Geomeetriline spetsiifilisus võime eristada supstraate molekulis. Absoluutne spetsiifilisus toime avaldub vaid ühele substraadile. 2) Reaktsioonikiiruse reguleerimise võimalused rakkudes. Ensüümide kovalentne modifitseerimine. Valkude fosforüleerimise/defosforüleerimise roll ensüümide aktiivsuse regulatsioonis. Reaktsiooni kiirust mõjutavad: *substraadi kontsentratsioon, *ensüümi kontsentratsioon, *keskkonna pH, *temperatuur, *efektorid (aktivaatorid, inhibiitorid), *geneetiline kontroll, *ensüümi kovalentne modifotseerimine (fosforüleerimine), *sümogeenid, isosüümid, modulaatorvalgud. Ensüümide kovalentne modifitseerimine ensüüme, mida nii reguleeritakse nimetakse interkonverteeritavateks ensüümideks. Ensüüme, mis katalüüsivad interkonveeritavate ensüümide kahe vormi vahelist konversiooni, nim. konverterensüümideks. Fosforüleerimine fosforhape jäägi lisamine ensüümile
närvisüsteemi tsentraalselt osalt perifeersele. 4. Närvi funktsioon. Selgita. (membraanipotentsiaal, aktsioonipotentsiaal) membraanipotentsiaal on membraani erinevatel külgedel esineva elektriliste potentsiaalide vahe, mis on tingitud laetud osakeste erinevast konsentratsioonist aktsioonipotentsiaal on aksonite omane kiire membraani depolariseerimine ja selle järel repolariseerimine elektrilise signaali/ impulsi ülekandel 5. Sünapsid ehk efektorid (neuromuskulaarne, närviraku-näärmeraku vaheline, närviraku- närviraku vaheline, mediaatorid) Efektorid on eferentsete närvirakkude aksonite lõpmed lihastes ja näärmetes. Nende kaudu toimub närviimpulsside ülekanne närvilt lõppelundisse -lihasesse või näärmesse. Motoorset närvilõpet vöötlihases nimetatakse neuromuskulaarseks sünapsiks, mis koosneb presünaptilisest ja postsünaptilisest membraanist ning nende vahelisest sünapsipilust.
kanta.Organism saab väliskeskkonnast infot retseptorite kaudu mis paiknevad:nahal,nahaaluses koes,liigestes,organismi sisekeskkonnas Refleksikaar Retseptor (erutuse vastuvõtmine, filtreerimine, kodeerimine, salvestamine),Aferentne närvikiud (juhivad erutuse KNS suunas), Kesknärvisüsteem (erutuse analüüs), Eferentne närvikiud (juhivad erutuse edasi vastavasse organisse või näärmesse), Efektorid (organ, mis erutusele reageerib)Refleksid tingimatud -Kaasasündinud nagu neelamis- ja imemisrefleks(pupillide ahenemine) tingitud -Omandatakse elu jooksul nagu kaitse- ja käitumisrefleksid. Seotud suure aju koore tegevuseta kuna madal närvitaliutus. Kesknärvisüsteemi moodustavad pea- ja seljaaju, mis juhivad organismi tegevust. Aju 5 osa ja juhib kogu organismi tegevust. Väikeaju-reguleerib lihaste koostööd ja tasakaalu
nahaaluses koes, liigestes organismi sisekeskkonnas (valu, puutumine, surve, kuum, külm, asend jne). Kuid kogu organismi poolt vastuvõetavat infot inimene ei taju. Refleksikaar 1. Retseptor (erutuse vastuvõtmine, filtreerimine, kodeerimine, salvestamine) 2. Aferentne närvikiud (juhivad erutuse KNS suunas) 3. Kesknärvisüsteem (erutuse analüüs) 4. Eferentne närvikiud (juhivad erutuse edasi vastavasse organisse või näärmesse) 5. Efektorid (organ, mis erutusele reageerib) Refleksikaar: http://mudelid.5dvision.ee/refleks/ Refleksikaar Refleksid tingimatud Kaasasündinud nagu neelamis- ja imemisrefleks (pupillide ahenemine) tingitud Omandatakse elu jooksul nagu kaitse- ja käitumisrefleksid Põlverefleks Kasutatud materjal: http://www.morphonix.com/software/education/science/brain/game/specimens http://miksike.ee/documents/main/elehed/9klass/anatoomia/narvisystee m/9kll4ltssisu.htm http://commons
epiteel limaskesta päriskiht e. proopia limaskesta lihaskiht submukoosa Tunica muscularis (lihaskest) sisemine lihaskiht välimine lihaskiht Närvisüsteem NS-is eristatakse : Keskusi nende seas eristatakse: tuumatsentreid (filogeneetiliselt vanemad hallaine kogumid, neid ümbritseb valgeaine) kortikaalsed tsentrid [nooremad moodustised hallaine ladestused valgeaine pinnal (aju ja ajukese koor)] Juhteteid - aferentsed, eferentsed ja assotsiatiivsed Lõppaparaate - retseptorid ja efektorid Seljaaju (medulla spinalis) Ca 40 - 45 cm pikkune ja 1,5 cm laiune lülisambakanalis paiknev silinderjas väät Seljaaju vastaspooli seob närvikoeline kommissuur Seljaaju hallaine Hallaine sisaldab peeni närvikiude (müeliinita ja õhukese müeliinkattega) neurogliia elemente multipolaarseid neurotsüüte (ühesuguse suuruse, struktuuri ja talitlusega rakud on isekeskis koondunud närvituumadeks) Seljaaju hallaine neurotsüüdid jagunevad: 1
meeleelundite töö, mälu, välimus)? 21. Nimeta erinevaid keskkonnategureid, mis mõjutavad vananemisprotsessi. Päike, heitgaasid, 22. Mis on refleksikaar? (etapid) 1. Retseptor (erutuse vastuvõtmine, filtreerimine, kodeerimine, salvestamine). 2. Aferentne närvikiud (juhivad erutuse KNS suunas). 3. Kesknärvisüsteem (erutuse analüüs). 4. Eferentne närvikiud (juhivad erutuse edasi vastavasse organisse või näärmesse). 5. Efektorid (organ, mis erutusele reageerib). 23. Nimeta tingitud ja tingimatuid reflekse. Tingitud: kaitse ja käitumisrefleksid. Tingimatud: neelamis ja imemisrefleks, pupillide ahenemine. 24. Kuidas jaotatakse närvisüsteemi? Kesknärvisüsteemi moodustavad peaaju ja seljaaju, mis juhivad kogu organismi tegevust. Piirdenärvisüsteemi moodustavad närvikiud, mis paiknevad väljaspool pea ja seljaaju. 25. Oska joonistada närvirakku (rakukeha, tuum, dendriidid, neuriit, müeliinkest)! 26
motivatsioon; Adrenaliin kiirendab südame tööd, tõstab veresuhkru taset; Serotoniin meeleolu, söögiisu, uni. Atsetüülkoliin skeletilihaste kokkutõmme. 32) Mis on refleksikaar? (etapid) 1. Retseptor (erutuse vastuvõtmine, filtreerimine, kodeerimine, salvestamine); 2. Aferentne närvikiud (juhivad erutuse KNS suunas); 3. Kesknärvisüsteem (erutuse analüüs); 4. Eferentne närvikiud (juhivad erutuse edasi vastavasse organisse või näärmesse); 5. Efektorid (organ, mis erutusele reageerib). 33) Nimeta tingitud ja tingimatuid reflekse. Tingimatud: kaasasündinud nagu neelamis- ja imemisrefleks (pupillide ahenemine); Tingitud: omandatakse elu jooksul nagu kaitseja käitumisrefleksid, käimine, jooksmine. 34) Närviraku ja närvi ehitus. Oska joonistada närvirakku (rakukeha, tuum, dendriidid, neuriit, müeliinkest). Närvisüsteem koosneb närvirakkudest. a dendriit, b närvirakukeha, c raku tuum, d neuriit e. akson,
nii struktuuri kui katalüütiliste parameetrite poolest. 4. Allosteerilised ensüümid - mõiste, bioloogiline roll. Regulatoorse tsentri mõiste molekulaarne sisu. Allosteerilise regulatsiooni mudelid; aktiveerimine ja inhibeerimine. Allosteeriliste ensüümide kineetilised kõverad (v versus S). Allosteerilisteks nimetatakse ensüüme, mida reguleeritakse regulatoorsete molekulide, nn allosteeriliste efektorite, pöörduva, mittekovalentse sidumise kaudu. Allosteerilised efektorid sünteesitakse sama metaboolse raja mõnes teises etapis. Efektorid võivad olla nii otseside aktivaatorid kui ka tagasiside inhibiitorid. Allosteerilised ensüümid omavad regulatoorset e. allosteerilist tsentrit efektori (modulaatori) sidumiseks. Need on oligomeersed valgud (NB! Kvaternaarne struktuur), toimivad rakumetabolismis regulaatoritena regulatoorsed ensüümid. Allosteerilise käitumise MWC mudel
töödelda. Elektriline kantakse kindlasti edasi. *Närvisüsteemi ül: 1. Koguda infot organismi sise- ja väliskeskkonnast. 2. Infot kordineerida (saata õigetesse aju osadesse), analüüsida ja töödelda välja vastuseid 3. Edastada vastused elunditele- efektoritele *Reaktsioon toimub refleksi kaare kaudu. Refleksikaare osad: *retseptorid(tekib erutus e närviimpulss) *tundenärvid(juhivad nrviimpulsse kesknärvisüsteemi) *liigutusnärvid (juhivad närviimp efektoritesse) *efektorid(lihased või näärmed reageerivad) Kaitse haiguste eest Kaitsebarjääri moodustavad: Terve nahk, vere hüübimine, ripsepiteel ja limaskestade eritised, sülg, maomahl(sisaldab soolhapet) Immuunsüsteem. Valed verelibled erinevat tüüpi võivad olla fagotsüüdid(haigustekitajate hävitajad) ja.....
7. Refleksid, refleksikaar. Kaasasündinud (tingimatud) ja omandatud (tingitud) refleksid. · Video (Crash Course): https://www.youtube.com/watch?v=QY9NTVh-Awo Refleksikaar: ● retseptor- erutuse vastuvõtmine, filtreerimine, kodeerimine, salvestamine ● aferentne närvikiud- juhivad erutuse KNS suunas ● KNS- erutuse analüüs ● eferentne närvikiud- juhivad erutuse edasi vastavasse organisse/ näärmesse ● efektorid- organ, mis erutusele reageerib Tingimatud refleksid: ● kaasasündinud nagu neelamis- ja imemisrefleks (pupillide ahenemine) Tingitud refleksid: ● omandatakse elu jooksul (kaitse- ja käitumisrefleksid) 8. Immuunsüsteemi elundid, immuunsus; Organismi kaitsebarjäärid. Mittespetsiifiline immuunsus. Histamiin. Humoraalne ja rakuline ehk tsellulaarne imm., Kaasasündinud ja omandatud imm., Immuunsuse omandamise viisid. Aktiivne ja passiivne imm
Retseptorid paiknevad: nahal, nahaaluses koes, liigestes, organismi sisekeskkonnas, (valu, puutumine, surve, kuum, külm, asend jne). Kuid kogu organismi poolt vastuvõetavat infot inimene ei taju. Refleksikaar 1. Retseptor (erutuse vastuvõtmine, filtreerimine, kodeerimine, salvestamine) 2. Aferentne närvikiud (juhivad erutuse KNS suunas) 3. Kesknärvisüsteem (erutuse analüüs) 4. Eferentne närvikiud (juhivad erutuse edasi vastavasse organisse või näärmesse) 5. Efektorid (organ, mis erutusele reageerib) Refleksid Tingimatud: kaasasündinud nagu neelamis- ja imemisrefleks. (pupillide ahenemine) Tingitud: Omandatakse elu jooksul nagu kaitse- ja käitumisrefleksid. Peaaju Koosneb viiest osast ja juhib kogu organismi tegevust. Suuraju, väikeaaju, vaheaju, keskaju, piklikaju. Mäluhäired: Mäluhäiretega on tegemist siis, kui nende tõttu inimene ei tule toime igapäeva tegemistes (ei
või soodustab järgmise seondumist, Hilli koefitsioent) -Fosforüleerimine - defosforüleerimine -Proteolüütiline modifitseerimine (aktivatsioon või innakstivatsioon, nt trüpsinogeen ja trüpsiin- seedeensüümid) -Valkude kompartmentalisatsioon- ensüüm kas pääseb või ei pääse substraadile ligi. Allosteeriliseks nim ensüüme, mida reguleeritakse regulatoorsete molekulide nn allosteeriliste efektorite, pöörduva, mittekovalentse sidumise kaudu. Allosteerilised efektorid sünteesitakse sama betaboolse raja mõnes teises etapis. Efektorid võivad olla nii otseside ektivaatorid kui ka tagasiisde inhibiitorid. Efektoreid, mis suurendavad valgu aktiivsust, nimetatakse allosteerilisteks aktivaatoriteks, kusjuures neid, mis vähendavad valgu aktiivsust, nimetatakse allosteerilisteks inhibiitoriteks. Termin allosteeria tuleneb kreeka keelest vihjates faktile, et allosteerilise valgu regulatoorne sait on füüsiliselt kaugemal kui ta aktiivsait
Vananemise põhjused: pärilikkus, päikesekiirgus, toitumine, haigused, kiirgused, olmemürgid, kehaline aktiivsus, vabad radikaalid organismis ja selle ümber. 22. Mis on refleksikaar? (etapid) 1. Retseptor (erutuse vastuvõtmine, filtreerimine, kodeerimine, salvestamine) 2. Aferentne närvikiud (juhivad erutuse KNS suunas) 3. Kesknärvisüsteem (erutuse analüüs) 4. Eferentne närvikiud (juhivad erutuse edasi vastavasse organisse või näärmesse) 5. Efektorid (organ, mis erutusele reageeib. 23. Nimeta tingitud ja tingimatuid reflekse. Tingimatud: kaasasündinud neelamis- ja imemisrefleks. Tingitud: omandatakse elu jooksul nagu kaitse- ja käitumisrfelksid (silmapupillide ahenemine). 24. Kuidas jaotatakse närvisüsteemi? Kesknärvisüsteem- juhib kogu organismi tegevust, koosneb peaajust ja seljaajust. Piirdenärvisüsteem närvikiud, mis paiknevad väljaspool pea- ja seljaaju koonduvad
Suuremad muutused toimuvad sigimiselundkonnas ja tugielundkonnas, Juuste hõrenemine, lõhna ja maitsetundlikkuse nõrgenemine ,nägemise halvenemine ,luude hõrenemine ,kaasneb ka võimetus iseseisvalt toime tulla Kõrgem närvitalitlus Kuidas käib info töötlemine närvisüsteemis? Koguda infot Retseptorid. Retseptoritelt saadud signaal kantakse edasi kesknärvisüsteemi · Töödelda infot: Kesknärvisüsteem saabub info sensoorsete närvide kaudu · Anda edasi infot: Efektorid annavad edasi lihastele ja näärmetele Miks osad keemilised ühendid (alkohol, nikotiin, narkootikumid, ravimid) mõjutavad inimese närvisüsteemi talitlust? Nad imiteerivad oma mõjuga närvisüsteemis normaalselt talitlevate mediaatorite toimet. Pärast narko manustamist väheneb või isegi lõpetab organism ise vastavate ainete sünteesimise. Narko toime lõppedes ei suuda organism enam vastavat ainet sünteesida, närvisüsteemi talitlus häirub ja tekib vajadus uue annuse järgi.
144. Nimeta närvi liigid ja nende lühiiseloomustus: Närvi liigid: sensoorsed ehk tundenärvid (nägemine, haistmine), motoorsed ehk liigutajad närvid (liigutuse esilekutsumine silmaliigutajanärv) ja seganärvid (sisaldavad mõlemaid kiude, on inimkehas valdavaks). 145. Selgitage mõisteid efektor, retseptor(eksteroretseptor, interoretseptor, proprioretseptor), sünaps, neuromuskulaarne sünaps, refleks, refleksikaar, hallaine, valgeaine, ganglion, tuum. Efektorid-motoorsed närvilõpmed lihastes ja näärmetes. Retseptorid-aferentsete neuronite dendriitide lõpmed, mis asuvad kõikides elundites ning võtavad vastu ärritusi nii sise- kui ka väliskeskkonnast. Eksteroretseptorid-võtavad vastu ärritusi väliskeskkonnast, paiknevad nahas, limaskestades. Interoretseptorid-võtavad vastu erutusi sisekeskkonnast elundite- ning kudedesisese rõhu kohta. Proprioretseptorid-võtavd vastu erutusi lihastest, kõõlustest, sidemetest ja liigesekihnudest.
• Puhkepotentsiaal – neuroni membraani sisepinnal negatiivne laeng ja välispinnal positiivne laeng, kuna lahuse iooniline koostis on erinev, mis tekitab membraanile pinge 21)Refleksikaar. Tingitud ja tingimatud refleksid 1 Retseptor (erutuse vastuvõtmine, filtreerimine, kodeerimine, salvestamine) 3. Aferentne närvikiud (juhivad erutuse KNS suunas) 4. Kesknärvisüsteem (erutuse analüüs) 5. Eferentne närvikiud (juhivad erutuse edasi vastavasse organisse või näärmesse) 6. Efektorid (organ, mis erutusele reageerib) Tingimatud refleksid-kaasasündinud nagu imemisrefleks (pupillide ahenemine) Tingitud refleksid-omandatakse elu jooksul nagu kaitse ja käitumisrefleksid 22)Humoraalne regulatsioon Hormoonid-keemilised signaalained, mida eritavad sisenõrenäärmed • Erineva toimeajaga • Rasvlahustuvad • Vesilahustuvad Sisenõrenäärmed 1.Hüpofüüs ehk ajuripats • Reguleerib teiste sisenõrenäärmete tööd • Kasvuhormoonid 2.Käbikeha
(1) Allosteerilised üleminekud (allosteeriline kontroll). (2) Fosforüleerimine defosforüleerimine. (3) Proteolüütiline modifitseerimine (aktivatsioon või innaktivatsioon). (4) Valkude kompartmentalisatsioon ensüüm kas pääseb või ei pääse substraadile ligi. Allosteerilisteks nii ensüüme, mida reguleeritakse regulatoorsete molekulide, nn allosteeriliste efektorite, pöörduva mittekovalentse sidumise kaudu. Allosteerilised efektorid sünteesitakse sama metaboolse raja mõnes teises etapis, efektroid võivad olla nii otseside aktivaatorid kui ka tagasiside inhibiitorid. Omavad regulatoorset e allosteerilist tsentrit efektori sidumiseks. On oligomeersed kvaternaarse struktuuriga valgus. Toimivad rakumetabolismis regulaatoritena. Allosteerilised valgud võivad esineda ühest kahest olekus: R (lõdvestunud) ja T (pingestunud). S puudumisel domineerib T-olek. S sidumisel nihkub tasakaal R-oleku kasuks.
3. Sümogeenid e proensüümid on valkude inaktiivsed prekursorid, mille proteolüütilise lõikamise tulemusel saadakse aktiivne valk. Isosüümid on ensüümi vormid, mis katalüüsivad samu reaktsioone, kui erinevad üksteisest nii struktuuri kui katalüütiliste parameetrite poolest. 4. Allosteerilisteks nii ensüüme, mida reguleeritakse regulatoorsete molekulide, nn allosteeriliste efektorite, pöörduva mittekovalentse sidumise kaudu. Allosteerilised efektorid sünteesitakse sama metaboolse raja mõnes teises etapis, efektroid võivad olla nii otseside aktivaatorid kui ka tagasiside inhibiitorid. Omavad regulatoorset e allosteerilist tsentrit efektori sidumiseks. On oligomeersed kvaternaarse struktuuriga valgus. Toimivad rakumetabolismis regulaatoritena. Allosteerilised valgud võivad esineda ühest kahest olekus: R (lõdvestunud) ja T (pingestunud). S puudumisel domineerib T-olek. S sidumisel nihkub tasakaal R-oleku kasuks
või ebaõigsuse kontrollimine. Kordusuurimus (seoste ilmnemine võib olla juhuslik; süstemaatiline seoste ilmnemine viitab seostele muutujate vahel). Närvisüsteem Närvisüsteemi ülesanded Ärrituse vastuvõtmine erutuse edasijuhtimine vastusreaktsioonide elluviimine aferentsed juhteteed SA, PA eferentsed juhteteed teostuselund/lihased (efektorid) Närvisüsteemi liigitus – somaatiline ja vegetatiivne Somaatiline närvisüsteem: juhib organite välist, kehalist tegevust, jagunedes tsentraalseks ja perifeerseks. Tsentraalne osa koosneb pea- ja seljaajust ning on kõige olulisem käitumise ja psüühikaprotsesside kontrolli organ. Aju vahendab teadvuse sisu, mäluinformatsiooni, mõtlemist, taju, kujutlust, emotsioone jne, aga ka mitteteadvustatuid psüühilisi protsesse.
tugi-, toite- ja kaitsefunktsioon). Neurogliia e närvitoes täidab kogu ruumi NS-s. Ümbritseb neuroneid ja nende jätkeid. Närvikiud tupega ümbritsetud närviraku jätked. Närv koosneb närvikiudude kimpudest. Kui närvi koostisse kuuluvad aferentsed n.kiud, siis nimetatakse seda aferentseks närviks, kui eferentsed, siis eferentseks närviks. Närvi koostisse võib kuuluda nii aferentseid kui ka eferentseid n.kiude. Närvilõpe kolme tüüpi n.lõpmeid: efektorid (lihastes, näärmetes, motoorsed n.lõpmed), retseptorid (tundenärvilõpmed), sünapsid (neuronitevahelist kontakti tagavad n.lõpmed). Refleks kohanemisreaktsioon, mis järgneb vastusena väliskeskkonnas või organismis endas toimuvale muutusele või mõjutusele. R vallandab ärrituse mõju retseptorile. Refleksikaare moodustavad aferentsed närvid, närvikeskus ajus ja eferentsed närvid. Retseptorite kaudu saadakse tagaside, mis annab võimaluse reaktsiooni korrigeerida
Sümpaatilise ja parasümpaatilse närvisüsteemi roll organism talitluses. Hüpotalamus on põhiline ANS integratiivne keskus. Sisend ajukoorest limbilise süsteemi kaudu mõjustab hüpotalamuse funktsiooni. Teised kontrolli mehhanismid on seotud ajukoore, retikulaarformatsiooni ja seljaajuga. Autonoomsel NS-l kahe neuroniline ühendus KNS ja sihtorgani vahel. Sünapsid 1. ja 2. neuroni vahel paiknevad närvisõlmedes ehk ganglionides. Efektorid : ANS jaoks südamelihas, silelihased ja näärmed. Tugevasti müeliniseeritud aksonid somaatilistes motorneuronitest ühendavad KNS efektoriga. ANS omab kahe-neuronilist sidet. Preganglionaarne neuron omab peenikesi müeliniseeritud aksoneid. Ganglionite müeliniseerimata aksonid jõuavad efektorini. 7 Sageli saavad siseorganid nii sümpaatilise kui ka parasümpaatilise innervatsiooni
Konkurentne inhibiitor ei muuda reaktsiooni maksimaalset kiirust, mõjutab Km väärtust poole maksimaalse kiiruseks on vaja tõsta substraadi kontsentratsioon. Mittekonkurentne inhibiitor vähendab maksimaalset kiirust, kuid ei muuda Km väärtust toimib aktiivtsentri väliselt. Allosteeriline regulatoorne tsenter (peale aktiivtsentrit) · Ensüümi pinnaosa, millega seostub regulaator (ioonid ja madalmolekulaarsed ühendid) · Paljud ravimid allosteerilised efektorid Allosteeriline inhibitsioon on pöörduv. Allosteerilised efektorid: · Muudab ensüümi konformatsiooni · Muutub aktiivtsentri ruumiline ehitus · Aktivatsiooni puhul muutuvad substraadi sidumine ja katalüüs efektiivsemaks · Inhibitsiooni puhul väheneb aktiivtsentri affinus substraadile. Ei allu Michaelis-Menteni kineetikale. Reatsiooni kiiruse ja substraadi kontsentratsiooni sõltuvus on S-kujuline. 19. Valkude klassifikatsiooni printsiibid, tähtsamad esindajad.
kaks põhilist rolli: · Siduv roll - seob endaga substraadi · Katalüütiline roll - muudab substraadi produktiks, tänu millele toimub aktivatsioonienergia alandamine Paljud metabolismi võtmeensüümid omavad peale aktiivtsentri ka allosteerilist ehk regulatoorset tsentrit: · Allosteeriline tsenter on ensüümmolekuli pinnaosa, millega seostub regulaator · Regulaatoriteks on ioonid ja madalmolekulaarsed ühendid · Paljud ravimid on allosteerilised efektorid · Allosteeriline inhibitsioon on pöörduv Aktiivtsenter - seal leiab aset reaktsioon. Osadel ensüümidel on olemas regulatoorne tsenter - reguleerib ensüümi aktiivsust. *Regulatoorne võimsus on vaid ahela esimestel nn. võtmeensüümidel. 4. Iseloomustage mikrotuubuleid järgmistest aspektidest: a) millest nad koosnevad b) milliste rakustruktuuride põhikomponendiks nad on c) mida tähendab mikrotuubulite ---rsus
· allosteeriliste efektorite abil · sümogeenide, isosüümide, modulaatorvalkude abil Valkude fosforüleerimise roll ensüümide aktiivsuses Katalüütiliselt aktiivne on ENSÜÜM-OH vorm, katalüütililselt inaktiivne on ENSÜÜM-PO4 vorm Allosteerilised ensüümid ... on ensüümid, mida reguleeritakse regulatoorsete molekulide pöörduva, mittekovalentse sidaise kaudu. Regulatoorsed molekulid sünteesitakse sama metaboolse raja mõnes teises etapis. Efektorid võivad olla nii aktivaatorid kui ka inhibiitorid. Allosteerilised ensüümid omavad allosteerilist tsentrid, mida on vaja regulatoorse molekulide sidumiseks. Müoglobiin ja hemoglobiin Müoglobiin on monomeerne valk, hemoglobiin on tetrameerne valk. Kui müoglobiinile on hapnik juba seotud, siis ta rohkem siduda ei saa. Hemoglobiinil toimub esimese hapniku sidumise järel konformatsiooniliste muutuste seeria, mille tulemusel suureneb järgmise subühiku hapniku sidumise afiinsus
mõju. Spetsiifilised antikehad seovad mikroobe ning ei lase mikroobil oma retseptoriga kontakti astuda ja haigusnähte esile kutsuda. Selline on spetsiifilise kaitsevõime mehhanism organismis. Spetsiifilised antikehad võivad ka neutraliseerida mikroobide ensüümide ja toksiinide aktiivsust, takistada mikroobide levikut, rakkude lõhustamist ja seega takistada patoloogilise protsessi teket ja arengut. T-lümfotsüüdid kui organismi immunsüsteemi märklauad ehk efektorid lahustavad kahjustatud kudedes nakatatud rakke koos tekitajatega ja soodustavad selliselt infektsiooni taandarengut. Kuna antikehade teke nõuab teatud aja, siis kujuneb kaitsevõime nakkushaigustele mõne päeva kuni mõne nädala jooksul. Sellega peab arvestama ka vaktsineerimisel. Veelkord rõhutades – immunsus on organismi spetsiifiline kaitsevõime, mis kaitseb kindla haigustekitaja suhtes. Konkreetsele antigeenile tekib vastav konkreetne antikeha!
MalonüülCoA süntees 20. Rasvhappe sünteesi energeetiline hind. Miks kasutatakse sünteesil NADPH-d mitte NADH-d 21. Kõrvutage rasvhapete biosünteesi ensüüme bakterites ja imetajate rakkudes 22. Tsitraadi süstiku reaktsioonid. AcCoA transpordi ja NADPH sünteesi seos 23. Rasvhapete elongatsiooni ja desaturatsiooni täiendavad reaktsioonid. Asendamatud rasvhapped rasvhapete biosünteesi seisukohast 24. Rasvhapete biosünteesi lühi- ja pikaajaline regulatsioon. Efektorid: MalonüülCoA, AcCoA, palmitoüülCoA, tsitraat, cAMP, ATP TSITRAADITSÜKKEL 1.Sissejuhatus 1. Selgitagemillist rolli täidab tsitraaditsükkel aeroobses metabolismis. 2. Analüüsigekus paiknevad imetaja rakkudes glükolüüsi raja ja tsitraaditsükli raja ensüümid Tsitraaditsükkel mitokondri maatriksis. PDH - mitokondri maatriksis. Glükolüüs tsütosoolis. 2. Tsitraaditsükli reaktsioonid 1
tugi-, toite- ja kaitsefunktsioon). Neurogliia e närvitoes täidab kogu ruumi NS-s. Ümbritseb neuroneid ja nende jätkeid. Närvikiud tupega ümbritsetud närviraku jätked. Närv koosneb närvikiudude kimpudest. Kui närvi koostisse kuuluvad aferentsed n.kiud, siis nimetatakse seda aferentseks närviks, kui eferentsed, siis eferentseks närviks. Närvi koostisse võib kuuluda nii aferentseid kui ka eferentseid n.kiude. Närvilõpe kolme tüüpi n.lõpmeid: efektorid (lihastes, näärmetes, motoorsed n.lõpmed), retseptorid (tundenärvilõpmed), sünapsid (neuronitevahelist kontakti tagavad n.lõpmed). Refleks kohanemisreaktsioon, mis järgneb vastusena väliskeskkonnas või organismis endas toimuvale muutusele või mõjutusele. R vallandab ärrituse mõju retseptorile. Refleksikaare moodustavad aferentsed närvid, närvikeskus ajus ja eferentsed närvid. Retseptorite kaudu saadakse tagaside, mis annab võimaluse reaktsiooni korrigeerida
reguleeritava muutuja nõutav väärtus ehk seadepunkt ehk set point. Reguleertoime leiab aset nii kaua, kuni juhtsuurus ja tegelik suurus üksteisest enam ei erine. Häiringu suurus on tegur, mis põhjustab reguleeritava suuruse kõrvalekalde juhtsuurusest.Reguleerimishälve on nõutava ja tegeliku suuruse vahe. Näide kehas: temperatuuri regulatsiooni puhul sensorid on termosensorid . Keskus on termoregulatsioonikeskus hüpotaalamuses. Efektorid- veresoonte silelihased, vöötlihased, higinäärmed. Häiring võib olla nt akna avamine. Mittebioloogiline (tehniline) näide: Reguleeritav süsteem on akvaarium, täpsemalt Maali-Liina, jaanuar 2012 akvaariumi vesi. Regulaator hoiab temperatuuri 30 C juures toas, kus temperatuur on 25 C. Juhtsuurus e nõutav suurus on 30C. Oletame, et alguses on vee temperatuur ka 25 C
* Tekivad keha aktiivsel või passivsel ümberpaiknemisel ruumis * Refleksid, mis tekivad keha pöörlemisel pöörlemisrefleks * Refleksid, mis tekivad keha kulgliikumisel o Liftirefleks o Maandumisrefleks Refleksikaar: 1. Retseptor (erutuse vastuvõtmine, filtreerimine, kodeerimine, salvestamine) 2. Aferentne närvikiud (juhivad erutuse KNS suunas) 3. Kesknärvisüsteem (erutuse analüüs) 4. Eferentne närvikiud (juhivad erutuse edasi vastavasse organisse või näärmesse) 5. Efektorid (organ, mis erutusele reageerib) 29. Lihaste refleksid. Sile- ja südamelihased on tahtele allumatud. Vöötlihased on tahtele alluvad. Tingimatud refleksid on organismi käitumisreaktsioonid, mis on määratud organismi geneetilise programmiga, ilma et ümbritsev keskkond nendele olulist mõju avaldaks. Tingimatuid reflekse kutsuvad esile tingimatud ärritajad. Inimesel on kaasasündinud imemise, haarde-, köhimise, aevastamise, silmasulgemise jmt refleksid
[S]0,9 leidmiseks kehtis On selge seos kooperatiivsuse indeksi ja Hilli koefitsiendi vahel. MM kineetika puhul oli h 1, suhe 81. Kui h=4, siis vastav kooperatiivsusindeks on 3 ( ). Meil vaja ainult kolm korda tõsta substraadi kontsi sellise ensüümi puhul. MM kineetikaga kooskõlas oleva ensüümi puhul oli see 81. Kovalentne modifitseerimine võimaldab ensüüme sisse ja välja lülitada Allosteerilised efektorid suurendavad või vähendavad ensüümi aktiivsust. Kovalentse mod puhul on sisse ja väljalülitamine. Modifikatsioon võib ensüümi muuta inaktiivseks ja vastupidi. Selles suhtes pole tasakaalu. 55 Kõige enam levinud modifitseerimine on fosforüleerimine. Mingi artikkel: W (modifitseerimata), W* (modifitseeritud) WW* (E1, kinaas paneb külge) W*W (E2, fosfataas võtab ära)
annaabi.ee 
