Millised ühendid on amiinid? Amiinid on orgaanilised, milles C on ühendatud amiino rühmaga NH 2. Amiinid jagunevad : a)alküülamiin ( CH3NH2) dimetüülamiin ( CH3)2NH trimetüülamiin ( CH3)3 N. Nad on ammoniaagi demivaadid, kus H aatom on asendatud süsivesinikuga ehk alküülrühmaga. b) fenüülamiinid, millest tüüpilisem on C6H5NH2 (aniliin) C2H5NH- etüülamiin (C2H5)2NH- dietüülamiin Kus leidub amiine ? Amiine leidub looduses. Nad tekivad taimede, loomade ainevahetus protsessidest. Nad tekivad orgaanilised aine mikrobioloogilisel lagunemisel. Enamikul on ebameeliv lõhn. Meenutab kala lõhna. Milline keemiline side on amiinis? Kovalentne side, kusjuures N on elektronegatiivsem, kui C või H mistõttu on sidemed C ja N vahel ning H ja N vahel polariseeritud nii, et elektronid on nihkunud N-aatomi poole. Sellest järeldub, et N-aatomil asub nuklefiilne tsenter ja nii saab vaadata
Amiinid Amiinid on ammoniaagi (NH3) derivaadid, kus vesiniku aatomid on asendatud süsi- vesinikega. Eristatakse primaarseid, sekundaarseid ja tertsiaalseid amiine, kus orgaanilise ainega on vastavalt asendatud kas üks, kaks või kolm vesinikku. Amiinid tekivad orgaaniliste materjalide mikrobioloogilisel lagunemisel [Aminohapped valgud (lagunemine) amiinid], eriti õhuhapniku puudumisel, levitades sealjuures ebameeldivat roiskumislõhna. Seetõttu nimetatakse neid ka laibaaineteks. Amiinidevahelised sidemed on nõrgad ning nad oksüdeeruvad kergesti mitmete ainete toimel. Lihtsamad amiinid on toatemperatuuril gaasilised, alates C12 tahked
Tabel 1 primaar-, sekundaar- ja tertsiaarstruktuuriga amiinid. R tähistab suvalist süsivesinikuahelat. [2] nii looduses kui keemiatööstuses laialt levinud ebameeldiva lõhnaga, kergesti lenduvad, vees lahustuvad ja inimesele mürgised lämmastikuühendid. Keemiliselt on tegemist ammoniaagi (NH3) derivaatidega. Sõltuvalt asendatud vesinike arvust jaotatakse amiine primaarseteks (orgaanilise asendusrühmaga on asendatud üks vesiniku aatom), sekundaarseteks (asendatud on kaks H + aatomit) ja tertsiaarseteks (asendatud on kolm H+ aatomit) amiinideks. Benseenituumaga (fenüülrühmaga) seotud amiine nimetatakse arüülamiinideks (nt. aniliin). Keemiliste omaduste poolest on amiinid aluseliste omadustega, kuna nukleofiilsusstenter asub lämmastiku kohal. [1]
Referaat Koostaja: Elina Sergunina Õpetaja: Eike Saarest Kiviõli 2009 Amiinid on ammoniaagi (NH3) derivaadid, kus lämmastiku aatomiga on seotud süsivesinikrühmad või benseeniring. Amiinide funktsionaalne rühm on aminorühm-NH2. Amiinid võivad olla gaasilised (metüülamiin, etüülamiin), vedelad või tahked (alates primaarsest dotetsüülamiinist C12H25NH2) ained. Atsüklilisi amiine saadakse peamiselt alkohole või süsivesinike halogeenderivaate ammoniaagiga töödeldes, aromaatsete amiinide saamiseks redutseeritakse nitroühendeid. Amiine tarvitatakse värvainete, ravimite, kõrgmolekulaarsete ainete ja muu sellise sünteesimiseks ning floteerimisreagentide ja ekstrahentidena. Amiine leidub looduses. Nad tekivad nii loom- kui ka taimorganismide ainevahetus- protsessides, eriti aga orgaaniliste ainete mikrobioloogilisel lagunemisel. Enamikul amiinidel on
Keemia (Amiinid,Aminohapped,Valgud) Amiinid Mõiste Amiinid kuuluvad lämmastiku sisaldavate orgaaniliste ainete hulka. Amiinis on funktsionaalseks rühmaks aminorühm NH2. Amiine leidub looduses. Nad tekivad nii loomsete kui ka taimsete organismide ainevahetus protsessides. Enamike amiine lõhnab ebameeldivalt, ka laibalõhna põhjuseks on valkude lagunemisel tekkivad amiinid. Fenoolidega sarnased ühendid on aromaatsed amiidid. Kui fefenoolid olid happeliste omadustega siis, aminorühma H2 olemasolust tingituna aluselised omadused. Molekuli ehitus. Tähtsaim aromaatne amiin on fenüülamiin ehk aniliin benseeni tuumas on asendatud üks vesinikuaatom aminorühmaga. Füüsikalised omadused Aniliin on värvitu, vees praktiliselt lahustumatu, õli taoline vedelik
Radikaal on üksiku paadumata elektroniga aktiivne osake. asendatud alküülradikaaliga Reageerivad halogeenidega (asendusreaktsioon) alkaan on küllastunud ühend. AMIINID HALOGEENIDE NOMENGRATUUR Amiine liigitatakse CH4+Cl2 CH3Cl + HCl ... on NH3 tuletised ehk derivaadid F fluoro Primaarne R-NH2 Asendusreaktsioon halogeeniga on radikaal mehhanismiga ahelreaktsioon
suurendavad valguvajadust. Valgu hulka arvestatakse tavaliselt saleda indiviidi kui etaloni suhtes, lähtudes seejuures inimese pikkusest ja kaalust. Soovitatavat valguhulka võib anda ka protsendina üldisest energiavajadusest. Sellisel juhul on valgu katta 10...15 % (tavaliselt 12...13%) üldisest organismi energiavajadusest. AMIINID Looduses on amiinid laialt levinud. Organismides tekivad amiinid näiteks aminohapete lagunemisel (nt. kõigile tuttav kalahais on trimetüülamiin). Amiine leidub rohkelt ka taimedes, sarnaselt loomadega tekivad amiinid taimedes aminohapete lagunemisel, aga mitte ainult. Nt. alkaloidide alla kuuluv meskaliin on samuti keemilises mõttes amiin; meskaliin on tugev hallutsinogeen, mis esineb paljudes kaktuseliste hulka kuuluvates taimedes. Meie toidulaual on amiiniderohked näiteks avokaadod, banaanid, sidrunid ja ananassid; köögiviljadest spinat ja hapukapsas; liharoogadest eriti kalatoidud, aga ka
Side hapniku ja süsiniku aatomite vahel on vähe polariseerunud, mistõttu selle lõhustumine toimub suhteliselt raskesti. Tugevate hapete toimel moodustuvad aga oksooniumi soolad, milles hapniku aatomi ja süsiniku aatomi vaheline side on polariseerunud. Seetõttu lõhustuvad eetrid hapete manulusel. V Arvestus AMIINID Ammoniaagi ühe, kahe või kolme vesiniku aatomi asendamisel süsivesiniku radikaalidega saadakse primaarseid, sekundaarseid ja tertsiaalseid amiine. Ammooniumi soolade vesiniku aatomite asendamisel radikaalidega saadakse kvaternaarseid ammooniumi soolasid. Amiinide nimetused moodustatakse radikaalide nimetustest ja sõnast amiin. Amiine võib aga nimetada ka kui süsivesinike derivaate, märkides lämmastiku sisaldavat rühma eesliitega amino- ja näidates selle asukohta vajaduse korral numbriga. Amiine saadakse süsivesinike halogeenderivaatide toimel ammoniaagisse ja amiinidesse
Etüün on keemiatööstuses väga oluline lähteaine paljude saaduste valmistamisel. Etüüni segu õhu või hapnikuga on väga plahvatusohtlik. Terpeenid- lahtise süsinikahelaga või tsüklilised looduslikud alkeenid. Neid leidub väga erinevates organismides, eriti taimedes. Paljud terpeenid on meeldiva lõhnaga: limoneen(sidruni koor), karoteen(porgandi värvaine) Amiin- ammoniaagi (NH3) derivaat, kus vesiniku aatomi asemel on orgaaniline rühm või rühmad. Amiine leidub looduses, enamikel amiinidel on ebameeldiv lõhn. Hüdraatimine-veega liitumine (CH2=CH2+H2O->CH3-CH2-OH tekib alkohol) (alkaanide puhul) (CHCH+H2O->CH3CHO) (alküünide puhul) Hüdrogeenimine-vesinikuga liitumine ( CH2=CH2+H2->CH3-CH3 tekib alkaan)(alkaanide puhul) ( CHCH+H2->CH2=CH2) (alküünide puhul) Miks on amiinid tugevad nukleofiilid? Nukleofiilsus on omadus siduda prootoni. Amiinidel on vaba elektronpaar, mida ta saab suhteliselt kergelt loovutada ning seejärel siduda prootoni
Kõrge keemispunkt, madal külmumispunkt, stabiilsus laial temperatuuride vahemikul ning kõrge erisoojus ja soojusjuhtivus. Lisaks on etüleenglükoolil ka madal viskoossus. Tolüültriasool- Tööstuses kasutatava tolüültriasooli ebameeldiv lõhn tuleneb tootmisel tekkivate kõrvalproduktide toluidiini isomeeride (orto-, meta- ja para-toluidiin) ja meta- diaminotolueeni ebapuhtusest. Need kõrvalproduktid on väga aktiivsed ja eritavad lenduvaid aromaatseid amiine, millest tulenebki ebameeldiv lõhn. Dinaatriumfosfaat- Valge, niiskustimav, vees lahustuv pulber. · Kasutamine: Autotööstuses kasutatakse laialdaselt väljendit jahutusvedelik, mis tuleneb tema esmasest funktsioonist, milleks on soojusülekanne sisepõlemismootorites. Kui antifriise kasutatakse autotööstuses, lisatakse ka korrosioonitõrjevahendid, et kaitsta auto radiaatorit, kuna radiaatorid sisaldavad tihtipeale mitmeid erinevate elektrokeemiliste
19.1 Nimetada lihtsaid funktsionaalrühmi; Funktsionaalrühmad Alkoholid- OH rühm, nimetuses ool lõpp, - Fenoolid OH-rühm, mis on seotud otse benseenituumaga Eetrid R-O-R Aldehüüdid RCHO -aal - Ketoonid RCOR -oon Karboksüülhapped COOH -hape Estrid Amiinid NH2 Aminohapped sisaldavad nii NH2 kui ka COOH rühmasid 19.2 Tunda struktuuri järgi ära lihtsaid süsivesinike halogeniide, alkohole, eetreid, fenoole, aldehüüde, ketoone, karboksüülhappeid, amiine, amiide ja estreid; Halogeniidid Halogeniid on süsivesiniku küljes. Alkohol- OH Eeter- ROR Fenool OH rühm, seotud benseenituumaga Aldehüüd-RCHO Ketoon RCOR Karboksüülhapped- COOH Amiin NH2 Amiid O // CH3CNH2 Ester 19.3 Nimetada lihtsaid süsivesinike halogeniide, alkohole, eetreid, fenoole, aldehüüde, ketoone, karboksüülhappeid, amiine, amiide ja estreid; See peaks selge olema 19
tugevuse), olles taimedes tugifunktsiooni täitjaks.Päris puhtal kujul tselluloosi looduses ei esine, ikka on ta seotud teiste ainetega.Puhtal kujul looduses ei esine,kõige puhtamal kujul on tselluloosi puuvillas.Puhas tselluloos on filter ja ta on värvitu tahke aine,mis ei lahustu vees,enamikes orgaanilistes lahustites ega ka lahjendatud hapete või aluste lahustes. Trinotrotselluloos on väga tule - ja plahvatusohtlik aine. Amiinid Enamik amiine lõhnab ebameeldivalt.Näiteks dimetüülamiin on iseloomuliku heeringalõhnaga, ka laibalõhna põhjuseks on valkude lagunemisel tekkivad amiinid. Aminohapped Aminohapped on kõige levinumad aminoühendid.Leidub kõigis elusorganismides ja inimeses on 21 erinevat aminohapet.Aminohapped on värvitud kristalsed ained,mis lahustuvad hästi vees ja halvasti orgaanilistes lahustites. Valgud Valgud koosnevad ühest või mitmest omavahel seotud polüpeptiidahelast.
lahustuvad hästi vees, molekulmassi kasvuga lahustuvus väheneb. Madalamatel amiinidel on ammoniaagile või soolakalale iseloomulik lõhn. Lämmastikul asuv nukleofiilsustsenter võtab osa vesiniksideme moodustumisest. Amiinimolekulide omavahelised sidemed on nõrgad võrreldes alkoholidega. Amiinid on orgaanilised alused. Oksüdeeruvad üsna kergesti mitmete ainete toimel. Siis tekivad lämmastiku kõrgemate oksüdatsiooniastmetega ühendid. Harilikult tekib paljude ainete segu. Amiine kasutatakse ravimite valmistamisel ja keemilistes sünteesides. Etüülamiin, trietüülamiin jt. on efektiivsed korrosiooni inhibiitorid, mis takistavad raua roostetamist. Keemistemperatuur on kõrgeim alkoholidel, järgnevad amiinid, eetrid, ning alkaanid (süsinike arvu suuruse ja vesinike arvu vähesuse järgi). Metüülamiin (CH3NH2) on terava lõhnaga gaas. Keemistemperatuur veidi alla 0 oC. Lahustub hästi vees ja orgaanilistes lahustes.
vees, lahustuvus sõltub ahela CH3-NH2 + HCl → CH3NH3+Cl- (laipades, fekaalides, roiskumisel, R-NH2 Nt. CH3NCH2 pikkusest. 2) Reageerivad halogeeniühenditega soolakalas jne.). primaarne Metüülamiin • Madal keemistemperatuur Tekivad ammooniumsoolad Amiine saadakse lähtudes R-NH-R (madalam kui alkoholidel), CH3-NH2 + CH3Cl → (CH3)2NH2+Cl- halogeenoalkaanidest ja sekundaarne sest omavahel on 3) Soola neutralisatsioon → amiin ammoniaagist. Tekkivad R-NR’R’’ (CH3)2NH2+Cl- + NaOH → (CH3)2NH + NaCl + H2O
olulisemad on asendamine alkoksürühmaga ja aminorühmaga. AMIIN KUI ALUS *Alküülamiinid on alused, sest nad võivad tänu lämmastiku vabale Amiinid, nende saamine, tähtsus ja omadused. elektronipaarile siduda prootoni Amiine saab jaotada asendatud vesinikuaatomite arvu järgi: *Aluselisus näitab prootoni sidumise võimet: mida tugevamini alus prootonit *primaarsed amiinid: orgaanilise rühmaga on asendatud üks vesinikuaatom seob, seda aluselisem see alus on. ammoniaagi molekulis *Aluste aluselisuse võrdlemisel kasutatakse happena hüdrooniumiooni
2CH3-CH2-OH =>(H+) CH3-CH2-O-CH2-CH3 + H20 Füsioloogilised mürgised, narkootilise toimega, kui süsiniku ahel on väga pikk, siis ei ole mürgised, sest ei lahustu vees. KasutusaladEetrid on heaks lahustiks orgaanilistele ühenditele. Neid kasutatakse ka viimaste sünteesis, parfümeerias ja meditsiinis. Eetreid kasutatakse veel lõhna- ja soojuskandjatena ning bensiinkatalüsaatori lisandina. Amiinid kuuluvad lämmastikku sisaldavate orgaaniliste ühendite hulka. Amiine vaadeldakse, kui amionjaagi erivaate, milles 1, 2 või 3 vesinikuaatmit on asendunud süsiveisiniku radikaaliga ehk alküülrühmaga. NH3 ammoniaaks, R- NH2 funktsionaalrühm ehk amino rühm. CH#CH"NH" etüülamiin, aminoetaan Keemilised omadused: · Amiin on tugevam nukleofiil, kui alkohol ja tal on väga nõrgad happelised omadused (tugev C-N side) · Soolade teke (Amiini aluseline omadus):(CH3)2NH + Hcl => (CH3)2NH2CL -dimetüülammooniumkloriid
suitsus või tahmas. See võib rikkuda raku keemilist informatsiooni, kuid see pole 100% kindel. Eripära on selles, et tekib kohe väärareng juhul kui rakk või organ ei tule toime vigade kõrvaldamisega. Nitreid esineb meie toidus väga palju, kuna taimed ei jõua lämmastikväetisi talletada ning sellega kaasnebki nitri sattumine toidulauale. Seda kasutatakse ka värvainena sinkidel ja vorstidel. Samuti sisaldab meie toit sekundaarseid amiine, mis kokkupuutel mao kõrge happesusega moodustavad nitrosomamiine, mis on ohtlikumaid kantserogeene üldse. Bensopüreen on väga levinud: põlevkiviõlis, tubakasuitsus, autode heitgaasis jm. Tänapäeval osatakse mõnel määral muuta geneetilist informatsiooni. DNA analüüs on DNA nukleotiidide järjestuse määramine. Seda kasutatakse kriminalistikas, kohtupraktikas, geeniuuringutes ja geeniteraapias kuni arheoloogiani välja.
sest nad annavad lahusesse indikaatoriga kindlaks määrata, hüdroksiidioone. A-rühmades ülevalt alla sest ta jaguneb osaliselt ioonideks. ühendite aluselisus kasvab, seega CsOH Lahusesse jääb ka ioonideks jagunemata molekule. on tugevam alus kui LiOH jne. · Amiine õpitakse koolikeemias 11.klassis orgaanilise keemia kursuses. Kõik molekulid jagunevad täielikult Ainult mõned molekulid Nende molekulid ei jagune vesilahuses vesilahuses ioonideks, st lahuses on ainult jagunevad vesilahuses ioonideks, vees on ainult ioonideks jagunemata ioonid, molekule ei ole (8 tk): ioonideks, st vesilahuses on molekulid.
o Saamine: Ammoniaagi või amiini alküülimine. Selles variandis kasutatakse alküülimisvahendina halogenoalkaani. Saadakse soolade segu, mida töödeldakse leelisega ja seejärel destilleeritakse veeauruga. Lämmastikühendi redutseerimine. o 1. Amiin kui alus on võimeline liitma endaga prootoni (H+) o 2. Amiinid kui alused reageerivad hapetega o 3. reag. Halogeenoalkaanidega Amiine tarvitatakse värvainete, ravimite, kõrgmolekulaarsete ainete ja muu sellise sünteesimiseks ning floteerimisreagentide ja ekstrahentidena. Looduses tekib amiine valkude koostisesse kuuluvate aminohapete dekarboksüülumisel. Neid amiine tekib eriti mikroobide elutegevuses, kuid ka kõrgemais organismides, loomorganismides nt. seedekulgla anaeroobseis tingimustes. Katabolismis moodustub amiinidest mürgiseid saadusi (nt. jämesooles mikroobide toimel)
Eetrid on väga lenduvad. Vees lahustuvad nad vähe või üldse mitte. Keemilised omadused Eetrid on keemiliselt püsivamad ja väiksema keemilise aktiivsusega kui alkoholid. Eetrid oksüdeeruvad kergesti hapnikuga seotud süsiniku juuresolekul, mille tulemuseks on peroksiidid. Need on äärmiselt plahvatusohtlikud ained. Amiinid Amiinid on ammoniaagi (NH3) derivaadid, milles üks, kaks või kolm vesiniku aatomit on asendatud orgaanilise asendusrühmaga. [redigeeri] Jaotamine Amiine jaotatakse asendatud vesinikuaatomite arvu järgi: · Primaarsed amiinid: orgaanilise asendusrühmaga on asendatud üks vesinikuaatom ammoniaagi molekulis. · Sekundaarsed amiinid: orgaanilise asendusrühmaga on asendatud kaks vesinikuaatomit ammoniaagi molekulis. · Tertsiaarsed amiinid: orgaanilise asendusrühmaga on asendatud kolm vesinikuaatomit ammoniaagi molekulis. Primaarsed amiinid Sekundaarsed amiinid Tertsiaarsed amiinid
lõpuks lahusesse minema. 10.Millised on termoreaktiivsed polümeerid? Termoreaktiivsed molekulid on ruumilise struktuuriga. Selline struktuur tekib lineaarsetest molekulidest, milles on kaksiksidemeid või reaktsioonivõimelisi funktsionaalseid rühmi. Nende abil tekivad lineaarsete molekulide vahele kovalentsed põiksidemed. Selleks on enamasti vaja lisada mõnda reagenti (väävlit, amiine), aga põiksidemed võivad tekkida ka õhuhapniku, õhuniiskuse toimel või lihtsalt kuumutamisel. Termoreaktiivne polümeer on tekkinud reaktsioonivõimelisest termoplastsest polümeerist edasise reaktsiooni tulemusena. Pärast põiksidemete tekkimist meenutab termoreaktiivse polümeerse materjali tükk sõrestikku või käsna, milles võrgutaolised kihid on ühendatud 3-mõõtmeliseks struktuuriks. Kogu polümeeri tükk on nagu üks suur molekul
metüülamiin fekaalides, roiskumisel, soolakalas jne.). amino- Hüdrofiilsed. R-NH2+ H R-N H3(alküülammooniumioon) + + R-NH2 (CH3)2NH Amiine saadakse lähtudes halogeenoalkaanidest (primaarne) H-sidemed ja ammoniaagist. Tekkivad ammooniumsoolad 1.) Amiinid kui alused reageerivad hapetega: dimetüül- nõrgemad kui neutraliseeritakse leelisega. Kõrgemaid amiine amiin alkoholides saadakse madalamatest amiinidest ka CH3NH2+HClCH3N+H3Cl-
väiksem), seetõttu lahustuvad vees halvemini kui alkoholid. Samal põhjusel on ka kt madalamad kui alkoholidel. Saamine: Ammoniaagi või amiini alküülimine. Selles variandis kasutatakse alküülimisvahendina halogenoalkaani. Saadakse soolade segu, mida töödeldakse leelisega ja seejärel destilleeritakse veeauruga. Lämmastikühendi redutseerimine. 1. Amiin kui alus on võimeline liitma endaga prootoni (H+) 2. Amiinid kui alused reageerivad hapetega 3. reag. Halogeenoalkaanidega Amiine tarvitatakse värvainete, ravimite, kõrgmolekulaarsete ainete ja muu sellise sünteesimiseks ning floteerimisreagentide ja ekstrahentidena. Looduses tekib amiine valkude koostisesse kuuluvate aminohapete dekarboksüülumisel. Neid amiine tekib eriti mikroobide elutegevuses, kuid ka kõrgemais organismides, loomorganismides nt. seedekulgla anaeroobseis tingimustes. Katabolismis moodustub amiinidest mürgiseid saadusi (nt. jämesooles mikroobide toimel)
See on ahelreaktsioon, mille kulgu kiirendavad nii oksüdeerumisproduktid kui ka kütuse põlemisel tekkivad saastained. Oksüdeerumisvastased lisandid peatavad selle protsessi ja hoiavad ära katalüütilise mõju metallipindadele. Kasutatakse N, S ja P ühendeid ( amiinid, fenoolid koos Zn, Sn-ga jms.) Kulumisvastased lisandid - pindaktiivsed ained moodustavad määritavatel pindadel kile, mis takistab metallpindade vahetut kokkupuudet. Kasutatakse rasvhappeid ja nende derivaate, amiine jms. Viskoossusmodifikaatorid - parandavad viskoossusindeksit ja aeglustavad viskoossuse vähenemist temperatuuri tõusul. Kasutatakse erilisi polümeere. Detergendid - pesevad lisandid eemaldavad detailide pindadelt oksüdatsiooniproduktid. Dispergaatorid - isoleerivad saastained, ei lase neil pindadele kinnituda. Depressaatorid - alandavad hangumistemperatuuri (naftaliin, alküül-fenoolid jt.). Korrosiooniinhibiitorid - tekitavad metalli pinnale kaitsva kile.
narkoosina. Viimasel ajal eertit ei kasutata, kuna ta põhjustab ebameeldivaid kõrvalmõjusid. Praegu kasutatakse eetreid põhiliselt lahustitena. MTBE Eetrite üldiseks saamise viisiks on alkoholist tekkinud soolade(alkoholaatide) reageerimine halogeeniühenditega. CH3 O Na + CH3CL CH3OCH3 + NaCl Na metanoolaat Amiinid On lämmastiku sisaldavad orgaanilised ained, mis tekivad enamasti loomse organismi roiskumisel, kõdunemisel, mädanemisel. Amiine võib vaadelda kui ammoniaagi NH3 derivaate, milles 1,2 või kõik 3 vesiniku aatomit on asendatud süsivesiniku radikaaliga. CH3NH2 metüülamiin NH3 CH3NHCH3, (CH3)2CH dimetüülamiin (CH3)3N trimetüülamiin Amiinid on orgaanilised alused, mis teageerivad hapetega(tekivad soolad). Küllastumata süsivesikud On süsinikust ja vesinikust koosnevad org ained, mille molekulis esineb 1 või mitu kortset sidet. CnH2n
reeglina kuivaine söömus väheneb. Kui aga sileerimisel on kasutatud sipelghappe baasil valmistatud kindlustuslisandit, siis pH alanedes silo söömus reeglina suureneb. Fermentatsiooni teistel lõpp-produktidel on söömusele palju otsesem mõju, kui pH-l. Tõestatud on ammoniaagi negatiivne mõju söömusele, kuigi see mõju võib olla kaudne. Söömust otseselt mõjutavateks teguriteks peetakse mitmesuguseid amiine, mis tekivad silos valkude lagunemise käigus samaaegselt ammoniaagiga. Tugevalt negatiivne müju silo kuivaine söömusele on piimhappel ja lenduvatel rasvhapetel. Silo kuivaine söömus väheneb iga grammi piimhappe sisalduse suurenemise korral silo kuivaines 13,0 g võrra päevas ja iga grammi lenduvate rasvhapete sisalduse suurenemisel 25,6 g võrra päevas. Lenduvatest rasvhapetest mõjutab söömust kõige negatiivsemalt propioonhape.
ennustage elektrofiilse asendusreaktsiooni saadusi. Mõned asendusrühmad (-OH, -NH2) muudavad benseenituuma oluliselt reaktiivsemaks ja mõjutavad produktide jaotust orto- ja para-asendatud derivaatide kasuks. Teised (-NO2, -COOH) vähendavad reaktiivsust ja produktid on eelistatult meta-asendatud. 23. Nimetage tähtsamad funktsionaalrühmad. Eristage struktuuri järgi süsivesinike halogeenderivaate, alkohole, fenoole, eetreid, aldehüüde, ketoone, karboksüülhappeid, amiine, estreid ja amiide. - 2 -X halogeniidides; -OH alkoholides, fenoolides; -O eetrites; -CO ketoonides ja aldehüüdides; -COOH karboksüülhapetes; -NO2 nitroühendites; -NH2 amiinides 24. Andke süsivesiniku halogeenderivaadile, alkoholile, fenoolile, eetrile, aldehüüdile, ketoonile, karboksüülhappele, amiinile, estrile ja amiidile nimetus, kui struktuurivalem on antud. - 25
ning saab võimaluse siseneda korteksisse. Kutiikulkihi sulgemiseks tuleb kindlasti, peale värvi maha pesemist, kasutada palsamit või spetsiaalset järeltöötlusemulsiooni. Mõned püsivärvid sisaldavad ammoniaaki ja mõned on ammoniaagi vabad. Kui juuksevärvi koostisest on eemaldatud ammoniaak, on see asendatud mõne teise leeliselise ainega, sest miski peab avama juukse soomuse. Kui ammoniaagi asemel kasutatakse amiine (nt metüülamiin, etüülmetüülamiin, trimetüülamiin), pole juukse seisukorrast vaadatuna olulist vahet, kas juuksevärv sisaldab ammoniaaki või on ammoniaagivaba juuksevärv. Siin hakkavad rolli mängima värvi teised omadused ja juuksuri professionaalsus. Kõige levinumad ammoniaagi aseained juuksevärvides on: • etanolamiinid (alkoholi baasil aine). Etanolamiinid käituvad juuksevärvis sarnaselt ammoniaagiga – nad avavad juukse soomuse.
Raudrohi on väga ammusest ajast tuntud ravimtaim. Eesti rahvameditsiinis raviti raudrohu õisikutest või kogu taimest valmistatud kuuma teega köha, külmetust, rinnahaigust ja tiisikust, jahedamat teed joodi kõhuhaiguse korral. Mahlaseks hõõrutud lehti pandi haavadele, eriti rauaga lõigatud haavadele siit ka nimi raudrohi , ka haudunud kohtadele. Ürdist tehtud vanni võeti jooksva ja naistehaiguste, ka külmetuse puhul. Raudrohu ürt sisaldab eeterlikku õli, amiine, flavonoide, parkaineid, vaiku, inuliini, karotiini ja vitamiine. Kogutakse õitsemise ajal. Tänapäeval kasutatakse raudrohtu söögiisu tõstva ja seedimist soodustava vahendina, ravitakse mao-sooletrakti haiguseid, eriti kui nendega kaasnevad verejooksud. Ka nina-, emaka- ja kopsuverejooksude korral kasutatakse raudrohust valmistatud preparaate. Taime vesitõmmisega pestakse haavu ja haavandeid ning kompressiks pannakse peale ekstrakti.
kasutafa glükoosi? Glükoosi metaboliseerimisel tekib rida saadusi, milliseid just, sõltub ensüümidest, mida mikroorganism toodab. Happe moodustamisele viitab söötme värvi muutus punakasvioletsest kollaseks. Gaasi tekkele viitab gaasi kogunemine Durhami torukestesse. 11. Mida näitab oksüdaastest? Oksüdaastesti puhul määrab oksüdaas ära, kas mikroob on võimeline oksüdeerima teatud aromaatseid amiine. 12. Mida näitab katalaastest? Selle abil saab kindlaks määrata mikroorganismid, kes on võimelised tootma katalaasi. Ensüüm katalaas aitab kõrvaldada lähiümbrusest vesinikperoksiidi, mis on tugev oksüdeerija ja võib vigastada või surmata rakke. SÜGAVKÜLVI ARVUTAMINE: n= C V d1,1 C kolooniate summa V külvatud materjali hulk (1ml) d lahjendus (10-2) 1,1 koefitsent, kuna meil C kahe lahjenduse peale kokku 10 -2 ja 10-3 PINDKÜLVI ARVUTAMINE:
madalama GK. 4. Vähenda liha tarbimist. Liha tarbimise piiramine vähendab südamehaigustesse ja vähki haigestumise riski. Lihas puuduvad fütotoitained ja antioksüdandid, mis vähi eest kaitset pakuvad. Lihas on aga küllastatud rasvu ja potentsiaalselt vähkitekitavaid ühendeid, s.h. pestitsiidide jääke ja grillimisel või praadimisel tekkivaid polütsüklilisi aromaatseid hüdrokarboone ning heterotsüklilisi amiine. Mida rohkem liha küpsetada, seda rohkem neid tekib. Osad allikad soovitavad süüa liha seetõttu, et seda tegid meie esivanemad. Esivanemad aga kasutasid metsloomade liha, mis sisaldab koduloomade lihaga võrreldes umbes viis korda rohkem organismile kasulikke polüküllastamata rasvhappeid ning keskmiselt kümme korda vähem rasva. Kui rääkida koduloomadest, siis polüküllastamata rasvhappeid on karjamaal söönud loomade lihas kümme korda rohkem kui söödateraviljaga toidetutel
tsentrit, halogeniidioon lahkub ja tekib ammooniumioon (sisuliselt tekib sool). Soola tõõtlemisel leelisega saab amiini R- CH2- Cl + :NH3 = ( RCH2N+H3)Cl- ja edasi NaOH + ( RCH2N+H3)Cl- à RCH2NH2 + H2O + NaCl- .. .. Lihtsustatulr CHe Cl- + H+ NH2 à H Cl + CH3 NH2 Amnaloogiliselt saab ka sekundaarseid jne amiine Lihtsustatulr CHe Cl- + H+ NH CH3 à H Cl + CH3 NH CH3 2.) Nitroühendite redutseerimine monovesinikuga (Zinini reaktsioon). Monovesinik tekitatakse mingil keemilisel reaktsioonil, mis toimub reaktoris ( näiteks Fe + HCl..). Siit ka termin "vesinik tekkemomendil" või " In Statuae Nascendi" R- CH2- NO2 + 6H à R- CH2- NH2 + 2H2O 3.) Mõnikord saab amiine ka alkoholide töötlemisel ammoniaagiga CH3 OH- + H+ NH2 à H OH + CH3 NH2
kasutatakse toiduaine tööstuses, tselluloosi aga paberi tööstuses, odava paberi saamisel lisatakse tselluloosile suurel määral puitu. 15.Keemilised kiudained, ning nende head ja vead jagunevad kaheks: tehis kiudained ja süntees kiudained. Keelmilisedkiudained on sellvõrra paremad, et need on vastupidavamad. Amiinid. Aminohapped. 1.Amiinid kuuluvad lämmastiku sisaldavate orgaaniliste ühendite hulka. Amiine vaadeldakse, kui ammongaagi derivaate, milles üks , kaks, või kolm vesiniku aatomit on asendunud süsivesiniku radikaaliga (alküülradikaaliga) 2.Saadakse lagunemis, roiskumis, ning kõdunemis protsesside tagajärjel, üheks tähtsamamaks saamisviisiks on nitroühendite redutseerimine. Omadused: Väiksema molekurmassiga amiimid on gaasid, molekulmassi kasvuga muutub ka agregaat olek vedelaks ja siis ammoniaagi või kala lõhn. 3
Orgaaniliste ühendite omaduste mõistmisel ja ennustamisel on võtmeks funktsionaalrühmad. Funktsionaalrühm on molekulis väike aatomite rühm, millel on kindlad iseloomulikud omadused. Süsivesinikud koosnevad ainult C ja H aatomitest, funktsionaalrühmad sisaldavad ka teisi aatomeid. 23. Nimetage tähtsamad funktsionaalrühmad. Eristage struktuuri järgi süsivesinike halogeenderivaate, alkohole, fenoole, eetreid, aldehüüde, ketoone, karboksüülhappeid, amiine, estreid ja amiide. Vaatamata orgaaniliste ühendite suurele arvule, saab nende omadusi üsna lihtsalt ennustada, lähtudes molekulis sisalduvatest rühmadest. Funktsionaalrühm võib olla seotud molekuli süsinikskeletiga, nt CH3CHClCH3, või olla selle skeleti osaks, nt CH3C(=O)CH3. Tähtsamad funktsionaalrühmad on: · -X halogeniidides; · -OH alkoholides, fenoolides; · -O- eetrites; · -CO ketoonides ja aldehüüdides; · -COOH karboksüülhapetes; · -NO2 nitroühendites;
(CH3CH2)NH + HNO3 (CH3CH2)2NH2NO3 dietüülammooniumnitraat III FÜÜSIKALISED OMADUSED Lihtsamad küllastunud amiinid on gaasid või vees hästi lahustuvad vedelikud, sest lämmastiku aatomil asetsev nulkeofiilne tsenter võtab osa vesiniksideme moodustamisest. Moodustuvate molekulivaheliste sidemete tõttu on amiinidel kõrgem keemistemperatuur kui sama molekulmassiga süsivesinikel, kuid madalam kui alkoholidel. Enamik amiine lõhnab ebameeldivalt (ammoniaagi, roiskunud kala lõhn) ja on mürgised. Oksüdeeruvad kergesti, tumenedes seejuures. Tekivad looduses orgaaniliste ainete lagunemisel, andes lagunemissaadustele ebameldiva lõhna. Küllastumata ühendid Küllastamata süsivesinikud: 1. ALKEENID CH2 = CH CH3 2. ALKADIEENID CH2 = CH CH = CH2 3. ALKÜÜNID CH C CH3 NOMENKLATUUR
(CH3CH2)NH + HNO3 (CH3CH2)2NH2NO3 dietüülammooniumnitraat III FÜÜSIKALISED OMADUSED Lihtsamad küllastunud amiinid on gaasid või vees hästi lahustuvad vedelikud, sest lämmastiku aatomil asetsev nulkeofiilne tsenter võtab osa vesiniksideme moodustamisest. Moodustuvate molekulivaheliste sidemete tõttu on amiinidel kõrgem keemistemperatuur kui sama molekulmassiga süsivesinikel, kuid madalam kui alkoholidel. Enamik amiine lõhnab ebameeldivalt (ammoniaagi, roiskunud kala lõhn) ja on mürgised. Oksüdeeruvad kergesti, tumenedes seejuures. Tekivad looduses orgaaniliste ainete lagunemisel, andes lagunemissaadustele ebameldiva lõhna. Küllastumata ühendid Küllastamata süsivesinikud: 1. ALKEENID CH2 = CH CH3 2. ALKADIEENID CH2 = CH CH = CH2 3. ALKÜÜNID CH C CH3 NOMENKLATUUR
kiududeks. Tähtsamad on polüamiidid ja polüester. Poolsünteetlistest kasutatakse atsetaat- tselluloosi. Looduslikud polümeersed kiudmaterjalid on puuvill, vill, siid, lina, kanep. Liimideks sobivad paljud polümeerid, kuna neil on nakkuvus paljude materjalidega. Näiteks epoksüüdliimid, mis koosnevad epoksüüdvaigust ja kõvendajast, millele lisatakse ka plastifikaatorit ja täiteaineid. Epoksüüdvaigud on vedelad või poolvedelad ained. Kõvendajatena kasutatakse amiine ja hapete anhüdriide. Amiinide abil toimub kõvenemine toatemperatuuril, anhüdriidide korral tuleb kuumutada üle 100 kraadi. Kõvenemise käigus katkeb üks hapniku side süsinikuga ja ta liidab endaga vesiniku aatomi amiinorühmast. Polümeerseid kattekihte kasutatakse kaitseks agressiivse keskkonna eest, välimuse parandamiseks ja ka elektriisolatsiooniks. Levinud PVC katted. 15. Metallide elektrijuhtivus. Eritakistuse sõltuvus temperatuurist ja lisanditest. Ülijuhtivus.
Oksüdeerumine = õli vananemine. Oksüdeerumisvastased lisandid peatavad selle ja hoiavad ära katalüütilise mõju metallipindadele. Kasutatakse N, S ja P ühendeid ( amiinid, fenoolid koos Zn, Sn-ga jms.) 2. Kulumisvastased lisandid pindaktiivsed ained moodustavad määritavatel pindadel kile, mis takistab metallpindade vahetut kokkupuudet. Kasutatakse rasvhappeid ja nende derivaate, amiine jms. 3. Viskoossusmodifikaatorid parandavad viskoossusindeksit ja aeglustavad viskoossuse vähenemist temp. tõusul. Kasutatakse erilisi polümeere. 4. Detergendid pesevad lisandid eemaldavad oksüdatsiooniproduktid detailide pindadelt 5. Dispergaatorid isoleerivad saastained, ei lase neil pindadele kinnituda 6. Depressaatorid alandavad hangumistemperatuuri (naftaliin, alküül-fenoolid jt.) 7. Korrosiooniinhibiitorid tekitavad metalli pinnale kaitsva kile 8
asendis (vähendab võimet seostuda retseptori/ensüümi ioonsete sidumispiirkondadega, väiksem aktiivsus). Proovi erinevaid. - - Struktuuri laiendamist (täiendavad rühmad, seeläbi ka täiendav sidumine sihtmärgiga), - Hüdrofoobsuse otsimiseks - alküülrühmade liitimine alkoholidele, fenoolidele, amiinidele, karboksüülhapetele. - Vesiniksidemete ja iooniliste interaktsioonide saamiseks lisatakse alkohole, amiine. Nt vererõhualandaja etüülfenüül, 1000x aktiivsuse tõus fenüülrühma sidumisega. - Kasutatakse agonisti antagonistiks muutmisel (sidumispiirkondade olemasolu, mis looduslikul agonistil/substraadil on puudu. Sidumise aktiivsuse tõttu muutubki ühendi olemus antagonistiks agonistist). - - - - Ahelate pikendamist või lühendamist - Võib viia parema sidumise läbi suurema aktiivsuseni.
Eesti rahvameditsiinis raviti raudrohu õisikutest või kogu taimest valmistatud kuuma teega köha, külmetust, rinnahaigust ja tiisikust, jahedamat teed joodi kõhuhaiguse korral. Mahlaseks hõõrutud lehti pandi haavadele, eriti rauaga lõigatud haavadele siit ka nimi raudrohi , ka haudunud kohtadele. Ürdist tehtud vanni võeti jooksva ja naistehaiguste, ka külmetuse puhul. Raudrohu ürt sisaldab eeterlikku õli, amiine, flavonoide, parkaineid, vaiku, inuliini, karotiini ja vitamiine. Kogutakse õitsemise ajal. Tänapäeval kasutatakse raudrohtu söögiisu tõstva ja seedimist soodustava vahendina, ravitakse mao-sooletrakti haiguseid, eriti kui nendega kaasnevad verejooksud. Ka nina-, emaka- ja kopsuverejooksude korral kasutatakse raudrohust valmistatud preparaate. Taime vesitõmmisega pestakse haavu ja haavandeid ning kompressiks pannakse peale ekstrakti. · Nõges
Sünteetilised kiud: valmis kasutatakse polümeere, mida saab tõmmata peenteks kiududeks. Tähtsamad: polüamiidid, polüester. Poolsünteetilistest polümeeridest kasutatakse atsetaat- tselluloosi. Looduslikud polemeersed on puuvill, vill, siid, lina, kanep jt. Liimid: sobivad polümeerid, kuna neil on hea nakkuvus paljude materjalidega. Kasutatakse epolsüüdliime. See koosneb epoksüüdvaigust ja kõvendajast. Nad on vedelead või poolvedelad ained. Kõvendajatena kasutatakse amiine või hapete anhüdriide. Kõvenemise käigus katkeb üks hapniku side süsinikuga ja ta liidab endaga vesiniku aatomi amiinorühmast. Polümeersed kattekihid: kasutatakse aluse kaitseks agressiivse keskkonna eest, välimuse parandamiseks ja elektroisolatsiooniks. Levinud on PVC katted. 19. Osakestega tugevdatud komposiidid. Siin on dispergeeritud faasi osakeste mõõtmed enam-vähem ühesugused erinevates suundades. Suureks loetakse kui nad on suuremad molekulaarsetest mõõtmetest.
0.5 cm võrra. Tihedate asfaltbetoonsegude sideainena kasutatakse sitkeid või pehmeid nafta-bituumeneid, mille viskoossus, temperatuuritundlikkus ja ilmastikupüsivus võimaldavad saavutada tihedatele asfaltbetoonsegudele kehtestatud nõudeid. Suurema viskoossusega bituumeneid kasutatakse raske liiklusega teedel. Kui asfaltbetoonsegu ei ole piisavalt veepüsiv, tuleb kasutada naket parandavaid lisandeid. Naftabituumenite nakke parandamiseks happelise kivimiga võidakse lisada amiine. Muude lisandite (gilsoniit, kummipuru, polümeerid, jm.) kasutamine eeldab spetsiaalset seguretsepti ja see lepitakse töövõtja ning tellija vahel kokku igal konkreetsel juhul. Tihe asfaltbetoonsegu valmistatakse tsükkel- või pidevtoimega sundsegamisega segurites, mis võimaldavad toota retseptile vastavat püsivate omadustega segu. Kivimaterjali, filleri ning sideaine kaalude ja toiteseadmete täpsus peab olema piirides ± 3% vastava materjali massist. 22
Vatsast mööduv proteiin => aminohapete tarbe katmine. Roiskumine algab valkude lõhustumisega mikroobide ensüümide toimel aminohapeteni ja edasi nende mitmesuguste laguproduktideni, mis on tihti toksilise iseloomuga. Roiskumisel täheldatakse hüdrolüüsi, desamiinumist, dekarboksüülumist, oksüdatsiooni, reduktsiooni, metüülumist ja demetüülumist. Nende protsesside tulemusena tekib ammoniaaki, orgaanilisi happeid, aldehüüde, alkohole, ketoone, amiine jt ühendeid. Türosiin võib roiskumisel muutuda 2 viisil – desamiinumise või dekarboksüülumise kaudu, lõpp-produktiks on mõlemal juhul fenool ja kresool. Trüptofaani lõpp-produktiks on indolüüläädikhape, skatool ja indool. Need ühendid on toksilised ja võivad pärast resorbeerumist esile kutsuda mürgistust. 50. Ammoniaagi eemaldamine organismist Põhiline osa lämmastikust eemaldatakse organismist imetajatel kusiainena ning
Vatsast mööduv proteiin => aminohapete tarbe katmine. Roiskumine algab valkude lõhustumisega mikroobide ensüümide toimel aminohapeteni ja edasi nende mitmesuguste laguproduktideni, mis on tihti toksilise iseloomuga. Roiskumisel täheldatakse hüdrolüüsi, desamiinumist, dekarboksüülumist, oksüdatsiooni, reduktsiooni, metüülumist ja demetüülumist. Nende protsesside tulemusena tekib ammoniaaki, orgaanilisi happeid, aldehüüde, alkohole, ketoone, amiine jt ühendeid. Trüptofaani lõpp-produktiks on indolüüläädikhape, skatool ja indool. Need ühendid on toksilised ja võivad pärast resorbeerumist esile kutsuda mürgistust. 50. Ammoniaagi eemaldamine organismist Põhiline osa lämmastikust eemaldatakse organismist imetajatel kusiainena ning lindudel ja reptiilidel kusihappena ning teise võimalusena seotakse ammoniaak valkude karboksüülrühmadega, nii kaitstakse
ainevahetusse. (lk 154, Männik, Biokeemia) Roiskumine. Roiskumine algab valkude lõhustumisega mikroobide ensüümide toimel aminohapeteni ja edasi mitmesuguste laguproduktideni, mis sageli on toksilise iseloomuga. Keemilistest reaktsioonidest täheldatakse roiskumisel hüdrolüüsi, desamiinumist, dekarboksüülumist, oksüdatsiooni, reduktsiooni, metüülumist ja demetüülumist. Loetletud protsesside tulemusena tekib ammoniaaki, orgaanilisi happeid, aldehüüde, alkohole, ketoone, amiine jt ühendeid. Nt türosiin võib roiskumisel muutuda kahel viisil, kas desamiinumise või dekarboksüülumise 14 kaudu. Lõpp-produktideks on mõlemal juhul fenool ja kresool. Valkude lõhustumise lõpp-produktid on toksilised ja võivad pärast resorbeerumist esile kutsuda mürgistusi. Selle vältimiseks funktsioneerib organismis kaitsemehhanism, mis seisneb kas spetsiaalsete ensüümide olemasolus, mis
Osa aminohappeid allutatakse ka desamiinimisele. Roiskumine algab valkude lõhustumisega mikroobide ensüümide toimel aminohapeteni ja edasi nende mitmesuguste laguproduktideni, mis on tihti toksilise iseloomuga. Roiskumisel täheldatakse hüdrolüüsi, desamiinumist, dekarboksüülumist, oksüdatsiooni, reduktsiooni, metüülumist ja demetüülumist. Nende protsesside tulemusena tekib ammoniaaki, orgaanilisi happeid, aldehüüde, alkohole, ketoone, amiine jt ühendeid. Türosiin võib roiskumisel muutuda 2 viisil desamiinumise või dekarboksüülumise kaudu, lõpp-produktiks on mõlemal juhul fenool ja kresool. Trüptofaani lõpp-produktiks on indolüüläädikhape, skatool ja indool. Need ühendid on toksilised ja võivad pärast resorbeerumist esile kutsuda mürgistust. 45. Ammoniaagi eemaldamine organismist. Põhiline osa lämmastikust eemaldatakse organismist imetajatel kusiainena ning lindudel ja
Madalamatel amiinidel on ammoniaagile või soolakalale iseloomulik lõhn. Lämmastikul asuv nukleofiilsustsenter võtab osa vesiniksideme moodustumisest. Amiinimolekulide omavahelised sidemed on nõrgad võrreldes alkoholidega. Amiinid on orgaanilised alused. Oksüdeeruvad üsna kergesti mitmete ainete toimel. Siis tekivad lämmastiku kõrgemate oksüdatsiooniastmetega ühendid. Harilikult tekib paljude ainete segu. Amiine kasutatakse ravimite valmistamisel ja keemilistes sünteesides. Etüülamiin, trietüülamiin jt. on efektiivsed korrosiooni inhibiitorid, mis takistavad raua roostetamist. Keemistemperatuur on kõrgeim alkoholidel, järgnevad amiinid, eetrid, ning alkaanid (süsinike arvu suuruse ja vesinike arvu vähesuse järgi). Metüülamiin (CH3NH2) on terava lõhnaga gaas. Keemistemperatuur veidi alla 0 oC. Lahustub hästi vees ja orgaanilistes lahustes. Toodetakse
Sünteetiliste kiudude valmistamiseks saab kasutada polümeere, mida saab tõmmata peenteks kiududeks. Tähtsamad on polüamiidid (nailon, kapron) ja polüester. Poolsünteetilistest polümeeridest kasutatakse atsetaat-tselluloosi (atsetaatsiid). Looduslikud polümeersed kiudmaterjalid on teatavasti puuvill, vill, siid, lina, kanep jt. Liimideks (adhesiivideks) sobivad paljud polümeerid, kuna neil on hea nakkuvus paljude materjalidega. Kõvendajatena kasutatakse amiine või hapete anhüdriide. Amiinide abil toimub kõvenemine toatemperatuuril, anhüdriidide korral tuleb kuumutada üle 100 oC. Polümeerseid kattekihte kasutatakse aluse kaitseks agressiivse keskkonna eest, välimuse parandamiseks ja ka elektroisolatsiooniks. Väga levinud on näiteks PVC katted (plekk-katused, vihmaveesüsteemid jne). 14. Metallide elektrijuhtivus ja ülijuhtivus (9.4, 9.5) Metallide elektrijuhtivus:
Sünteetiliste kiudude valmistamiseks saab kasutada polümeere, mida saab tõmmata peenteks kiududeks. Tähtsamad on polüamiidid (nailon, kapron) ja polüester. Poolsünteetilistest polümeeridest kasutatakse atsetaat-tselluloosi (atsetaatsiid). Looduslikud polümeersed kiudmaterjalid on teatavasti puuvill, vill, siid, lina, kanep jt. Liimideks (adhesiivideks) sobivad paljud polümeerid, kuna neil on hea nakkuvus paljude materjalidega. Kõvendajatena kasutatakse amiine või hapete anhüdriide. Amiinide abil toimub kõvenemine toatemperatuuril, anhüdriidide korral tuleb kuumutada üle 100 oC. Polümeerseid kattekihte kasutatakse aluse kaitseks agressiivse keskkonna eest, välimuse parandamiseks ja ka elektroisolatsiooniks. Väga levinud on näiteks PVC katted (plekk-katused, vihmaveesüsteemid jne). 15. Metallide elektrijuhtivus ja ülijuhtivus (9.4, 9.5) Metallide elektrijuhtivus:
Osa aminohappeid allutatakse ka desamiinimisele. Roiskumine algab valkude lõhustumisega mikroobide ensüümide toimel aminohapeteni ja edasi nende mitmesuguste laguproduktideni, mis on tihti toksilise iseloomuga. Roiskumisel täheldatakse hüdrolüüsi, desamiinumist, dekarboksüülumist, oksüdatsiooni, reduktsiooni, metüülumist ja demetüülumist. Nende protsesside tulemusena tekib ammoniaaki, orgaanilisi happeid, aldehüüde, alkohole, ketoone, amiine jt ühendeid. Türosiin võib roiskumisel muutuda 2 viisil desamiinumise voi dekarboksüülumise kaudu, lõpp- produktiks on mõlemal juhul fenool ja kresool. Trüptofaani lõpp-produktiks on indolüüläädikhape, skatool ja indool. Need ühendid on toksilised ja võivad pärast resorbeerumist esile kutsuda mürgitust. 50. Ammoniaagi eemaldamine organismist Põhiline osa lämmastikust eemaldatakse organismist imetajatel kusiainena ning lindudel ja reptiilidel