Germaani keeltes ewaz,áihva,ehwu,ehu Pärinevus teadmata (liivi) Liivi keeles kas Soome,isuri,karjala keeltes kasi Vepsa keeles kazi Vadja,soome keeltes katti Rootsi keeles katt Vene keeles Võib pärineda looma lastekeelsest kutsumissõnast Liivi keeles kuska,kuski Vene keeles , Läti keeles kuceemakoer, kuciskoer Itaalia murdeis guttsu Ei ole laenatud Soome, isuri, karjala keeles emis Soome sälko sälg Karjala sälky sälg(varss,põdravasikas) Vadja mullikaz mullikas(noor pull) Soome mullikka mullikas(noor pull) Ilma korraliku seletuseta Sõnn (soome keeles sonni(pull)) Tall (soome keeles tallo(aastane siga)) Ups kult (liivi keeles õ'pkz) On toodud kirjakeelde eelmisel sajandil Kõuts(isakass) tõi Mulgi murdest Oskar Loorits 1920. Küülik(kodujänes) tehistüvi, tõi Manivalde Lubi 1930. aastate algul. Eeskujuks vene (kodujänes) Tänan tähelepanu eest!
Genoomselektsioon geenipõhine valik. *Piimalehmade arv eestis 80 000. Piimatoodang lehma kohta aastas 9000. Eesti maatõugu lehm- nudi, 2 udarasarve. *Hobuste arv eestis 10 000. Hobustega tegeevaid organisatsioone 9. *Karva värvuse faktid: kolmevärvilised kassid on reeglina emased (x kromosoomi mosaiiksus). Valged kassid siniste silmadega on kurdid. Suur kollane kass on reeglina isane. Karusloomade kasvatuses on karva värvus oluline. Kass- kõuts (m) Veis- lehm mullikas (lehmik), pull mullikas (pullik), lehm, pull, härg Hobune- mära, täkk, ruun Kodukits- sikk (m), sokk (kast.) Siga- emis, kult, orikas Lammas- utt, jäär, oinas Veterinaargeneetika- teadus, mis hõlmab loomade haigusi, toodangut ja eluvõimet. VG uurimisobjektideks on koduloomad, ulukid ning nende haigusi tekitavad mikroorganismid, loomade haigusresistentsus ja immuunsuse geneetika, veterinaarne selektsioon, mikroobigeneetika, farmageneetika.
Kartulid ja aedviljad Juurviljad: kapsad, naerid, kaalikad Oa ja hernetoidud Kapsaid hapendati; tehti hapukapsasuppi Kanepitoidud Marju söödi kohapeal Seeni kupatati ja soolati Kalatoidud Hoiustati soolatult Soolasilk, silgusoolvesi Soolakala (räim, rääbis, ahven jt) Vinnutati (räim, lest, väiksemaid kalu; haugi, latikat, siiga) Randlased sõid värsket kala iga päev Liha ja veretoidud Liha söödi peamiselt talvel Mardipäevaks hani, kadripäevaks kana Pulmadeks või matusteks mullikas/vasikas/lammas/noor siga/kodulind Päädikutest ja kehvemast lihast suppi Jaheliha Soolati sisse Pekki lisati paljudele toitudele Vinnutamine Pühadeks või pidudeks liha küpsetati Verikäkid Verileib Verivorst Piim ja piimasaadused Valdavalt oli toidu kõrval hapupiim Hapuks läinud piimalt riisuti koor võikirnusse ja löödi võiks Võid säilitati soolatult Petipiim Hapu ehk kirnurokka Kohupiim Kohupiimakattega korbid Sõir Argi ja peojoogid Hapuroka Kali ja taar
pastorkond seda ühendatud jõududega. Piibel ,,Piibli Ramat, se on keik se Jummala Sanna" ilmus 1739. aastal, seda trükiti 6015 eksemplari. * ühtlustas kirjakeelt (tõlke ühtlustaja Anton Thor Helle), * aitas kaasa lugemisoskusele, * avardas rahva silmaringi, * kujundas arusaama raamatukeelest ja -stiilist, * taotleti lihtsust ja rahvapärasust, * rikastas sõnavara laensõnad: jaana-lind, stimipuu `akaatsia`, ahal àaloe` tänapäeval arhailised murdesõnad: puul `mullikas`, udris ´kärmas` Kasutusel vana kirjaviis, ehkki näha veel saksa mõju. Sõnaraamatud ja grammatikad 1730ndatel valmis käsikirjaline Salomo Heinrich Vestringi ,,Eesti-saksa sõnaraamat". Autor hea eesti keele tundja, teoses üle 8000 eestikeelse sõna + vanasõnad, mõistatused, kõnekäänud, lauseidki. 1732 A. T. Helle põhjaeesti keele grammatika § koos sõnastiku ja rohkete sõnaloenditega (kasut Vestringi sõnaraamatu materjale) § esmane keel eesti keel (esmakordselt) §
Minategelaseni jõudis arvamus, et kõik, mis ümberringi oli, oli vaid kuju võtnud aeg. Järgmisel päeval läks minategelane vanaemaga koos kolhoosi väljadele lehma söötma. Nad jäid aga ohvitserile vahele, kes lubas sellest mitte teatada, kui vanaema võtab endale püssi ja hakkab patrullis käima. Vanaema oli vihane, ent nõustus. Ühel hommikul hakati mullikat tapma. Laps kamandati tuppa, ta kuulis siiski emalt, mis toimub ning hiilis lauda peale pealt vaatama. Kui mullikas surnud oli, põgenes ta metsa. Ta jooksis seal ringi ning kui nägi Liisut tulemas, hakkas koera mängima, et mitte Liisut näha. Ta ei tahtnud Liisuga ikka rääkida, end siiski kutsus mt ta lõpuks neile ja rääkis, et nad mullika ära olid tapnud. Liisu, vanaema ning mt. läksid külla hiljuti naabertallu kolinud ingerlasele. Talle viidi kaasa liha ning sahhariini. Minategelasele seal ei meeldinud, hiljem lõi ta kogemata ingerlase last jalaga ning ta hakaks selle peale ise nutma.
· kasutada neid soovitud koguses · valmistada igaks lüpsiks värske lahus 1. 8. Mullikate lüpsmine Esmapoeginud lehmade lüpsmisega tuleb rajada hea alus kõrgele toodangule ja õigetele lüpsiharjumustele. Esmapoeginud lehmi peab harjutama piima tootma ja piima andma. Lüpsja meelelaad, kannatlikkus ja suhe lehmaga on otsustava tähtsusega hea tulemuse saavutamisel. Tingimused, mis võivad teha lüpsi kergemaks: Enne poegimist: · viia mullikas kolm nädalat enne oletatavat poegimist lehmade keskkonda. · Puudutada udarat ja nisasid ning hõõruda või pigistada nisasid 7 · Harjutada mullikat uute helidega ja uute tingimustega Pärast poegimist: · Väga hea lüpsihügieen · Lüpsimasin peab olema puhas ja tehniliselt korras · Vältida tühilüpsi · Vältida jõu kasutamist · Hoida nisade nahk korras 1. 9. Pärast lüpsi
nendega VEISTE SIGIMINE Paaritamine ja seemendamine Tänapäeval seemendatakse enamus lehmi kunstlikult, loomulikku paaritamist kasutatakse vähe. Kunstliku seemenduse eeliseks on on võimalus saada ühelt pullilt palju kordi rohkem järglasi, kui loomuliku paaritamise korral. See omakorda võimaldab hoida kokku pullide ülalpidamisele tehtavaid kulutusi ja teiselt poolt annab võimaluse valida pullide hulgast parimad (paremate ja kõrgema toodanguga vanemate järglased). Lehm või mullikas paaritatakse või seemendatakse innaajal. Ind on emaslooma seisund sel ajal, kui ta on viljastatav. Inna tunnused: Lehm ammub, on rahutu, võib jätta osa sööta söömata, piimatoodang võib väheneda ja maitse muutuda (muutub piima keemiline koostis). Lehmad hüppavad üksteisele selga ja taluvad meelsasti teiste loomade pealehüppamist. Indlevad loomad moodustavad suuremas karjas gruppe, millega liitub ka mitteindlevaid loomi, kes hüppavad meelsasti
Tõuaretusega saab nt. nõrkade jalgade probleemi parema pulli spermaga paremaks muuta. Noorloomade üleskasvatamise kulud tuleb katta aga toodangu müügist!! VEISEKARJA STRUKTUUR, KÄIVE JA TAASTOOTMINE *Veisekarja struktuur-erinevate vanuste ja soo osatähtsus karjas *Veisekarja käive-loomade liikumine rühmast rühma ja asendamine uute loomadega *Veisekarja taastootmine-karjast väljaläinud loomade asendamine noorloomadega Kui mullikas poegib, kantakse ta noorloomade arvelt ära ja kantakse põhikarja arvele. Veisetõugude klassifitseerimisel võetakse aluseks loomade jõudlus. Jõudlus on looma võime toota teatud keskkonnatingimustes mingit toodangut (näit. piim, liha, vill, munad jne) Veiste jõudlus liigitatakse: 1. piimajõudlus; 2. lihajõudlus; PIIMATÕUD *EESTI HOLSTEINI TÕUG (EHF) – aretatud kohaliku tõu ristamisel hollandi mustakirju tõuga (parandaja tõug)
piimaveised(piimatõud). Lihakari koosneb lihatootmiseks aretatud tõud(lihatõud). Veis-(liigi nimetus) liik, kes kuulub imetajate klassi, rohusööjate hulka(mäletseja), sõraline,veislaste perekonda.Veise esivanem on Tarvas Lehm- emane veis alates esimesest poegimisest. Ammlehm+sugupull -ainult imetab järglasi- põhikari Lüpsilehm moodustab lüpsikarja - põhikari Vasikas - esimesel pool aastal, kuni 6 kuud noorveis kes tarbib piimatooteid(piim, piimapulber) Mullikas - 6-ndast elukuust kuni esimese poegimiseni Lehmik - emane noorveis Pullik - isane noorveis Pull: Muupull - lihapull testpoll - pull keda testitakse, noor pull kellele ei ole hinnangut antud. aretuspull - on antud hinnang Härg - kastreeritud isas loom Eesti piimatõugude jõudlus 2013 15.09.2014. Tõug Piima kg Rasva % Rasva kg Valgu % Valgu kg r. + v. kg
LIHA: · Söödi metskitse, põdra, jänese, harvemini metssiga, karu · Lindudest: teder, mõtus, laane- ja põldpüü, nepp, hütt · Ei söödud hundi, rebase, ilvese, tuhkru, nugise, mägra, ega orava liha · Peredes söödi peamiselt sealiha · Öeldi, et siga tuleb tappa noorel kuul, siis säilib liha paremini · Kõik sõid koos, eraldi söömist ei olnud · Sead tapeti jõuluks ja küünlapäevaks · Kui olid matused või pulmad, tapeti vasikas ja mullikas · Pärtlipäevaks tapeti sikk · Mihklipäevaks tapeti lambad, keda ületalve ei peeta · Mõnelpool tapeti ka härgasid toiduks · Saartel ja randades söödi ka hülge liha · Loomadel ei söödud põrna, suguelundeid, südameklappe · Tõstamaal lõigati loomadel enne tapmist keel ära · Peast, jalgadest ja muudest päädikutest tehti sülti · Liha tagavara soolati · Sealiha jagunes pekiks ja tailihaks · Kuivatamine on üks toidu säilitamise viise
* põrn – nt tava sigade katk – serval herneterasuurused kolded (infartk). SKK – sigade klassikaline katk. Aafrika katku puhul suurenenud ja mustjaspunane. * suguorganid surnud loomal (emakas, munasarjad nt) * sperma * lindudel korjus või organid * marutaudi või prioonhaiguste puhul aju Iga organ tuleb eraldi kilekotti panna, külmutada pole mõtet (+4 kraadi on ideaalne). Tuleb kirjutada korralik saatekiri (esialgne diagnoos, leiud, kust loom pärit, vanus jne). Apsakad: mullikas suri. Saadeti terve korjus laborisse. Roiskunud materjali saatmine. Saatekiri napisõnaline. Kui hobusel on nt nohu – ninapeegel puhtaks – võetakse ninanõre. Hea oleks, kui on vesine – haiguse alguses. Võetakse ka verd – antikehade tiiter, vähemalt 4x peab olema tõusnud. I veri – määratakse antikeha ja antigeen, II veri – 2-3n hiljem antikeha – peab olema tõusnud vähemalt 4x. Nt III veri – (I ja II korral Ak 0) - 1:16. 17. Viiruste isoleerimine ja identifitseerimine
KAUPA SINNA EILE TOODI KAUPLUS OLI UHKE, SUUR LETIL LAIUTAS ÜKS U A JA G NING S JA T MIDA OSKAKS TAHTA VEEL TERVE RODU R-e REAS K JA Ö, KEL TÄPID PEAL 5 6 VITRIINIS POOSETASID O-d KAUPMEES VÄLISMAALT NAD TOOND. MULL KÄIS RINGI, HINDU TINGIS ÜTLES, SÕBRALE, ET KINGIKS ÜTLES ODAVAT EI TAHA, KALLI JAOKS EI JÄTKUND RAHA VALIS NELI TÄHTE VÄLJA JA SIIS TORMAS UKSEST VÄLJA MULL TA POODI MINNES OLI MULLIKAS, KUI VÄLJA TULI. 2000-09-14 RIHM KOHTU POOLE ASTUS RIHM VIHAST VIMMAS, SELJAS KÜHM ÜLEKOHUS RIHMA VAEVAS NEEDIS MAAD JA NEEDIS TAEVAST: KUI LAPS ON TEINUD PAHANDUST, KES ANNAB VASTUST? MINA?!! – JUST! MIDA HALBA TEINUD MA, ET PEAN SEDA TALUMA – VASTU LAPSE TAGUMIKKU PEKSTAKSE MIND OTSE NÄKKU. 2000-09-14 VÄIKE MAAILM VÄIKE MAAILM ÄRKAS ILMA - VAIKUS, RAHU, KAUGE KUMA MISKIT AIMATAVAT SILMA JÄI JA SIIS KUSTUS JUBA
tihti). Kõrgetoodangulised lehmad, kes lüpsavad üle 5000-6000 kg piima aastas, suudavad tarbida umbes 2 korda suuremaid kuivaine koguseid ja nende päevatoodang ei lange kuni kinnijätmiseni alla 20-25 kg. Neilt saadakse rohkem piima siis, kui nad on võimalikult harva kinni ja poegivad harva. Seepärast soovitatakse neid seemendada alles 4-5-ndal poegimisjärgsel kuul. Esimest korda seemendatakse mullikas siis, kui tema kehakaal on umbes 65 % täiskasvanud looma kehamassist (võrreldakse ema või vanaema kaaluga). Normaalse söötmise korral saab mullikas seemendusealiseks 15-18 kuu vanuselt. Kui mullikas seemendatakse liialt väikesena, siis aeglustub tema kasv ja areng, esimeste laktatsioonide (lüpsiperioodide) toodangutase jääb väiksemaks ja vasikad sünnivad nõrgematena ning arenevad aeglaselt. Hilinenud seemendamine suurendab noorlooma
Olemasolevast püüti valmistada kõige parem ja maitsvam toit, et see erineks argipäevast. Tähtsaim pidu oli pulmapidu. Vaatamata vaesusele, pandi ikka pulmadeks tolleaegne parim lauale. Reeglina peeti pulmi sügisel ja jõulude ajal, kui aga juhtusid suveks, siis peeti pidu väljas. Laud pidi olema alati kaetud valge linaga. Tihti kasutati ka nimekaarte külaliste paigutamiseks. Lauda kaunistasid peale toitude ka veel lilled. Toitude põhiosaks olid liharoad. Pulmadeks tapeti siga, mullikas või vähemalt lammas. Sealt siis praad, verivorstid, pasteet, sült, lihapirukad, suitsuliha. Juurde anti kartuleid, hapukapsast, hapukurki, punapeedisalatit, marineeritud kõrvitsat ja haput pohlamoosi. Toit toodi lauale tihti kaussides, et püsiks kauem soe. Leib ja sai (rosinatega) küpstati pulmadeks kodus, tehti veel kaneelipirukaid ja korpi ning torti ka. Erinevalt tänapäevast pidi pulmalaual alati olema ka magustoit, selleks ei olnud
Ül.12 Sünnipäevaküngas-sünnipäevakink Juuksejõuk-juuksesalk Merevalvur-merevaht Anumandja-nõuandja Kassiküpsetis-kassikakk Tulbamaja-ridamaja Noaiva-noatera Soolakõri-soolakurk Kureuur-kurekell Ül.13 Kask-kõiv Mänd-pedakas, pedajas Pärn-niinepuu, lõhmus Karusmari-tikerber Rabamurakas-kaarel Piibeleht-maikelluke Lepatriinu-lepalinnuke Ööbik-õitsilind, kiriküüt Pull-sõnn Vaarikas-vabarn Pohl-palukas Jõhvikas-kuremari Mullikas-õhvake Uss-siug, küü Sipelgas-kusirautsik Talleke-voonake Lind-sirk Karu-ott, päts Ül.30 Järgnema-kellegi järel käima, järele tulema. Järgima-kellegi eeskuju järgi tegema või talitama. Järjestama-järjekorda panema. Järeldama-millestki tuletama loogiliselt arutledes. Järelduma-millestki tulenema loogiliste seoste tõttu. Juhtima-eesotsas seisma, juhiks olema. Juhtuma-sattuma. Juhatama-osutama, näitama, suunama. Juhinduma-juhtnööridest või suunistest lähtuma.
[] Liha- ja veretoidud Liha sõi Eesti talupoeg vähe, peamiselt talvel. Kodune loomatapp oli mingi tähtpäeva eel. Tapaperiood algas mihklipäevast. Üksnes kitsi tapeti enamasti suvel. Villa saamise eesmärgil oli taludes palju lambaid, kellest ületalve hoiti vaid osa. Teised tapeti mihkli- või mardipäevaks. Oli tava tappa mardipäevaks hani ja kadripäevaks kana. Veiseid tapeti omatarbeks harva, sügiseti. Sügisel peetavateks pulmadeks tapeti mõni mullikas või vasikas, lammas, noor siga või kodulind. Sama ka matuste puhul. Peamine lihaloom oli 3-4 aastane nuumatud siga. Mardipäevaks tapeti harva, kindlasti jõuludeks, võimalusel ka küünlapäevaks. Vähesel määral andis toidulisa ulukite ja lindude salaküttimine. [] Värsket liha sai süüa ainult pärast tapmist. Päädikutest ja kehvemast lihast keedeti suppi. Lamba ja vasika peast ja jalgadest keedeti pulmadeks, varrudeks või matusteks või
Jälgi laktatsiooni tipp-perioodi · Lehm peaks saavutama maksimaalse toodangu 8...10 nädalat pärast poegimist. · Esmaspoeginud mullika tipptoodang peaks olema mitte vähem kui 25% madalam täiskasvanud lehma omast. September-detsember 2008. a. · Sisuliselt tähendab, et me saame poeginud mullika kohta teha otsuse paari kuu jooksul. Põhimõtteliselt kui on rohkem kui 25% madalam kui täiskasvanul, siis läheb mullikas tapamajja. · Iga täiendav kilo piima laktatsiooni tipp-perioodil annab kogu laktatsiooni jooksul 400...500 kg enamtoodangut. · Kui lehm ei saavuta nii kõrget toodangut kui eeldad lisa proteiini. Kui lehm küll saavutab loodetava toodangu , kuid toodang hakkab kiiresti langema lisa energiat. · Peale tipptoodangu saavutamist võib piimatoodang langeda mullikal mitte enam kui 0,2% päevas. Noorkarja söötmine ja pidamine
arvestust selle kohta, mitu päeva üks või teine loom on karjas olnud. Kõikide loomade söötmispäevad liidetakse ja saadud summa jagatakse 365 ga. Kui mingi loom on terve aasta karjas olnud, siis tema jaoks arvestuslik söötmispäevade arv on 365. Kui mingi loom läheb aasta keskel karjast välja (müüakse või prakeeritakse), siis tema jaoks lähevad arvesse karjas oldud päevade arv. Kui mingi loom tuleb aasta keskel karja (ostetakse, mullikas poegib jne), siis tema jaoks lähevad arvesse karjas oldud päevade arv (päevad karja tulekust kuni aasta lõpuni). Sisuliselt on siin tegemist kaalutud aritmeetilise keskmisega, kusjuures iga looma kaaluks on karjas oldud päevade arv. Dünaamika 1. Peale sõda vähenes veiste arv võrreldes sõjaeelsega oluliselt. Kuid juba 1970. a. veiste arv ületas ennesõjaeelse taseme. Edasi veiste arv suurenes veelgi. Veiste arv oli suurim 1983. a
3-36 tundi). Inna tunnused hakkavad ilmnema enne munaraku valmimist. Valminud munarakk vabaneb munasarjast ja liigub munajuhasse. Seda nimetatakse ovulatsiooniks. Viljastumine toimub munajuhas. Kui munarakk püsib liiga kaua munajuhas viljastamata, siis kattub ta valgukihiga, mis takistab spermatosoidi tungimist munarakku. Selle tulemusena jääb munarakk viljastamata ja loom ei tiinestu. Seepärast on oluline teada, millal on õige aeg lehma seemendada. Lehm või mullikas tuleks seemendada 10-12 tundi peale innatunnuste ilmnemist. Kui peale indlemist on emasloom viljastatud, siis järgneb tiinus. Kui viljastumist ei toimu, siis keskmiselt 21 päeva pärast ind kordub. Seda perioodi, mil toimub munaraku valmimine kahe innavahelisel ajal, nimetatakse innatsükliks. 27 VEISEKASVATUS 3.6.3. VEISTE TIINESTAMINE JA EMBRÜOSIIRDAMINE
Inna tunnused hakkavad ilmnema enne munarakku valmimist. Valminud munarakk vabaneb munasarjast ja liigub munajuhasse. Seda nim.-kse ovulatsiooniks. Viljastumine toimub munajuhas. Kui munarakk püsib liiga kaua munajuhas viljastamata, siis kattub ta valgukihiga, mis takistab spermatozoidi tungimist munarakku. Selle tulemusena jääb munarakk viljastamata ja loom ei tiinestu. Seepärast on oluline teada, millal on õige aeg lehma seemendada. Lehm või mullikas tuleks seemendada 10-12 tundi peale innatunnuste ilmnemist. Kui peale indlemist on emasloom viljastatud, siis järgneb tiinus. Kui viljastumist ei toimu, siis keskmiselt 21 päeva pärast ind kordub. Seda perioodi, mil toimub munaraku valmimine kahe innavahelisel ajal, nimetatakse innatsükliks. Esmakordse seemendamise vanus eesti veisetõugudel on 15...18 kuud. Optimaalne kehamass
annaabi.ee 
