0,097196 mlg 14. Teisenda 0,056244 milligrammi (mg) mikrogrammideks 56,244 mcg 15. Teisenda 16,961 mikrogrammi (mcg) milligrammideks 0,016961 mlg 16. Teisenda 9,707 liitrit milliliitriteks 9707 ml 17. Teisenda 97599 milligrammi (mg) grammideks 97,599 g 18. Teisenda 4523 milligrammi (mg) grammideks 4,523 g 2 19. Teisenda 14,805 mikrogrammi (mcg) milligrammideks 14805 mlg Protsent ja milligramm Arvestades seda, et 1% = 10 mg/ml, siis ... 1. Mitu milligrammi milliliitris on 10%? 100 mg/ml 2. Mitu milligrammi milliliitris on 3%? 30 mg/ml 3. Mitu milligrammi milliliitris on 0,5%? 5 mg/ml 4. Mitu milligrammi milliliitris on 0,25%? 2,5 mg/ml 5. Mitu milligrammi milliliitris on 15%? 150 mg/ml 6. Mitu grammi milliliitris on 10%? 100 g/ml 7. Mitme %-line lahus on 200 mg/ml? 20 % 8. Mitme %-line lahus on 4 mg/ml? 0,4 % 9. Mitme %-line lahus on 100 mg/ml? 10 % 10. Mitme %-line lahus on 0,2 g/ml? Esmalt tuleb teisendada 0,2 g =200 mg. 200mg/ml = 20 % lahus Tabletid 1
moodustumisest pooldumiseni. Paljunemine leiab aset geomeetrilises progressioonis. Paljunemiskiirus sõltub mikroobi liigist, kultuuri vanusest, toitekeskkonnast, temperatuurist jt teguritest. Paljunemist piiravateks faktoriteks keskkonnas on ainevahetuseks vajalike ainete lõppemine; hapniku hulga vähenemine; H+ hulga suurenemine (pH langus); toksiliste ainete kogunemine. Mikroobide arvu määratakse pesade ehk kolooniate arvu järgi ühes milliliitris või grammis. Pesa tähendab ühest mikroobiliigist väljakasvanud mikroobide kogumikku kunstlikul söötmel. Pesade arv korrutatud lahjendusfaktoriga on pesa moodustavate ühikute arv milliliitris või grammis (PMÜ/ml/g; cfu/ml/g). Bakterite paljunemine vedelsöötmes I. Lähtefaas (lag-faas) on aeg bakterite külvimomendist nende kasvu alguseni. II. Aktseleratsiooni ehk kasvu kiirenemise faas. III. Eksponentsiaal ehk log-faas bakterite arv kasvab
sisaldusest lahuses 4. Kas lahuste tihedus on suurem või väiksem kui lahusti tihedus? Lahuste tihedus on suurem kui lahusti tihedus 6. Kuidas väljendatakse lahuste koostist? Massiprotsendiga, molaarse kontsentratsiooniga, molaalse kontsentratsiooniga 7. Mida väljendab lahuse massiprotsent? Lahustunud aine massi sajas massiosas lahuses 8. Mida väljendab lahuse molaarne kontsentratsioon ja kuidas te seda arvutasite, teades et keedusoola mass 250-s milliliitris lahuses on 8 grammi? Väljendab lahustunud aine moolide arvu ühes liitris lahuses. Arvutamine: mitu mooli on 8g (n=m/M)? siis ristkorrutis 250 ml-s x mooli, siis 1L lahuses...=molaarne konts. 9. Kuidas arvutatakse molaarne kontsentratsioon ümber protsendilisuseks? Kuna lahustunud aine mass on sellisel teisendamisel muutumatu suurus, siis saab molaarse kontsentratsiooni ja protsendilisuse valemi pooled võrdsustada. 10. Kuidas arvutatakse protsendilisus ümber molaarseks kontsentratsiooniks? 11
Veiste eesmagudes (vatsas) leidub arvukalt tselluloosi- ja hemitselluloosilõhustavaid, tärklist ja suhkruid kääritavaid, piimhapet lõhustavaid, metaani moodustavaid, vitamiine sünteesivaid jt bakterirühmi. Fauna esindajatest leidub vatsas infusoore (rips- ja leotisloomad). Soodsates tingimustes paljunevad eesmagude mikroorganismid kiiresti. Keskmiselt leidub täiskasvanud veise vatsas ligikaudu 10 miljardit mitmesugust bakterirakku igas milliliitris vatsavedelikus. Kokku on vatsas 3-7 kg mikroobimassi, mis moodustab 5-10% vatsa sisust. Mikroobide arvukus vatsas, samuti ka nende liigilisus, ja bioloogiline aktiivsus sõltub oluliselt ratsiooni koostisest (vt. tabelit). Kui näiteks põhu söötmisel veisele oli vatsasisus 4-15∙109 mikroorganismi, siis tärkliserikka ratsiooniga söötes ligikaudu viis korda rohkem. Toorkiurikka ratsiooni korral olid mikroorganismide populatsioonis ülekaalus
Veiste eesmagudes (vatsas) leidub arvukalt tselluloosi- ja hemitselluloosilõhustavaid, tärklist ja suhkruid kääritavaid, piimhapet lõhustavaid, metaani moodustavaid, vitamiine sünteesivaid jt bakterirühmi. Fauna esindajatest leidub vatsas infusoore (rips- ja leotisloomad). Soodsates tingimustes paljunevad eesmagude mikroorganismid kiiresti. Keskmiselt leidub täiskasvanud veise vatsas ligikaudu 10 miljardit mitmesugust bakterirakku igas milliliitris vatsavedelikus. Kokku on vatsas 3-7 kg mikroobimassi, mis moodustab 5-10% vatsa sisust. Mikroobide arvukus vatsas, samuti ka nende liigilisus, ja bioloogiline aktiivsus sõltub oluliselt ratsiooni koostisest. Kui näiteks põhu söötmisel veisele oli vatsasisus 4-15∙109 mikroorganismi, siis tärkliserikka ratsiooniga söötes ligikaudu viis korda rohkem. Toorkiurikka ratsiooni korral olid mikroorganismide populatsioonis ülekaalus toorkiudu lõhustavad, suhkrurikka ratsiooni
- paarkümmend liiki imetajaid 2.1 Peipsi järve suurtaimestik o Peipsis mõnevõrra rohkem harulasi liike kui Võrtsjärves. o Kõrgematel liivkallastel: - liiv-vareskaer - villane katkujuur - rand-seahernes - lääne-mõõkrohi o Suurvetikad: - rohevetikas - punavetikas o Esinemissageduselt: - harilik pilliroog (u 83%) - kaelus-penikeel (79%) 2.2 Bakterid ja algloomad Bakterid: o Arvukust mõõdetakse miljonites rakkudes milliliitris. o 0,4 8,8x106 (2,5 3 milj) Algloomad: o Ripsloomad (57 ripsloomataksonit) o Viburloomad (600 isendit ml) o Juurjalgsed 2.3 Vetikad · Üle 1000 vetikataksoni (pooled ränivetikad) · Tähtsal kohal: - sinivetikad * paari-kolmemillimeetrise läbimõõduga * liigirohke perekond Anabaena - ränivetikad * karakterliik Aulacoseira islandica - rohevetikad * arvukad perekonnad Scenedesmus, Pediastrum 2.4 Zooplankton 1. Vesikirbulised - tähtsaim rühm
- agressiivsus ja ärevus - söögiisu langus - sõltuvuse tekkimine Keelatud ainete näited (rasvase kirjaga) Amineptine , amiphenazole , amphetamines , bromantan , caffeine* ,carphedon , cocaine ,ephedrines**,fencamfamin , mesocarb , pentetrazol , pipradol , salbutamol***, salmetrol***,terbutaline***,... ja nendega sarnased ained. 4 * Caffeine loetakse positiivseks , kui kontsentratsioon uriinis ületab 12 mikrogrammi milliliitris (mkg/ml). ** Ephedrine , cathine ja methylephedrine loetakse positiivseks, kui nende kontsentratsioon uriinis ületab 5 mkg/ml. Phenylproplamine ja pseudoepedrine loetakse positiivseks , kui nende kontsentratsioon uriinis ületab 10 mkg/ml. Enam kui ühe eelpool toodud aine tuvastamisel uriinis liidetakse vastavate ainete kontsentratsioonid, vaatamata sellele , et eraldi on iga aine kontsentratsioon lubatud piirides. Kui kogusumma ületab 10
Umbes pooltest Eesti osas uuritud paigust leiti harilikku konnarohtu ja kamm-penikeelt. Sageli kohatavad on veel luigelikk, nõelalss, valge kastehein, kõõlusleht, vesikatk, vesikerss ja tarnad, eriti sale tarn. (J. Haberman, T. Timm, A. Raukas, 2008, ,,PEIPSI", lk 234) 2.2 Bakerid ja algloomad Baktereid leidub Peipsi järve vees hulgal, mis on tüüpiline ka teistele järvedele Eestis ja mujal. Tavaliselt mõõdetakse nende arvukust miljonites rakkudes milliliitris. Üldine bakterite arvukus kõikus Peipsis aastakümnete jooksul vahemikus 0,4 kuni 8,8x10 6 rakku ml-1, jäädes keskmiselt 2,5 kuni 3 miljoni juurde. Peipsi järve bakterite liigilist koosseisu pole üldistusi võimaldaval tasemel veel uuritud. Ainuraksete ehk algloomade tähtsaimad rühmad on ripsloomad, viburloomad ja juurjalgesed. Viburloomi on Peipsi järves vähem uuritud, enamasti on nad väiksemad, aga arvukamad.
Võtan kolvi pliidilt ja jahutan voolava vee all toatemperatuurile. o Kõikidesse kolbidesse lisan indikaatoriks 0,3ml mureksiidi lahust, mis annab violetse tooni. o Lahuseid tiitrin 0,02M CuSO4 lahusega violetse värvi roheliseks muutumiseni. o Kulunud CuSO4 lahuse hulga järgi leian kaliibrimisgraafikult taandavate suhkrute sisalduse milligrammides ühes milliliitris reaktsioonisegust võetud proovis. o Arvutan invertaasi preparaadi aktiivsuse (A) µkat/g valemi järgi: , kus C2 - taandavate suhkrute sisaldus ajahetkel T võetud proovis, mg/ml V1 - reaktsioonisegu (hüdrolüüsisegu) üldmaht, ml V2 - ensüümi töölahuse üldmaht, ml 103 - tegur üleminekuks mikrogrammidele
sageli hiinakeelse terminiga Ma Huang). Kofeiin mõjub eeskätt peaajule, vähendab väsimust, parandab vaimset töövõimet. Spordis parandab vastupidavust keskmisel koormusel vähemalt 1 tund, toimides rasvade ainevahetusele ja säilitades organismi glükogeenivarusid. Suured doosid kutsuvad esile rahutuse, lihavärina, närvilisuse ja maohäired. Kofeiini leidub jookides ja valuvaigistites. Piirväärtus on 12 mikrogrammi milliliitris (5-6 tassi kohv 1-2 tunni jooksul). Narkootilised ained on kasutusel valu vaigistamiseks. Kõrvalmõju: hingamishäired, iiveldus, oksendamine, konsentratsioonivõime langus, tasakaalu ja koordinatsioonivõime häirumine, sõltuvuse teke. Keelatud ainete näited: dekstromoramiid, metadoon, morfiin, pentasotsiin, petidiin, diamorfiin(heroiin). Anaboolse toimega ained. Anaboolseid steroide kasutatakse valgu ainevahetuse mõjutamiseks ning need avalduvad lihasmassi ja -jõu kasvus
Normoblast Retikulotsüüt Erütrotsüüt Skeem 1. Erütropoees. Erütropoeesi stimuleerib erütropoetiin. Erütropoeesis osalevad mikroelemendid raud, koobalt, tsink ja mangaan. Suurt tähtsust omavad vitamiinid B6, B12. 2.1. Punaverelibled Erütrotsüüt ehk vere punalible on kõige arvukam vere rakuline komponent, moodustades umbes 45% kogu veremahust. Ühes milliliitris veres leidub umbes 4.8 - 5.4 miljon rakku. 4 Tabel 1. Erütrotsüütide referentsväärtused. <2 näd 3.7-6.5 10¹²/L 2 näd-2 kuud 3.9-5.9 10¹²/L 2 kuud-6 kuud 3.1-4.3 10¹²/L 6 kuud -1 aasta 3.9-5.5 10¹²/L 1-2 aastat 4.1-5
Vere valgeliblede hulk kasvab järsult siis, kui organismil tuleb asuda võitlusesse haigustekitajatega. Nad üritavad piirata haigustekitajate paljunemist Kui lehma udar on terve, siis on piima somaatiliste rakkude arv 50000/ml või vähem Lehma nakatumisel mastiiti võib sra tõusta 500000ml ja enam Kliinilise mastiidi korral on esinenud juhtumeid, kus somaatiliste rakkude arv kontsentratsiooni piimas on tõusnud isegi 50 miljonini milliliitris. Sellisel puhul on udarakoe kahjustus tõsisem. Mastiidi korral on 90...95% somaatilistest rakkudest laukotsüüdid. Vastavalt sellele, kui äge on haiguse kulg, suureneb ka vere valgeliblede arv. Subkliinilised mastiidid põhjustavad piima tootvate rakkude hävimist, mille tulemusena omakorda piimatoodang väheneb. Seega muutused piima somaatiliste rakkude arvus toimuvad just leukotsüütide tasandil
viirusele paljunemisvõimeliseks eellaseks. Kui selline molekul ,,laenas" ka kapsiidivalkude geenid, siis saigi tekkida primitiivne viirus. Kaks esimest hüpoteesi oletavad, et viirused tekkisid pärast seda, kui nende peremeesorganismid olid välja arenenud. Kolmas hüpotees seevastu oletab, et viirused on olnud üheks prebiootiliseks vormiks, mille evolutsioon toimus paralleelselt peremeesorganismidega. -6- Bakterviirused Ühes milliliitris merevees leidub teadaolevalt umbes miljon erinevatesse liikidesse kuuluvat bakterirakku. Samas hulgas merevees erinevate viirusosakeste kontsentratsioon aga 5-25 korda kõrgem kui bakterrakkudel. Seega võime väita, et viirused esinevad looduses kõige rohkemaarvuliselt. Mõnede bakteriviiruste paljunemine toimub rakkudes suhteliselt aeglaselt, mis ei kahjusta oluliselt bakterirakuelutegevust. Viirus vabaneb nakatunud rakkudest ilma rakku surmamata paljude põlvkondade jooksul. Sellist
läbipaistev limajas eritis. (Tallinn Kirjastus "Valgus" 1988) Seemnevedelik ehk sperma koosneb munanditest pärinevatest seemnerakkudest ja lisasugunäärmete nõrest. Seeemnevedelik on leeliseline. Sperma hulk on 3-5 ml ehk u ühe teelusikatäis. Väjanägemise poolest on see püdel või sültjas, hallikasvalge ebaühtlane vedelik. 1 ml spermas on u 100 miljonit seemnerakku ehk spermatosoidi. Ühest seemnerakust piisab, et viljastada munarakk. Ühes seemnepurskes u 2-5 milliliitris on keskmiselt 300 miljonit seemnerakku. Seemnerakud on väliselt konnakullese sarnased, liikuvad rakud, mille liitumisel munarakuga saab alguse uues elu. Spermatosoidid on väga väikesed, silmaga vaadeldes nähtamatud. Seemnerakk koosneb peast ja sabast, on väga liikuv. Seemneraud saavad liikuda tänu oma pika viburi abil. Seemneraku eluiga on kuni 72 tundi. Arengutsükkel kestab u 70 - 85 päeva. Sperme valmib murdeeast kuni elu lõpuni. Küpsed spermid tallatatakse munandimanustes
toitainete lõhustus- ja sünteesiprotsessid. Veiste eesmagudes (vatsas) leidub arvukalt tselluloosi- ja hemitselluloosilõhustavaid, tärklist ja suhkruid kääritavaid, piimhapet lõhustavaid, metaani moodustavaid, vitamiine sünteesivaid jt bakterirühmi. Fauna esindajatest leidub vatsas infusoore (rips- ja leotisloomad). Soodsates tingimustes paljunevad eesmagude mikroorganismid kiiresti. Keskmiselt leidub täiskasvanud veise vatsas ligikaudu 10 miljardit mitmesugust bakterirakku igas milliliitris vatsavedelikus. Kokku on vatsas 3-7 kg mikroobimassi, mis moodustab 5-10% vatsa sisust. Mikroobide arvukus vatsas, samuti ka nende liigilisus, ja bioloogiline aktiivsus sõltub oluliselt ratsiooni koostisest (tabel 5). Kui näiteks põhu söötmisel veisele oli vatsasisus 4-15109 mikroorganismi, siis tärkliserikka ratsiooniga söötes ligikaudu viis korda rohkem. Toorkiurikka ratsiooni korral olid mikroorganismide populatsioonis ülekaalus toorkiudu lõhustavad, suhkrurikka ratsiooni
käigus seovad rasvad mikroobe ning viirusi enda külge. Rinnapiima põhiline süsivesik on laktoos, see soodustab soolestikus laktobatsillide kasvu ning takistab haigustekitajate paljunemist. Laktoos on vajalik aju arenguks. 6 kuni 8-kuused lapsed omandavad rinnapiimast keskmiselt 70% oma energiavajadusest, 9- 11-kuuselt langeb see ligikaudu 55% peale ning 12-24 kuuselt on see 40%. Rinnapiim sisaldab kõrgel määral proteiine, vitamiine, mineraale, rasvhappeid ja antikehi. Ühes milliliitris on märgatavalt rohkem toitaineid kui misiganes teises toidus. Ja seda sõltumata lapse vanusest. Kuigi sageli arvatakse, et mis see suur laps sellest piimast ikka enam saab. Rinnapiima eelisteks on: · Ideaalne koostis sisaldab imikule vajalikke toitaineid · Kergesti seeditav vajalikud toitained on rinnapiimas lapsele hästi omasrtataval viisil. · Emapiim imendub peaaegu täielikult seedetraktist. · Tõhusalt kasutatav alati soe, alati puhas, alati kaasas
3 1. Alkohol ja selle toime organismile Alkohol on orgaaniline aine, mida sisaldavad kõik alkohoolsed joogid. Keemiliselt on alkohol süsivesinik. Alkohoolsetes jookides sisalduv alkohol on viinapiiritus ehk etanool (CH3CH2OH). Sisuliselt on alkohol nikotiini (tubakatoodetes) kõrval teine legaalne narkootikum. (Joo Targalt, 2016) Alkoholijoovet väljendatakse promillides (alkoholi mass tuhandes milliliitris veres). Joobe sümptomite teke ja tekke kiirus on igal inimesel individuaalne. Meeleolu ja käitumine on erinevate raskusastmetega joobe puhul erinevad. Näiteks 0.2-0.3 promillise joobe juures võib inimene tunda ennast lihtsalt lõdvestununa, kuid juba 1-1.2 promillise joobe juures tunneb inimene eufooriat ning tema koordinatsioon, tasakaal ja reaktsioonivõimed on tugevalt häiritud. Suurema osa haiguste või tervisehäirete korral on kahjud kumulatiivsed ja on seotud tarbitud
· Kofeiin mõjub eeskätt peaajule, vähendab väsimust, parandab vaimset töövõimet. Spordis parandab vastupidavust keskmisel koormusel vähemalt 1 tund, toimides rasvade ainevahetusele ja säilitades organismi glükogeenivarusid. Suured doosid kutsuvad esile rahutuse, lihavärina, närvilisuse ja maohäired. Kofeiini leidub jookides ja valuvaigistites. Piirväärtus on 12 mikrogrammi milliliitris (5-6 tassi kohv 1-2 tunni jooksul). B. Narkootilised ained- kasutusel valu vaigistamiseks. Kõrvalmõju: hingamishäired, iiveldus, oksendamine, konsentratsioonivõime langus, tasakaalu ja koordinatsioonivõime häirumine, sõltuvuse teke. C. Anaboolse toimega ained- kasutatakse valgu ainevahetuse mõjutamiseks ning need avalduvad lihasmassi ja- jõu kasvus. Androgeense (mehestava) ja anaboolse (ülesehitava) toimega on testosteroon. Kõrvalmõjud: · Meestel : - akne
cm cm 3 C % 2 - C %1 (C % - C %1 ) ( 2 - 1 ) g C % = C %1 + ( - 1 ) ; = + 1 = 1,022 3 2 - 1 C % - C %1 cm 27. Mitme molaarne on lahus, kui on teada, et 250 milliliitris lahuses on lahustunud 8,0 g naatriumkloriidi? 8,0 g g g M NaCl = 58,5 ; n 58,5 mol C = aine = mol mol M -3 = 0,55
MIS ON VESI? Vesi ehk divesinikmonooksiid ehk vesinikoksiid ehk oksidiaan on keemiline ühend keemilise valemiga H2O. Seega koosneb üks vee molekul kahest vesiniku ja ühest hapniku aatomist. Vesi on kõige levinum aine Maal. Ka Universumis on vesi suhteliselt levinud, sest molekulaarsetest ainetest on vesi kolmandal kohal pärast vesinikku (H2) ja süsinikoksiidi (CO). Vesi on normaaltingimustelvedel seetõttu, et molekuli sees polaarse sidemega seotud vesinikuaatomite ja teiste molekulide hapnikuaatomite vahel tekivad vesiniksidemed, mis muudavad vee molekulide üksteisest eraldamise raskemaks ja tõstavad seega vee sulamis- ja keemistemperatuuri. Tahkes olekus vett nimetatakse jääks. Jää on kristallilise ehitusega, milles esinevad tühimikud. Seetõttu on jää tihedus väiksem kui vedelas olekus vee tihedus.Vett võib leida peaaegu kogu Maalt ja seda vajavad kõik avastatud elusorganismid. Vesi katab ligikaudu 70% Maa pinnast. MIS ON VEE REOSTAM...
cm cm 3 C % 2 - C %1 (C % - C %1 ) ( 2 - 1 ) g C % = C %1 + ( - 1 ) ; = + 1 = 1,022 3 2 - 1 C % - C %1 cm 27. Mitme molaarne on lahus, kui on teada, et 250 milliliitris lahuses on lahustunud 8,0 g naatriumkloriidi? 8,0 g g g M NaCl = 58,5 ; n 58,5 mol C = aine = mol mol M -3 = 0,55
B variant 1) Kirjeldage mikroorganismide külvamise tehnikaid. Millal on otstarbekas üht või teist kasutada? Joonkülvi kasutatakse põhiliselt tahketel agarsöötmetel kasvatatavate ja säilitatavate mikroorganismide kollektsioonide või töökultuuride uuendamiseks. Külvatakse enamasti katseklaasidesse valatud längagarile (kaldagarile), vahel ka Petri tassis olevale söötmele. Külvinõelaga kantakse kultuur agari pinnale (analoogiliselt joonkülviga kaldagarile) kas teatud sektorisse või üle kogu tassi pinna. Isoleeritud kolooniate saamiseks (N: puhaskultuuride eraldamisel) kasutatakse joonkülvi meetodi modifikatsiooni. Steriilse külviaasa või -nõelaga võetakse veidi külvimaterjali ja tõmmatakse sellega Petri tassi ühte serva mõned paralleeljooned (skeemil A). Külvinõel steriliseeritakse leegis ja läbi joonte A lõppude tõmmatakse ristjooned B. Külvinõel steriliseeritakse uuesti ja läbi joonte B tõmmatakse jooned C jne. Külvatava ...
200 ∗ 23% maine = = 46 g 100% 6. Kuidas väljendatakse lahuste koostist? Lahuse koostist väljendatakse massiprotsendis e protsendilisuses C%; molaarse konsentratsiooniga e molaarsusega CM 7. Mida väljendab lahuse massiprotsent? Näitab lahustunud aine massi sajas massiosas lahuses: maine ∗ 100% C% = mlahus 8. Mida väljendab lahuse molaarne kontsentratsioon ja kuidas te seda arvutasite, teades et keedusoola mass 250-s milliliitris lahuses on 8 grammi? Molaarne kontsentratsioon näitab lahustunud aine moolide arvu ühes liitris lahuses. 𝑔 𝑀𝑁𝑎𝐶𝑙 = 58,5 𝑚𝑜𝑙 𝑚𝑁𝑎𝐶𝑙 8 𝜂𝑁𝑎𝐶𝑙 = = = 0,1368 𝑚𝑜𝑙 𝑀𝑁𝑎𝐶𝑙 58,5 𝜂𝑎𝑖𝑛𝑒 0,1368 𝑚𝑜𝑙 𝐶𝑚 = = = 0,547 𝑚𝑜𝑙/𝑑𝑚3 𝑉𝑙𝑎ℎ𝑢𝑠 0,25 𝑑𝑚3 9
ühes liitris lahuses CM = naine / Vlahus [mol/ dm3] 3) Molaalne kontsentratsioon (ehk molaalsus) (Cm) Molaalne kontsentratsioon näitab lahustunud aine moolide arvu ühes kilogrammis lahustis CM = naine / mlahusti [mol/kg] 7. Mida väljendab lahuse massiprotsent? Lahuse protsendiline koostis näitab lahustunud aine massi sajas massiosas lahuses. 8. Mida väljendab lahuse molaarne kontsentratsioon ja kuidas te seda arvutasite, teades et keedusoola mass 250- s milliliitris lahuses on 8 grammi? Molaarne kontsentratsioon näitab lahustunud aine moolide arvu ühes liitris lahuses. Arvutamine: 1)leida, mitu mooli on 8 g NaCl n=m/M M-soola molaarmass, [g/mol] n-moolide arv m-soola mass, [g] n=8/58,5=0,137 mooli 2)kui 250 ml=0,25 l lahuses on n=0,137 mooli soola, Siis 1 liitris lahuses on x mooli soola Ristkorrutisesga leida x, mis ongi lahuse molaarne kontsentratsioon. x=1*n/0,25=0,137/0,25=0,547 M 9
ühes liitris lahuses CM = naine / Vlahus [mol/ dm3] 3) Molaalne kontsentratsioon (ehk molaalsus) (C m) Molaalne kontsentratsioon näitab lahustunud aine moolide arvu ühes kilogrammis lahustis CM = naine / mlahusti [mol/kg] 7. Mida väljendab lahuse massiprotsent? Lahuse protsendiline koostis näitab lahustunud aine massi sajas massiosas lahuses. 8. Mida väljendab lahuse molaarne kontsentratsioon ja kuidas te seda arvutasite, teades et keedusoola mass 250- s milliliitris lahuses on 8 grammi? Molaarne kontsentratsioon näitab lahustunud aine moolide arvu ühes liitris lahuses. Arvutamine: 1)leida, mitu mooli on 8 g NaCl n=m/M M-soola molaarmass, [g/mol] n-moolide arv m-soola mass, [g] n=8/58,5=0,137 mooli 2)kui 250 ml=0,25 l lahuses on n=0,137 mooli soola, Siis 1 liitris lahuses on x mooli soola Ristkorrutisesga leida x, mis ongi lahuse molaarne kontsentratsioon. x=1*n/0,25=0,137/0,25=0,547 M 9
ühes liitris lahuses CM = naine / Vlahus [mol/ dm3] 3) Molaalne kontsentratsioon (ehk molaalsus) (Cm) Molaalne kontsentratsioon näitab lahustunud aine moolide arvu ühes kilogrammis lahustis CM = naine / mlahusti [mol/kg] 7. Mida väljendab lahuse massiprotsent? Lahuse protsendiline koostis näitab lahustunud aine massi sajas massiosas lahuses. 8. Mida väljendab lahuse molaarne kontsentratsioon ja kuidas te seda arvutasite, teades et keedusoola mass 250- s milliliitris lahuses on 8 grammi? Molaarne kontsentratsioon näitab lahustunud aine moolide arvu ühes liitris lahuses. Arvutamine: 1)leida, mitu mooli on 8 g NaCl n=m/M M-soola molaarmass, [g/mol] n-moolide arv m-soola mass, [g] n=8/58,5=0,137 mooli 2)kui 250 ml=0,25 l lahuses on n=0,137 mooli soola, Siis 1 liitris lahuses on x mooli soola Ristkorrutisesga leida x, mis ongi lahuse molaarne kontsentratsioon. x=1*n/0,25=0,137/0,25=0,547 M 9
ühes liitris lahuses 3) Molaalne kontsentratsioon (ehk molaalsus) (C m) Molaalne kontsentratsioon näitab lahustunud aine moolide arvu ühes kilogrammis lahustis 7. Mida väljendab lahuse massiprotsent? Lahuse massiprotsent näitab lahustunud aine massi 100 massiosas lahuses. 8. Mida väljendab lahuse molaarne kontsentratsioon ja kuidas te seda arvutasite, teades et keedusoola mass 250- s milliliitris lahuses on 8 grammi? Molaarne kontsentratsioon näitab mitu mooli ainet on lahustunud 1 liitris lahuses. Arvutamine: 9. Kuidas arvutatakse molaarne kontsentratsion ümber protsendilisuseks? 10. Kuidas arvutatakse protsendilisus ümber molaarseks kontsentratsiooniks? Valem 1.8. C% - massiprotsent, CM molaarne kontsentratsioon, Maine molaarmass Valemist saab leida kas CM või C%, kui kõik ülejäänud suurused on olemas. Lahuse maht 1000 cm3 (ehk 1 dm3) antakse ette. 11
1) Massiprotsent (C%) 2) Molaarne kontsentratsioon (CM ) 3) Molaalne kontsentratsioon (Cm) 4) Moolimurd (Cx) 5) Normaalne kontsentratsioon (CN ) 7. Mida väljendab lahuse massiprotsent? – Massiprotsent (ehk protsendilisus) (C%) näitab lahustunud aine massi sajas massiosas lahuses. 8. Mida väljendab lahuse molaarne kontsentratsioon ja kuidas te seda arvutasite, teades et keedusoola mass 250-s milliliitris lahuses on 8 grammi? – Molaarne kontsentratsioon (ehk molaarsus)(CM) näitab lahustunud aine moolide arvu ühes liitris lahuses. 9. Kuidas arvutatakse molaarne kontsentratsioon ümber protsendilisuseks? 10. Kuidas arvutatakse protsendilisus ümber molaarsekskontsentratsiooniks? Sama asi, mis üleval. 11. Milliste lahuste (gaasilised, vedelad või tahked) korral saab kasutada komponentide sisalduse suuruse väljendamiseks molaarsust? Ainult vedelad. 12
Kõige kiiremini imendub insuliin kõhunaha alt, seejärel küünarvarde ja reide süstituna ning kõige aeglasemalt tuharasse süstituna. Keskmise ja pika toimeajaga ning seguinsuliine tuleb alati enne süstimist loksutada, et insuliini toimet pikendav aine hästi seguneks. 4.3 INSULIINISÜSTLAD Insuliini peab süstima süstlaga, mis on ette nähtud vaid selleks otstarbeks. Eestis on apteekides saadaval insuliinisüstlad LJ-100. Nende süstaldega süstitakse insuliine, mille 1 milliliitris on 100 ühikut insuliini. Kui diabeetikutel on kodus varasemast ajast jäänud süstlaid LJ-40, siis tuleb nende kasutamisel väga hoolikalt jälgida, et süstlasse võetakse õige kogus insuliini. Varem olid kasutusel insuliinid, mille 1 milliliitris oli 40 ühikut insuliini. Seega olid need insuliinid 2,5 korda nõrgema kontsentratsiooniga kui praegu kasutatavad insuliinid. LJ-100 insuliinisüstlaid on kolme suurusega: 1 ml, 0,5 ml ja 0,3 ml
lahustunud aine moolide arvu ühes liitris lahuses CM = naine / Vlahus [mol/ dm3] 3) Molaalne kontsentratsioon (ehk molaalsus) (C m) Molaalne kontsentratsioon näitab lahustunud aine moolide arvu ühes kilogrammis lahustis CM = naine / mlahusti [mol/kg] 7. Mida väljendab lahuse massiprotsent? Lahuse protsendiline koostis näitab lahustunud aine massi sajas massiosas lahuses. 8. Mida väljendab lahuse molaarne kontsentratsioon ja kuidas te seda arvutasite, teades et keedusoola mass 250-s milliliitris lahuses on 8 grammi? Molaarne kontsentratsioon näitab lahustunud aine moolide arvu ühes liitris lahuses. Arvutamine: 1)leida, mitu mooli on 8 g NaCl n=m/M M-soola molaarmass, [g/mol] n-moolide arv m-soola mass, [g] n=8/58,5=0,137 mooli 2)kui 250 ml=0,25 l lahuses on n=0,137 mooli soola, Siis 1 liitris lahuses on x mooli soola Ristkorrutisesga leida x, mis ongi lahuse molaarne kontsentratsioon. x=1*n/0,25=0,137/0,25=0,547 M 9
Antibiootikumid ja keemilised ühendid (pidurdusained). Antibiootikume ei tohi piimas esineda. Kui lehma on ravitud antibiootikumidega, siis ei tohi piima enne ooteaja möödumist üldpiima hulka lüpsta. Keemilised ühendid. Lisaks antibiootikumidele pidurdavad piimhappebakterite elutegevust keemilised jääkained. Bakterite arv piimas. Bakterite arv näitab mikroobide arvu, mis kasvavad piimas teatud ajaperioodi jooksul. Tulemused väljendatakse bakterite arvuna milliliitris piimas. Bakterite arv näitab piima mikrobioloogilist saastatust. Somaatiliste rakkude arv (SRA) piimas. Somaatilised rakud koosnevad piimanäärme epiteelrakkudest, leukotsüütidest ja surnud keharakkudest. Somaatiliste rakkude arv piimas suureneb udarapõletiku ehk mastiidi korral. Piima sordilisus: Sõltuvalt piima füüsikalis- keemilistest ja mikrobioloogilistest omadustest jaotatakse vastuvõetav toorpiim sortidesse, mille alusel toimub piima eest tasustamine. 18
Idurakud migreeruvad gonaadi ja meioosi lähevad puberteedi eas, tänu hormonaalsele signaalile ja hakavadki tekkima seemnerakud. Toimub seemnetorukestes. Edasi satuvad spermid munandimanusesse, kus toimub järelküpsemine. Seemnetorukeste vahelises ruumis paiknevad Leidigi rakud, mis toodavad testosterooni. Mikrosoopiliselt uuritakse kontsentratsiooni, liikuvust, morfoloogiat ja tsütoloogiat. Kontsentratsioon on seemnerakkude arv ühes milliliitris spermas. Seda loendatakse kas hemotsütomeetriaga või faaskontrastmikroskoobi abil aksutades loenduskambrit. Liikuvust hinnatakse A-st D-ni. A liikuvusega on kiired ja ühtlase trajektooriga. B liikuvusega on kiired kuid trajektoor ei ole ühtlane. C liikuvusega on aeglased või liiguvad kohapeal. D liikuvusega on liikumatud. Normaalseks loetakse kui A liikuvusega rakke on vähemalt 25% või A+B liikuvusega rakkude on 50%. Morfoloogia –
tugimaterjali ja sette segu temperatuur ei ole tõusnud üle 60 °C ja säilinud sel temperatuuril vähemalt kuus päeva. Keskkonnaministri 30. detsembri 2002 aasta määrus nr 78 "Reoveesette põllumajanduses, haljastuses ja rekultiveerimisel kasutamise nõuded" määratleb, et .... _ Põllumajanduses kasutamiseks peab reoveesete olema stabiliseeritud. _ Kasutada ei tohi setet, kus on fekaalseid coli-laadseid baktereid 100 milliliitris üle 1000 pesa moodustava ühiku (PMÜ) ja helmintide mune 1 liitris üle 1 (munade aritmeetiline keskmine liitri kohta). _ Määratletud on raskemetallide sisaldus. Biojäätmete anaeroobne käsitlus: Anaeroobne protsess: _ Protsess algab iseenesest, kiirendamiseks vajalik segamine ja soojendamine _ Eraldub biogaas (CH4, CO2), mida saab kasutada _ Soojust ei eraldu, aeglast protsessi saab kiirendada soojustamise ning segamisega
2) Diplostomoos (parasitaarne katarakt ja tserkarioosne diplostomoos) Tserkarioosne diplostomoos Diplostomoos on paljusid kalaliike tabandav Diplostomum'i perekonna parasiitide noorvormide poolt põhjustatud invasioonihaigus, mis esineb kahe vormina: Tserkarioosne diplostomoos, tekib parasiidi tserkaaride tungimisel kalasse. Haigus esineb vastsetel ja maimudel esimesel elukuul. Arvatakse, et haigus puhang tekib, kui vees on väga palju tserkaare (3040 isendit ühes milliliitris vees). Tserkarioosse diplostomoosi puhul on maimud rahutud, nende nahk tumeneb, esinevad koordinatsioonihäired. Keha heledamal, kõhu poolel on näha arvukalt täppverevalumeid. Arvatakse, et maimud hukkuvad kudede, veresoonte ja närvide vigastuste tõttu, mida tekitavad arvukad tserkaarid organismis migreerides. Noor kalade hukkumine võib olla massiline. Haigus esineb lõhelaste noorkalakasvandustes, kus kalade paigutustihedus basseinides ja rennides on suur
Meetod põhineb kolme söötme üheaegsel kasutamisel. Üks testplaadi külg on kaetud roheka CLED söötmega. Plaadi teisel küljel asetseb punakas MacConkey ja kollakas E. coli sööde. Viimane sisaldab sapisooli, pärssides seetõttu grampositiivse floora kasvu. E. coli samastamine põhineb tema ß- glükuronidaasaktiivsusel, mistõttu mikroobipesad värvuvad pruuniks ning neid on kergem eristada. Tulemuste hindamine. Reeglina hinnatakse positiivseks ≥ 105 bakteri esinemist milliliitris uriinis. ≤104 PMÜ/ml on negatiivne ja nende väärtuste vaheline tulemus on piiripealne. CLED söötmel kasvavad kõik bakterid, MacConkey’l gramnegatiivsed ja E. coli söötmel kasvab E. coli pruunide pesadena. Hindamine toimub tabeli alusel. URIINIKÜLVI KVANTITATIIVNE HINDAMINE GOULD’I MEETODIL. Meetodi põhimõte on sama mis puhaskultuuri isoleerimisel joonkülvina – mida suurem mikroobide hulk milliliitris, seda suurem pesade arv söötmel
Reoveesette stabiliseerimine Biojäätmete anaeroobne käitlus Keskkonnaministri 30. detsembri 2002 aasta määrus nr 78 "Reoveesette põllumajanduses, haljastuses ja rekultiveerimisel kasutamise nõuded" määratleb, et .... Põllumajanduses kasutamiseks peab reoveesete olema stabiliseeritud. Kasutada ei tohi setet, kus on fekaalseid coli-laadseid baktereid 100 milliliitris üle 1000 pesa moodustava ühiku (PMÜ) ja helmintide mune 1 liitris üle 1 (munade aritmeetiline keskmine liitri kohta). Määratletud on raskemetallide sisaldus. Jäätmemajandus ja jäätmekäitlus 55 Jäätmemajandus ja jäätmekäitlus 56 Anaeroobne protsess Aeroobne ja anaeroobne protsess
haigustekitajatega. Nad üritavad piirata haigustekitajate paljunemist. · Kui lehma udar on terve, siis on piima somaatiliste rakkude arv 50 000/ml või vähem. · Lehma nakatumisel udarapõletikku võib somaatiliste rakkude arv tõusta 500 000/ml ja enam. · Kliinilise mastiidi korral on esinenud juhtumeid, kus somaatiliste rakkude arvu kontsentratsioon piimas on tõusnud isegi 50 miljonini milliliitris. Sellisel puhul on udarakoe kahjustus tõsisem. · Mastiidi korral on 90...95% somaatilistest rakkudest leukotsüüdid. · Vastavalt sellele, kui äge on haiguse kulg, suureneb ka vere valgeliblede arv. Subkliinilised mastiidid põhjustavad piima tootvate rakkude hävimist, mille tulemusena omakorda piimatoodang väheneb. · Seega muutused piima somaatiliste rakkude arvus toimuvad just leukotsüütide tasandil.
invasioonihaigus, mis esineb kahe vormina: · diplostomoos ehk parasitaarne katarakt ehk silmapõletik; · tserkarioosne ehk tserkaarne diplostomoos. Haiguse teine vorm, tserkarioosne diplostomoos, tekib parasiidi tserkaaride tungimisel kalasse. Haigus esineb vastsetel ja maimudel esimesel elukuul. Arvatakse, et haigus puhang tekib, kui vees on väga palju tserkaare (3040 isendit ühes milliliitris vees). Tserkarioosse diplostomoosi puhul on maimud rahutud, nende nahk tumeneb, esinevad koordinatsioonihäired. Keha heledamal, kõhu poolel on näha arvukalt täppverevalumeid. Arvatakse, et maimud hukkuvad kudede, veresoonte ja närvide vigastuste tõttu, mida tekitavad arvukad tserkaarid organismis migreerides. Noor kalade hukkumine võib olla massiline. Haigus esineb lõhelaste noorkalakasvandustes, kus kalade paigutustihedus basseinides ja rennides on suur.Parasitaarset
Pidurdusaineteks on lüpsiaparaatide pesemisel ja desinfitseerimisel kasutatavad ained, mis satuvad piima sisse torustiku ja muu inventari ebatäielikul loputamisel. Seepärast tuleb lüpsiinventar pärast pesemist ja desinfektsiooni korralikult läbi loputada. Bakterite arv piimas. Bakterite arv näitab mikroobide arvu, mis kasvavad piimas teatud ajaperioodi jooksul. Tulemused väljendatakse bakterite arvuna milliliitris piimas. Bakterite arv näitab piima mikrobioloogilist saastatust. Tervelt lehmalt lüpstud piim on udarast väljutamisel steriilne. Bakterid satuvad piima põhiliselt õhust, lohakalt pestud lüpsiinventarist ja lehma udaralt (nisadelt) lüpsihügieeninõuete eiramisel. Kuigi tänapäeval kasutatakse kinniseid lüpsisüsteeme, kus piima kokkupuude laudaõhuga on minimaalne, satub ikkagi mingi kogus mikroobe piima sisse. Lüpsisoojas piimas hakkavad mikroobid kiiresti paljunema.
hüübimisvalk Monotsüüdid Lümfotsüüdid Granulotsüüdid Neutrofiilid Basofiilid Eosinofiilid Tabel 3.1. Vere koostisosad 55 Tahked koostisosad Punalibled (erütrotsüüdid) Need on ümarad ja lapikud tuumata rakud, mida ühes milliliitris veres sisaldub 4,5–5 miljonit. Just nemad sisaldavad hemoglobiini-valku, mis kannab edasi hapnikku ja annab verele tema iseloomuliku värvuse. Valgelibled (leukotsüüdid) Neid on 4–9 miljardit ühes milliliitris veres. Valgelibled mängivad olulist osa haigusetekitajate eest kaitsmisel, ja seda mitte üksnes veres, vaid ka kudedes. Nad tekivad luuüdis ja lümfisõlmedes. Valgeliblesid on mitut liiki, igal liigil oma funktsioonid. Vereliistakud (trombotsüüdid)
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
