks, kala, pärm, kaunviljad, spinat Pantoteenhape Pärm, maks, piim, munad, kapsas, kartul, tomat B4 Koliin Liha, kroovimata jahust leib, munarebu, maks, piim PP Niatsiin, nikotiinhape Maks, pärm, kalasaadused, kanalija, jäme nisujahu B6 Püridoksiin Maks, munakollane, porgand B8 Inosiit (müoinosiit) Neerud, süda, kartul, mais B10 Foolhape Maks, oad, rohelised taimeosas, neerud, liha B11 Folatsiin B12 Kobalamiinid Verivorst, maks, tailiha, juust, pärm, seened
nimetatakse avitaminoosideks. Vitamiini pikemaajalise vaeguse korral nimetatakse sellist seisundit hüpovitaminoosiks. Mitme vitamiini samaaegse vaeguse korral nimetatakse seda polühüpovitaminoosiks. Eriti kannatavad vitamiinide vaeguse all tiined,- noor- ja suuretoodanguga loomad, sest nende vitamiinitarve on suur. Loomade normaalseks ainevahetuseks on tingimata vajalikud 14 vitamiini: A-, B-, B-, B-, B- vitamiin, pantoteenhape, niatsiin, koliin, müoinosiit, foolhape, biotiin, D-, E- ja K-vitamiin. MINERAALAINED Söötade ja looma keha mineraalne koostis ei ole täielikult teada. Võib arvata, et taimedes ja looma kehas leidub enam-vähem kõiki looduses esinevaid mineraalelemente. Organismi toitumise seisukohalt on nn asendamatuid mineraalelemente 24. Jaotatakse olenevalt nende sisaldusest söötades. · Makroelemendid: kaltsium, fosfor, kaalium, naatrium, väävel, magneesium, kloor
Hüdrolaasid hüdrolüüsi reaktsioonid Lüaasid elimineerimisreaktsioonid (tekivad kaksiksidemed või tsüklid) Isomeraasid molekuli sisesed ümberkorraldused Ligaasid katalüüsivad sidemete moodustumist, kasutavad ATP-d 67. Millised nimetatud vitamiinidest on vees- ja millised rasvlahustuvad? Rasvlahustuvad vitamiinid: retinoidid, kaltsiferoolid, tokoferoolid, naftokinoonid, ubikinoonid, linoolhape ja linoleenhape. Vesilahustuvad vitamiinid: tiamiin, riboflaviin, pantoteenhape, koliin, niatsiin, nikotiinhape, püridoksiin, inositool, müoinositool, foolhape, folatsiin, kobalamiinid, oroothape, pangaamhape, karnitiin, askorbiinhape, biotiin, lipoehape, S-metüülmetioniin, p- aminobensoehape, bioflavonoidid. 68. Millised toodud vitamiinidest on vees- ja millised rasvlahustuvad? Kõik kolm vitamiini on veeslahustuvad. 69. Millised koensüümid on kujutatud joonisel? (küsimuses võib esineda kaks koensüümi järgmiste hulgast: NAD+, FAD,
toitaineteks või toitefaktoriteks. Loomade normaalseks elutegevuseks on tingimata tarvis: * energiat, mida loomad saavad sööda süsivesikutest, rasvast, proteiinist, * proteiini ja selle koostises leiduvaid nn. asendamatuid aminohappeid (põllumajandusloomadel 9, lindudel 11), * rasv ja selle koostises leiduvad asendamatud rasvhapped, * neliteist vitamiini (A-, B1-, B2-, B6-, B12-vitamiin, pantoteenhape, niatsiin, koliin, müoinosiit, foolhape, biotiin, D-, E-, K-vitamiin), * kakskümmend neli mineraalelementi (kaltsium, fosfor, magneesium, kaalium, naatrium, kloor, väävel, raud, tsink, mangaan, vask, koobalt, jood, seleen, molübdeen, vanaadium, nikkel, tina, alumiinium, kroom, fluor, räni, arseen, liitium), * vesi ja õhuhapnik. Sööda toitainete kasutamine loomorganismi poolt. Söötades leiduvaid toitaineid saavad loomad kasutada seedeprotsesside kaudu. Seede käigus söötades leiduvad toitained
Süüa rohkem brokolit. Õunad: Ca, Mg, P, K. Lisaks kui toit on kõrge rasvasisaldusega, võib keha igatseda pektiine, et aidata kolesterooli taset vähendada. Melon: K, A, C, Ca, Mg, P, biotiini ja inositooli- nii, et see pole üldsegi mitte halb isu, millele alistuda. Piim: kaltsium, piim sisaldab ka trüptofaani, letsiini ja lüsiini. Kui allergiat pole, siis võib veel ühe lisaklaasi lubada. Muna: täis valke ja aminohappeid, väävel, Se ja munakollases sisalduv rasv- koliin, letsitiin. Munaga mitte väga liialdada, tekitab kõhukinnisust. Shokolaad: Iha shokolaadi järele tuleb vaadelda nii psühholoogiliselt kui füsioloogiliselt. Shokolaadi söömine võib vabastada „heaoluhormooniks“ kutsutavaid kemikaale ajus (neurotransmitterid), selle kombinatsioon kohese energiasüstiga võib aidata väsinud ja depressioonis naisel ennast paremini tunda, kuigi vaid lühikeseks ajaks. Selleks eelistada
· Roheline tee.- Roheline tee sisaldab hulgaliselt looduslikku kemikaali nimega EGCG, mis on võimas antioksüdant. EGCG on suureks abiliseks vanusega seotud degeneratiivsete haiguste vastases võitluses, parandades ühtlasi kognitiivseid funktsioone ja mälu. · Kookosõli.- Kookosõli on võimas ajukütus, kus on rohkelt aju energiaallikaks sobilikke rasvhappeid. · Munad.- Munad on ühed parimad koliini allikad. Koliin on oluline aine, mida kasutatakse ajule ja mälule vajaliku närvivahendusaine tootmiseks. Bostoni Ülikooli teadustöös selgus, et koliin parandab verbaalset ja visuaalset mälu · Rosmariin- Rosmariin on traditsiooniliselt tuntud mäluparandava taimena. Rosmariini eeterlikke õlisid on aroomiteraapias kasutatud mentaalse võimekuse ja aju turgutamiseks. Rosmariin võib parandada mälu ka seeläbi, et alandab
närviimpulsside edasikandumises ja ajurakkude toitumises. Letitsiin parandab mälu ja kontsentratsioonivõimet, samuti maksa tegevust ning hoiab vere kolesteerolitaseme normis. 8. Munavalk aitab kaalulangetajal säilitada keha lihasmassi; 9. Munakollane sisaldab ohtrasti orgaanilist ühendit koliini, mis on väga vajalik embrüo ja imiku närvisüsteemi ja aju arenguks. Emapiimas on samuti palju koliini. Et koliin näib olevat seotud ka vanas eas toimuvate aju-ja mäluprotsessidega, siis võib sellest abi olla ka näiteks Alzheimeri tõve ennetamisel; 10. Müüt, et muna on kolesteroolipomm, mille söömist tuleb võimalusel piirata, ei vasta tõele. Tegelikult on munas küllastamata ja küllastatud rasvhapete suhe tasakaalus ning muna söömine ei avalda organismi kolesteroolitasemele mõju; Kokkuvõte Kasutatud allikad http://www.treenitargalt.ee/tag/kolesterool/ http://www.toidutare.ee/termin.php
valkudeks. Taimses toidus, täisteraviljas ja ubades mõni neist põhiaminohapetest puudub. Kui aga söögisedelis kombineerida näiteks teravilja ubadega, on võimalik kõik vajalikud aminohapped kätte saada. Aminohapped on üliolulised, kuna neid kasutatakse keha poolt teatud hormoonide, närvivahendusainete (epinefriin, serotoniin, norepinefriin ja türeoidhormoon) ja muude kehale oluliste ainete moodustamiseks (näiteks koliin, karnitiin, RNA ja DNA). Valguvajaduse rahuldavad ka ainuüksi juur-, tera- ja kaunviljad, tagades samas toidu piisava kaloraai. Niisuguse dieedi puhul aga peab toiduaineid teadlikult valima, et saada kätte kõik asendamatud aminohapped. Valguvajadus sõltub kehakaalust. Täiskasvanud inimese päevase valguvajaduse arvutamiseks (grammides) on pakutud välja valem, mille kohaselt tuleb kehakaal kilogrammides korrutada 0,8-ga.
vitamiin B1 1-2 nädalat. Vitamiinid jaotakse rasvlahustuvateks (vitamiinid A, D, E, K) ja veeslahustuvateks (B- kompleksi vitamiinid, vitamiin C). Kõik B-kompleksi vitamiinid on vees lahustuvad, neid on võimalik kultiveerida bakteritest, pärmidest, seentest ja hallitustest. B-kompleksi vitamiinid on B1 (tiamiin), B2 (riboflaviin), B3 (niatsiin), B5 (pantoteenhape), B6 (püridoksiin), B12 (kobalamiin), B15 (pangaamhape), biotiin, koliin, foolhape, inositool ja PABA (paraamino-bensoehape). Need vitamiinid on grupeeritud ühise nimetaja "B- kompleksi vitamiinid" alla tänu nende suhteliselt sarnasele esinemisele taimsetes ning loomsetes toiduainetes ning suhteliselt sarnastele funktsioonidele inimorganismis. B- kompleksi vitamiinid osalevad aktiivselt organismi varustamisel energiaga, nad on olulise tähtsusega rasvade ning valkude ainevahetuses, on asendamatud närvisüsteemi
tus tus tus A retinoidid B1 tiamiin B 13 oroothape D kaltsiferoolid B2 riboflaviin B 15 pangaamhape E tokoferoolid B5 pantoteenhape BT karnitiin K naftokinoonid B4 koliin C askorbiinhape Q ubikinoonid PP (B3 ) niatsiin, nikotiinhape H biotiin F linoolhape ja B6 püridoksiin N lipoehape linoleenhape B8 inositool, müoinositool U S-metüülmetioniin B 10 , B11 foolhape, folatsiin PABA p-aminobensoehape
- -naalsed kiud - glionaalsed kiud - +higinäärveid innerveeri - vad kiud. - Koliinergiline sünaps. - Sünaps on koliinergiline, kui neurotransmitteriks on atsetüülkoliin. - Retseptor on koliinergiline, kui neurotransmitteriks on atsetüülkoliin. - AcCoA + koliin -/E1 (koliini atsetüültransferaas)/-> atsetüülkoliin - Närviimpulsi ülekanne koliinergilises sünapsis. - Närvirakus toimub atsetüülkoliini (Ach) süntees, misjärel see pakitakse vesiikulisse. Seejärel väljub atsetüülkoliin rakust ja vesiikulitest ning seondub retseptoriga. Seejärel toimub atsetüülkoliini hüdrolüüs koliinesteraasi abil ning saadud koliini transport närvilõpmesse.
On vees lahustumatud. Omavad kaitsefunktsiooni (vaha kihiga on kaetud loomade nahk ja karv, taimede lehed, lindude suled). Karnaubavaha palmilehtedest poleerimisvahad; lanoliin lambavillast kosmeetika ja ravimid). 3. 3. Polaarsed lipiidid kus glütserooli C-1 ja C-2 juurde on estersidemega seotud rasvhapped ja C-3 juurde fosfodiestersidemega polaarne alkohol (aminoalkoholid aminoetanool, trimetüülaminoetanool e koliin jt). Glütserofosfolipiidid. Kui esineb küllastamata rasvhape, siis on see teises asendis. Levinuimad esindajad: fosfatidüületanoolamiin, fosfatidüülseriin, Singosiin fosfatidüülglütserool, difosfatidüülglütserool, fosfatidüülnositool. 3 Sfingolipiidid e sfingosiidid
mineraalelemendid. Toitefaktorid on need toitaineid, mida loom ise ei suuda sünteesida, need peavad pärinema söödast. Loomade normaalseks elutegevuseks on tingimata vaja: Energiat – sööda süsivesikutest, rasvast ja proteiinist. Proteiini ja selle koostises leiduvaid nn asendamatuid aminohappeid. Rasva ja selle koostises leiduvaid asendamatuid rasvhappeid. 14 vitamiini (A-, B1-, B2-, B6-, B12 vitamiin, pantoteenhape, niatsiin, koliin, müoinosiit, foolhape, biotiin, D-, E-, K-vitamiin). 24 mineraalelementi (kaltsium, fosfor, magneesium, kaalium, naatrium, kloor, väävel, raud, tsink, mangaan, vask, koobalt, jood, seleen, molübdeen, vanaadium, nikkel, tina, alumiinium, kroom, fluor, räni, arseen, liitium) vesi ja õhuhapnik Katabolism e dissimilatsioon on organismis toimuv protsess, milles keerulisematest ainetest tekivad lihtsamad ja mille käigus vabaneb energia.
· ei vaja solvatatsiooni · efektiivselt pakitav On head termoisolaatorid ja tekitavad organismis metaboolset vett. Vahad Pika C-ahelaga alkoholide ja pika C-ahelaga rasvhapete estrid. Vees lahustumatud ja omavad kaitsefunktsiooni. (Loomade nahk ja karv, taimede lehed ja lindude suled on kaetud vahakihiga.) Glütserofosfolipiidid Polaarsed lipiidid, kus glütserooli C-1 ja C-2 juurde on estersidemega seotud rasvhapped ja C-3 juurde fosfodiestersidemega polaarne alkohol. Näiteks koliin ja letsitiin. Sfingolipiidid Struktuuri aluseks on sfingosiin ehk C-18 aminoolalkohol. · tseramiidid · sfingomüeliinid · glükosfingolipiidid Terpenoidid Ühendite rühm, mille molekulid koosnevad korduvatest C 5 ühenditest, mida võib vaadelda, kui isopreeni jääke. Limoneen, mentool, lükopeen, fütool Jagunevad: · monoterpenoidid · seskviterpenoidid · diterpenoidid · triterpenoidid · tetraterpenoidid Karotenoidid
eemaldab peptiidfragmendi ja tekib aktiivne ko-lipaas. Sapp on maksas sünteesitav suhteliselt viskoosne ja leeliseline seedenõre. Sapphapete süntees maksas on mitmeastmeline. Selle käigus elimineeritakse kolesteroolis olev kaksikside, lühenevasse külgahelasse tekib karboksüülrühm ning steraantuuma luuakse uusi hüdroksüülrühmi. Imendumine: kõik veeslahustuvad produktid imenduvad vabalt(glütserool, koliin, etanoolamiin, seriin, rasvhapped alla 10 C-aatomiga). Enamus produktid on siiski aga rasvlahustuvad. Tekitamaks vesilahustuvust viiakse 2-MG, pika ahelaga rasvhapped, kolesterool, fosfolipiidid sapphapete mitsellidesse. Nii muunudvad puhtad sapphapete mitsellid segamitsellideks. Imendumine toimubki sapphappega komplekseerunult. 43. Glütserooli ja rasvhapete oksüdatisoon kudedes, rasvhapete beeta-oksüdatisoon Rasvhapete oksüdatsioon on metaboolse energia põhiprodutseerija.
peptiidfragmendi ja tekib aktiivne ko-lipaas. Sapp on maksas sünteesitav suhteliselt viskoosne ja leeliseline seedenõre. Sapphapete süntees maksas on mitmeastmeline. Selle käigus elimineeritakse kolesteroolis olev kaksikside, lühenevasse külgahelasse tekib karboksüülrühm ning steraantuuma luuakse uusi hüdroksüülrühmi. Imendumine: kõik veeslahustuvad produktid imenduvad vabalt(glütserool, koliin, etanoolamiin, seriin, rasvhapped alla 10 C-aatomiga). Enamus produktid on siiski aga rasvlahustuvad. Tekitamaks vesilahustuvust viiakse 2-MG, pika ahelaga rasvhapped, kolesterool, fosfolipiidid sapphapete mitsellidesse. Nii muunudvad puhtad sapphapete mitsellid segamitsellideks. Imendumine toimubki sapphappega komplekseerunult. 43. Glütserooli ja rasvhapete oksüdatisoon kudedes, rasvhapete beeta-oksüdatisoon
Atsetüülkoliin liigub üle sünaptilise pilu lähima närvirakuni. Selle närviraku dendriitidel on retseptorid, mille külge atsetüülkoliin seostub. Seostumisprotsess kannab närvierutust edasi. Kui sõnum on edastatud, tuleb atsetüülkoliin retseptori küljest lahti. Rakud, mis asuvad ümberringi, vabastavad sünaptilisse pilusse ensüümi, mida kutsutakse atsetüülkoliiniesteraasiks. See ensüüm lammutab atsetüülkoliini koliiniks ja äädikhappeks, inaktiveerib atsetüülkoliini. Koliin viiakse närvirakku tagasi tagasihaardemolekulide abil ja taaskasutatakse. Nikotiin imiteerib atsetüülkoliini. Ta seostub atsetüülkoliini retseptoritele. See vahendab uusi signaale. Võib öelda, et nikotiin võtab atsetüülkoliini töö üle. Nikotiin jääb sünaptilisse pilusse palju kauemaks ajaks kui atsetüülkoliin, sest teda atseüülkoliini esteraas ei lammuta. Seetõttu saadab ta edasi palju enam signaale kui seda teinuks atsetüülkoliin. Tagajärjed
pankreasenõre fosfolipaasid. Need lõhustavad toidufosfolipiidid rasvhapeteks, fosfatiidhappeks jt komponentideks. Kolesteriidide seedimine pankreasenõre kolesterooli esteraas lõhustav seedekulglasse sattuvaid kolesteriide: tekkib kolesterool ja rasvhape. (Lipiidide seedimise kulgemise üldskeem II õpik lk.49 joonis 22.) 6 Lipiidide imendumine lipiidide seedimine annab suhteliselt vähe veeslahustuvaid lõpp-produkte: glütserool, koliin, etanoolamiin, seriin, rasvhaped alla 10 C-aatomiga jt. Need imenduvad vabalt. Seedimise produkdidet enamuse moodustavad aga 2- monoglütseriidid (2-MG), pika ahelaga rasvhapped, kolesterool. Tagamaks vesilahustavust viiakse 2-MG, pika ahelaga rasvhapped, kolesterool, fosfolipiidid sapphapete mitsellidesse. Nii muunduvad puhtad sapphapete mitsellid segamitsellideks, mille keskel asuvad 2-MG, letsitiin, jt komponendid. Vesilahustuvate segamitsellide teke võimaldab soolevalendikus lipiidide
Biokeemia 1.Biokeemia areng ja seos teiste teadusharudega. Varasem biokeemia areng oli seotud orgaanilise keemia arenguga. Omaette uurimisvaldkonnaks hakkas ta kujunema 19. sajandi keskpaiku, kui hakkas tunnustust võitma seisukoht, et elusorganismide keemia ei ole põhimõtteliselt erinev eluta aine keemiast Meditsiinilise biokeemia baasteadmised on aluseks füsioloogiale, immunoloogiale, farmakoloogiale, farmaatsiale, endokrinoloogiale, molekulaargeneetikale, geenitehnoloogiale jt uutele spetsiifilistele arengutrendidele. 2. Keemilised elemendid ja ühendid looduses ja loomorganismis Elementaarkoostis on elava ehituse/talitluse alus. Elavast leitud üle 70 keemilise elemendi hulgas on talitlusteks vajalik miinimum 27 bioelementi, mis jaotuvad inimkehas: · Põhibioelemendid: H, C, O, N, P, S, biomolekulides aatomitena ja nende kombinatsioonidest koosnevad biomolekulid · Essentsiaalsed makrobioelemendid; (vajatakse üle 100mg pä...
Toitefaktoriteks nimetatakse organismi toitumiseks vajalikke keemilisi elemente ja orgaanilisi ühendeid ning nendes sisalduvat energiat. Toitefaktorid on: a) Energia b) Proteiin ja selles leiduvad asendamatud aminohapped (loomadel 9, lindudel 11) c) Rasv ja selles leiduvad asendamatud rasvhapped d) 24 mineraalelementi Ca, P, Mg, K, Na, Cl, Fe, Zn, Mn, Cu, Co, I, Se, Mb, Cr, vanaadium, Ni, Sn, Al, F, As, Li. e) 15 vitamiini A, B1, B2, B6, B12- vitamiin, pantoteenhape, niatsiin, koliin, müoinosiit, foolhape, biotiin, lipoonhape, D-, E- ja K-vitamiin. f) Vesi ja õhuhapnik. September-detsember 2008. a. Energia Keemiline energia(ATP), mehhaaniline energia 30%(tööenergia, mida saadakse ainevahetuse energiast-kasutegur väga suur pole), soojusenergia 70%, elektrienergija--need on loomorganismis. Energia ei ole katsutav, see on tuntav, seda juurde ei teki, vaid muundub ühest olekust teise. loomarasv 39,7kJ/g Seemnete rasv 39,0 piimarasv 38,5 nisuteraliim 25,1 kaseiin 24,5
Sigade bioloogilised ja majanduslikud omadused Sigade bioloogilised ja majanduslikud omadused Inimene peab sigu põhiliselt sealiha saamiseks. Sigade kui lihaloomade omadused tulenevad nende organismi eripärast. Sigu hinnatakse paljude tunnuste järgi. Tunnuseid, mis vahetult iseloomustavad jõudlust (reproduktsioonivõime, nuumajõudlus ja lihaomadused), nimetatakse majanduslikult kasulikeks. Peale nende on veel tunnuseid, mis on viimastega seotud, kuid neid hinnatakse tihti silma järgi ja neile ei anta objektiivset arvväärtust (eksterjöör, konstitutsioon, tervis). Sigade majanduslikult kasulikud omadused tulenevad nende bioloogilistest iseärasustest. 1. Sigade suur viljakus. Viljakusest kõneldes eristatakse primaarset viljakust, mis avaldub looma võimes produtseerida teatud hulk valminud sugurakke, ja sekundaarset viljakust, mida näitab looma võimet sünnitada teatud hulk järglasi. Sekundaarne viljakus on primaarsest viljakusest madalam, s...
membraani koostisega. Paljunevad jagunemise teel, mitoos puudub. DNA on rõngaskromosoomi kujul, histoonid puuduvad. Operonide esinemine DNAs. Esinevad ribosoomid, mis ehituselt ja koostiselt sarnanevad bakteri ribosoomidega. 10. Millised tunnused näitavad et kloroplastid on tekkinud endosümbioosi teel Sama mis mitokondri puhul. Membraanid 11.Raku membraani paksus 6~10 nm 12.Millise membraani komponendi struktuurvalem on esitatud (fosfoglütseriid, sfingolipiid, etanoolamiin, koliin, inositool) 13. Nimetage vähemalt kolm tegurit mis mõjutavad membraanide dünaamilisust (voolavust) 1. lipiidide küllastatus - küllastamata rasvhapped muudavad paindlikumaks. 2. kolesterool membraani koostises 3. temperatuur 14. Milliseid rasvu nimetatakse trans-rasvadeks Trans-rasvad on küllastumata rasvad, mille rasvhapete jääkides esinevad kaksiksidemed on trans asendis ehk E-isomeerid. 15. Mis on lateraalne difusioon
1. Bioeemia areng ja seos teiste teadusharudega Esimesed sammud biokeemias tegi Scheele aastatel 1770.....1786 eraldades orgaanilisi happeid ja glütserooli. Aastatel 1770...1774 avastas Priestley hapniku- keemilise ühendi, mida loomad neelavad aga taimed toodavad. Olenevalt uurimisobjektist eristatakse biokeemias kolme erinevat suunda: staatiline, dünaamiline ja funktsionaalne biokeemia. Varasem biokeemia areng oli seotud 19. sajandi keskpaiku, kui hakkas tunnustust võitma seisukoht, et elusorganismide keemia ei ole põhimõtteliselt erinev eluta aine keemiast 20. sajandi esimesel poolel algas biokeemia kiirem areng. Võeti kasutusele kaasaegsed analüüsimeetodid, tehti kindlaks peamised ainevahetusrajad (O. Warburg, O. F. Meyerhof, H. A. Krebs, M. Calvin jpt). 1944 tõestasid Oswald Avery ja Colin MacLeod lõplikult nukleiinhapete seose geenidega. Järgnev biokeemia areng on toimunud tihedas seoses molekulaarbioloogia arenguga, olulisemateks ...
Et 20 naistel ei tekiks imetamisel rinnanäärmepõletikku, immuniseeritakse rasedaid stafülokokkide inaktiveeritud toksiinidega anatoksiiniga. Isoleerimine. Rikastatakse spets. puljongiga, külvatakse välja muna-soolaagarile ja valitakse välja letsitinaaspositiivsed kolooniad. (Letsitiini lagunemisel moodustuv koliin sadeneb valge sademena välja). Edast tehakse neile koagulaastest. Antibiootilise toimega eksopeptiidid. Mõned stafülokokid toodavad lühikesi 19-34 AH (aminohappe) pikkusi peptiide, millel on ABline aktiivsus. Need sisaldavad ebatavalisi valkudes mitte esinevaid AHid: meso-lantioniini ja 3-metüüllantioniini. Seetõttu kutsutakse neid ka lantibiootikumideks. Lisaks stafülokokkidele toodab lantibiootikume ka batsillid, laktokokid (nisiin) ja Streptomyces
antioksüdantide sisaldusega. Iga päev vikerkaarevärvi toitu süües saab organism kätte kõik erinevad vajalikud antioksüdandid. Ühe olulise vitamiinina tõi naine välja veel B4 vitamiini ehk koliini, mida leidub kõige rohkem siseorganites ja munas. Samas sisaldab puuviljadest seda võrdlemisi palju ka apelsin. «Kui inimene jätab muna toidust välja, siis ta ei saa selliseid olulisi toitaineid, nagu koliin ja letsitiin, mis on aju tervisele ääretult olulised,» möönis Soots. Lõpetuseks nentis toitumisspetsialist, et me tarbime liiga palju loomseid valke, loomseid rasvasid ja rafineeritud tooteid ning liiga vähe köögivilju. Lisaks tuleks võimalikult palju vältida kontsentreeritud suhkruid süüa koogi asemel hoopis puuvilju. Päevaseks vahepalaks võiks tema sõnul süüa näiteks puuvilju, pähkleid ja seemneid. Lisaks tuleks rohkem süüa ka kaunvilju ja täisteraviljatooteid
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
