2. Eesti tumedapealine lambatõug, selle saamine, jõudlus ja parandajad tõud 3. Eesti valgepealine lambatõug, selle saamine, jõudlus ja parandajad tõud 4. Teised Eestis aretatavad lambatõud 5. Lammaste lihajõudluse hindamine 6. Lamba-ja kitseliha tapajõudlusnäitajad 7. Lamba-ja kitseliha keemiline koostis 8. Lamba-ja kitseliha morfoloogiline koostis 9. Lamba-ja kitseliha rasvhappeline koostis 10. Lammaste lihakehade klassifitseerimise SEUROP süsteemi järgi 11. Lammaste piimajõudlus, piimatõud, erinevate piirkondade lambajuustu sordid 12. Lambapiima ja kitsepiima keemiline koostis 13. Kitsepiima eripärad võrreldes lehmapiimaga 14. Eesti kohaliku kitse piima rasvhappeline koostis 15. Lammaste paaritussesoon ja paaritamine 16. Lammaste poegimine (poegimisajad, töökorraldus laudas) 17. Hüpotermiliste tallede sünnijärgne hooldamine 18. Tallede võõrutamine 19
Sekundaarne põrsastel on rauavaegus viljakus on primaarsest põrsastel esimese madalam, sest oma elunädala lõpul 1. Enklodondid-Daedon valminud munarakku jab 7. Jalad on lühikesed ja 2.37% seemenduse korral kikkis kõrvad 3. 37 kg viljastamata. 8.Kolmetõuline ristamine 4.Primaarne viljakus 5.4-5 kuuliselt 9.SEUROP SÜSTEEMI avaldub looma võimes 6. 75-85 % produtseerida teatud hulk 7. põrsaste saamiseks ja 2 variant valminud sugurakke. nende üles kasvatumiseks Näitab, millisel määral kuni võõrutamiseni 1.metsigade seast 8. on vaja põrsad ette võiks järglasi tekkida 2. Ida-türgis valmistada
..................................................................................5 2.10. Dexter....................................................................................5 2.11. Gallovei...................................................................................5 3. EESTIS KASVATAVAD LIHAVEISEDTÕUD . .............................................6 4. VEISERÜMPADE HINDAMINE ................................................................6 4.1. Lihakusklassid SEUROP süsteemis..........................................................6 4.2. Veiserümp.......................................................................................6 4.3. Kategooria määramine .........................................................................7 4.4. Lihakusklasside määramine....................................................................7 4.5. Lihakusklasside kirjeldused...................................................................7 4.6
taani maatõuga) ARETUS Kahetõuline ristamine-saadakse suurem jõudlusega lihasigu. Ristandsigadel on kiirem kasv ja varem tapaküpsus. Samuti suurem tai-liha sisaldus. Kolmetõuline ristamine-kõigepealt saadakse ristamisel heade omadustega emissiga ja seejärel ristatakse ta hea lihatõugam, tulemuseks kiire kasvuga, hea lihaga, sööda minimaalsed kasutajad. KVALITEEDIKLASSI MÄÄRAMINE Rümba tailihasisalduse määramine SEUROP-iga. Tänu sellele saadakse tapale toodud loomade eest õiglasemat tasu, olenedes siis kui kvaliteetne liha on. MÄRGISTAMINE Rümba märgistamine peale kvaliteedi määramist: *etiketiga *templiga *tapanumbriga Sealiha kvaliteedi juures on oluline määrata liha pH.
väljaheidetest, kuivsöödast. Tolm kahjustab organismi otseselt ja kaudselt, mistõttu on tolmuosakeste (nii suurema kui väiksema fraktsiooni) määramine farmiõhus vajalik Lähtudes loomatervishoiu seisukohast on loomakasvatusruumides levinud üldtolmusisalduse piirnormiks 10mg/m3. Sealautade maksimaalne suhteline õhu niiskus ei tohi ületada 80%. Õhu liikumise kiirus ei tohi võõrdepõrsaste osakonnas olla suurem kui 0,4m/s, mujal 0,6m/s. 21. Searümpade klassifitseerimine SEUROP süsteemi järgi. Rümba tailihasisalduse määramiseks kasutatav aparatuur, nende tööpõhimõte. Euroopa Liidu (EL) liikmesmaades hinnatakse searümpi lihaskoesisal¬duse alusel. Searümbad kaaluga 50 - 100 kg jaotatakse tailihasisalduse alusel järgmiselt: klass S – tailihasisaldus 60% ja rohkem; klass E - tailihasisaldus 55 või enam, kuid vähem kui 60%; klass U - tailihasisaldus 50 või enam, kuid vähem kui 55%; klass R - tailihasisaldus 45 või enam, kuid vähem kui 50%;
Kerged talled (3-3,5 kuu vanune) neil on u 8% rasva ja valku 17% - liha on väga kvaliteetne, tapasaagis u 45%. Piimatalled saavad ka rohusööta, see mõjutab liha värvust punakam. Kolmas võimalus elusatel lammastel lihajõudlust hinnata on ultraheliaparaatidega, kui määratakse lihassilma pindala ja peki paksus. Seda kasutatakse Eestis alates 2009. aastast. Nii on võimalik teha valikut lihajõudluse suunas. Lihajõudluse hindamine tapajärgselt 1. Lihakehade SEUROP klassifitseerimine lihakuse ja rasvaladestuse alusel Eestis hakkas kehtima alates 2003. a lihatööstustes, kus tapetakse aasta keskmisena üle 500 lamba. Rümbad jaotatakse järgmistesse kategooriatesse - L alla 12 kuu vanuste lammaste e tallede rühmad (randmeliiges sinakas) - S kõigi teiste lammaste rümbad (randmeliiges punane) Hinnatakse visuaalselt lihakusklasse ja rasvasusklasse.
mittetuntavad. Lihassilm hästi tuntav, kaetud paksu rasvakihiga. 5 punkti (väga rasvunud) nimmelüli ogajätked ja roidejätked pole tuntavad isegi tugeval surumisel. Seljajoonel (ogajätkete kohal tuntav lohuke. Lihassilm hästi tuntav, kaetud väga paksu rasvakihiga. Ultraheliaparaatidega, kui mõõdetakse elusal lambal lihassilma pindala (cm2) ja seljarasva paksus (mm) aparatuur kallis 2. Tapajärgselt: · Lihakehade SEUROP klassifitseerimine lihakuse ja rasvaladestuse alusel · Lihakeha mass soovitavad lihakehad tavaliselt 1620 kg (Eestis, Suurbritannias, USA, Uus-Meremaal jm) või 912 kg (Hispaanias, Portugalis,Itaalias, Kreekas jm) · Tapasaagis=hamastapaeelnee s lihakeha mass × 100 Lammaste tapasaagis varieerub üldiselt 4550% piires · Lihakeha morfoloogiline koostis e kui palju sisaldab lihakeha erinevaid kudesid (lihaskude, rasvkude, luukude) kilogrammides või protsentides.
kuivsöödast. Tolm kahjustab organismi otseselt ja kaudselt, mistõttu on tolmuosakeste (nii suurema kui väiksema fraktsiooni) määramine farmiõhus vajalik Lähtudes loomatervishoiu seisukohast on loomakasvatusruumides levinud üldtolmusisalduse piirnormiks 10mg/m3. Sealautade maksimaalne suhteline õhu niiskus ei tohi ületada 80%. Õhu liikumise kiirus ei tohi võõrdepõrsaste osakonnas olla suurem kui 0,4m/s, mujal 0,6m/s. 21. Searümpade klassifitseerimine SEUROP süsteemi järgi. Rümba tailihasisalduse määramiseks kasutatav aparatuur, nende tööpõhimõte. Euroopa Liidu (EL) liikmesmaades hinnatakse searümpi lihaskoesisal¬duse alusel. Searümbad kaaluga 50 - 100 kg jaotatakse tailihasisalduse alusel järgmiselt: klass S tailihasisaldus 60% ja rohkem; klass E - tailihasisaldus 55 või enam, kuid vähem kui 60%; klass U - tailihasisaldus 50 või enam, kuid vähem kui 55%; klass R - tailihasisaldus 45 või enam, kuid vähem kui 50%;
kasvanud. Kvaliteetse talleliha eest on tootjale viimastel aastatel makstud 45-60 krooni liha kilogrammi eest. Eesti Lambakasvatajate Seltsil (ELaS) on välja kujunenud hea koostöö Saaremaa Liha- ja Piimatööstusega. Saaremaa LPT esindajate sõnul on olnud talleliha minev kaup ning selle turustamisega ei ole probleeme olnud. Alates 1999. aastast on lambaliha eest lambakasvatajatele makstud lambaliha kvaliteedi alusel, kusjuures lihakehade klassifitseerimist on tehtud Euroopa Liidus kehtiva SEUROP lihakehade klassifitseerimissüsteemi alusel. Muidugi on siin veel palju ära teha, et kodumaine kvaliteetne talleliha jõuaks meie kauplustesse ja restoranidesse. Teada on, et praegu tarbitakse 2/3 toodetud lambalihastfarmisiseselt ja vaid 1/3 lihast kaubastatakse. Peaks teadma ka seda, et pikemas perspektiivis on võimalik lambaliha (talleliha) eksport. Näiteks Euroopa Liit tervikuna on talleliha osas vaid 85% enesevarustusega. Samal ajal teiste
kasvanud. Kvaliteetse talleliha eest on tootjale viimastel aastatel makstud 3045 krooni liha kilogrammi eest. Eesti Lambakasvatajate Seltsil (ELaS) on välja kujunenud hea koostöö Saaremaa Liha- ja Piimatööstusega. Saaremaa LPT esindajate sõnul on olnud talleliha minev kaup ning selle turustamisega ei ole probleeme olnud. Alates 1999. aastast on lambaliha eest lambakasvatajatele makstud lambaliha kvaliteedi alusel, kusjuures lihakehade klassifitseerimist on tehtud Euroopa Liidus kehtiva SEUROP lihakehade klassifitseerimissüsteemi alusel. Muidugi on siin veel palju ära teha, et kodumaine kvaliteetne talleliha jõuaks meie kauplustesse ja restoranidesse. Teada on, et praegu tarbitakse 2/3 toodetud lambalihast farmisiseselt ja vaid 1/3 lihast kaubastatakse. Peaks teadma ka seda, et pikemas perspektiivis on võimalik lambaliha (talleliha) eksport. Näiteks Euroopa Liit tervikuna on talleliha osas vaid 85% enesevarustusega. Samal ajal teiste toodanguliikide juures on tegemist
Tegu on ovaalse templiga, mille päritolumaa on Eesti, kood 13 tähistab käitlemis ettevõtet HKScan Estonia AS. 23 Infot toidu käitlemise tegevuslubade ja toidu käitlemiseks lubatud ettenähtud materjalide ning esemete käitlejate kohta leiab Veterinaar- ja Toiduameti registristrist: https://jvis.agri.ee/jvis/avalik.html#/toitKaitlemisettevotedparing (Toiduamet, s.a.) Veel kasutatakse SEUROP märgistamist, mis määrab klassidesse searümbad vastavalt tailiha sisalduse protsendi järgi ning veise- ja lambarümbad lihakuse ja rasvasuse alusel. (Heldi Kikas et al., 2012, lk 150) 3.2 Liha koostis Liha keemiline koostis sõltub looma liigist, looma tõust, vanusest, soost, pidamistingimustest, toitumisest ning tapmise ja algtöötlemise tehnoloogiast. (Heldi Kikas E. K., 2004, lk 259) Vesi – keskmine vee sisaldus on 70 – 75%
lõunapoolsem. 2) Veiseliha söömise harjumus on vähene. 3) Teistes riikides ulatub dotatsioon 50 %ni, seetõttu on vabaturu tingumustes veiseliha hind kujunenud madalamaks teistest lihaliikidest. 4) Ainukese riigina loobuti ajutiselt pullvasikate nuumast. 5) Veiseliha kogutoodang moodustas põhiliselt praagitud lehmade ja lehmikute lihast. 51. Veiseliha kvaliteedi hindamine. Lihakusklassid SEUROP süsteemis Veiserümbad jaotatakse lihaste arengu ehk konformatsiooni järgi kuude põhikassi (S-E-U-R-O-P), kusjuures lihakusklassi määramisel pööratakse tähelepanu rümba väärtuslikumatele piirkondadele, so reie-, selja- ja abapiirkonna lihastele. Lihakusklasside määramisel suurema täpsuse saavutamiseks, ehk kui tekivad raskused täisklassi määramisel, on S-E-U-R-O-P klassid jaotatud alamklassideks, mida tähistatakse märkidega "+" ja "-", näiteks R+ ja R-.
annaabi.ee 
