Värvus on enamasti must, võib olla ka punast. Akviteeni hele. Aretatud on Lõuna prantsusmaal. On olnud sajandeid kuulus heledakarvaliste veisetõugude poolest. Pikk lihaseline kere, värvus on enamasti valge, kuid võib olla ka pruuni. Sünnimass 44-47kg. Täiskasvanu 1300-1600kg. Hereford. Aretatud Inglismaal, hea kohanemisvõimega veis. Hereforde võib leida Iisraelist, Jaapanist ning tervest Euroopast ja Skandinaaviast. Tõug on punakas-pruuni värvusega. Pea, kael ,rind, jalad ja saba on valged. Sünnimass 50-60kg Täiskasvanu kuni1500kg vahel isegi 2000kg. Limusiin. Limusiini tõug on algselt pärit Prantsusmaalt Limousini ja Marche regioonidest. Praegu levinud rohkem kui 70 riigis alates Soomest Hiinani ning loomulikult Ameerikas. Limusiine loetakse kasvult keskmiseks ja suureks tõuks. Värvuselt varieeruvad nad pruunikas kollastest kuni
Jalad on tugevad. Tagakeha on sihvakas ja hästi arenenud. 22. Ristamine seakasvatuses Erinevaid seatõugu ristatakse selleks, et saada lihasigu, kelles oleks ühendatudlähtetõugudele iseloomulikud omadused, mille üheaegne parandamine puhasaretusel oleks väheefektiivne või isegi võimatu. Seakasvatuses kasutatakse erinevaid ristamiskombinatsioone: · Kahetõuline ristamine suure nuuma- ja lihajõudlusega lihasigade saamiseks. Tõug A x Tõug B ----- F1: AB · Kahetõuline tagasiristamine paaritatakse ristandemis ühega lähtetõugude kultidest. Tõug A x Tõug B ----- F1: AB x Tõug A või B----- F2: ristandsead lihaks · Kolmetõuline ristamine - arenenud seakasvatusega riikides enam levinud aretusvõte kõrge jõudlusega lihasigade saamiseks. Tõug A x Tõug B ----- F1: AB x Tõug C----- F2: ABC (ristandid lihaks)
imeliku nimega looma oma silmaga näha. Raadios öeldi, et neid leidub veel mõnes Saksamaa loomaaias ja Helmi loodab nüüd, et äkki saab ta neid haruldasi loomi ka Berliinis näha. Ülesanne 1 Otsi Helmile informatsiooni taani protestisea kohta ning tee selline eestikeelne kokkuvõte, mis sobiks ka lühikeseks ülevaateartikliks. Taani protestisiga Taani protestisiga (saksa keeles: Rotbuntes Husumer Protestschwein) on haruldane kodusigade tõug, mis tänu oma punasele värvile ja laiale valgele vertikaalsele triibule ja valgele horisontaalsele õrnale triibule meenutab värvidelt Taani lippu. Protestisiga pärineb Põhja-Frisiast Lõuna-Schleswig'ist 20ndast sajadist, kui taanlased, kes elasid piirkonnas kus ei lubatud heisata ega hoida Taani lippu, otsustasid teha protestiseast nende kultuurilise sümboli. Tõug kasvab umbes 92 cm (36 tolli) kõrguseks ja kaalub kuni 350 kg. See tõug oli ilmselt
..........8 6. KASUTATUD KIRJANDUS......................................................................9 SISSEJUHATUS Lihaveisekasvtus on populaarne Eestis, kui ka mujal maailmas. Meile teadaolevadel andmetel on maailmas üle 200 lihaveisetõu ja Eestis on esindatud 13 tõugu. Lihaveiste pidamine on laialt levinud kuna vesied on head head rohumaahooldajad, kaasneb väike tööjõukulu ja kvaliteetne veiseliha. Veiste omadused on suuresti seotud tõugudega. ERINEVAD TÕUD Aberdiin-angus Tõug pärineb Sotimaalt Aberdiini-Anguse krahvkonnast ja aretust alustati 18. sajandil. Loomad on leplikud, peavad vastu kehvades tingimustes, head emaomadused, head karjamaa- ja koresöödakasutajad. Aberdiin-angus on keskmise suurusega tõug- lehmad 600-700 kg, pullid 1000kg. Värvuselt mustad, kuid on ka punakaspruune isendeid ja tõu üheks omaduseks on nudipäisus. Nende liha maitseomadusi peetakse parimateks, eriti tema marmorsuse pärast,
Tõug Lakt Mass Piim Rasv_% Valk_% Piimakl EHF 1 492.9 6771.6 4.30 3.14 kõrgem Tunnuste kirjeldus EHF 1 547.8 9695.9 3.42 3.45 esimene EHF 1 506.5 10601.0 3.50 3.20 esimene Tõug - EHF 1 488.3 15697.9 3.52 3.52 esimene EHF eesti mustakirju holstein EHF 1 565.5 9419.2 3.41 3.63 sorditu EPK eesti punane tõug EHF 1 542.6 10558.3 3.72 3.37 kõrgem RHF eesti punasekirju holstein EHF 1 599.5 9806.6 3.55 3.39 kõrgem EHF 1 600.1 10152.1 3.65 3.00 kõrgem Lakt - lehma laktatsiooninumber EHF 1 630.3 9232.4 3.84 3.19 kõrgem Mass - lehma kehamass, kg EHF 1 556.2 11892.5 3.61 3.56 kõrgem Piim - lehma piima kogutoodang lüpsiperio EHF 1 617.3 8803.9 4.26 3
Kitsekasvatus Eestis kasvatatakse piimakitsi. Kõige enam levinud on eesti kohalik kits, keda tõuna Eestis ei ole tunnustatud, kuna tõuraamatut ei ole senini peetud. Eesti kohalik kits on enamasti....... Tõud : Saane kits, Thüringi kitsetõug, Rootsi maatõugu kits. Lihakits on Boeri tõug ja villakits angoora tõug.(eestis neid ei kasvatata)Angoora kitse tõug annab mohäär villa. Saane piimakitsed , Suurim kitsefarm on Konju mõisa talus( 400 kitse, neist 250 lüpstavad).Saane kitsed on pärit ...... Saane kitsed on emased 50-60 kg isased 70-80 kg, Kitsed on tugeva ja kuiva kehaehituega , kere on pikk ja sügavpiimatüüpi kits . Udarad on hästi arenenud nisadega ja mahukad.Viljakus on kõrge .Karja keskmine piimatootlus on 600-700 kg.(Piimas rasva on keskmiselt ja 3,4% ja valku 2,9 %) Thüringi kitsetõug ..
Muna mass Tõugudel Päritol ja Sulesti Harja kuju ja Munev Mun Muna Munakoor Haude- lähtetõud u- keham ku naha ning use a- keskmin e värvus instinkt, , maa ass värvus jooksmete algus, tooda e mass, suguküps Tõug, kross krossidel värvus; päeva ng g us (originaalkeeles) lähteliini kõrvaklapid aasta d s, tk
Eesti valgepealiste lammaste aretus-ja tõukarjade 1997-2001.a. jõudluskontrolli keskmiste näitajate põhjal oli eesti valgepealistel uttedel kehamass 76 kg, jääradel 88 kg, villatoodang 3,0 kg, uttedel sundis 157 talle 100 poeginud ute kohta, tallede kehamass 105 päeva vanuses oli 24,2 kg Tõufarme 2005 22, 2007 20, lambaid 2005 1630 (43%), 2007 2906 (45%) 4. Eesti lambatõugude parandajad tõud Tumedapealised lihalambatõud: Suffolki tõug, Oksforddauni tõug Valgepealised lihalambatõud: Tekseli tõug, Dorseti tõug, Dala tõug 5. Lammaste paaritamine, innasesoon Innasesoon Lamas indleb innasesoonil, kusjuures võib ühel innasesoonil omada mitut innatsüklit (16-17 päeva pikkusega). Kui indlevat utte ühel inna ajal paaritada ei õnnestunud, siis indleb utt uuesti 16-17 päeva pärast. Innasesioon on seotud valguspäeva lühenemisega, mida kontrollitakse peaajus oleva käbinäärme
Võttis inimestelt tule- inimesed elasid väga halvasti. Prometheus läks võttis tule tagasi. Zeus lasi hephaistosel prometheusi kalju külge needa. Kuna ta armu ei palunud, määras zeus talle igapäevased piinad- kotkas käis nokkimas teda. Siis tuli herakles ja päästis prometheusi ära. Karistuse kandmiseks kannab ta kaljukiviga sõrmust. Prometheus ei tahtnud alistuda jumalatele ja jäi õnnetuses truuks inimestele. 2.legend- Jumalad ise lõid inimese. a) Kuldne tõug- lõid nad liigagi enda sarnaseks, ei pidanud tööd rabama, ei pidanud saaki küttima. Nad olevat olnud liiga jumalasarnased. Nad kaotasid kuldse tõu ära, kuid jätsid teispoolsusesse nende hinged. b) Hõbedane tõug- ei leppinud ka selle tõuga. Inimestel olevat olnud liiga vähe arukust. Tegid üksteisele oma rumalusega liiga. Hõbedane tõug kaotati täielikult ära. c) Pronksist tõug- liiga tugevad ja sõjakad. Olid natukene võrdväärsed jumalatega
Tõug Lakt Mass Piim Rasv_% Valk_% Piimakl EHF 1 492,9 6771,6 4,30 3,14 kõrgem Tunnuste kirjeldus EHF 1 547,8 9695,9 3,42 3,45 esimene EHF 1 506,5 10601,0 3,50 3,20 esimene Tõug - EHF 1 488,3 15697,9 3,52 3,52 esimene EHF eesti mustakirju holstein EHF 1 565,5 9419,2 3,41 3,63 sorditu EPK eesti punane tõug EHF 1 542,6 10558,3 3,72 3,37 kõrgem RHF eesti punasekirju holstein EHF 1 599,5 9806,6 3,55 3,39 kõrgem EHF 1 600,1 10152,1 3,65 3,00 kõrgem Lakt - lehma laktatsiooninumber EHF 1 630,3 9232,4 3,84 3,19 kõrgem Mass - lehma kehamass, kg EHF 1 556,2 11892,5 3,61 3,56 kõrgem Piim - lehma piima kogutoodang lüpsip
Nakkushaigused (20%) – pastörelloos, klostridioos, tallede düsenteeria ja teetanus. Muud põhjused (10%). Talle normaalne kehatemperatuur 39-40˚C. Tallede alajahtumine e hüpotermia – alla 37˚C. Talle ülessoojendamine – glükoosi süstimine; ternespiima joomine. Ühel jootmiskorral 50mg sünnimassi 1 kg kohta. 4 kg 50 = 200 ml Jõuetuid tallesid joodetakse maosondiga. Rasked poegimised: liiga suured talled; tõug; väärasendid Peale individuaalsulgu rühmasulgu imiktallede pidamise periood imetavate uttede pidamise periood. 7) Tallede võõrutamine, võõrdetallede nuumamine. 4 Tallede võõrutamine on iga-aastane protseduur, kus talled eraldatakse uttedest ning võõrutusejärgselt talled ei saa enam oma emadelt utepiima, sest neid peetakse eraldi. Tallede
Vasikas - esimesel pool aastal, kuni 6 kuud noorveis kes tarbib piimatooteid(piim, piimapulber) Mullikas - 6-ndast elukuust kuni esimese poegimiseni Lehmik - emane noorveis Pullik - isane noorveis Pull: Muupull - lihapull testpoll - pull keda testitakse, noor pull kellele ei ole hinnangut antud. aretuspull - on antud hinnang Härg - kastreeritud isas loom Eesti piimatõugude jõudlus 2013 15.09.2014. Tõug Piima kg Rasva % Rasva kg Valgu % Valgu kg r. + v. kg EK 4697 4,53 213 3,42 161 373 EPK 7820 4,12 322 3,44 269 591 EHF 8611 3,97 342 3,36 289 631 Piimaveisetõud eestis Tõug- ühte liiki kuuluvate koduloomade populatsioon, kes on kujunenu (kujundatud) ühesugustes tingimustes, kellel on ühine põlvnemine, ühesugune välimik ja sarnased jõudlusomadused.
Veelinnud sulgivad 2korda aastas, teised 1kord aastas. 1. Lambakasvatuse olukord, lammaste arvukus Eestis, perspektiivid Lammaste ja kitsede arv tõuseb. Lambatõugusid kasutatkse liha tootmiseks ja kitsetõugusid piima saamiseks. Lammaste majapidamiste arv langenud aga lambaste arv majapidamise kohta tõusnud. Kitsi ( 3800), emaseid 85,5% ja isaseid 14, 5%. Kõige rohkem emaseid kitsi on ristandeid 65%. Kõige arvukam tõug-eesti tumedapealine lambatõug . emastest 23%. Teine on valgepealine lihatõug mis on emastest 20%. 2. Eesti tumedapealine lambatõug, selle saamine, jõudlus ja parandajad tõud emane eesti maalammas( aborigeenne põhja sabalülilammas) isane srapsiri lihalammas. Et parandajad ( lihajõudluse/kvaliteedi parandamine) suffolki tõug- isastõuna kasutusel silmapaistvate lihavormidega oxford down- annab pikemaid lihakehasid, tailiha hulga suurenemine. Saadakse valget
Kas eri tõugu sigade pekipaksus X1 oli statistiliselt oluliselt erinev? F-test 0,095078 P väärtus on suurem 0,05 t-Test: Two-Sample Assuming Equal Variances Tõug Tõug1 3 Mean 13,26 12,39 Variance 7,28 8,99 Observations 250,00 250,00 Pooled Variance 8,13 Hypothesized Mean Difference 0,000 df 498,00 t Stat 3,40 P(T<=t) one-tail 0,000 t Critical one-tail 1,65 P(T<=t) two-tail 0,001 P<0,05
kehamass 105 päeva vanuses oli 24,2 kg. Tänapäeval on eesti valgepealiste lammaste parandajateks tõugudeks tekseli(head lihavormid), dorset(tailiha palju, hea liha kvaliteet, uttede suur tallede üleskasvatamis e võime) dala (kõrge viljakus tallede hea kasvukiirus)ja soome maalambatõug.Teised kavatatavad tõud:Suffolki tõug, Oksforddauni tõug;VP: Tekseli lambatõug, Dorseti tõug , Dala tõug Lihajõudluse määrab lammaste toituvus ja kehakaal. Mida väiksem on rasva sisaldus ja Suurem valgu sisaldus, seda kvaliteetsem on liha. Villajõudlus- orienteeruvalt saadakse lambalt 3-5 kg villa aastas. Vill kaalutakse kohe peale pügamist.Piimajõudlus on kõige suurem peale uttede võõrutamist. Paljudes maades kasvatatakse lambaid piima pärast,millest valmistatakse juustu ja jogurtit, kohupiima.Reproduktsioonijõudlus on lammaste sigivus ja võime anda järglasi
Suure jaapani koera (endine ameerika akita) ajalugu kattub jaapani akita ajalooga. Alates aastast 1603 leidsid Akita piirkonnas kasutamist "Akita Matagis" (keskmise suurusega karujahi-koerad) ka koertevõitlustel. Aastast 1868 hakati Akita Matagis'id ristama ka Tosa'de ja mastifidega. Selle tulemusel lisandus tõule suurust, kuid iseloomulikud jooned, mis kuulusid spitsitüübi juurde, läksid kaduma. Aastal 1908 keelustati koertevõitlused. Kuid tõug elas selle üle, kosus ja arenes suurekasvuliseks jaapani tõuks. Üheksa suurepärast selle tõu isendit tunnistati siis aastal 1931 "Loodusmälestisteks". Teise maailmasõja ajal (1939-1945) oli tavaline, et koera nahkasid kasutati militaarrõivaste valmistamiseks. Politsei korraldas kõigi koerte püüdmist ja rekvireerimist, välja arvatud saksa lambakoerad, kes olid seoses kasutamisega sõjalisteks eesmärkideks eelistatud seisundis
Veiste kodustamine ja põlvnemine. Kodustati 6-2 aastatuhat e.m.a. Kirde-Aafrika ja Edela-Aasia. Niiluse, Tigrise ja Eufrati jõe aladel. P-Aafrika ja Sahara kõrb. Veiste ulukeellased:Tarvas ehk ürgveis, Jakk,Kaugaasia veised (Banteng ja Gaur),Piisonid (euroopa ja ameerika), aasia pühvild ja aafrikapühvlid. Veisekasvatuse olukord maailmas ja Eestis. Maailmas: Veised: 1338, Pühvlid 158,6 (milj)Eestis: Veiseid: 240 tuhat, kellest 200 piimav ja lihav 40,5 Tõu mõiste ja kujunemine. Tõug on ühte liiki kuuluvate koduloomade küllalt suur rühm, kellel on ühesugune põlvnemine, välimik , maj kasulikud om ja ühesugused nõuded keskkting suhtes. Tal peab olema kindel levila e. Areaal. (peab olema isoleeritud teistest populatsioonidest ja ei tohi toimuda sugulsaretus) Veisetõugude klassifikatsioon. Aluseks lihajõudlus ja piimajõudlus (piimatõud,lihatõud, komb. Tõud). Arenguastme j:primitiivsed tõud, üleminekutõud ja aretustõud. Piima- ja lihatõud
Selles loomise kirjelduses kalduvad jumalad eksperimenteerima mitmesuguste metallidega ja laskuvad imelikul kombel kogu aeg allapoole, kui arvestada materjalide väärtust. Kui kuld oli ära proovitud, asuti hõbeda juurde. Teine, hõbedane inimtõug oli esialgu üsnagi halb. Neil inimestel oli nii vähe arukust, et nad ei suutnud hoiduda üksteisele liiga tegemast. Ka nemad surid välja, kuid kuldsest tõust erinevalt ei jäänud nende hinged pärast surma elama. Järgmine tõug oli pronksist. Pronksinimesed olid hirmuäratavad, kohutavalt tugevad ning niisugused sõja ja vägivalla pooldajad, et hävitasid oma tõu täielikult omaenda kätega. Sellest kõigest oli aga kasu, sest neile järgnes jumalasarnasete kangelaste hiilgav tõug, kes pidas kuulsusrikkaid sõdu ja elas läbi suuri seiklusi, millest kõigi aegade jooksul pärast seda on räägitud ja lauldud. Lõpuks asusid nad õndsate saarele, kuhu jäid üliõnnelikena igaveseks elama.
Söötmiskäik asub enamasti kaldpõranda ülemises servas. Kahealaline kaldpõrandaga laut: söötmiskäigu ja lamamisala vahel on horisontaalne söömis ja jalutuskäik. 31. Hereford, aberdiinangus, limusiin, simmental, soti mägiveis, belgia sinine, gallovei Aberdiinangus Pärineb Sotimaalt Peab vastu kehvades tingimustes Sobiv ristamiseks kerge poegimise ja vasikate elujõulisuse tõttu Keskmise suurusega tõug lehmad 600700 kg, pullid 1000 kg Värvilt mustad või punakaspruunid Nudid tunnus pärandatakse järglastele Küllaldase piimakusega; head emaomadused Hea karjamaa ja koresöödakasutaja Pikaealine, talub hästi madalaid temperatuure Tema liha maitseomadusi peetakse parimaks Limusiin Pärit Prantsusmaalt Suuruselt keskmine tõug lehmad 650850 kg, pullid 10001200 kg Värvuselt kuld või helepruunid Valdavalt sarvedega, kuid leidub ka nudisid
Trakeeni hobusetõug Uurimistöö Juhendaja: 2013 Sisukord Sissejuhatus....................................................................................................... 3 1. Trakeeni tõu ajalugu....................................................................................... 4 1.1. Tõu üldine ajalugu.................................................................................... 4 1.2. Trakeeni tõug Eestis................................................................................. 5 2. Trakeeni päritolu hobuste tunnused...............................................................7 2.1. Välimik..................................................................................................... 7 2.1.1. Värvused............................................................................................... 7 2.1.2. Turjakõrgus...............................................
· Nii pandi alus eesti veisetõugude aretusele. · Kohaliku tõu või loomaderühma parandamine kestis mitme põlvkonna jooksul. Sisestav ristamine - Sisestavat ristamist (ühekordset ristamist) tehakse harilikult tõu või sordi mingi omaduse parandamiseks; saadud ristandeid e. hübriide ristatakse taas korduvalt (mitme põlvkonna jooksul) sama tõu või sordiga (tagasiristamine ehk backcross). 66. Uudikristamine · . Kui on vaja luua uus tõug, siis valitakse 2 või enam lähtetõugu. · Valikul arvestatakse eesmärki, et lähtetõugude tunnused annaksid sobivat kombinatsiooni. · Silmas peetakse eeskätt kehaehitust ja jõudlusomadusi. Kui kahe tõu kombinatsioonist jääb midagi puudu, võetakse lisaks veel üks või kaks tõugu. · Nii kujunes tori tõug, kui kohaliku eesti hobuse märasid ristati norfolki (Hetman, tema isa ja vennad), anglonormanni, idafriisi ja postjee-bretooni täkkudega.
mõnevõrra rohkem tavatootmises. Lihaveiste kasvatajad vajaksid täiendkoolitust nii bioohutusmeetmete kui loodusravi osas. Samuti tuleks leida mehhanism, mis meelitaks tootjaid karja andmeid jõudluskontrolli esitama, sest nõnda tekib ka nende endi jaoks väärtuslik andmebaas. Praegu tootjad väga vähe talletavad oma andmeid, ei tee loomade tervise ega heaolu plaane. 7 Hereford on sajanditevanune tõug, mida kasvatati algselt Lääne-Inglismaal Herefordi krahvkonnas. Algupäraselt olid herefordid suurekasvulised veoloomad, kehakaaluga isegi üle 1400 kg. Aastal 1800 alustatud ristamise ja selektiivse aretustegevuse tulemusel saadi kaasaegse välimusega tõug. Esimene tõuraamat aastal 1846. Praegusel ajal üks levinumaid lihaveisetõuge.(Hereford) Värvuselt on herefordi veised tumepunased, pea, kõht, osaliselt selg, jalgade alaosa ja sabatutt aga on valged
Mõisnikud katsetasid mitme tõuga, kuid halvad söötmis- pidamistingimused olid põhjuseks, miks ei saadud soovitud tulemusi. 1840. aastal otsustati Lõuna- Eestis aretada äärsiri tõugu, kuid hiljem loobuti sellest. A. Middendorff tõi 1862. aastal angli tõugu veiseid oma mõisatesse. Kuna eesrindliku teadlasena oskas ta luua neile head söötmis- ja pidamistingimused, siis oli tulemuseks hea piimatoodang. Angli tõug muutus peagi populaarseks ning hakkas parandava tõuna kiiresti levima kogu Lõuna- Eestis. Seega algas Eestis kohaliku karja parandamine välismaalt ostetud suguloomadega vältava ehk ümberkujundava ristamise teel. 19. saj. lõpul varuti lehmadele märksa rohkem sööta kui varem, mis võimaldas suurendada piimatoodangut. Tõuke piimakarjakasvatusele andis nõudmise suurenemine piima ja piimasaaduste
Liivimaa maapäev otsustas luua 1855 aastal hobusekasvatuse, 1856 alustas Tori hobusekasvandus. Eesti hobuse baasil hakkas välja kujunema 3 tõugu. Prooviti eesti hobust parandada araabia tõuga, mis aga ei toiminud. Ristati eesti hobust ka Soome tõugu hobusega.Norra hobusega ja ardennidega prooviti ka. Ja tori tõu aretuseks toodi Norfolk-roadster ja hunteri ristand täkk Hetman, alguses võeti rendile Torisse 1892, 1894 osteti ja 1912 lasti maha pidulikult. Tori hobuse tõug saadi tasase aretuse käigus. Isegi viletsad paaritustulemused sai suht kallilt tsaarivalitsusele maha müüa. 1917 oli mõisnike käes 58%. Virumaal isegi 71,2. Ainult Saaremaal oli 45%. Suurimad mõisad olid Pärnumaal 4261 ha maadega. Väiksemad mõisad olid Harjumaal ja Saaremaal. Eestis oli u 2200 perekonda kel oli aadlitiitel. Kõige rohkem oli eramõisaid 80,9%. 10 % olid riigimõisad, ehk kroonumõisad. Kirikutele oli 2,3% ja pankadele 2,7% ja seisulikele asutustele 2,2%
Suurekasvuline, hea kohanemisvõimega Aretatud piimatoodangu suurendamise suunas Tapasaagis 49-65 % Sviits Aretatud Sveitsis Aastane piimatoodang 4000 kg Kehamass 550-620 kg, pullidel 850 kg Sviitsi tõuga on püütud parandada Eesti punast tõugu Värvus helepruun, iseloolulikud jahumokad Väga tugev kehaehitus, hea udar Hea piima ja valgutoodang Soti mägiveis Sotimaalt Highlandi piirkonnast Vanim tõuraamatusse võetud tõug Väga vastupidavad ilmastikutingimustele Omapäraks pikk karvkate, mis ulatub silmadeni Värvuselt kuldne, pruun, pikkade arvedega Söögisuhtes vähenõudlik Liha on vähese rasva ja kolesteroolisisaldusega, sisaldab rohkesti valku, rauda Sünnimass 30 kg, täiskasvanud 550 kg 800 kg Hereford Sajanditevanune lihalehmatõug Inglismaalt Arvatakse, et hereford on põlvnenud suguluspaarituse teel kohalikust karjast valiku ja paaridevaliku teel
Mõisnikud katsetasid mitme tõuga, kuid halvad söötmis- pidamistingimused olid põhjuseks, miks ei saadud soovitud tulemusi. 1840. aastal otsustati Lõuna- Eestis aretada äärsiri tõugu, kuid hiljem loobuti sellest. A. Middendorff tõi 1862. aastal angli tõugu veiseid oma mõisatesse. Kuna eesrindliku teadlasena oskas ta luua neile head söötmis- ja pidamistingimused, siis oli tulemuseks hea piimatoodang. Angli tõug muutus peagi populaarseks ning hakkas parandava tõuna kiiresti levima kogu Lõuna- Eestis. Seega algas Eestis kohaliku karja parandamine välismaalt ostetud suguloomadega vältava ehk ümberkujundava ristamise teel. 19. saj. lõpul varuti lehmadele märksa rohkem sööta kui varem, mis võimaldas suurendada piimatoodangut. Tõuke piimakarjakasvatusele andis nõudmise suurenemine piima ja piimasaaduste järele Peterburi ja Tallinna turgudel. 1885
tõugude olukorrast tänapäeval, tulevikulootustest ja kasutusvaldkondadest. Neljas peatükk olevenalt tõust, eesti hobusel nende tähtsusest pool-looduslike koosluste säilitajana ja tori hobuse osas Tori Hobusekasvandusest enne ja nüüd, seda kõike inernetimaterjalide, kirjalike materjalide ja hobusetõugude kasvatajatega tehtud intervjuude põhjal. 1. EESTI HOBUNE Eesti hobune on iidse põlvnemisega tõug, kelle päritolu pole täpselt teada, kuid kes oli tuntud juba ennemuistsetel aegadel. Arvatakse, et soome-ugri rahvad kodustasid hobuse varem kui naaberrahvad, tulles Euroopa aladele hobustega, mitte jalgsi nagu paljud teised rahvad, seetõttu liigitatakse ta ka põhja-metsahobuse rühma. [1] Siinsed söötmis- ja pidamistingimused ning karm kliima muutsid eesti hobuse vähenõudlikuks, vastupidavaks ja kasvult väikeseks
Ära on mainitud see, mis aladega nad kõige paremini toime tulevad ning on välja toodud ka tõu plussid ja miinused. 3 Tõu areng Kuldse retriiveri tõu arenemise kohta on väga palju erinevaid teooriaid. Ühe teooria kohaselt on kuldne retriiver tekkinud täiesti juhusliku mutatsiooni tulemusel teist värvi retriiverist, teooria ütleb, et kaaseaegne kuldne retriiver põlvneb 6-8 vene tsirkuse koerast. Kuid enamvähem on teada, et tõug on tekkinud 19. sajandil. Üks tõu arenemise lugudest on see, et 1868.aastal paaritas Lord Tweedmouth Tweedi emase vesispanjeli Belle Nousiga. Sellest sündis 4 kollast kutsikat - Crocus, Primrose, Cowslip ja Ada. Iseloomult olid Tweedi vesispanjelid tasakaalukad, intelligentsed ning omasid soovi oma peremehele meeldida. Sellele lisaks olid nad töötahtega ja kiired ujujad. Need samad omadused on ka kaasaegsetel retiiveritel. Alles 1960
· http://www.ratsaliit.ee/est/g135s1711 5. Finaali juhend (täiendatud - lisatud avatud klass 105 cm) · http://www.ratsaliit.ee/est/g135s1781 Kristi Pedanik 5 TULEMUSED finaal Parkuur nr. 1 - 95 cm; art. 274.5.3, kahefaasiline Hobune Koht Võistleja sünniaasta/sugu/tõug/isa/ I FAAS II FAAS sünnimaa/omanik RAMSES Helena Palu I 2003/R/Eesti/Ruttar/Ando/EST/V. 0 47,08 0 30,54 RK Kuldne Kabi Palu ARAMIS Sandra Liis Hääl
ardenniga, hannover norra hobusega, inglise täisvereline b)esimesed võimiskatsed? Korraldati eestis kuressaares linn? aastal.1848.? c) kõrbi, vapsikas d) Tori roadsteri ja mägiardenni tõugu, 1) eesti tori 2)eesti ardennide kasv selts3)eesti maahobuste kasvatajate selts e) tori hobusekasvandus loodi 1856 aastal, saaremaa märad 16. a) soome tõugu täkke, postjee-bretoon b) täkud mõjutasid: avar samm, hiljavalmivad, värvus väga erinev c) ponid- 140 cm turjakõrgus 17. a) norfolkroadster tõug, nimi Hetman b) toodi avinurme Mõisast c) prantsusmaalt tõug oli postjee-bretooni d)ardenni e) nõukogude raskeveohobuseid 18. L- euroopa raskeveohobused on: Prantsuse raskeveohobused, Belgia raskeveohobused ja Inglismaa raskeveohobused. 19. a) hobune on emaka seemendusega loom, spermidele halvem keskk. on tupes b) mära indleb 7-10 päeval pärast varssumist c) ind kestab 5-7 päeva d) 8-10 tundi e) ? 20. a) enne söötmist peab jootma, muidu lähevad sisikonnas soolikad segamini
aasia stepihobused. e) middendorff jagas zootehniliselt tõud: 13) kuidas panna kokku middendorffi ja nathusiuse süsteem? Külmaverelised = sammuhobused / soojaverelised = kiirushobused 14) Eestis aretatavate tõuhobuste hindamise eeskirja kohaselt: a) hobusetõugude hindamise eesmärgiks on aretusväärtuse hindamine. b)täkkude hindamise kaks eripära : · Kolmeliikmeline komisjon · Vähemalt viis täkku korraga c)eestis aretatavatel määratakse tõug ema järgi d) hobuse hindamisel jagatakse kehaosad kahte gruppi ja neid hinnatakse eraldi: I pea, kael ja kere / II jäsemed. e) järglaste hindamisel peab olema : täkul vähemalt 8 kolme aastast järglast, märal vähemalt kaks varssa. 15. Eesti maahobuste seltsi baasil tehti toris esimesed ristamiskatsed järgmiste tõugudega(1856-1880) : 1. Soome hobune (madis, poka, miska) 2. Kolm araabia täkku. 3. Hiljem ka ardenni ja norra hobusega LK 5
1.2 GUERNSEY 1.2.1 Päritolu Guernsey lehm on pärit Guernsey saarelt, La Manche'i rannikust veidi eemal Prantsusmaal. 930 aastat pKr saatis hertsog Robert Normandia sõja munkade krupi saarele loodust uurima ja maid kaitsma. Tagasiteel viidigi prantsuse lehm maismaale. (http://www.ansi.okstate.edu/breeds/cattle/guernsey) 1.2.2 Iseloom Lehm on sõbralik ja ta naudib seltskonda. Samuti on ta ka hea piimalehm. Seega on ta maailmas piimalehmana väga armastatud tõug. 1.2.3 Toodang Ta toodab 4,6 kuni 5,5 liitrit piima päevas koos 4,5-4,9 protsenti või rasvasisaldus. Keskmine tootmise tase jätkuvalt tõuseb iga aastaga ning tõuparandus kava (GGBP) on eesmärke suurendanud. Piimas sisalduva valgu protsenti lubati tõsta ja piimarasva protsenti samuti. www.guernseycattle.com 1.2.4 Välimus Lehm on kas oranž -punane värv või pruun ja valge. Jalgade kaitseks sõrad. Peas kaks lühemat sarve kandilise kujuga tagumik. http://howoh
238) berberi, ahhal-tekiini 3)metsahobune(230-240)fördi hobune, eesti hobune, petsoora C) 1) looduslikud ehk aborigeensed tõud 2) üleminku ehk parandatud tõud 3) aretus kultuur tõud d) middendroff jagas : sammuhobused- külmaverelised kiirushobused- kuumaverelised e) kasutustarbe järgi ja esindajatõud ratsahobused- inglise täisvereline, araabia täisvereline ratsa- rakke hobused- tori ratsatüüp, hanoveri tõug traavlid- orlovi traavel, amerika traavel universaalsed tõud- rakke hobused, võib ka ratsutada poolraskeveohobused- rootsi ardennid, eesti raskeveo hobune raskeveohobused- suffolk, ponid- alla 148 cm turjakõrgusega hobused 11. a) allüürid jagatakse: Loomulikud- samm, traav, küliskäik, galopp, hüpe. Need on sünnipärased ja neid ei pea õpetama. Loomulik intelligents Kunstlikud- piruett. Peab õpetama b)sammu pikkus c) traavli sammupikkus 5-6m, sagedus 120 korda min
lihaveisetõud. Bos primigenius ürgveis ehk Tarvas Vietnami poiss vesipühvliga ratsutamas Tiibeti jakid ratsa-, töö-, villa-, liha- ja piimaloomad Bantengid Birmas riisipõldu harimas ja rohumaal India seebulaadsed veised Aafrikas Beefalo lihaveise pulli poolt paariataud piisonilehm risandvasikaga Täiskasvanud ameerika piisoni ja koduveise ristand beefalo VEISTE TÕUDJA TÕURÜHMAD Tähtsamad lihatõud: Herefordi tõug ... - aretatud Inglismaal, hea kohanemisvõimega ja maitsva lihaga tõug, levinud kogu maailmas. Herefordi tõug on punaka-pruunika värvusega. Pea, kael, rind, kõhualune, jalad ja saba on valged. Pruuni ja valge ülemineku piir on tugevasti liigendatud. Liha on marmorjase mustriga (rasvarakkude kogumid paiknevad hajutatult lihastes lihaskimpude vahel - kõrge kulinaarse väärtusega). Aberdiini-anguse tõug ... - aretatud Sotimaal
Lihaveiste tõug Aberdiin-angus *Pärineb Sotimaalt Aberdiini-Anguse krahvkonnast. Aretust alustati 18. sajandil. Loomad leplikud, peavad vastu kehvades tingimustes. Sobiv ristamiseks kerge poegimise ja vasikate elujõulisuse tõttu. Keskmise suurusega tõug lehmad 600...700 kg, pullid 1000 kg. Mustad, kuid on ka punakaspruune. Nudid tunnus pärandatakse kindlalt järglastele. Lehmad on küllaldase piimakusega; neil on head emaomadused. Head karjamaa- ja koresöödakasutajad. Pikaealised, taluvad hästi madalaid temperatuure. Nende liha maitseomadusi peetakse parimaks. Aastast 1917 jäi domineerima must karvavärv. Eestisse toodi seda tõugu veised Soomest 1994. Aastal. Limusiin *Pärit Prantsusmaa keskosast Limousini ja Marche`i mägialadelt
Veisekasvatus KOKKUVÕTE arvestuseks *Koduveisel piimas umbes 4-5% rasva. *Eestis veiseid umbes 260-280 000. Nendest lihaveiseid ca. 70 000. *EHF (Eesti Holsteini tõug) – SUURIM PIIMAJÕUTOODANG. maailmas enimlevinud, Hollandi friisi tõug ristatud Eesti maatõuga *EPK (Eesti punane veisetõug) *EK (Eesti maatõug) *Koduloomadel, erinedes ulukloomadest on hästi välja arenenud inimestele vajalikud organid nt. piimanäärmed, HEA VEREVARUSTUSEGA UDAR, nõrk lihastik tagab ainult liikuvuse ja võime sööta. Lihaveistel tugev lihaskude, piim ainult järglastele. Tänu parematele keskkonnatingimustele koduloomade kasvukiirus on suurenenud, varasem suguküpsus ja majandusliku kasutamise küpsus.
Tarnekvooti täideti 593,0 tuha tonni ehk 94% ja otseturustuskvooti 7,4 tuh t ehk 57% ulatu ses. Veiseliha osatähtsus kogu lihatoodangus oli tõusnud ning moodustas kogu lihatoodangus 28%. Veiseliha tootmine suurenes eeskätt lihaveisekasvatuse edendamise tulemusena. PRIA andmetel oli lihatõugu veiste arv 30. juuni seisuga 21,8 tuh, mis on 8,6% kogu veiste arvust. 3. VEISTE ARETUS 3.1. VEISETÕUD 3.1.1. TÕU MÕISTE JA KUJUNEMINE Tõug on ühte liiki kuuluvate koduloomade küllalt suur rühm, kellel on ühesugune põlvnemine, välimik, majanduslikult kasulikud omadused ja ühesugused nõuded keskkonnatingimuste suhtes. Tal peab olema kindel levila e. areaal. Tõug peab olema isoleeritud teistest populatsioonidest erinevate isolatsioonivormide kaudu. Tõug võib olla suletud (ei toimu genofondi juurdevoolu, samuti äravoolu) või osaliselt avatud. Viimasel juhul
Põllumajandus,kaland us ja toiduainetööstus Põllumajandus Põllumajandus sõltub väga palju looduslikest teguritest. NSV Liidu ajal läks Moskva ja Leningradi tarbeks 40% Teraviljad Kogusaak on võrreldes 1990. aastaga vähenenud peaaegu 2 korda. Eestlaste peamine toiduvili on Rukis. Loomakasvatus Söödataimed kasvavad meie kliimas hästi. Enamasti kasvatatakse piimakarja. Oluline on ka seakasvatus. Kasvatatakse ka lambaid ja kanu. Eestis aretatud tori hobuse tõug on hääbumas. Kolhoos Eestis on üle 50 000 talu. Keskmine talu suurus on 21 hektarit. Toiduainetööstus Enamik põllumajanduse toodangust vajab enne tarbijani jõudmist töötlemist. Sellega tegeleb toiduainetööstus. Piimatööstus Piimatööstus annab veerandi kogu toiduainetööstusest. Valmistatakse joogipiima, jogurtit võid, juustu, kohupiima ja muid piimasaadusi. Suurim piimatööstusettevõte on Tallinna Piimatööstus. Lihatööstus
välismaailma tingimustele. Terminit "stress" oleks õige kasutada vastureaktsioonina stressoritele, s.t. stressi all kannatav siga peab bioloogiliselt reageerima, et toime tulla ähvardava ohuga. Stressireaktsioon on oma olemuselt nii kaitse- kui ka kohanemisreaktsioon, ta kindlustab kohanemise muutuvate väliskeskkonna tingimustega. Põllumajandusloomadel esinevaid stressivorme transpordi-, temperatuuri- ja liikumisstress. Geneetilised (tõug, liin, kult ) jt. pärilikud tegurid Tapasigade aretuseks tuleb valida stressikindlad tõud. Geneetiline mõju sealiha kvaliteedile hõlmab tõugudevahelist erinevust, samal ajal ka loomadevahelisi erinevusi sama tõu piires. Halotaangeen (tuntakse ka kui sigade stressisündroomi) võib põhjustada sigadel stressi. Geeni mõju on alates 1960. aastast tihedalt seostatud heleda pehme ja vesise (PSE) liha tekkega. PSE liha teket põhjustab ulatuslik valgu denaturatsioon lihas tänu madala pH-
seisundit ja elustiili välismaailma tingimustele. Terminit "stress" oleks õige kasutada vastureaktsioonina stressoritele, s.t. stressi all kannatav siga peab bioloogiliselt reageerima, et toime tulla ähvardava ohuga. Stressireaktsioon on oma olemuselt nii kaitse- kui ka kohanemisreaktsioon, ta kindlustab kohanemise muutuvate väliskeskkonna tingimustega. Põllumajandusloomadel esinevaid stressivorme – transpordi-, temperatuuri- ja liikumisstress. Geneetilised (tõug, liin, kult ) jt. pärilikud tegurid Tapasigade aretuseks tuleb valida stressikindlad tõud. Geneetiline mõju sealiha kvaliteedile hõlmab tõugudevahelist erinevust, samal ajal ka loomadevahelisi erinevusi sama tõu piires. Halotaangeen (tuntakse ka kui sigade stressisündroomi) võib põhjustada sigadel stressi. Geeni mõju on alates 1960. aastast tihedalt seostatud heleda pehme ja vesise (PSE) liha tekkega. PSE liha teket põhjustab ulatuslik valgu denaturatsioon lihas tänu
raudjad ja mustad, leidub ka kollaseid, võike, halle ja hiirjaid. Eesti hobusel on ülesandeks olla meie põllumajandusloom, kuid ta on osa meie bioloogilisest mitmekesisusest, samuti on ta ka meie kultuuripärand (Kreen, 2006). Väikesearvulise tõu aretuseks on vajalik kirjeldada tõu eripärasid, uurida eesti hobuse kehaehitust, mõõtmeid, värvust ning nende tunnuste vanuselisi ja soolisi erinevusi (Ruus, 2006). 1.1. Eesti hobuse levik Eesti hobune on meie oma tõug. 1856. aastal alustas aga peale tulemist Tori hobune ja alustas sellega mandrilt Eesti hobuse välja tõrjumist. Nõukogude ajal oli valitsuse poolt määratud aretus piirkonnaks Kingissepa, Hiiumaa rajoon ning Haapsalu rannajoon. Põhiline osa eesti hobustest asus saartel. Puhast tõugu eesti hobused asusid sel ajal saartel. Läänerannikule oli mõjutust avaldanud tori ja soome hobune, mõlemad olid oma kehaehituselt tugevamad. Suuremad olid märgistused jalgadel ja peal (Randleht, 2013)
ristandsead.eesmärgix tarbeloomade,nuumloomade tootmine. Vahelduv ristam.-kasut. Kahte või kolme tõugu,sarnane tarberistamisega.Sisestav-ja vältav ristamine-sisestav ristamine-nt teksel suurendas eesti valgepealise lambatõu tapasaagist ja lihavorme.skeem- A*B->AB*A,kus A on parandatav ja B parandaja.vältav- hakatakse parema jõudlusega tõugude esindajaid sisse tooma ja parandatakse niimoodi tõuge.Uudikristamine- uue tõu loomiseks on vaja luua uus tõug,siis valitakse 2 või enam lähtetõugu.valikul arvestatakse,et lähtetõugude tunnused annaksid sobivat kombinatsiooni.et aendada eelkõige kehasehitust ja jõudlusomadusi.Hübridiseerimine veise ja seakasvatuses-veisekasvatus-veis*seebu-kasut. Kõige sagedasemalt,ssis veis*piison ja veis*jakk.Sigadel- metssiga*kodusigaHübridiseerimine hobuse-ja lambakasv.-hobustel-hobune*eesel=muul, hobune*sebra
hind aina tõuseb (Loomakasvatus). 4 2. Erinevad tõud Lammaste lihajõudlust mõjutavad tegurid saab jagada kahte, Bioloogilisteks ja majanduslileks. Majanduslikud tunnuste alla kuuluvad söötmine , pidamine , nuumamine ja karja struktuuri. bioloogilisteks tunnusteks on eelkõige pärilikus ja genotüübist tingitud tegurid. Samuti on oluline lamba tõug, viljakus ja varavalmivus. Enamik lambatõuge maailmas, on aretatud villa tootmise eesmärgil. Spetsiaalselt liha tootmiseks on umbes 50 tõugu, millest vaid väike osa on villata. Kahesuunalisi lambaid ehk Liha- villa lambaid on tänapäeval ikka omajagu, umbes 100. Kahesuunaliste rühma kuuluvad ka eesti tumeda- ja eesti valgepealised lambad. Antud tõud on meie riigis küllaltgi laialt levinud, kuna lambad on ökonoomiliselt seisukohalt eelistatud. Levinud on lambaid kelle
Eesti valgepealine lambatõug on varavalmiv, heade lihavormidega lihalambatõug, kellelt saadakse valget, poolpeenvilla keskmise peenusega 31 µm. Eesti valgepealised lambad on väiksema kehamassi ja villatoodanguga, kuid nende uted on suurema viljakusega ning nende villa kvaliteet on parem kui eesti tumedapealistel lammastel. Uttedel kehamass 76 kg, jääradel 88 kg, villatoodang 3,0 kg, uttedel sündis 157 talle 100 poeginud ute kohta, tallede kehamass 105 päeva vanuses oli 24,2 kg. Suffolki tõug, pärit Inglismaalt. Tõugude klassifikatsiooni järgi liigitatakse suffolki lambaid nn dauni tõugu kuuluvaks (Down Breed). Dauni tõu rühma loetakse veel oksforddauni, hämpsirdauni, dorsetdauni ja sautdauni tõugu lambaid. Tänapäeval on suffolki lambad suured, heade lihavormidega. Jäärad kaaluvad rohkem kui 110 kg (113-150 kg), uted 80-110 kg. Uttede villa peenus on tavaliselt 30-36 µm, pikkus 7-8 cm, villatoodang 2,5-3 kg. 2001. aastal on Eestisse
7 Kuna nad olid suur koertekasvatajate pere oli neil just aasta tagasi kaduma läinud samasugune väga eriline valge koer mustade laikudega. Nad olid väga õnnelikud, viisid Täpi tuppa , pesid puhtaks ja andsid süüa. 8 Väike poiss tutvustas Täpit ka teistele koertele ja rääkis et see koera tõug on väga eriline. Täpi tundis ,et ta on leidnud endale palju suuri ja väkseid sõpru. 9 Nad hakkasid seda koeratõugu edasi aretama ja varsti oli juba palju selliseid armsaid valgeid mustade laikudega koeri linnas. Inimesed juba olid unustanud ,et varem neile selline koer ei meeldinud.
Punane Eesti Maatõug Lihaveisekasvatus • Tegeleb loomaliha tootmisega • Tuntumad tõud: Hereford, Limusiin ja Aberdiin-Angus • Vajab sööta rohkem kui piimaveised • Hooneid on vaja vasikate jaoks • Suuri karjamaid on vaja Tõud Hereford Limusiin Aberdiin-Angus Seakasvatus • Tegeleb sealiha kasvatusega • Tuntuim tõug, Eesti Peekonisiga • Vajab suuri lautu • Sööb palju erinevaid asju Lamba- ja kitsekasvatus • Tegeleb lambaliha, villa ja kitsepiimaga • Tuntumad lambatõud: Eesti Valgepealine ja Eesti Mustapealine lammas • Vajab lauta ja karjamaad • Vajab heina, silo, teravilju(oder, kaer), juurvilju • Kodukits Lambad, kitsed Hobusekasvatus • Vajab talli • Vajab hoolitsemist • Vajab sööta: hein,kaer • Hobina saab kasvatada koos veistega
Teadus ja tehnika areneb ning võib-olla on lähitulevikus võimalik saada elujõus ja täiuslik inimene kloonida. Kolmandaks oleks ohustatud liikide kloonimine. Kõik ohustatud liigid saaks päästa. Kloonitaks neid loomi, kes on ohustatud liikide hulgas ning see päästaks need liigid, mis on väljasuremiseohus. Neljandaks väiteks on see, et kloonitud loomade liha võib süüa ning see on ohutu. See tooks letile palju rohkem ja maitsvamaid tooteid, sest näiteks kui mingi teatud tõug annab head liha või piima, siis saaks selliseid isendeid juurde kloonida. Viiendaks ehk viimaseks argumendiks oleks see, et saaks inimestele, kellel on mingi organ üles öelnud, siis saaks talle vajaliku organi kloonida. Kloonitakse terve inimese organ ja siirdatakse see teisele inimesele. Maailmas on kindlasti palju selliseid inimesi, kes sellist teenust hakkaks kasutama. Kasutatud kirjandus: 1) http://www.epl.ee/artikkel/299016 2) http://erikpuura.wordpress
omakorda piimalehmi oli 96,7 tuhat. Lihatõugu veiste üldarv on pidevalt kasvanud ning neid oli 2010 a. 40,5 tuhat, kellest lihalehmi oli 12,5 tuhat. Suunad: Piima- ja veiseliha. Piima toodeti 2009. aastal 676 tuh tonni. Veiseliha toodeti 2009. aastal eluskaalus 25 tuh tonni. Ühes karjas kuskil 300 lehma. Kõige enam aberdiin-anguse tõugu veiseid, järgnesid herefordid ja limusiinid. Eestis aretatavad piimaveisetõud, jõudlus, arvukus, lühiajalugu. Eesti holsteini tõug (EHF) – enne eesti mustakirju tõug. Kohaliku karja ristamisel hollandi mustakirju tõuga. Aretuse algus 1838. a. Algselt nimetati ristandeid eesti hollandi-friisi tõugu veisteks, hiljem eesti mustakirju tõug. Alates 1998.a – eesti holstein. Aastalehma piimatoodang 8611 kg, piima rasvasisaldus 3,97% ja piima valgusisaldus 3,36 %. Eesti holstein moodustab 79,1% aastalehmade arvust. Kõikides maakondades. 4 Eesti punane veisetõug (EPK)
See viib hiljem avaliku vastuoluni pere- ja külarahvaga. Tiina on tumedat verd, uhke, talle meeldib loodus, vabadus, ta märkab ilu enda ümber. Tiina on pärit vabade inimeste tõust, kes ei olnud mõisa ja kiriku kirjas vaid elasid vabalt metsade keskel. Tammarude pere on orjameelne ja alistunud. Nad on leppinud sellega, mida mõis ja kirik käsib teha. Nad on isegi omamoodi uhkedki selle üle, et on põlvest- põlve alandlikult mõisa orjanud ja jumalat teeninud. Nende tõug on kollasepäine ja sinisilmne, nad teavad oma esivanemaid kümme põlve tagasi. Alati on nad võtnud naise oma sugukonnast, et säilitada tõu puhtust. Tammarulaste mõttemaailma kajastab kõige paremini vanaema. Mari on samasugune nagu teised pereliikmed, ta sarnaneb nendega nii välimuselt kui ka mõtetelt. Oma armastuse eest võitleb ta alatute võtetega, süüdistades Tiinat libahundiks käimises. Margus on oma pere laps
kinni on. Margus lubab aga Tiinat mitte jätta, olgu see või sada korda libahunt. Tiina on juba neli päeva ära olnud (tavaliselt on ta ikka kolmandal päeval tagasi tulnud), Margus on murest murtud ja pere peale pahane, et need kõik seda libahundilori usuvad. Margus ja vanaema räägivad südamest südamesse. Vanaema ütleb Margusele, et ta mõistab ta tundeid. Kuid ema-isa jutt on õige, et Tiina ei sobi Margusele, et kokku ei sobi nii erinevad. Ja et Tammaru tõug on alati võtnud omale elukaaslasi omade seast, Tiina veri on aga võõras. Et Tammaru tõug ongi alandlikult oma rasket elu elanud ja koormat kandnud ning orjalik. Et nemad pole ka saanud seda, mida süda soninud on. Ning Tammaru veri ongi puhtaks jäänud. Et kõik on ikka kollaste peade ja siniste silmadega, et nii on lihtsalt õige. Tiina tuleb koju. Margusel on hea meel, aga pererahvas ei lase teda Tiinale ligi. Kuid
annaabi.ee 
