· kuna see aitab kaasa nende ensüümide sünteesile limaskestas, mis tegelevad olemasoleva kaltsiumi aktiivse transpordiga, · normaalse südametegevuse ja verehüübimise saavutamiseks, · stabiilse närvisüsteemi ja vererõhu säilitamiseks. D-vitamiini saadakse: · kalarasvast · munakollasest · võist · pärmist · rikastatud piimatoodetest · määrdemargariinist E-vitamiin - tokoferoolid E-vitamiini on vaja: · rakkude vananemise pidurdamiseks, · kapillaaride seinte tugevamaks muutmiseks, · lümfotsüütide, puna- ja valgeliblede kaitseks, mille tõttu paraneb organismi varustatus hapnikuga ja üldine kaitsevõime, · kuna mängib olulist osa lihaste rakulises hingamises, eriti aga südamelihaste osas, · veretrombide ärahoidmiseks või lahustamiseks, · soodustamaks toitainete transporti rakkudeni,
· Süsiniku aatomite vahel kaksiksidemed a) Monoküllastumata rasvhapped (nt oliivõli) Toatemperatuuril vedelad, külmutamisel muutuvad tihkemaks b) Polüküllastumata rasvhapped (nt. maisiõli) Toatemperatuuril vedelad, külmutamisel jäävad vedelaks Sõltuvalt atsüüljäägist klassifitseeritakse: 1) Lihtlipiidid (mitteseebistuvad) Vabad rasvhapped, isoprenoid lipiidid, tokoferoolid 2) Atsüüllipiidid (seebistuvad) Mono-, di- triatsüülglütseroolid, fosfolipiidid, glükolipiidid, dioollipiidid, vahad ja steroolestrid Sõltuvalt neutraalne-polaarne klassifitseeritakse: 1) Neutraalsed lipiidid Rasvhapped, mono-, di- ja triatsüülglütseroolid, steroolid, steroolestrid, karotenoidid vahad, tokoferoolid 2) Polaarsed lipiidid Glütserofosfolipiid, glütseroglükolipiid, sfingofosfolipiid, sfingoglükolipiid
Vitamiini E vormid võivad olla looduslikud või puhtsünteetilised. Looduslikule vormile viitavad eesliited RRR- või d- keemilise nimetuse ees. Sünteetilisi vorme tähistab vähemalt ühte S tähte sisaldav eesliide või eesliited dl- ja all-rac-. Vitamiin E looduslikke vorme on kaheksa. Inimene saab vitamiin E järgmiselt. Taimsete produktide koostises seedekulglasse sattuvad tokoferüülestrid lõhustatakse pankrease esteraaside toimel. Tokoferoolid imenduvad passiivse difusioonina peensoole keskosast ja satuvad totaalses enamikus lümfi. Imendumine sõltub toidurasvade seedimisest ja imendumisest, sapphapetest. Imendumist soodustab seleen pankrease töö soodustamise kaudu. Imendumist häirivad raualiigsus, kloriididerikas joogivesi, lahtistitena kasutatavad mineraalõlid, mitmed antibiootikumid, oraalsed kontratseptiivid, rääsunud taimsed ja loomsed rasvad,PUFA-de
süsivesikute vajavad kariloomad tervena püsimiseks veel mingeid aineid. 1917. aastal avastasid A-vitamiini sõltumatult Elmer McCollum Wisconsin-Madisoni ülikoolist ning Lafayette Mendel ja Thomas Burre Osborne Yale'i ülikoolist. Rasvlahustuvad vitamiinid vajavad omastumiseks toidurasvu. Liialt rasvavaene toit võib viia rasvlahustuvate vitamiinide defitsiidini organismis. Rasvlahustuvad vitamiinid: · A vitamiin ehk retinoidid, · Dvitamiin ehk kaltsiferoolid, · Evitamiin ehk tokoferoolid, · K vitamiin ehk naftokinoonid, · Q vitamiin ehk ubikinoonid A-vitamiin (retinoidid, antikseroftalmiline vitamiin) Vajab seedekulglas imendumiseks nii rasvu, kui mineraalaineid. Esineb kahel kujul: vitamiin A retinool (ainult loomses toidus) ja karotenoididest provitamiin A karoteen (nii taimses kui loomses toidus). Biofunktsioonid: · nägemisprotsessi fotokeemiline tagamine (rodopsiini nägemispurpuri komponent)
E-vitamiin E-vitamiin E-vitamiin ehk Vitamiin E ehk tokoferoolid on E-vitamiinilaadset toimet avaldavate ainete koondnimetus E-vitamiinil on vähkkasvajatevastane toime On igapäevaselt vajalik Täielik puudumine organismist võib kahjulik ja ohtlik olla Milleks E-vitamiini vaja on? Kapillaaride seinte tugevamaks muutmiseks Lümfotsüütide, puna- ja valgeliblede kaitseks Kuna mängib olulist osa lihaste rakulises hingamises Veretrombide ärahoidmiseks Soodustamaks toitainete transporti rakkudeni
Vitamiin Biofunktsioon Defitsiit A (retinoidid) Nägemise fotokeemiline protsess, Kanapimedus, naha kuivus, tugevdab immuunsüsteemi, infektsioonide kõrgenenud risk, reproduktsioon (sperma-ovogenees, kasvuhäired, vananenud välimus, embrüo, platsenta), follikulaarne hüperkeratoos, naharakkude ja limaskesta areng, kõhre nohu, silmade kuivus ja luukoe kasv, areng D (kaltsiferoolid) Reguleerib Ca ja P metabolismi ja taset Kujuneb rahhiit ja lihaste hüpotoonia, vereplasmas, punnkõht, luud muutuvad pehmeks, luukoeareng, verehüübimine, igemete kahvatus, aneemia, immuunfunkts., südame lihastöö, maksa ja ...
VITAMIIN E Koit Roots Tp - 13 Vitamiin E ehk tokoferoolid on E- vitamiinilaadset toimet avaldavate ainete koondnimetus, ka bioaktiivsete biomikromolekulide rühm ja asendamatu rasvlahustuv vitamiin, mille vormid on lähedase ehituse, antisteriilse, antikoagulantse ja ka antioksüdantse toimega rasvlahustuvad ühendid. Keemiline valem: C29H50O2 Molaarmass: 430,72 Vitamiini puuduse sümptomid. • Rasvane väljaheide. • Krooniline kõhulahtisus. • Võimetus eritada sappi. Milleks meile vaja? • Aitab säilitada skeleti-, südame- ja silelihaste struktuuri ja tagada nende talitlus. • Toetab punaste vereliblede teket. • Aitab tagada raua, seleeni, A- ja K-vitamiini varusid organismis. • Alzheimeri tõve sümptomeid leevendada aitav toime. • Võib kasu olla ka suhkruhaigusega kaasnevate, eriti silmadega seotud kahjustuste ennetamisel. Kestev E-vitamiini puudus võib põhjustada täiskasvanuil: *spermat...
BIOKEEMIA - VITAMIINID Metabolism ehk ainevahetus keemiliste protsesside kompleks, milles organism võtab väliskeskkonnast aineid, kasutab neid oma elutegevuses ja eristab jäägid taas väliskeskkonda. Vitamiinid A D E K Q (rasvlahustuvad) B1 B2 B6 B12 C foolhape biotiin Vitamiinid on hädavajalikud kõikide organismide normaalseks elutegevuseks. Inimene saab vitamiine põhiliselt ja enamikus toiduga. Vitamiinide allikad: · toit · seedekulgla mikrofloora tegevus · vitamiinipreparaadid Mida puhtam ja on üksikult . Ei saa toimida koos. Toimeühikud peab olema võimalikult kõrge . Vitamiinidest võib tekkida defitsiid Vitamiinivaegus ehk hüpovitaminoos tekib harilikult pikemaajalise väär- või vaegtoitumise korral ning väljendub mitmesuguste tervisehäirete Avitaminoos ehk (täielik) vitamiinipuudus on pikaajalisest ja kestvast vitamiinivaegusest põhjustatud haigusseisund. NIMETUSED BIOFUNKTSIOON ...
Vitamiinipuudus ohustab imikuid ja väikelapsi, kes saavad D-vitamiini vaid toiduga. Vitamiin-E Tokoferoolid Vitamiin E püüab vabu * spermatogeneesi radikaale ja blokeerib häireid, testiste radikaalilisi ahelprotsesse. arenguhäireid, Vitamiin E kõrgem tase * rasestumise vähendab kasvajate riski- ta häireid stimuleerib immuunvastust, * raua metabolismi
Rida üks (II) 1. Tähtsamad E-vitamiinid: nimtetused, kus leidub, funktsioon. Tokoferoolid, tokotrienoolid. Rasvhades lahustuvad õlid(KRITALSED ESTRID). Leidub rikkalikult taimeõlides, eriti nisuidude õlis(130 mg / 100g). Toidu antioksüdant. 2. Kilpnäärmehormoonid: Koostise iseärasus, põhimõte. Joodisisaldavad ühendid. Molekul sisaldab 1 kuni 4 joodi aatomit. Algseks vormiks on I sisaldav valk Türeoglobuliin. Kilpnäärme hormoonid reguleerivad rakkude ainevahetuse oksüdatsiooniprotsesse ja määravad ainevahetuse käibe taseme. (kõrgem foon kiirendab ainevahetust)
TÄHTSAMAD VITAMIINID Vitamiinid Soovitav Mõju organismis Toimet Defitsiidi Toimet päevane parandavad tunnused halvendavad ja tarbimine, vajadust parimad suurendavad allikad Vitamiin A 800-1000 Nägemine, luude Vitamiinid C, Pimedaks Alkohol, kohv, (retinooolid) ja retinooli µ g- kasv, terve D; E, niatsiin, jäämine, kortisoonid, eelaste ( ekv. epiteelkude, tsink, seleen, silmapõletik, nitraadid, -karoteenid) maks, piim, antioksüdant küllastumata kuiv nahk, nohu mineraalõlid, või...
Põhilised vitamiinide allikad inimorganismi jaoks on: Toit Seedekulgla mikrofloora tegevus Vitamiinpreparadiid Vitamiinid Veelahustuvad Rasvlahustuvad B-grupi vitamiinid (12), A vitamiin ehk retinoidid, Askorbiinhape (C vitamiin), D-vitamiin ehk kaltsiferoolid, Biotiin (H vitamiin), E-vitamiin ehk tokoferoolid, S-metüülmetioniin (U vitamiin), K- vitamiin ehk naftokinoonid, p-aminobensoehape, Q -vitamiin ehk ubikinoonid Lipoehape (N vitamiin). Vitamiin A Funktsioonid: Norm.doos: nägemisprotsess mehed: 0,8-1,1 mg oluline antioksüdant naised: 0,75-0,85mg platsenta ja spermatosoidide areng kõhrkoe ja luukoe (ka hammaste) kasv embrüo organismi rakkude areng
Näiteks retinooli summaarne toime koosneb vitameeride A1 ja A2 koostoimest. Vitamiinide vajadus on erinev sõltuvalt soost, vanusest ja eluviisist. Klassifikatsioon, põhiterminoloogia, põhiallikad Tähis Keemiline põhinimetus Olulisemad allikad Rasvlahustuvad vitamiinid A Retinoidid Kala-ja loomamaks, või, karotenoidid D Kaltsiferoolid Kalarasv, munakollane, või, pärm E Tokoferoolid Porgand, kapsas, taimsed õlid, linnaseleib K Naftokinoonid Kalasaadused, spinat, kapsas, herned Q Ubikinoonid Taimsed produktid F Linoolhape+linoleenhap Taimsed õlid e Veeslahustuvad vitamiinid B1 Tiamiin Pärm, kaerahelbed, sealiha, täisteraviljatooted B2 Riboflaviin Piim, maks, kala, pärm, kaunviljad, spinat
TERVISEPROBLEEMIDE PUHUL : kuum mahl ja lehetee lahtistavad röga ja ravivad bronhiiti veega lahjendatud kuum mahl või lehetee alandavad palavikku marjad korrastavad seedetegevust, kasulikud sooleloiduse puhul mahl, kompott ja värsked marjad on olulised kollatõve järelraviks aitavad ära hoida trombide teket veega lahjendatud mahl turgutab südant, alandab vererõhku, rahustab ASTELPAJU : Astelpajuviljade koostisse kuuluvad vitamiin C, vitamiin A eelühendid, tokoferoolid, Bgrupi vitamiinid Asselpajus sisaldub karotenoide (bkaroteen, g karoteen, lükopeen), bioflavonoide (kamferool, isoramnetiin, kvertsetiin) Astelpaju sisaldab ka palju mineraalaineid, asendamatud rasvhappeid ja orgaanilisi happeid Astelpaju sisaldab ka kaaliumi, rauda, naatriumi, magneesiumi, kaltsiumi ning tsinki ASTELPAJU ON VAJA : Immuunsüsteemi stimuleerimiseks Viirushaiguste ennetamiseks Astelpajudes on kasvajavastane toime Tugevdavad südame kokkutõmbevõimet
..................................................................5 8 lk Vitamiin B1 ehk tiamiin ...................................................................9 11 lk Vitamiin B2 ehk riboflavin ...............................................................11 12 lk Vitamiin C ehk askorbiinhape ............................................................13 14 lk Vitamiin D ehk kalitsiferoolid ............................................................14 16 lk Vitamiin E ehk tokoferoolid ..............................................................17 19 lk Vitamiin K ehk naftokinoon ..............................................................19 20 lk Vitamiinide vaenlased ......................................................................20 21 lk Kokkuvõte ........................................................................................22 lk Kasutatud kirjandus .............................................................................23 lk
Vitamiin A D E K Q F C H (täht-ja Retinoidid, kaltsiferoolid tokoferoolid naftokinoonid ubikinoonid linoolhape askorbiinhape biotiin keemilin retinool e nimetus ) Biofunkt Nägemise Kaltsitriool-reg Antioksüdant, Verehüübimin Antioksüdantne Vajalik Naha, igemete, Karboksülaas sioonid fotokeemiline Ca ja P primaarkaitse e, glükoosi kaitse lipiidide närvikoe luude, sidemete, koensüüm
Vitamiin A (retinoidid) Nimetused: retinool, retinaal, retinüülestid, retineenhape, 3,4-dihüdroretinool Metabolism: Taimne toit: · 30...60% karotenoididest imendub peensoole ülaosas karoteeni dioksügenaas retinool ( tekib 2 mol, / - 1 mol retinooli) · Osa imendub, pakitakse CM-desse vere lipoproteiinide ja membraanide ehituses, akumuleeritakse maksas · Osa jääb imendumata ja väljutatakse (imendumist pärsib nt kohv ja alkohol) Loomne toit: · Retinüülester hüdrolüüsub retinool (imendub peensoole ülaosas) + rasvahapped Kudedesse liigub retinool, retinüülestrid (retinüülpalmitaat) on peamine (85...90%) vit. A deponeerimisvorm inimkehas (paikneb maksas)!!! Kudedesse liikumine: · Retinüülestrid hüdrolüüsitakse retinooliks · Seotakse RBP-ga (plasma retinol binding protein) · Kompleks retinool-RBP võetakse rakku retseptorite abil Rakus: RBP+retinool oks. retinaal oks. retineenhape · Eritub glüku...
apelsin, papaia) kalarasv, munakollane, või, pärm, rikastatud D kaltsiferoolid piimatooted ja määrdemargariin taimsed õlid, seemned, E tokoferoolid pähklid, oliivid, täisterajahu K füllokinoonid spinat, kapsas, herned Veeslahustuvad Vesilahustuvad vitamiinid Vitamiini tähis Vitamiini nimi Parimad allikad idud, sealiha, pärm, kaerahelbed, B1 tiamiin
Veeslahustuvad: Niatsiin (PP) NAD+, NADP+ Riboflaviin (B2) FMN, FAD Tiamiin (B1) tiamiin pürofosfaat Püridoksiin (B6) püridoksaal fosfaat Pantoteenhape CoA Foolhape (B10) - THF Askorbiinhape (C) Rasvlahustuvad: Retinoidid (A) Kaltsiferoolid (D) Tokoferoolid (E) Nikotiinamiid adeniin dinukleotiid NAD+ Oksüdeerimis-redutseerimis reaktsioonid: CH3CH2OH + NAD+ CH3CHO + H+ + NADH NAD+ võtab vastu kaks elektroni
Enamikku neist saab ainult loomsetest toiduainetest: liha, piim, munad, kala jne. Inimestel, kes peavad rasvavaest dieeti, ei tarbi liha- ega piimatooteid või nälgivad ja kelle organismi rasvaprotsent on alla optimaalse taseme, neil on tõsine oht nende vitamiinide defitsiidi tekkeks. Ekstreemsematel juhtudel võib see põhjustada probleeme kogu organismi ainevahetuses ja funktsioneerimises. Rasvlahustuvad vitamiinid A-vitamiin retinoidid retinool D kaltsiferoolid E tokoferoolid K naftokinoonid Q ubikinoonid F linoolhape ja -linoleenhape On vees lahustuvad ühendid. Võrreldes rasvlahustuvate vitamiinidega on nende varud organismis suhteliselt väikesed, mistõttu peaks neid iga päev saama toiduga. B-rühma vitamiinid B1 tiamiin B2 riboflaviin B3, PP niatsiin, nikotiinhape, nikotiinamiid B4 koliin B5 pantoteenhape B6 püridoksiin, püridoksamiin B8 inositool B10, B11 foolhape, folatsiin B12 kobalamiinid B13 oroothape B15 pangaamhape BT karnitiin
36) Leia paarid: Retinoidid A vit. B6 Kaltsiferoolid D vit. Q Kobalamiinid B12 vit. B1 Naftokinoonid K vit. E Askorbiinhape C vit. B2 Riboflafiin B2 vit. C Tokoferoolid E vit. K Tiamiin B1 vit. B12 Ubikikoodid Q vit. D Püridoksamiin (Pürodaksiin) B6 vit. A 37) Vit. E on retifenoon: õige/vale 38) Toitumise järgselt langeb veresuhkru tase: õige/vale 39) Mida tähendab asendamatu aminohape? Aminohappe, mida inimese organism ei ole
Organism vajab vitamiine, et normaalselt funktsioneerida. Vitamiinid vastutavad kasvamise, ainevahetuse, rakkude taastootmise ja seedimise eest, reguleerivad närvide, lihaste ja luude tööd, kaitsevad organismi nakkus- ja viirushaiguste eest ning vabade radikaalide kahjuliku toime eest. 23. Loetle veeslahustuvaid vitamiine: · tiamiin (B1) · riboflaviin (B2) · kobalamiin (B12) · askorbiinhape (C) 24. Loetle rasvlahustuvaid vitamiine: · kaltsiferoolid (D) · tokoferoolid (E) · retinoidid (A) · füllokinoonid (K) 25. Miks vajab organism vett? Mis juhtub organismi vee puudus ? Kõik biokeemilised ainevahetusprotsessid vajavad vett, kuna vesi on organismi vedelike põhikoostisosa.Ilma veeta ei suuda rakud elada ning sellega kaasneb nõrkus. 26.Eesti kuulsain sportlane on mina arvates täna Gerd Kanter. 27.Läbi aegade Eesti kuulsaim sportlane on Kristjan Palusalu. 28.Mis on doping spordis ja miks on see vajalik ?Põhjenda.
Tallinna Tehnikagümnaasium Tervis-vitamiinid Markus Abro 5A Tallinn, 2013 Sissejuhatus Tervis on väga tähtis. Kui tervist pole siis pole ka elu. Tervist tuleb väga hoida. Kui oled tubli ja hoiad tervist hästi, võid kaua elada ja seda me kõik soovime. Tervise hoidmine tähendab, et sa hoiadki oma tervist. Näiteks ei suitseta ei joo alkoholi ja energiajooke jne. Kui me hoiame tervist ja saame vanaks ikka päris vanaks siis meie luud on tugevamad, kui neil kes ei hoolitsenud tervisest. Kui te mõtlete, et ei suitseta ja ei joo alkoholi on kuidagi vähe siis on võimalik ka süüa vitamiine. Need annavad meie kehale asju mida on meil vaia. Kui tarbida vitamiine korraliku...
aedviljahoidistes, konservides. E330 sidrunhape: loodusidentne antioksüdant. Kasutatakse kui happesuse regulaatorit, sekvestranti, emulgaatorit. Lisatakse lastetoitudele, liha- ja kalatoodetele, saiakestele, salatikastmetele, toiduõlidele, juustutoodetele, margariinidele, jookidele, toormahladele, mahladele, dzemmidele, jäätistele, veinidele. Võib tekitada hammaste dentaalkihi defekte. Vajalikus koguses Eestis lubatud lisaaine. E306-309 tokoferoolid (kokkuvõetuna):looduslikud rasvlahustuvad antioksüdandid, neid esineb õlides, salatikastmetes, majoneesides, lastetoitudes. Kõrvalmõjusid ei teata. Vajalikus koguses Eestis lubatud lisaaine. E320 BHA (butüülhüdroksüanisool): sünteetiline antioksüdant. Tuletatud petrooleumist. Toitudes esineb tihti koos BHT ga. Lisatakse margariinidele, õlidele, piima- ja koorepulbritele, määrdejuustudele, kartulikrõpsudele, salatikastmetele, saiakestele, maiustustele, supisegudele,
E-ained · Lisaks toitainetele (valgud, süsivesikud, lipiidid, vesi, vitamiinid, mineraalained, mikroelemendid) sisaldab nüüdisajal pakutav toit veel ka saaste- või lisaaineid. · Nüüdisaegne toiduainete tehnoloogia on mõeldamatu lisaaineteta. · Lisaaine on looduslik või sünteetiline aine, mida lisatakse toidule tehnoloogilisel eesmärgil ning mis ise või mille derivaadid muutuvad otseselt või kaudselt toidu koostisosaks. · Olenemata lisaaine toiteväärtusest ei kasutata lisaainet iseseisva toiduna ega toidu põhikoostisosana. · Lisaaineid on vaja selleks, et pidurdada toiduainete riknemist, anda talle vajalik välimus, parandada tema struktuuri, koospüsimist ning tema organoleptilisi omadusi. · Lisaained on jaotatud tulenevalt nende põhifunktsioonist rühmadeks, näiteks toiduvärvid, säilitusained, antioksüdandid, magusained, paksendajad, kuid kuulumine põhirühma ei välista lisaainete teisi funktsioone. · Tä...
Toitumisõpetus Soovitatav kirjandus: 1.Teesalu S., Vihalemm T. Seedimine. Toitumine. Dieedid. Tartu, 1998. (1993). 2. Zilmer M., Kokassaar U., Vihalemm T., Pulges A. Vitamiinid, Tartu, 1996. 3. Zilmer M., Vihalemm T., Kokassaar U. Toit antioksüdantsus, oksüdatiivne stress, ennetuslik tervisekaitse. Tartu, 1995. 4. Kokassaar U., Vihalemm T., Zilmer M., Pulges A. Inimtoidu loomulikud ja sünteetilised komponendid. Tartu, 1996. 5. Kuivjõgi K., Liebert T., Mitt K., Saava M., Teesalu S. Eesti toitumissoovitused. Tallinn, 1995. 6. Zilmer, M. Normaalne söömine 7. Maser, M. Igaühele oma tõde. Pegasus OÜ, 2005. 8. Teesalu, S. Toitumine tõhusalt ja individuaalselt igas eas. Tartu 2006. 9. Coultate, T.P. Food, the chemistry of its components, 1996 10. Allen, J.C., Hamilton, R.J. Rancidity in foods. Blakie Acad. @ Professional, 1996. 1. loeng 1. Organismi energiavajadus. ...
Vitamiinid Vitamiinid on heterogeensed, bioaktiivsed, madalmolekulaarsed, peamiselt eksogeensed orgaanilised ained. Vitamiine vajab inimene väga väikestes kogustes - mikrogrammidest kuni milligrammideni. Paljud vitamiinid on ensüümide koostises, seega mõjutavad nad organismis toimuvaid protsesse, sealhulgas ainevahetusprotsesse. Vitamiinid tõstavad ka organismi kaitsevõimet. Mõningaid vitamiine (näiteks vitamiin K) sünteesib inimese seedekulgla mikrofloora piisavalt. Naharakkudes toimub ultraviolettkiirguse mõjul vitamiini D süntees. Teatud tingimustel on inimorganism võimeline sünteesima vitamiine nt niatsiini aminohappest trüptofaanist ja ka eelühenditest (provitamiinidest). Kui toit sisaldab piisavalt beetakaroteeni või teisii karotenoide, sünteesib organism sellest retinooli, seda siiski ainult toidu piisava rasvasisalduse juures. Vitamiinid jagunevad vesi- ja rasvlahustuvateks. Kuigi organismis on teatud vitamiinide varud, on so...
ALLÜÜLSULFIIDID -karoteen, lükopeen, sitosteroolid, antotsüanidiinid TOKOTRIENOOLID ja luteiin sigmasterool flavanoolid TOKOFEROOLID flavonoolid flavanoonid fütoestrogeenid: flavoonid, isoflavoonid lignaanid, komestaanid
või märklaudu nagu pankreas, hüpofüüs(ajuripats), platsenta, emakas, ajukude, vere vormelemendid (lümfotsüüdid, monotsüüdid) ja naha keratotsüüdid. vaja näiteks ka normaalseks vere hüübimiseks, südamelihase tööks ja närvikoe funktsioneerimiseks. Vitamiin E Tokoferoolid E-vitamiini põhirolliks on antioksüdantsus. Ta on olulisim Erütrotsüütide membraani kahjustused lipofiilne naturaalne antioksüdant inimroganismis. Lipofiilsuse tõttu (hemolüütiline aneemia) Rasvlahustuv akumuleerub(kuhjub) vitamiin E biomembraanides, vere Hemoglobiini sünteesi vähenemine
p. P – bioflabonoidid 2. Rasvlahustuvad – allikad, põhifunktsioonid a. A – retinoidid - Stimuleerib kasvamist, kaitseb nakkuste eest, soodustab nägemist, antioksüdeeriva toimega - Maks, toores liha, tursamaksaõli, piimatooted, porgand (provitamiin A) b. D – kaltsiferoolid - Osaleb kaltsiumi ja fosfori imendumises; rahhiidivastane toime - Munakollane, tursamaksaõli, rasvased merekalad, seened, teravili c. E – tokoferoolid - Antioksüdeeriv toime; oluline reproduktiivfunktsioonide tagamises - liha, maks, teraviljaidud, taimeõlid, munad, astelpaju d. K – naftokinoonid - Osaleb kaltsiumi kinnistumisel luudes, hoiab ära verejookse - Kala, maks, munad, rohelised köögiviljad (K1), juust (K2) e. Q – ubikinoonid – antioksüdant, hingamisahela keskne komponent – makrellid, muna, kanaliha, sealiha, pähklid, spinat f
* kestev defitsiit on organismile kahjulik ja ohtlik * ei oma energeetilist väärtust, nad pole energiapillid * ei asenda teisi toitaineid * ei asenda teist vitamiini * pole rakkude ehituskomponendid * meelevaldne tarbimine pole kindlasti mõttekas * megadooside kestev kasutamine on kahjulik * vitamiinipreparaadid on ravimid Rasvlahustuvad vitamiinid ja nende vajadus organismis, allikad Rasvlahustuvad vitamiinid • A retinoidid • D kaltsiferoolid • E tokoferoolid • K naftokinoonid • Q ubikinoonid A-vitamiin • Antioksüdant, mis pakub organismile tasakaalu ja kaitset. Allikad Päevane vajadus • Allikad tomatid, porgandid, mais, apelsinimahl, kalamaksaõli, munad, piimatooted A-vitamiini päevane soovitatav kogus on 800–1000 µg-ekvivalenti, sellise Retinool esineb toiduainetes koguse saame näiteks: (7) rasvhapete estrina
Kordamisküsimused Biokeemia eksamiks. 1. Sissejuhatus. Bioelemendid. mis on nende olulisus ja enam-vähem funktsioonid Bioelemendid - mõiste ja jaotus. Inimkeha atomaarne koostis (mida on kõige rohkem?). o Bioelemendid- o Inimorganismi põhibioelemendid ja nende olulisimad meditsiinilised aspektid: C; H; O; N; P; S. (see on oluline! Milliste molekulide koostises nad on ja mis on nende eripära ei pea täpselt teadma mitu kg neid on) o SÜSINIK- moodustab lineaarseid (valgud, nukleiinhapped), hargnevaid (glükogeen, amülopektiin) ja tsüklilisi struktuure Iga C aatom on võimeline moodustama neli stabiilset sidet kas teiste elementide aatomitega või C aatomitega Kõikide biomolekulide koostises o VESINIK- võimaldab vesiniksidemeid biomolekulide koostises ...
vitamiinide klassifikatsiooni aluseks on nende lahustuvus. Vitamiinid jaotuvad seejuures kaheks - rasvlahustuvad ja veeslahustuvad. Vitamiinide klassifikatsioon, põhiterminoloogia ja põhiallikad Tähis Keemiline Olulisemad allikad põhinimetus Rasvlahustuvad vitamiinid A retinoidid kala- ja loomamaks, või, karotenoidid D kaltsiferoolid kalarasv, munakollane, või, pärm E tokoferoolid porgand, kapsas, taimsed õlid, linnaseleib K naftokinoonid kalasaadused, spinat, kapsas, herned Q ubikinoonid taimsed produktid F linoolhape + taimsed õlid linoleenhape Veeslahustuvad vitamiinid B1 tiamiin pärm,kaerahelbed, sealiha, täisteravilja tooted B2 riboflaviin piim, maks, kala, pärm, kaunviljad, spinat
8 operatsioonijärgselt. Astelpajulehtedest vannid leevendavad reumat ja podagrat, veresoonte lupjumist, vegetatiivse närvisüsteemi häireid ning klimakteerilisi ilminguid. Astelpaju on hinnatud ravimtaim, mille väärtus seisneb vitamiinirikkuses ja teiste bioaktiivsete komponentide olemasolus. Astelpajuviljade koostisse kuuluvad: vitamiin C, vitamiin A eelühendid, tokoferoolid, B-grupi vitamiinid, karotenoidid (b-karoteen, g-karoteen, lükopeen), bioflavonoidid (kamferool, isoramnetiin, kvertsetiin), mineraalained, asendamatud rasvhapped, orgaanilised happed jm. Toidulisandina sobib astelpaju toetava vahendina alljärgnevate näidustuste puhul : Immuunsüsteem - Astelpajul on üldtoniseeriv ja immuunsüsteemi stimuleeriv toime eelkõige tänu kõrgele b-karoteeni ja vitamiin C sisaldusele. Seetõttu on astelpajutooted heaks vahendiks nii sessoonsete viirushaiguste (nn
vitamiinide puhul tähistab üks täht tervet ühendite gruppi, millel on väga sarnane ehitus ja sama toime. Grupi üksikliiget nimetatakse siis vitameeriks (näiteks vitameer A1, vitameer A2). Vitamiinide klassifikatsioon, põhiterminoloogia ja põhiallikad Tähis Keemiline Olulisemad allikad põhinimetus Rasvlahustuvad vitamiinid A retinoidid kala- ja loomamaks, või, karotenoidid D kaltsiferoolid kalarasv, munakollane, või, pärm E tokoferoolid porgand, kapsas, taimsed õlid, linnaseleib K naftokinoonid kalasaadused, spinat, kapsas, herned Q ubikinoonid taimsed produktid F linoolhape + taimsed õlid linoleenhape Veeslahustuvad vitamiinid B1 tiamiin pärm,kaerahelbed, sealiha, täisteravilja tooted B2 riboflaviin piim, maks, kala, pärm, kaunviljad, spinat pantoteenhape pärm, maks, piim, munad, kapsas, kartul, tomat
Hingamisahelas) Muu: Glutatioon (GSH) Kusihape Fe2+ siduja, O2· kõrvaldaja Tsitraat raua ja vase-ioonide siduja Lazaroidid sünt steroidid raua sidumiseks SOD jäljendajad - , O2· kõrvaldajad (Ensüümi ei saa ravimina kasutada, sest ta on rakumembraanile läbimatu, selle asemele on sünteesitud vaske sisaldavaid metallorgaanilisi komleksühendeid.) NB! Vitamiinide kasutamine lisaainetena: tokoferoolid ja karoteen rasvades, askorbaadid koos nitritetega lihatoodetes, askorbaat pidurdab nitrosoamiinide teket Vitamiin P bioflavanoidid, taimsed fenoolid kui kaitse mikroorg., seenhaiguste vastu. Vitamiin E söötmine sigadele või veistele (~20 korda üle normi) parandab nende liha kvaliteeti: värvust ja lipiidide stabiilsust. · E takistab Mb ja/või oksü-Mb oksüdeerumist metmüoglobiiniks värvuse stabiilsus suureneb · E vähendab lipiidide peroksüdatsiooni
põhiklassi kohta). Transferaasid grupiülekanded Oksüdareduktaasid oksüdeerumis-, redutseerumisreaktsioonid Hüdrolaasid hüdrolüüsi reaktsioonid Lüaasid elimineerimisreaktsioonid (tekivad kaksiksidemed või tsüklid) Isomeraasid molekuli sisesed ümberkorraldused Ligaasid katalüüsivad sidemete moodustumist, kasutavad ATP-d 67. Millised nimetatud vitamiinidest on vees- ja millised rasvlahustuvad? Rasvlahustuvad vitamiinid: retinoidid, kaltsiferoolid, tokoferoolid, naftokinoonid, ubikinoonid, linoolhape ja linoleenhape. Vesilahustuvad vitamiinid: tiamiin, riboflaviin, pantoteenhape, koliin, niatsiin, nikotiinhape, püridoksiin, inositool, müoinositool, foolhape, folatsiin, kobalamiinid, oroothape, pangaamhape, karnitiin, askorbiinhape, biotiin, lipoehape, S-metüülmetioniin, p- aminobensoehape, bioflavonoidid. 68. Millised toodud vitamiinidest on vees- ja millised rasvlahustuvad? Kõik kolm vitamiini on veeslahustuvad. 69
Kooli nimi nimi VITAMIINID Referaat Juhendaja: Koht ja aasta SISUKORD SISUKORD...................................................................................................................2 SISSEJUHATUS...........................................................................................................3 1 RASVLAHUSTUVAD VITAMIINID........................................................................4 1.1 Vitamiin A............................................................................................................4 1.2 Vitamiin D............................................................................................................5 1.3 Vitamiin E.............................................................................................................6 1.4 Vitamiin K................................................................................................
molekul koosneb pteridiini-, paraaminobensoehappe- ja glutamiinhappe (neid 1...7) jäägist. Selleks et vaid üks pteroüülglutamiinhape saaks peensoole valendikust (ülemisest jejunumist) imenduda, peab polüglutamüülahel lühenema. See toimub ensüüm pteroüülglutamaadi hüdrolaasi toimel enne imendumist ning see ensüüm asub harjasäärisel. Vabanenud pteroüülglutamiinhape imendub spetsiaalse aktiivse transpordimehhanismiga. Rasvlahustuvad vitamiinid (A- retinoid, D- kaltsiferool, E- tokoferoolid, K- naftokinoonid, F- linool- ja linoleenhape) imenduvad nagu pikaahelalised rasvhapped mitsellidesse sisestatult. Imendumismehhanism on küllastatav ja aktiivne. Vitamiin A imendub mitsellidesse sisestatult. Imendunud vitamiin A esterifitseerub peensoole limaskestas palmit- ja stearhappega ning tekkinud retinüülstearaat ja palmitaat transporditakse külomikronites maksa. Vitamiin D imendumine peensooles sõltub sapphapetest (mitsellide moodustumisest).
Toiduvaliku põhikriteeriumid: Täisväärtuslik toit peab sisaldama piisavas koguses nii makro- kui mikrotoitaineid, eeskätt asendamatuid aminohappeid, esmatähtsaid rasvhappeid, vitamiine ja mineraalaineid. ( Kõrge energiasisaldusega toit ei pruugi olla täisväärtuslik ja vastupidi- coca kõrge en sisald, aga madala toiteväärtusega; täismahla puhul aga vastupidi) Toiduenergia. Valkude, süsiv, lip osakaal päevases toiduenergias. Toidust saadav energiahulk peab katma organismi põhiainevahetuseks, soojustekkeks ninh kehaliseks ja vaimseks tegevuseks vajaliku energiakulu. Toidu energeetilise väärtuse tuvastamiseks kasutatakse kalorimeetrilist meetodit (ainete põletamisel vabanev soojus- soojushulk, mis vabanev 1g rasva põletamisel kalorimeetris võrdub soojushulgaga, mis saadakse selle oksüdatsioonil organismis) Toiduainete energeetilised väärtused: 1g süsiv 17,2 kJ (4,1kcal) 1g valke - 17,2 kJ (4,1kcal) 1g lipiide 38,9kJ (9,...
Rasvlahustuvad vitamiinid Vesilahustuvad vitamiinid Tähis- Keemiline nimetus Tähis- Keemiline nimetus Tähis- Keemiline nimetus tus tus tus A retinoidid B1 tiamiin B 13 oroothape D kaltsiferoolid B2 riboflaviin B 15 pangaamhape E tokoferoolid B5 pantoteenhape BT karnitiin K naftokinoonid B4 koliin C askorbiinhape Q ubikinoonid PP (B3 ) niatsiin, nikotiinhape H biotiin F linoolhape ja B6 püridoksiin N lipoehape linoleenhape B8 inositool, müoinositool U S-metüülmetioniin
9 Pole 'päris' vitamiin, kuna aktiivne vorm, 1,25- Lehekülg dihüdroksükolekaltsiferool, on hormoon. Reguleerib Ca ja P metabolismi ja tagab luude normaalse arengu. Või, maks, kalarasv. Tokoferoolid (vit E). Vitamiin E (-tokoferool) on tugev antioksüdant. Kaitseb membraane lipiidide peroksüdatsiooni eest. Taimeõlid, seemned. Kinoonvitamiinid (vit K). Vitamiin K on oluline vere hüübimisel. Vastutab protrombiini aktiveerimise eest. Rohelised taimed, Vitamiin E tsitruselised, seamaks Polüeenhapped. Taimeõlid, maks XVII GLÜKOLÜÜS 1
närviraku keha vahel. Mikrotuublid vahendavad organellide ja vesiikulite liikumist rakus. 11.Mille järgi ja kuidas vitamiine klassifitseeritakse? Nimeta Vitamiine klassifitseeritakse vesilahustuvateks ja rasvlahustuvateks vitamiinideks. a) rühmade tüüpilisi esindajaid Askorbiinhape (C), riboflaviin (B2), nikotiinhape (B3), pantoteenhape (B4) vesilahustuvad. Retinoidid (A), kaltsideroolid (D), tokoferoolid (E) rasvlahustuvad. b) mille poolest erineb neisse rühmadesse kuuluvate vitamiinide füsioloogiline toime Rasvlahustuvad - nende imendumine, varude salvestumine ja funktsioneerimine organismis sõltuvad toiduga saadavate lipiidide olemasolust ja organismi rasvkoe hulgast. Vesilahustuvate vitamiinide alla kuuluvad B-grupi vitamiinid, millede ülesanded on sarnased: · Olulised põhitoitainete ainevahetuses organismi energiaga varustamiseks.
1. Peatükk. SISSEJUHATUS TOITUMINE sisaldab toidu hankimist, tarbimist ja toidu ja joogiga seotud toitainete omastamist. Toitumine - toidu hankimine, tarbimine, omastamine. Puudujäägid toitumises viivad varem või hiljem järgmiste häireteni: · nõrgenenud kaitsesüsteemid; · pidurdunud haavade paranemine; · lihaste jõudluse vähenemine; · vaimse võimekuse langemine, jne. Maakeral kasvab ligi 80 000 söödavat taimeliiki, millest toiduks tarvitatakse umbes 120, 8 liiki nende seast annab 75% meie tänastest toiduainetest. 90% lihast pärineb 4...5 koduloomaliigilt. Senikasutamata taimed - loomad kujutavad endast olulist tulevikuressurssi. Tervislik toitumine hõlmab: · inimtoidu põhitoitainete tundmist; · toidu hulka ja kvaliteeti; · toidu valmistamisviise; · söömisharjumusi ning seedeelundkonna talitlust. Väärtoitumine on oluline haigust vallandav ja soodustav tegur. Parim viis orienteeruda nüüdisaj...
- Endogeensed organismis sünteesitud vitamiinid - Eksogeensed kehavälised vitamiinid Provitamiinid. 19 - Vitamiinide nn eelühendid, millest organism suudab ise vitamiini sünteesida (A, D, B3) Vitamiinide klassifikatsioon (oluline teada rasv- ja vesilahustuvaid tuua näiteid). Rasvlahustuvad vitamiinid: - A retinoidid - D kaltsiferoolid - E tokoferoolid - K naftokinoonid - Q ubikinoonid - F linoolhape ja alfalinoleenhape Vesilahustuvad vitamiinid: - B grupi vitamiinid - C askorbiinhape - H biotiin - N lipoehape - U S-metüülmetioniin - PABA p-aminobensoehape - P bioflavonoidid Mis on vitameer? Vitamineerid e. Isoteelid:
TALLINNA PEDAGOOGILINE SEMINAR Noorsootöö ja täiendusõppe osakond NT 1 Dagne Press Erinevad taastumisvahendid inimese turgutamiseks Referaat Juhendaja: M. Grünthal-Drell Tallinn 2009 SISSEJUHATUS Tänapäeva kiire elutempoga ühiskonnas ei pööra inimesed erilist tähelepanu tervislikele eluviisidele. Kogu aeg on kuskile kiire, liigutakse jalgsi vähes õhus vähe, süüakse valmistoitu ning immutatakse end läbi keemilistest ainetest. Selle kõige juures aga ei mõelda, mida selline eluviis tervisele kaasa toob. Oma tööd koostades proovisin kirjeldada erinevaid taastumisvahendeid ning nende kasulikku mõju inimorganismile. Samuti on mitmete liikide puhul välja toodud vastunäidustused ehk millistes terviseseisundites mingit vahendit kasutada ei tohiks. SISUKORD 1. Füüsikalised taastusvahendid 1.1. Saun Saunask...
4. HARJUTUSTUND SÜSIVESIKUD Mono-, oligo- ja polüsahhariidid 1. Andke definitsioon järgmistele mõistetele: a) süsivesinik (keemia alusel) - Biomolekul, mis koosneb vaid vesinikust, süsinikust ja hapnikust. Süsivesikuteks loetakse polühüdroksüaldehüüde ja -ketoone või aineid, mis annavad hüdrolüüsi käigus vastavaid ühendeid. Nimetus tuleb empiirilisest valemist (CH2O)n b) Oligosahhariid - liitsuhkrud, mis koosnevad 2-10 glükosiidsidemega seotud monosahhariidi jäägist. Jaotatakse redutseeruvateks - vaba hemiatsetaalrühm on olemas; ja mitteredutseeruvateks - puudub vaba hemiatsetaalrühm. c) Polüsahhariid - liitsuhkrud. Lihtsuhkrute polümeerid, mis koosnevad sadadest kuni tuhandetest kovalentselt glükosiidsidemega seotud monosahhariidi jääkidest. Jaotatakse kaheks: homopolüsahhariidid - koosnevad ühe monosahhariidi jääkidest; heteropolüsahha...
1. Palmitiinhappe oksüdatsiooni Hº mõõdetuna kalorimeetris on 9958 kJ/mol. Milline võiks olla sama reaktsiooni Hº elusrakus: a) sama Pikemalt: Entalpia on olekufunktsioon ehk sõltub ainult süsteemi olekust, mitte selle saavutamise viisist. (Kips on kips! ja 5=100:5 15=1041) 2. Vette asetatud jäätükk sulab. Miks ei ole võimalik olukord, kus jäätükk muutuks veelgi külmemaks ümbritsev vesi aga soojemaks? Sest isevooluliselt liigub soojus alati soojemalt kehalt külmemale (termodünaamika II säädus) 3. Vee jäätumisel tema korrapära kasvab (S < 0). Kuidas on võimalik vee jäätumine? Vee jäätumisel tema korrapära kasvab ehk S<0. Avatud süsteemi isevoolulised protsessid toimuvad vabaenergia vähenemise suunas (G<0). Selleks,et G oleks negatiivne, peab H<0 ning seega tingimuseks on see,et protsess peab toimuma madalamatel temperatuuridel H>TS Entroopia vähenemist peab kompenseerima soojusvahetus ümbritseva keskkonnaga ja seega peab ümbri...
· lahusti, rasvlahustuvate vitamiinide jaoks (A, D, E, F + asendamatud rasvhapped K ja Q). 25. Rasvas lahustuvad vitamiinid · A retinoidid nägemisprotsess, somaatiline funktsioon (kasv ja diferentseerumine limaskestade epiteeli areng, naharakkude areng, kõhre ja luukoe areng), reproduktsioon (spermatogenees, ovogenees, platsenta areng, embrüonaalne kasv ja areng), antioksüdantne regulatsioon · D kaltsiferoolid luukudede areng koostöös kaltsiumi ja fosforiga. · E tokoferoolid antioksüdant, soodustab seleeni püsimist organismis, stimuleerib immuunvastust, vähendab premenstruaalsündroomi, vereringe eba regulaarsust. · K naftokinoonid labiilsed UV-kiirguses. Vere hüübimine. · Q ubikinoonid antioksüdantide kaitse, hingamisahela keskne komponent. Vitameer ühendite grupi üksikesindaja, kus üks ja seesama täht on väga sarnase ehituse ja sama toimega. Nt A1 ja A2. 26. Vees lahustuvad vitamiinid
(küsimuses võib esineda kolm vitamiini järgmiste hulgast: nikotiinamiid, riboflaviin, tiamiin, püridoksiin, pantoteenhape, foolhape, askorbiinhape, kolekaltsiferool, retinool, tokoferool). Veeslahustuvad: Niatsiin (PP) NAD+, NADP+ Riboflaviin (B2) FMN, FAD Tiamiin (B1) tiamiin pürofosfaat Püridoksiin (B6) püridoksaal fosfaat Pantoteenhape CoA Foolhape (B10) THF Askorbiinhape (C) Rasvlahustuvad: Retinoidid (A) Kaltsiferoolid (D) Tokoferoolid (E) 73. Millised toodud vitamiinidest on vees ja millised rasvlahustuvad? (küsimuses võib esineda kolm vitamiini järgmiste hulgast: nikotiinamiid, riboflaviin, tiamiin, püridoksiin, pantoteenhape, foolhape, askorbiinhape, kolekaltsiferool, retinool, tokoferool). Ülemise rea parempoolne on tiamiin ja see on vees lahustuv. Tema kõrval, ülemisel real vasakul on tokoferool, mis on rasvlahustuv. Alumisel real ehk tiamiini all on askorbiinhape ja see on vees lahustuv.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
