Referaat Detergendid Carina Peet 11. L Pesemisvahendid on Seep Dussigeel Sampoon Pesupulber Pesupesemisvahend Puhastusvahendid on Lahustid Kõik keemilise koostisega vedelikud millegi (nt põranda) puhastamiseks Detergent on sünteetilises pesemisvahendis kasutatav pindaktiivne aine, mis koosneb rasvast/õlist ja seebikivist. Nad on jaotatud anioon ja katioonaktiivseteks ning
Detergendid Detergendid · Detergendid- pindaktiivsed ained, mis lahustuvad teatud määral vees. · Detergent (lad keeles) ära või puhtaks pühkima · Praktilises keeles nimetatakse detergentideks pesemistoimet omavaid rasvahapete sooli · Sellistel sooladel on pikk C-ahel (hüdrofoobne) ja vett armastav (hüdrofiilne) soola osa Detergendid · Detergendid vees moodustavad kolloidlahuse · Süsinikahelate osa hüdrofoobne hoiab veest eemale ja hüdrofiilne osa on kontaktis veega ja seetõttu tekivad sellised kolloidosakesed Detergendid (seep) · Üks vanemaid ja tuntumaid detergente on seep. · Kuid seebil, kui pesuvahendil on puudusi: karedas vees sisalduvad Ca2+ ja Mg2+ ioonid toimub reaktsioon kareda veega: 2RCOONa + Ca(HCO3)2->(RCOO)2Ca+2NaHCO3 Seetõttu ei lahustu seebid hästi karedas vees ja ka
"DETERGENDID" Uurimistöö Sisukord Sissejuhatus................................................................3 1.Üldine osa................................................................4 Pindaktiivsed ained...................................................4 Mustuse eemaldamine pindaktiivsete ainetega.......4 Seebi koostis ja valmistamine...................................5 Seep karedas vees......................................................5 Anioonaktiivsed detergendid....................................6 Katioonaktiivsed detergendid..................................7 Mitteionigeensed detergendid..................................8 Detergentidega kaasnevad keskkonnaprobleemid. 9 2.Praktiline osa..........................................................9 Erinevate pesuvahendite etiketid.............................9 Tulemuste analüüs...................................................10 Vanemate arvamus..................................................10
http://lin2.tlu.ee/~kertm/G%FCmnaasiumi%20%F5ppematerjalid/Keemia%20p %F5hiteadmised.pdf Detergendid on sünteetilised keemilised ühendid (pindaktiivsed ained), mida kasutatakse pesemis- ja puhastustoime parandajana. Detergendi ja seebi erinevus seisneb selles, et detergendis puuduvad leeliselised aktiivsed ained. Detergente jagatakse anioon- ja katioonaktiivseteks ning mitteioonaktiivseteks detergentideks. Polüfosfaatsed detergendid on veekogusse jõudes taimede üheks peamiseks fosfori allikaks ja seetõttu võivad nad liia korral kutsuda esile "veeõitsenguid" ja eutrofeerumist. DETERGENDID ehk PESEMISVAHENDID Detergendid on pindaktiivsed ained, mis lahustuvad teataval määral vees. Ladina keeles tähendab detergente - ära või puhtaks pühkima. Pindaktiivsed ained kogunevad gaas-vedelik, vedelik-vedelik, või
(oomegahapped) Rasvadest saab inimene normaalseks elutegevuseks tarvilikke aineid. Ülemäärane rasvade piiramine toidus võib põhjustada tervet rida tervisehäireid: südameveresoonkonna haigused, nahahaigused, sapikivid jne. Rasvu kasutatakse seebi tootmisel, lakkide, ravimite ja kosmeetikatoodete valmistamisel. Rasvu saadakse loomsest ja taimsest toorainest. Toiduks kasutatakse võid. Peale rasvade sisaldab või valke, sahhariide, vitamiine, orgaanilisi happeid ja soolasid. Detergendid Tänapäeval nimetatakse igasugust leeliselist hüdrolüüsi seebistamiseks. Seebi molekulis eristame pikka hüdrofoobset süsivesinikahelat ja polaarset hüdrofiilset karboksülaatrühma. Need ained on pindaktiivsed. Pindaktiivsed ained, mis lahustuvad teatud määral vees, kasutatakse pesemisvahenditena ehk detergentidena. Pindaktiivsed ained kogunevad gaasvedelik, vedelikvedelik või
Peamiselt loomsed rasvad ·Küllastumata rasvad vedelad (rasvõlid) ·Peamiselt taimsed rasvad Hüdrogeenimisel tahkestuvad (margariin) Rääsuvad · Toidu maitse, struktuursuse, pehmuse ja lõhna tagamine Rasva kasutusalad: määrdeõlide, ravimite ja seepide valmistamiseks Rasvade ülesanded inimkehas · Energeetiline · Termokaitseline soojusisolatsioon · Põrutuste amortiseerimine · Strateegiline varuaine kehas · Lahusti · Metaboolse vee tekitamine Detergendid e pesemisvahendid Pesuained ehk detergendid jagunevad seepideks ja sünteetilisteks pesuaineteks. Seepe on pesemiseks kasutatud juba ammu. Seep on vanim detergent. Kuna karboksüülhape on nõrk hape, aga soola moodustanud alused on tugevad, siis on seebi vesilahuse pH7, ehk aluseline. Seetõttu ei sobi seep õrnade, leeliste suhtes tundlike materjalide pesuks. Teine tõsine probleem seepidega pesemisel on vee karedus, selle põhjustavad vees lahustumatu kaltsiumi ja magneesiumi soolad
Mis on detergent? 3. Detergendi koostisosad 4. Kuidas jaotatakse detergente? 5. Detergentide ülesanded 6. Mis on seep? 7. Millest saadakse seepi? 8. Seebi head ja halvad omadused 9. Sünteetiliste pesemisvahendite head ja halvad omadused. 10. Milliseid lisandeid sisaldavad pesemisvahendid lisaks pindaktiivsele ainele? 11. Miks kasutatakse pesemisvahendites fosfaate? Millega fosfaate püütakse asendada? 12. Peasemisvahendite kasutamisega seotud keskkonnaprobleemid 1.Detergendid jaotumine: a)Pesemisvahendid- seebid, pesupulbrid, hambapasta, dusigeelid, sampoonid, nõudepesuvahendid b) puhastusvahendid- põrandapesuvahend, lahustid 2.Mis on detergent? Detergendid on sünteetilistes pesemisvahendites kasutatavad pindaktiivsed ained, mis lahustuvad teataval määral vees, neid kasutatakse puhastus- ja pesemisvahenditena. Detergent otseses ladinakeelses tõlkes tähendabki ära pühkima, puhtaks pühkima. 3.Detergendi koostisosad
Rõngu Keskkool Puhastusvahendid Referaat Koostaja: Kati Kõiv 9.a klass Juhendaja: Merike Luik 1 Rõngu 2010 Sisukord Sissejuhatus................................................................................................ ......3 Detergendid................................................................................................ .......4 Pesupulbrid................................................................................................ .......6 Nõudepesuvahendid.................................................................................... ....7 Kasutatud kirjandus........................................................................................9
lahustub. Ta vahutab hästi ning on tugeva desinfitseeriva toimega, kuid võib õrnemat nahka, eriti lastel, ärritada ja isegi rikkuda. Eriseepide hulka kuuluvad: · meditsiinilised seebid põllumajanduslikud seebid sampoonid juuksepalsamid pesupulbrid. Kasutusalad. · Seepe kasutatakse pesemisvahendite valmistamiseks, plastmassi stabilisaatorina, kütuse lisandina, katalüsaatorina, igapäevases majapidamises, pesemisel, puhastamisel. Detergendid. · Detergendid on ained, mis pesuveele lisatuna aitavad mustuse esemelt eemalduda. See toimub kolmel viisil: vähendavad vee pindpinevust, siis vesi levib ühtlaselt; võimaldavad mustuse osakestel vees lahustuda ja hoiavad eemaldunud mustuse suspendeeritult vees. Seep on üks detergent, kuid on ka palju seebivabu detergente. · Seebivabu detergente ehk sünteetilisi detergente saadakse toornafta töötlemise kõrvalsaadustest. Neid kasutatakse
Rasvhapped- üle 10 süsinikuga karboksüülhapped Polümeerid- ühendid milleahelas on üle 100elementaarlüli ja molaarmass on alla 1000 Elementaarlüli-polümeeri molekulis korduv struktuuriühik Monomeer- polümeeri lähteaine Polümerisatsiooniaste-elementaarlülide arv polümeeri ahelas Liitumispolümerisatsioon-polümerisatsiooni alaliik ,mis toimub kordsete sidemete arvel Polükondensatsioon-polümerisatsiooni alaliik ,mille käigus eraldub mingi madalamolekulaarne aine (vesi) Detergendid- pindaktiivsed ained, mis lahustuvad teatavad määral vees ja mida kasutatakse pesemisvahendina Seebid moodustavad veega kolloidlahuse
SISUKORD Sisukord...................................................................................................................................... 1 SISSEJUHATUS........................................................................................................................ 1 1. DETERGENDID.................................................................................................................... 3 2. PINDAKTIIVSED AINED.................................................................................................... 4 3. PESUPULBRID......................................................................................................................6 4. SEEBID.................................................................................................................
a. Mis on erinevus formaldehüüd- ja alkohoolsete fiksaatorite vahel? Tänu oma hüdrofiilsele OH rühmale, alkoholid katkestavad vesiniksidemeid ja hävitavad valkude tertsiaarset struktuuri denatureerides ja sadestades neid. Etanooli molekuli hüdrofoobne osa võib aga ka lipiididega seostuda, tõmmates neid raku membraanist välja ehk lahustades neid. Seega lisaks fikseerimisele alkoholid tekitavad auke plasmamembraanis ehk permeabiliseerivad rakke. b. Kuidas detergendid toimivad? Detergendid kergelt polaarsed molekulid, mis tõmbavad lipiidid plasmamembraanist välja. Alkoholi sarnaselt detergentidel on hüdrofoobne ja hüdrofiilne osa. c. Histoloogiliste värvide klassid; mis klassi hematoksüliin kuulub? Mis raku komponentidega see seostub? I. Happelised (seostuvad katioonsete ehk aluseliste raku komponentidega) dye- II. Aluselised (seostuvad anioonsete ehk happeliste raku komponentidega) dye+
Amiinide happelisus: Saamine ja omadused (alküleerimine, atsüleerimine): Aromaatsed amiinid, diasoteerimine, asokondensatsioon. Aminohapped Struktuur. pI (isoelektriline punkt): Aminohapete saamine, Streckeri süntees: Peptiidide struktuur: Peptiidsüntees: Karboksüül- ja aminorühma kaitsvad rühmad, nende pealepanek ja eemaldamine: Karboksüülrühma aktiveerimine: Peptiidsüntees tahkel kandjal: Lipiidid Vahad, rasvad, õlid. Rasvhapped: Seep, sünteetilised detergendid: Terpeenid, nende klassifikatsioon (mono-, seskvi-, di-, sester-, triterpeenid). Nukleiinhapped Nukleosiid, nukleotiid, nende struktuurid: Puriin- ja pürimidiinalused: Nukleiinhappe ahela struktuur: Reaktsioonid
omavahel seotud kovalentse üksiksidemega. Mõnikord nimetatakse alkaane ka parafiinideks. (metaan, CH4) · Alkeen küllastumata süsivesinikud, mille molekulides on vähemalt üks kaksikside süsiniku aatomite vahel. Alkeene nimetatakse mõnikord ka olefiinideks. (eteen, C2H4) · Alküün küllastumata süsivesinikud, mille molekulides esineb kovalentne kolmikside. (etüün, C2H2) · Detergendid sünteetilised keemilised ühendid (pindaktiivsed ained), mida kasutatakse pesemis- ja puhastustoime parandajatena. Detergendi ja seebi erinevus seisneb selles, et detergendis puuduvad leeliselised aktiivsed ained. · Dihapped looduses üsna levinud. Lihtsaim neist etaandihape ehk oblikhape HOOCCOOH. On mürgine aine mida leidub spinatis, hapuoblikas, rabarbris mitte küll ohtlikes kogustes. · Esterdumine estrite tekkereaktsioon.
küllastumata rasvhapete tähistamiseks. ● Transrasvad- rasvad, mille molekulides esineb transhapete jääke. Pesuained ● Pindaktiivsed ained kogunevad õhu ja vee või vee ja tahke aine piirpinnale ning paiknevad seal nii, et hüdrofiilne ots on alati pööratud vee keskonna poole. ● Detergentid- Pindaktiivsed ained, mis lahustuvad teatud määral vees, kasutatakse pesemisvahenditena. ● Seep on üks vanemaid detergente. ● Detergendid jagunevad anioonaktiivseteks ja katioonaktiivseteks ja mitteionogeenseteks. Toiduained ● Normaalseks eksisteerimiseks vajab inimene toitaineid. Toiduained- millest me toitu valmistame. ● Rasvad on olulised toiduained, sest neil on suur toiteväärtus. ● Toiduvalmistamine- on kõige vanem ja laiem keemia rakendusala. ● Toiduainete toiteväärtuse ning kalorsuse leiame toiteväärtuse tabelitest.
Tensiidide osakese (molekuli) üks ots on hüdrofiilne (veelembeline) ja teine ots hüdrofoobne (vett-tõrjuv). Hüdrofiilne ots kinnitub vee pinnale vee molekuli külge. Hüdrofoobne ots kinnitub mustuse külge. Nii tõmbavad tensiidi molekulid mustuse pinnalt lahti ja viivad pesulahusesse. Protsessile aitab kaasa mehhaaniline töö. Detergendid On sünteetilised pindaktiivsed ained, mida kasutatakse peamiselt sünteetilistes pesemisainetes pesemis- ja puhastustoime parandajatena (näiteks pesu- või nõudepesuvahendites). Ensüümid : Ensüümid – peetakse keskkonnale ohutuks, kuid võivad sissehingamisel põhjustada allergiat. amülaas Tänapäeval on ensüümid müüdaval granuleeritud
ruumide õhupuhastussüsteemides. Kemikaalide toime: 1. Tugevad bakteriotsiidid – hävitavad endospoorid, võivad olla sterilandid. 2. Mõõdukad bakteriotsiidid – hävitavad seenespoorid (mitte endospoore), tuberkuloosikepikesed ja viirused. 3. Nõrgatoimelised bakteriotsiidid – elimineerivad vegetatiivsed bakterid, vegetatiivsed seenerakud ja mõned viirused. Bakteritsiidsed vahendid: halogeenid, fenoolid, kloorheksidiin, alkoholid, vesinikperoksiid, detergendid ja seebid, raskemetallid, aldehüüdid, gaasid, värvid. Дополнительно о каждом в loeng8, стр. 21. Antimikroobsete ainete märklauad mikroobidel. Rakusein – sein muutub hapraks ja sell lüüsub. Osad antimikroobsed ravimid, detergendid ja alkohol. Rakumembraan – kaotab terviklikkuse. Detergentide pindaktiivsed ained. Rakusünteesi protsessid (DNA, RNA) – replikatsiooni ja transkriptsiooni ärahoidmine
saastumise vähendamine desinfitseerimise läbiviimine võõrkehade kõrvaldamine kahjurite peletamine Puhastamise meetodid 1. Füüsiline puhastamine - käsitsi - mehhaaniliselt 2. Terminile puhastamine - keetmine 100'C juures vähemalt 5 min - kui on eelnenud põhjalik puhastus, siis 3 min 72'C või 1 min 82'C juures (nõudepesumasina loputusprogramm) 3. Keemiline puhastamine - puhastusainetega Puhastusmeetodi valiku määrab otstarbekus Bakteritsiidid- surmavad bakterid Detergendid (pesuained)- lahustavad rasva ja mustuse ning kergendavad desinfitseerimisvahendite tööd Desinfektsiooni ained- vähendavad mikroorganismid arvu ohutule tasemele, kuid ei hävita endospoore Steliliseerimine hävitab kõik elusad organismid. Puhastamine liigid on: * Kuivpuhastus * Märgpuhastus Põrandaid, tööpindu ja kraanikausse peab pesema ehk märgpuhastama sooja vee ja detergentidega, kuid pidev desinfitseerimine pole vajalik.
Seebi pesemisomadused on parimad 60- toiduks kõlbmatutest ainetest (sulfaadid, fosfaadid, nitraadid) 70 ºC juures Sünteetiliste pesemisvahendite hulka kuuluvad Seep kui rasvhappe sool hüdrolüüsub nii anioaktiivsed, katioonaktiivsed kui ka osaliselt ning seetõttu on seebi lahus mitteionogeensed detergendid leeliselise reaktsiooniga, mis pole soovitav paljude tekstiilimaterjalide (vill, siid) pesemisel Seepi valmistatakse ainetest, mida saaks kas vahetult või töödeldult kasutada toiduks Seebid on anioonaktiivsed pesuvahendid 9 Kasutatud materjal http://www.miksike.ee/en/forum.html?thread_id=12846&forum=16 http://maakodu.delfi.ee/news/maakodu/targu-talita/seebi-tegemine-on- lihtne-ja-lobus?id=32266683 http://et.wikipedia
Sööbiv (C) Kahjulik (Xn) Tarbekeemia märgistused Toodet soovitab Astma ja Allergia Ühing , et tootes, (põhiliselt seebid ja pesuvahendid) pole kasutatud lõhnaaineid ja valgendajaid. Rootsi Looduskaitse Seltsi ökomärk: pesupulbrid ja -vedelikud, plekieemaldajad ja valgendajad, puhastusvahendid, nõudepesumasina detergendid. Rõivaste märgistused Pleegitamine keelatud Pleegitamine lubatud Pleegitamine lubatud üksnes hapnikupõhiste mitte klooripõhiste pleegitajatega Kloorpleegitamine lubatud Pleegitamine keelatud
Oksüdeeriv O Keskkonnaohtlik N Söövitav C Plahvatusohtlik E Tarbekeemia märgistus Toodet soovitab Astma ja Allergia Ühing , et tootes, (põhiliselt seebid ja pesuvahendid) pole kasutatud lõhnaaineid ja valgendajaid. Rootsi Looduskaitse Seltsi ökomärk: pesupulbrid ja -vedelikud, plekieemaldajad ja valgendajad, puhastusvahendid, nõudepesumasina detergendid Rõivaste märgistamine Pleegitamine Pleegitamine keelatud Pleegitamine lubatud Pleegitamine lubatud üksnes hapnikupõhiste mitte klooripõhiste pleegitajatega Pleegitamine Kloorpleegitamine lubatud Pleegitamine keelatud Pesemine Pesemine lubatud ainult käsitsi Pesemine 95`juures lubatud Pesemise kõrgeim lubatud
määrdeõline jne. Pesuained seebid on aineklassilt rasvhappe soolad. tekivad karboksüülhapete ja leeliste reageerimisel. NaOHõ'ga reageerides tekib majapidamisseep ja KOH'ga reageerides roheline vedelseep. Seebi vesilahuse keskkond on leeliseline e. pH>7, mis kahjustab õrnu materjale ja kuivatab nahka. Kareda vee põhjustavad Ca ja Mg ioonid, mis annavad lahustumatud soolad. Nendest puudustest on vabad nn sünteetilised pindaktiivsed ained e. detergendid. Tuntakse anioonaktiivseid(R- C ), katioonaktiivseid(R- ) ja mitte ionoogeenseid detergente. Detergendil on kaks poolt: hüdrofiilne ja foobne. ( Pesupulbrid sisaladavd otseselt pesevat pindaktiivset ainet u 10%, ülejäänud osa moodustavad aktiivsust tõstvad elektrolüüdid(fosfaadid), valgendid, lõhnaained ja mustuse taassadestamist takistavad ained. Amiidid (R-C-NH2) Polümeerid moodustuvad väikestest molekulidest(monomeerid). Seda protsessi nim. polümerisatsiooniks
Kõrge ioonse jõu või pH kuuluvad ka valgud- membraanide Eraldatavad vaid membraanide lõhkumisega muutuse tagajärjel. mosaiikmudel orgaanilised solvendid Puhastatutena käituvad kui vees Perifeersed membraanvalgud- seotud membraaniga kindlal poolel detergendid lahustuvad valgud Integraalsed membraanvalgud- paiknevad osaliselt või täielikult membraani sees kaotroopsed ained Tsütokroom C Ka membraanivalgud võivad lateraalselt difundeeruda, ehkki aeglasemalt kui lipiidid. Tavaliselt agregeeruvad vees
katalüütilise mõju metallipindadele. Kasutatakse N, S ja P ühendeid ( amiinid, fenoolid koos Zn, Sn-ga jms.) Kulumisvastased lisandid - pindaktiivsed ained moodustavad määritavatel pindadel kile, mis takistab metallpindade vahetut kokkupuudet. Kasutatakse rasvhappeid ja nende derivaate, amiine jms. Viskoossusmodifikaatorid - parandavad viskoossusindeksit ja aeglustavad viskoossuse vähenemist temperatuuri tõusul. Kasutatakse erilisi polümeere. Detergendid - pesevad lisandid eemaldavad detailide pindadelt oksüdatsiooniproduktid. Dispergaatorid - isoleerivad saastained, ei lase neil pindadele kinnituda. Depressaatorid - alandavad hangumistemperatuuri (naftaliin, alküül-fenoolid jt.). Korrosiooniinhibiitorid - tekitavad metalli pinnale kaitsva kile. Vahutamisvastased lisandid - vähendavad õhu-õli segu tekkimist, mis võiks halvendada määrimist (silikooniühendid, polüetüleenglükooleeter).
ohutuse ning selle hilisema ümbertöötlemise). Hea keskkonnavalik (BRA MILJÖVAL) BRA MILJÖVAL on Rootsi Looduskaitse Seltsi (Naturskydds Föreningen) ökomärk. 7 Praegusel kujul, toote pakendile kantuna, eksisteerib see märk 1992. aastast. Märgi omistamise kriteeriumid on välja töötatud järgmistele tooterühmadele: pesupulbrid ja -vedelikud, plekieemaldajad ja valgendajad, puhastusvahendid, nõudepesumasina detergendid, sampoonid, patareid, paber, ajalehed. Alates 1996. aastast kannab Skandinaavias seda märki ka keskkonnasõbralik elekter ja transport. Viimase puhul arvestatakse õhu-, mürareostuse, jt. kriteeriumitega. Rootsi Looduskaitse Selts annab välja ka ostujuhiseid, milles on ära toodud BRA MILJÖVAL märgi saanud toodete nimekiri. Astma ja allergia Ühingu märk Märk annab infot, et toodet soovitab Astma ja allergia Ühing ning, et toodetes (põhiliselt seebid
Tihti kasutatakse valgu standardiks ka immunoglobulin G-d (IgG). Mõõtepiirkond: Bradfordi meetodil on võimalik määrata valgu kontsentratsiooni vahemikus 100-1,500 µg/ml Bradfordi mikromeetodil on võimalik määrata valgu kontsentratsiooni 1-25 µg/ml. Segavad reagendid. Bradfordi meetodit ei sega enamus reagente (e.g. sahharoos, urea, glütserool, taandavad reagendid ja tioolid), kuid segavad detergendid (e.g. > 0.1% SDS and > 1% Triton series) või rakulised lipiidid, mis suurendavad CBBG lahuse absorbtsiooni 590 nm juures. CBBG seostub tugevasti kvartsküvettide seintele, mistõttu on soovitav kasutada klaas või plastikküvette. Reaktiivid Terve grupi peale: · 5x Bradfordi reagendi varulahus (0,01% (w/v) CBBG, 4,75% (v/v) etanool, 8,5 % (v/v) fosforhape) Iga väikse grupi peale: · 200 µl 1 mg/ml BSA lahus · 200 µl 5M NaOH · mQ vesi
Teatud aksoneid ümbritsevad membraanid: valk lipiid suhe = 0,23 Integraalsed membraanivalgud Perifeersed membraanivalgud Seotud tugevalt lipiididega hüdrofoobsete Dissotsieeruvad membraanide küljest interaktsioonide vahendusel lihtsamalt, näiteks kõrge ioonse jõu või pH Eraldatavad vaid membraanide lõhkumisega muutuse tagajärjel. orgaanilised solvendid Puhastatutena käituvad kui vees detergendid lahustuvad valgud kaotroopsed ained Tsütokroom C Tavaliselt agregeeruvad vees Integraalsete membraanivalkude struktuur Integraalsed membraanivalgud on amfifiilsed: membraanis paiknevad hüdrofoobsed aminohappejäägid väljaspool lipiidset kaksikkihti asuvad eelkõige hüdrofiilsed jäägid Erütrotsüütides esinev glükoforiin: 3 domeeni 1. N terminaalsed 72 ah jääki ekstratsellulaarses
Segaväetised sisaldavad lisaks lämmastikule fosforit, kaaliumi ja mikroelemente Mürkkemikaalid ... on ksenobiootikumid (kr k xenos-võõras, bios-elu), satuvad mulda inimtegevuse tulemusena I. Taimekaitsevahendid pestitsiidid 1) Insektitsiidid putukate hävitamiseks (DDT dikloor- difenüültriklooretaan - ClC6H4CH(CCl3)C6H4Cl ) 2) Fungitsiidid seentehävitamiseks 3) Herbitsiidid umbrohu hävitamiseks 4) Arboritsiidid põõsaste vohamise vastu II. Detergendid - pesuvahendid DDT dikloor-difenüültriklooretaan ClC6H4CH(CCl3)C6H4Cl DDT struktuurvalem lähtub etaanist C2H6 (H3C-CH3) Ühe süsiniku juures on 3H asendatud klooriga (3Cl), teise C juures on 2H asemel kaks fenüül(Ph)rühma, milles üks H on asendatud klooriga -C6H4Cl LUBJAKIVI (CaCO3) ... lahustub mullas oleva vee ja CO2(g) toimel: CaCO3(t) + H2O(v) + CO2(g) = Ca(HCO3)2 (aq) Annab mulda Ca2+ ioone
50% valgumolekulidest denatureerunud Valkude denaturatsioon on kooperatiivne protsess Valkude denaturatsioon ja renaturatsioon Denatureerivad faktorid 1. Temperatuur. Termiline denaturatsioon on kooperatiivne. Muna keetmine 2. pH HCl maos 3. Detergendid 4. Kaotroopsed ühendid (Guanidiinium ioon, karbamiid) Väiksemad valgud denatureeruvad reeglina pöörduvalt Suuremad valgud kalduvad denatureerudes agregeeruma ja selline denaturatsioon on pöördumatu Valkude kokkupakkumise kineetika Levinthali paradoks: väikese valgu (ribonukleaas, 124 ah) puhul on võimalik ligikaudu 1050 erinevat konformatsiooni. Kui valk kulutaks iga konformatsiooni läbiproovimiseks 1013 sekundit, siis kuluks kõikide
Märki omistatakse Biodünaamika Ühingu kaudu nendele tootjatele, kes on läbinud üleminekuperioodi ja kelle tootmine on vastavuses märgi nõuetega. Talusid ja tootmistingimusi kontrollib Eesti Biodünaamika Ühing. 6 2. Ökomärgiste andmise kriteeriumid Puhastusvahendid: * Universaalpuhastusvahendid ja sanitaarsõlmede puhastusvahendid * Nõudepesumasinates kasutatavad detergendid * Käsinõudepesuvahendid * Pesu pesemiseks ettenähtud pesuained * Seebid ja shampoonid Seadmed: * Soojuspumbad * Elektripirnid * Personaalarvutid * Kandearvutid * Telerid Paberitooted: * Koopia- ja joonestuspaber * Trükitud paber * Pehmest paberist tooted Kodu ja aed: * Madratsid * Puidust mööbel * Kõvad põrandakatted * Sisevärvid ja -lakid * Välisvärvid ja -lakid * Mullaparandusained * Kasvusubstraadid * Tekstiilitooted * Tekstiilpõrandakatted Riietus: * Jalatsid
Pestitsiidid Toksilisus, vee-elustik, loodus Naftajäägid Negatiivne efekt loodusele, esteetilises mõttes Olme ja loomakasvatuse reovesi Veekvaliteet, hapniku tase vees Bioloogiline hapniku tarvidus (BHT) Veekvaliteet, hapniku tase vees Patogeenid Mõju tervisele Detergendid (seebid) Eutrofikatsioon, loodus, esteetilises mõttes Keemilised kartsinogeenid Pahaloomuliste kasvajate põhjustajad Muda Veekvaliteet, vee-elustik, loodus Maitse, lõhn ja värvus Esteetilises mõttes 7) Pestitsiidid ja nende negatiivne mõju vesikeskkonnale. Tooge näited. Orgaanilised sünteetilised kloorühendid on toksilised ja keskkonnas sageli väga püsivad. DDT,
Magevete saaste: On veed soolade sisaldusega kuni 05,g/l Tööstuse-,majapidamis- ning põllumajandusreovete orgaanilised ained; nende lagundamiseks on vaja hapniku ning mikroorganisme. Haigusi tekitavad mikroobid ja viirused Toitained (N ja P) Anorgaanilised ained, eeskätt raskmetallid Naftasaadused, pestitsiidid, sünteetilised pesuained (detergendid), fenoolid jne Põhjasetted Termiline reostus jääksoojus soojuselektrijaamade ning tööstuse soojavete heide 6. Litosfääri saaste On maakoor paksusega kuni ca 35 km (süvameres kohati kuni 6 km). Inimtegevuse tulemusena ammutatakse litosfäärist süstemaatiliselt maavarasid ja akumuleeritakse need ökosfääris. Maapõuevarad leiavad kasutamist ehitusmaterjalide ja kütuste toormeks. Liiv ja
saastumisega õhu ning jõgede äravoolu kaudu; 4. puhastamata olme- ning tööstusreovete heidetega; 5. rannikuvete hapestumisega happevihmade mõjul. Magevett saastavad: 1. Tööstuse-, majapidamis- ning põllumajandusreovete orgaanilised ained; 2. haigusi tekitavad mikroobid ja viirused; 3. toitained (N ja P); 4. anorgaanilised ained, eeskätt raskmetallid; 5. naftasaadused, pestitsiidid, sünteenilised pesuained (detergendid), fenoolid jne; 6. põhjasetted; 7. termiline reostus - jääksoojus soojuselektrijaamade ning tööstuse soojavete heide. · Litosfääri saaste Inimtegevuse tulemusel ammutatakse litosfäärist süstemaatiliselt maavarasid ja akumuleeritakse need ökosfääris. Maapõuevarad leiavad kasutamist ehitusmaterjalide ja kütuste toormeks. Pinnasest satub väliskeskkonda 50 mln tonni mineraalväetist ning 3 mln tonni mürkkemikaale (pestitsiide, herbitsiide jm) aastas
Tsivilisatsioon, mis toimib muudel energiakandjatel, on täiesti võimalik. Nafta lõppedes jääme ilma järgmistest: Õhukonditsioneerid, ammoniaak, antihistamiinid, antiseptikud, kunstmuru, asfalt, aspiriin, õhupallid, sidemed, paadid, pudelid, rinnahoidjad, närimiskumm, butaan, kaamerad, küünlad, autoakud, autokered, vaibad, kassetid, soojustusvahud, CD, arvutid, kontaktid, joonistussöed, koor, hambatäide, deodorant, detergendid, täringud, nõudepesuvedelik, kleidid, kuivatusaparaadid, soojendustekid, isoleerpael, väetised, kalapeibutised, põrandavaha, jalgpallid, liimid, glütseriin, golfipallid, kitarrikeeled, kunstjuuksed, juuksevärv, juuksekoolutajad, kuuldeaparaadid, südameklapid, kütteõli, majavärv, soojustus, reaktiivmootorite kütus, päästevestid, põrandakatted, huulepalsam, huulepulk, valjuhääldid, ravimid, mootorikütus, kiivrid, kinofilm, küünelakk, õlifiltrid,
2. naftasaastega 3. saastumisega õhu ning jõgede äravoolu kaudu; 4. puhastamata olme- ning tööstusreovete heidetega; 5. rannikuvete hapestumisega happevihmade mõjul. Magevett saastavad: 1. Tööstuse-, majapidamis- ning põllumajandusreovete orgaanilised ained; 2. haigusi tekitavad mikroobid ja viirused; 3. toitained (N ja P); 4. anorgaanilised ained, eeskätt raskmetallid; 5. naftasaadused, pestitsiidid, sünteenilised pesuained (detergendid), fenoolid jne; 6. põhjasetted; 7. termiline reostus - jääksoojus – soojuselektrijaamade ning tööstuse soojavete heide. Litosfääri saaste. Inimtegevuse tulemusel ammutatakse litosfäärist süstemaatiliselt maavarasid ja akumuleeritakse need ökosfääris. Maapõuevarad leiavad kasutamist ehitusmaterjalide ja kütuste toormeks. Pinnasest satub väliskeskkonda 50 mln tonni mineraalväetist ning 3 mln
sisaldavad kahealuselist aminoalkoholi sfingosiini. Rasvhappe seostumisel sfingosiiniga aminorühma kaudu tekib tseramiid. Tseramiidid on sfingolipiidide ehitusiikuks aluseks. Täiendava komponendi (X) liitumisel tseramiidiga sfingosiini C1 asendis paikneva Ohrühma kaudu formeeruvad idividuaalsed sfingolipiidid. LIPIIDIDE AGREGAADID - Polaarses keskkonnas moodustavad lipiidid monomolekulaarse kihi (õlid), kaksikkihi: (fosfolipiidid, sfingolipiidid) või mitselli (detergendid). VAHAD - Vahad on apolaarsed, seebistuvad lipiidid, mis keemiliselt ehituselt on rasvhapete ja pika süsinikuahelaga alkoholide (nn rasvalkoholide) estrid. Kuna vahade koostisse kuuluvad pika süsinikuahelaga, valdavalt küllastunud rasvhapped ja küllastunud või küllastumata alkoholid, siis iseloomustab neid: suur vastupidavus mikroobide lagundava toime (hüdrolüüsi, oksüdatsiooni) suhtes.; kõrge sulamistemperatuur.; madal joodiarv. Looduses omavad
ruumilise struktuuri. 30. Pesemisvahendite (seebi ja detergentide) tootmine . Seebi tootmise summaarne põhireaktsioon on rasva hüdrolüüs : (C17H35COO)3C3H5 + 3NaOH = 3C17H35COONa + C3H5(OH)3 . Rasvade tööstuslik hüdrolüüsi protsess viiakse läbi kuuma veega ning katalüsaatori juuresolekul hüdrolüüsi kolonnis. Selle alumisest osast saadakse glütseriin, mis aurutatakse kokku, ülemisest osast aga rasvhapped, mis lähevad seebistamisele. Detergendid jagatakse järgmistesse gruppidesse: anioonsed,katioonsed,mitteioonsed Lineaarse alküülbenseen sulfonaadi tootmine Tooraineks on 2 pindaktiivset ainet: alküülbenseen ja rasvalkohol. I põhireaktsioon (alküülbenseeni sulfoneerimine): RC6H5 + H2SO4 · SO3 = RC6H4 - SO3H + H2SO4 Alküülbenseen Oleum Alküülbenseensulfonaat Väävelhape II põhireaktsioon : R - CH2OH + SO3 · H2O = R´OSO3H + H2O 1)Sulfoneeritud-sulfeeritud produkt
Sisesöödud toidurasv stimuleerib sapi väljutumist peensoolde, kus sapp emulgatorna osaleb lipiidide seedumises. Olukorras, kus tarbitakse lipiididevaest toitu, on sapi ritumine loid ja sapp peetub sapiteedes. See soodustab sapisoolade ladestumist sapipõies ning sapikivide teket. LIPIIDIDE METABOLISM Lipiidide seedimine: Lipiidide seedimiseks on vajalikud: * Lipaase ensüüme, mis lagundavad lipiide * Emulgaatoreid( detergendid) aineid, mis takistavad rasvaosakestel kokku kleepuda ja samas aktiveerivad lipaase. Peamised emulgaatorid on sapphapped ja nende soolad ning vereseerumi albumiin. Lipiidide peamine seedimine toimub peensooles. LIPIIDID sapp, kõhunäärmenõre RASVHAPPED ja GLÜTSEROOL Seedimise käigus lammutatakse: Triglütseriidid monoglütseriidideks ja vabadeks rasvhapeteks Fosfolipiidid glütserool, vabad rasvhapped, fosforhape, lämmastikalused
dampinguga ("dumping"), 2. naftasaastega 3. saastumisega õhu ning jõgede äravoolu kaudu; 4. puhastamata olme- ning tööstusreovete heidetega; 5. rannikuvete hapestumisega happevihmade mõjul. Magevett saastavad: 1. Tööstuse-, majapidamis- ning põllumajandusreovete orgaanilised ained; 2. haigusi tekitavad mikroobid ja viirused; 3. toitained (N ja P); 4. anorgaanilised ained, eeskätt raskmetallid; 5. naftasaadused, pestitsiidid, sünteenilised pesuained (detergendid), fenoolid jne; 6. põhjasetted; 7. termiline reostus - jääksoojus soojuselektrijaamade ning tööstuse soojavete heide. Litosfääri saaste Inimtegevuse tulemusel ammutatakse litosfäärist süstemaatiliselt maavarasid ja akumuleeritakse need ökosfääris. Maapõuevarad leiavad kasutamist ehitusmaterjalide ja kütuste toormeks. Pinnasest satub väliskeskkonda 50 mln tonni mineraalväetist ning 3 mln tonni mürkkemikaale (pestitsiide, herbitsiide jm) aastas
5. rannikuvete hapestumisega happevihmade mõjul. Eriti aktuaalne on merevee saastumine aeglase veevahetusega merede puhul (nt Läänemeri, Must meri). Magevett saastavad: 1. Tööstuse-, majapidamis- ja põllumajandusreovete orgaanilised ained; (nende lagundamiseks on vaja hapnikku ning mirkoorganisme.) 2. haigusi tekitavad mikroobid ja viirused. 3. toitained (N ja P). 4. anorgaanilised ained, eeskätt raskmetallid. 5. naftasaadused, pestitsiidid, sünteetilised pesuained (detergendid), fenoolid jne. 6. põhjasetted. 7. termiline reostus jääksoojus soojuselektrijaamade ning tööstuse soojavete heide. 6. Litosfääri saaste. Inimtegevuse tulemusel ammutatakse litosfäärist süstemaatiliselt maavarasid ja akumuleeritakse need ökosfääris. Maapõeuevara leiavad kasutamist ehitusmaterjalide ja kütuste toormena. Pinnasest satub väliskeskkonda 50 mln tonni mineraalväetist ning 3 mln tonni mürkkemikaale aastas
kõrgvererõhu või depressiooni all kannatajatele oleks nafta puudumine lausa eluohtlik. Õhukonditsioneerid, ammoniaak, antihistamiinid, antiseptikud, kunstmuru, asfalt, aspiriin, õhupallid, sidemed, paadid, pudelid, rinnahoidjad, närimiskumm, butaan, kaamerad, küünlad, autoakud, autokered,vaibad, kassetid, soojustusvahud, CDvaibad, kassetid, soojustusvahud, CD, arvutid, kontaktid, kortisoon, joonistussöed, koor, hambatäide, deodorant, detergendid, täringud, nõudepesuvedelik, kleidid, kuivatusaparaadid, soojendustekid, isoleerpael, väetised, kalapeibutised, põrandavaha, jalgpallid, liimid, glütseriin, golfipallid, kitarrikeeled, kunstjuuksed, juuksevärv, juuksekoolutajad, kuuldeaparaadid, südameklapid, kütteõli, majavärv, soojustus, reaktiivmootorite kütus, päästevestid, põrandakatted,huulepalsam, huulepulk, valjuhääldid, ravimid, mootorikütus, kiivrid, kinofilm, küünelakk, õlifiltrid, aerud,värvipintslid,
Märk on kasutusel põhiliselt Skandinaavias. Hea keskkonnavalik (BRA MILJÖVAL) BRA MILJÖVAL on Rootsi Looduskaitse Seltsi (Naturskydds Föreningen) ökomärk. Praegusel kujul, toote pakendile kantuna, eksisteerib see märk 1992. aastast. Märgi omistamise kriteeriumid on välja töötatud järgmistele tooterühmadele: pesupulbrid ja -vedelikud, plekieemaldajad ja valgendajad, puhastusvahendid, nõudepesumasina detergendid, sampoonid, patareid, paber, ajalehed. Alates 1996. aastast kannab Skandinaavias seda märki ka keskkonnasõbralik elekter ja transport. Viimase puhul arvestatakse õhu-, mürareostuse, jt. kriteeriumitega. Märgi omistamise kriteeriumid on välja töötatud kokku 13 tootegrupile, märk on omistatud rohkem kui 1000 tootele. Rootsi Looduskaitse Selts annab välja ka ostujuhiseid, milles on ära toodud BRA MILJÖVAL märgi saanud toodete nimekiri. Sinine ingel (Der Blaue Engel)
2. Hapnikuühendid: mootoribensiinide kõrgoktaansed komponendid · Eetrid: nt. MTBE, ETBE, TAME, TABE · Alkoholid: nt etanool ja metanool 3. Lisandid: eraldi liik mootorbensiini koostisest, mille üldine kogus mootoribensiinis tavaliselt ei ületa...0,1% erandjuhul 0,5%. Lisandid parandavad mootoribensiini teatavaid omadusi. · Antidetonaatorid · Antioksüdandid · Korrosiooniinhibiitorid · Toitesüsteemide detergendid · Metallidesaktivaatorid · Desemulgaatorid · Jäätumisvastased lisandid · Sädet tugevadavad lisandid · Anti- ORI- lisandid · Biotsiidid · Kulumisvastased, määrimist parandavad jne lisandid Mootoribensiinide koostis sõltub lähtenaftast ja selle töötlemisest Massi järgi on mootoribensiini koostis: C- 86...89 massi% H-11...14 massi&% Ja vähesel määral veel N, O , S jt. 9
Läänemeri, Must meri, Vahemeri, Aasovi meri. Magevett saastavad: 1. Tööstuse-, majapidamis- ning põllumajandusreovete orgaanilised ained; 2. haigusi tekitavad mikroobid ja viirused; 3. toitained (N ja P); 4. anorgaanilised ained, eeskätt raskmetallid; 5. naftasaadused, pestitsiidid, sünteenilised pesuained (detergendid), fenoolid jne; 6. põhjasetted; 7. termiline reostus - jääksoojus soojuselektrijaamade ning tööstuse soojavete heide. · Litosfääri saaste. · Pinnasest satub väliskeskkonda 50 mln tonni mineraalväetist ning 3 mln tonni mürkkemikkaale(pestitsiide,herbitsiide jm) aastas. Nendest 1/3 pesevad välja vihmaveed ning ülejäänud kadnuvad laiali tuulega.Umbes 25% materjalidest
Meeldiv ohutu keskkond Vähendab saastatust Allub desinfektsioonile Peletab kahjureid Kõrvaldab võimalikud võõrkehad Tulemus avaldab muljet kliendile PUHASTAMISE PÕHIETAPID PUHASTUSVAHENDID EELPUHASTAMINE BAKTERITSIIDID PÕHIPUHASTAMINE DETERGENDID LOPUTAMINE DESINFEKTSIOONIVAHENDID DESINFEKTSIOON HÜGIEENIVAHENDID LÕPPLOPUTAMINE STERILISEERIMISVAHENDID KUIVATAMINE KODUNE ÜLESANNE: · Kasutades leksikone, leia paarilauseline selgitus puhastusvahendite loetelu iga punkti kohta. Võimalusel too näiteid kaubanduses saadaolevate tootenimetuste abil. 7 6. TOIDUKAHJURID JA NENDE TÕRJE
(Karelson & Tõldsepp, 2007) RCOONa + H2O = RCOOH + NaOH Seepide peamiseks puuduseks on see, et nende puhastusvõime tunduvalt väheneb karedas ja kaob täiesti happelises vees. Esimeses moodustuvad vees lahustumatud kaltsium- ja magneesiumsoolad. (Karelson & Tõldsepp, 2007) 2RCOONa + Ca(HCO3)2 = (RCOO)2Ca ↓ + 2NaHCO3 Teises moodustuvad vabad rasvhapped, millel puuduvad puhastusvõime. Tänapäeval on selle vastu kasutusele võetud neutraalsed puhastusvahendid ehk detergendid. Neid toodetakse kõrgemate alkoholide väävelhappeestritest (Tiideberg, 2013). Seebid koosnevad peale leelismetalli veel paljudest teistest koostisosadest. Näiteks niisutavad koostisosad, lõhnaained, määrdeained, emulgaatorid jpt. 2.1. Emulgaatorid 2.1.1. Kookoshape Kosmeetikas kasutatakse rohkem taimseid kui loomseid rasvu kuna nende rääsumisproduktid ei ole nii ebameeldiva lõhnaga kui loomsete rasvade omad (Timotheus, 1999)
Hea keskkonnavalik (BRA MILJÖVAL) BRA MILJÖVAL on Rootsi Looduskaitse Seltsi (Naturskydds Föreningen) ökomärk. Praegusel kujul, toote pakendile kantuna, eksisteerib see märk 1992. aastast. Märgi omistamise kriteeriumid on välja töötatud järgmistele tooterühmadele: pesupulbrid ja -vedelikud, plekieemaldajad ja valgendajad, puhastusvahendid, nõudepesumasina detergendid, sampoonid, patareid, paber, ajalehed. Alates 1996. aastast kannab Skandinaavias seda märki ka keskkonnasõbralik elekter ja transport. Viimase puhul arvestatakse õhu-, mürareostuse, jt. kriteeriumitega. Märgi omistamise kriteeriumid on välja töötatud kokku 13 tootegrupile, märk on omistatud rohkem kui 1000 tootele. Rootsi Looduskaitse Selts annab välja ka ostujuhiseid, milles on ära toodud BRA MILJÖVAL märgi saanud toodete nimekiri.
Organism saab energiat toiduna ja ainult osa sellest kasutatakse organismi ülesehitamiseks. Ligikaudu 50% saadud energiast kulutatakse hingamiseks. Osa toiduna saadud ainetest ei ole kaasatud hingamisprotsessi ega ole ka kergesti eritatavad ning seetõttu akumuleeruvad (kontsentreeruvad) organismis. Selliste ainete hulka kuuluvad enamasti tehnogeensed saastained (väävel, raskmetallid, PCBd, dioksiinid, radioaktiivsed elemendid jt), pestitsiidid jm. kloororgaanilised ained ning detergendid. Bioloogiline võimendumine Bioloogiline võimendumine on teatud ainete kontsentratsiooni kasv piki toiduahelat. Bioaccumulation means an increase in the concentration of a chemical in a biological organism over time. -- . Karnivoor 2 DDT akumuleerumine 75 ppm toiduahelas Karnivoor 1 Herbivoorid Taimed 0.04 ppm Radioaktiivse strontsiumi akumuleerumine magevee koosluses (ppm)
5. rannikuvete hapestumisega happevihmade mõjul. Eriti aktuaalne on merevee saastumine aeglase veevahetusega merede puhul Läänemeri, Must meri, Vahemeri, Aasovi meri. Magevett saastavad: 1. Tööstuse-, majapidamis- ning põllumajandusreovete orgaanilised ained; 2. haigusi tekitavad mikroobid ja viirused; 3. toitained (N ja P); 4. anorgaanilised ained, eeskätt raskmetallid; 5. naftasaadused, pestitsiidid, sünteenilised pesuained (detergendid), fenoolid jne; 6. põhjasetted; 7. termiline reostus - jääksoojus soojuselektrijaamade ning tööstuse soojavete heide. 6. Litosfääri saaste. Pinnasest satub väliskeskkonda 50 mln tonni mineraalväetist ning 3 mln tonni mürkkemikkaale(pestitsiide,herbitsiide jm) aastas. Nendest 1/3 pesevad välja vihmaveed ning ülejäänud kadnuvad laiali tuulega.Umbes 25% materjalidest sisaldub
määravateks ioonideks. Potentsiaali määravad ioonid koos vastasioonidega moodustavad kolloidosakese välise ehk ionogeense osa. 87. Pindaktiivsed ained ja nende struktuur. Pindaktiivne aine (ka pindis; lühendatult PAA) on keemiline aine, millel on võime (pindaktiivsus) vähendada vee ja teiste vedelike või tahkiste pindpinevust, suurendades ühtlasi nende märgumist. Pindaktiivsele ainele vastandub pindinaktiivne aine. Levinuimad pindaktiivsed ained on seebid, detergendid, dispergendid, sünteetilised pesemisvahendid. 88. Pindpinevus. Pindpinevus on pinnanähtus, kus vedeliku pinnakiht käitub kui elastne kile. Vedeliku pinnamolekulid mõjutavad üksteist tõmbejõududega, mis on suunatud piki pinda ja püüavad pinna suurust vähendada. 89. Mis faktoridest sõltub pindpinevus? Lahuse pindpinevus sõltub PAA molekuli ehitusest ja nende vastasmõjust. Mida tugevamad on molekulidevahelised tõmbejõud, seda suurem on
annaabi.ee 
