Plaanid puhkusele minna? Võta endale majutus AirBnb kaudu ja saad 37€ kontoraha Tee konto Sulge
Facebook Like

Biokeemia kordamine (0)

1 Hindamata
Punktid
 
Säutsu twitteris
Kordamine biokeemiaks.
  • Biokeemia areng ja seos teiste teadusharudega
    Biokeemia – teadus elava mateeria keemilisest koostisest ja biomolekulidega toimuvatest reaktsioonidest
    Biokeemia on väga tihedalt seotud meditsiiniga, toitumisega ja toiduainetega, metabolismiga. Meditsiinilise biokeemia baasteadmised on aluseks füsioloogiale, immunoloogiale, farmakoloogiale, farmaatsiale, endokrinoloogiale, molekulaargeneetikale, geenitehnoloogiale jt uutele spetsiifilistele arengutrendidele.
    On kiiresti arenenud; suurt tähelepanu pööratakse sellele, kuidas organismid energiat ja teavet hangivad ja töötlevad. Tulemuseks teadmine, et pealtnäha erinevad elussüsteemid on molekulaartasandil küllaltki sarnased. Mitte biokeemia ei ole ühtne, vaid elu on- organismid põlvnevad ühisest eellasest ning praegune elurikkus on kujunenud miljardeid aastaid kestnud evolutsiooni vältel.
  • Keemilised ühendid ja elemendid loomorganismis
    Põhibioelemendid – C, H, N, O, P, S, mikroelemendid – raud, tsink , vask, mangaan , koobalt, jood jne, ja makroelemendid – kaltsium, naatrium , kaalium, magneesium , kloor.
    Orgaanilistest ainetest on kõige rohkem rakkudes valke. ilmselt on peamine põhjus selles, et neil on rakus täita palju ülesandeid. Lipiidid ( rasvad , õlid ja vahad) ja sahhariidid (glükoos, tärklis,  tselluloos ). Need ühendid kuuluvad erinevate rakustruktuuride koostisse ja on organismi põhienergiaallikateks. Nukleiinhapete sisaldus on suhteliselt madal, on nad vajalikud kõikidele rakkudele- DNA on pärilikkuse kandja; RNA molekulidel on oluline roll päriliku informatsiooni avaldumises.
  • Inimkeha aminohapped
    Aminohapped – karboksüülhapete derivaadid , mis sisaldavad vähemalt ühte amino- ja karboksüülrühma. Inimkehas 20 standardset, teised on terivaadid, mis on tekkinud põhi ah reaktsioonidest. Neid kasutatakse ehitusüksustena: ensüümide, valkude ja hormoonide sünteesil, energiamaterjalina: süsinikskeleti lammutamise teel; eelühenditena: paljude signaalmolekulide ja teiste biomolekulide süsteemis.
    Jaotus kõrvalahela keemiliste omaduste järgi: 1) hüdrofoobsed ah mittepolaarsete R-rühmadega (mittetsüklilised, ning aromaatse tsükliga, kõrvalahelad sisaldavad ainult C ja H-e, nt glütsiin, alaniin , valiin, leutsiin , või omavad alifaatset hargnenud ahelat ) 2) polaarsed ah neutraalsete R-rühmadega, mille laeng on ebaühtlaselt jaotunud (elektronegatiivne ühend! doonor -aktseptor side, N, O (OH), nt seriin , türosiin, tsüsteiin jne) 3) positiivselt laetud ah, mille R-rühmadel on positiivne laeng füsioloogilise pH juures (enamasti hüdrofiilsed, mahukad kõrvalahelad ja otsas positiivselt laetud aatomirühm, nt lüsiin, arginiin, histidiin ), 4) negatiivselt laetud ah, mille R-rühmadel on füsioloogilise pH korral negatiivne laeng ( happelised kõrvalahelad, nt aspardaat, glutamaat)
    Aminohapete omadused: neil on nii happelised kui ka aluselised omadused – amfoteersed , seega on nende lahused nõrgad puhvrid. Happelises keskkonnas katioonid ja aluselises anioonid . Kuna neil mitu laetud gruppi, solvateeruvad polaarsetes lahustites , kuid ei lahustu apolaarsetes. Nende sulamistäpp on kõrge.
    Põhiaminohapped omavad hiraalset tsentrit => D- ja L- isomeerid , inimkehas valdavalt L. Enamus aminohapped on alfa-aminohapped.
    Tsvitterioon ehk kaksikioon , -NH3+ ( protoneeritud) ja –COO-
    (deponeeritud)
  • Valgud : üldiseloomustus, funktsioonid
    Valgud – kõrgmolekulaarsed ühendid, mille monomeerideks on aminohapped, biomakromolekulid, ah on kondenseerunud peptiidsidemete abil. Üle 50 aminohappe – VALK (kui alla siis polüpeptiid).
    • Oligopeptiid- 2-20 am.j, Polüpeptiid- 20-50 am.j

    Inimkeha kõige arvukamad makromolekulid, geneetilise info realiseerimisvahendid.
    Peptoon – ensümaatilisel teel hüdrolüüsitud valk.
    Sissesoolamine – valgu lahustuvuse suurenemine nautraalsoola madalatel konts
    Väljasoolamine – valkude sadenemine kõrge soola konts lahuses
    Funktsioonid: ensümaatiline, regulatoorne – metabolismi regulatsioon valguliste hormoonide poolt, transpordifunktsioon – ainete trans biovedelike kaudu ja läbi biomembraanide, struktuurne , puhvrifunktsioon , kaitsefunktsioon, varufunktsioon, energiasubstraadi funktsioon.
    Koagulatsioon = sade + denaturatsioon + agregatsioon
    Denaturatsioon – valgu bioaktiivsuse kadumine kõrgemate struktuurtasemete hävimise tõttu. Faktoriteks soojusenergia , vibratsioon , ultraheli, keskkonna pH, ioniseeriv kiirgus.
  • Valgu primaarstruktuur
    Defineeritud nukleiinhappe järjestuse poolt – aminohappeline järjestus. Primaarstruktuur on kovalentne peptiidsidemega seotud aminohappejääkide kindel järjestus antud valgu polüpeptiidahelas. Primaarstruktuur on baasinformatsiooniks kõrgemate struktuuride kujunemisel, seotud molekulaarhaigustega (valesti lugemine, aminohappe asendumine jms.) ning ka spetsiifilisus tuleneb primaarstruktuurist. Aminohapete ahel. Kovalentsed peptiid - ja disulfiidsidemed. Renatureerimine pole võimalik
  • Valgumolekulide ruumiline ehitus, kõrgemat järku struktuurid
    Sekundaarstruktuur: peamiselt vesiniksideme abil fikseeritud ruumikujund. On kas alfa-heeliks(paremale pöörduv) või beeta-struktuur( voldik ). Sekundaarstrukutuur pole kunagi 100% alfa või beeta, alati on nii üht kui ka teist.
    α-heeliks:

    β-struktuur:
    • Peamiselt vesiniksidemete abil kujunenud kihilis-voldiline konformatsioon. Ulatuslikus β-struktuuris seovad vesiniksidemed voltunud polüpeptiidahelaid. Lühikeses β-struktuuris seovad peptiidgruppide vahelised vesiniksidemed ühe ja sama polüpeptiidahela volte.
    • Teised stabiliseerivad lisajõud: aminohappejääkide R-gruppide hüdrofoobsed interaktsioonid ja erinimelise laenguga R-gruppide elektrostaatilised interaktsioonid (vastaktoimed).

    Tertsiaarstruktuur : kerajas-ellipsoidne (gloobul) või niitjas (fibrill) kolmemõõtmeline konformatsioon. Enamik valgud on fibrillaarsed, kõik ensüümid nt. Teda hoiavad põhiliselt nõrgad sidemed, neid palju => struktuuri stabiilsus. Tekib väga kiiresti, spontaanne. Selles struktuuris esinevad domeenid
    Kvaternaarstruktuur : vähemalt kaks tertsiaarstruktuuriga polüpeptiidahelat ehk alaühikut ehk subühikut, nõrgad või disulfiidsidemed. Nim oligomeerseteks valkudeks. Nt hemoglobiin . Võib öelda, et see on uus kvaliteet valkude funktsioneermises, lubab elimineerida mõningaid juhuslikke/ajutisi biosünteesi vigu.
  • Valgu Aluselised-happelised omadused, isoelektriline täpp
    Valgud on amfoteersed polüelektrolüüdid.
    Valke iseloomustab kindel pI. Mida suurem on suhe happelised/aluselised(R-grupid), seda madalam on pI. Kui on saavutatud pI, siis valk sadeneb kõige kergemini, kiiremini.
    pH pH > pI – negatiivselt laetud
    Isoelektriline punkt – pH väärtus, mille juures ei ole summarset laengut e laeng on 0 (anioonid=katioonid).
  • Valgu Füüsikalis-keemilised omadused
    Kolloid-osmootsus e. onkootsus ( osmootne rõhk kolloidlahuses), enamik valke on hüdrofiilsed ja vesilahustuvad . Kollageenid ei lahustu vees ahelatevaheliste sidemete tõttu, kuid punduvad (seovad rohkesti vett). Valgulahused- Tõelised (molekulaarsed) lahused.
    Püsivus – valgulahus ei koaguleeru seismisel (ei sadene täielikult).
    Väike difusioonikiirus – lahustunud aine molekulide liikumine lahuses madalama konsentratsiooni suunas tasakaalu saabumiseni, st lahustunud aine molekulide ühtlase jaotumiseni lahuses. Madal osmootne rõhk – valgud ei läbi biomembraane. Kõrge viskoossus – võime moodustada soole ja geele. Optilised eriomadused – valgulahus hajutab/peegeldab valgust; amfoteersus; puhverdusvõime; opt aktiivsus ja adsorptsioonivõime; makromolekulaarsus
  • Valkude klassifikatsioon , tähtsamad esindajad
    Lihtvalgud – ainult aminohappe jääkidest: fibrillarsed (kollageenid, elastiinid, keratiinid) – ei lahustu vees, vastupidavad; ja globulaarsed (albumiinid-onkootse rõhu tagamine; globuliinid -alfa transport, beeta raua transport ja sidumine, gamma immuunsus ; histoonid ) – lahustuvad füs lahustes, alfa-heeliksi domineerimine ; liitvalgud – valgulistest ja mittevalgulistest osadest:(kromoproteiinid, fosfoproteiinid, glükoproteiinid, lipoproteiinid ).
    Füsio-keemiline klassifikatsioon:
    • Polaarsed (hüdrofiilsed) valgud (vesilahustuvad valgud)
    • Apolaarsed (hüdrofoobsed) valgud (praktiliselt vesilahustumatud valgud)
    • Amfifiilsed ehk amfipaatsed valgud, omavad molekulis hüdrofiilset ja hüdrofoobset osa – biomembraanide valgud

    Funktsionaalne klassifikatsioon:
    • Ensüümidpepsiin , trüpsiin, amülaas jt
    • Transportvalgud – hemoglobiin, transferriin, vereseerumi albumiin, ioonpumbad jt
    • Struktuurvalgud – kollageenid, elastiinid, histoonid jt
    • Kontraktiilsed valgudaktiin , müosiin jt
    • Regulaatorvalgudinsuliin , histoonid jt
    • Aktiivkaitse valgudimmuunglobuliinid , fibrinogeen, trombiin jt
    • Toite- ja varuvalgud – piima kaseiin , muna ovoalbumiin jt

  • Kromatograafia, elektroforees
    Kromatograafilised meetodid baseeruvad biomolekulide korduval selektiivses jaotumises kahefaasilises süsteemis. (1 seisev ja liikuvad faasid ). Kromatograafiat kasutatakse, et eraldada segunenud ained üksteisest. Siinkohal siis on vaja valgud eemaldada lahusest e rakuekstraktist. Ioonvahetuskromatograafia (laeng), õhukese kihi kromatograafia, pöördfaaskromatograafia, geelfiltratsioonkromatograafia (valkude sadestumine suuruse järgi.
    Geelelektroforeesi põhimõte – lahutamine poorses keskkonnas elektrivälja toimel. (1 aine liigub teiste suhtes, liikuma panev jõud- elekter ). Kasutatavad polüakrüülamiid geel ja agaroos . Isoelektriline fokuseerimine. Biomolekulide detekteerimise meetodid geelis. Geel värvitakse valgu spetsiifilise värviga/ spets antikehad. Geeli sisu peab olema aluseline, kõik valgud aluselises KK on neg. laenguga- ioonid liiguvad
  • Nukleotiidid
    Nukleiinhapped on biomakromolekulid, milles nukleotiidijäägid on seostunud fosfodiestersidemega. Inimkehas
  • 80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
    Vasakule Paremale
    Biokeemia kordamine #1 Biokeemia kordamine #2 Biokeemia kordamine #3 Biokeemia kordamine #4 Biokeemia kordamine #5 Biokeemia kordamine #6 Biokeemia kordamine #7 Biokeemia kordamine #8 Biokeemia kordamine #9 Biokeemia kordamine #10 Biokeemia kordamine #11 Biokeemia kordamine #12 Biokeemia kordamine #13 Biokeemia kordamine #14 Biokeemia kordamine #15 Biokeemia kordamine #16
    Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
    Leheküljed ~ 16 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2019-01-18 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 1 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor Merxxxxxx Õppematerjali autor

    Meedia

    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


    Sarnased materjalid

    42
    docx
    Biokeemia ja molekulaarbioloogia kordamisküsimused
    26
    docx
    Biokeemia täielik kordamine
    18
    doc
    Biokeemia
    29
    doc
    Biokeemia kordamine
    22
    docx
    Biokeemia eksami kordamine
    30
    docx
    Biokeemia Eksami kordamine
    30
    docx
    Biokeemia konspekt eksamiks
    34
    docx
    BIOKEEMIA KORDAMISKÜSIMUSED



    Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
    Kasutajanimi / Email
    Parool

    Unustasid parooli?

    UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
    Pole kasutajat?

    Tee tasuta konto

    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun