(ensüümid, vitamiinid, hormoonid) 3. Mis on a) ensüümid biokeemilise reaktsiooni kiirust reguleeriv valk b) vitamiinid bioaktiivse toimega orgaaniline aineensüümide aktiveerimiseks c) hormoonid organismides moodustuv regulatoorse toimega orgaaniline aine Süsivesikud e. sahhariidid Süsivesikud on Jagunevad: 1. Monosahhariidid Süsiniku aatomite arv Süsivesik Tähtsus Pentoosid-5 süsinikuga Riboos ja desoksüriboos DNA koostises Heksoosid-6 süsinikuga Glükoos Veres, taimerakkudes, energiaallikas Fruktoos Taimemahlades, energiaallikas 2. Oligosahhariidid Süsivesik Koosneb Leidub
d) retseptorfunkedastab väliskeskk infot e) kaitsefunk http://www.abiks.pri.ee f) liikumisfunk g) energeetiline funk h) portfunk 6. Leidumine toidus TAIMNE LOOMNE Teraviljad tailiha Herned piimatooted Oad munavalge,hakkliha DNAdesoksüribonukleiinhape 1. elemendid C,H,O,N,P 2. monomeerideks on nukleotiidid (4) NUKLEOTIID lämmastikalus süsivesik fosfaatrühm Aadeniin desoksüriboos Gguaniin Ctsütosiin Ttümiin 3. polümeerideks on nukleotiidid a) kaksikahel esmane struktuur A=T komplementaarsus GC b) teisene struktuur biheeliks 4. Füüsikalised omadused temp. Tundlikus denaturatsioonkaotab kõrgemat järku struktuurid http://www.abiks.pri.ee renaturatsioontaastab oma struktuurid replikatsioon DNA molekuli kahekordistamine 5. T ähtsus
sptesiifilisuse tagamises. Toitefunktsioon rinnapiimas sisalduv laktoos imikutoidus ülioluline Klassifikatsioon: Monosahhariidid ehk monoosid (lihtsüsivesikud) Glükoos (viinamarjasuhkur) reguleerb veres osmootset rõhku, põhiline energialiikas inimese organismis. Frutoos (puuviljasuhkur) imendub soolestikus aeglaselt, maguaine diabeedi korral, ei tõsta vereshukru taset, magusaim süsivesik Galaktoos looduses esineb vabal kujul vähe, maksa jt. Elundites muutub kergesti glükoosiks. Oligosahhariidid koosnevad 2-10 monoosijäägist Sahharoos(tavaline laua suhkur) oluline toiduaine ja magustaja, valdavalt taimne süsivesk, kasutatakse konservandina, esalgsel kujul ei omasta, laguneb sahharaasi toimel Laktoos- loomne disahhariid, peamine piima süsivesik Maltoos taimne süsivesik Polüsahhariidid Jaotus:
BIOKEEMIA 1. Vitamiinid, tähis, nimetus ja biofunktsioon (vaata tabelit) 2. Põhi-, makro-, mikroelemendid, mis need on? Makroelemendid kaltsium(Ca); naatrium(Na); kaalium(K); magneesium(Mg); kloor(Cl) Mikroelemendid:raud(Fe);vask(Cu);tsink(Zn);mangaan(Mn);koobalt(Co);jood(I);molübdeen(M o);vanaadium(V);nikkel(Ni);fluor(F);kroom(Cr);boor(B);seleen(Se);räni(Si);tina(Sn);arseen(As) 3. valgud, süsivesik, lipiidid – energiavajadus, kui suur % peab katma toiduratsioonis? Valgud- katavad 10-15% ööp.energiavajadusest; ööp.tarbitav hulk 50-100 gr. Süsivesikud – 60% ööp.energiavajadusest; ööp. tarbitav hulk 320-350 gr. Lipiidid -26-30% ööp.energiavajadusest; ööp.tarbitav hulk 80-90gr. 4. Millised on nõuded toidule? (amino-, taimsed-, loomsed) 5. Laktoosi intolerantsus – mis see on ? Ei talu piima 6. Milline on org. keskne süsivesik? Glükoos 7
piimasuhkur (-loomne (piima peamine) süsivesik) - Maltoos e. linnasesuhkur (-taimne süsivesik) 3) Polüsahhariidid - Tärklis (-taimne) - Glükogeen (-loomne) - Tselluloos (-taimne) Polüsahhariidid jagunevad omakorda: 1) homopolüoosid (-tärklis, glükogeen, tselluloos) 2) heteropolüoosid (-hüaluroonhape, kondroitiinväävelhape, hepariin) 18. Nimetage inimorganismi jaoks keskne süsivesik: Glükoos 19. Reastage süsivesikud magususe järjekorras (alustades magusaimast): Fruktoos Sahharoos Maltoos 20. Milline on süsivesikute tähtsaim funktsioon? 1) kaitsefunktsioon 2) reguleeriv funktsioon 3) energeetiline funktsioon 4) ehituslik funktsioon 21. Milline roll on insuliinil? Reguleerib veresuhkrusisalduse taset veres, stimuleerib rasvade ja glükogeeni sünteesi 22. Millises seedekanali osas algab valkude seedimine?
Disahhariidid a) sahharoos : fruktoos + glükoos b) laktoos : glükoos + galaktoos c) maltoos : glükoos + glükoos d) trehaloos : glükoos + glükoos, c-l ja d-l on erinev glükosiidsideme paigutus ja positsioon 3. Polüsahhariidid 104- 107 monoosijääki, seotud glükosiidsidemega a) ehitusüksuseks glükoos - tärklis, tselluloos, kitiin, glükogeen b) ehitusüksuseks fruktoos - inuliin c) heteropolüoosid - süsivesik + muu osa nt mukopolüsahhariidid : süsivesik + valk, sinna kuuluvad bioloogilised limad Süsivesikute füüsikaliskeemilised omadused: 1. Suhkrud ehk mono- ja disahhariidid: a) lahustuvad vees b) reaktsioonivõime suurem c) molekulmass väiksem d) magusus on e) karamellistumine on f) kristalliseerub 2. Polüoosid a) ei lahustu vees b) reaktsioonivõime väiksem c) molekulmass suurem d) magusust pole e) karamellistumist pole f) ei kristalliseeru Süsivesikute biofunktsioonid: 1. Energeetiline
Laktoos e piimasuhkur: piim ja piimatooted Maltoos e linnasesuhkur: teraviljatooted Sahharoos e lauasuhkur: suhkruroog, suhkrupeet, lauasuhkur, suhkrut sisaldavad tooted, puuviljad, marjad Oligosahhariidid Maltodekstriin:saadakse tärklisest, kasutatakse peamiselt toidulisandina. Leidub ka õlles ja leivas Rafinoos: kaunviljad Polüsahhariidid Tärklis: kartulid, teraviljatooted, riis, pasta Kiudained (tselluloos, pektiin): teraviljad, puuviljad Peamine toidu süsivesik on tärklis. Tärkliserikkaid tooteid sööva inimese seedekulglas toimub tärklise lagunemine, mis annab rohkesti glükoosi. Kõige tärkliserikkamad on teraviljade terised ja kartuli mugulad. Kogu päevasest tarbitavast toiduenergiast peavad süsivesikud katma 55 60%. Lisatavast suhkrust saadava energia osatähtsus ei tohiks ületada 10% päevasest toiduenergiast. Meie organism, eriti aga aju, vajab pidevat glükoosiga varustamist, tagamaks efektiivse ja tulemusliku toimimise
Tööleht: ORGANISMIDE KEEMILINE KOOSTIS I Kohviku menüüs on valida nelja prae vahel: kartulipuder singiga, friikartulid viineritega, seapraad ja makaronid hakklihaga. 1. Millist toitu nendest oleks sinu arvates kõige kasulikum süüa ja miks? 2. Millise koguse energiat saaksid neid toite tarbides, kui on teada järgmised andmed: Valk Lipiid Süsivesik Kartulipuder singiga 15,5 52,5 66,4 Friikartul viineritega 16,5 75,1 41,7 Seapraad 18,8 103,3 24,4 Makaronid hakklihaga 49,9 66,5 72,9
1. Mis on bioloogia? Nimeta bioloogia teadusharusi. Bioloogia on teadus, mis uurib elusorganisme. Etoloogia(loomade käitumine), ökoloogia(ökosüsteeme uurib), tsütoloogia(rakuteadus), anatoomia(organismite uurimine), molekulaargeneetika(molekulaarselt tasandil uurib). 2. Nimeta elusorganismide riigid, iseloomusta neid lühidalt. Taimed Bakterid Protistid Seened Loomad Bakterid eeltuumsed, üherakulised, autoheterotroofid, lihtsa ehitusega Protistid päristuumsed, hulkraksed, autoheterotroofid, lihtsa ehitusega Taimed päristuumsed, hulkraksed, autotroofid, lihtsa ehitusega Seened päristuumsed, hulkraksed, heterotroofid, lihtsa ehitusega Loomad päristuumsed, hulkraksed, heterotroofid, keerulise ehitusega 3. Nimeta elutunnused. Rakuline ehitus, kõrge organisteerituse tase, aine-ja energiavahetus, sisekeskkonna stabiilsus, paljunemine, pärilikkus, areng. 4...
viinamarjasuhkur. Teda leidub paljudes taimedes, eriti aga viinamarjades. Glükoos on organismi energiaallikas, mida veri kannab kõikidesse kudedesse ja rakkudesse. Ta on väga kergesti omandatav. Inimese peaaju saab toituda ainult glükoosist. Kõige magusam suhkur on fruktoos e.puuviljasuhkur. Mesi on glükoosi ja fruktoosi 1:1 segu. Argielus kõige tähtsam suhkur on sahharoos ehk tavaline suhkur. Kõige enam leidub teda suhkrupeedis ja suhkruroos, millest teda toodetaksegi. Tärklis on süsivesik, mis koosneb tuhandetest üksteisega liitunud glükoosi osakestest. Tärklis puhtal kujul on vees lahustumatu, lõhnatu ja maitsetu valge pulber. Ta on taimede peamiseks varuaineks, mis koguneb juurikatesse, seemnetesse ja vartesse. Ta on ka taimede ja loomade tähtis toitaiene.Tärkliserikkad taimed on teraviljad ja kartul. Tärklisest ja suhkrutest saadakse suurem osa toiduenergiast. Tärklisega sama molekulivalemiga on teine looduslik polümeer tselluloos, mille
See on väga tähtis, sest lihastes ja maksas on salvestatud energiavaru, mille keha saab ainult süsivesikutest ja selle energia varal töötab keha koormusel esimesed 6090 min. Peale korralikku söögikorda peaks olema vähemalt 2 tundi pausi enne trenni tegemist. Süüa enne trenni võiks jällegi palju süsivesikuid. Peale trenni tuleks eelkõige 46 tunni jooksul süüa peamiselt süsivesikuid, see taastab kiiresti kulutatud energiavarud lihastes ja maksas. Kõige kiiremini imenduv süsivesik on leivas, riisis, kartulis, banaanis, rosinas, küpsises seega on need kõige efektiivsemad kiirel taastumisel. Enne võistlusi tuleks 23 päeva trennist hoiduda ja süüa 80% ulatuses süsivesikuterikast toitu, et keha energiavarud üle laadida, et võistlusel need maksimaalsed oleks. Viimane söögikord enne võistlusi võiks olla pasta, kaerahelbepuder, kartulikrõpsud, õunad sest süsivesik nendes imendub aeglasemalt, seega võimalikult võistluse jooksul. 3. Rasvad:
Varuaine ülesanne ( glükogeen loomades, seentes ning tärklises ja inuliin taimedes ) Kaitsefunktsioon( süsivesikud kaitsevad organismi külmumise eest ) Ligimeelitamise funktsioon ( õite magus nektar meelitab putukaid ligi ) Sahhariidide jaotamine: Monosahhariidid, - ehk lihtsuhkrud lihtsama ehitusega sahhariidid ( glükoos ehk viinamarjasuhkur,- fruktoos ehk puuviljasuhkur, -riboos ( RNA struktuuris olev süsivesik ),- Desoksüriboos ( DNA struktuuris olev süsivesik ) Oligosahhariidid,- tekivad kahe või enama monosahhariidi liitumisel. ( maltoos ehk linnasesuhkur,- sahharoos ehk roosuhkur,- laktoos ehk piimasuhkur) Polüsahhariidid ,- liitsuhkrud mis on kõrgmolekulaarsed sahhariidid, mis tekivad monosahhariidide liitumisel. ( tärklis,- inuliin( taimede varuaine),- glükogeen ( lihaste varuaine, leidub maksas ja seentes ),- tselluloos( taime rakukest),- kitiin ( seene rakukest, lülijalgsete toese )
DNA ja RNA võrdlus Võrreldav tunnus DESOKSÜRIBONUKLEIIN RIBONUKLEIINHAPE HAPE Monomeer Desoksüribonukleotiid Ribonukleotiid Süsivesik (suhkur) Desoksüriboos Riboos Lämmastikalused Adeniin(A), guaniin(G), Adeniin(A), guaniin(G), Nukleotiidid tsütosiin(C), tümiin(T) tsütosiin(C), uratsiil(U) (monomeerid) Primaarstruktuur ja Desoksünukleotiidide jada Ribonukleotiidide jada komplementaarsus A=T ja CG A=U ja CG Tertsiaalstruktuur Kromosoom Ribosoom Funktsioonid ja liigid Päriliku info säilitamine, mRNA, tRNA, rRNA, päriliku info täpne ülekanne Osaleb pärilikkuse raku jagunemisel avaldumises
süsivesik; Galaktoos 2. Oligosahhariidid koosnevad 2-10 monoosijäägist; Sahharoos (tavaline lauasuhkur, peedisuhkur) laguneb glükoosiks ja fruktoosiks; Laktoos (piimasuhkur); Maltoos(linnasesuhkur) 3. Polüsahhariidid ehk polüoosid kõrgmolekulaarsed süsivesikud; Glükogeen loomne päritolu, glükoosi lühiajaline reserv organismis, talletub maksas, lihastes, südames jne; Tärklis peamine toidu süsivesik, taimne päritolu, lahustub külmas vees. Ei lahustu kuumas vees kliister Tselluloos vaadeldav ka kui kiudaine, taimede rakukesta põhikomponent, ei lõhustu organismis, organism ei omasta, aktiveerib mao ja soolestiku motoorikat. Süsivesikute ainevahetus * Peab rahuldama 55-60% kogu organismi energiavajadusest * tagab veresuhkru taseme hoidmise normi piirides * süsivesikute häired ainevahetuses avalduvad mitmesuguste haigustena suhkrutõbi, rasvumine ... Ainevahetuse regulatsioon
Cu I Fe Zn F DNA e. desoksüribonukleotiinhape RNA- ribonukleiinhape O Kindlustab hingamise monomeer desoksüribonukleotiid ribonukleotiid H lahuse happelisus, vesiniksidemed, mida rohkem sidemeid seda energiarikkam süsivesik C desoksüriboos tähtsain biomolekulide koostises, CO2s oluline taimedele riboos Lämmastik Ca Adeniin, tümiin, tsütosiin, guaniin luude ja hammaste koostises, vere hüübimine Uratsiil, adeniin, tsütosiin,
Glükoos Glükoos on süsivesik (suhkur), mis tekib taimedes fotosünteesi käigus; rakkude tähtis energiaallikas. Glükoosi lagundamisel vabaneb energia, mida taim kasutab oma elutegevuseks, nt kasvamiseks ja paljunemiseks. Glükoosist saab alguse ka organismidele vajalike valkude ja rasvade (õlide) süntees. Valkusid on vaja taimeosade ülesehitamiseks, õlisid talletatakse varuainetena. Osa valmistatud glükoosist muudab taim tselluloosiks, mis on tähtis rakukestade materjal.
Inimese homöostaasi kontrolltöö küsimused 1.NIMETA KOLM SÜSIVESIKUTE ÜLESANNET ORGANISMIDES, TOO IGA KOHTA KONKREETNE NÄIDE. ● Elutegevuseks vajalik energia- energitat saame glükoosi lagundamisel ● Struktuuri ülesanne- taime- ja seeneraku kestas; selgrootute välistoese koostises. ● Varuaine (taimedes tärklis, loomades glükogeen) 2.MILLISESSE AINEKLASS, ÜLESANNE Lipiid Süsivesik Valk Annavad kõige rohkem Elutegevuseks vajalik Ehitusmaterjalideks, energiat, ehituseks energia, energiat saame enüümid juhivad biomembraaniele, glükoosi lagundamisel. ainevahetust, hormoonid varuaineks, rasvkude kaitseb Struktuur, Varuaine korraldavad ja kontrollivad siseelundied, halb ainevahetust, lihatsetöö,
Mis tähendab aminohappe? Valku ehituslik üksus. Kust algab toiduvalgu seedimine organismis? Maos. Kas palaviku korral on organismi veevajadus on ...? Suureneb. Inimorganism saab vett ... vastus eelpool ... aga ma ise arvan et see on lipiidid, sest kirjas on et lipiidid on endogeense vee potentsiaalseks reserviks organismis. Milline süsivesik on organismi jaoks keskne? Glükoos. Mitu protsenti energiat ööpäevas vajab inimorganism? 10-15 %. Kas väide, et kõik süsivesikud võib nimetada ka suhkruks ... on vale. Milles seisneb lipiidide tähtsus organismis? Lipiidid tagavad pikaajalist energia vajadust organismis. Millised biomolekulid tagavad inimorganismis ... Valgud. ... Kaltsiferool (Vitamiin D) Millist vitamiini vajavad
SEEEEEEEEEEEEEEEEEEEENED Seenerakud on eukarüootsed rakud. Eristatakse ühe- ja hulkrakulisi. Üherakulised- ümarad, päristuumsed rakud(pärmseened) või hulgatuumalised vaheseinteta hüüfid. Nt: must täpphallik. Hulkraksed-hüüfides esinevad vaheseinad. Nt:kottseened. Seene, v.a. pärmseened, moodustuvad torujatest rakkudest-hüüf e. seeneniit-, mis on liigist sõltuvalt kokkupakitud seeneniidistikuks, mütseeliks. Seeneraku rakumembraani katab kitiiinist ja teistest süsivesikutest koosnev erakukest. LOOMARAKK TAIMERAKK SEENERAKK 1.) KEST Puudub v.a. Olemas, tselluloos, Olemas, kitiinist munarakk lipniin 2.) VAKUOOL Ei ole, väikesed Olemas, suur Väikesed lipiidi lipiidi vakuoolid keskvakuool- vakuoolid tsentr...
Nukleiinhapped *DNA-(desoksüribonukleiinhape),päristuumsetel asub rakutuumas ja kannab endas geneetilist infot *RNA(ribonukleiinhape)kopeerib DNA infot ja kannab rakus selle vajalikku kohta NUKLEIINHAPPED on bioplümeerid,mille monomeerideks on nukleotiidid Nukleotiid koosneb süsivesikust,fosfaatrühmast ja lämmastikalusest A=T(adeniin;tümiin); C_=G(tsütosiin ja guaniin)(kolmikside!!) Tunnus DNA RNA 1.süsivesik desoksüriboos riboos 2.lämmastikalused adeniin adeniin,uratsiil 3.primaarstruktuur ühe ahelaline nukleotiidide jada 4.sekundaarstruktuur kiheeliks-nukleotiidide ahelate, lämmastikaluste vahel on vastavalt sobivusele vesiniksidemed A=T,C...G ...
* 5C pentoosid C5H10O5 - esindajad riboos ja desoksüriboos, mis kuuluvad nukleiin- hapete ehitusse * 6C heksoosid C6H12O6 - esindajad glükoos, galaktoos, mannoos, fruktoos * 7C heptoosid C7H14O7 - esindaja seduheptuloos Monoose liigendatakse ka funktsionaalse põhirühma järg: aldoosidel on aldehüüdrühm, ketoosidel ketorühm. Monooside tähtsamad esindajad on: Glükoos (dekstroos, viinamrajasuhkur) on taimede ja loomade põhilie süsivesik. Ta ei ole kõige magusam suhkur - suhkrute magususe pingereas on glükoos alles kolmandal kohal peale fruktoosi ja sahharoosi. Glükoos on levinud süsivesikute struktuurüksus: ta kuulub disahhariidide Tartu Tervishoiu Kõrgkool 2 Koostas M. Kolga Biokeemia koostisesse
Tähtsus? Peamised allikad? Vastus: Vesi, süsivesikud (energiaallikas, teraviljatooted), rasvad (energiaallikas ja energiavaru, pähklid, seemnetest ja kalast), kiudained (vajalikud teiste toitainete seedimise hõlbustamiseks, saab täisteratoodetest, puu- ja juurviljadest), valgud (olulised ehitusüksused ning juhivad ensüümidena kõiki kehas toimuvaid reaktsioone, liha, munad, teraviljatooted, piimatooted) 9. Kas ühend on lipiid, valk, nukleiinhape või süsivesik? Vastus: nukleiinhape: DNA, RNA Lipiid: kolesterool, D-vitamiin, hormoonid, rasvad, vahad, steroolid, rasvlahustuvad vitamiinid Valk: polümeerid, aminohapped Süsivesik: suhkrud. Sahhariidid. Kitiin, tselluloos, tärklis, laktoos jne.
rasvlahustuvate vitamiinide transportijad Lahusti- rasvlahustuvate vitamiinide omastamine ja deponeerimine 14) Anaeroobse glükolüüsi tagajärjel võivad tekkida lihastes valu ja krambid: õige/vale Anaeroobse glükolüüsi võtmeensüümide (glükoosi kinaas, fosfofruktoosi kinaas, püruvaadi kinaas) sünteesi mõjutavad kõhunäärme hormoonid insuliin ja glükagoon. 15) Anabolism on ainevahetusprotsessis üks osa, sünteesiprotsess. 16) Magusaim süsivesik on glükoos: õige/vale 17) Milles seisneb lipiidide tähtsus inimorganismi jaoks? Lipiidid (triglütseriidid) on seejuures inimorganismi energia põhivaru. 18) Hüpotooniline lahus: vereplasmast madalama osmootse rõhuga lahus. 19) Hüpertooniline lahus: vereplasmast kõrgema osmootse rõhuga lahus. 20) Elektrolüütide funktsioonid organismis: Elektrolüüdid täidavad organismis olulisi funktsioone: - tagavad kehavedelike
lisandite sulameid. Homopolümeer - ühe lähteaine (monomeeri) polümerisatsioonil moodustuv polümeer. Kopolümeer - heteropolümeer on selline polümeer, mille molekulides esinevad kahele või enamale monomeerile vastavad lülid. Polüamiid - polümeer, mille põhiahelas kordub amiidrühm (-CO-NH-). Monosahhariid koosneb ühest karbonüülrühmast ja mitmest hüdroksüülrühmast. Disahhariid - süsivesik, mis koosneb kahest monosahhariidist. Polüsahhariid - polüoosid on rühm suure molekulmassiga süsivesikuid (sahhariide ehk suhkruid), mida saab vaadelda ühenditena. Glükosiidside - side süsivesiku ja mingi teise struktuuri vahe Kodeeritav aminohape - eluks vajalikud 20 aminohapet, millest loodus on ehitanud valgud Asendamatu aminohape - aminohapped, mida organism ise ei sünteesi. Peptiid - bioloogiliselt olulised amiidid või polüamiidid, kus aminohapped on omavahel seotud amiidsidemega
Kordamine biokeemia testiks 1.Mida tähendab asendamatu aminohape? - Neid peab saama valmiskujul. 2.Kus algab toiduvalgu seedimine inimorganismis? - Maos 3.Milles seisneb maos oleva soolhappe roll süsivesikute seedimisel?- inaktiveerib sülje ensüümi 4.Kas palaviku korral organismi veevajadus ..suureneb 5.Inimorganism saab vett...- joogi ja toiduga, samuti tekib teda toitainete oksüdatsioonil 6.Biomolekulide imendumise põhikohaks on..peensool 7.Milline süsivesik on organismi jaoks tähtsaim? glükoos 8.Seedetrakti häired (kõhulahtisus, oksendamine) põhjustavad vedeliku.....kadu. Lisaks tekib K+ kadu. 9.Mitu % inimese ööpäevasest vajadusest peavad katma lipiidid? 25 30% 10.Toitumise järgselt veresuhkru tase......tõuseb 11.Kas kõiki süsivesikuid võib nimetada suhkruks - ei 12.Milles seisneb lipiidide tähtsus organismi jaoks? - Tagavad pikaajalise energiavaru. 13.Vee saamine ja eritumine peaksid olema .....tasakaalus 14
kakaopulber, kakaovõi, glükoosisiirup, kakaomass, emulgaator (sojaletsitiin), taimne õli. Energeetiline väärtus: 2148kJ / 515kcal Puuviljamaitseline närimiskompvek Rasvad: 6,3g Valgud: 0g Süsivesikud: 87,8g Lisaained: Suhkur, glükoosisiirup, hüdrogeenitud taimne rasv, happesuse regulaator (sidrunhape), lõhna- ja maitseaine, emulgaator (sojaletsitiin), toiduvärv Energeetiline väärtus: 1736kJ / 410kcal Rasvad Valgud Süsivesik. Energ.v 2229kJ / 534kcal 33g 8,1g 97,7g 31,7g 2148kJ / 515kcal 6,4g 87,8g 6,3g 1736kJ / 410kcal 0g 53,8g 0g 1675kJ / 394kcal 0g 6,4g Karamell ei sisalda rasva ja annab seetõttu sokolaadist oluliselt vähem kaloreid. Sokolaadikommi (oravake) energeetiline väärtus on
sisaldusega toite. · Päriliku eelsoodumusega haigus. · Ei nakka · Kahjustab peensoolt · Ainus ravi on eluaegne gluteenivaba toit. Diabeet ehk suhkrutõbi · Kõnekeeles suhkruhaigus · Insuliinist sõltuv ja sõltumatu · Keelatud toiduaineid ei ole kõike võib süüa, kui arvestatakse toidu kogust ja süsivesikute hulka toidus. Laktoos ehk piimasuhkru talumatus · Lehmapiim sisaldab laktoosi ehk piimavalku, mis organismile vajalik süsivesik. · Laktoosisisaldusega piimatooted ei sobi kahjuks kõigile inimestele · Keskmiselt 23-33% Eesti elanikest ei talu piimasuhkurt. · Neile sobivad Hyla vähendatud laktoosisisaldusega tooted. Piimavalgu talumatus · Ei talu kaseiini, mis moodustab 80% piimavalgust · Neile sobivad Hyla vähendatud laktoosisisaldusega tooted. Allergia · Imikutel ja väikelastel tekib allergia kõige sagedamini: imporditud puuviljadest,
Fosfoproteiinid,kromoproteiinid,glükoprotei Tsüklilised lipiidid (baasalkohooliks-sterool) põhiline 170;naistel 50%,meestel 60%,imik 75%.Vesi inid jne. taimede ja lomad põhiline süsivesik.Veresuhkur ≈ sterool – inimorganismis on kolesterool,mille Valgud katavad 10-15% veri kannab glükoosi kudedesse,kus ta kasutab
Liitvalgud ehk Sfingolipiidid närvikudede müeliintuppede ja aju pingreas(dekstroos,vinamarjasuhkur) taimede ja lomad proteiidid: hallolluse põhikomponendid vajadus 28-35 ml/kg,imikutel 120-170;naistel Fosfoproteiinid,kromoproteiinid,glükoproteiinid põhiline süsivesik.Veresuhkur veri kannab glükoosi Tsüklilised lipiidid (baasalkohooliks-sterool) põhiline 50%,meestel 60%,imik 75%.Vesi jaotub rakusiseseks jne. kudedesse,kus ta kasutab peamiselt energia
Keskkond (loote areng, limakeskkond viljastumisel; laiemalt ainevahetusreakts. toimumise keskkond ja osaleja) Liiga palju vett võib olla kahjulik, kuid enamasti tekib siiski vedelikupuudus. 2. Süsivesikute/Sahhariidide biokeemia. Monosahhariidid - looduslikud süsivesikud on värvitud, veeslahustuvad, reeglina magusamaitselised kristallilised ühendid, nt glükoos, fruktoos. Glükoos (viinamrajasuhkur) on taimede ja loomade põhiline süsivesik. Ta ei ole kõige magusam suhkur. Kuulub disahhariidide koostisesse. Inimese organismis on glükoos põhiliseks energiaallikaks ja paljude teiste süsivesikute aluseks (laktoos, sahharoos, tärklis, glükogeen). Vabas olekus reguleerib ta vere osmootset rõhku. Fruktoos (puuviljasuhkur) on kõige magusam suhkur. Fruktoosi leidub ohtralt puuviljades, suhkrupeedis ja mees. Fruktoos imendub soolestikust kaks korda aeglasemalt kui glükoos. Teda kasutatakse magusainena diabeedi korral, kuna ta ei
aldoos. · Glükoos on tähtis oligo- ja polüsahhariidide koostisosa, inimese vere koostisosa. · Glükoos tekib taimedes fotosünteesi tulemusel. Glükoos · Keemilised omadused: 1) Organismis oksüdeerub andes kiiresti palju energiat 2) Puuviljades, marjades, veinis toimub pärmseente mõjul alkoholkäärimine 3) Piima käärimisel ja kapsa hapnemisel toimub piimhappeline käärimine Fruktoos · Kõige magusam süsivesik magusus 170 · Rahvapärane nimetus · Leidumine · Ka fruktoosil esinevad nii alfa- kui ka beetavormid ning lisaks ahelisomeer, milles esineb karbonüülrühm. · Palju lisainfot http://et.wikipedia.org/wiki/Fruktoos Galaktoos · Magusus 60 · Leidub eelkõige piimasuhkru ehk laktoosi koostises
ära hüdrolüüsida, tekib proteolüütiline e. valkelagundav valk. Nt. trüpsinogeen trüpsiin (trüpsinogeen on tsümogeen?). Statsionaarne faas - ... Epimeerid – süsivesikud, mis erinevad teineteisest vaid ühe kiraalse süsiniku küljes oleva OH- konfiguratsioonist (“kas OH- paremal või vasakul”). Tooli ja paadi konformatsioon – tsüklilise süsivesiku erinevad konformatsioonid; tulenevad sellest et tsükliline süsivesik pole tasapinnaline(C-st lähtuvad sidemed ju nurkade all) ja aatomitevaheliste sidemete nurgad võivad olla erinevad. Paadi konformatsioon – tsükli “ääred” tasapinnast kõrgemal; Tooli konformatsiooni – üks “äär” tasapinnast kõrgemal, teine madalamal. Diastereomeerid – süsivesikud, mis erinevad vähemalt kahe kiraalse süsiniku konfiguratsiooni poolest (Nt. mannoos ja galaktoos). Püranoos – tsükliline suhkur, mille tsükkel koosneb viiest süsiniku aatomist.
Energiavajadus sõltub mitmetest parameetritest. Valgud on tähtsad toitained. Nende peamine funktsioon organismis on kasvu ja ehituslik ülesanne. Umbes 15% päevasest toiduenergiast peaksid olema valgud. Liigne valgu tarbimine on kahjulik. Lipiidide peamine funtksioon on energia saamine ja säilitamine. Rasvu tuleb tarbida õiges koguses ja vahekorras. Umbes 30% päevasest toiduenergiast peaks olema rasvad. Süsivesikud on organismi põhiliseks energiaallikaks. Süsivesik ei ole sama, mis suhkur. Süsivesikd peaksid katma 60% päevasest tarbitavast energiast. Suur energiasisaldus ja teiste vajalike ainete puudus on pahedeks süsivesikurikastes toitudes. Vitamiinid ja mineraalained on vaja küll väikestes kogustes, aga neid tuleb tarbida pidevalt. Vitamiinid on olulides tegurid ainevahetuses, rakkude taastootmises ja seedimises. Mineraalained on olulised luustiku, kehavedelike ja ensüümide koostises. Vitamiinide ja mineraalainete
· Kaitsefunktsioon süsivesikud kaitsevad organismi ärakülmumise eest. · Ligimeelitamise funktsioon Õite magus nektar meelitab putukaid ligi. Monosahhariidid ehk lihtsuhkurud on kõige lihtsama ehitusega sahhariidid. Näiteks viinamarjas sisalduvad sahhariidid on monosahhariidid. Tähtsamad monosahhariidid on järgmised: · Glükoos ehk viinamarjasuhkur · Fruktoos ehk puuviljasuhkur · Riboos ehk RNA struktuuris olev süsivesik · Desüksoriboos ehk DNA struktuuri olev süsivesik Oligosahhariidid on sahhariidid, mis tekivad kahe ( disahhariidi ) või enam monosahhariidide liitumisel. Näiteks idanevates seemnetes olevad süsivesikud on oligosahhariidid. · Maltoos ehk linnasesuhkur ( idanevad seemned ) · Sahharoos ehk roosuhkur ( suhkruroog, taimemahlad ) · Laktoos ehk piimsuhkur Polüsahhariidid ehk liitsuhkrud on kõrgmolekulaarsed sahhariidid, mis tekivad sadade monosahhariidide liitumisel
KEEMIA RIIGIEKSAMI KORDAMISKÜSIMUSED: mõisted Orgaaniline aine koosnevad peamiselt C, H, N, O aatomitest. Orgaaniline keemia uurib orgaanilisi aineid. Isomeeria nähtus, mille korral mitmel ainel on ühesugune koostis, kuid erinev struktuur ja seetõttu ka erinevad omadused. Struktuuriisomeeria isomeerid erinevad aatomite omavaheliste seoste poolest Ahelaisomeeria süsinikahela kuju on erinev Asendiisomeeria kordsed sidemed/funktsionaalrühmad paiknevad erinevalt. Funktsiooniisomeeria ainetel on erinevad funktsionaalrühmad. Stereoisomeeria erinev on ainult ruumiline paigutus (nt geomeetriline ehk cis- trans-isomeeria) Süsivesinik koosneb C ja H. Süsivesinikud on järgnevad: Alkaan süsivesinik, mille molekul sisaldab ainult -sidemeid. Alkeen süsivesinik, mille molekulis esineb kaksikside(meid). Alküün süsivesinik, mille molekulis esineb kolmikside(meid). ...
Kaitsefunktsioon – süsivesikud kaitsevad organismi ärakülmumise eest. Ligimeelitamise funktsioon – Õite magus nektar meelitab putukaid ligi. Monosahhariidid ehk lihtsuhkurud on kõige lihtsama ehitusega sahhariidid. Näiteks viinamarjas sisalduvad sahhariidid on monosahhariidid. Tähtsamad monosahhariidid on järgmised: Glükoos ehk viinamarjasuhkur Fruktoos ehk puuviljasuhkur Riboos ehk RNA struktuuris olev süsivesik Desüksoriboos ehk DNA struktuuri olev süsivesik Oligosahhariidid on sahhariidid, mis tekivad kahe ( disahhariidi ) või enam monosahhariidide liitumisel. Näiteks idanevates seemnetes olevad süsivesikud on oligosahhariidid. Maltoos ehk linnasesuhkur ( idanevad seemned ) Sahharoos ehk roosuhkur ( suhkruroog, taimemahlad ) Laktoos ehk piimsuhkur Polüsahhariidid ehk liitsuhkrud on kõrgmolekulaarsed sahhariidid, mis tekivad sadade monosahhariidide liitumisel
MINU MENÜÜ HOMMIKUS Kogus Energia(kc Süsivesik Valke Rasva Kiudaine Soola ÖÖK al) ud d 2 lihapirukat 200g 770 50 14.6 56 0 0 Apelsinimahl 250g 97.5 22.5 1.8 0.3 0 0 LÕUNASÖÖ K Kartul 150g 129 27.9 2.7 0.3 3.2 0 Hakklihakaste 100g 202 0 7 17 0 1.2
koostisosa. Glükoosi säilitatakse ka maksas glükogeeni koostises. · Glükoos tekib taimedes fotosünteesi tulemusel. Glükoos · Keemilised omadused: 1) Organismis oksüdeerub andes kiiresti palju energiat on eelistatuim energiallikas organismis! 2) Puuviljades, marjades, veinis toimub pärmseente mõjul alkoholkäärimine 3) Piima käärimisel ja kapsa hapnemisel toimub piimhappeline käärimine Fruktoos · Kõige magusam süsivesik magusus 170 · Rahvapärane nimetus · Leidumine · Ka fruktoosil esinevad nii alfa- kui ka beetavormid ning lisaks ahelisomeer, milles esineb karbonüülrühm. · Fruktoosi leidub toidus palju modifitseeritud maisisiirupis (ehk glükoosi-fruktoosisiirupis ehk GFS), mis on odavam kui sahharoos. Fruktoos · Fruktoos lagundatakse maksas. · Lagunemissaadusteks on aga trigütseriidid ehk sisuliselt kõik muudetaks rasvaks.
koostisosa. Glükoosi säilitatakse ka maksas glükogeeni koostises. • Glükoos tekib taimedes fotosünteesi tulemusel. Glükoos • Keemilised omadused: 1) Organismis oksüdeerub andes kiiresti palju energiat – on eelistatuim energiallikas organismis! 2) Puuviljades, marjades, veinis toimub pärmseente mõjul alkoholkäärimine 3) Piima käärimisel ja kapsa hapnemisel toimub piimhappeline käärimine Fruktoos • Kõige magusam süsivesik – magusus 170 • Rahvapärane nimetus • Leidumine • Ka fruktoosil esinevad nii alfa- kui ka beetavormid ning lisaks ahelisomeer, milles esineb karbonüülrühm. • Fruktoosi leidub toidus palju modifitseeritud maisisiirupis (ehk glükoosi-fruktoosisiirupis ehk GFS), mis on odavam kui sahharoos. Fruktoos • Fruktoos lagundatakse maksas. • Lagunemissaadusteks on aga trigütseriidid ehk sisuliselt kõik muudetaks rasvaks.
Süsivesikud ja vitamiinid Karl Leppik 8.B RVG SISUKORD: • Tutvustus. • Vajalikkus. • Kus leidub? • Tähtsad teadmised Süsivesikute tutvustus • Süsivesikud on meie organismi peamised energiaallikad. • Mõnele organile, näiteks ajule ,on süsivesik, glükoos ainuke energiaallikas. Kus neid leidub? • Süsivesikuid leidub: – Kartulites – Puuviljades – Mahlades – Mees Mis asjad kuuluvad süsivesikute hulka? • Süsivesikute hulka kuuluvad: – Glükoos ehk viinamarjasuhkur – Fruktoos ehk puuviljasuhkur – Sahharoos ehk tavaline lauasuhkur – Kiudained • Sellest räägime kohe…… Kiudained • Kiudained seovad palju vett ja teevad seetõttu täiskõhutunde.
Plastiidid-membraanidest koosnev taimerakule omane organell(kloro,kromo,leuko) Vakuoolid-membraaniga ümbritsetud põiekesed,sisaldavad varu ja jääkaineid Lipiidid-org ühendite rühm,ei lahustu vees(rasv,õli,vaha) Rakukest-rakumembraanist väljapoole jääv ümbris,koosneb tselluloosist v kitiinist Tselluloos-taimne süsivesik,taimerakkude seinte kiudaine Poorid-nendest läbivad vesi,gaasid ja madalmolekulaarsed ühendid Biopolümeer-organismides moodustuv polümeer(valgud,nukleiinhapped) Ligniin-puidu põhistruktuuri kuuluv jäikust andev looduslik polümeer, puitaine Pektiin-taime rakukestades, eriti puuviljades ja marjades sisalduv polüsahhariid Difusioon-vahetus kokkupuutes olevate ainete aeglane segunemine aineosakeste soojusliikumise tõttu
TOIDU SÜSIVESIKUD Et antud aineklassi enamikke esindajaid saab vaadelda süsiniku hüdraatidena siis võetigi kasutusele üldmõiste "süsivesik". Termin süsivesik ei võrdu mõistega "suhkur". Viimane on kokkuleppeline käibemõiste, mida kasutatakse peamiselt sahharoosi aga ka teiste magusamaitseliste lihtsate süsivesikute kohta. Suhkur on koondnimetus, mis hõlmab vaid teatud osa süsivesikutest, täpsemalt kõiki magusamaitselisi, veeslahustuvaid lihtsaid süsivesikuid (eeskätt mono- ja disahhariide). Süsivesikud on looduses enamlevinud orgaanilised ühendid. Inimese toidulauast lähtudes pakub
Ainult umbes 5% diabeetikutele on diabeet tüüp 1. 95% on diabeet tüüp 2(endise nimega täiskasvanud algusega diabeet). Diabeedi 2. tüübi, organism toodab insuliini, kuid ei tohi toota piisavalt ja ei saa kasutada korralikult insuliini, et see ei toota. Kahjuks ei ole diabeedi ravi nii diabeedi tüübid. MILLISEID TOITAINEID SISALDAB? Energiavajadus - Toiduga saab energiat, mis on vajalik inimese igapäevaseks eluks. Süsivesikud - Tärklis on süsivesik, mis koosneb tuhandetest üksteisega liitunud glükoosi osadest Kiudained - Kiudained ei imendu soolestikust, mistõttu aeglustub süsivesikute imendumine ja seega ka veresuhkrutaseme tõus. Rasvad - Rasvad jaotatakse taimseteks ja loomseteks rasvadeks. Valgud - Valgud jagatakse taimseteks ja loomseteks valkudeks. DIABEEDI RAVI Tihti peetakse teist tüüpi diabeeti esimese tüübi diabeedist kõrgemaks. See on osaliselt tõsi, sest harilikult piisab enesetunde parandamiseks
suurimaid sahhariidide rühmi. · Molekulis on üks karbonüülrühm ja mitu hüdoruksüülrühma. · Neid liigitatakse süsiniku aatomite ja karbonüülrühma asukoha järgi. · Monosahhariide on väga palju. Tähtsamad neist on glükoos, fruktoos, riboos ja desoksüriboos. · Need ained on looduses väga levinud. · Põhiliselt mingisuguste ühendite koostises kuid ka kõikides organismides. Glükoos C6H12O6 · Glükoos on olulisim süsivesik organismis ja rakkude põhiline energiaallikas. · Glükoos ehk viinamarjasuhkur on monosahhariid, mis kuulub disahhariidide sahharoosi ja laktoosi koostisse. · Glükoosi varutakse glükogeeni kujul lihastesse ja maksa. · Viinamarjasuhkur mis on fruktoosist natukene vähem magus, kuid imendub inimorganismis väga ruttu. · Seda kasutatakse tilgutites elujõu sissetilgutamiseks, samuti kiire energia taastajana sportlaste taastus- ja energiajookides
Organismi keemiline koostis Organismide talitlusteks on hädavajalik 27 keemilist elementi. Jagatakse kolme rühma: · makroelemendid 98-99% organismi elementidest: C;H;O;N;P;S · Mesoelemendid katioonid Na;K;Mg;Ca; ja anioonid: Cl · Mikroelemendid vaja väga väikestes kogustes:Fe;As;Br;Sn Makroelemendid: Hapnik O 70 kg kohta umbes 43 kg toiduga ja hingamisel. Peamiselt vee koostises: kindlustab toitainete lõhustumise ja hingamise. Süsinik C 70 kg kohta umbes 16 kg toiduga. Kuulub biomolekulide koostisesse, moodustab keemilisi sidemeid, CO2 on fotosünteesi lähteaine, hingamise ja käärimise lõpp-produkt. Vesinik H Biomolekulide koostises ja vee koosseisus, vajalik vesiniksidemete moodustamisel. Lämmastik N Aminohapete ja nukleiinhapete koostises. Fosfor P Rakumembraani ehituses, nukleiinhapete koostises, energirikaste ühendite nt. ATP koostises. Väävel S Leidub osades amin...
Sahhariidide hulka kuuluvad suhkur, tärklis, tselluloos jt. Sisaldavad hüdroksüül- ja karboksüül rühma. Liigitatakse Monosahhariidideks, Oligohhariidideks ja Polüsahhariidideks. · Monosahhariidid on üks rühm sahhariide, mille ahelas on üks karbonüülrühm ja mitu hürdoksüülrühma. Tuntumad on näiteks: glükoos ehk viinamarjasuhkur (C6H12O6), fruktoos ehk puuviljasuhkur (C6H12O6). · Disahhariid on süsivesik, mis koosneb kahest monosahhariidist. · Sahharoos ehk suhkur on glükoosist ja fruktoosist koosnev disahhariid. keemilise valemiga C12H22O11. Sahharoosi toodetakse peamiselt suhkruroost ja suhkrupeedist. · Laktoos ehk piimasuhkur on üks suhkrutest. Ta kuulub madalmolekulaarsete liitsuhkrute ehk oligosahhariidide hulka. · Invertsuhkruks nimetatakse Sahharoosi hüdrolüüsil tekkivat glükoosi ja fruktoosi segu Tuntuim
Valgud Valkude jaotus: *LIHTVALGUD-koosnevad aminohappe jääkidest,nt munavalge *LIITVALGUD-koosnevad valgulisest ja mittevalgulisest osast,nt kromosoomid ja homoglobiin Valkude struktuur: *esimest järku struktuur e.primaarstruktuur-aminohappe jääkide järjestus *teist järku struktuur e.sekundaarstruktuur-moodustub polüpeptiidi keerdumisel alfa heeliksiks ja beeta struktuuriks,need on seotud vesiniksidemetega nt kõõluste,kõhrede,juuste,küünte,karvade valgud(ämblikuniit ja soomused) *kolmandat järku struktuur e.tertsiaarstruktuur-moodustub valgu kokku keerdumisel gloobuliks või fibrilliks.nt( gloobulid)-ensüümid,antikehad,vereplasma valgud (fibrillid)-verehüübimisvalgud,lihastöös osalevad valgud. *neljandat järku struktuur e.kvaternaarstruktuur-tekib mitme polüpeptiidi ühinemisel,nt hemoglobiin Valkude struktuuri muutmine: 1.DENATURATSIOON-hävitatakse valgu kõrgemat järku struktuur.nt juuste lokkimine,muna vahustamine/praadimine 2.RENAT...
LIPIIDID õlid, vahad, rasvad jt. vees lahustumatud ained. 1. LIHTLIPIIDID rasvad, õlid Koosnevad rasvhapetest ja glütseroolist Võivad tekitada diabeeti hüdrofoobne osa on rasvhape ja hüdrofiilne osa on glütserool, sest see on süsivesik ja lahustub vees Küllastunud rasvhapped Rasvad, tahked Neil puudub kaksikside Küllastumata rasvhapped Õlid, vedelad Neil on kaksikside Hüdrogeenimine- Kaksiksideme asendamine vesiniku aatomiga OSFOLIPIIDID 2. F Liitlipiidid Sisaldavad fosfaatrühma ühe rasvhappe asemel Koosnevad fosforhappejäägist ja kahest pikast süsinikuahelast (lipiidsest osast) Võivad tekitada autoimmuunhaigust
ORGAANILISED AINED RAKKUDES Mis iseloomustab orgaanilist ainet? Sisaldavad alati süsinikku (C) Tekivad organismides Sisaldavad rakkudele kättesaadavat energiat. Süsivesikud, lipiidid, valgud, nukleiinhapped. (Bioaktiivsed ained on ensüümid, vitamiinid, hormoonid, antibiootikumid, mürgid.) SÜSIVESIKUD e Sahhariidid Koostas Kersti Veskimets Mõiste Süsivesikud ehk sahhariidid on orgaanilised ühendid, mille koostises esinevad süsinik, vesinik ja hapnik. Süsivesik suhkur Kus asuvad? Süsivesikud on looduses enamlevinud orgaanilised ühendid. Taimedes leidub neid kuivainest 75-90%, loomades kuni 2% ja seentes 1-3%.. Nad kuuluvad rakkude, kudede ning mõningate hormoonide koostisesse. I MONOSAHHARIIDID ehk lihtsuhkrud (üks tsükkel), kus C arv on 3 6. NÄITED: RNA 1. RIBOOS - C5H10O5 RNA koostises 2. DESOKSÜRIBOOS C5H10O4 DNA koostises. Erinevus? 3. GLÜKOOS C6H12O6 ..
Ensümaatiline, Struktuurne, Transport · Too näiteid valguliste struktuuride kohta inimorganismis. Primaarne - insuliin, Sekundaarne - juuksed, küüned. Tertsiaarne - globiliinid, fibrinogeen. Kvaternaarne - hemoglobiin · Nimeta kaks nukleiinhapet ja nende ülesanded. DNA - kannab geneetilist informatsiooni, RNA - kopeerib DNA infot ja viib selle rakus vajalikku kohta. · Mis on nukleotiid ja millest see koosneb? Nukleiinhapete monomeer: süsivesik, fosfaatrühm, lämmastikalus · Nimeta neli lämmastikalust, mis võivad olla nukleotiidi koostises. Adeniin, guaniin, tsütosiin, tümiin(uratsiil) · Kirjuta kaks komplementaarsusprintsiibi vastavust. C=G; A=T(U) · Mis on DNA põhifunktsioon? Pärilikkusaine säilitamine ja edasiandmine · Millised on RNA kolm vormi ja nende põhifunktsioonid? mRNA (info RNA)- DNA info transport tuumast ribosoomidesse. tRNA (transport) - Aminohapete transport ribosoomidesse