Liitlipiidid: Fosfolipiidid, sfingolipiidid (kus ja miks). Kolesteriidid (et on olemas, kolesterool). Lipiidide biofunktsioonid- Termoregulatsioon, energeetiline, mehhaaniline kaitse, lahusti, struktuurne, transrport 4. Aminohapete ja peptiidide biokeemia. Aminohapete koostis, ehitus (aminorühm ja karboksüülrühm) ja nimetused (et on kolmetähelised). Aminohapete liigitus (proteinogeenne, aproteinogeenne). Proteinogeensed aminohapped: kodeeritavad aminohapped (20) nende jaoks on inimese geneetilises koodis vähemalt 1 koodon (Gly-glütsiin, Tyr-türosiin), asendamatud aminohapped- ei esine inimorganismis, peame saama toiduga (Val- valiin, Leu-leutsiin), derivaatsed proteinogeensed aminohapped. o Tekivad põhiaminohapete translatsioonijärgsel ensümaatilises modifitseerimisel o Lisab valkudele uusi omadusi
α-aminohapetena, põhiaminohapped. Aminohapetes on α-süsinik ja neli asendajat: karboksüülrühm, α-süsinik, α- aminorühm, kõrvalahel (R). Kõik on L-isomeerid (aminohape asub vasakul), sest ensüümid lülitavad polüpeptiidahelasse vaid L-aminohappeid. 15) Aminohapete hiraalsus: Hiraalse ehk asümeetrilise tsenri moodustab α-süsinik. Kõik asümeetrilised aminohapped on optiliselt aktiivsed. 16) Inimkeha aminohapete jaotamine: Proteinogeensed aminohapped – valkude ehitusüksuseks, igale aminohappele vastab geneetilises koodis vähemalt üks koodon. Inimorganismis 20, erinevad üksteiseest R- grupi poolest. Aproteinogeensed aminohapped – valkudes mitteesinevad, esinevad inimkehas vabalt või mittevalgulistes ühendites. 17) Aluselised aminohapped: R-grupid on füsioloogilise pH (6.8-7.4) juures positiivselt laetud. 18) Happelised aminohapped:
kõrvuti asetsevad aminohappe jääkide R rühmad on trans - asendis Peptiidsidemes osalevad C=O ja N-H on polaarsed ja võimelised moodustama H –sidemeid Tavatingimustes stabiilne, mitteensümaatiliselt hüdrolüüsub vaid tugevate hapete või alustega kuumutamisel Molekulid võtavad mitmeid sobivaid konformatsioone (vajalikud füsioloogiliste funktsioonide täitmiseks) Proteinogeensed aminohapped: o Neutraalsed: ALA – alaniin MET – metioniin PHE – fenüülalaniin GLY – glütsiin LEU – leutsiin GLN – glutamiin ILE – isoleutsiin CYS – tsüsteiin VAL – valiin THR – treoniin
klassifitseeritakse aminohapped näiteks alifaatseteks, aromaatseteks, väävlit sisaldavateks, alkoholi sisaldavateks, aluselisteks, happelisteks ja amiidi sisaldavateks. Kõrvalahela iseloom on oluline faktor, mis määrab ära valkude konformatsiooni ja funktsiooni Aminohapete liigitus: Vastavalt esinemisele valkudes ja organismis: Proteinogeensed(vaid L-alfa- aminohapped, aproteinogeensed, proteinogeensete aminohapete derivaadid Proteinogeensed aminohapped: kodeeritavad aminohapped (20), asendamatud aminohapped, derivaatsed proteinogeensed aminohapped. (saab kasutada aminohapete tabelit) 9 Kodeeritavad aminohapped: Kuuluvad valkude koostisesse. Nad on põhiaminohapped (neid on 20 ja kõigi nende puhul on rakus olemas tRNA molekulid). Liigutus:happelised(Asp,Glu);aluselised(Lys, Arg, His), neutraalsed. Aromaatsed(Phe, Tyr, Trp, His)
AMINOHAPED 1. definitsioon On karboksüülhapete derivaadid, mis sissaldavad ühte amiino- ja karbokspplrühma. Inimese kehas neid on 60. inimkeha valgud ja peptiidi koosnevad alfa-aminohpaetest. 2. Jaotus. 2.1 - proteinogeensed kuuuvad valkude koostisse. Neid on 20 ja nendel on v'hemalt üks kodoon inimese geneetilises koodis. Neil on L-konfiguratsioon. Proteiinogeensete aminohapete derivaadid tekivad valgumolekulis juba olevate põhiaminohapete ensümaatilisel modifitseerimisel. (nt. Pro baasil tekib Hyp, Lys baasil Hyl.) Derivaate teke loob aluse valgu mingi spetsfunktsiooni täitmiseks. - Aproteingeensed ei kuulu valkude koostisee
Biokeemia edasijõudnuile MLK 7024 küsimused 1. Kirjutage aminohappe üldine valem. Kuidas klassifitseeritakse aminohappeid? COO- H3N – C – H R Aminohaped Proteinogeensed (valkude ehitusüksused; 20 inimorganismis) Aproteinogeensed (Rakus vabalt või mittevalguliste ühendite koostises) Polaarsusel ja laengul (Rgr) Teisiti Apolaarne R-grupp Happelised/aluselised/neutraalsed Apolaarne aromaatne R-grupp Aromaatsed Polaarne laenguta R-grupp Hüdroksüaminohapped Polaarne laetud R-grupp Väävlitsisalda...
kloor. 3. Inimkeha aminohapped Aminohapped – karboksüülhapete derivaadid, mis sisaldavad vähemalt ühte amino- ja karboksüülrühma. Looduses umb 300, inimkehas 20 põhilist – asendamatud ja asendatavad. Neid kasutatakse ehitusüksustena: ensüümide, valkude ja hormoonide sünteesil, energiamaterjalina: süsinikskeleti lammutamise teel, eelühenditena: paljude signaalmolekulide ja teiste biomolekulide süsteemis. Proteinogeensed aminohapped: Tavaliselt jaotatakse radikaali järgi: apolaarne R-grupp, apolaarne aromaatne R-grupp, polaarne laenguga R-grupp, polaarne laenguta R-grupp. Aga võib jagada ka happelisteks aluselisteks ja neutraalseteks; aromaatsed; väävlitsisaldavad; tsüklilised ja hüdroksüaminohapped. Aminohapete omadused: neil on nii happelised kui ka aluselised omadused – amfoteersed, seega on nende lahused nõrgad puhvrid. Happelises keskkonnas
4.1. Sissejuhatus R see on radikaal, mis kõikidel AH-l erinev NH2 C COOH H Funktsionaalseteks rühmadeks on NH2 (aminorühm) ja COOH (karboksüülrühm). Looduses on teada ligikaudu 200 (peamiselt taimedes ja bakterites), inimeses 60 erinevat aminohapet. Neid aminohappeid jaotatakse : · Proteinogeensed kuuluvad valkude koostisesse. Nad on põhiaminohapped (neid on 20 ja kõigi nende puhul on rakus olemas tRNA molekulid). Aproteinogeensed ei kuulu valkude koostisesse. Ülejäänud, u 40, on harvaesinevad, neil tRNA molekulid puuduvad ja nad saadakse valkudes olevate põhiaminohapete hilisemal keemilisel muutmisel; Biosüsteemis on levinud nn -aminohapped. Jaotus Keemiline - põhineb radikaali keemilisel loomusel ja selle alusel jagatakse 3 suurde rühma:
4.1. Sissejuhatus R see on radikaal, mis kõikidel AH-l erinev NH2 – C – COOH H Funktsionaalseteks rühmadeks on NH2 (aminorühm) ja COOH (karboksüülrühm). Looduses on teada ligikaudu 200 (peamiselt taimedes ja bakterites), inimeses 60 erinevat aminohapet. Neid aminohappeid jaotatakse : Proteinogeensed – kuuluvad valkude koostisesse. Nad on põhiaminohapped (neid on 20 ja kõigi nende puhul on rakus olemas tRNA molekulid). Aproteinogeensed – ei kuulu valkude koostisesse. Ülejäänud, u 40, on harvaesinevad, neil tRNA molekulid puuduvad ja nad saadakse valkudes olevate põhiaminohapete hilisemal keemilisel muutmisel; Biosüsteemis on levinud nn α-aminohapped. Jaotus Keemiline - põhineb radikaali keemilisel loomusel ja selle alusel jagatakse 3 suurde rühma:
4.1. Sissejuhatus R see on radikaal, mis kõikidel AH-l erinev NH2 C COOH H Funktsionaalseteks rühmadeks on NH2 (aminorühm) ja COOH (karboksüülrühm). Looduses on teada ligikaudu 200 (peamiselt taimedes ja bakterites), inimeses 60 erinevat aminohapet. Neid aminohappeid jaotatakse : · Proteinogeensed kuuluvad valkude koostisesse. Nad on põhiaminohapped (neid on 20 ja kõigi nende puhul on rakus olemas tRNA molekulid). Aproteinogeensed ei kuulu valkude koostisesse. Ülejäänud, u 40, on harvaesinevad, neil tRNA molekulid puuduvad ja nad saadakse valkudes olevate põhiaminohapete hilisemal keemilisel muutmisel; Biosüsteemis on levinud nn -aminohapped. Jaotus Keemiline - põhineb radikaali keemilisel loomusel ja selle alusel jagatakse 3 suurde rühma:
58 Shokolaad, õuna-, ploomimoos 56 Kartulikrõpsud 55 Kondenseeritud piim , suhkruga, halvaa 54 Sõstramoos, sai, nisukliid, odrakarask 53 Piimapulber 52 Sepik 51 AMINOHAPPED 4.1. Sissejuhatus R see on radikaal, mis kõikidel AH-l erinev NH2 C COOH H Funktsionaalseteks rühmadeks on NH2 (aminorühm) ja COOH (karboksüülrühm). Looduses on teada ligikaudu 200 (peamiselt taimedes ja bakterites), inimeses 60 erinevat aminohapet. Neid aminohappeid jaotatakse : · Proteinogeensed kuuluvad valkude koostisesse. Nad on põhiaminohapped (neid on 20 ja kõigi nende puhul on rakus olemas tRNA molekulid). Aproteinogeensed ei kuulu valkude koostisesse. Ülejäänud, u 40, on harvaesinevad, neil tRNA molekulid puuduvad ja nad saadakse valkudes olevate põhiaminohapete hilisemal keemilisel muutmisel; Biosüsteemis on levinud nn -aminohapped. Jaotus Keemiline - põhineb radikaali keemilisel loomusel ja selle alusel jagatakse 3 suurde rühma:
t. anioonsed ja katioonsete laengud on võrdsed. pI juures aminohape elektriväljas ei liigu. Aminohapped on optiliselt aktiivsed polariseeritud valguse tasapinna pööramine. Molekulid on asümmeetrilised. Omavad (k)hiraalset tsentrit, v.a glütsiin (Gly). L- ja D-isomeersus. Lahustuvad polaarsetes lahustites (vees, etanoolis), ei lahustu apolaarsetes lahustites (benseen jt).Kõrge sulamistemperatuur kristallstruktuuri lõhkumiseks. Klassifikatsioon: * Proteinogeensed aminohapped valkude ehitusüksused * Aproteinogeensed aminohapped valkudes mitteesinevad aminohapped Asendamatud aminohapped on aminohapped, mida inimese organism ise kas üldse ei tooda või toodab vähesel määral, nii et nende omastamine toidust on möödapääsmatult vajalik.(Histidiin, Isoleutsiin, leutsiin, lüsiin, metioniin, fenüülalaniin, treoniin, trüptofanaan, valiin)) Asendatavaid aminohappeid suudab organism ise toota asendamatute aminohapete ja muude ainete baasil.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
