Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Kordamisküsimused Biokeemia eksamiks (0)

1 HALB
Punktid

Esitatud küsimused

  • Milliseid nukleotiidse ehitusega olulisi aineid veel organismis on?
  • Mis on vitamiinid ?
  • Millised on vitamiinide erinevad ülesanded organismis?
  • Millal võiks juhtuda hüpervitaminoos?
  • Mis on hormoonid?
  • Kuidas on hormoonide toime organismis reguleeritud?
  • Palju energiat saab?
Kordamisküsimused Biokeemia eksamiks.
1. Sissejuhatus. Bioelemendid. – mis on nende olulisus ja enam-vähem funktsioonid
  • Bioelemendid - mõiste ja jaotus. Inimkeha atomaarne koostis (mida on kõige rohkem?).
    • Bioelemendid-

  • Inimorganismi põhibioelemendid ja nende olulisimad meditsiinilised aspektid: C; H; O; N; P; S. (see on oluline! Milliste molekulide koostises nad on ja mis on nende eripära – ei pea täpselt teadma mitu kg neid on)
    • SÜSINIK- moodustab lineaarseid ( valgud , nukleiinhapped ), hargnevaid (glükogeen, amülopektiin) ja tsüklilisi struktuure
      • Iga C aatom on võimeline moodustama neli stabiilset sidet kas teiste elementide aatomitega või C aatomitega
      • Kõikide biomolekulide koostises
    • VESINIK - võimaldab vesiniksidemeid biomolekulide koostises
      • Puhtas olekus mürgine
      • Struktuuride loomine
      • Kehatemperatuuri hoidmine
    • LÄMMASTIK- aminohapped , valgud, nukleotiidid
      • Täiendab süsinikskeletti, muudab polaarsust molekulides
      • Vaja vesiniksidemete juures
      • Reaktiivsed aktiivtsentrid
      • DNA, RNA
    • HAPNIK- biomolekulide lõhustumine, energia salvestamine , biofunktsioonideks hädavajaliku hapniku reaktiivsete vormide teke
    • FOSFOR - nukleiinhapped, fosfolipiidid , fosfoestrid, koensüümid
      • ATP ja ADP moodustamine
    • VÄÄVEL- metioniinis ja tsüsteiinis, naha, küünte ja juuste valkudes
      • Valkude kõrgemmate struktuuritasemete tagamine, vajalik kasvuhormooni sünteesil ja luukoe ehitusel
      • Leidub gluatiooni, koensüüm A, vitamiinide B! Ja H koostises
  • Biofunktsioone ioonidena täitvad bioelemendid: Ca2+, Na+, K+, Mg2+, Cl-. Üldine küsimus.
    • Esinevad organismis vabade ioonidena või ühendites
    • Ca- 99% hammastas, luudes fosfaatidena, vere hüübimisprotsess
      • Vajadus- 800-1300 mg
      • Allikad- piimatooted , lihatooted , kala, imendub peen- ja jämesooles
      • Defitsiit- krambid, liigeste valulisus, pulsi aeglustumine, unehäired
      • Liig- hüperkaltseemia e luude ja kudede kaltsifikatsioon
    • Na- vereplasmas, rakuvahelises vedelikus, lümfis
      • Vajadus- 1000-2500 mg
      • Allikad- keedusool
      • Defitsiit- ajutine kehakaalu langus, isutus , oksendamine , gaasid
      • Liig- jalgade ja näo turse
    • K- raku sees
      • Vajadus- 1700- 5000 mg
      • Allikad- rosinad, aprikoosid, virsikud , petersell, ploom , banaan, teravili
      • Defitsiit- häired südame- ja skeletilihaste töös, närvivalud
      • Liig- peensoolehaavand, südame seiskumine
    • Mg- luudes ja lihastes
      • Vajadus- 280-450 mg
      • Allikad- aedviljade rohelised osad
      • Defitsiit- neuromuskulaarsete funktsioonide häired, närvilisus, depressioon
      • Liig- ohlik kogus +700 mg, oksendamine, kõhulahtisus, kuumalained
    • Cl- rakuvälises aines
      • Vajadus- 1400-5100 mg
      • Allikad- keedusool, kloriidid
      • Defitsiit- nõrgenenud lihaskontraktsioon , seedehäired, nõrkus iiveldus
      • Liig- +10 g nõrkus ja segadus
  • Essentsiaalsed mikrobioelemendid: Fe, Cu, Zn, Mn, Co, I, jne. (näiteid funktsioonidest – õppige näiteks 3 ära)
    • Raud- kudede varustamine hapnikuga, hapnikutagavara loomine lihaskoes
    • Zn- haavade kiireparanemine
    • I- kilnäärmehormoonide süntees
  • Kindlapiiriliste biofunktsioonideta elemendid (millised need on enam-vähem ja mis se tähendab et on kindlapiiriliste funktsioonideta)
    • Al, Ag, Ba, Be,Bi,Br,Cd,Li,Pb,Rb,Sr

  • Vesi elusorganismis (palju on ja milleks vaja).
    • Tüstoplasma põhiaine, termoregulaator, transportija, kaitsefunktsioon ( pisarad )
    • Taiskasvanutel- 28-35 ml/kg ; Imikutel 120-170 ml/kg ; lapsed 75-100 ml/kg

2. Sahhariidide biokeemia.
  • Sahhariidid - ehitus, klassifikatsioon . Mono, di, polü. Tunne ära.
    • Sahhariidid- keemilised ained, mille molekulid koosnevad C,H ja O aatomitest
  • Monosahhariidid . Tsüklilise vormi teke lineaarsest (teate, et juhtub). D- ja L- isomeerid , α- ja β- isomeerid (et nad on olemas ja kumb on olulisem). Tähtsamad esindajad (glükoos, fruktoos , riboos /desoksüroboos, galaktoos ).
  • Disahhariidid/ oligosahhariidid . Ehitus, nimetused, omadused, tähtsamaid esindajaid (näiteks oskate nimetada sahharoos, laktoos , maltoos). Glükosiidside ja kuidas see tekib (OH-vahel).
    • Koosnevad 2-10 glükoossidemega seotud monosahhariidist
    • Glükosiidside on hüdrolüüsitav- oligsahhariidid võivad hüdrolüüsuda monosahhariiti
      • Lagundatakse seedimisel monosahhariididena
    • Olulisemad on 2 jäägiga disahhariidid
  • Polüsahhariidid: ehitus, omadused (natuke), kasutusalad - tärklise esinemisvormid (eriti glükogeen! – kus ta on? Ja milleks hea), tselluloos . Tärklise ja tselluloosi vahe.
    • Koosnevad väga paljudest glükosiidesidemetega ühendatud monoosijääkidest
    • Neid on võialik hüdrolüüsida kuni monosahhariidideni
    • Tärklis- armuloos (lineaarne), amülopektiin (hargnenud), glükogeen (loomne tärklis, väga hargnenud, kiire glükoosi allikas organismis)
    • Tselluloos- eluslooduse levinuimm ehituspolümeer, ei hüdrolüüsu inimorganismis

3. Lipiidide biokeemia.
  • Lipiidide mõiste, liigitus, ehitus ( rasvhape ja baasalkohol).
    • Lihlipiidid- triglütseriidid (neutraalrasvad, rasvad ) ja vahad
    • Liitlipiidid - fosfolipiidid (glütserofosfolipiidid) sfingolipiidid
    • Tsüklilised lipiidid - kolesteriidid
  • Liitlipiidid: Fosfolipiidid, sfingolipiidid (kus ja miks).
  • Kolesteriidid (et on olemas, kolesterool).
  • Lipiidide biofunktsioonid- Termoregulatsioon , energeetiline, mehhaaniline kaitse, lahusti, struktuurne , transrport

4. Aminohapete ja peptiidide biokeemia.
  • Aminohapete koostis, ehitus (aminorühm ja karboksüülrühm) ja nimetused (et on kolmetähelised).
  • Aminohapete liigitus (proteinogeenne, aproteinogeenne).
  • Proteinogeensed aminohapped: kodeeritavad aminohapped (20) – nende jaoks on inimese geneetilises koodis vähemalt 1 koodon (Gly-glütsiin, Tyr-türosiin), asendamatud aminohapped- ei esine inimorganismis, peame saama toiduga (Val- valiin , Leu- leutsiin ), derivaatsed proteinogeensed aminohapped.
    • Tekivad põhiaminohapete translatsioonijärgsel ensümaatilises modifitseerimisel
    • Lisab valkudele uusi omadusi
  • Aproteinogeensed aminohapped (et on olemas).
  • Aminohapete füüsikalised ja keemilised omadused (amfoteersus- võime reageerida olenevalt tingimustest aluse või happena). Isoelektriline punkt- pH väärtus mille juures aminohape on neutraalne .
  • Aminohapete tähtsamad reaktsioonid: peptiidsideme teke ehk amiidide teke (ei pea keemiliselt näitama, kui oskate, lisapunkt).
  • Peptiidid - nende ehitus ja liigitus ( oligo -, polü-).
    • Koosnevad aminohapetest
  • Aminohapete ja peptiidide biofunktsioonid ja tähtsus organismis.
    • AMINOHAPPED: Ehitusüksus- ensüümid, valgud, hormoonid, energeetililine funkt., eelühendid paljude biomolekulide sünteesil
    • PEPTIIDID: signaalimolekulid organismis, antibiootikumid , magustajad, ravimid, toksiinid

5. Valkude biokeemia. Ensüümid.
  • Valkude koostis. Peptiidside ja disulfiidside (tsüsteiiniside –derivaatsed proteinogeensed aminohapped ehk L-alfa-amino happe, mille ehituses on üks aatom vahetatud mõne teise aatomile).
    • Koosnevad aminohappejääkidest ning peptiidsidemetest
    • Primaarstruktuur - valgu kindel aminohappeline järjestus ja disulfiidsiemete (kahest väävlist koosnev side struktuuride vahel) asukoht
  • Valkude erinevaid jaotusi: ( lihtvalgud , liitvalgud (mis on prosteetiline rühm); täisväärtuslikud valk, väheväärtuslikud valgud)
    • Lihtvalgud- proteiinid
    • Liitvalgud- proteiidid, sisaldavad mitevalgulisi e. prosteetilist rühma
      • Prosteetiline rühm- koensüüm, mis on kogu reaktsiooni vältel tugevalt ensüümi külge seotud, kas kovalentselt või paljude nõrkade interaktsioonidega.

  • Valkude struktuuritasemed – osata selgitada. Millisel tasemel avaldub biotoime (aktiivtsenter)
    • Primaarstruktuur - mida näitab, milleks võimalik kasutada.
      • Valgu kindel aminohappeline järjestus ja disulfiidsidemete asukoht
    • Sekundaarstruktuur - α- heeliks ja β-struktuur - kuidas moodustuvad (millised sidemed).
      • Vesiniksidemete abil formeerunud ruumiline struktuur
      • Jaotub: α-heeliks ja β-struktuur
    • Tertsiaarstruktuur – gloobulid ( kerajas ) ja fibrillid ( niitjas -kiudjas).
      • Sekundaarstruktuuridest moodustunud
    • Kvaternaarstruktuur.
      • Koosneb subühikutest
  • Valkude denaturatsioon (põhjuseid nimetada 3) ja koagulatsioon .
    • Denaturatsioon- Kõrgemate struktuuritasemete lõhkumine madalamateks
    • Koagulatsioon- kolloidsüsteemi osakeste liitumine
  • Valkude funktsioonid ja tähtsus.
    • Ensümaatiline/katalüütiline, regulatoorne, transpordifunktsioon, struktuurne
    • Paljude valkude funktsiooniks on teiste molekulide sidumine, mis soodustab organismil reageerida keskonnamuutustele.
  • Ensüümid - ensüümide koostis, ehitus, ensüümkatalüüsi olemus (k.a. mis mõjutab selle kiirust), spetsiifilisus.
    • Kõrgmolekulaarsed bioloogilised katalüsaatorid, mis kiirendavad keemiliste protsesside toimumist
    • Koosnevad aminohappejääkidest
    • Valgulise ehitusega
    • Ensüümkatalüüs
      • Substraat (S) difundeerub ensüümi (E) juurde
      • Aktiivtsenter sobitub substraadiga
      • Tekib ensüüm-substraat kompleks (ES)
      • ES aktiveerub (sidemed pingestuvad)
      • Substraat muutub produktiks (P) mis väljub ensüümi aktiivtsentrist
      • Ensüümi esialgne olek taastub
    • Tegurid mis mõjutavad kiirust
      • Ensüümi ja substraadi kontsentratsioon
      • Keskkonna temperatuur
      • Keskkonna pH
      • Kofaktori olemasolu ja kontsentratsioon
      • Aktivaatorid , inhibiitorid
      • Keskkonna ioontugevus
    • Substraadispetsiifilisus
      • Absoluutne spetsiifilisus
      • Stereokeemiline spetsiifilisus
      • Sidemespetsiifilisus
    • Reaktsioonispetsiifilisus
  • Ensüümide nimetusi (kuidas saadakse ensüümile nimetus ja eelkõige millise lõppliite järgi ensüümi ära tunda)
    • Nimetus tuleb substraadi nimetusest
    • Lõppu liidetakse -aas (sahharaas)

6. Nukleiinhapete biokeemia.
  • Nukleiinhapete koostis (oskate selgitada ja ära tunda):
    • Lämmastikalus (mida tähendavad tähed - tähed selgeks).
      • Puriinalused- adeniin (A), guaniin (G)
      • Pürimidiinalused- tsütosiin (C), uratsiil (U), tümidiin (T)
    • Nukleosiidi koostis.
      • Lämastikaluse ühendid sahhariidiga
        • Ribonukleosiidides- riboos
        • Desoksüriboosnukleosiidides- desoksüriboos
    • Nukleotiidi koostis.
      • Nukleosiidile lisandub veel fosforhappejääk
      • Nukleosiidide fosfaatestrid
      • Fosforhappejääk liitub estersidemega sahhariidi vaba -OH rühma juurde
  • DNA ja RNA – nende ehitus, tähtsus, sarnasus, erinevused (võrdlus).

  • RNA erinevad tüübid ja ülesanded organismis (tRNA, mRNA, rRNA).
    • mRNA- Messenger (info)
    • tRNA- transport
    • rRNA- ribosoomi RNA
  • Komplementaarsusprintsiip – mis see on ja milleks oluline, kuidas erineb komplementaarsus DNA-l ja RNA-l (mis tähed kokku käivad).
    • Kahe antiparalleelse ahela täpne sobivus , et kahe ahela N-aluste vahele saaks tekkida vesiniksidemen
      • Komplementaarsed N-alused DNA-s on: A=T ja C=G, RNA-s
  • DNA struktuuritasemed.
    • Primaarstruktuur- nukleotiidude Damp, Dgmp, dCMP ja dTMP järjestus
    • Sekundaarstruktuur- kahest antiparalleelsest DNA polünukleotiidahelast kompleentaarsuse alusel moodustunud kaksikspiraal
    • Tertsiaarstruktuur- valkude abil kokkupakitud DNA
  • RNA struktuuritasemed.
    • Primaarstruktuur- RNA ribonukleotiidide järjestus
    • Sekundaarstruktuur- RNA ühe ahela komplementaarne paardumine , kokkukäändumine
    • Tertsiaarst ruktuur- sekundaarstruktuuride kokkukäändumine
  • Replikatsioon , transkriptsioon ja translatsioon .
    • Replikatsioon- päriliku materjali kahekordistumine
      • Kaksikheeliks käändub lahti
    • Transkriptsioon- RNA süntees DNA maatriksi alusel
    • Valgu biosüntees mRNA nukleotiidse järjestuse tõlkimisel valkude aminohappeliseks järjestuseks
  • Milliseid nukleotiidse ehitusega olulisi aineid veel organismis on? (tooge näide: ATP, GTP, NADH, FADH jne)

7. Vitamiinid ja koensüümid (õppige selgeks 1 vitamiin ).
  • Mis on vitamiinid ?
    • Madalolekulaarsed, bioaktiivsed orgaanilised heterogeensed ained
    • Enamasti organism neid ise ei sünteesi
  • Millised on vitamiinide erinevad ülesanded organismis?
  • Vitamiinide saamise allikad ( eksogeensed , endogeensed ).
  • Provitamiinid- vitaaminide eelühendid, millest organism suudab ise vitamiini sünteesida ( karotenoidid ja vit. A)
  • Vitamiinide klassifikatsioon (oluline teada rasv - ja vesilahustuvaid – tuua näiteid (vähemalt 1 kummastki).
  • Vitameer- Vitamiinide grupp, mis on ehituselt ja omaduselt sarnased ja mida tähistatakse ühe ja sama tähega
  • Vitamiinide defitsiit – põhjused ja tagajärjed ( avitaminoos , hüpovitaminoos).
    • Toitumuslik
    • Organismi haiguslik seisund, teatud ravimite tarvitamine
    • Füsioloogilised
    • Avitaminoos- toitumisvaegus
    • Hüpovitaminoos- vitamiinipuuds
  • Millal võiks juhtuda hüpervitaminoos?
    • Vale toitumine, vähe päikest haiguslik seisund
  • Erinevad vitamiinid ja nende tähtsus (õppige paar näidet – näiteks 1 vitamiin).
    • B12- närvirakkude ja vererakkude tervislik olek
    • B6- südame ja seedeelundonna tervislik olek
  • Koensüümid – madalmolekulaarsed orgaanilised ühendid, mis koos ensüümide valguosaga osalevad katalüüsis
  • Koensüümide ja vitamiinide seos- moodustavad koos toimuvad ensüümi

8. Hormoonid.
  • Mis on hormoonid?
    • Bioaktiivsed endogeensed ained
    • Sünteesitakse kesknärvisüsteemi kontrolli all spetsialiseerunud näärmetes (enamasti)
    • Eritatakse otse verre või lümfi
    • Transporditakse märklaudrakuni
    • Inimorganism toodab substantse, mis primaarse signaalmolekulina edastavad signaali vajaliku muutuse tekitamiseks märklaudraku tasandil ja mille sidumiseks on märklaudrakul spetsiifilised retseptorid
  • Hormoonide erinevad ülesanded organismis ( homeostaas ).
    • Signaali võimendumine
    • Regulatsiooniefektid
    • Signaali realiseerumine
    • Homeostaas- stabiilse keskkonna tagamine rakkude ja kudede ning organsüsteemide talitluseks

  • Hormoonide klassifikatsioon (keemilise koostise alusel – kõige laiem käsitlus).
    • Aromaatset tuuma sisaldavad
    • Steroidsed
    • Peptiidid ja valgud
  • Hormoonide süntees organismis – endokriinsed näärmed, kus veel hormoone toodetakse (kus tehakse, mis edasi saab)?

  • Mõisted parakriinne , autokriinne, endokriinne ja neurokriinne signalisatsioon.
    • Rakkudevahelised signalisatsioonid
    • Parakriinne- toimuvad ainult vahetus läheduses olevatele rakkudele
    • Endrokriinne- signaalid satuvada verre ning sealt levivad üle kogu keha laiali paiknevatele rakkudele
    • Neurokriinne- toimuvad läbi närvilõpnetes olevate mediaatorite või transmitterite
  • Kuidas on hormoonide toime organismis reguleeritud?


9. Inimorganismi ainevahetus . Glükolüüs.
  • Ainevahetus e. Metabolism. Metaboolne rada, metaboolne võrgustik ( selgitus ).
    • Metabolismi ülesanded:
      • Energia omastamine väliskeskkonnast
      • Toitainete omastamine ja kasutamine biosünteesiks
      • Biomolekulide lagundamine ja resüntees
      • Lõpp-produktide väljutamine
      • Mürkainete detoksifikatsioon
  • Anabolism ja katabolism ( assimilatsioon , dissimilatsioon ).
    • Anabolism- biosüntees (assimilatsioon)
      • Vaheühenditest eelühendite süntees
      • Lihtsatest eelühenditest suurte biomolekulide süntees
    • Katabolism- biolagundamine (dissimilatsioon)
      • Makrotoitainete lõhustumine monomeerideks
      • Monomeeride muutmine metaboolse raja võtmeühenditeks
      • Krebsi tsükkel (tsitraaditsükkel)
  • Metaboolsed rajad /võrgustikud (selgitus).
    • Raja iga reaktsiooni katalüüsib vastav ensüüm
    • Raja eelmise reaktsiooni produkt on järgmise reaktsiooni substraat
    • Iga astet saab reguleerida
  • Energiavahetusprotsessid. Ainevahetuse energeetiline aspekt – Makroergilised ühendid (ATP).
    • Anabolismil vaja energiat, katabolism vabastab energiat= toimuvad üheaegselt, energia kasutatakse kohe
    • Kogu energia pole salvestatav- tekivad energia kaod
    • Vaba energia arvel teeb organism tööd
    • Üleärune energia hajub soojusena
    • Makroergilised ühendid on ajutised energia salvestajad/ülekandjad (Olulisism energia salvestaja ATP)
  • Glükoosi ainevahetuse erinevad rajad. Glükolüüs, selle jagunemine.
    • Veresuhkru tootmine (glükogenolüüs, glükogenees)
    • Veresuhkru kulutamine (glükolüüs, glükogenees, petofosfaaditsükkel, lipogenees, aminohapete süntees)
    • Glükolüüs jaguneb:
      • Anaerboone glükolüüs- piimhappeline ja alkoholi käärimine
      • Aeroobne glükolüüs- atsetüü-koensüüm A teke, lõplik oksüdatiivne lõhustumine
  • Ensüümid, mis katalüüsivad anaeroobset glükolüüsi (mõni näide).
    • Heksoosi kinaas, fosforfruktoosi kinaas
  • Aeroobne glükolüüs. Atsetüül CoA teke. Atsetüül CoA olulisus metabolismis.
    • Aeroobne glükolüüs lähtub anaeroobse glükolüüsi metaboliidist püruvaadist
    • Püruvaadist tekib atesetüül-CoA, mis on ka teiste metabolismiradade keskne produkt
  • Ensüümide, vitamiinide ja hormoonide roll glükolüüsil (ja üldse ainevahetuses).


10. Tsitraaditsükkel (Krebsi tsükkel, TKT tsükkel, Trikarboksüülhapete tsükkel)
  • Tsitraaditsükkel- organismi keskne metaboolne rada, milles sulanduvad süsivesikute, lipiidide metabolismirajad
  • Tsitraaditsükli olulisus organismis. -oluline tsentraalne tsükkel nii biomolekulide katabolismis kui ka anabolisimis
  • Ensüümid, vitamiinid ja koensüümid tsitraaditsüklis (nende roll, mõni näide võtmeensüümidest ja vitamiinidessst/koensüümidest).

  • Tsitraaditsükli energeetiline olulisus (kui palju energiat saab?).


Vasakule Paremale
Kordamisküsimused Biokeemia eksamiks #1 Kordamisküsimused Biokeemia eksamiks #2 Kordamisküsimused Biokeemia eksamiks #3 Kordamisküsimused Biokeemia eksamiks #4 Kordamisküsimused Biokeemia eksamiks #5 Kordamisküsimused Biokeemia eksamiks #6 Kordamisküsimused Biokeemia eksamiks #7 Kordamisküsimused Biokeemia eksamiks #8 Kordamisküsimused Biokeemia eksamiks #9
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 9 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2019-01-29 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 37 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor 214175 Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

Biokeemia kordamine
29
doc

Biokeemia kordamine

1 Kordamisküsimused Biokeemia eksamiks. 1. Sissejuhatus. Bioelemendid. ­ mis on nende olulisus ja enam-vähem funktsioonid Bioelemendid - mõiste ja jaotus: Mõiste: Bioelemendid on keemilised elemendid, mis on vajalikud elusorganismi talituseks. Jaotus: Põhibioelemendid (96-98% organismide elementaarkoostisest), Essentsiaalsed(peamised) Makroelemendid (vajatakse üle 100mg päevas nt Ca, Na, K, Mg) Essentsiaalsed Mikroelemendid Kindlapiiriliste funktsioonideta elemendid Inimkeha atomaarne koostis.

Biokeemia
KORDAMISKUSIMUSED BIOKEEMIAST
13
docx

KORDAMISKUSIMUSED BIOKEEMIAST

Termoregulaator (suur soojusmahtuvus ja hea soojusjuht) Organismi tasandil: Termoregulaator (higi) Transportija (veri, lümf) Hüdrostaatilise skeleti moodustaja Kaitsefunktsiooniga (pisarad, liigesvõie) Keskkond (loote areng, limakeskkond viljastumisel; laiemalt ainevahetusreakts. toimumise keskkond ja osaleja) Liiga palju vett võib olla kahjulik, kuid enamasti tekib siiski vedelikupuudus. 2. Süsivesikute/Sahhariidide biokeemia. Monosahhariidid - looduslikud süsivesikud on värvitud, veeslahustuvad, reeglina magusamaitselised kristallilised ühendid, nt glükoos, fruktoos. Glükoos (viinamrajasuhkur) on taimede ja loomade põhiline süsivesik. Ta ei ole kõige magusam suhkur. Kuulub disahhariidide koostisesse. Inimese organismis on glükoos põhiliseks energiaallikaks ja paljude teiste süsivesikute aluseks (laktoos, sahharoos, tärklis, glükogeen). Vabas olekus reguleerib ta vere osmootset rõhku.

Biokeemia
Biokeemia täielik kordamine
26
docx

Biokeemia täielik kordamine

1. Bioeemia areng ja seos teiste teadusharudega Esimesed sammud biokeemias tegi Scheele aastatel 1770.....1786 eraldades orgaanilisi happeid ja glütserooli. Aastatel 1770...1774 avastas Priestley hapniku- keemilise ühendi, mida loomad neelavad aga taimed toodavad. Olenevalt uurimisobjektist eristatakse biokeemias kolme erinevat suunda: staatiline, dünaamiline ja funktsionaalne biokeemia. Varasem biokeemia areng oli seotud 19. sajandi keskpaiku, kui hakkas tunnustust võitma seisukoht, et elusorganismide keemia ei ole põhimõtteliselt erinev eluta aine keemiast 20. sajandi esimesel poolel algas biokeemia kiirem areng. Võeti kasutusele kaasaegsed analüüsimeetodid, tehti kindlaks peamised ainevahetusrajad (O. Warburg, O. F. Meyerhof, H. A. Krebs, M. Calvin jpt). 1944 tõestasid Oswald Avery ja Colin MacLeod lõplikult nukleiinhapete seose geenidega. Järgnev biokeemia areng on

Biokeemia
Biokeemia kordamine
16
docx

Biokeemia kordamine

Kordamine biokeemiaks. 1. Biokeemia areng ja seos teiste teadusharudega Biokeemia ­ teadus elava mateeria keemilisest koostisest ja biomolekulidega toimuvatest reaktsioonidest Biokeemia on väga tihedalt seotud meditsiiniga, toitumisega ja toiduainetega, metabolismiga. Meditsiinilise biokeemia baasteadmised on aluseks füsioloogiale, immunoloogiale, farmakoloogiale, farmaatsiale, endokrinoloogiale, molekulaargeneetikale, geenitehnoloogiale jt uutele spetsiifilistele arengutrendidele. On kiiresti arenenud; suurt tähelepanu pööratakse sellele, kuidas organismid energiat ja teavet hangivad ja töötlevad. Tulemuseks teadmine, et pealtnäha erinevad elussüsteemid on molekulaartasandil küllaltki sarnased

Biokeemia
Biokeemia ja molekulaarbioloogia kordamisküsimused
42
docx

Biokeemia ja molekulaarbioloogia kordamisküsimused

Kordamine biokeemiaks. 1. Biokeemia areng ja seos teiste teadusharudega Biokeemia – teadus elava mateeria keemilisest koostisest ja biomolekulidega toimuvatest reaktsioonidest Biokeemia on väga tihedalt seotud meditsiiniga, toitumisega ja toiduainetega, metabolismiga. Meditsiinilise biokeemia baasteadmised on aluseks füsioloogiale, immunoloogiale, farmakoloogiale, farmaatsiale, endokrinoloogiale, molekulaargeneetikale, geenitehnoloogiale jt uutele spetsiifilistele arengutrendidele. 2. Keemilised ühendid ja elemendid loomorganismis Põhibioelemendid – C, H, N, O, P, S, mikroelemendid – raud, tsink, vask, mangaan, koobalt, jood jne, ja makroelemendid – kaltsium, naatrium, kaalium, magneesium, kloor. 3. Inimkeha aminohapped

Biokeemia
Biokeemia eksami kordamine
22
docx

Biokeemia eksami kordamine

Bioelemendid vesinik, hapnik, lämmastik, süsinik, väävel, fosfor Bioloogilised makromolekulid valgud, RNA, DNA, polüsahhariidid, lipiidid omavad ,,suuna taju", kannavad informatsiooni, on ruumilise struktuuriga, bioloogilise struktuure hoiavad koos nõrgad jõud Molekulaarne hierarhia anorgaanilised eellased, metaboliidid, monomeersed ehituskivid, makromolekulid, supramolekulaarsed kompleksid, organellid Eluslooduse hierarhia molekul, makromolekul, organell, rakk, kude, organ, elundkond, hulkrakne organism, populatsioon, kooslus, ökosüsteem, biosfäär Keemiliste reaktisioonide põhitüübid rakkudes · funktsionaalsete rühmade ülekanne · oksüdeerimine ja redutseerimine · C-C sideme teke või katkemine · funktsionaalsete rühmade ümberpaigutamine ühe või enama süsinikuaatomi ümber · molekulide kondenseerumine (kaasneb vee eraldumine) Sidemed biomolekulides · kovalentsed sidemed ­ tugevus pöördvõrdeline seda moodustavate aatomite massideg

Biokeemia
Biokeemia
18
doc

Biokeemia

Biokeemia 1.Biokeemia areng ja seos teiste teadusharudega. Varasem biokeemia areng oli seotud orgaanilise keemia arenguga. Omaette uurimisvaldkonnaks hakkas ta kujunema 19. sajandi keskpaiku, kui hakkas tunnustust võitma seisukoht, et elusorganismide keemia ei ole põhimõtteliselt erinev eluta aine keemiast Meditsiinilise biokeemia baasteadmised on aluseks füsioloogiale, immunoloogiale, farmakoloogiale, farmaatsiale, endokrinoloogiale, molekulaargeneetikale, geenitehnoloogiale jt uutele spetsiifilistele arengutrendidele. 2. Keemilised elemendid ja ühendid looduses ja loomorganismis Elementaarkoostis on elava ehituse/talitluse alus. Elavast leitud üle 70 keemilise elemendi hulgas on talitlusteks vajalik miinimum 27 bioelementi, mis jaotuvad inimkehas:

Biokeemia
Biokeemia eksami variandid
18
docx

Biokeemia eksami variandid

EKSAMI VARIANDID I VARIANT 1. Iseloomustage DNA ahela ehitust ­ millistest komponentidest ahel koosneb, millised kovalentsed sidemed on komponentide vahel ja millised sidemed on ahela ehituslikuks aluseks DNA koosneb kahest nukleiinhappe ahelast moodustades kaksikspiraal, milles suhkur- fosfaat selgroog on väljaspool ja lämmastikalused asuvad heeliksi sisemuses. Lämmastikalused paarduvad omavahel vesinisidemete abil. Paarid moodustuvad puriinide ja pürimidiinide vahel. Nukleiinhappe ahela ehituslikuks aluseks on 3´5´-fosfordiesterside. 2. Kirjutage ensüümireaktsiooni algkiiruse võrrand (Michaelis-Menten'I võrrand) ja iseloomustage selles olevaid tegureid. Arvutage, millega võrdub suhe v/Vmax, kui substraadi kontsentratsion ületab 8-kordselt Km väärtust. v= Kui [S] = Km, siis v = Vmax/ 2. o Vmax = k2 [ET], (M s-1) o Km= , (M) · Vmax on ensüümi iseloomustav konstant · Vmax on teoreetiline maksimaalne

Biokeemia




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun