Kergejõustiku maailma-, olümpia- ja Eesti rekordid Kergejõustiku maailmarekordid: Mehed 100m jooks - 9,69 - Usain Bolt (Jamaica), 16. august 2008 Peking 200m jooks -19,30 - Usain Bolt (Jamaica), 20. august 2008 Peking 400m jooks - 43,18 - Michael Johnson (USA), 26. August 1999 Sevilla 800m jooks - 1,41,11 - Wilson Kipketer (Taani), 24. August 1997 Köln 1000 m jooks - 2.11,96 - Noah Ngeny (Kenya), 5. september 1999 Rieti 1500 m jooks - 3.26,00- Hicham El Guerrouj ( Maroko), 14. juuli 1998 Rooma 1 miili jooks - 3.43,13- Hicham El Guerrouj (Maroko), 7
«» 1887 « », 193 ., 24 . «» - 21 1895 -197 -19 1912 1953 «» -212 -27 210 , 216. . 1960 . 228 , (234 235 ). , - 243-244-245. 1992. 2008. 236 htt://my-jump.narod.ru/ www.sporting-heroes.net http://www.ru.wikipedia.org 11
Seliliujumisel on oluline painduvus – sel juhul saab ujuja end õlgade abil pisut väiksemaks teha ja niimoodi vees kiiremini edasi liikuda. Kehaasend peab olema sirge, puusad veepinna lähedal, õlavöö pöörleb hästi ja pea püsib pinnal, väljahingamine on tugev, rütm peab olema õige ja käteliikumine vastassuunaline. Jalalöök algab puusast ja põlved ei riku veepinda ja jalalöök on tugev ja terav, veidi sissepoole surutud. Pöiad on lõdvad, käsi asetatakse vette järsult ja haaret alustatakse küllalt sügavalt, tõmme algab küünarliigese kõverdamisega, käelaba peab olema õiges asendis ja juhtima liikumist. Tõukel küünarliiges surutakse vastu külge ja käsi sirutub. Tõuge lõppeb labakäe vajutusega allapoole. Õlavars tõuseb ja käsi tuleb lõdvalt veest välja. Üleviimine sirge käega, suunaga üles- taha-alla. Kõige tähtsam on voolujooneline asend, käte vastassuunaline liikumine, pöörlemine, hästi liikuvad hüppeliigesed. Start toimub veest ja võistlejad...
Üldiselt kergejõustikust. · Kergejõustik on üks vanemaid harrastatavamaid spordialasid. See hõlmab endas jookse, hüppeid, sportlikku käimist, heiteid ja mitmevõistlusi. · Suurvõistluste kavva kuuluvad: kaugushüpe, kettaheide, kolmikhüpe, kuulitõuge, kõrgushüpe, kümnevõistlus, käimine, maratonijooks, miilijooks, mitmevõistlus, poolmaraton, pikamaajooksud, seitsmevõistlus, vasaraheide, viievõistlus, 100 m jooks, 100 m tõkkejooks, 10 km käimine, 110 m tõkkejooks, 1500 m jooks, 10 000 m jooks, 2000 m jooks, 20 km käimine, 3000 m takistusjooks, 3000 m jooks, 400 m jooks, 400 m tõkkejooks, 4x100 m teatejooks, 4x400 m teatejooks, 50 km käimine, 5000 m jooks ja 800 m jooks. · Võistlusi peetakse staadionitel või spordiväljakutel, pikamaajookse ja käimisvõistlusi harilikult maanteel ja tänavail. ...
Võistlustest võtavad osa USA, Euroopa, Aafrika, Aasia, Okeaania ja Ameerika võistkonnad ning lisaks Euroopa karika superliiga kaks paremat oma võistkonnaga. Kui on kasutusel 9 jooksurada, saab korraldaja maa ka oma võistkonna välja panna. Võistlustel jagatakse sportlastele rahalisi preemiaid vastavalt saavutatud kohtadele. Maailma karikavõistlusi on korraldatud 10 korda, esimesed võistlused toimusid 1977. aastal ja viimati võisteldi 2006. aastal. 4. KERGEJÕUSTIKU MAAILMAREKORDID Kergejõustiku maailmarekordid on Rahvusvahelise kergejõustikuliidu poolt registreeritud kergejõustiku maailma tipptulemused. Maailmarekordid kinnitatakse vastavalt IAAF-i reeglitele ja neid võib püstitada võistlustel, mis on IAAF-i poolt heaks kiidetud. Kõikidel aladel mõõdetakse rekordid meetermõõdustikus (ning tundides ja minutites), välja arvatud 1 miili jooks. 4.1 Reeglid Maailmarekordite kinnitamiseks kergejõustikus on kindlasti vajalik jälgida järgmisi nõudeid :
Tallinn 2008 1 SISUKORD 2.........................................................................................................................................Sisukord 3-4.........................................................................................................................Edukamad riigid 4-6.........................................................................................................................Maailmarekordid 6-8........................................................................................................................Dopingujuhtumid 9-10...................................................................................................................................Maskotid 11-21......................................................................................................................Avatseremoonia 21-27.........................................................................
400 m jooks - 400 meetri jooks on kergejõustiku ala. Praeguste maailmarekordite omanikud on Michael Johnson, ajaga 43,18 ja Marita Koch, ajaga 47,6. Eesti rekordite omanikud on Marek Niit ajaga 45,74 ja Egle Uljas ajaga 51,91. Kõikidel distantsidel 100-400 m on madalstart ja stardipakkude kasutamine kohustuslik. 800 m jooks - 800 m jooks on kergejõustiku ala. 800 m joostakse oma rajal esimese kaare lõpuni ja seejärel jätkatakse koos siserajal. Praegused maailmarekordid kuuluvad David Lekuta Rudishale ja Jarmila Kratochvilovale, kelle ajad on 1.40,91 ja 1.53,28. Eesti rekordid kuuluvad Urmet Uusorgile ja Raissa Ruusile, kelle ajad on 1.45,87 ja 2.02,1. 1500 m jooks - 1500 meetri jooks on kergejõustiku ala. Meeste 1500 meetri jooksu maailmarekordi aeg 3.26,00 kuulub Maroko kergejõustiklasele Hicham El Guerrouj'le. Naiste maailmarekordiks on3.50,46 ning see kuulub hiinlannale Qu Yunxia'le. Eesti rekord 1500 meetri jooksus on 3.38,59
Euroopas on selliseid mänge harrastatud keskajast. Kaasaegne jalgpall sai alguse katsetest ühtlustada 1840. aastail Inglismaa koolides kehtinud mängureegleid. Maailma vanim jalgpallivõistlus on 1871. aastal käivitunud FA karikas. Eestisse tõid mänguoskused ja -vahendid 20. sajandi esimestel aastatel inglise madrused. Kuulsused Jalgpallimaailmas on mitmeid kuulsusi nagu näiteks: Lionel Messi Cristiano Ronaldo Neymar Santos Fernando Torres David Villa Mario Balotelli Maailmarekordid Noorim mängijaNorman Whiteside 17a. (Iirimaa) Vanim mängijaRoger Milla 42 a. (Cameron) Kiireim värav(ajaliselt)Hakan Sükur 11 sek. (Türgi)
Stowe'i koolis. Branson kannatas düsleksia käes ning seetõttu olid tema õpitulemused väga kehvad. Karjäär Ajakiri - The Student Muusikapood Virgin Records Ööklubi Heaven Lennufirma - Virgin Atlantic Airways Isiklik elu Õed/vennad Valdused Naised Lapsed Mõned faktid Richard Bransoni vara väärtus on üle 4.2 miljardi dollari. Ta on saanud tiitli, tänu millele käib tema nime ette ,,Sir'' Ta on rikkuselt maailmas 254's ning Inglismaal 4's inimene Tema nimel on isegi mõned maailmarekordid. Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Kasulikke tsitaate "Äris nagu eluski on riskid vältimatud. Kui ei riski, pole edu loota; kui
Samaaegselt lõpetavad käed kiire ristsünkroonse jooksuliigutuse. Võimsa äratõukesirutuse lõpetab ka esimesele pakule toetunud jalg. See loob enamiku, üle 2/3 esimesest äratõuke jõuimpulsist. Lähteliigutustel on niisiis peamiseks tõukejalaks esimesele pakule toetuv jalg. Tagumisele pakule toetuv jalg võtab osa vaid äratõuke algusest ja tegutseb hiljem hoojalana. Millest sõltuvad kiirjooksutulemused? Hoolimata kiirjooksu kõige laiemast ülemaailmsest levikust, on maailmarekordid sprindis võrreldes teiste kergejõustikualadega tõusnud kõige aeglasemalt. Kergejõustiku I maailmameistrivõistlustele eelnenud kolmekümne aasta jooksul (1952-1982) parandati meeste 100 m ja 200 m maailmarekordeid vastavalt 2,5 ja 2,4 protsenti. Samal ajal paranesid maailmarekordid kestusjooksudes 6%, hüpetes 10% (teivashüppes koguni 21,8%) ja heidetes keskmiselt 23-25% (vasaraheites 37,1") võrra. Naiste spordi laiemast hoogsast levikust
Südame pärgaterite haigused; Kõrge vererõhk; Ületreening; Tugi-liikumisaparaadi haigused ja ülekoormus; Suur ülekaal; Südamehaigused, valdavalt südamelihase talituse häired; Raske kõrgvererõhutõbi; Südamerütmi häired; Jalavõlvi lamenemine 4 Mexico sprindi rekordid 1968. aasta Mexico olümpiamängude fantastilised maailmarekordid sprindis (100-400 m), tõkke- ja teatejooksudes ning kaugus- ja kolmikhüppes - kokku (M+N) 13 alal! - on lõpuks kõik ületatud. Analüüsimis- ja kõneaineks olid mõned neist (eriti Robert Beamoni nn. sajandihüpe 8.90) aga ligi veerand sajandit. Teaduslike meetoditega tõestati, et Mexicos (kõrgus merepinnast 2248 m) oli niisuguste rekordite sündi soodustavaks teguriks kõrgmiku hõre õhk. Matemaatiliselt konverteeriti tulemusi küll nii, küll teisiti (näit. Beamonile saadi 8
meeste kergejõustik ja...?I a) kaugushüpe b) korvpall c) 100m jooks d) male 3. 1802.aastal võeti taasavatud Tartu Ülikooli õppekavasse ka ratsutamine, vehklemine ning...? a) tantsimine ja laulmine b) ujumine ja tants c) korvpall ja võrkpall d) keks ja kull 4. Millal toimus esimene avalik maadlusmats, kus osales ka eestlane? a) 1838a b) 1900a c) 1876a d) 100a eKr 5. 1895.a püstitas oma esimesed maailmarekordid kes? a) Johann Vaks b) Andrus Kivirähk c) Georg Lurich d) Jaan Mäe 6. Mis tänaval asub Eesti Spordiajaloo Selts? a) Mustamäe tee 100 b) Rüütli 15 c) Heinapuu 15c d) Sellist asutust ei olegi 7. Millal asutati esimesed spordiseltsid? a) 2000.a b) 2010a c) 1990a d) 19 ja 20 sajandi vahetusel 8. Kelle võistkonda kuulus eestlasi aastal1912. Stockholmi olümpiamängudel a) Rootsimaa võistkonda b) Venemaa võistkonda c) Eestimaa võistkonda
Sportlased on sellised inimesed, kes on valmis ohverdama kõike heade tulemuste nimel. Nad on valmis treenima mitu korda päevas, isegi 6-8 tundi, toituma ainult ettenähtud programmi järgi peavad ütlema ei enda lemmik toitudele, vahest jääb isiklik elu ning lapsed tahaplaanile. Kõik see on ainult sportliku tulemuse jaoks. Kõige kõrgeimaks hinnaks on sportlastele medalid, mis on saadud Olümpia mängudelt, Euroopa- või siis Maailma meistrivõistlustelt, samuti ka isiklikud- ja maailmarekordid, mis pakuvad neile rahuldust ja rõõmu. See kõik on enda elu ohverdamise hind. Kas see on väärt seda? Iga sportlane otsustab seda ise. Samuti, olen ma õpilane, kelle jaoks peaksid olema kõige tähtsamad kooli hinded ning eksami tulemused, mis otsustavad edasise saatuse minu elus. Minu jaoks on hinnetel väga väike hind, mind on alati tagant upitand väärtused, oskused ja teadmised, mida hindan palju kõrgemalt
ka välismaal. Mudelid meenutavad välimuselt päris autot, aga nende suurus on vähendatud 24 või 32 korda originaalist. Mudelite jõuallikaks on spetsiaalsed alalisvoolu mootorid. Nende mudelitega võistlemiseks on vaja spetsiaalset juhtrada, mis annab mudelitele voolu ning määrab sõidusuuna. Võistleja tööks on puldist reguleerida auto kiirust ja mööda rada sõites ettenähtud ajaga võimalikult palju ringe läbida. MAAILMAREKORDID Klass Aeg Nimi Riik Tulemus Võistlus 1 09.12.2006 Jan-Erik Falk Rootsi 268,697 Örebro, Rootsi 2 22.08.1998 Gualtiero Picco Itaalia 283,139 Basel, Sveitsi GP 3 13.08.2004 Mart Sepp Eesti 293,375 Tallinn, MM 4 10.09.2006 Jan-Erik Falk Rootsi 308,194 Hannover, Saksa MV 5 23.07
...................................... 6 1.3 SPORTLASE ERIPÄRA ................................................................................................... 6 1.4 MEESTE 100M JOOKS ................................................................................................... 7 1.5 NAISTE 100M JOOKS .................................................................................................... 7 1.6 KÕIGE KAUEM PÜSINUD MAAILMAREKORDID ....................................................................... 7 1.7 KÕIGE EDUKAMAD SPORTLASED ...................................................................................... 7 1.8 KIIREIMAD NAINE JA MEES ............................................................................................. 7 1.9 MAAILMAREKORDI MUUTUMINE (GRAAFIK) ....................................................................
hoovõturajalt lahkuda. Eesti rekordid (seisuga 16.09.2014) Mehed Kuulitõuge 20.53 Heino Sild Budapest 11.06.79 Kettaheide 73.38 Gerd Kanter Helsingborg 04.09.06 Vasaraheide 84.40 Jüri Tamm Banska Bystrica 09.09.84 Odavise 87.83 Andrus Värnik Valga 19.08.03 Naised Kuulitõuge 18.03 Veronika Minina Nokia 25.05.80 Kettaheide 65.00 Elju Kubi Tallinn 26.08.87 Vasaraheide 65.75 Maris Rõngelep Tallinn 20.07.08 Odavise 63.17 Liina Laasma Leiria 15.03.14 Maailmarekordid (seisuga 1.01.2014) Mehed Kuulitõuge 23.12 Randy BARNES USA Los Angeles, USA 20 May 90 Kettaheide 74.08 Jürgen SCHULT GDR Neubrandenburg, GDR 6 Jun 86 Vasaraheide 86.74 Yuriy SEDYKH URS Stuttgart, FRG 30 Aug 86 Odavise 98.48 Ján ZELEZNY CZE Jena, GER 25 May 96 Naised Kuulitõuge 22.63 Natalya LISOVSKAYA URS Moskva, URS 7 Jun 87 Kettaheide 76.80 Gabriele REINSCH GDR Neubrandenburg, GDR 9 Jul 88 Vasaraheide 79.42 Betty HEIDLER GER Halle, GER 21 May 11 Odavise 72
pikkustes delfiini, selili, konna ja krooli. Delfiin-selili pööret tuleb teha kahe käega, selili-konn pöördes peab seina puudutama seliliasendis (millele võib järgneda ka otse selili asendist saltopööre), konn-krool pööret tuleb samuti teha kahe käega. "Delfiin" ja "konn" on nimetused vastavalt liblik- ja rinnuliujumise jalgade tööle, kuid neid nimetusi kasutatakse kõnekeeles tihti ka ujumisstiilide kohta. Maailmarekordid · Mehed: Vabaujumine, 50m - César Cielo Filho (Brasiilia). Aeg 20,91 Seliliujumine, 50m - Liam Tancock (Suurbritannia). Aeg 24,04 Rinnuliujumine, 50m - Cameron van der Burgh (LAV). Aeg 26,67 Liblikujumine, 50m - Rafael Muñoz Perez (Hispaania). Aeg 22,43 · Naised: Vabaujumine, 50m - Britta Steffen (Saksamaa). Aeg 23,73 Seliliujumine, 50m - Zhao Jing (Hiina). Aeg 27,06 Rinnuliujumine, 50m - Jessica Hardy (USA). Aeg 29,80 Liblikujumine, 50m - Therese Alshammar (Rootsi)
Sangpommidega treenimise suure populaarsuse tõttu hakkasid ka naised seda laadi sporti harrastama. Ajaloos on tuntud harrastajatena Ekaterina Brombah, Pedzhi Knaak, Ketti Roberts, Evgenii Vermke, Bells Dzhiny, Carolina Bauman, Dzhozefiny Blatt, Annas Abs, Maria Loors ja paljud teised sellistest riikidest, nagu Austria, Saksamma, Venemaa, Inglismaa, Prantsusmaa, Itaalia ja Ameerika. Sangpommi migratsioon Euroopas sai kindlaks harjumuseks Venemaal. Maailmarekordid ja tsempionid olid: Sergey Eliseev, Peter Krylov, George Gakkenshmidt, George Lurich, Ivan Pomerantsev, Nekandra Vakhturova, Ivan Poddubnogo ja Ivan Shemyakina. Kangi tõstmise programm olümpiamängudel ja harjutused sangpommidega andsid suure panuse sangpommi spordiajalukku. Venemaine kroonika raskejõustiku atleetide kohta saab alguse 10. augustil 1885. Sellel päeval Peterburgis, esmakordselt Venemaal, loodi raskejõustikuatleetide klubi doktor Vladislav Krajevski korterisse. 1950
Hõbemedal, Riia 1914 Hõbemedal, Petrograd 1915 Köievedu Kuldmedal,Petrogradi"KALEVI" meeskonnas 1917 VENE OLÜMPIA Kuldmedal,Riia 1914 5 BALTIMAADE MEISTRIVÕISTLUSED Kuldmedal, Riia 1914 EESTI ESITÕSTJA NIMELE Kuld, Tallinn 1918 Kuld, Tallinn 1919 EESTI MEISTRIVÕISTLUSED Kuld, Tartu 1921 Kuld, Tallinn 1923 Kuld, Tallinn 1924 Alfred Neulandi maailmarekordid Kergkaal(67,5 kg) Rebimine parema käega 72,5 - 29.8.1920 Antverpen 75,0 - 26.4.1924 Tallinn Rebimine kahe käega 91,25 - 30.4.1922 Tallinn 97,5 - 27.4.1924 Tallinn Tõukamine ühe käega 110,0 - 29.8 .1920 Antverpen Tõukamine kahe käega 110,0 - 29.8.1920 Antverpen 115,0- 30.4.1922 Tallinn KESKKAAL (75kg) Rebimine parema käega 77,5 - 24.3.1923 Tallinn 80,0- 15.12.1923 Tallinn 82,5 - 22.7.1924 Pariis 6
august 1922) · Esimene elektrooniliselt registreeritud maailmatippmark: 12,18 s, Winsome Cripps (Austraalia) · Esimene aeg alla 12 sekundi: 11,9 s, Tollien Schuurman (Holland), 5. juuni 1932, Haarlem · Esimene aeg alla 11 sekundi: · käsitsi mõõdetud: 10,9 s, Renate Stecher (Saksa DV), 7. juuni 1973, Ostrava · elektrooniliselt mõõdetud: 10,88 s, Marlies Göhr (Saksa DV), 1. juuli 1977, Dresden Kõige kauem püsinud maailmarekordid · Mehed: 10,2 s, Jesse Owens (USA), 20. juuni 1936, Chicago; ületas 20 aastat hiljem 3. augustil 1956 Berliin Willie Williams (USA; 10,1 s) · Naised: 10,49 s, Florence Griffith-Joyner (USA), 17. juuli 1988, Indianapolis; kehtib tänini (märts 2006) Kõige edukamad sportlased · Kahekordsed olümpiavõitjad: · Wyomia Tyus (USA), 1964 ja 1968 · Carl Lewis (USA), 1984 ja 1988 · Gail Devers (USA), 1992 ja 1996
Ainuke valge mees on 1500 meetri jooksja Fermín Cacho, kes hõivab oma tulemusega viienda koha. Lisaks näitavad tulemused seda, et kiireimad sprinterid tulevad Ameerika mandrilt, kesk- ja pikamaajooksjad aga enamasti Aafrikast. Saja ja kahesaja meetri jooksate seas jagavad tipptulemused ameeriklased ja jamaicalased, 1500 m, 5000 m ja maratonis on aga tipus Etioopia ja Keenia jooksjad. Dentents näitab seda, et maailmarekordid sprindis on värskemad kui pikematel distantsidel. Mustade ülekaalu tõestab ka see, et 100 meetrit on suutnud joosta alla 10 sekundi 74 meest, kellest üks on valge- Christophe Lemaitre. (2) (tabel 1) 2. MIKS ON MUSTANAHALISED NII VÕIMSAD? 2.1 Geneetilised eripärad Negriididel on keskmiselt pikemad jalad ja kitsamad puusad. Mustanahalisel on keskmiselt rohkem kontraheeruvaid lihaskiude, mis soodustavad äkilisi liigutusi, nagu näiteks sprint või hüpped
aastal koostati esimesed võistlusmäärused ning 1866. aastal peeti esimesed Inglismaa meistrivõistlused. Kergejõustiku rahvusvahelise keskorganisatsiooni loomist alustati Stockholmis 1912. Aasta suveolümpiamängudel, kus 15 riigi esindajad moodustasid selleks komiee ning samal aastal toimus Berliinis rahvusvaheline kongress, kus võeti vastu rahvusvahelise kergejõustikuliidu põhikiri, valiti president ja kinnitati esimesed maailmarekordid. Esimesed kergejõustiku Euroopa meistrivõistlused toimusid 1934 Torinos. Maailmameistrivõistlused kergejõustikus aga peeti esimest korda 1983 Helsingis. 2 KERGEJÕUSTIKU ALAD Kergejõustikuga võisteldake peamsielt olümpiamängudel ning Euroopa- ja maailmameistrivõistlustel. Eraldi kategooriates võistlevad mehed ja naised ning lisaks kategoriseeritakse ka vanuse järgi. Alates 2008. aastast on nii meeste kui naiste võistlustel 24 ala
Et vähendada lihaserebestuste ja venituste tõenäosust, tuleb enne iga jooksu ja loomulikult enne iga võistlust end korralikult soojaks teha. (1) 9 Õpilased saab tegutsema panna ka ilma erivarustuseta ja lühimaa jooksu saab seega kasutada kergejõustiku õppekava sissejuhatausena.(1) Sprintida tuleb näiteks kullimängus, tõkkejooksus, kaugus- ja kolmikhüppes.(1) Kooliõpilastele soovitavad sprindinormid ja võrdluseks maailmarekordid seisuga 23.08.2009, on ära toodud lisas 1. 3.1.2 Teatejooks Olümpiamängudel on sprinditeatejooksud nii meestele kui naistele 4*100 m ja 4*400 m. 4*100 m jooksus tuleb teatepulk üle anda täiel kiirusel joostes.(1) Harjutamise tulemusena teab vastuvõtja täpselt, kus vahetus toimub, ja sirutab käe teatepulga järele sellel kohal. Teatepulga korralik üleandmine sõltub üleandjast. Korralik käesirutus vahetuse ajal kindlustab lühima jooksumaa
Taliolümpiamänge toimus sellel perioodil 4 korda(1924, 1928, 1932 ja 1936). Iluuisutmises 1936. aastal GarmichPartekirchenis H. Michelson ja E. Hiop paarissõidus 18. koht. A. Mitt kiiruisutamises 500 m, 1500 m ja 5000m 22. kohad. Sankt Maritzis 1928. aastal sai vastavalt 22, 19 ja 21. koha. Rohkem eestlasi sellel perioodil taliolümpiast osa ei võtnud! "Eesti Spordilehes" avaldati Balti kergejõustikurekordid 22 alal, kus 14 kuulusid eestlaste, 7 lätlaste ja 1 leedulaste nimel. Maailmarekordid: Mehed: 100m 9.78 Tim Montgomery USA Paris 14 09 2002 200m 19.32 Michael Johnson USA Atlanta 01 08 1996 Naised: 100m 10.49 Florence Griffith-Joyner USA Indianapolis 16 07 1988 200m 21.34 Florence Griffith-Joyner USA Seoul 29 09 1988 Kergejõustikualad Lühimaajooksus ehk sprindis peab võistleja jooksma temale määratud 1,25 m laiusel rajal; kasutatakse madallähet. Stardisignaali annab lähetaja e starter, suurvõistlustel ja rekordite kinnitamiste puhul on nõutav elektriajavõtt
Teised võistlejad võitakse paigutada (loosida) jooksudesse vastavalt sellele, millal nad lõpetavad viimase ala. Kui kahel või enamal sportlasel on pärast mitmevõistluse lõppu võrdne arv punkte, siis saab kõrgema koha see, kes enamal arvul üksikaladel on saanud samale kohale konkureerivatest võistlejatest suurima punktisumma. 5 Maailmarekordid Mehed Ala Tulemus Nimi Riik Koht Aeg 14. juuni 100 m jooks 9,77 Asafa Powell Jamaica Ateena 2005 200 m jooks 19,32 Michael Johnson USA Atlanta 1. august 1996 26
1893 Tartu linn nimetatakse toimetajaks saab Jaan ümber Jurjeviks Tõnisson 1894 V üldlaulupidu Tartus 1897 ülevenemaaline rahvaloendus, mille andmeil 1894 20. juuni Eesti elab Eestis 985 351 inimest Kirjameeste Seltsi (neist eestlasi 90,6 %) likvideerimiskoosolek 1895 Georg Lurich püstitab Peterburis oma esimesed 1898 asutatakse Tartu maailmarekordid tõstmises Jalgrattasõitjate Selts "Taara", mis kujuneb mitmekülgseks spordi- ja 1896 VI üldlaulupidu kultuuriseltsiks Tallinnas 1898 G.Hackenschmidt tuleb 1901 10. november K.Päts Euroopa meistriks klassikalises hakkab Tallinnas välja maadluses andma ajalehte "Teataja"
klubid Tartus ja Tallinnas 1890 Tartus avati esimene spetsiaalselt spordihoonena mõeldud ehitis - Laia tänava võimla 1891 Toimusid esimesed avalikud tõstevõistlused "Lootuse" seltsi korraldusel Tallinnas, kus esikoha võitis Gustav Boesberg 1892 Eestlane Aleksander Punga sai Tartu Ülikooli võimlemisõpetajaks. Narva karskusselts "Võitja" korraldas rahvapeol võidujooksu 1894 Esimese eestlasena siirdus elukutseliseks maadlejaks Gustav Vain 1895 Georg Lurich püstitas oma esimesed maailmarekordid. Toimus esimene teadaolev avalik tennise-demonstratsioon Tallinnas Bade-Salonis. Tallinna tänavatele ilmus esimene mootorratas. 1896 Ateenas I kaasaegsetel olümpiamängudel viibis USA sõudmisvõistkonna koosseisus ka eestlane H. Lerchenbaum. Paraku ta ei osalenud siiski võistlustel, sest need jäid tormi tõttu pidamata. Esimese ametliku eesti spordiseltsina asutati Saadjärve Jalgratta Sõitjate Selts 1897-98 G
1. KIIRJOOKSU ÜLDISELOOMUSTUS 1.1. Kiirjooksu määratlus Kiirjooksuks nimetatakse maksimaalse kiirusega jooksu distantsidel kuni 400 m ja kuni 400 m pikkuseid teatejookse. Samuti võib siia hulka lugeda naiste tõkkejooksu kuni 100 m, meestel kuni 110 m distantsidel. Klassikaline kiirjooksu ala on 100 m jooks, sisehooajal aga 60 m jooks. Maailma parimad naissprinterid läbivad 100 m alla 11 sekundi ja mehed 100 m alla 10 sekundi. Hetkel kehtivad maailmarekordid on vastavalt 10,49 (Florence Griffith-Joyner) ja 9,58 (Usain Bolt). Sprindi eesmärgiks on läbida vahemaa võimalikult lühikese ajaga. Selleks tuleb sooritada võimalikult kiire start, saavutada võimalikult lühikese ajaga maksimaalne jooksukiirus ja säilitada saavutatud maksimaalset jooksukiirust võimalikult kaua. "Jooksukiirus võrdub sammusageduse ja sammupikkuse korrutisega. Maksimaalkiirusega jooksus loetakse olulisemaks teguriks sammusagedust. Mida
1950ndaltel võeti kasutusele pullide hindamine järglaste järgi, kunstlikus seemenduses kasutati vaid häid pulle. Korraldati ümber ka veiste söötmine(põhiliseks sai maisi kuivsilo). Tulemuseks piimatoodangu kasv. See võimaldas vähendada piimalehmade arvu ja suurendada lihaveiste oma. Tänu pullide rangele hindamisele paranes udar ja kehaehitus ning tõug sai populaarseks. Hea kohanemisvõime tõttu levis kõikjale. Kõik maailmarekordid on ameerika holsteinide käes. Saksa mustakirju tõug- praegu kui holsteini tõu Euroopa variant. Head tööd on tehtud Saksamaal piima kuivainesisalduse suurendamisel. Eesti mustakirju tõug aretusloo alguseks saab lugeda 1838.a, mil tehti esimene edukas import Hollandist. Hiljem Taanist, Inglismaalt ja mujalt. Tõug oli kuni 1980ndate aastateni hollandi mustakirju tõu mõju all. 14. Maailma punased veisetõud
koosluste ordinatsioon ja klassifikatsioon; 77 25. Eesti metsakasvukohatüüpide klassifikatsiooni skeem;26. Koosluste primaarne ja sekundaarne suktsessioon, soode suktsessioon ja tüübid, kliimaksi mõiste; 27. Bioloogilise mitmekesisuse mõiste, taksonoomiline mitmekesisus; 28. Liikide ligikaudne arv maakeral ja tähtsamates, taimekoosluste liigirikkuse maailmarekordid; 29. Liikide arvu varieerumine eri organismirühmades geograafilise laiuse, absoluutse kõrguse ja sügavuse gradiendil; 30. Lokaalsed geograafilised diversiteedigradiendid – poolsaare efekt, lahe efekt küürselg- kõver (hump-backed curve; 31. Liikide arvu ja pindala seos; 32. Tähtsamate organismirühmade liikide (ja kõrgemate taksonite) arvu muutused evolutsioonilises ajas. Liikide väljasuremise dünaamika, massekstinktsioonid;33. Haeckel’i
annaabi.ee 
