Koerte põlvnemislugu (skeem) : (), The genealogy of the dog(1) 4 2.KOERA ANATOOMIA JA FÜSIOLOOGIA Koera välimik. 1.üleminek otsmikult koonule, 2. koon (ninapeegel ja mokad (huuled)), 3. kaelaesine (-alune), 4. õlavars, 5. eesrind, 6. kämmal, 7. nimme e. lanne , 8. reis, 9. kand, 10. pöid, 11. turi (koera turja kõrgust mõõdetakse siint), 12. põlv, 13. jalad ja käpad, 14. saba. Erinevused koera ja tema hundist eellase ülesehituse vahel on minimaalsed. Kuigi koera suurus ja välimus varieerub enam kui ühegi teise imetaja puhul, on tema ehitus alati sama. (1) Üldandmed (Sulgudes inimese näidud) Kehatemperatuur 37,5-39,0°C (36,2-37,4°C), pulsisagedus 100-130 (60-80) lööki minutis...
Sisukord 2.Vana-torihobune 2.Tõu iseloomustus 2.Vana-torihobune 3.Vana torihobuse välimik 3.Vana-tori hobuse töövõime ja jõudlusomadused 3.Vana-tori hobuse tervis 4. Kasutatud kirjandus 5. Pildid Vana-tori hobune Vana-tori hobune on just see vanatüübiline tori hobune, kellega meie vanaisad tööd tegi. Antud tõugu hobuseid on Eestis arvatavasti alles 150 isendi ringi. See on tõu püsima jäämise jaoks ilma abita väga väike arv. Selle tõttu vajab vana-tori hobune toetust kõigilt, kes hindavad meie kultuuri, maaelu ja ajalugu. Eesmärgiks peab olema, et säiliks vana-tori hobuse välimus ja iseloom, just nii nagu ta on kunagi olnud. Vana-tori tõugu hobune pole ainult Eestis ainulaadne, aga Eestis on ta ainus raske soojaverelise hobusetõug, kuid ka mujal Euroopas on seda tüüpi hobuseid vähemaks jäänud ja seal on just meie vana-tori hobuse g...
6 Selg Selg on turja ja lande vaheline osa, mis toetub 7-13 rinnalülile. Selga hinnatakse seljajoone sirguse, laiuse ja lihastiku järgi. Kõikidel loomadel peetakse heaks, laia suhteliselt sirget, hea lihastusega selga, sest koos landega moodustab see silla ees- ja tagakehaosade vahel, mille tugevusest oleneb looma konstitutsiooni tugevus. Selja hea lihastuse korral saadakse tapaloomadelt väärtuslikku liha. 7 2.7 Lanne Lanne ehk nimme on selja ja laudja vaheline kehaosa, mis toetub selgroo kuuele nimme lülile. Lannet hinnatakse pikkuse, sirguse ja lihastuse järgi. Lanne pean olema sirge, tasane ja hea lihastusega. Pehme ja nõgus lanne on eksterjööri viga, mida tuleb aretustöös pidevalt arvestada. Lande piirkonnast saab head filee- ja rostbeefiliha, mispärast lihaloomadel eelistatakse pikka, laia, sirget ja hästi lihastunud lannet. 2.8 Kõht...
5. Eestis kasvatatavad seatõud (päritolu, omadused, kasutamine): djurok, pjeträän, hämpsir, eesti maatõug, eesti suur valge. Pjetraan (pr. Pietrain). Tõug on aretatud Belgias 1920-ndatel aastatel. Tänapäeval on pjetraani tõugu sead laialt levinud kogu maailmas, eriti aga Põhja-Prantsus- maal. See tõug paistab silma eriti lihaselise tagaosaga. Täidlased on ka lanne ja küljed. Tal on peenike, kuid tugev luustik. Harjased on hallikasvalged, nahal on ebakorrapärased laigud. Pea on kerge, laia koonu ja laubaga. Kikkis kõrvad on lühikesed ja võrreldes pikkusega laiad, kael on lühike. Põsed vähearenenud, rind on lai ja silindrikujuline. Selg on lai, sirge ja pikk.Tagasingid on ümarad, ulatudes hüppeliigesteni. Emistel on vähemalt 12 hästi arenenud nisa. Sea jalad on lühikesed, nad astuvad liikumisel sõrgade esiäärtele. Pieträäni...
a 1. Aretusõpetuse ajalugu kuni 1900 Juba Hippokrates (460...377 e.m.a.) märkis mõlema sugupoole tähtsust järglaste omaduste kujunemisel. Tema arvates eraldavad kõik kehaosad suguproduktidesse üliväikesi osakesi. Aristotelese (384...322 e.m.a.) arvates loode areneb ema verest, millele isa seeme annab arenemisskeemi. Seega mõistis ta info tähtsust organismi arengus. Avicenna (980...1037) rakendas Aristotelese seisukohti hobusekasvatuses. Ta kasutas puhasaretust isasloomade saamisel. Tema seisukohtadel oli oluline tähtsus araabia hobusetõu kujunemisel. Aga samuti lambakasvatuses. Edu saavutati Hispaanias peenvillalammaste aretuses. Kujunenud meriinotõud (peenvillalambad) panid aluse maailma peenvillalambakasvatusele. william harvey (1578...1657) hüpotees: elusorganismid arenevad munast, mida elustab isase seeme. sellega tehti lõpp hüpoteesilie, et elu tekib ise. Kapitalimiperiood tõi kaasa palju av...
Pea hinnatakse pea pikkust, laiust, kuju, suurust ja profiili. Avaldub tõug või tootmissuund. Kael - hinnatakse pikkust, paksust, ülaserva sirgust. Naha paksust mõõdetakse kaelavoldilt. Piimalehmal küllaltki pikk, on tähtsaimaks tasakaalu hoidvaks kehaosaks. Lihaveistel kael lühem ja laiem, kaelalihased mahukad, mistõttu ülaserv on kumer. Turi, selg ja lanne turi paikneb esimeste rinnalülide ogajätketel ja abaluukõhredel. Piimalehmadel on tüüpiline kitsas, kõrge, katusjas turi. Seebuveistele on iseloomulik turjakühm, kuhu ladestub ka rasvkudet. Veistele on iseloomulik sirge seljajoon. Eelistatud on sirge ja lai lanne. Lihaveistel on landel hea lihastus. Õlgmik liikuvusele ja lihaskoe ladestumisele tähtis piirkond. Piimaveistel luuline alus nähtav. (Logeõlgsus küünarliiges ebanormaalselt kehast eemal)...
Sealiha tootmine Eestis, Euroopa Liidus ja maailmas. Kõige suurem sigade pidaja on Hiinas. 500 miljonit. Ameerika Ühendriikides on 63 miljonit. Kõige suurem sealiha tootja EL on Saksamaa, ka Hispaania ja Prantsusmaa. 80ndate alguses 1,1 miljonit siga. Praegu sigade arv 360ne tuhande kanti. Sealiha tootmine on Eestis toimunud tõusude ja mõõnadega, kuigi viimase 7 aasta üldine suund on olnud kahanemisele. Sealiha tootmise maht 1997. aastal oli madalaim - 29,5 tuhat tonni. Aastaks 2002 nähakse ette sealiha tootmise mahu jõudmist 39,5 tuhande tonnini ehk kasvu 35%, s.t. jõudmist jälle 90-ndate aastate alguse tasemele. Kogu maailmas aga valitseb sealiha ülepakkumine, mistõttu sealiha hind on langenud 25 aasta madalaimale tasemele. 2. Sigalaste sugukond, sigade perekond nende iseloomustus. Sigade kodustamine. SUGUKOND (SIGALASED, PEKAARILIS...
Akvakultuuris kasvatatavad organismid, nende toodangu maht ning levik maailmas. a. 2011 andmetel : vees elavad loomad (va kalad) 780 tuh tonni; veetaimed 21mln tonni; peajalgsed 3 tonni; vähilaadsed 6mln tonni; merekalad 1mln tonni; magedavee kalad 40 mln tonni; molluskid 14 mln tonni. Kõiki kokku kasvatati Aafrikas 1,5mln tonni; Ameerikas 3 mln tonni; Aasias 76 mln tonni; Euroopas 2,7 mln tonni, Okeaanias 0,2 mln tonni. 2. Eestis kasvatatavad veeorganismid, nende toodangu maht ja väärtus aastas. a. Müügiks kasvatatavad: Vikerforell ca 800 tonni (10mln kr); karpkala 70 tonni (ca 2mln kr); siberi ja vene tuur 30 tonni (); angerjas 30 tonni (ca 2mln kr); jõevähk 1 tonn (); teised kalaliigid paarsada kilo ().Need on 2009 aasta andmed. b....
Emised tarbivad sööda kuivainet umbes 3% kehamassist. Sööda tarbimine oleneb lisaks emise suurusele ka tema söötmistugevusest eelnenud tiinusperioodil sel ajal ülesöödetus emisel on isu halb ja liigsoojas laudas peetavatel emistel isu väheneb. 21. Eesti seatõud Eesti suur valge siga - pea on kerge, koon keskmise pikkusega ja lai, põsed lihaserikkad, kõrvad lühikesed, silmade vahe lai, turi on sirge, selg ja lanne pikad, sirged või pisut kumerad, rind on rahuldavalt arenenud. Eesti peekonisiga parandati taani maaseaga. Pikk kere, sirge selja- ja kõhujoonega, pea on keskmise suurusega, koon pikk, kõrvad lontis, selg ja lanne on pikad. Jalad on tugevad. Tagakeha on sihvakas ja hästi arenenud. 22. Ristamine seakasvatuses Erinevaid seatõugu ristatakse selleks, et saada lihasigu, kelles oleks ühendatudlähtetõugudele iseloomulikud omadused, mille üheaegne parandamine...
Millal kujunes välja India kultuur ja kuhu ta levis? India kultuur kujunes välja kolmada sajandi esimesel poolel eKr. ning levis naabermaadesse nagu näiteks Jaapanisse,Birmasse,Laosesse ning Indoneesiasse. 2. Mis on stuupa? Stuupa on poolkerakujuline kupliga kaetud ehitis Buddha mälestuseks ning teda peetakse vanimaks Budistliku arhitektuuri ehitusvormiks.Legend räägib,et Buddha olevat soovinud enne oma surma,et tema säilmed pandaks erinevatesse stuupadesse. Varaseimad säilinud stuupad asuvad Sanchis. Sanchi Stuupa koos taastatud aiaga. Budistlikud monumendid-kell Sanchis. 3. Millised olid India templid ja kuidas kaunistatud? India templid olid seest väga lihtsad ning ilma akendeta,kuid välj...
· Michelangelo-"Taavet" · Michelangelo- "Viimne kohtupäev" · Michelangelo- Autoportree · Raffael-"Püha Jüri võitlus lohega" (õli, 1505, Pariis, Louvre). · Raffael-Sixtuse madonna (151314) · Raffael-La Fornarina (1518-19) · Raffael-Autoportree · Albrecht Dürer- ,,Rüütel, surm ja kurat" · Albrecht Dürer-Autoportree(1498) · Arent Passer- Tallinna Mustpeade maja fassaad. · Michel Sittow- Maarja kroonimine · Michel Sittow-Aragoni Katriina kroonimine Koostaja: Lanne Varjula Keila Kool 11 B...
Peekon 4. Pika kehaga siga Duroc Djurok (D) kanada 1. Ruuge punakast kuni pruunini 2. Suurekasvuline 3. Pika kerega, lontis kõrvad 4. Tugevad jalad, hea isu, lopsakad singid 5. Head liha-ja nuumaomadused (1000g ööpäevas) 6. Stressigeeni puudumine Pieträän Pietrain (P) Austria 1. Lihaseline tagaosa, täidlane lanne ja küljed Valge siga aga ebakorrapäraste tumedate laikudega 2. 12 nisa vähemalt 3. 800g Hämpsiri Hampshire (H) 1. Suure kasvuga, musta kerega, valge vöölt turjalt esijäsemeteni 2. Hea kasvukiirusega 3. Õhukese pekiga ja pikad lihakehad 4. Siga madalajalgne, nõrgad jalad, peen luustik Sigade käitumine Sead elavad gruppides....
2. Tõutunnused Eesti hobune on madalajalgne, pika kere ning tugeva kehaehitusega kerge põllumajandushobune. Tema: - pea on proportsionaalne, laia otsmikuga, enamasti sirge, harva nõgusa profiiliga, lühikeste kõrvadega, elavate silmadega, lihaseliste lõuapärade ja laia lõuapärade vahega. - kael on suhteliselt lühike, lihaseline, tiheda lakaga. - turi on madal, lihaseline ja keskmise pikkusega. - selg on lühike, lai ja sirge, harva pehme; lanne lühike, lai ja tugev. - laudjas on lihaseline, ümar, keskmise pikkuse ja laiusega; saba asetseb madalal ja on tihe. - rind ja rinnakorv on lai ja sügav, roided hästi kaardunud, kõht mahukas. - jalad on kuivad, lihaselised, tugevate kõõluste ja liigestega, kabjad on korrapärased ja tugeva tinakarva sarvega. [4] Eesti hobuse samm ja traav on avar ja hoogne, kuid tuleb ette ka sõudmist ja kerimist. Tõule omast värvust eesti hobusel ei ole...
5 - sarved 22 - õlavars 38 - udar 6 - põsed 23 - küünarliiges 39 - tühimik 7 - lõuapärad 24 - küünarnukk 40 - külgkube 8 - kaela ülaserv 25 - küünarvars 41 - puusaliiges 9 - turi 26 - ranne 42 - reis 10 - selg 27 - kämmal 43 - põlv 11 - nimme e. lanne 28 - sõrgats 44 - säär 12 - puusanukk 29 - piire 45 - kand 13 - ristluuhari 30 - sõrg 46 - pöid 14 - sabajuur 31 - sõrakesed 47 - laudjas 15 - päraluunukk 32 - saps 48 - udara tagavara 16 - sabarood 33 - piht e. abu 49 - nisad...
5. Eestis kasvatatavad seatõud (päritolu, omadused, kasutamine): djurok, pjeträän, hämpšir, eesti maatõug, eesti suur valge. Pjetraan (pr. Pietrain). Tõug on aretatud Belgias 1920-ndatel aastatel. Tänapäeval on pjetraani tõugu sead laialt levinud kogu maailmas, eriti aga Põhja- Prantsusmaal. See tõug paistab silma eriti lihaselise tagaosaga. Täidlased on ka lanne ja küljed. Tal on peenike, kuid tugev luustik. Harjased on hallikasvalged, nahal on ebakorrapärased laigud. Pea on kerge, laia koonu ja laubaga. Kikkis kõrvad on lühikesed ja võrreldes pikkusega laiad, kael on lühike. Põsed vähearenenud, rind on lai ja silindrikujuline. Selg on lai, sirge ja pikk.Tagasingid on ümarad, ulatudes hüppeliigesteni. Emistel on vähemalt 12 hästi arenenud nisa. Sea jalad on lühikesed, nad astuvad liikumisel sõrgade esiäärtele...
AJALOO KOHTA............................................................................................. ISELOOM........................................................................................................ ENERGILISUS................................................................................................. SOTSIAALNE LOOMUS................................................................................... LÄRMAKUS.................................................................................................... JAHIINSTINKT................................................................................................. TERVIS...
Kehaehitus Eesti hobune on suhteliselt madalajalgne, pika kere ning kuiva ja tugeva kehaehitusega kerge põllumajandushobune, kelle: pea proportsionaalne, laia otsmikuga, enamasti sirge, harva nõgusa profiiliga, lühikeste kõrvadega, elavate silmadega, lihaseliste lõuapärade ja laia lõuapärade vahega. kael suhteliselt lühike, lihaseline, tiheda lakaga. turi madal, lihaseline ja keskmise pikkusega. selg lühike, lai ja sirge, harva pehme; lanne lühike, lai ja tugev. laudjas lihaseline, ümar, keskmise pikkuse ja laiusega; saba asetseb madalal ja on tihe. rind ja rinnakorv on lai ja sügav, roided hästi kaardunud, kõht mahukas. jalad kuivad, lihaselised, tugevate kõõluste ja liigestega, kabjad on korrapärased ja tugeva tinakarva sarvega. Iseloom Eesti hobuse iseloom on elav, aga rahulik, elurõõmus ja asjalik, temperament energiline. Eesti...
Hobusel on pikk kere, ta on lühijalgne ja tugeav kehaehitusega. Pea on tal terviklik, koos laia otsmikuga, mis on kas nõgusa või sirge profiiliga, väikeste hiirkõrvadega, mänglevate silmadega, muskliliste lõupärade ja avara lõupärade vahega. Kael on hobusel lühike, muskliline, mis on kaetud paksu lakkaga. Turi on madal, lihaseline ning tavalise pikkusega. Selg on tavaliselt sirge, kuid harva esineb ka nõgusust, lühike ja lai, lanne lai ja tugev. Laudjas on munajas ja pikk ning saba asetseb all pool ning on tihe. Rind, rinnakorv ja roided on hästi väljaarenenud. Jalad on lühikesed, kuid tugevate kõõluste ja liigestega, kabjad on korrapärased. Selle hobuse samm ja traav on lai ja hoogne, kuid vahepeal esineb ka sõudmist.(Mauring 1988: 242) Sellel hobusel puuduvad erinevad kalduvused jäsemete haigestumiseks. Harva esineb lonkimist ning kõõluste välja venimist, ükskõik kui raske töö ei oleks...