Piima kogutoodang(584651*103t) maailmas, sellest 84,5 % lehmapiim. Liha kogutoodang aastal 2001 (236 541*103 t)maailmas 23,9 %. 6. Piimatootmise kvoodisüsteem Veepro Holland loodud 1969.a. Toetab piimakarja, sperma ja embrüote eksporti. Eraorganisastsioon. Töötab Hollandi piimasektori heaks. Saksamaa seisukoht kvoodisüsteem kaob aastaks 2007. Taani, SB, Rootsi, Holland kvoodisüsteem kaob aastaks 2015. Kvoodisüsteem piirab tootmist. Tarnekvoot on maksimaalne piima kogus, mida tohib müüa piima töötlejale. Eestis kvoot 2010. a. 672 548 t, tarne 663 670 t, otseturustus 8878 t. Otseturunduskvoot: piima ja piimatooted, mida müüakse otse lõptarbijale; piimatooted arvestatakse piimaks ümber. · Kvoodi suurendamine: 1-15.juuni võtab PRIA piimakvoodi omanikelt taotlusi sama kvoodiaasta piimakvoodi suurendamiseks. · Kvoodi muutmine: 1.nov kuni 10.jaanuarini eitleda PRIA-le avaldus oma otseturustuskvoodi või
juuni 2007. aasta seisuga 254,4 tuhat veist, s.h. 109,0 tuhat piima- ning 6,0 tuhat lihalehma. Ülej. 39,9 tuhat moodust.noor- ja nuuml. Kõige enam veiseid Järvam. 33,4 tuh, L.-Viru 31,4 tuh ja Pärnu 25,9 tuh v.Piimat. koondub suurtootjatele 46%loomi , kus tootmise efekt. kõrgem kui väiketoot 11% loomi. 31. 03 lõppenud 06/07 kvoodia. tarnisid Eesti piimat. lõpptarbijale 600,4 tuh t .piima täitsid Eestile eraldatud piimakvoodist 93%. Eestile kvoot oli 646,4 tuh t sellest tarnekvoot 633,4 tuh t ja otseturustus 12,9 tuh t. Tarnekv. täideti 593,0 tuha t.- 94% ja otseturustusk. 7,4 tuh t ehk 57%.Veiseliha osatäht. kogu lihatoodangus oli tõusnud - 28%. Veiseliha tootmine suurenes lihaveisekasv.edendamise tulemusena. PRIA andmetel oli lihatõugu veiste arv 30. 06. seisuga 21,8 tuh, mis on 8,6% kogu veiste arvust. 4. VEISETÕUGUDE KLASSIFIKATSIOON. Arenguastme järgi jaotatakse tõud: 1. primitiivsed e. kohalikud tõud- on aretustööga oluliselt muutmata. saadud nn.
juuni 2007. aasta seisuga 254,4 tuhat veist, s.h. 109,0 tuhat piima- ning 6,0 tuhat lihalehma. Ülej. 39,9 tuhat moodust.noor- ja nuuml. Kõige enam veiseid Järvam. 33,4 tuh, L.-Viru 31,4 tuh ja Pärnu 25,9 tuh v.Piimat. koondub suurtootjatele 46%loomi , kus tootmise efekt. kõrgem kui väiketoot 11% loomi. 31. 03 lõppenud 06/07 kvoodia. tarnisid Eesti piimat. lõpptarbijale 600,4 tuh t .piima täitsid Eestile eraldatud piimakvoodist 93%. Eestile kvoot oli 646,4 tuh t sellest tarnekvoot 633,4 tuh t ja otseturustus 12,9 tuh t. Tarnekv. täideti 593,0 tuha t.- 94% ja otseturustusk. 7,4 tuh t ehk 57%.Veiseliha osatäht. kogu lihatoodangus oli tõusnud - 28%. Veiseliha tootmine suurenes lihaveisekasv.edendamise tulemusena. PRIA andmetel oli lihatõugu veiste arv 30. 06. seisuga 21,8 tuh, mis on 8,6% kogu veiste arvust. 4) TÕU MÕISTE JA KUJUNEMINE Tõug on ühte liiki kuuluvate koduloomade küllalt suur rühm, kellel on ühesugune põlvnemine, välimik, majanduslikult
neile vaid 11% kogu piimalehmade arvust. 46% piimalehmadest on 300 ja enama lehmaga karjades. 8 VEISEKASVATUS 31. märtsil lõppenud 2006/2007 kvoodiaastal tarnisid Eesti piimatootjad kokkuostjatele ja turustasid otse lõpptarbijale 600,4 tuh t piima ning täitsid Eestile eraldatud piimakvoodist 93%. Eestile kinnitatud kvoot oli 646,4 tuh t sellest tarnekvoot 633,4 tuh t ja otseturustus kvoot 12,9 tuh t. Tarnekvooti täideti 593,0 tuha tonni ehk 94% ja otseturustuskvooti 7,4 tuh t ehk 57% ulatu ses. Veiseliha osatähtsus kogu lihatoodangus oli tõusnud ning moodustas kogu lihatoodangus 28%. Veiseliha tootmine suurenes eeskätt lihaveisekasvatuse edendamise tulemusena. PRIA andmetel oli lihatõugu veiste arv 30. juuni seisuga 21,8 tuh, mis on 8,6% kogu veiste arvust. 3. VEISTE ARETUS 3.1. VEISETÕUD 3.1.1. TÕU MÕISTE JA KUJUNEMINE
annaabi.ee 
