Lontis kõrvad 3. Peekon 4. Pika kehaga siga Duroc Djurok (D) kanada 1. Ruuge punakast kuni pruunini 2. Suurekasvuline 3. Pika kerega, lontis kõrvad 4. Tugevad jalad, hea isu, lopsakad singid 5. Head liha-ja nuumaomadused (1000g ööpäevas) 6. Stressigeeni puudumine Pieträän Pietrain (P) Austria 1. Lihaseline tagaosa, täidlane lanne ja küljed Valge siga aga ebakorrapäraste tumedate laikudega 2. 12 nisa vähemalt 3. 800g Hämpsiri Hampshire (H) 1. Suure kasvuga, musta kerega, valge vöölt turjalt esijäsemeteni 2. Hea kasvukiirusega 3. Õhukese pekiga ja pikad lihakehad 4. Siga madalajalgne, nõrgad jalad, peen luustik Sigade käitumine Sead elavad gruppides.
2.6 Selg Selg on turja ja lande vaheline osa, mis toetub 7-13 rinnalülile. Selga hinnatakse seljajoone sirguse, laiuse ja lihastiku järgi. Kõikidel loomadel peetakse heaks, laia suhteliselt sirget, hea lihastusega selga, sest koos landega moodustab see silla ees- ja tagakehaosade vahel, mille tugevusest oleneb looma konstitutsiooni tugevus. Selja hea lihastuse korral saadakse tapaloomadelt väärtuslikku liha. 7 2.7 Lanne Lanne ehk nimme on selja ja laudja vaheline kehaosa, mis toetub selgroo kuuele nimme lülile. Lannet hinnatakse pikkuse, sirguse ja lihastuse järgi. Lanne pean olema sirge, tasane ja hea lihastusega. Pehme ja nõgus lanne on eksterjööri viga, mida tuleb aretustöös pidevalt arvestada. Lande piirkonnast saab head filee- ja rostbeefiliha, mispärast lihaloomadel eelistatakse pikka, laia, sirget ja hästi lihastunud lannet. 2.8 Kõht
Kehaehitus Eesti hobune on suhteliselt madalajalgne, pika kere ning kuiva ja tugeva kehaehitusega kerge põllumajandushobune, kelle: pea proportsionaalne, laia otsmikuga, enamasti sirge, harva nõgusa profiiliga, lühikeste kõrvadega, elavate silmadega, lihaseliste lõuapärade ja laia lõuapärade vahega. kael suhteliselt lühike, lihaseline, tiheda lakaga. turi madal, lihaseline ja keskmise pikkusega. selg lühike, lai ja sirge, harva pehme; lanne lühike, lai ja tugev. laudjas lihaseline, ümar, keskmise pikkuse ja laiusega; saba asetseb madalal ja on tihe. rind ja rinnakorv on lai ja sügav, roided hästi kaardunud, kõht mahukas. jalad kuivad, lihaselised, tugevate kõõluste ja liigestega, kabjad on korrapärased ja tugeva tinakarva sarvega. Iseloom Eesti hobuse iseloom on elav, aga rahulik, elurõõmus ja asjalik, temperament energiline. Eesti
Talle tuleb pakkuda sööta nii palju, kui ta süüa suudab. Emised tarbivad sööda kuivainet umbes 3% kehamassist. Sööda tarbimine oleneb lisaks emise suurusele ka tema söötmistugevusest eelnenud tiinusperioodil sel ajal ülesöödetus emisel on isu halb ja liigsoojas laudas peetavatel emistel isu väheneb. 21. Eesti seatõud Eesti suur valge siga - pea on kerge, koon keskmise pikkusega ja lai, põsed lihaserikkad, kõrvad lühikesed, silmade vahe lai, turi on sirge, selg ja lanne pikad, sirged või pisut kumerad, rind on rahuldavalt arenenud. Eesti peekonisiga parandati taani maaseaga. Pikk kere, sirge selja- ja kõhujoonega, pea on keskmise suurusega, koon pikk, kõrvad lontis, selg ja lanne on pikad. Jalad on tugevad. Tagakeha on sihvakas ja hästi arenenud. 22. Ristamine seakasvatuses Erinevaid seatõugu ristatakse selleks, et saada lihasigu, kelles oleks ühendatudlähtetõugudele iseloomulikud omadused, mille üheaegne parandamine
veidi pikem, hästi lihastunud, sügav, selgesti märgatava kägivaoga. Rind on lai, hästi lihastunud ning sügav. Roidekaar on kumer. Turi on lai ja hästi lihastunud, pigem madal ning lühike, kuid võib olla ka keskmise kõrguse ja pikkusega. Abaluu asend on pigem püstjas kuni püstine. Abaluu piirkond on hästi lihastunud. Selg on lühike, tugev, hästi lihastunud, kusjuures arenenud laudja lihastikuga hobustel tekib nõgusa selja mulje, mis on aga näilik. Lanne(nimme) on lühike, lai, hästi lihastunud ning tugevasti seotud laudjaga. Tühimik on lühike. Laudjas on pikk ja suhteliselt lai. Väga hästi lihastunud hobustel on rennlaudjas, kusjuures renn ulatub ka seljale. Laudja kallak on libajas. Reis ja säär on kaetud reljeefsete võimsate lihastega. Õla- ja küünarvarre-ala paistab silma oma reljeefsete lihasgruppide poolest, mis on üheks vana-tori hobuse eriomadusteks. Liigesed on laiad, tugevad ja reljeefselt piiritletud
Eesti hobune on madalajalgne, pika kere ning kuiva ja tugeva kehaehitusega kerge põllumajandushobune. Pea on proportsionaalne, laia otsmikuga, enamasti sirge, harva nõgusa profiiliga, lühikeste kõrvadega, elavate silmadega, lihaseliste lõuapärade ja laia lõuapärade vahega. Kael on suhteliselt lühike, lihaseline, tiheda lakaga. Turi on madal, lihaseline ja keskmise pikkusega. Selg on lühike, lai ja sirge, harva pehme; lanne lühike, lai ja tugev. Laudjas on lihaseline, ümar, keskmise pikkuse ja laiusega; saba asetseb madalal ja on tihe. Rind ja rinnakorv on lai ja sügav, roided hästi kaardunud, kõht mahukas. Jalad on kuivad, lihaselised, tugevate kõõluste ja liigestega, kabjad on korrapärased ja tugeva tinakarva värviga. Eesti hobuse iseloom on elav, aga rahulik, elurõõmus ja asjalik, temperament energiline
järgmiselt. Hobusel on pikk kere, ta on lühijalgne ja tugeav kehaehitusega. Pea on tal terviklik, koos laia otsmikuga, mis on kas nõgusa või sirge profiiliga, väikeste hiirkõrvadega, mänglevate silmadega, muskliliste lõupärade ja avara lõupärade vahega. Kael on hobusel lühike, muskliline, mis on kaetud paksu lakkaga. Turi on madal, lihaseline ning tavalise pikkusega. Selg on tavaliselt sirge, kuid harva esineb ka nõgusust, lühike ja lai, lanne lai ja tugev. Laudjas on munajas ja pikk ning saba asetseb all pool ning on tihe. Rind, rinnakorv ja roided on hästi väljaarenenud. Jalad on lühikesed, kuid tugevate kõõluste ja liigestega, kabjad on korrapärased. Selle hobuse samm ja traav on lai ja hoogne, kuid vahepeal esineb ka sõudmist.(Mauring 1988: 242) Sellel hobusel puuduvad erinevad kalduvused jäsemete haigestumiseks. Harva esineb lonkimist ning kõõluste välja venimist, ükskõik kui raske töö ei oleks
· Michelangelo-"Taavet" · Michelangelo- "Viimne kohtupäev" · Michelangelo- Autoportree · Raffael-"Püha Jüri võitlus lohega" (õli, 1505, Pariis, Louvre). · Raffael-Sixtuse madonna (151314) · Raffael-La Fornarina (1518-19) · Raffael-Autoportree · Albrecht Dürer- ,,Rüütel, surm ja kurat" · Albrecht Dürer-Autoportree(1498) · Arent Passer- Tallinna Mustpeade maja fassaad. · Michel Sittow- Maarja kroonimine · Michel Sittow-Aragoni Katriina kroonimine Koostaja: Lanne Varjula Keila Kool 11 B
DFD- ja PSE-liha teket, see on aga enamuses riikides saadava tulu suurenemine. 5. Eestis kasvatatavad seatõud (päritolu, omadused, kasutamine): djurok, pjeträän, hämpsir, eesti maatõug, eesti suur valge. Pjetraan (pr. Pietrain). Tõug on aretatud Belgias 1920-ndatel aastatel. Tänapäeval on pjetraani tõugu sead laialt levinud kogu maailmas, eriti aga Põhja-Prantsus- maal. See tõug paistab silma eriti lihaselise tagaosaga. Täidlased on ka lanne ja küljed. Tal on peenike, kuid tugev luustik. Harjased on hallikasvalged, nahal on ebakorrapärased laigud. Pea on kerge, laia koonu ja laubaga. Kikkis kõrvad on lühikesed ja võrreldes pikkusega laiad, kael on lühike. Põsed vähearenenud, rind on lai ja silindrikujuline. Selg on lai, sirge ja pikk.Tagasingid on ümarad, ulatudes hüppeliigesteni. Emistel on vähemalt 12 hästi arenenud nisa. Sea jalad on lühikesed, nad astuvad liikumisel sõrgade esiäärtele. Pieträäni
vältida DFD- ja PSE-liha teket, see on aga enamuses riikides saadava tulu suurenemine. 5. Eestis kasvatatavad seatõud (päritolu, omadused, kasutamine): djurok, pjeträän, hämpšir, eesti maatõug, eesti suur valge. Pjetraan (pr. Pietrain). Tõug on aretatud Belgias 1920-ndatel aastatel. Tänapäeval on pjetraani tõugu sead laialt levinud kogu maailmas, eriti aga Põhja- Prantsusmaal. See tõug paistab silma eriti lihaselise tagaosaga. Täidlased on ka lanne ja küljed. Tal on peenike, kuid tugev luustik. Harjased on hallikasvalged, nahal on ebakorrapärased laigud. Pea on kerge, laia koonu ja laubaga. Kikkis kõrvad on lühikesed ja võrreldes pikkusega laiad, kael on lühike. Põsed vähearenenud, rind on lai ja silindrikujuline. Selg on lai, sirge ja pikk.Tagasingid on ümarad, ulatudes hüppeliigesteni. Emistel on vähemalt 12 hästi arenenud nisa. Sea jalad on lühikesed, nad astuvad liikumisel sõrgade esiäärtele
asetsevad. Kõrvad on paksud, hästi karvased, tagaküljest kergelt kaardunud, täiesti püstised, veidi ümardunud püstiste tippudega. KAEL: Keskmise pikkusega, kaarduv, tüvest hästi püstine. Traavil sirutub kael niimoodi välja, et pea on veidi ettepoole ulatuv. KERE: Selg: Sirge ja tugev, turjast kuni laudjani kulgeva horisontaalse ülajoonega. Keskmise pikkusega,mitte ebaproportsionaalselt lühike ega ka ülemäärasest pikkusest tulenevalt nõtkuv. Nimme (lanne): Tugev ja hästi kuivade lihastega, rinnakorvist kitsam ja külgsuunas kergelkumerdunud. Laudjas: Laskuv, kuid mitte nii järsk, et selle tõttu oleks tagajalgade tõuge jõuetu. Rindkere: Sügav ja jõuline, kuid mitte liiga lai; rinnakorvi kõige madalam punkt asub vahetult küünarnukkide taga ja nendega samal kõrgusel. Roided on kohe lülisambast alates hästi kaardunud ja muutuvad külgedel allapoole suundudes lamedamaks, et võimaldada vaba liikumist. SABA:
Selle aja koerad olid peamiselt jahikoerad, ehkki ilmselt neid nälja korral ka söödi. Koerte põlvnemislugu (skeem) : (), The genealogy of the dog(1) 4 2.KOERA ANATOOMIA JA FÜSIOLOOGIA Koera välimik. 1.üleminek otsmikult koonule, 2. koon (ninapeegel ja mokad (huuled)), 3. kaelaesine (-alune), 4. õlavars, 5. eesrind, 6. kämmal, 7. nimme e. lanne, 8. reis, 9. kand, 10. pöid, 11. turi (koera turja kõrgust mõõdetakse siint), 12. põlv, 13. jalad ja käpad, 14. saba. Erinevused koera ja tema hundist eellase ülesehituse vahel on minimaalsed. Kuigi koera suurus ja välimus varieerub enam kui ühegi teise imetaja puhul, on tema ehitus alati sama. (1) Üldandmed (Sulgudes inimese näidud) Kehatemperatuur 37,5-39,0°C (36,2-37,4°C), pulsisagedus 100-130 (60-80) lööki minutis
aastal järgmised: ööpäevane massi-iive 839 g; söödaväärindus 2,74 kg/kg; tailihasisaldus 56,6%; viljakus 11,4 põrsast; võõrutatud põrsaste arv 9,7. 52. Pjeträän. Pjeträän (pr. Pietrain). Tõug on aretatud Belgias 1920-ndatel aastatel. Tänapäeval on pjeträäni tõugu sead laialt levinud kogu maailmas, eriti aga Põhja-Prantsusmaal. See tõug paistab silma eriti lihaselise tagaosaga. Täidlased on ka lanne ja küljed. Sigadel on peenike, kuid tugev luustik. Harjased on hallikasvalged, nahal on ebakorrapärased laigud. Pea on kerge, laia koonu ja laubaga. Kikkis kõrvad on lühikesed ja võrreldes pikkusega laiad. Käel küllalt lühike, kuiv. Põsed vähearenenud, mitterasvased. Rind on lai ja silindrikujuline. Selg on lai, sirge ja pikk. Singid ümarad, ulatuvad hüppeliigesteni. Sigadel on vähemalt 12 hästi arenenud nisa. Sea jalad on lühikesed, kõnnak vaba.
Karja praakimise põhjused: aretuslik(>8%), tervis(47%), kehaehitus(40%), söötmine(>12%). Pea hinnatakse pea pikkust, laiust, kuju, suurust ja profiili. Avaldub tõug või tootmissuund. Kael - hinnatakse pikkust, paksust, ülaserva sirgust. Naha paksust mõõdetakse kaelavoldilt. Piimalehmal küllaltki pikk, on tähtsaimaks tasakaalu hoidvaks kehaosaks. Lihaveistel kael lühem ja laiem, kaelalihased mahukad, mistõttu ülaserv on kumer. Turi, selg ja lanne turi paikneb esimeste rinnalülide ogajätketel ja abaluukõhredel. Piimalehmadel on tüüpiline kitsas, kõrge, katusjas turi. Seebuveistele on iseloomulik turjakühm, kuhu ladestub ka rasvkudet. Veistele on iseloomulik sirge seljajoon. Eelistatud on sirge ja lai lanne. Lihaveistel on landel hea lihastus. Õlgmik liikuvusele ja lihaskoe ladestumisele tähtis piirkond. Piimaveistel luuline alus nähtav. (Logeõlgsus küünarliiges ebanormaalselt kehast eemal)
php?id=sugutakud) 1.2. Tõutunnused Eesti hobune on madalajalgne, pika kere ning tugeva kehaehitusega kerge põllumajandushobune. Tema: - pea on proportsionaalne, laia otsmikuga, enamasti sirge, harva nõgusa profiiliga, lühikeste kõrvadega, elavate silmadega, lihaseliste lõuapärade ja laia lõuapärade vahega. - kael on suhteliselt lühike, lihaseline, tiheda lakaga. - turi on madal, lihaseline ja keskmise pikkusega. - selg on lühike, lai ja sirge, harva pehme; lanne lühike, lai ja tugev. - laudjas on lihaseline, ümar, keskmise pikkuse ja laiusega; saba asetseb madalal ja on tihe. - rind ja rinnakorv on lai ja sügav, roided hästi kaardunud, kõht mahukas. - jalad on kuivad, lihaselised, tugevate kõõluste ja liigestega, kabjad on korrapärased ja tugeva tinakarva sarvega. [4] Eesti hobuse samm ja traav on avar ja hoogne, kuid tuleb ette ka sõudmist ja kerimist. Tõule omast värvust eesti hobusel ei ole
1. Keskmine massiiive (KMI) = perioodi juurdekasv/perioodi pikkus 2. Söödaväärindus kui palju kulub sööta 1 kg massiiibe kohta (3-3,5 kg) 3. Varavalmivus sigade vanus, millal siga saavutab 100 kg kehamassi 4. Sigade lihajõudlus. Lihajõudlust iseloomustab: 1. Tailiha sisaldus 2. Lihakeha pikkus (1 kaelalülist kuni häbemeluu kraniaalse otsani) 3. Pekipaksus mõõdetakse 4 kohast (turi, 6-7 roie, selja õhem punkt, lanne) 4. Sinkide suurus 5. Lihassilma suurus selja pikima lihase ristlõike pindala 6. Lihasuse indeks (LI) = pekk/lihas Tailiha % määramine: 1. viimase roide joonel 7 cm selja keskjoonest külje suunas x1 seljapeki paksus 1 x2 seljalihase läbimõõt 2. 11-12 roide vahel ehk 10 cm pea suunas mõõtekohast 1 x3 seljapeki paksus 2
kael- hinnatakse pikkust, paksust ja ülaserva sirgust, nahapaksust mõõdetakse kaelavoldilt, kiirushobustel ja piimalehmadel tähtsaks tasakaalu säilitavaks kehaosaks turi- paikneb esimeste rinnalülide ogajätkete ja abaluukõhrete piirkonnas, kiirushobustele ja piimalehmadele tüüpiline kitsas ja kõrge turi, raskeveohobustele ja lihaveistele aga lai ja lihaseline. selg- turja ja lande vaheline ala. iseloomulik on seljajoone sigus, selja laius ja ühtlane liitumine turja või landega. lanne ehk nimme- ühendab selga ja laudjat, lihaloomadel on landeosa hea lihastiku asupaik. õlgmik- on aba- ja õlavarreluule toetuv osa. loomaliikuvusele jalihakoe ladestumisele tähtis piirkond, luude omavaheline nurk väga erinev, nõrgem lihastus on tüüpiline piimaveistele ja kiirushobustele. lihasigadel, -veistel ja raskeveohobustel katab õlgmikku massiivne lihastik. rind- mahutab kopsud ja südame. selgroog, roided, rinnak ja vahelihas määravad tema mahukuse. suheliselt suurt
5 - sarved 22 - õlavars 38 - udar 6 - põsed 23 - küünarliiges 39 - tühimik 7 - lõuapärad 24 - küünarnukk 40 - külgkube 8 - kaela ülaserv 25 - küünarvars 41 - puusaliiges 9 - turi 26 - ranne 42 - reis 10 - selg 27 - kämmal 43 - põlv 11 - nimme e. lanne 28 - sõrgats 44 - säär 12 - puusanukk 29 - piire 45 - kand 13 - ristluuhari 30 - sõrg 46 - pöid 14 - sabajuur 31 - sõrakesed 47 - laudjas 15 - päraluunukk 32 - saps 48 - udara tagavara 16 - sabarood 33 - piht e. abu 49 - nisad
annaabi.ee 
