29

doc

Veisekasvatuse vastused 2013

Piima kogutoodang(584651*103t) maailmas, sellest 84,5 % lehmapiim. Liha kogutoodang aastal 2001 (236 541*103 t)maailmas 23,9 %. 6. Piimatootmise kvoodisüsteem Veepro Holland ­ loodud 1969.a. Toetab piimakarja, sperma ja embrüote eksporti. Eraorganisastsioon. Töötab Hollandi piimasektori heaks. Saksamaa seisukoht ­ kvoodisüsteem kaob aastaks 2007. Taani, SB, Rootsi, Holland ­ kvoodisüsteem kaob aastaks 2015. Kvoodisüsteem piirab tootmist. Tarnekvoot on maksimaalne piima kogus, mida tohib müüa piima töötlejale. Eestis kvoot 2010. a. 672 548 t, tarne 663 670 t, otseturustus 8878 t. Otseturunduskvoot: piima ja piimatooted, mida müüakse otse lõptarbijale; piimatooted arvestatakse piimaks ümber. · Kvoodi suurendamine: 1-15.juuni võtab PRIA piimakvoodi omanikelt taotlusi sama kvoodiaasta piimakvoodi suurendamiseks. · Kvoodi muutmine: 1.nov kuni 10.jaanuarini eitleda PRIA-le avaldus oma otseturustuskvoodi või

Kategooriata → Veisekasvatus

71 allalaadimist

37

doc

Konspekt

3. VEISEKASVATUSE OLUKORD MAAILMAS JA EESTIS Veiste arv maailmas (miljonites) s.h.Euroopas Veised 1338 105,1 Pühvlid 158,6 0,2 Valdav osa arengumaades, kus enamus rahvastikust maal ja tegeleb põllumaj. Arengumaadele iseloom. ekstensiivne piima- ja veiseliha tootmine. S.t., et vajalik piima ja liha kogutoodang saadakse tänu suurele loomade arvule, keda karjatatakse suurtel madalasaagikusega maadel. Loomade produkt. võrreldes arenenud riikidega, madal. Arenenud riikides levinud intensiivne veisekasv.saaduste tootmine-Kogut. saadakse loomade produktiivsuse suurendamise kaudu, mis võimaldab loom.arvu vähendada. Lisaks suurendatakse pidevalt ka taimede saagikust, et ratsionaalsemalt kasut.põllumaad. Eestis veiste arv pidevalt väheneb Kui 1990.a oli Eestis üle 800 tuhande veise, siis PRIA andmetel oli 30. juuni 2007. aasta seisuga 254,4 tuhat veist, s.h. 109,0 tuhat piima- ning 6,0 tuhat lihalehma. Ülej. 39,9 tuhat moodust.noor- ja nuuml. ...

Kategooriata → Veisekasvatus

191 allalaadimist

45

doc

Veisekasvatuse arvestus

juuni 2007. aasta seisuga 254,4 tuhat veist, s.h. 109,0 tuhat piima- ning 6,0 tuhat lihalehma. Ülej. 39,9 tuhat moodust.noor- ja nuuml. Kõige enam veiseid Järvam. ­ 33,4 tuh, L.-Viru 31,4 tuh ja Pärnu 25,9 tuh v.Piimat. koondub suurtootjatele 46%loomi , kus tootmise efekt. kõrgem kui väiketoot 11% loomi. 31. 03 lõppenud 06/07 kvoodia. tarnisid Eesti piimat. lõpptarbijale 600,4 tuh t .piima täitsid Eestile eraldatud piimakvoodist 93%. Eestile kvoot oli 646,4 tuh t ­ sellest tarnekvoot 633,4 tuh t ja otseturustus 12,9 tuh t. Tarnekv. täideti 593,0 tuha t.- 94% ja otseturustusk. 7,4 tuh t ehk 57%.Veiseliha osatäht. kogu lihatoodangus oli tõusnud - 28%. Veiseliha tootmine suurenes lihaveisekasv.edendamise tulemusena. PRIA andmetel oli lihatõugu veiste arv 30. 06. seisuga 21,8 tuh, mis on 8,6% kogu veiste arvust. 4) TÕU MÕISTE JA KUJUNEMINE Tõug on ühte liiki kuuluvate koduloomade küllalt suur rühm, kellel on ühesugune põlvnemine, välimik, majanduslikult

Põllumajandus → Loomakasvatus

66 allalaadimist

158

pdf

Veisekasvatuse alused

neile vaid 11% kogu piimalehmade arvust. 46% piimalehmadest on 300 ja enama lehmaga karjades. 8  VEISEKASVATUS 31. märtsil lõppenud 2006/2007 kvoodiaastal tarnisid Eesti piimatootjad kokkuostjatele ja turustasid otse lõpptarbijale 600,4 tuh t piima ning täitsid Eestile eraldatud piimakvoodist 93%. Eestile kinnitatud kvoot oli 646,4 tuh t ­ sellest tarnekvoot 633,4 tuh t ja otseturustus kvoot 12,9 tuh t. Tarnekvooti täideti 593,0 tuha tonni ehk 94% ja otseturustuskvooti 7,4 tuh t ehk 57% ulatu ses. Veiseliha osatähtsus kogu lihatoodangus oli tõusnud ning moodustas kogu lihatoodangus 28%. Veiseliha tootmine suurenes eeskätt lihaveisekasvatuse edendamise tulemusena. PRIA andmetel oli lihatõugu veiste arv 30. juuni seisuga 21,8 tuh, mis on 8,6% kogu veiste arvust. 3. VEISTE ARETUS 3.1. VEISETÕUD 3.1.1. TÕU MÕISTE JA KUJUNEMINE

Põllumajandus → Põllumajandus

49 allalaadimist