· Jälgi, kas vasikas on õiges asendis. · Kui poegimine vajab abistamist, siis desinfitseeri kõik sünnitusabi vahendid kaasa arvatud oma käed. · Kui vasikas on vales sünnitus asendis, siis proovi teda abistada ja kui sa sellega hakkama ei saa, siis kutsu loomaarst. 2.Toimingud vastsündinuga · Puhasta koheselt nabaväät, sest selle kaudu liiguvad nakkused ja bakterid kõige paremini kuna see on nagu avatud värav nende jaoks. ( 7% joodilahus või alkoholiga) · Kui vasika nina hakkab paistma puhasta kohe ninasõõrmed, et vasikas saaks iseseisvalt hingata. · Jälgi, kas lehm hakkab vasikat lakkuma. · Aita lehmal vasikat puhastada, kasutades karedat rätikut, põhku või vana vaipa. · Vasika kuivatamine on oluline, sest muidu võib ta külmas laudas ära külmuda ning sellepärast on vaja ta vereringe kiirelt tööle saada. · Jälgi kas vasikas saab ise idarast joomisega hakkama.
Korvpallimängija treeningukava.(Ründaja) Ettevalmistusaeg- üks kuu 1. Päev- üldkehalise ettevalmistuse areng(venitamine kõhulihastest) 2. Päev- jõusaal (kõhu pumpamine) 3. Päev- jõusaal (tsiitsepsi pumpamine) 4. Päev- üldkehalise ettevalmistuse areng(venitamine triitsepst) 5. Päev- jõusaal(rinnalihastest pumpamine) 6. Päev- üldkehalise ettevalmistuse areng(venitamine vasika lihaseid) 7. Päev- ei ole treeningut 8. Päev- staadionil (tugevamine vasika lihaseid) 9. Päev- staadionil (tugevamine vasika lihaseid) 10. Päev- spordiala tehnika omandamine (3-pointer) 11. Päev- spordiala tehnika omandamine (erinevate ülekandesüsteemide) 12. Päev- spordiala tehnika omandamine (erinevate ülekandesüsteemide) 13. Päev- spordiala tehnika omandamine (erinevate ülekandesüsteemide) 14. Päev- spordiala tehnika omandamine(3-pointer – hommikul ja 3 astet visega - õhtul) 15
Vasikaliha, Portsjontükiline Praadimine 1-1,5cm paksused sisefilee, 1-1,5cm paksused viilud, portsjonis seljatükk viilud, portsjonis 150g, paneeritud 150g, paneeritud Pajaroog Veise-, sea-, Portsjontükiline Hautamine Hautatud roogade küüliku-, vasika-, 160-200g lisandid metssea-, jäneseliha, selja- ja tagatükid Filee Sea-, lamba-, Viilud paksusega Praadimine, Praetud liharoogade vasikaliha, välis- 1,5-2cm, 150g grillimine lisandid ja sisefilee Strooganov Sealiha, selja-, Väikesetükiline Hautamine Hautatud
Määrake naise vanemate veregrupid ja kõigi isikute genotüübid. Missuguste genotüüpidega lapsi ja millise tõenäosusega võib neil vanematel veel olla? Vastus: Naise vanemate veregrupid on A ja B, kõikide isikute genotüübid vaadeldavad jooniselt, vanematel võib lisaks genotüübiga pojale sündida veel ka genotüüpidega lapsi - vastavate genotüüpidega võimalike laste sündimistõenäosus on 25%. 2. Ristamisel ühe ja sama musta pulliga sünnitas punane lehm Maasik musta vasika, must lehm Mustik musta vasika ja must lehm Süsik punase vasika. Kas võite määrata nende loomade genotüübid? Must - A Punane a Vastus: kõikide loomade, välja arvatud Mustik ja tema järeltulija, genotüübid on võimalik määrata täpselt. Mustik ja tema vasikas võivad mõlemad genotüüpidelt olla nii Aa kui ka AA. 3. Mõlemal vanemal on vererühmad A ja Rh+. Neil sündis laps vererühmaga 0 ja Rh-.
7 V A A R A O 8 K Ü T T I M I N E 9 H I E R O G L Ü Ü F 10 A M E E R I K A 1. Taanist, Rootsist ja Norrast pärit hulljulged sõdijad ja maadeavastajad. 2. Muistsete mesopotaamlaste kirjastiil 3. Esimese teadaoleva maailmakaardi koostaja 4. ,,Rahvas" kreeka keeles 5. Aasiast pärit julmad rändhõimud 6. Eriliselt töödeldud vasika- või tallenahk, millele Euroopas kirjutati 7. Egiptlaste valitseja 8. Kiviaja meeste põhitegevus oli kalapüük ja ... 9. Egiptuse ja Hiina kirja joonismärk 10. 1492. a avastas Christoph Kolumbus ... 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 1. Taanist, Rootsist ja Norrast pärit hulljulged sõdijad ja maadeavastajad. 2. Muistsete mesopotaamlaste kirjastiil 3. Esimese teadaoleva maailmakaardi koostaja 4
võimalus maailmas palju reisida, et olla kursis toimuvaga: osaleda konverentsidel ja töötada sarnast uurimistööd tegevas asutuses mõnes teises riigis. Praegu on Eestis juhtiv haru tervishoiuga seotud biotehnoloogia, kuid põllumajandus ja toiduainetetööstus on kiirelt järele jõudmas. Maaülikooli kloonitud vasikas Eesti Maaülikooli veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituudis on õnnestunud transgeense vasika kloonimine. Inimese kasvuhormooni geeniga lehmalt loodetakse tulevikus saada piima, millest saab eraldada kasvuhormooni ravimitööstuses kasutamiseks. http://tv.delfi.ee/eesti/ videovaatakuidastutvustatakseesimestonnestunud.d?id=67324002 Maaülikooli kloonitud vasikas Eesti Maaülikoolis selle aasta juunis sündinud transgeenne kloonvasikas Juuni suri ootamatult. Teadlaste sõnul ei andnud esialgne makropatoloogiline uuring vastust küsimusele, miks vasikas suri, teatas maaülikool.
Milliste numbritega on tähistatud kämmal ja selg? 10 ja 27 Erinevate tõugude ristamisel inbriidingu depressiooni oht väheneb? Õige Veisetõugude klassifikatsioon jõudluse alusel! Piima-, liha- ja kahesuunalise jõuga tõud Millisel temperatuuril säilitatakse spermat? -196 Miks peab vasikas saama ternespiima võimalikult ruttu peale sündi? Ternespiim annab vasikale passiivse immuunsuse nakkushaiguste vastu; ternespiimas olevad valgud sisaldavad antikehi, mis vastsündinud vasika verest puuduvad. Antikehade arvukus väheneb kiirelt. Mis on kinnisperiood? 45-60 päeva enne poegimist lõpetatakse lüpsmine, et tagada lehma tervis ning piimajõudlus järgmisel perioodil. Veiste rümba mass on lihaskehamass koos sisemise rasvaga? Jah Piima väljumist udarast võimaldab hormoon? Oksütotsiin Lühikeste lehmaasemete pikkus? 150-170cm Arvuta piimatoodang ja piima rasvatoodang viimasest kontrollpäevast 15.10 (piima 8 kg, rasvasisaldus5,2%) kinnijäämiseni 12.11.
PULJONGID (bouillon) Puljongid on aluseks erinevate kastmete ja suppide valmistamisel. Puljongeid keedetakse veise-, vasika-, ulukilihast, kontidest, linnulihast, kalast, köögiviljadest ja seentest. Puljongitele annavad maitse peamiselt ekstraktiivained. Puljongite maitsestamiseks võib kasutada erinevaid terapipraid 0,05 %, loorberilehti 0,03 % ning ürte 0,05 % puljongi massist Põhipuljongite valmistamisel ei kasutata soola, sest puljongid keedetakse tavaliselt kokku. Puljongid liigitatakse · Supipuljongid · Selged puljongid ehk konsomeed · Kontsentreeritud puljongid
sõrmega vajutades tugev ning tekstuur on tihe. Lambaliha noore lamba liha tugevalt roosakas punane, rasva väga vähe ning olemasolev on alati puhasvalge. Vana lammas liha tumepunane, omab sageli ohtra nähtava rasvaga (tugevalt kollakas). Vasikaliha looma vanusest olenevalt kas hallikas roosa või roosa, nähtav rasv kõva ja valge. Liha on loomade ja lindude keha lihaseline osa, mida tarvitatakse toiduks. Punase liha all mõeldakse tavaliselt sea-, veise-, vasika-, lamba- ja talleliha, kuigi mõned sea- ja vasika lihased on üsna heledad. Valgeks lihaks nimetatakse üldjuhul linnuliha. Rümp on tapalooma nõuetekohaselt töödeldud (pea ja jalgadeta) lihakeha pärast veretustamist ning naha (sea rümbad on koos kamaraga), siseelundite jt tapasaaduste eemaldamist. Poolrümp saadakse rümba poolitamisel pikki selgroogu; jaotab rümba kaheks võrdseks osaks. Sea tükeldatud poolrümp Lihaskude koosneb umbes 75% ulatuses veest
Päevaraamat (tegevusplaan või -kava või äriplaan) Päevaraamatusse kantakse kõik olulisemad antud päeval aset leidnud sündmused (piima müük ja kasutus vasikatele, poegimised, traumad-õnnetused, ost-müük, karjatamise algus ja lõpp, uue söötmisplaani rakendamine ja ratsioon, ootamatused sündmused haigestumised ja ravi jne) Eelmiste tegevuste alusel oodatavad sündmused (oodatav poegimine, lehmade kinnijätmine, tiinuse diagnoosimine, paaritused-seemendused, innad, vasika hooldamisega seonduv jne) Lüpsilehma individuaalkaart Nr, nimi, kaal, innad, seemendused, poegimised, piimatoodang laktatsioonide kaupa, haigestumised ja ravi, profülaktilised vaktsineerimised, spetsiifilised laigud ja tunnused identifitseerimiseks Paarituste ja seemenduste register Kuupäevade kaupa ind ja otsus seemendamise või paaritamise ning selle läbiviimise kohta Toodangunäitajate individuaalarvestuse register
·Ülejäänud osa pargitakse st töödeldakse keemiliselt PARGITUD NAHK ·Ei mädane ·Kannatab paremini kuuma ·Kannatab paremini vett ·Ei muutu kuivaks ning kõvaks ·Hea hooldamise korral püsivad nahkesemed kaua kauni ja tervena ·Naha head omadused sõltuvad parkimisviisist ja loomaliigist LIIGITUS PÄRITOLU JÄRGI ·Väikesed kitse, lamba, vasika, mullika nahad ·Suured veise, härja, hobusenahad ·Seanahk OTSTARBE JÄRGI LIIGITATAKSE ·Jalatsite valmistamise nahad ·Galanteriikaupade nahad ·Rakmenahad JALATSINAHAD LIIGITATAK SE ·Tallanahk suurte loomade nahad ·Voodrinahk pealisnahak sobimatu nahk ·Pealsenahk kitse, lamba, veise, vasika nahk ANTIIKNAHK
.............................................................................................................6 2.2 Sealiha.................................................................................................................. 7 2.3 Lambaliha.............................................................................................................9 2.4 Linnuliha............................................................................................................ 10 2.5 Vasika-, küüliku- ja ulukiliha.............................................................................11 2.5.1 Vasikaliha....................................................................................................11 2.5.2 Küülikuliha..................................................................................................12 2.5.3 Uluki- ehk metsloomaliha........................................................................... 12 3 Lihatooted...................
· Lehmad kasutavad osa sööda toitaineid liikumiseks. · Kaks korda päevas loomade karjamaale ja tagasi ajamine on tülikas ja aeganõudev. · Karjamaarohust jääb osa kasutamata, selle saagikus on 15...20% väiksem kui niitelisel kasutamisel. · Lehmad kannatavad ilmastiku kapriiside all. Suvel liigne kuumus, sügisel vihmasajud, külm. · Sageli on probleeme lehmade karjamaal jootmisega. VASIKATE SÖÖTMINE JA HOOLDAMINE SÜNNIST KUNI KUUE KUU VANUSENI Esimestel elunädalatel suudab vasika magu seedida ainult vedelat sööta piima, energiaallikana vajavad nad rasva, mida kulub esimesel elukuul vasika kohta 4...8 kg. Vasika kasvades eesmaod arenevad ja hakkavad talitlema ning vasikas hakkab mäletsema. Mida kauem vasikat piimaga joodetakse, seda hiljem hakkavad nad muid söötasid sööma. Mäletsema hakkavad vasikad 4...6 nädala vanuselt. Esimesel 3...4 elupäeval on vasika ainukeseks ja asendamatuks söödaks ema ternespiim.
Alates 8.elupäevast peavad vasikad saama vabalt kvaliteetset heina Individuaalsulus tohib pidada kuni 8-nädalasi vasikaid Individuaalsulud võivad paikneda nii hoones sees kui õuse Vasikate individuaalsulud valmistatakse plastikust, puidust või vineerist Kõige odavam ja käepärasem materjal on okaspuit, kõige kallim on plastik Mõned loomapidajad on kohandanud vasikate pidamiseks suured vedelikumahutid Ühissulus peab vasika kohta olema vähemalt 1,5m2 põrandapinda. Ühissulus pindala sõltub vasika massist: kuni 150 kg – 1,5m2, 150- 220kg – 1,7m2, üle 220kg 1,8m2 Värske koresööt ja allapanumaterjal peaks alati varuks olema (odra, kaera, nisupõhk) Uhte gruppi paigutatakse enam-vähem üheealised ja samasoolised loomad Noorloomade pidamiseks mõeldud hooned on üldjuhul puit- või teraskonstruktsiooniga kergehitised
PIIMAJÕUDLUSKONTROLL Kontrolllüps piimatoodang võetakse piimaproov Vaata õpimapist Somaatilised rakud on keha rakud. Üle 500000 som raku siis on udar põletikuline Vere valged libled Sündmused -Poegimine, kuupäev, ema nr, vasika nr, sugu, mass, poegimis kergus. -Kinni jätmine kuupäev. -karjast väljaminek kuupäev põhjus mass. -paaritus pulliga-kuupäevade vahemik emas ja pulli loomade nr Seemendused edastab seemendustehnik. Vissuke piimaveiste andmebaas MÄRGISTAMINE Vajalik selleks et teha kontrolllüpsi ja teada millise loomaga on tegemist. VAATA LISA MOODLEST 20 elupäevaks peab olema kõrvanumber kõrvas. Kokku on märgil TAUDITÕRJE SEADUS JÕUDLUSKONTROLL JA MÄRGISTAMINE TK
tsisternidega kohale vedada. Lehm joob päevas, olenevalt ilmastikust 60…70 l, isegi 100 l vett. 11 12) Vasikate söötmine ja hooldamine sünnist kuni kuue kuu vanuseni. Vasikale ei tohi korraga palju piima joota, see peab makku ära mahtuma. Joodetud piim peab olema kehasoe. Tuleks tähele panna, et vasikas jooks väikeste sõõmudena st imeks piima. Esimestel elunädalatel suudab vasika magu seedida ainult vedelat sööta – piima, energiaallikana vajavad nad rasva. Vasika kasvades eesmaod arenevad ja hakkavad talitlema ning vasikas hakkab mäletsema. Mida kauem vasikat piimaga joodetakse, seda hiljem hakkavad nad muid söötasid sööma. Mäletsema hakkavad vasikad 4…6 nädala vanuselt. Esimesel 3…4 elupäeval on vasika ainukeseks ja asendamatuks söödaks ema ternespiim. Vasikale peab pärast sündimist ternespiima jootma kohe, kui ta on jalgadele tõusnud ja tal on
Lihavõtted Eliise Glaser TT-11 Tähendus · Paastuaja lõpp · "Liha võtta" · Suur pidu- Püha õhtusöömaaeg Teemakohased toidud, joogid · Lihatoidud (vasika, seapraed) · Munatoidud · Kohupiimatoidud · Pirukad · Kala · Õlu · Kali Rammusad toidud! Kolmekäiguline söömine 1. Käik Keedumuna- koksimine 2. Käik Urvapuder- soolapeki, kruupidega 3. Käik Pasha · Joogiks kannudega õlu, kali · Laual leib, pirukad Laua- ja söögiriistad · Taldrik pudru jaoks · Taldrik munakoortele · Taldrik saiale · Lusikas pudrule · Magustoidulusikas · Klaas joogi jaoks · Lauale õllekannud Lauakaunistused
Hästi valmistatud ja kaunilt serveeritud liharoa söömine on tõeline nauding, eriti kui sellele lisanduvad sobiv jook, meeldiv seltskond ning meelepärane ümbrus. Liharoogade söömisel tekib täiskõhutunne, mis püsib mitu tundi. Liha mittesöömine võib tekitada tervisehäireid, sest inimene vajab tasakaalustatud kogustes loomset ja taimset toitu. Liha on mitmekülgsete kasutusvõimalustega ja sobib paljude toiduainetega. Eristatakse 3 tüüpi liha: Punane lamba-, talle-, veise-, vasika-, sea- ja hobuseliha Valge linnu- ja küülikuliha Tume ulukiliha Lihatüki pehmus sõltub sellest, millisest looma kehaosast see pärineb. Rümba keskosast, eriti nimmeosast(sise- ja välisfilee), saab kõige õrnemad tükid, neile järgneb pehmuselt rümba tagaosa(eriti tagaosa sisetükk). Kõige vintskem liha aga pärineb esiosast(koot, aba-, kaela- ja rinnatükk ning ribiotsad). Mida vanem on loom, seda vintskem on liha.
Pärast talle sündi lakub lammas talle kuivaks ja see tegevus soodustab ka nende omavahelise sideme tekkimist. Talled imevad ca 22 korda päevas, üksikud talled 6-14 Kitsed Kitsed eralduvad enne poegimist karjast. Kui talled sünnivad, siis kits lakub nad kuivaks. Kitsed jätavad oma talled peitu ja liituvad ise karjaga ning käivad siis neid mitu korda Lehmad Üldiselt karja juurest ei lahku Tavaliselt poegivad pealelõunasel või õhtusel ajal Lootevedelike eraldumisest kuni vasika sünnini kulub ca 1,5 tundi Lehm lakub vasika kuivaks Võimaluse korral sööb ära päramised Vasikad imevad 5-7 korda päevas Võõrutamine Lehmvasikad ca 8 kuud Pullvasikad ca 11 kuud Tootmistingimused Hobused Ainult esmapoegijad lahkuvad poegimise ajaks karja juurest. Poegivad sagedamini öösel. Peale poegimist lakub mära varssa. Varsal kulub ema äratundmiseks umbes nädal. Esimesel elunädalal imevad varsad neli korda tunnis. Viiendal elunädalal ainult korra tunnis.
Natiivses olekus ei assotsieeru vadakuvalgud omavahel ega teiste valkudega. Kuumutamisel üle 60°C vadakuvalgud denatureeruvad ja seonduvad kaseiinidega, muutes mitselli struktuuri ja suurendades tema veesidumisvõimet. See on soovitav näiteks jogurti valmistamisel (tugevam geel ja väiksem sünerees, kuid vastunäidustatud juustu tootmisel (nõrk kalgend). Peamine kaseiini kalgendav ensüüm on kümosiin (renniin). Kümosiini eraldatakse vasika libemaost (tekib prokümosiinist happelises keskkonnas). Toodetakse ka mikroobset ja taimset ensüümi. Kümosiini optimaalne temperatuur on 40°C piires, juustuvalmistamisel kasutatakse 30 °C, et paremini protsessi kontrollida. Vasika kasvades kümosiini sisaldus maos väheneb ja pepsiini sisaldus tõuseb Kümosiin hüdrolüüsib valke suurteks peptiidideks. Kaseiini geeli teke pH 6.7 juures toimub kahes etapis: k-kaseiini lõikamine – para- k-kaseiin + GMP
.................................. 3 ................................................................................................................................................3 Kasutatud kirjandus................................................................................................................4 Ballotine Päritolumaaks on Prantsusmaa. Traditsiooniline ballotine on kana kondistatud reie osa. Algselt kasutati valmistamiseks ainult linnuliha. Võib valmistada nii veise-, sea-, vasika-, kalkuni-, kanalihast kui ka kalafileest. Serveeritakse enamasti kuumalt. Sarnane külm liharull on galantine. Kana/liha täidetakse hakkliha ja teiste komponentidega nt. toorjuust, küüslauk, petersell, spinat, pähklid, porrulauk jne. Kana seotakse pärast nööriga kinni, et see ilusti kuju hoiaks. Kuumtöödeldakse röstides, hautades või keetes. Ballotine näeb välja nagu vorst või ümber kujundatud jalg millel on puhastatud kondi tükk otsast väljas. Ballotine on küll lähedane
o mitme munar üheaegne vabanemine. Seejärel seemend lehm kürge aretusväärtuse pulli spermaga. 6-7 päeva pärast loputatakase embrüod emakast välja, kontr nende seisundit ja seejärel siirdatakse retsipendile. Sünnitus- lehm muutub rahutuks ja häbemest eritub lima. Pannakse alla puhas põhk ja vlm ette sünnitusabi vahendid, tavaliselt kulgeb sünnitus ilma abistamiseta. Vastsündinu hooldamine vastsündinu ninast ja suust tuleb eemaldada lima ja pannakse kohe ema ette, ta limpsib vasika puhtaks, see stim vasika vereringer ja hingamist. See järel tuleb vasikas panna nisa otsa imema,sest vastpoeginud lehma piim ehk ternespiim sisald rohkesti golbuliine, millega vasikas saab immuunsuse. Abort-tiinuse katkest kuni 210.tiinuspäevani. Enneaegne sünnitus- 211-266 päeva. Ahtrus nim looma, kes õigeaegselt ei tiinestu ega anna järglasi. Mullikad, kes ei ole 21 kuu vanuselt tiinestunud. Lehmad loet ahtraks kui nad ei ole 3 kuu möödudes peale poegimist tiinestunud.
Praetud kala, salatid, seened, kuklid. Rosmariin Liha, kalatoitud, supid ja pajaroad, küpsetatud või grillitud toidud. Sobib eelkõige lamba, vasika ja kanaliha juurde. Eriti hästi sobib rosmariin ulukilihast toitudesse. Salatikastmed, salatid, maks. Peenestatult puuviljamagustoitudes,
kuklid. Tuhkapäev;söödi räimesuppi odratangudega,jahuputru.Leibadest söödi odraleiba,karask- leiba,sepikud,pannkooke, kanepiseemnekooki.Tavanditoidud; tahkapuder,tohuleb,tuhkapäts -koogid,tuhkapull. Madisepäev;söödi jahusuppi(kört),suppi klimpidega.Lihast kasutati seaseljaliha,pekki, seapead.Kala oli säinas.Leibadest oli vatsk,kook. Lihavõttepühad; keedeti ja värviti mune,söödi muna- ja piimatoite,kohupiimatoite(sõira) sülti,sinki ja marineerituid raime,vasika ja kanalihatoite,urvaputru. Karjalaskepäev;söödi mune,kohupiimatoite,värsket kala, munavõid ja piimasuppe, kaselehtedega värvitud mune. Suvistepüha; setode püha,esivanemate mälestuspüha;söödi mune,saia,korpe,pirukaid, pannkooke,värvituid kollaseid mune,sõira,suitsuliha.Keedeti kiislat. Jaanipäev; valmistati paremaid sööke.Tehti toite kohupiimast,keedeti mune,keedeti lambaliha, valmistati lambalihaga toite,tehti käkke,kamakäkke,küpsetati karaskid,saia,leiba,kooke
*95% vasikatest sünnib pea ees, 5% tagajalad ees (vajab kindlasti inimestepoolset abi)! *Pärast sündi jäetakse vasikas ema juurde, (pannakse põhk alla poegimisel) *Ternespiim-suurema kuivaine sisaldusega, kollane ja kleepuv. Kõrgem happesus, keetmisel läheb tükki. Ternespiim sisaldab vasikale tähtsaid antikehasid, mis annab vasikale immuunsust. Iga hetkega antikehade sisaldus väheneb. *KUI VASIKAS SÜNNIB ENNEM: 210 päeva-abort 211-266 päeva enneaegne sünnitus *Vasika kuivakslakkumine elavdab vasika vereringet. *Optimaalne lehma karjasoleku aeg on 10-12 aastat. Produktiivne majanduslik eluiga-esimesest poegimisest kuni karjast väljaminekuni ehk umbes 8-10 aastat. Selle aja jooksul saab umbes 10 poega. Majanduslikult optimaalseks loetakse seda, kui lehmalt saadakse aastas 1 järglane. *Surnud sünd-kui vasikas sureb 24h jooksul peale sündi. *Lehmade tegelik eluiga 6-7 aastat. *Täiskasvanuks saab kehakaalu järgi reaalselt alles 5-aastaselt.
Tähtsaim kultuurikeskus Humanism *Tekkis 14. saj koos renessansiga *Humanism on inimese ja inimlikkuse väärtustamine *Inimeste hindamine isikuomaduste järgi Kunst *Kunstis hakati ilu poole püüdlema. *Kehade kujutamine *Sandro Botticcelli(1444-1510) Leonardo Da Vinci *1452-1519 *Arhitekt, kirjanik, teadlane, kunstnik, skulptor, graafik *''Mona Lisa'' , `'Püha õhtusöömaaeg'', `'Vitruviuse mees Trükikunsti algus - Pärgament Keskajal - käsitsi Õhukese vasika - või tallenahale pärgamendile Kallis Aeganõudev Raamatuid vähe Trükikunst Trükikunsti kasutuselevõtt Hiinas alanud sajandeid varem 13. - 14. sajandil levima Euroopas 12. saj Hispaanias 13. saj kasvas eurooplaste kirjaoskus lugemine muutus populaarsemaks 15. saj teisel poolel levis trükikunst Euroopas kiiresti - raamatud Johannes Gutenberg Umbes 1400 - 1468.a elas Leiutaja, trükkal, kullasepp 1440.a - trükimasin 1454.a paavsti dokumendid
tagasi 77. pühkimine- eemaldatakse kuiv lahtine mustus, praht. Pühkimiseks kasutatakse kõiki puhastuslappe, plaat- ja raammoppe, põrandakuivatajat, põrandaharja, koristusmasinat. Vett ja puhastusainet ei tarvitata. Pühkida saab kõiki siledaid pindasid, põrandaid. Töövahend kogub ja korjab mustust, kuid ei seo seda 78. quesadilla- mehhiko köögist pärit roog - täidetud ja praetud nisutortilja 79. raguu- kastmes hautatud kondiga sea-, lamba-, vasika- või linnulihatükikesed 80. romsteek- romsteek on küpsetatud või grillitud loomalihaviil 81. ruu(roux)- jahu ja rasvaine segu, kus mõlemat on ühtepalju 82. röstimine- röstimine on põhimõttelt sama mis grillimine kuivkuumutamine kuumal pannil või grillil 83. salamander- elektriline või gaasigrill, kus kuumus kiirgab ainult pealtpoolt 84. sküü- praeleem 85. sorbett- sorbett on jäätise sugulane ja väga hinnatud maiustus Prantsusmaal, on
aga ka valgete kastmete, suppide ja omleti maitsestamiseks. Salatitele pigem mitte lisada!!! Sobib väheses koguses liha, hakkliha ja maksa maitsestamiseks. Aitab kõhukinnisuse vastu. Piprad 8 Rosé pipar On tegu troopilise puu pisikeste punaste läikivate marjadega. Müüakse kuivatatud terapiprana ja purustatuna. Koriandrit meenutava maitsega vürts, mis sobib sea-, vasika- ja linnulihaga. Sobib ka magustoitude maitsestamiseks. Puuvilja-magustoitude sees kasut. nt. tavalise nelgi asemel. Piprad 9 On pärit skiinuse põõsalt( "pehme skiinus" ehk "piprapuu" või "peruu piprapuu"). Välimuselt meenutavad marjad kuivanud pohli. Kasv. : Madagascari saarel ja imporditakse Prantsusmaa kaudu - siit ka tuleneb kallis hind. Müüakse kas kuivatatult (freeze dried) või soolvees.
Vastlapäeval söödi seajalgu ja keedetud ube.. või oasuppi ..vastlakukleid, vastlaputru.(tangupuder lihatükkidega ) söödi ka seapead ja seasaba.. lambaliha või veiseliha. Vastlapäevale järgneval päeval tuhkapäeaval söödi odrakaraskeid, odrajahukooke ja pannkooke. Madisepäeval 24. veebruaril küpsetati kooki ja keedeti tanguputru. Lihavõttepühade ajal keedeti ja värviti mune söödi muna ja piimatoite, kohupiimatoite ( sõira ),sülti, sinki ja marineeeriutd räime . Vasika ja kanalihaotite ( urvaputru). Karjalastepäeval 14. aprillil anti välja tööle minejale kaasa keedetud mune. Suviste pühal söödi kohupiimatoite, värsket kala, munavõid ja piimasuppe. Valmistati kaselehtedega värvitud mune. Jaanipäeval 24 juunil pruuliti jaaniõlut, söödi kama ja sõira, küpsetati manna ja kohupiimakorpe, söödi ka kamakäkke. Lauritsapäeval 10 augustil küpsetati kooke, söödi lambaliha värske kapsaga. Rukkimaarjapäeval 15
Tänapäeval süüakse samu asju. Lihavõttepühad Lihavõtete ajal keedeti ja värviti mune, söödi mune ja piimatooteid, kohupiimatoite , sülti, sinki ja marineeritud räime , vasika-ja kanalihatoite, urvaputru. Tänapäeval süüaks enamjaolt samu asju ainult välaarvaryd urvaputru, marineeritud räime ja sülti. Küünlapäev Küünlapäeval keedeti seakülge kapsaste ja tangudega, joodi küünlapuna, mõnelpool söödi
nad on aretatud suurekasvulisteks ja tugevateks. Värvuselt on veised kollakasvalged või valged. Esineb nii sarvelisi kui nudisid saroleesid. Sünnimass on 45-49kg Täiskasvanutel 1200-1400kg Veiselihast Värvilt on veiseliha oluliselt punasem kui sea- ja vasikaliha. Mida vanemaks veis kasvab, seda tumedamaks muutub liha - vasikaliha on roosakas, vanema veise liha aga tumepunane. Sama põhimõte kehtib ka rasva puhul: vasika rasv on valge, kergelt helekollakas, vanema veise rasv tumekollane. http://www.youtube.com/watch?v=BqseEe1ZhJc Kasutatud allikad. http://www.lihaveis.ee/ http://www.google.ee/imghp?hl=et&tab=wi http://www.pikk.ee/est/Loomakasvatus/lihaveisekas
loomade rasv seevastu tugevalt kollaka varjundiga. · Võrreldes sea ja veiselihaga on lambalihas märgatavalt rohkem rauda, kaltsiumi ja fosforit Veiseliha · Veiseliha on eelistatud eelkõige gurmaanide seas · Värvilt on veiseliha oluliselt punasem kui sea- ja vasikaliha. Mida vanemaks veis kasvab, seda tumedamaks muutub liha - vasikaliha on roosakas, vanema veise liha aga tumepunane. · Sama põhimõte kehtib ka rasva puhul: vasika rasv on valge, kergelt helekollakas, vanema veise rasv tumekollane. · Veiseliha sisaldab vähem rasva kui sealiha ning pole seetõttu nii mahlakas. · Lihale, eriti veiselihale, on iseloomulik valedel hoiutingimustel oma värvi muuta - algul on liha ilus-punane, kuid seistes muutub liha pind hallikaks-tuhmimaks. Värvitoon muutub seoses hapniku osakaaluga ümbritsevas keskkonnas. Kui hapniku osakaal on väike siis liha värvus muutub hallikamaks
saadakse (sellest saadakse nö ka etanooli e. piiritus) [4] [5] SKP 14% [3] 0,9% - 1,9 triljonit $ [8] Kaevandakse [1] Boksiidi, rauamaaki Kivisüsi Riigi pindala (km² ) 8 511 965 [6] 243 610 [10] Eksport Safrani, nafta, vasika ja veise liha [3] Naftavarud [8] Eksport (riigid) Hiina, Suurbritannia, Argentiina [11] USA 13,9%, Saksamaa 10,9%, Prantsusmaa 10,4% [8] Mullad, pinnas [1] Keltsa- ja gleistunud keltsamullad, niiske Leetmullad
Kujud on liikumises, ne oli kohmakas.Meesideaal rahulikud.Kontrapost vaba tähelepanu kangelastel.Riie alasti atleet, naise ilu seostus seisak.Tõepärane anatoomia. tuse õrnus.Nt.Milose Venus, riietuse ja soenguga.Kujud Nt. Polykleitose Odakandja, Praxitelesi Hermes Dionysos olid eestpoolt vaatamiseks.Nt. Myroni Kettaheitja, Poseidoni lapsega. noormehe marmorkujuke, pronkskuju, Lysippose seisva naise kujuke, vasika Kaapija.Kodualtar kandja. ludavisitroon. VanaKreeka maalikunst Maalikunst oli kõrgel järjel, kuid meieni pole säilinud.Enkaustika tehnika vahaga tehtud maal.Maali kohta saame infot vaasimaalide kaudu. Keraamika Tunti mitut tüüpi vaase: · Amporaa kõige levinum vaasivorm · Krateer segamisnõu · Hüdria veenõu · Küüliks joomisnõu
Valminud süldist võetakse liha ja kondid välja, leem kurnatakse. 3.Kuidas valmistatakse lihatarrendeid? Tarrendi valmistamiseks võetakse 1l lihapuljongi kohta 30 g zelatiini. Puljongilt eemaldatakse rasv. Seejärel valatakse puljong ettevaatlikult põhjasettelt ära ja kuumutatakse keemiseni ning lastakse 10-15 minutit kaane all seista. Puljong kurnatakse. Tarrend jahutatakse. 4.Kuidas valmistakse maksapasteeti? Maksapasteete valmistatakse veise-, vasika-, lamba-, seamaksast. Kasutatakse ka seapekki, puljongit ja võid. Maksal eemaldatakse suuremad sooned ja kelmed, see tükeldatakse. Seapekk tükeldatakse ja pruunistatakse ja lisatakse tükeldatud maitseroheline, seejärel maksatükid ja pruunistatakse need kergelt ning hautatakse. Sool ja maitse taimed lisatakse, kui maks on poolpehme, aetakse 2-3 läbi hakklihamasina ja vahustatakse. Valmis maksapasteet pannakse jahedasse tarduma. 5.Kuidas serveeritakse pasteete ?
Sellest saab valmistada maitsvaid pajatoite ja salateid. Südame hautis Grillitud seasüda Keel Keel on suhteliselt rasvane lihaseline siseelund. Lihaskoe vahel on rohkesti rasva, eriti keelekehas, mis on kõige meeldivama maitsega keeleosa. Keele toiteväärtus on peaaegu võrdne liha omaga. Keel on omapärase ja meeldiva maitsega ning seda kasutatakse laialt ka toiduvalmistamiseks. Sea, veise ja vasika keel sobivad keetmiseks, suitsutamiseks, barbecueks, grillimiseks ja küpsetamiseks (nt eelnevalt keedetud keel üleküpsetatuna). Keedetud keel sobib viilutatult suurepäraselt külmlauale, tarretiste, salatite ja konservide tegemiseks. Samuti on see paslik komponent kastmetes, pirukates ja risotodes. Tõeline delikatess on suitsutatud keel. Keelekaste Keel tarrendis Aju
tagasihoidlik tervik, mis toimiks vaikselt, lugeja tähelepanuta. Tüpograafia üks kesksemaid aspekte on fondi (ehk kirja, ehk kirjagarnituuri) valik. Trükiteksti iseloomu aitavad määratleda ka teksti värv ning toon, laopinna ning veerise suhe. Trükitekste hinnatakse tihti nende loetavuse järgi - kui kergesti on tähed, kiri ja tekst loetavad ning mõistetavad. Paber ja trükikunst Keskajal kirjutati Euroopas raamatuid käsitsi ja peamiselt eriliselt töödeldud õhukese vasika - või tallenahale - pärgamendile. Trükikunsti esimesteks eelkäijateks võib pidada Mesopotaamias umbes 3500 eKr kasutusele võetud silinderpitsateid. Varaseim trükikunsti vorm oli puulõige, millest Hiinas on säilinud näiteid ajast enne 220. aastat pKr, ning Egiptuses 4. sajandist. Hiljem leiutati trükinduses vahetatavad tähed ning trükipress mille töötas välja Johannes Gutenberg 15. sajandil. Trükikunsti leiutamine oli erakordselt tähtis sündmus.
söötmisskeem üleskasvatamisel ja seemendusiga. · Ternespiim sisaldab suhteliselt palju albumiine ja globuliine. · Emaslooma vereseerumis esineva gammaglobuliini fraktsiooniga seotus antikehad lähevad enne poegimist üle ternespiima. · NB antikehad ei läbi platsentat. · Immunoglobuliinid on laudaspetsiifilised · Immunoglobuliinid imenduvad verre 1...3 tunni jooksul peale poegimist. · Immunoglobuliinide imendumise võime väheneb peale vasika sündi kiiresti. · Juba 6 tunni jooksul väheneb see 50% · Teisel päeval peale poegimist need immunoglobuliinid ei imendu enam. · Ternespiim on kõrge happesusega, see soodustab kaseiini kalgendumist. · Ternespiimas on trüpsiini ja kümotropsiini inhibiitoreid takistab immunoglobuliinide hüdrolüüsi. · Ternespiimas on enam Mg, P, Ca. · Mg soodustab kõhulahtisust ja soolepigi ( surnud epiteelirakud) eemaldamist.
lüpsmine. Põhisöötadeks on silo, hein ja teraviljad. Koreosöötadeks on hein ja põhk. Söötadest ja söötmisest sõltub kõige enam veiste jõudlus (piima-, lihatoodang) ja piima- ning veiseliha tootmise tasuvus. Oluline on põhisööda keemiline koostis ja kvaliteet. Silosööt koosneb 35% kuivainest, 12-20% proteiinist, 25% toorkiust, 3-4% toorrasvast ning 9-10% metaboliseeruvast energiast. Lehm hakkab lüpsma peale vasika sündi. Ternespiim annab antikehasid, mis tagab immuunsuse. Udaras toodetakse piima näärmete poolt ja läbi peab udarast voolama 500 liitrit verd, selleks, et tekiks 1 liiter piima. Piim sisaldab 87% vett, kuivaineid 11-12%, 3-5% rasva, 2,7-3,8% valku ja ligikaudu 5% laktoosi. Mineraalainetest sisaldab piim kaltsiumi, kaaliumi, magneesiumi ja fosforit. Laktatsioonikõver näitab, palju loom piima toodab.
oma korda ka mitte ärritava desinfitseeriva vahendiga üle lasta. Sama moodi on oluline ka puhastada abistaval inimesel oma käed desinfitseeriva vahendiga ning kanda vastavalt lauda riideid. Oluline oleks, et sünnitusabistaja ei satuks mustade kätega looma häbeme ligi, sest nii võib sattuda baktereid emakasse sügavamale, mis tõttu võib loomaarst keelduda keisrilõiget tegemast, sest bakterid võivad halvendada ellujäämisvõimalust ema ja vasika suhtes. Kui aga poegimisabi on antud puhtalt, siis see juba vähendab lehmal poegimisjärgse emakapõletiku tekkimise riski, mis on kasulik nii kasvatajale kui ka loomale, sest üldjuhul ravimine on kulukas ja loom, kes juba selle läbi põdenud tiinestub harvemini. Peale sündi on vasikas immuunpuudulik ehk puudub kaitse kõikide haiguste vastu, mis võivad farmis levida. Nende immuunsüsteem ei ole koheselt võimeline vajalikku kaitse loomiseks.
Veise sisefilee on väga hinnatud puhas tailiha. Restoranide menüüdes on sisefileest roogadel alati kindel koht. · Veise ribist saab keeta väga maitsva supi ja puljongi. Veise ribide pealsest lihast, rinnalihast ja kubemelihast, mis rasvast ja tailihast läbi kasvanud, valmistatakse erinevaid liharulle. · Veise koot sobib samuti supi ja puljongi valmistamiseks. Veise koodilõikudest supp keetes peab arvestama sellega, et koodiliha on väga sitke ja sooneline ning nõuab pikemat keetmist Vasika-, lamba-, küüliku ja ulukiliha on omamoodi eksootilised ja kalli hinna tõttu vähem nõutud, ka kaupluselettidelt leiab neid harvem. Tõeliste gurmaanide seas on need väga kõrges hinnas. Vasikaliha Vasikaliha on väga õrn, väherasvane ja pehme liha - oskusliku küpsetamise korral on tagatud tõeliselt hõrk maitseelamus. Sobib ideaalselt dieettoitudeks. Vasikaliha on oma välimuselt tunduvalt heledam kui veiseliha. Igast vasikast saab kasvades
sellele kaasa aidanud suurem teadlikkus, teisalt küpsetamisviiside rohkus. Kindlasti mängib rolli ka kauplustes saadaolev lai lihavalik, mis ärgitab proovima uusi põnevaid maitseid. Lihatarbimise trendid ja tavad on maailmas piirkonniti üsna erinevad. Paljudes riikides on tähtsal kohal veiselihast toitude valmistamine, teistes jällegi lambaliha. Eestis süüakse kõige rohkem sealiha, järgnevad broileri-, veise- ja kalkuniliha. Vähesel määral leiab poelettidelt lamba-, vasika-, küüliku- ja ulukiliha. Miks peaks liha sööma? - Liha on üks tähtsamaid toiduaineid, millest saame eluks vajalikke toitaineid (loomseid valke, vitamiine, mineraalaineid jne) ja energiat; lihal on kõrge energeetiline väärtus; lihas leiduvad vitamiinid ja mineraalained teevad lihast väärtusliku kõhutäie, mistõttu tugevneb organismi vastupanu stressile. Tasub teada, et liha osakaalu menüüs peaksid suurendama
Ajalugu Ptk 30-33 MÕISTED: Karavell hiliskeskajal levinud purjekas, mis sobis pikkadeks meresõitudeks. Karavellil oli enamasti kolm masti. Ladina puri hiliskeskajal kasutusele võetud kolmnurkne puri, mis võimaldas purjetada ka vastutuult. Kompass keskajal kasutusle võetud riist, mis võimaldas määrata põhjasuunt ja selle abil orienteeruda. Pärgament eriliselt töödeldud õhuke vasika- või tallenahk. Manufaktuur käsitööettevõte, kus töötasid palgatöölised. Tekkisid hiliskeskajal ja levisid varauusajani. Palgatööline inimene, kes töötab palga eest, teise inimese heaks. Tarastamine hiliskeskajal ja varauusajal Inglismaal toimunud protsess, mille käigus suur hulk põllumaad muudeti lambakarjamaaks. Pank asutus, mis kogub, hoiustab ja lenab välja suuri rahasummasid. Intress rahasumma, mida tuleb laenu saajal laenajale laenamise eest tasuda
• Kaks korda päevas loomade karjamaale ja tagasi ajamine on tülikas ja aeganõudev. • Karjamaarohust jääb osa kasutamata, selle saagikus on 15…20% väiksem kui niitelisel kasutamisel. • Lehmad kannatavad ilmastiku kapriiside all. Suvel liigne kuumus, sügisel vihmasajud, külm. • Sageli on probleeme lehmade karjamaal jootmisega. VASIKATE SÖÖTMINE JA HOOLDAMINE SÜNNIST KUNI KUUE KUU VANUSENI Esimestel elunädalatel suudab vasika magu seedida ainult vedelat sööta – piima, energiaallikana vajavad nad rasva, mida kulub esimesel elukuul vasika kohta 4…8 kg. Vasika kasvades eesmaod arenevad ja hakkavad talitlema ning vasikas hakkab mäletsema. Mida kauem vasikat piimaga joodetakse, seda hiljem hakkavad nad muid söötasid sööma. Mäletsema hakkavad vasikad 4…6 nädala vanuselt. Esimesel 3…4 elupäeval on vasika ainukeseks ja asendamatuks söödaks
Mooses läheb rääkima Jumalaga ning jääb ära 40 päevaks ja 40 ööks. Jumalal on rahvale väga palju uusi seadusi, kuid 10 kõige tähtsamat annab ta Moosesele kahel kivilaual. Neile on Jumal ise kirjutanud 10 käsku. Nieid kivilaudu nimetataksegi käsulaudadeks. · Kuldvasika kummardamine Kui Mooses käis Jumalaga rääkimas tegi iisraeli rahvas endale uue Jumala. Nad kogusid kokku kõik ehted ning Moosese venna, Aaroni, juhtimisel valasid endale kullast vasika. Reahvas hakkab kuldvasikat kummardama ning Jumal on väga vihane. Vihane on ka Mooses, kes raevunult mäelt alla tormab ning vasika ära sulatab ning hiljem pulbriks jahvatab. Mooses ütleb, et halvad inimesed, kes kuldvasikat kummardasid peavad surema. Nii löödaksegi 3000 inimest surnuks. · Paabeli segadus Üks Noa pojapoegadest oli Nimron. Ta oli halb inimene, kes tegi end kuningaks, et teiste inimeste üle valitseda. Ta ei meeldinud Jumalale
vaht. Keedetakse nõrgas kuumusel 1,5-2h. Puljongil lastakse selgida ja seejärel kurnatakse, jahutatakse. 1 osa kohta 2 osa vett. Maitseköögivilju ei pea lisama. 8. köögiviljapuljongi keetmine-1/2 vett. Köögivili pestakse, puhastatakse, tükeldatakse ja pannakse külma vette. Keedetakse 1-2h. Puljongil lastakse selgineda ja seejärel kurnatakse, jahutuskapp. 9. *aspikk- kange, selge ja hästi tarretuv hele puljong, mida kas. Tarrendis roogade valmistamiseks. Vasika v veisejalgadest, vasikapeadest. *Fümee-suppide ja kastmete maitsestamiseks kasutatav tarretuv kontsentreeritud pruun puljong. Keedetakse pruunistatud kontidest v lihast, praejääkidest. 10. supid tükeldatud toiduainetest- * bors peet, liha, (seened). Magushapu. Serv hapukoore ja maitserohelisega. * rassolnik hapukurk, liha, kapsasköögivili. Magushapu * seljanka sibul, hapukurk, tomatipasta, liha. * minestrone peekon, sink ; sibul, kapsas, kaunvili, riis
anda) ja mõlgutab oma mõtteid Annast ja oma naisest, vennast, pärijatest. Anna tuleb koju ja ütleb, et talu/mõisa ei tohi müüa ega rendile anda ja Rein peab seal surema.Perenaine Anna saadab Jaani kõiki jaanitulele kutsuma ja peosaabumise rõõmus hakkavad kõik heinalised kärmelt tööle. Jan tuleb kutsumast tagasi. Rein räägib Annale Katku Villust ja Annale hakkab ta üha rohkem meeldima. Katku Villu tahab Kusti täis joota ja "vasika" võtta, kuid Kusti läheb ära ja ta jookseb ka jaanitulele ja laseb raketid järvel õhku.Anna ja Villu on järvel, nad lasevad rakette ja tagasiteel räägib Villu, mida ta Kõrbojal teeks. Villu tantsib Annaga ja räägib niisama juttu. Villu hakkab peaaegu kaklema, aga Anna astub vahele. Villu ja teised lähevad lasevad (Anna auks) Kivimäel mõned kivid õhku. Villu teeb kivide aupaugu, kuid nii ootamatult, et Villu ja Mikk saavad haavata. Kõrboja endine
Grillimiseks on parim mõningase rasvasisaldusega väikesetükiline liha. Enim grillitav tükiliha on sea kaelakarbonaad (ühtlaselt läbikasvanud mahlane liha), mis on parim nii saslõkiks kui grilllihaks. Grillimiseks sobivad väga hästi ka sea sise ja välisfilee, peekon ning loomulikult sea ribi, mis on eestlaste üks lemmikuid. Suurepärase grillroa saab lamba karreest ja ribist. Sobilikud on ka sea sabad, jalad, kõrvad ning ka sea/veise/vasika ja lamba maks. Grillivarustuse hulka kuuluvad loomulikult grill, süsi või puit, süütematerjal, tikud, grilltangid, foolium ja vesi vms leekide kustutamiseks. Vaja läheb ka ahjuroopi süte segamiseks, traatharja grillresti puhastamiseks, grillpintslit, vardaid saslõki või lisandite jaoks. Head on kandilise ristlõikega metallvardad, mis juhivad hästi soojust ega lase lihal pöörelda. Kui kasutate puuvardaid, tuleb neid kindlasti eelnevalt vees leotada. Et
..................................................................5 2 Saksamaa köök 1. ENIMKASUTATAVAD TOIDUAINED Sakslaste toiduainete valik on võrdlemisi meie võimaluste taoline, ainult puuvilju on pehmema kliima tõttu natuke rikkalikumas koguses ning mitmekesisemalt. Toitude valmistamise põhijooneks on kokkuhoidlikkus. Saksa köögi erinevuseks on mitmesuguste juurvilja-, sea-, vasika- või loomaliha-, kodu- või metslinnuliha- ja kalaroogade suur vaheldusrikkus. Väga palju tarvitatakse juurvilju, eriti keedetult, nt. lillkapsast, aeduba, porgandit, punast peakapsast, herneid ning kartulit. Rõhutatakse toiduainete toiteväärtuse säilitamist, igal söögikorral püütakse pakkuda toorsalateid mitmesugustes kombinatsioonides. Sakslastel on erakordselt populaarsed erinevad võileivad- juustu, kohupiimamassi ja kalaga
spinat, igasugused hapud puuviljad ja neist valmistatud mahlad, soolatud toidud, marinaadid, suitsutatud toiduained, vürtsid, jäätis, piiritusjoogid ning kõik praetud ja konservitud toidud. Roheline ehk lubatud toitude nimekiri • Süüa võib valget leiba, kui seda enne röstris tahendada või teha sellest koduseid kuivikuid. Võib teha köögiviljasuppe ja lisada neile keedetud vasika- või küülikuliha, kalkunit või kana. Peamine erinevus: liha tuleb lisada valmis supile, et ei tekiks puljongit. • Võib küpsetada fooliumis või keeta koha, turska, latikat, haugi, karpkala või navaagat. Võib juua keefirit ja hapupiima, süüa väherasvaseid juustusorte ja mittehaput kohupiima, lisada valmistoitudele taimeõli või koorevõid. Lubatud on kõik tangud, makaronitooted, kõrvits, porgand, suvikõrvits, peet, lillkapsas, kartul, kompotid, tarretised, küpsetatud õunad.
annaabi.ee 
